Kuressaare metskond 793, 205 rendileandmine - Mittetulundusühing Sökal

Asendiplaan

Kasutusala Vara kasutamiseks andmine, Maa rentimine

Kasutusala pindala 57986 m²

Katastritunnus 59201:001:0717

Aadress Kuressaare metskond 793, Sagariste küla, Saaremaa vald, Saare maakond,

Katastriüksuse pindala 65848 m²

Maa-amet 2026. Kõik õigused kaitstud

Asendiplaan

Kasutusala Vara kasutamiseks andmine, Maa rentimine

Kasutusala pindala 86448 m²

Katastritunnus 59201:002:0219

Aadress Kuressaare metskond 205, Sagariste küla, Saaremaa vald, Saare maakond,

Katastriüksuse pindala 129989 m²

Maa-amet 2026. Kõik õigused kaitstud

Asendiplaan

Hooldusala Hooldus, Raietööd

Hooldusala pindala 10195 m²

Katastritunnus 59201:001:0717

Aadress Kuressaare metskond 793, Sagariste küla, Saaremaa vald, Saare maakond,

Katastriüksuse pindala 65848 m²

Maa-amet 2026. Kõik õigused kaitstud

Lisa 3

RMK ja Mittetulundusühing Sökal

vahelise maarendilepingu nr

3-1.21/2026/148 juurde

AKT

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Maatüki üleandmine-vastuvõtmine

1. Riigimetsa Majandamise Keskus (registrikood 70004459), kui rendileandja, keda

esindab juhatuse liikme 14.02.2025 käskkirja nr 1-5/19 „Volituse andmine“ alusel RMK

kinnisvaraosakonna maakasutuse lepinguhaldur Mari-Ann Tammiste, andis üle,

ja Mittetulundusühing Sökal (registrikood 80305148), kui rentnik, keda esindab juhatuse

liige Riivo Liin, võttis vastu,

1.1. ligikaudu 4,78 ha suuruse maatüki Saare maakonnas Saaremaa vallas Sagariste

külas asuvast kinnisasjast lähiaadressiga Kuressaare metskond 793 (kinnistu

registriosa number 9783250, katastritunnus 59201:001:0717, riigi kinnisvararegistri

objekti kood KV58903);

1.2. ligikaudu 8,64 ha suuruse maatüki Saare maakonnas Saaremaa vallas Sagariste

külas asuvast kinnisasjast lähiaadressiga Kuressaare metskond 205 (kinnistu

registriosa number 11441050, katastritunnus 59201:002:0219, riigi kinnisvararegistri

objekti kood KV24205).

2. Maatükk on seisundis, mis võimaldab lepingus seatud kasutamise eesmärki täita.

Akt on allkirjastatud digitaalselt.

RMK kinnisasjade rendilepingu tüüptingimused

Käesolevad tüüptingimused kehtivad alates 25.02.2026

1. MÕISTED

Käesolevas punktis loetletud mõisteid kasutatakse kinnisasja rendilepingu tüüptingimustes

alljärgnevas tähenduses:

Tüüptingimused Käesolevad kinnisasja rendilepingu tüüptingimused, mis on Lepingu lahutamatuks

osaks;

Rendileandja Eesti Vabariik Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu;

Rentnik Rendileandjaga rendilepingu sõlminud äriühing või muu isik;

Pooled ühiselt koos nimetatud Rentnik ja Rendileandja;

Leping Kinnisasja rendileping koos kõigi lisadega, käesolevate tüüptingimustega ja hilisemate

muudatustega, milles lepitakse kokku pärast kinnisasja rendilepingu allakirjutamist;

Lepingu ese renditav objekt/kinnisasi/kinnisasja osa, koos asjal lasuvate kitsendustega;

Pakkuja enampakkumise osavõtja või läbirääkimiste tulemusel võitja;

Otsene valdus õigus vallata ajutiselt Lepingu eset;

PLK Poolloodusliku kooslusega ala, sätestatud konkreetses rendilepingus;

Kaitseala valitseja kaitse-eeskirjas määratud valitseja;

Seadused mis tahes seaduse, määruse, rahvusvahelise lepingu või muu õigusakti mistahes säte, mida

kohaldatakse Lepingule.

2. ÜLDSÄTTED

2.1 Tüüptingimustega on kindlaks määratud Rendileandja ja Rentniku vahel sõlmitava

rendilepingu tingimused, mis ei ole eraldi läbi räägitavad.

2.2 Tüüptingimuste ja rendilepingu vastuolu korral lähtutakse rendilepinguga kokkulepitud

tingimustest.

2.3 Tüüptingimused on tehtud kõigile avalikult kättesaadavaks.

2.4 Lepingu eseme üleandmine ja vastuvõtmine vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise

aktiga, millele kirjutavad alla mõlemad pooled. Lepingu eseme otsene valdus loetakse

üleantuks üleandmise-vastuvõtmisakti allkirjastamise hetkest poolte poolt.

2

2.5 Lepingu allakirjutamisega kinnitab Rentnik, et on vaadanud üle kasutusse antava Lepingu

eseme ning on teadlik Lepingu eseme seisukorrast, paiknemisest, ligipääsuvõimalustest,

suurusest, kitsendustest, piiridest ja muudest tähtsust omavatest asjaoludest ning nõustunud

Lepingu ja tingimustega.

3. RENDILEPINGUTE SÕLMIMINE

3.1 Rendileandja lähtub Lepingu sõlmimisel Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärusest,

metsaseaduses ja riigivaraseaduses sätestatud alustest.

3.2 Rendileandja sõlmib Lepingu võitjaks tunnistatud Pakkujaga kinnisasjade kasutusse andmise

käskkirjas sätestatud tingimustel ja korras.

3.3 Lepingu aastaks loetakse 01. jaanuar – 31.detsember.

4. RENDITASU MAKSMISE TINGIMUSED

4.1 Renditasu suurus sätestatakse rendilepingus.

4.2 Rendileandjal on õigus ühepoolselt tõsta renditasu pärast 1 (ühe) aasta möödumist Lepingu

sõlmimisest või rendisumma viimasest muutmisest 3%.

4.3 Rentnik kohustub maksma ühe aasta eest tasumisele kuuluva rendisumma Rendileandja

arvelduskontole hiljemalt 31.oktoobriks ettemaksuna järgmise aasta eest.

4.4 Lisaks renditasule on Rentnik kohustatud tasuma proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega

Lepingu eseme eest maamaksu vastava teatise alusel, selles ettenähtud summas ja korras,

samuti katma kõik muud kõrvalkulud ning Lepingu esemega seotud maksud ja koormised, sh

maaparandusühistu liikmeks olemisega seotud kulud.

4.5 Rentnikul tekib rendi maksmise kohustus alates Lepingu jõustumise päevast Rendileandja

poolt esitatud arve alusel ja lõpeb Lepingu lõpptähtaja saabumise päeval.

4.6 Enampakkumisel osalemiseks tasutud tagatisraha tasaarveldatakse esimese perioodi

rendisummast.

5. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

5.1 Rendileandjal on õigus:

5.1.1 kontrollida, et Rentnik kasutab Lepingu eset üksnes Lepingus sätestatud eesmärgil

ning majandades Lepingu eset korrapäraselt ja heaperemehelikult;

5.1.2 pääseda Lepingu esemeks olevale kinnisasjale selle ülevaatamiseks, nõuetekohase

kasutamise kontrolliks või Lepingu eseme parendamisega seotud tegevuseks;

5.1.3 kui Lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel Rentnik Lepingu eset

vabatahtlikult ei tagasta, on Rendileandjal õigus teha toiminguid, et taastada otsene

valdus vara üle;

5.1.4 rikkumiste avastamise korral kohustada Rentnikku kõrvaldama tema poolt

põhjustatud puudused ja rikkumised.

5.2 Rendileandja on kohustatud:

5.2.1 andma Rentnikule üle Lepingu eseme otsese valduse;

5.2.2 mitte takistama Rentniku iseseisvat tegevust Lepingu esemel rendilepingust tuleneval

kasutusse andmise eesmärgil;

5.2.3 andma Rentnikule teavet otsustest, mis mõjutavad Lepingu täitmist.

5.3 Rentnikul on õigus:

5.3.1 iseseisvale tegevusele Lepingu esemel rendilepingus sätestatud eesmärgil;

5.3.2 saada Rendileandjalt teavet otsustest, mis mõjutavad Lepingu täitmist;

5.3.3 Lepingu eseme korrapärase majandamise tulemusena saadud viljadele.

5.4 Rentnik on kohustatud:

5.4.1 kasutama Lepingu eset Lepingus nimetatud eesmärgil kooskõlas kehtivate

õigusaktidega ning järgima kinnisasja kasutamisel kõiki õigusaktidest tulenevaid

kitsendusi;

5.4.2 tasuma tähtaegselt renti ja muid Lepingu järgselt tasumisele kuuluvaid tasusid;

3

5.4.3 lubama Rendileandja esindajaid takistamatult kinnisasjale Lepingus sätestatud

tingimuste täitmise kontrollimiseks ja ülevaatuseks;

5.4.4 mitte takistama RMK majandustegevust;

5.4.5 võimaldama RMK-l, tema töövõtjatel ja piirkonnas elavatel/kasutavatel isikutel

piiranguteta tee/raja kasutamist liiklemiseks, avalikule alale pääsemiseks ja

metsamajanduslikeks tegevusteks (sh metsamaterjali ladustamiseks tee kaitsevööndis,

metsamaterjali laadimistöödeks, raietöödeks jmt);

5.4.6 tagama teede, radade, kraavide, tammide, tarade, veejuhtmete ja muude Lepingu

eseme kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike rajatiste ja seadmete korrashoiu;

5.4.7 jälgima Lepingu esemel kitsendusi põhjustavate objektide seadusega sätestatud

kaitsevööndeid, sh mitte takistama kinnisasjal paiknevate teede ja radade kasutamist

ning tehnovõrkude/tehnorajatiste hooldus- ja/või rekonstrueerimistöid;

5.4.8 andma Rendileandjale nõusoleku vähendada kasutusala juhul, kui Lepingu eset on

vaja koormata servituudiga juurdepääsu tagamiseks või tehnovõrkude rajamiseks;

5.4.9 lubama Lepingu kehtimise ajal kinnisasjal teostada geoloogilisi uuringuid ning üld- ja

ehitusgeoloogilisi uurimistöid;

5.4.10 teatama viivitamatult Rendileandjale looduskahjudest jm õnnetustest, mis toimusid

seoses kinnisasjaga või mis mõjutavad Lepingu kohast täitmist;

5.4.11 hüvitama Rendileandja nõudel kahjud, mis on tekkinud Rentniku või temaga seotud

isikute tegevuse tagajärjel Lepingu esemele;

5.4.12 tagama Lepingu esemel ja selle lähimas ümbruses heakorra ning vajadusel

jäätmekäitluse;

5.4.13 mitte kahjustama oma tegevusega Lepingu esemel asuvaid ja sellega piirnevaid

maaparandussüsteeme, tehnorajatisi, juurdepääsuteid ja piirimärke ning pidama kinni

õigusaktidega või Rendileandja kehtestatud tuleohutuse ja muudest asjakohastest

eeskirjadest Lepingu eseme kasutamisel;

5.4.14 taluma Rendileandja rakendatavaid abinõusid Lepingu eseme muutmiseks või

parendamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede

kõrvaldamiseks;

5.4.15 mitte andma Lepingu eset allrendile või muul viisil kasutusse kolmandatele isikutele

ilma Rendileandja kirjaliku nõusolekuta;

5.4.16 teavitama viivitamatult Rendileandjat Rentniku õiguste ja kohustuste õigusjärgluse

korras üleminekust, kusjuures õigusjärglane on kohustatud esitama oma andmed ning

kinnituse, et õigusjärglane kohustub täitma kõiki Lepingust tulenevaid kohustusi;

5.4.17 tagastama Lepingu eseme Rendileandjale Lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel

lõpetamisel (erakorralisel ülesütlemisel) vastavalt Lepingu tingimustele, millega

Lepingu ese üle anti, sealhulgas eemaldama maatükilt Rentnikule kuuluvad rajatised

ja muu inventari;

5.4.18 teavitama Rendileandjale vähemalt üks (1) nädal ette Lepingu eseme ajutise sulgemise

või seal liikluse piiramise vajadusest;

5.4.19 hoiduma igasugusest tegevusest (sealhulgas tegevusetusest), mis rikub õigusaktidest

tulenevaid Rendileandja õigusi või kahjustab tema huve.

6. POOLTE VASTUTUS LEPINGUTINGIMUSTE RIKKUMISEL

6.1 Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise eest kannavad Pooled Eesti Vabariigis

kehtivates õigusaktides ning Lepingus ettenähtud vastutust.

6.2 Pooled kannavad täielikku varalist vastutust Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise

või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud kahju eest.

6.3 Lepingu eseme Rendileandjale tagastamisega viivitamisel on Rendileandjal õigus rakendada

leppetrahvi 0,1% Lepingu aasta maksumusest iga viivitatud päeva eest. Leppetrahvi

rakendamine ei välista Rendileandja õigust valdus tagasi võtta.

6.4 Lisaks Lepingus ettenähtud viivise ja leppetrahvi tasumisele, on pooled kohustatud täielikult

hüvitama teineteisele Lepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahju.  

4

6.5 Renditasu tasumisega viivitamisel on Rentnik kohustatud tasuma Rendileandjale viivist

0,05% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

6.6 Kui Lepingu eseme tagastamisel on Lepingu ese halvenenud ja Rentnik oleks võinud

korrapärase majandamise korral Lepingu eseme halvenemise ära hoida, peab Rentnik

maksma Rendileandjale halvenemise eest hüvitise Lepingu eseme väärtuse vähenemise

ulatuses.

6.7 Pooled nõustuvad, et juhul, kui toimub võlgnevuse, viiviste, leppetrahvi või kahjuhüvitiste

tasumine, loeb Rendileandja kõigepealt tasutuks viivised, leppetrahvi ning kahjuhüvitised ja

alles seejärel võlgnevuse põhiosa.

7. VÄÄRAMATU JÕUD

7.1 Lepingu pool on vabastatud vastutusest oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest ja

viiviste ning trahvide tasumisest ning muudest sanktsioonidest, kui kohustuse rikkumine on

tingitud mõne vääramatu jõuna käsitletavate asjaolude esinemisest. Lepingu mõistes on

vääramatuks jõuks lisaks seaduses sätestatule sellised asjaolud nagu üleujutus, tulekahju,

maavärin või muu loodusõnnetus, sõda või sõjalised operatsioonid, Riigikogu poolt seaduste

vastuvõtmine ja jõustumine, Vabariigi Valitsuse ja/või ministrite ja/või valitsusasutuste ja/või

kohaliku omavalitsuse õigusaktide vastuvõtmine, mis muudavad Lepingu täitmise või kohase

täitmise võimatuks, samuti muud asjaolud, mida kohtupraktikas käsitletakse vääramatu jõuna

ning mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa poolelt oodata,

et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu

või selle tagajärje ületaks.

7.2 Kui vääramatu jõud takistab Lepingust tulenevate kohustuste õigeaegset täitmist, siis vastava

kohustuse täitmise aeg pikeneb perioodi võrra, millal kohustuse täitmine oli takistatud

vääramatu jõu tõttu.

7.3 Pool, kelle tegevus Lepingu järgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu tõttu,

on kohustatud sellest viivitamatult, ent mitte hiljem kui 7 (seitsme) päeva jooksul kirjalikult

teatama teisele poolele.

7.4 Vääramatu jõud ei vabasta poolt kohustusest võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud oma

kohustuse rikkumisega tekitatava kahju vältimiseks või vähendamiseks.

7.5 Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 30 (kolmekümne) päeva, on poolel, kelle kohustuste

täitmine on takistatud, õigus Leping ühepoolselt vääramatu jõu tõttu lõpetada.

8. POOLTEVAHELISED TEATED

8.1 Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud teisele poolele kirjalikus

vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille

edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.

8.2 Teade loetakse kätte saaduks poolte edastatud kontaktandmetele edastamisele järgneval

kalendripäeval.

8.3 Pooltel on kohustus teatada teisele poolele viivitamatult oma Lepingus sätestatud

kontaktandmete muutumisest või asjaoludest, mis takistavad lepinguliste kohustuste täitmist.

9. LEPINGU MUUTMINE

9.1 Lepingut võib muuta ainult poolte kirjaliku kokkuleppega. Lepingu muutmise kokkulepe

jõustub ja on kehtiv poolte esindajate poolt allakirjutamise hetkest või kokkuleppes sätestatud

kuupäevast.

9.2 Rendileandjal on õigus tüüptingimusi ühepoolselt muuta või kehtestada uued tüüptingimused

juhul, kui seda tingivad:

9.2.1 muudatused kehtivates õigusaktides või muudatused kehtivates tavades;

9.2.2 vajadus täpsustada rendilepingutega seotud asjaolusid. Selleks saadab Rendileandja

Rentnikule muudetud tüüptingimused, mis hakkavad kehtima 30 (kolmekümne) päeva

möödumisel nende kättesaamisest. Kui Rentnik ei nõustu tüüptingimuste muutmisega,

on tal õigus 30 kalendripäeva jooksul Leping üles öelda. Kui Rentnik ei ole nimetatud

5

tähtaja jooksul Lepingut üles öelnud, loetakse et ta on muudetud tüüptingimustega

nõustunud.

9.2.3 Tüüptingimuste punktis 9.2.2 toodud etteteatamise tähtaega ei kohaldata juhul, kui

muudatusega muutuvad tüüptingimused Rentnikule soodsamaks.

10. LEPINGU LÕPPEMINE JA ÜLESÜTLEMINE

10.1 Leping jõustub ja on kehtiv poolte poolt allakirjutamise momendist või rendilepingus

sätestatud kuupäevast ja kehtib kuni rendilepingus märgitud kehtivuse tähtajani.

10.2 Lepingut võib lõpetada ennetähtaegselt poolte kirjaliku kokkuleppega, teavitades teist poolt

ette vähemalt 1 (üks) kuu.

10.3 Etteteatamistähtaega järgimata võib Rendileandja erakorraliselt Lepingu üles öelda, teatades

Rentnikule kirjalikult Lepingu lõppemise kuupäeva, kui Rentnik ei täida Lepingust

tulenevaid kohustusi või Rendileandjal on vajalik Lepingu eset kasutada avalikul otstarbel.

10.4 Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel (sh pankroti või äriregistrist kustutamise

korral) lõpeb Leping seaduses sätestatud korras.

10.5 Kui õigusjärgluse korras Lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline Lepinguga võetud

kohustusi täitma, võib Rendileandja 30 päeva jooksul Lepingusse astumise teate

kättesaamisest Lepingu üles öelda.

10.6 Rendileandjal on õigus Leping üles öelda, kui Rentnik ei ole tasunud renditasu

tüüptingimuste punktis 4.3 sätestatud ajaks. Sellisel juhul lõpeb Leping 31. detsembri

seisuga.

10.7 Lepingu eseme valduse Rendileandjale tagasi andmisel koostatakse üleandmise-

vastuvõtmise akt, milles märgitakse Lepingu eseme, selle oluliste osade ja päraldiste

kirjeldus, Lepingu eseme seisund selle tagastamise hetkel, akti koostamise aeg ja muud asjas

tähtsust omavad asjaolud. Akti mõlemapoolsel allkirjastamisel loetakse otsene valdus

tagastatuks.

10.8 Kui Lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel Rentnik ei tagasta Rendileandjale

allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti, kuid otsese valduse lõppemine on tuvastatud

muul viisil, on Rendileandjal õigus asuda teostama tegelikku võimu Lepingu eseme üle.

10.9 Kui Leping lõpetatakse ennetähtaegselt või Rendileandja ütleb erakorraliselt Lepingu üles

Rentnikust sõltuvatest asjaoludest, ei kuulu tagastamisele makstud renditasu ega

kõrvalkulud.

11. LEPINGU KEHTIVUSE TAGATISED

11.1 Lepingu eseme omandi üleminekul Rendileandjalt teisele isikule või Lepingu eseme

valitsemise üleminekul teisele riigivara valitsejale lähevad Lepingust tulenevad

Rendileandja õigused ja kohustused üle Lepingu eseme omandajale.

11.2 Rendileandja reorganiseerimisel lähevad tema õigused ja kohustused üle tema

õigusjärglasele.

11.3 Juriidilisest isikust Rentniku reorganiseerimisel (s.h jagunemise, ühinemise või

ümberkujundamise teel) ning füüsilisest isikust Rentniku surma korral lähevad kõik

Lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle Rentniku õigusjärglasele vastavalt

kehtivatele õigusaktidele.

11.4 Rendileandjal on Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus Rentniku poolt

Lepingu esemele toodud asjadele ning viljadele. Pandiõigus ei taga tulevasi Hüvitisnõudeid.

12. LÕPPSÄTTED

12.1 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui Lepingust tulenevat

vaidlust ei lahendata poolte kokkuleppega, on poolel õigus pöörduda vaidluse

lahendamiseks kohtusse. Lepingust tulenevad vaidlused alluvad Harju Maakohtule.

12.2 Leping ja selle lisad koos tüüptingimustega väljendavad lepingupoolte täielikku kokkulepet.

12.3 Lepingut täidetakse ja tõlgendatakse kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega.

6

12.4 Kui Lepingu mõni säte on kehtetu või kohaldamatu või muutub kehtetuks või

kohaldamatuks, siis ei mõjuta see teiste sätete kehtivust.

12.5 Leping on avalik ning kuulub registreerimisele riigi kinnisvararegistris. Lepingu riigi

kinnisvararegistris avaldamise korraldab Rendileandja.

Poolloodusliku koosluse taastamiseks ja hooldustingimuste parandamiseks tehtava

puittaimestiku raie üldised kvaliteedinõuded

1. puittaimestik diameetriga üle 5 cm mõõdetuna 10 cm kõrgusel maapinnast on raiutud,

väljaarvatud puud, mille säilitamine on ette nähtud lähteülesandes;

2. kännud peavad on lõigatud nii madalalt kui võimalik, kännu kõrgus ei ole kõrgem kui 10 cm

maapinnast;

3. raidmed läbimõõduga üle 5 cm ja pikemad kui 50 cm on maatükilt ära veetud, põletatud või

purustatud;

4. raietöödel välditakse pinnasekahjustusi.

MAARENDILEPING nr 3-1.21/2026/148

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Riigimetsa Majandamise Keskus (registrikood 70004459), edaspidi Rendileandja, keda esindab

juhatuse liikme 14.02.2025 käskkirja nr 1-5/19 „Volituse andmine“ alusel RMK kinnisvaraosakonna

maakasutuse lepinguhaldur Mari-Ann Tammiste, ühelt poolt, ühelt poolt,

ja Mittetulundusühing Sökal (registrikood 80305148), edaspidi Rentnik, keda esindab juhatuse liige

Riivo Liin, teiselt poolt,

keda nimetatakse edaspidi Pool või ühiselt Pooled,

sõlmisid käesoleva lepingu, edaspidi Leping, RMK kinnisvaraosakonna juhataja 02.04.2026

käskkirja nr 9-49/68 alusel ning kooskõlas metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse ja

Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määrusega nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskus põhimäärus“

alljärgnevas:

1. Lepingu lisad

1.1. Käesoleva Lepingu lisadeks on:

1.1.1. Lisa 1 – kasutusse antava maatüki asendiplaan/asukohaskeem;

1.1.2. Lisa 2 – poolloodusliku koosluse taastamiseks RMK poolt tehtavate tööde kaart;

1.1.3. Lisa 3 – maatüki valduse üleandmise-vastuvõtmise akt;

1.1.4. Lisa 4 – RMK kinnisasjade rendilepingu tüüptingimused;

1.1.5. Lisa 5 – poolloodusliku koosluse taastamiseks ja hooldustingimuste parandamiseks tehtava

raie üldised kvaliteedinõuded;

1.1.6. Lisa 6 – taotluse vorm poolloodusliku koosluse hooldamistingimuste parandamiseks vajaliku

taastamistöö teostamiseks.

2. Lepingu ese ja tähtaeg

2.1. Lepinguga annab Rendileandja Rentnikule tähtajaliseks kasutamiseks Lepingu eseme –

2.1.1. ligikaudu 5,8 ha suurune maatükk poollooduslike koosluste hooldamise eesmärgil, edaspidi

Lepingu ese, Saare maakonnas Saaremaa vallas Sagariste külas asuvast kinnisasjast

lähiaadressiga Kuressaare metskond 793 (kinnistu registriosa number 9783250,

katastritunnus 59201:001:0717, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV58903);

2.1.2. ligikaudu 8,64 ha suurune maatükk poollooduslike koosluste hooldamise eesmärgil, edaspidi

Lepingu ese, Saare maakonnas Saaremaa vallas Sagariste külas asuvast kinnisasjast

lähiaadressiga Kuressaare metskond 205 (kinnistu registriosa number 11441050,

katastritunnus 59201:002:0219, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV24205);

2.1.3. Kuressaare metskond 793 maatükil on ligikaudu 1,02 ha suurune RMK taastamiskohustusega

ala (lisa 2). Rentnikul on taastamiskohustusega ala kasutamine lubatud peale RMK poolse

taastamiskohustuse täitmist.

2.2. Maatükid asuvad Võrsna hoiualal.

2.3. Leping jõustub Lepingu allakirjutamisel ja kehtib kuni 31.10.2036 (kaasaarvatud).

2

3. Renditasu

3.1. Rentnik on kohustatud tasuma Rendileandjale renditasu 149,00 (ükssada nelikümmend üheksa)

eurot aastas. Kuni Rendileandja taastamiskohustuse täitmiseni kuulub tasumisele 138,00

(ükssada kolmkümmend kaheksa) eurot aastas. Renditasule lisandub käibemaks õigusaktidega

sätestatud määras.

3.2. Renditasu maksmine toimub vastavalt Lepingu lisas toodud tüüptingimustes sätestatule. Esimese

lepinguaasta renditasu tuleb maksta pärast Lepingu sõlmimist Rendileandja arvel märgitud

kuupäevaks, esimese aasta renditasu suurus arvutatakse proportsionaalselt.

3.3. Renditasu kogu pinna eest hakatakse arvestama taastamiskohustusega maatüki üleandmise-

vastuvõtmise akti vormistamisest (taastamiskohustuse täitmine). Renditasu kogu pinna eest

arvestamist alustatakse taastamiskohustuse täitmise päevast, välja arvatud juhul, kui

taastamistööd lõpetatakse ajavahemikus 1. augustist kuni 31. märtsini. Sel juhul algab renditasu

kogu pinna eest arvestamine 1. aprillist, sõltumata akti allkirjastamise kuupäevast.

3.4. Kõrvalkulud (so kasutusala maamaksu) tasub Rentnik vastavalt Rendileandja poolt väljastatud

arvele. Kõrvalkulusid kogu pinna eest hakatakse arvestama alates taastatud maatüki üleandmise-

vastuvõtmise akti vormistamisest.

4. Rentniku eritingimused maatüki kasutamiseks

4.1. Rentnik kohustub kasutama maatükki Lepingu p. 2.1.1 ja 2.1.2 nimetatud kasutusotstarbel

pidades kinni maatükil esinevate poollooduslike koosluste iga-aastastest hooldamise

alljärgnevatest eritingimustest:

4.1.1. kinnisasjal esinevad lood (alvarid) (6280*). Poolloodusliku koosluse esinemisalal saab

kinnisasja kasutus piirduda vaid poolloodusliku koosluse hooldamisega ning selliselt, et oleks

tagatud poollooduslike koosluste soodne seisund (niitmine või karjatamine). Poollooduslike

koosluste hooldamise kohta täpsema info saamiseks tuleb pöörduda Keskkonnaameti poole;

4.1.2. mitte ladustama maatüki hooldamisel tekkinud saadusi (niide, hein, võsa, roog jms)

väljapoole Lepingu esemeks olevat maatükki RMK teisele maatükile;

4.1.3. arvestama oma tegevuses Lepingu p. 2.2 nimetatud kaitseala kaitse-eeskirja nõudeid;

4.1.4. täitma veterinaarseadusest, loomakaitseseadusest või Lepingust tulenevaid kohustusi;

4.1.5. karjatamiseks mõeldud karjaaed peab olema planeeritud ja ehitatud nii, et see:

4.1.5.1. tagab loomade tervise ja heaolu;

4.1.5.2. tagab igal aastaajal loomade püsimise kasutusse antud maatükil;

4.1.5.3. võimaldab piirkonnas elavatel/kasutavatel isikutel liikuda kasutusse antud maatükil asuval

teel/rajal, jättes need karjaaiast välja või lisada liikumiseks vajalikud väravad;

4.1.5.4. kui kasutusse antud ala hõlmab kallasrada, siis tagamaks kallasrajal liikumine lisada

vajalikud väravad;

4.1.5.5. karjaaeda ei või kinnitada kasvavate puude, hoonete ja rajatiste külge;

4.1.5.6. karjaaed ja sellega seotud konstruktsioonid tuleb hoida heas seisukorras;

4.1.5.7. karjaaia korrasolekut tuleb regulaarselt kontrollida ja leitud vead mõistliku aja jooksul

parandada;

4.1.5.8. karjatamisvälisel ajal teha karjaaeda metsloomadele läbipääsud;

4.1.6. Lepingu lõppemisel tuleb kinnisasjalt eemaldada Rentnikule kuuluvad rajatised ja muu

inventar;

4.1.7. teatama Rendileandjale poolloodusliku koosluse hooldamiseks taastamistöö teostamise

vajadusest, tehes Rendileandjale kirjaliku taotluse RMK poolt ettevalmistatud vormil (lisa 6)

taastamistöö tegemiseks maatükil asuvate poollooduslike koosluste hooldustingimuste

parandamiseks;

4.1.8. maatüki sellele osale, kus RMK on võtnud kohustuse teha taastamistöid poollooduslike

koosluste taastamiseks, mitte taotlema pindalalisi toetusi enne, kui RMK on kirjalikult

teatanud taastamistööde lõpetamisest;

4.1.9. hoidma RMK poolt taastatud ala poolloodusliku koosluse seisundit ja teostama vajadusel alla

8 cm läbimõõduga puittaimestiku tõrjumist.

4.2. Poolloodusliku koosluse taastamise ja/või hooldamise käigus raiutud puit kuulub riigile.

3

5. Rendileandja kohustused

5.1. Rendileandjal on kohustus:

5.1.1. viia läbi poolloodusliku koosluse taastamiseks vajalikud taastamistööd maatükil Kuressaare

metskond 793 (katastritunnus 59201:001:0717) lisas 2 näidatud alal ja vastavalt lisas 5

nimetatud kvaliteeditingimustele 3 (kolme) aasta jooksul alates lepingu sõlmimisest.

6. Poolte esindajad ja kontaktandmed

6.1. Rendileandja esindaja on RMK kinnisvaraosakonna maakasutuse lepinguhaldur Mari-Ann

Tammiste, tel 56483381, e-post [email protected].

6.2. Rentniku esindaja on juhatuse liige Riivo Liin, tel 56876577, e-post [email protected].

7. Lõppsätted

7.1. Käesolev Leping kehtib koos Lepingu lisade ja Lepingu lisas toodud tüüptingimustega, mis on

Lepingu lahutamatuks osaks. Lepinguosalised kinnitavad, et on tutvunud kõigi Lepingu lisadega.

7.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt.