Linajärve laudtee eelprojekti, ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelõu ning keskkonnamõju hindamise eelhinnangu seisukohavõtuks esitamine

From: <[email protected]> Sent: 4/27/2026 1:06:56 PM +00:00 To: "RMK" <[email protected]> Cc:

Subject: 8-5/585 Linajärve laudtee eelprojekti ning keskkonnamõju hindamise eelhinnangu seisukohavõtuks esitamine

[You don't often get email from [email protected]. Learn why this is important at https://aka.ms/LearnAboutSenderIdentification ]

Tere

Edastan Linajärve laudtee eelprojekti, ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelõu ning keskkonnamõju hindamise eelhinnangu RMK-le seisukohavõtuks.

Lugupidamisega Evelin Kolbak Anija valla keskkonnaspetsialist 58 189 033 [email protected]

1

EELHINNANG

Linajärve laudtee eelprojekti (Töö nr. 2026-03-231) keskkonnamõju hindamise ja Natura

asjakohase hindamise vajalikkuse kohta

2026

1. EELHINNANGU ÕIGUSLIK ALUS

Anija Vallavalitsuse tellimusel on koostatud Linajärve laudtee eelprojekt (Töö nr. 2026-03-231) ning

esitatud ehitusloa taotlus (2611271/03081) Linajärve laudtee ja vaateplatvormi rajamiseks (ehitisregistri

kood 221504405) Harju maakonda Anija valda Pillapalu külasse Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala 13

maaüksusele. Kinnistu jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale, mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustikku

kuuluv Põhja-Kõrvemaa linnu- ja loodusala.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 ütleb, et kui

kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste hulka, peab otsustaja andma

eelhinnangu selle kohta, kas KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevusel on oluline

keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 4 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224). Määruse nr 224 § 15 p 8 sätestab, et keskkonnamõju

hindamise (edaspidi KMH) vajalikkuse eelhinnang tuleb anda tegevuste korral, mis ei ole otseselt seotud

ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu

tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Linajärve

laudtee ja vaateplatvormi rajamine ei ole seotud ala kaitsekorraldusega ega selleks vajalik.

KMH eelhinnang tugineb põhiliselt Linajärve laudtee eelprojektile (Töö nr. 2026-03-231),

Põhja‑Kõrvemaa looduskaitseala kaitse‑eeskirjale, Põhja-Kõrvemaa loodusala kaitsekorralduskavale,

Natura 2000 andmestikule ja Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS) ning Keskkonnaportaalis olevatele

andmetele.

Põhja Kõrvemaa loodusala kaitsekorralduskava (edaspidi kaitsekorralduskava) on EELIS andmetel

koostatud perioodiks 2013-2022. Kuna uuemat Põhja-Kõrvemaa loodusala kaitsekorralduskava hetkel

ei ole, siis tuginetakse sellele kaitsekorralduskavale kuna suuremad põhieesmärgid ei ole muutunud ehk

kaitse-eesmärkideks on samad elupaikad ja liigid.

Käesolev keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang on koostatud vastavalt KeHJS-le ning

Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. KMH

eelhinnangu eesmärk on hinnata, kas Linajärve äärde kavandatav laudtee ja vaateplatvorm võivad

põhjustada olulist keskkonnamõju KeHJS § 3¹ lg 2 tähenduses ning kas on vajalik algatada KMH ja/või

Natura 2000 asjakohane hindamine.

2

KeHJS tulenevalt on keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja

heaolu, kultuuripärandi või vara.

2. KAVANDATAV TEGEVUS

2.1. Tegevuse asukoht, eesmärk. iseloom ning maht

Anija Vallavalitsuse tellimusel on koostatud Linajärve laudtee eelprojekt (Töö nr. 2026-03-231) ning

Harju maakonda Anija valda Pillapalu külasse Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala 13 maaüksusele

(katastritunnus 14001:003:0163) (Joonis 1). Kinnistu kuulub riigiomandisse, mille riigivara valitseja on

Kliimaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Kinnistu

jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale, mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluv Põhja-

Kõrvemaa linnu- ja loodusala.

Kavandatava tegevusekoha vahetus läheduses Oja maaüksusel (katastritunnus 14001:003:0860) asub

Sportland Kõrvemaa - Matka- ja Suusakeskus, kes pakub matka- ja sportimisvõimalusi, samuti

seminaride/kokkusaamiste ja ööbimiste võimalust. Sportland Kõrvemaa - Matka- ja Suusakeskuse

ümbruses Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal on välja kujunenud ja hooldatavat erinevad matka- ja

suusarajad, mida kasutavad aktiivselt nii kohalikud elanikud kui mujalt kohale sõitnud inimesed. Põhja-

Kõrvemaast on kujunenud üks populaarsemaid loodusturismi sihtkohti.

Kavandatava laudtee asukohas puudub olemasolev hoonestus. Alal on looduslikud rajad, mida inimesed

puhkeotstarbeliselt kasutavad ning radade ümbrus on looduslikult haljastatud (kasvav mets). Puude

likvideerimist ette ei nähta ning olemasolevaid puid ei kahjustata. Olemasolev reljeef on tasane, väikese

kaldega Linajärve poole. Alale pääseb mööda väljakujunenud radasid.

Kavandatav tegevus seisneb rekreatiivse külastustaristu rajamises, milleks on ligikaudu 206 meetri

pikkune puidust laudtee ning ca 5 × 8 m suurune vaateplatvorm Linajärve kaldal. Laudtee rajatakse

selleks, et pakkuda looduses liikumise võimalusi erinevatele sihtgruppidele, tutvustades piirkonna

väärtuseid ja suurendades külastajate loodusteadlikkust. Seega saab öelda, et tegemist on

külastuskorraldusliku rajatisega, mille eesmärk on külastajate liikumise suunamine ning tundlike

elupaikade kaitse. Laudtee on 1200 mm laiune (150x 50 mm ristilaudisega, laudade vahe ca.10 mm).

Lauad toestatakse 50x150mm taladele, mis toetuvad aluspuudele ristlõikega 150x150mm. Kattelauana

kasutakse materjali pikkusega 1200 mm. Laudteede projekteerimisel on arvestatud, et nendel peavad

mahtuma sõitma ratastoolis isikud ja lapsevankriga liikuvad külastajad, mistõttu on laudteede ääres

kõrgendused 50 mm. Lahenduste puhul kasutatakse sügavimmutatud puitu. Vaateplatvorm on

mõõtmetega 5 x 8 meetrit, 150x 50 mm ristilaudisega, laudade vahe 10 mm. Lauad toestatakse

100x150mm taladele, mis omakorda toetuvad puidust 150x150 mm taladele.

3

Materjalide transpordiks kasutatakse ATV-sid ja minitraktorit. Transport laudteeni toimub mööda

olemasolevaid radasid ja juba valminud laudteed pidi.

Joonis 1. Kavandatav laudtee ja vaateplatvorm Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala 13 maaüksusel.

2.2. Tegevuse seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega

Anija Vallavolikogu 13.08.2020 otsusega nr 180 kehtestatud Anija valla üldplaneeringu (edaspidi

üldplaneering) kohaselt jääb planeeritav tegevus hajaasustusega alale, kus juhtotstarvet

üldplaneeringuga ei planeerita. Laudtee ja vaateplatvormi puhul on tegemist väikesemahulise rajatisega,

mis ei too kaasa maa olemasoleva kasutusotstarbe muutust. Anija valla üldplaneeringu kohaselt jääb

planeeritav tegevus Natura 2000 ja rohelise võrgustiku alale.

Rohelise võrgustiku eesmärgiks on ka inimesele suunatud nn ökosüsteemiteenuste tagamine. Täpsemalt

pakub roheline võrgustik looduslike ökosüsteemide väärtuste ja funktsioonide säilitamise kõrval ka

inimese heaolu ja elukvaliteedi aluseks olevaid nn ökosüsteemi teenuseid. Näiteks leiavad rohelise

võrgustiku poollooduslikud, looduslikud ja muud alad rekreatiivset kasutust. Kavandatava laudtee ja

vaateplatvormi rajamisega tagatakse ala rekreatiivne kasutus, samas on tagatud rohelise võrgustiku

terviklikkus ja toimimine, kuna looduslike alade osatähtsus ei lange. Puude langetamist ei toimu,

olemasolevaid puid kaitstakse ning laudtee rajatakse suures osas väljakujunenud rajale, v.a Linajärve

juurde viiv lõik.

4

Kavandatatav tegevus ei ole vastuolus Anija valla üldplaneeringuga.

Laudtee ja vaateplatvorm on planeeritud rajada Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala Koitjärve

piiranguvööndisse. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on looduskaitseala kaitse-

eesmärk tagada piirkonnale iseloomulikele maastike, liustikutekkelistele pinnavormide, inimtegevusest

vähe mõjutatud metsa- ja sookoosluste, eriilmelistele järvede, haruldaste ja kaitsealustele liikidele ning

nende elupaikadele kaitse. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskiri toob välja, et tuleb tagada

kaitse kaitsealustele liikidele, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku

linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas, ning nende toitumis- ja pesitsuspaikadele. Need liigid on

kaljukotkas (Aquila chrysaetos), laululuik (Cygnus cygnus), järvekaur (Gavia arctica), metsis (Tetrao

urogallus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola) ja nõmmelõoke

(Lullula arborea). Samuti tuleb tagada kaitse elupaigatüüpidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ

looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need

elupaigatüübid on: liiva-alade vähetoitelised järved (3110)3, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised

järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160),

jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450),

rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud

(9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*),

siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*) ning kaitsealustele liikidele, mida

nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaikadele. Need liigid on kaunis kuldking

(Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), rohe-

vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja männipurelane

(Stephanopachys linearis). Lisaks tuleb tagada kaitse kaitsealustele järgmistele liikidele ja nende

elupaikadele: heletilder (Tringa nebularia), sõtkas (Bucephala clangula), sinikael-part (Anas

platyrhynchos), mägi-lipphernes (Oxytropis campestris), muda-lahnarohi (Isoetes echinospora),

vesilobeelia (Lobelia dortmanna), liiv-esparsett (Onobrychis arenaria), kõdu-koralljuur (Corallorhiza

trifida), järv-lahnarohi (Isoetes lacustris), ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) ja kivisisalik

(Lacerta agilis). Täpsemalt käistletakse kavandatava tegevuse alal asuvaid Natura 2000 kohaselt Põhja-

Kõrvemaa loodus- ja linnualal kaitstavaid liike ja elupaiku käesoleva eelhinnangu peatükis 4 Natura

eelhindamine.

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on piiranguvööndi kaitse-eesmärk elustiku

mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Kavandatava tegevusega ei planeerita muuta üldist

maastikuilmselt, kuna tegemist on väikesemahulise rajatisega, mis osaliselt rajatakse väljakujunenud

rajale. Kavandatava tegevuse käigus ei planeerita selliseid töid, mis rikuksid elustiku mitmekesisust,

samuti ei kavandata puude raiet ega pinnase väljakaevet.

Põhja-Kõrvemaa Koitjärve piiranguvööndis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul rajatiste, välja

arvatud ujuvrajatiste püstitamine. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala valitseja on Keskkonnaamet ning

laudtee ja vaateplatvormi rajamise projekt kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. Keskkonnaamet on

5

eelnevalt olnud seisukohal (21.01.2026 kiri nr 7-9/26/1213-2), et Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala 13

maaüksusele (14001:003:0163) on võimalik laudtee ja platoo rajamine vastavalt taotlusele.

Keskkonnaamet soovitas metsise põhilisel mänguperioodil (15.03-15.05) vältida müra tekitavate tööde

teostamist ajavahemikus kell 18:00 õhtul kuni kella 9:00-ni hommikul. Seega kui järgida

Keskkonnaameti soovitust tööde teostamise ajale, siis on võimalik kavandatud tööd ellu viia ilma metsist

püsivalt häirimata. Kinnistu kuulub riigi omandisse ning volitatud asutus on RMK, seega

kooskõlastatakse maakasutus ning laudtee ja vaateplatvormi rajamise eelprojekt ka RMK-ga.

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala piiranguvööndis on keelatud veekogude veetaseme ja kaldajoone

muutmine, uue maaparandussüsteemi rajamine, maavarade kaevandamine, välja arvatud liiva, kruusa,

savi võtmine oma tarbeks kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades, biotsiidi ja taimekaitsevahendi

kasutamine, välja arvatud põllu- ja õuemaal, puhtpuistute kujundamine ning energiapuistute rajamine

ning metsa kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel sinika, karusambla, naadi, sõnajala, angervaksa,

tarna-angervaksa, osja, tarna, lodu, kõdusoo, madalsoo, siirdesoo ja raba kasvukohatüübis. Laudtee ja

vaateplatvormi rajamisel ei planeerita teostada Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala piiranguvööndis

keelatud tegevusi.

Tulenevalt eelpool toodust ei ole kavandatav tegevus vastuolus Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-

eeskirjaga.

Põhja-Kõrvemaa loodusalale on kehtestatud kaitsekorralduskava 2013-2022 (edaspidi

kaitsekorralduskava) ning seal on välja toodud liigid, keda loodusalal kaitstakse, neid ohustavad

ohutegurid ning meetmed negatiivsete mõjude vähendamiseks ning elupaikade säilitamiseks.

Kavandatav tegevuse käigus ei teostata selliseid tegevusi, mis mõjuksid negatiivselt kaitstavatele

liikidele. Põhja Kõrvemaa loodusala kaitsekorralduskava on EELIS andmetel koostatud perioodiks

2013-2022. Kuna uuemat Põhja-Kõrvemaa loodusala kaitsekorralduskava hetkel ei ole, siis tuginetakse

sellele kaitsekorralduskavale kuna suuremad põhieesmärgid ei ole muutunud ehk kaitse-eesmärkideks

on samad elupaigad ja liigid. Täpsemalt käsitletakse kavandatava tegevuse alal asuvaid Natura 2000

kohaselt Põhja-Kõrvemaa loodus- ja linnualal kaitstavaid liike ja elupaiku käesoleva eelhinnangu

peatükis 4 Natura eelhindamine.

Kaitsekorralduskava kohaselt on Põhja-Kõrvemaal pärast ala uudsuse efekti kadumist külastajate arv

stabiliseerunud ja suuremate kahjustuste arv vähenenud. Peale eesmärgipärast rekreatsioonikorraldust

on rekreatsiooni kahjulik mõju kaitseala kooslustele hakanud vähenema. Kaitsealal on mitmeid

loodusradasid. Loodusradade loomine on kaitsealale juurde toonud piknikuliste ja pidutsejate kõrval

(kes domineerisid kaitsealal algselt) palju selliseid külastajaid, kelle primaarseks eesmärgiks on looduse

nautimine ja tundma õppimine. Kaitsekorralduskava eesmärgiks on seatud, et külastuskorralduseks

rajatud taristu on kogu ulatuses heas seisus ning külastuskoormus püsib optimaalne (ca 40 000 külastust

aastas).

6

Kavandatava laudtee ja vaateplatvormi vahetus läheduses asub Sportland Kõrvemaa - Matka- ja

Suusakeskuse, mille ümbruses Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal on välja kujunenud hooldatavad

matka- ja suusarajad, mida kasutavad aktiivselt nii kohalikud elanikud kui mujalt kohale sõitnud

inimesed. Laudtee rajatakse selleks, et pakkuda looduses liikumise võimalusi erinevatele sihtgruppidele,

tutvustades piirkonna väärtuseid ja suurendades külastajate loodusteadlikkust. Kavandatav tegevus ei

too kaasa külastuskoormuse hüppelist suurenemist, vaid struktureerib olemasolevat kasutust. Tegemist

on külastuskorraldusliku rajatisega, mille eesmärk on külastajate liikumise suunamine kindlatele

radadele, et vältida hajusat tallamist ja elupaikade kahjustamist.

Tulenevalt eelpool toodust ei ole kavandatav tegevus vastuolus Põhja-Kõrvemaa loodusala

kaitsekorralduskavaga.

Lähipiirkonnas ei ole kavandamisel muid arendusi, mis takistaks kavandatava laudtee ja vaateplatvormi

rajamist. Ala on juba hetkel kasutuses rekreatiivselt (matkamine, sport). Kavandatav tegevus toetab

olemasolevat Sportland Kõrvemaa - Matka‑ ja Suusakeskuse külastuskorraldust. Tegevus ei ole

vastuolus ühegi kehtiva strateegilise planeerimisdokumendiga, vaid täidab kaitse‑ ja külastuskorralduse

eesmärke.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Peamine ressurss, mida laudtee ja vaateplatvormi rajamisel kasutatakse, on puit. Laudtee on 206 m

pikkune ja 1200 mm laiune (150x 50 mm ristilaudisega, laudade vahe ca.10 mm). Lauad toestatakse

50x150mm taladele, mis toetuvad aluspuudele ristlõikega 150x150mm. Kattelauana kasutakse materjali

pikkusega 1200 mm. Laudteede projekteerimisel on arvestatud, et nendel peavad mahtuma sõitma

ratastoolis isikud ja lapsevankriga liikuvad külastajad, mistõttu on laudteede ääres kõrgendused 50 mm.

Lahenduste puhul kasutatakse sügavimmutatud puitu. Vaateplatvorm on mõõtmetega 5 x 8 meetrit, 150x

50 mm ristilaudisega, laudade vahe 10 mm. Lauad toestatakse 100x150mm taladele, mis omakorda

toetuvad puidust 150x150 mm taladele. Arvestades ehitusprojektiga kavandatavat mahtu, siis ei põhjusta

see kindlasti nende varude kättesaadavuse olulist vähenemist mujal.

Maa ja pinnas: maa hõivatakse üksnes laudtee pikkuses ja laiuses ning vaateplatvormi alla jääval alal.

Mullakihti ega pinnast ei koorita ega teisaldata.

Vesi: tegevus ei hõlma vee kasutamist tootmise eesmärgil. Kavandatava tegevuse raames ei rajata kraave

ega süvendeid ning pinnase ja põhjavee looduslik liikumine säilib ning ala veerežiimi ei muudeta.

7

Looduslik mitmekesisus: puude raiet ei kavandata, elupaiku ei killustata ning loomade ja lindude

liikumisvõimalused säilivad. Täpsemalt on tegevuse alal asuvaid kaitstavaid liike käsitletud käesoleva

eeskirja alapeatükis 3.1 ning alapeatükis 4 Natura hindamine.

2.4. Tegevuse energiakasutus

Energiat kasutatakse üksnes ehitusfaasis tööriistade ja ehitusmasinate (ATV-d, minitraktorid) tööks ning

see on ajutine ja väikese mahuga. Kasutusfaasis rajatised energiat ei tarbi.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Vette: Heidet vette ei toimu. Veekogude veetaseme või veerežiimi muutmist ei kavandata. Ehitus ei

hõlma kuivendustöid ega veekogude kallaste muutmist. Ehitusmaterjalide ja tehnika laoplatsiks

kasutatakse Sportland Kõrvemaa - Matka ja Suusakeskuse parklat, mis kooskõlastatakse territooriumi

valdajaga. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiaid, mis välistavad

kütte- ja määrdeainete vm keskkonnareostust tekitavate ainete sattumise veekogusse, pinnasesse ja

taimestikule. Reostusoht on väike ja maandatud nõuetega vältida kütuse ja õlide sattumist keskkonda.

Pinnasesse: Heidet pinnasesse ei toimu. Materjalide transpordiks valida võimalusel vihmavaba periood,

mil maapind on rohkem tahenenud. Ehitusmaterjalide ja tehnika laoplatsiks kasutatakse Sportland

Kõrvemaa - Matka ja Suusakeskuse parklat, kooskõlastades selle territooriumi valdajaga. Ehitus- ja

hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiaid, mis välistavad kütte- ja määrdeainete

vm keskkonnareostust tekitavate ainete sattumise veekogusse, pinnasesse ja taimestikule. Reostusoht on

väike ja maandatud nõuetega vältida kütuse ja õlide sattumist keskkonda. Materjalide transpordiks

kasutatakse ATV-sid ja minitraktorit. Transport laudteeni toimub mööda olemasolevaid radasid ja juba

valminud laudteed pidi. Külastajate liikumine koondub laudteele, mis vähendab tallamist.

Õhku: Olulist heidet õhku ei toimu. Kuigivõrd põhjustavad heidet sisepõlemismootoriga masinad, mida

kasutatakse ehitusel, kuid see on ajutise iseloomuga. Heide õhku jääb normide piiridesse, kuna kasutada

tuleb korras tehnikat.

Müra: Ehituse ajal tekkitavad müra ehitusmasinad ja tööriistad. Ehitusaegne müra jääb eelduslikult

normide piiresse ning on ajutine. Kasutamise ajal võivad teatud määral müra põhjustada külastajad.

Samas on ala ja piirkond juba praegu rekreatiivsel eesmärgil kasutusel ning külastuskoormuse kasvu ei

planeerita. Tegemist on külastuskorraldusliku rajatisega, mille eesmärk on külastajate liikumise

suunamine kindlatele radadele, et vältida hajusat tallamist ja elupaikade kahjustamist. Metsise põhilisel

mänguperioodil (15.03-15.05) välditakse müra tekitavate tööde teostamist ajavahemikus kell 18:00 õhtul

kuni kella 9:00-ni hommikul.

8

Vibratsioon: Kavandatav tegevus ei põhjusta vibratsiooni.

Valgus: Kuna metsise põhilisel mänguperioodil (15.03-15.05) tuleb vältida müra tekitavate tööde

teostamist ajavahemikus kell 18:00 õhtul kuni kella 9:00-ni hommikul, siis tõenäoliselt jääb tööde

teostamine päevasele valgele ajale ning ala valgustamine ei ole vajalik. Samas võidakse ehituse ajal

siiski tööala valgustada. Eelduslikult on valgusvihk suunatud tööalale ning olulist valguse hajumist ei

toimu. Tegevus on ajutine ning mõju ebaoluline.

Soojus: Kavandatav tegevuse käigus ei teki olulisel määral soojust.

Kiirgus: Kavandatav tegevus ei põhjusta kiirgust.

Lõhn: Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa lõhnahäiringuid.

2.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Ehituse käigus võib tekkida ehitusjäätmeid. Ehitusjäätmete käitlemisel tuleb juhinduda jäätmeseadusest,

Anija valla jäätmehoolduseeskirjast ning muudest õigusaktidest. Projekti kohaselt toimub ehitusprahi

äravedu selleks ettenähtud kohtadesse. Antud projekti puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks

ületada piirkonna keskkonnataluvust. Raja kasutamise käigus võivad külastajad kaasa tuua

olmejäätmeid. Kuna ala on ka hetkel reakreatiivsel eesmärgil kasutusel, siis eeldatavalt jäätmekogused

ei suurene ning külastajad võtavad tekkinud jäätmed endaga kaasa ja paigutavad need ettenähtud

kohtadesse.

2.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus

Võimalikud avariiolukorrad piirduvad väikeste kütuse- või õlileketega ehitusmasinatest (näiteks

kütusepaagi või mootori purunemine). Avariiolukordade korral tekkiva heite hulk on piiratud masinas

sisalduva kütuse või õli kogusega. Elektriliste ehitusmasinate ja -seadmete kasutamisel selline oht

puudub. Ehitusmaterjalide ja tehnika laoplatsiks kasutatakse Sportland Kõrvemaa - Matka ja

Suusakeskuse parklat, kooskõlastades see territooriumi valdajaga. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb

kasutada mehhanisme ja tehnoloogiaid, mis välistavad kütte- ja määrdeainete vm keskkonnareostust

tekitavate ainete sattumise veekogusse, pinnasesse ja taimestikule.

9

2.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Kavandatava tegevuse elluviimisel võimalike suurõnnetuste või katastroofide risk on madal ning tegevus

ise ei soodusta nende tekkimist. Kemikaaliseaduse mõistes suurõnnetuse ohuga ettevõtteid ei kavandata.

Samuti on kliimamuutustest tingitud suurõnnetuste või katastroofide risk hädaolukorra seaduse mõistes

väike. Ala ei paikne üleujutusriskiga alal ning kliimamuutused ei suurenda tegevuse mõju.

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND

3.1. Võimalikud mõjud ja mõjuala ulatus

Kavandatava tegevuse võimalikeks mõjudeks võib lugeda mürahäiringuid laudtee ja vaateplatvormi

ehituse ajal ja hilisemas kasutusfaasis.

Ehitusmasinate kasutamisest tulenev mürahäiring sõltub kasutatavate ehitusmasinatest ja tööriistadest.

Projekti kohaselt kasutatakse ehitustöödel transpordiks väikest traktorit ja/või ATV-d ning eeldatavalt

tööriistadest saage, akutrelle ja naelapüsse. Nendest allikatest pärinevat müra ei ole vaja eraldi hinnata,

kuna see on ajutine ja vähese ulatusega. Seega ei sega ehitustööde käigus tekkiv müra tõenäoliselt

piirkonda sh Sportland Kõrvemaa - Matka- ja Suusakeskust rekreatiivsel eesmärgil külastavaid inimesi

ega loomastikku/linnustikku.

Kasutusaegne mürahäiring tuleneb peamiselt külastajate omavahelisest suhtlusest. Ei ole põhjust

eeldada, et selline müra tekitaks suuremaid häiringuid, kui praegune piirkonna kasutus, kuna piirkond

on rekreatiivsel eesmärgil pidevalt aktiivses kasutuses ning külastuskoormuse kasvu ei planeerita. Peale

laudtee valmimist suunatakse ala kasutajad konkreetsele rajale, mis vähendab hajusat liikumist, mistõttu

oluline häiring puudub.

Ehitusfaasis võib olla mõningane mõju pinnasele, kus masinad sõidavad mööda olemasolevaid radu.

Seetõttu on juba laudtee ja vaateplatvormi eelprojektis välja toodud, et materjalide transpordiks valida

võimalusel vihmavaba periood, mil maapind on rohkem tahenenud. Samuti tuleb vältida tühisõite ning

taimkatte ja pinnase kahjustamist. Materjalide transpordiks kasutatakse ATV-sid ja minitraktorit.

Transport laudteeni toimub mööda olemasolevaid radasid ja juba valminud laudteed pidi. Ehitus- ja

hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiaid, mis välistavad kütte- ja määrdeainete

vm keskkonnareostust tekitavate ainete sattumise pinnasesse ja taimestikule. Laudtee rajamise eesmärk

on suunata liikumine kindlaksmääratud rajale, vähendada ümbritseva ala tallamist ning samal ajal

parandada ligipääsetavust. Tallamisest tulenev mõju jääb projektiala piiridesse.

EELIS-e andmetel jääb kogu kavandatav laudtee ja platoo II kaitsekategooria kaitsealuse linnuliigi

metsise (Tetrao urogallus) registreeritud elupaika/sigimispaika. Metsise paaritumispaik (Harakajärve

10

mängupaik) asub kavandatavast laudteest u 400 meetri kaugusel. Üheks ohuteguriks on metsise

häirimine pesitsusajal. Seda võib probleemiks pidada juhul, kui see toimub pidevalt, mitte üksikutel

kordadel mänguperioodi jooksul. Seetõttu metsise põhilisel mänguperioodil (15.03-15.05) välditakse

müra tekitavate tööde teostamist ajavahemikus kell 18:00 õhtul kuni kella 9:00-ni hommikul. Ehitusfaas

on ajutine ja ajaliselt piiratud, seega oluline mõju puudub. Täpsemalt on mõju metsisele kirjeldatud

peatükis 4 Natura hindamine, kuna metsis kuulub Põhja-Kõrvemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevate

liikide hulka, kelle elupaikasid kaitstakse.

EELIS-e andmetel jääb kogu kavandatav laudtee ja vaateplatvorm III kategooria kaitsealuste liikide

hoburästas (Turdus viscivorus), värbkakk (Glaucidium passerinum), laanepüü (Tetrastes bonasia) ja

musträhn (Dryocopus martius) registreeritud elupaika (Joonis 2 ).

Joonis 2. Linajärve juurde kavandatava laudtee ja vaateplatvormi alal ja läheduses asuvad

vääriselupaigad ning III kaitsekategooria kaitsealused liigid (linnud ja taimed).

11

Hoburästas on Eestis soodsas seisundis, kuid kuulub III kaitsekategooriasse. Hoburästas ei ole Põhja-

Kõrvemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevaks liigiks. Hoburästa meeliselupaigaks on kuivad

valgusküllased männikud. Hoburästast mõjutab negatiivselt metsaraie, täpsemalt metsade vanuse

alanemine. Liik talub küll mõõdukat hooldusraiet, kuid väldib pesitsusbiotoobina täielikult nooremaid

puistuid. Samuti näib hoburästast negatiivselt mõjutavat kuuse ohtra järelkasvu lisandumine pärast

metsakuivendustöid, võibolla ka ühtlaste männikulaamade killustumine. Planeeritava tegevuse käigus ei

toimu metsa majandamist, puude mahavõtmist, maa-ala kuivendamist ega veerežiimi muutmist. Seetõttu

võib järeldada, et mõju hoburästa elupaikadele puudub ning kavandatud tegevus ei mõjuta liiki

negatiivselt.

Värbkakk on Eestis hajusalt levinud harv haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises

seisus ning arvatud III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Värbkakk ei ole Põhja-Kõrvemaa linnuala

kaitse-eesmärgiks olevaks liigiks. Pesitseb okas- ja segametsades, sageli sooservades või välude ääres,

talvel ka ava- ja kultuurmaastikel, lehtmetsades, talude ümbruses. Värbkakk vajab pesitsemiseks vanu

metsi, kus leidub õõnsustega puid. Peamine ohutegur on elupaikade hävimine metsamajandusliku

tegevuse tõttu, eelkõige vanade kuusikute ja kuuse-segametsade kui värbkaku eelistatud elupaikade

intensiivne raiumine. Teine metsatöödega kaasnev oht on suvised raied: kuna värbkakk on pesitsusajal

raskesti tuvastatav, siis suviste raiete korral on pesade hävimise risk äärmiselt suur. Planeeritava

tegevuse käigus ei toimu metsa majandamist ega puude mahavõtmist. Seetõttu võib järeldada, et mõju

värbkaku elupaikadele puudub ning kavandatud tegevus ei mõjuta liiki negatiivselt

Laanepüü ei ole Põhja-Kõrvemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevaks liigiks, kuid Eestis kuulub

laanepüü III kaitsekategooriasse. Laanepüü on paigalind, kes eelistab tihedat puistut suuremates

metsades ja seetõttu on talle sobilikud vanad majandamata metsad. Ta eelistab elupaigana juba välja-

arenenud struktuuriga metsi (kuuse järelkasvuga segametsad, männi-segametsad ja soised metsad), mida

mitmekesistavad tuulemurrud ja järelkasv tekkinud häiludes. Põhiliseks liiki ohustavateks teguriteks on

talle sobivate elupaikade kadumine ja killustumine intensiivse metsamajanduse tagajärjel. Lisaks

eelnevale on ta ohustatud ka lehtpuude ja põõsaste välja raiumise ja intensiivse harvendusraie poolt.

Planeeritava tegevuse käigus ei toimu metsa majandamist ega puude mahavõtmist. Seetõttu võib

järeldada, et mõju laanepüü elupaikadele puudub ning kavandatud tegevus ei mõjuta liiki negatiivselt.

Musträhn. Liigi looduskaitselist seisundit hinnatakse kaitstuks. Musträhn ei ole Põhja-Kõrvemaa

linnuala kaitse-eesmärgiks olevaks liigiks, kuid Eestis kuulub musträhn III kaitsekategooriasse.

Musträhn on paigalind, kes eelistab pesitsuseks suuri okasmetsi, männi-segametsi, hõredaid männikuid,

põlendikke ja raiesmikke. Pesaõõne raiub ta enamasti vanasse või surnud haaba voi mändi. Põhitoiduks

on liigil surnud ja surevates puudes leiduvad putukad ja nende vastsed (mardikad ja üraskid). Musträhni

ohustab metsade majandamine ehk elu- ja toidupaikade hävimine. Planeeritava tegevuse käigus ei toimu

metsa majandamist ega puude mahavõtmist. Seetõttu võib järeldada, et mõju musträhni elu- ja

toidupaikadele puudub ning kavandatud tegevus ei mõjuta liiki negatiivselt.

12

Linajärveni viiva laudtee läheduses on III kaitsekategooria kaitsealuse liigi kuradi-sõrmkäpp

(Dactylorhiza maculata, registrikood KLO9354844) (Joonis 2) leiukoht. Liigi ohuteguriks on

kasvukohtades maa-alade kuivendamine. Kavandatava tegevuse käigus ei toimu kuivenduskraavide

rajamist, maa-ala kuivendamist ega veerežiimi muutmist ning laudteed ei rajata liigi leiukohast läbi.

Seetõttu ei kahjusta kavandatav tegevus kaitsealuse liigi leiukohta.

Kavandatava laudtee ääres väljakujunenud raja kõrval paikneb kaks vääriselupaika: männikud ja

männisegametsad (VEP110271 ja VEP110272) (Joonis 2). Nende vääriselupaikade puhul on

Keskkonnaportaalis märge, et puid mitte raiuda ning surnud ja lamapuitu mitte eemaldada. Kavandatav

tegevus ei lähe vääriselupaiga alale ning nendelt aladelt ei ole plaanis puid raiuda ning lamapuitu

eemaldada. Mõju vääriselupaikadele puudub.

Metsaseaduse järgi on vääriselupaik ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste

liikide esinemise tõenäosus on suur. Kaitse toimub vastavalt metsaseadusele.

3.2. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

Tegevust kavandatakse Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala 13 maaüksusel, mille sihtotstarve on

kaitsealune maa 100%. Kavandatava tegevusega maaüksuse kasutusotstarve ei muutu. Piirkond on juba

praegu rekreatiivsel eesmärgil kasutusel. Kavandatava tegevuse puhul on tegemist külastuskorraldusliku

rajatisega, mille eesmärk on külastajate liikumise suunamine ning tundlike elupaikade kaitse. Laudtee

rajatakse selleks, et pakkuda looduses liikumise võimalusi erinevatele sihtgruppidele, tutvustades

piirkonna väärtuseid ja suurendades külastajate loodusteadlikkust. Enamuses rajatakse kavandatav

laudtee väljakujunenud radadele. Kavandatav tegevus toetab olemasoleva Sportland Kõrvemaa - Matka‑

ja Suusakeskuse külastuskorraldust. Kavandatav tegevus ei too kaasa külastuskoormuse hüppelist

suurenemist, vaid struktureerib olemasolevat kasutust: külastajate liikumise suunamine kindlatele

radadele, et vältida hajusat tallamist ja elupaikade kahjustamist. Seega ei ole eeldada kumulatiivsete

mõjude avaldumist. Piiriülene mõju puudub.

Lähipiirkonnas ei ole ei ole kavandamisel ka muid arendusi, mis takistaks kavandatava laudtee ja

vaateplatvormi rajamist.

3.3. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Maa: Maahõive leiab aset laudtee ja vaateplatvormi rajamise ulatuses

Muld: Laudtee ja vaateplatvormi rajamisel ei ole planeeritud mulla ära koorimist, see jääb rajatiste alla.

13

Pinnas: Laudtee ja vaateplatvormi rajamisel ei ole planeeritud pinnase ära koorimist, see jääb rajatiste

alla. Materjalide transpordiks kasutatakse ATV-sid ja minitraktorit. Transport laudteeni toimub mööda

olemasolevaid radasid ja juba valminud laudteed pidi. Külastajate liikumine koondub laudteele, mis

vähendab tallamist ja pinnase kahjustumist.

Maavarad: Kavandatava laudtee ja vaateplatvormi alale ei jää arvele võetud maavaravarusid, seega

tegevusel puudub mõju maavarade kvaliteedile ja kasutamisele.

Vesi: Veekasutust, veekogude veetaseme või veerežiimi muutmist ei kavandata.

Looduslik mitmekesisus: Kavandatav tegevuse toimub Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal, mis on

ühtlasi Natura 2000 loodus- ja linnuala. Natura 2000 loodus- ja linnuala kaitseeesmärke käsitletakse

peatükis 4 Natura eelhindamine. Planeeritava laudtee läheduses asuvate vääriselupaikade, III

kaitsekategooria linnuliikide ning III kaitsekategooria kaitsealuse liigi kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza

maculata, registrikood KLO9354844) ) leiukoha info on leitav alapeatükist 3.1. II kaitsekategooria liigi

metsis (Tetrao urogallus) kohta on info leitav eelnevatest peatükkidest ning on käsitletud ka peatükis 4

Natura eelhindamine.

3.4. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura

2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid

on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega

alade vastupanuvõime

Kavandatav tegevus ei toimu tiheasustusalal. Kultuuriväärtusi ega pärandkultuuriobjekte kavandatava

tegevuse alal ei leidu.

Kavandatava laudtee ääres väljakujunenud raja kõrval paikneb kaks vääriselupaika: männikud ja

männisegametsad (VEP110271 ja VEP110272). Nende vääriselupaikade puhul on Keskkonnaportaalis

märge, et puid mitte raiuda ning surnud ja lamapuitu mitte eemaldada. Kavandatav tegevus ei lähe

vääriselupaiga alale ning nendelt aladelt ei ole plaanis puid raiuda ning lamapuitu eemaldada. Mõju

vääriselupaikadele puudub.

Linajärveni viiva laudtee läheduses on III kaitsekategooria kaitsealuse liigi kuradi-sõrmkäpp

(Dactylorhiza maculata, registrikood KLO9354844) ) leiukoht. Liigi ohuteguriks on kasvukohtades

maa-alade kuivendamine. Kavandatava tegevuse käigus ei toimu kuivenduskraavide rajamist, maa-ala

kuivendamist ega veerežiimi muutmist ning laudteed ei rajata liigi leiukohast läbi. Seetõttu ei kahjusta

kavandatav tegevus kaitsealuse liigi leiukohta.

Kavandatav tegevus toimub Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal, mille kaitse-eesmärki on kirjeldatud

alampeatükis 2.2. Kavandatud alale jääb ka II kategooria kaitsealuse liigi metsis elupaik ja III kategooria

14

kaitsealuste liikide hoburästas, värbkakk, laanepüü ja musträhn elupaigad. III kaitsekategooria linnuliike

ja nende elupaikasid on kirjeldatud alampeatükis 3.1. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala on ühtlasi ka

Natura 2000 loodus- ja linnuala. Natura alasid ja nende kaitse-eesmärke on käsitletud peatükis 4 Natura

eelhindamine.

3.5. Mõju inimese tervisele ja heaolule ning mõjutatavast elanikkonnast.

Kavandatav tegevus ei mõjuta negatiivselt elanikkonda, kuna puuduvad häiringud elamualadele. Lähim

elamu asub kavandatavast laudteest enam kui 600 meetri kaugusel põhja suunas ning sellel puudub

vahetu kokkupuude kavandatava tegevusega.

Tegevus parandab elanikkonna, kui ka väljaspoolt tulnud inimeste puhke- ja liikumisvõimalusi ning ei

ohusta inimeste tervist ega heaolu.

4. NATURA EELHINDAMINE

4.1. Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine

Natura 2000 on Euroopa Liidu looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada bioloogilise

mitmekesisuse kaitse kogu Euroopas. Euroopa Liidu kaitstavate alade võrgustik Natura 2000 on

moodustatud kahe direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (ELT L 20,

26.1.2010, lk 7–25) loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) ning EÜ nõukogu

direktiivi 92/43/EMÜ (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) – alusel. Natura 2000 võrgustik koosneb

linnudirektiivi artikli 4 lõigete 1 ja 2 alusel valitud linnualadest ning loodusdirektiivi artikli 3 lõike 1 ja

artikli 4 alusel valitud loodusaladest. Natura 2000 võrgustiku eesmärk on säilitada ning ka taastada

väärtuslikke ja ohustatud elupaiku, ühtlasi kaitsta ohustatud liike ning nende isendite elupaiku, seega

aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele. Natura hindamine on kavade ja projektidega kaasneva

mõju hindamine loodusdirektiivi (hõlmab ka linnudirektiivi) alusel moodustatud Natura 2000 võrgustiku

alale.

Natura hindamise vajadust tuleb kaaluda kõigil juhtudel, v.a juhul, kui kava või projekt on otseselt seotud

või vajalik Natura ala kaitsekorraldamiseks. Kava või projekti mõju Natura alale tuleb hinnata liikide ja

elupaigatüüpide suhtes, kelle kaitseks antud Natura ala on moodustatud.

Natura hindamise esimene etapp on Natura eelhindamine. Natura eelhindamine aitab välja selgitada ja

tuvastada, kas kavandatava tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-

eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Natura eelhindamise

etapis hinnatakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-

15

eesmärkidele, vajaduse korral ka koosmõjus teiste kavade või projektidega. Selle käigus selgitatakse,

kas on võimalik objektiivselt järeldada, et mõju ala kaitse-eesmärkidele on ebasoodne või et sellist mõju

ei saa välistada. Kui eelhindamise tulemused viitavad ebasoodsa mõju tõenäosusele või jätavad selle

osas ebaselguse, tuleb läbi viia järgmine etapp – Natura asjakohane hindamine.

Kokkuvõtvalt on Natura hindamise eesmärk hinnata kavandatava tegevuse mõju ala kaitse-eesmärkidele

ja hindamise tulemusel peab olema võimalik järeldada, et tegevus ei ohusta ala terviklikkust.

Ala terviklikkus on tagatud, kui alal säilivad need elupaigad ja liikide populatsioonid, mille kaitseks ala

on määratud ehk see on selgelt seotud ökoloogilise terviklikkusega. Väljend „ala terviklikkus“ näitab, et

tähelepanu keskmes on konkreetne Natura ala. Ala terviklikkuse all mõeldakse eelkõige ala ökoloogiliste

funktsioonide (liigisiseste ja -vaheliste suhete, toiduahela, jt funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab

pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide

normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise ning taoline ala vajab

minimaalset inimesepoolset abi väljastpoolt seda süsteemi. Kui aga kavandav tegevus avaldab mõju

kaitse-eesmärkide säilimisele või saavutamisele, siis mõjutab see paratamatult ebasoodsalt ala

terviklikkust

Natura eelhindamine hõlmab endas järgmisi samme:

• Kindlakstegemine, kas kava või projekt on Natura-ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks

vajalik

• Kava või projekti kirjeldus ning kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude tuvastamine

• Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus

• Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine

Natura eelhindamine on läbi viidud lähtudes Mittetulundusühingu Eesti Keskkonnamõju Hindajate

Ühing poolt 2019 aastal koostatud juhendile „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi

artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“.

Kas projekt või kava on Natura ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.

Põhja-Kõrvemaa loodusala kaitsekorralduskava 2013-2022 ei näe ette Linajärveni viiva laudtee rajamist

ega Linajärve juurde vaateplatvormi rajamist. Samas on kaitsekorralduskavas välja toodud, et oluliseks

ülesandeks on olemasolevate radade ja puhkekohtade hooldamine ja uuendamine. Kaitsekorralduskavas

on välja toodud, et teeradade hooldustööde põhieesmärk on tagada puhkajatele meeldiv ning turvaline

liikumine (sportimisvõimalused). Kaitsekorralduskavas on ka välja toodud, et kaitseala lõunapiiril asub

Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus, kust algavad suusarajad leiavad aktiivset kasutust talvisel ajal, kui

looduse koormustaluvus on kõige kõrgem. Suvel on radade kasutus kaitseala lõunaosas märksa väiksem.

Külastuskorraldus ja taristu on kaitsealal optimaalne ja suuri muudatusi ei ole vaja teha.

16

Tulenevalt eelpool toodust ei ole kavandatav tegevus otseselt ettenähtud ala kaitsekorralduskavas, seega

ei saa seda pidada Natura-ala kaitsekorralduslikuks tegevuseks. Samas ei ole kavandatav tegevus

vastuolus kaitsekorralduskavaga, kuna tegemist on osaliselt väljakujunenud raja parendamisega, sest

väljakujunenud rajale rajatakse laudtee. Seega täidab kavandatud tegevus eesmärki tagada puhkajatele

meeldiv ning turvaline liikumine. Samas ei tehta alal suuri muudatusi, kuna 206 meetrisest

kavandatavast laudteest osa jääb väljakujunenud rajale. Laudtee rajatakse selleks, et pakkuda looduses

liikumise võimalusi erinevatele sihtgruppidele, tutvustades piirkonna väärtuseid ja suurendades

külastajate loodusteadlikkust. Seega saab öelda, et tegemist on külastuskorraldusliku rajatisega, mille

eesmärk on külastajate liikumise suunamine ning tundlike elupaikade kaitse.

4.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjuala ulatuse määramine

Kavandatav tegevus seisneb rekreatiivse külastustaristu rajamises Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala 13

maaüksusele (katastritunnus 14001:003:0163), mis asub Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal, mis on

ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv Põhja-Kõrvemaa linnu- ja loodusala. Külastustaristuks on

ligikaudu 206 meetri pikkune puidust laudtee ning ca 5 × 8 m suurune vaateplatvorm Linajärve kaldal.

Laudtee rajatakse selleks, et pakkuda looduses liikumise võimalusi erinevatele sihtgruppidele,

tutvustades piirkonna väärtuseid ja suurendades külastajate loodusteadlikkust. Seega saab öelda, et

tegemist on külastuskorraldusliku rajatisega, mille eesmärk on külastajate liikumise suunamine ning

tundlike elupaikade kaitse. Laudtee on 1200 mm laiune (150x 50 mm ristilaudisega, laudade vahe ca.10

mm). Lauad toestatakse 50x150mm taladele, mis toetuvad aluspuudele ristlõikega 150x150mm.

Kattelauana kasutada materjali pikkusega 1200 mm. Laudteede projekteerimisel on arvestatud, et nendel

peavad mahtuma sõitma ratastoolis isikud ja lapsevankriga liikuvad külastajad, mistõttu on laudteede

ääres kõrgendused 50 mm. Lahenduste puhul kasutatakse sügavimmutatud puitu. Vaateplatvorm on

mõõtmetega 5 x 8 meetrit, 150x 50 mm ristilaudisega, laudade vahe 10 mm. Lauad toestatakse

100x150mm taladele, mis omakorda toetuvad puidust 150x150 mm taladele.

Ehitustegevuse mõjud piirnevad suuresti ehitusalaga ja selle vahetu ümbrusega (eelduslikult kuni u 10

m). Laudtee ja vaateplatvormi rajamine ei näe ette uute kuivenduskraavide rajamist ega veereziimi

muutvaid tegevusi. Maa hõivatakse üksnes laudtee pikkuses ja laiuses ning vaateplatvormi alla jääval

alal. Mullakihti ega pinnast ei koorita ega teisaldata. Ehitusfaasis võib olla mõningane mõju pinnasele,

kus masinad sõidavad mööda olemasolevaid radu. Seetõttu on juba laudtee ja vaateplatvormi eelprojektis

välja toodud, et materjalide transpordiks valida võimalusel vihmavaba periood, mil maapind on rohkem

tahenenud, tuleb vältida tühisõite ning taimkatte ja pinnase kahjustamist. Materjalide transpordiks

kasutatakse ATV-sid ja minitraktorit. Transport laudteeni toimub mööda olemasolevaid radasid ja juba

valminud laudteed pidi.

Kasutusaegne mürahäiring tuleneb peamiselt külastajate omavahelisest suhtlusest. Ei ole põhjust

eeldada, et selline müra tekitaks suuremaid häiringuid, kui praegune piirkonna kasutus, kuna piirkond

on rekreatiivsel eesmärgil pidevalt aktiivses kasutuses ning külastuskoormuse kasvu ei planeerita.

17

Laudtee rajamise eesmärk on suunata liikumine kindlaksmääratud rajale, vähendada ümbritseva ala

tallamist ning samal ajal parandada ligipääsetavust. Tallamisest tulenev mõju jääb projektiala piiridesse.

Täpsemalt on kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid kirjeldatud alapeatükis 3.1. Kavandatava

tegevuse seoseid teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega on kirjeldatud alapeatükis 2.2 ning

olemasolevat maakasutust ning alal toimuvad või planeeritavad tegevused on välja toodud alapeatükis

3.2. Alapeatükkides 2.3 - 2.5 on välja toodud ressursside kasutamine ning tegevusega kaasnevad tegurid

(nt heitmed, müra, valgus, kiirgus jm). Seetõttu ei käsitleta nimetatud asjaolusid käesolevas

alampeatükis eraldi, vaid need on esitatud eespool viidatud alapeatükkides.

4.3. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus

Kavandatav tegevus jääb kogu ulatuses Põhja‑Kõrvemaa loodusalale (registrikood RAH0000572,

rahvusvaheline kood EE0010106) ning Põhja-Kõrvemaa linnualale (registrikood RAH0000121,

rahvusvaheline kood EE0010106). Loodusala ja linnuala käsitletakse eraldi, kuna kaitse‑eesmärgid on

erinevad.

Põhja-Kõrvemaa loodusala paikneb Harju maakonnas Anija valla ja Kuusalu valla territooriumil.

Loodusala kogupindala on 13 494,5 ha (sellest maismaa pindala 13 196,3 ha ja veeosa pindala 298,2

ha). Kavandatava tegevuse ala paikneb loodusala edela/lõuna serva ääreosas.

Põhja-Kõrvemaa loodusala kaitse-eesmärk on:

1. loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved

(3110), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150),

huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050),

okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad - 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080)

ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). (Tärniga on märgitud esmatähtsad elupaigatüübid. Need on

hävimisohus olevad looduslikud elupaigatüübid, mille kaitsmise eest kannab EL erilist vastutust)

2. loodusdirektiivi lisas II nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking

(Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), rohe-

vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus);

Põhja-Kõrvemaa linnuala paikneb Harju maakonnas Anija valla ja Kuusalu valla territooriumil.

Linnuala kogupindala on 13 609,58 ha (sellest maismaa pindala 13 311,91 ha ja veeosa pindala 297,67

ha). Linnuala on Põhja-Kõrvemaa loodusalaga samades piirides. Kavandatava tegevuse ala paikneb

loodusala edela/lõuna serva ääreosas.

18

Põhja-Kõrvemaa linnuala kaitse eesmärk on:

1. liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on sinikael-part (Anas platyrhynchos), kaljukotkas (Aquila

chrysaetos), sõtkas (Bucephala clangula), laululuik (Cygnus cygnus), järvekaur (Gavia arctica),

nõmmelõoke (Lullula arborea), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus),

mudatilder (Tringa glareola) ja heletilder (Tringa nebularia);

Natura 2000 alade kaitsekorda reguleerivad siseriiklikud kaitsealade kaitse-eeskirjad ning hoiualade

puhul ka looduskaitseseadus. Lisaks kaitse-eeskirjale on oluliseks kaitse korraldamise vahendiks

kaitsekorralduskavad, milles määratletakse ala kaitse-eesmärkide seisukohalt olulised keskkonnategurid

ja nende mõju loodusobjektile, seatakse eesmärgid ning kavandatakse nende saavutamiseks vajalikud

tööd ja meetmed, sealhulgas tööde eelisjärjestus, ajakava ja maht. Kaitsekorralduskavade koostamist

korraldab Keskkonnaamet.

Põhja Kõrvemaa loodusala kaitsekorralduskava on EELIS andmetel koostatud perioodiks 2013-2022.

Kuna uuemat Põhja-Kõrvemaa loodusala kaitsekorralduskava hetkel ei ole, siis tuginetakse sellele

kaitsekorralduskavale kuna suuremad põhieesmärgid ei ole oluliselt muutunud ehk kaitse-eesmärkideks

on samad elupaikad ja liigid.

4.4. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele

Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura

eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse

eesmärkidele. Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS-es olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja

elupaigatüüpide esinemise kohta.

Põhja Kõrvemaa loodusala. Kavandatav tegevus ei jääb osaliselt Põhja-Kõrvemaa loodusala kaitse-

eesmärgiks olevale kaitstavale elupaigatüübile siirde- ja õõtsiksood (7140, looduskaitseline seisun B),

Uuejärve Linajärve õõtsiksoo. Kaitstavale elupaigale jääb see osa laudteest, mis viib Linajärve juurde

ning vaateplatvorm (Joonis 3). Loodusdirektiivi kohaselt hõlmavad siirde- ja õõtsiksood väga

mitmekesiseid taimekooslusi. Suurtes sookompleksides valdavad õõtsikud, mille moodustavad

keskmise- või väikesekasvulised tarnad koos turbasammalde või pruunsammaldega. Siia kuuluvad ka

need madal- ja siirdesood, mis ei ole ulatuslikuma sookompleksi osad, samuti väikesed sood veekogude

ja mineraalmaa üleminekualal ning tüüpilised järveõõtsikud.

Kaitsekorralduskava kohaselt on kokku on selle elupaiga pindala kaitsealal 444,6 ha, millest enamus on

määratud sihtkaitsevööndisse (437,6 ha). 152,9 ha elupaiga seisund on hinnatud väga kõrgeks. Euroopa

Komisjonile on eesmärgiks seatud 201 ha elupaiga kaitse, mis on kaitsealal ka tagatud. Kaitse-eesmärk:

Elupaiga areng üksnes looduslike protsessidena. Elupaiga säilimine vähemalt samal pindalal (444,6 ha),

19

millest 152,9-l hektaril säilinud väga hea (A) seisund, 291,7-l hektaril saavutatud väga hea (A) seisund.

Oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks: Elupaiga areng üksnes looduslike protsessidena.

Elupaigatüüpi siirde- ja õõtsiksood ohustab veerežiimi muutumine põhjavee seisundit mõjutavate

tegevuste tõttu. Kavandatava tegevuse käigus hõivatakse maa üksnes laudtee pikkuses ja laiuses ning

vaateplatvormi alla jääval alal. Mullakihti ega pinnast ei koorita ega teisaldata. Laudtee ja

vaateplatvormi lauad toetuvad taladele, mis toetuvad aluspuudele. Kavandatav tegevus ei hõlma vee

kasutamist tootmise eesmärgil ning tegevuse raames ei rajata kraave ega süvendeid ning pinnase- ja

põhjavee looduslik liikumine säilib ning ala veerežiimi ei muudeta. Laudtee rajatakse selleks, et pakkuda

looduses liikumise võimalusi erinevatele sihtgruppidele, tutvustades piirkonna väärtuseid ja suurendades

külastajate loodusteadlikkust. Seega saab öelda, et tegemist on külastuskorraldusliku rajatisega, mille

eesmärk on külastajate liikumise suunamine kindlale rajale, mis aitab vältida hajusat tallamist. Kuna

veerežiimi ei mõjutata, siis kavandatav tegevus ei mõjuta elupaiga seisundit negatiivselt.

Joonis 3. Natura elupaigatüübid kavandatava laudtee ja vaateplatvormi alal Linajärve ümbruses ja

läheduses.

Elupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*) jääb kavandatava tegevuse alast 500 meetri kaugusele ida

suunda (Joonis 3). Kaasnevaks Natura elupaigatüübiks on siirdesoo- ja rabametsad (91D0*).

Keskkonnaportaali andmetel on selle elupaigatüübi looduskaitseline seisund B. Loodusdirektiivi alusel

hõlmab elupaigatüüp 9010* looduslikke vanu metsi, aga ka endistel, vähemalt osaliselt metsajäänud

lamapuiduga looduslike häiringute aladel uuenevaid igas vanuseastmes puistuid. Looduslikud vanad

20

metsad esindavad vähese inimmõjuga või üldse igasuguse inimmõjuta kliimakskoosluseid ehk siis

suktsessioonirea hiliseid staadiume.

Kaitsekorralduskava alusel moodustavad vanad loodusmetsad (9010*) loodusalast 1435,5 ha. Kaitseala

metsakooslustes võib pea kõikjal täheldada inimmõjusid – üksikud kännud, vanad ja ummistunud

kuivenduskraavid, arvukad liikumisrajad ning aktiivne korilus (marjad ja seened metsa

kõrvalkasutusena). Sellele vaatamata on 9010* elupaigatüübi kriteeriumitele vastavaid metsaosasid

säilinud ning leidub küllaldaselt eriliigilisi ja erineva vanuselise struktuuriga puistuid.

Kaitsekorralduskava kohane kaitse-eesmärk: Elupaiga areng sihtkaitsevööndis üksnes looduslike

protsessidena. Vähemalt 737 ha elupaiga puhul on saavutatud väga hea (A) seisund. Vähemalt 216 ha

elepaika on säilinud heas (B) seisundis. Oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks: Elupaiga

areng sihtkaitsevööndis üksnes looduslike protsessidena. Vähemalt 953 ha elupaika on säilinud ning

metsade kvaliteet elupaigana on paranenud ja elupaiga kõrgetele väärtustele vastavate metsade pindala

on suurenenud kuni 20 % (ca 210 ha A-väärtusega elupaiku). 743 ha elupaika on säilinud vähemalt

arvestatavas (C) ja heas (B) seisundis.

Kaitsekorralduskava kohaselt on positiivseks mõjuteguriks kaitsealal hästi välja arendatud

puhkemajanduslik infrastruktuur. Negatiivsetest mõjuteguritest oli välja toodud, et Euroopa Komisjonile

on esitatud kõrgemad eesmärgid, kui kaitsekorraga on võimalik tagada (952,9 ha). Piiranguvööndis on

lubatud metsaraie. Meetmeks määrati, et võimalusel muuta kaitsekorda selliselt, et elupaikade kaitse

oleks kaitsekorraga tagatud (uuendusraiete keeld või sihtkaitsevööndisse määramine). Teiseks

negatiivseks teguriks peeti lõkketegemist väljaspool selleks ettevalmistatud kohti. Meetmeks määrati:

suunata inimesed ettevalmistatud kohtadele (infotahvlid, infovoldikud – käesoleval ajal heal tasemel).

Loodusdirektiivi metsaelaupaikade inventeerimise juhendi (Koostaja Anneli Paabo 2010, 2018) kohaselt

omavad vanad loodusmetsad kõrget looduskaitselist väärtust ja esinduslikkust ainult kompaktses,

sidusas metsamaastikus. Seega ei tohi kujunevat loodusmaastikku jätkuvalt killustada hetkel veel

elupaiga tunnustele mittevastavate puistute lageraie või intensiivse hooldusraiega.

Kavandatava tegevuse ei toimu loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübil vanad loodusmetsad.

Kavandatava tegevuse käigus ei raiuta kaitstavas elupaigas ega ka laudtee alale jääval alal puid ning

sidusat metsamaastikku ei lõhuta. Osaliselt rajatakse laudtee väljakujunenud rajale, v.a Linajärvee äärde

viiv lõik. Laudtee ega vaateplatvormi rajamiseks vajalikke materjale ei veeta läbi kaitstava elupaigatüübi

ning vahetu kokkupuude kaitstava elupaigatüübiga puudub. Kavandatava tegevuse käigus ei planeerita

ka tegevusi, mis mõjutavad veereežiimi ning veekasutus puudub. Väljakujunenud rajad viivad laudteest

edasi kaitstavale elupaigatüübile, kus toimub juba praegu radade aktiivne kasutus. Kavandatav tegevus

ei too kaasa külastuskoormuse hüppelist suurenemist, vaid struktureerib olemasolevat kasutust.

Tegemist on külastuskorraldusliku rajatisega, mille eesmärk on külastajate liikumise suunamine

kindlatele radadele, et vältida hajusat tallamist ja elupaikade kahjustamist. Sellest tulenevalt puudub

ebasoodne mõju Põhja-Kõrvemaa loodusala kaitstavale elupaigatüübile vanad loodusmetsad.

21

Elupaigatüübi vanad loodusmetsad kaasnevaks elupaigatüübiks on siirdesoo- ja rabametsad (91D0*).

Siirdesoo- ja rabametsad erinevad siirdesoo ja õõtsiksoode tüübist (7140) ning rabadest (7110*)

märgatavalt tihedama ja kõrgema puurindega. Siirdesoometsad on alal sageli märgatava (nõrga)

kuivenduse mõjuga. Osadel juhtudel tähendab see nende äsjast kujunemist madalsoometsadest, teistel

juhtudel aga siirdesoo tunnuste kadumist ja metsakorralduse siirdesoometsade asemel vaid rabametsa

koosluse leidmist. Rabametsad on levinud suurtel aladel ümber rabade. Sageli on rabametsad nõrgalt

kuivendusest mõjutatud, mis pole küll neid klassist välja viinud ja märgatavalt metsa väärtust mõjutanud,

vaid puistu arengut natuke soodustanud (eriti Kõnnu Suursoo äärealadel). Teisalt on ka raske eristada

kuivenduse mõjust tingitud metsa kasvu paranemist ja õhusaaste taustmõjust tingitud metsa pealetungi

rabale. Kaitsekorralduskava kohaselt on kaitsealal keelatud uute maaparandussüsteemide rajamine.

Loodusdirektiivi metsaelaupaikade inventeerimise juhendi kohaselt tuleb raba- ja siirdesoometsadele

looduskaitseväärtuse omistamisel jälgida, et metsad paikneksid võimalikult kompaktsetena, toetades

maastikus üksteist või teisi sama kaitse-eesmärgiga alasid (näiteks *9010). Sarnaselt vanadele

loodusmetsadele asustavad seda elupaigatüüpi mitmed linnuliigid ja ka imetajad, kes vajavad

puutumatuid loodusmaastikke. Kavandatava tegevuse ei toimu loodusala kaitse-eesmärgiks seatud

elupaigatüübil siirdesoo- ja rabametsad. Kavandatava tegevuse käigus ei raiuta kaitstavas elupaigas ega

ka laudtee alale jääval alal puid ning sidusat metsamaastikku ei lõhuta. Osaliselt rajatakse laudtee

väljakujunenud rajale, v.a Linajärvee äärde viiv lõik. Laudtee ega vaateplatvormi rajamiseks vajalikke

materjale ei veeta läbi kaitstava elupaigatüübi ning vahetu kokkupuude kaitstava elupaigatüübiga

puudub. Kavandatava tegevuse käigus ei planeerita ka tegevusi, mis mõjutavad veereežiimi ning

veekasutus puudub. Sellest tulenevalt puudub ebasoodne mõju Põhja-Kõrvemaa loodusala kaitstavale

elupaigatüübile siirdesoo- ja rabametsad.

Kavandatav tegevuse ei toimu loodusdirektiivi lisas II nimetatud liikide, mille isendite elupaiku

kaitstakse leiukohtades ega suuna külastajaid lisas II nimetatud liikide leiukohtadesse. Kavandatava ala

ümber on väljakujunenud rajad, mis on aktiivses kasutuses ning kavandatav tegevus ei too kaasa

külastuskoormuse hüppelist suurenemist. Seetõttu puudub mõju loodusdirektiivi lisas II nimetatud

liikidele, mille elupaiku loodusalal kaitstakse.

Põhja-Kõrvemaa linnuala. Kavandatav laudtee ja vaateplatvorm jäävad Põhja-Kõrvemaa linnuala

kaitse-eesmärgiks oleva liigi, metsise (Tetrao urogallus), mille isendite elupaiku kaitstakse,

registreeritud elupaika. Metsise paaritumispaik (Harakajärve mängupaik) asub kavandatavast laudteest

u 400 meetri kaugusel. Metsis kuulub Eestis II kaitsekategooriasse.

Kaitsekorralduskava kohaselt on metsise üldine seisund Eestis langustrendis, piisavalt ei jätku

valgusküllaseid ja kompaktseid elupaiku, kus esindatud erivanuseline mets ja kus oleks tagatud

mänguaegne rahu. Kaitsekorralduskava kaitse-eesmärk on liigi ning tema elu- ja mängupaikade kaitse

ja alal kukkede arvukuse suurenemise tagamine. Metsist negatiivselt mõjutavateks mõjuteguriteks on

väikekiskajd, röövlinnud ning metssead, kes on metsiste looduslikud vaenlased. Kaitsekorralduskavas

on välja toodud, et kuigi metsise mängualadele on ligipääs raskendatud, siis on üheks ohuteguriks

häirimine pesitsusajal. Samas võib seda probleemiks pidada ainult juhul, kui see toimub pidevalt, mitte

22

üksikutel kordadel mänguperioodi jooksul. Lisaks on välja toodud, et kuna metsis on suur lind, siis vajab

ta ruumi, mistõttu on üheks olulisemaks ohuteguriks elu- ja mängupaikade liigtihedaks kasvamine ja

võsastumine.

Kuna üheks ohuteguriks on metsise häirimine pesitsusperioodil, siis välditakse metsise põhilisel

mänguperioodil (15.03-15.05) müra tekitavate tööde teostamist ajavahemikus kell 18:00 õhtul kuni kella

9:00-ni hommikul. Mis tähendab, et ehitustööd piiratakse ajaliselt, arvestades metsise pesitsus- ja

mänguperioodi. Metsise mängupaik paikneb ca 400 m kaugusel, mis jääb väljapoole vahetut ehitusala.

Ehitusfaas on ajutine ja ajaliselt piiratud ning üldiselt puudub vajadus töid teostada hilisõhtuti, mis

tähendab, et oluline mõju metsisele puudub. Kavandatava tegevuse raames ei planeerita asustada alale

väikekiskjaid, röövlinde ega metssigasid ning tegevus ei suurenda ega aita kaasa nende arvukuse

suurenemisele antud alal. Kavandatava tegevuse raames ei planeerita puude hooldusraiet, seega metsise

elupaika konkreetselt ei parendata, kuid kavandatav tegevus ei muuda seda ka halvemaks, kuna

kavandatav tegevus ei ole seotud metsa majandamisega. Kavandatava tegevuse käigus ei planeerita

tegevusi, mis võiksid mõjutada veerežiimi, seega ei muuda tegevus ümbritsevat elukeskkonda/elupaika.

Laudtee ja vaateplatvormi valmimise järgselt võivad kasutusfaasis teatud määral müra põhjustada

külastajad. Samas on Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal juba välja kujunenud hooldatavad matka- ja

suusarajad, mida kasutavad aktiivselt nii kohalikud elanikud kui mujalt kohale sõitnud inimesed.

Laudtee rajatakse selleks, et pakkuda looduses liikumise võimalusi erinevatele sihtgruppidele,

tutvustades piirkonna väärtuseid ja suurendades külastajate loodusteadlikkust. Kavandatav tegevus ei

too kaasa külastuskoormuse hüppelist suurenemist, vaid struktureerib olemasolevat kasutust. Tegemist

on külastuskorraldusliku rajatisega, mille eesmärk on külastajate liikumise suunamine kindlatele

radadele, et vältida hajusat liikumist, tallamist ja elupaikade kahjustamist. Kokkuvõtvalt saab öelda, et

ehitusfaas on ajutine ja ajaliselt piiratud ning kasutusfaasis vähendab laudtee hajusat liikumist, mistõttu

püsiv häiring on välistatud.

Kavandatav tegevuse alal ei asu linnulal rohkem liike, mille isendite elupaiku kaitstakse ega suuna

külastajaid linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikadesse. Kavandatava ala ümber on

väljakujunenud rajad, mis on aktiivses kasutuses ning kavandatav tegevus ei too kaasa külastuskoormuse

hüppelist suurenemist. Seetõttu puudub mõju loodusdirektiivi lisas II nimetatud liikidele, mille elupaiku

loodusalal kaitstakse.

4.5. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest on välistatud ebasoodsa

mõju esinemine Natura 2000 loodus- ja linnualade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, mistõttu ei ole

vajalik Natura asjakohane hindamine. Kavandatava tegevuse käigus ei hävitata elupaikasid, ei muudeta

veerežiimi, ei koorita pinnast ega võeta maha puid, mistõttu ei põhjustata püsivat häiringut. Materjalide

transpordiks kasutatakse ATV-sid ja minitraktorit ning materjalide transport laudteeni toimub mööda

olemasolevaid radasid ja juba valminud laudteed pidi. Kavandatav tegevus suunab külastust ja vähendab

23

hajusat liikumist, tallamist ja elupaikade kahjustamist ehk siis tegevus võimaldab ala külastamist

paremini organiseerida.

5. EELHINNANGU JÄRELDUS

Ehitusprojektiga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.

Keskkonnamõju hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 61 lg 1 ja Keskkonnaministri 16.08.2017

määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ alusel koostatud eelhinnangus. Kavandatava

tegevuse mahtu, iseloomu ja asukohta arvesse võttes ei ole alust eeldada, et ehitusprojekti elluviimise ja

sihipärase kasutamisega kaasneks oluline keskkonnamõju. Seetõttu ei ole keskkonnamõju hindamise

läbiviimine käesoleva eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel:

• kavandatava tegevuse elluviimisega ei ole põhjust eeldada tegevusi, mis põhjustaksid

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, sealhulgas negatiivset mõju pinnasele, hüdrogeoloogilistele

tingimustele ega veerežiimile.

• kavandatava tegevuse ala paikneb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala territooriumil, mille kaitse-

eeskirja kohaselt on kaitseala eesmärk tagada piirkonnale iseloomulike maastike, liustikutekkeliste

pinnavormide, inimtegevusest vähe mõjutatud metsa- ja sookoosluste, eriilmeliste järvede ning

haruldaste ja kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Kavandatava tegevuse iseloomu ja

mahtu arvestades ei ole siiski ette näha negatiivset mõju kaitseala kaitse-eesmärkidele. Kavandatav

tegevus aitab parandada külastuskorraldust.

• laudtee rajatakse selleks, et pakkuda looduses liikumise võimalusi erinevatele sihtgruppidele,

tutvustades piirkonna väärtuseid ja suurendades külastajate loodusteadlikkust. Tegemist on

külastuskorraldusliku rajatisega, mille eesmärk on külastajate liikumise suunamine kindlale rajale,

mis vähendab tallamist ja hajusa häiringu ulatust. Ehk kavandatav tegevus võimaldab ala

külastamist paremini organiseerida. Kavandatava tegevusega ei kaasne külastuskoormuse hüppelist

kasvu vaid kavandatav tegevus struktureerib olemasolevat külastust.

• kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Kavandatava

tegevusega ei kaasne mürataseme suurenemist. Ehitusfaasis on mõningane müra ootuspärane, kuid

ehitusfaas on ajutine ja ajaliselt piiratud, seega oluline mõju puudub. Samuti välditakse metsise

põhilisel mänguperioodil (15.03-15.05) müra tekitavate tööde teostamist ajavahemikus kell 18:00

õhtul kuni kella 9:00-ni hommikul.

• kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

lõhnahäiringu teket. Heidet pinnasesse ega vette ei toimu ning olulist heidet välisõhku ei toimu.

• planeeritava tegevuse käigus ei toimu metsa majandamist, puude mahavõtmist, maa-ala

kuivendamist ega veerežiimi muutmist. Seetõttu võib järeldada, et mõju looduskooslustele ja

elupaikadele puudub ning kavandatud tegevus ei mõjuta kaitstavaid liike negatiivselt.

24

• Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest on välistatud

olulise ebasoodsa mõju esinemine Natura 2000 loodus- ja linnualade kaitse-eesmärkidele ja

terviklikkusele, mistõttu ei ole vajalik Natura asjakohane hindamine. Kavandatava tegevuse käigus

ei hävita elupaikasid, ei muudeta veerežiimi, ei koorita pinnast ega võeta maha puid, mistõttu ei

põhjustata püsivat häiringut. Materjalide transpordiks kasutatakse ATV-sid ja minitraktorit ning

materjalide transport laudteeni toimub mööda olemasolevaid radasid ja juba valminud laudteed pidi.

Kavandatav tegevus suunab külastust ja vähendab hajusat liikumist, tallamist ja elupaikade

kahjustamist ehk siis tegevus võimaldab ala külastamist paremini organiseerida.

KeHJS § 11 lõike 22 alusel peab enne kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle

otsustamist otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha

võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Tulenevalt KeHJS § 11 lõikest 10, kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti, kooskõlastab

otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud

kaitstava loodusobjekti valitsejaga.

Keskkonnaamet on oma seisukoha eelnõule ehitusloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine ning KMH eelhinnangule esitanud .... 2026 nr ...... Keskkonnaamet on seisukohal, et ......

Riigimetsa Majandamise Keskus on oma seisukoha eelnõule ehitusloa andmine ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine ning KMH eelhinnangule esitanud .....2026 nr...... Riigimetsa

Majandamise Keskus on seisukohal, et ......

Lõppjäreldus: KMH algatamine ei ole vajalik ning Natura 2000 asjakohase hindamise algatamine ei

ole vajalik.

EELNÕU

HARJU MAAKOND

ANIJA VALLAVALITSUS

K O R R A L D U S

Kehra .2026 nr 2-3/

Ehitusloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Osaühing Reibal JRK esitas Anija Vallavalitsuse esindajana 01.04.2026 riikliku ehitisregistri kaudu

ehitusloa taotluse nr 2611271/03081 Linajärve laudtee ja vaateplatvormi (ehitisregistri kood

221504405) püstitamiseks, aadressil Anija vald, Pillapalu küla, Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala 13

(katastritunnus 14001:003:0163).

Kuna tegemist on riigiomandis oleva kaitsealuse maaga, saadeti taotlus kooskõlastamiseks Riigimetsa

Majandamise Keskusele ja Keskkonnaametile.

Lisaks küsiti arvamust valla arhitekt-planeeringuspetsialistilt ja valla keskkonnaspetsialistilt.

Valla arhitekt-planeeringuspetsialist andis ehitusloa eelnõu kohta oma nõusoleku 06.04.2026.

Riigimetsa Majandamise Keskus teatas 06.04.2026, et soovivad projekti ja maakasutustingimused

kooskõlastada eelnevalt ehitisregistri väliselt.

Keskkonnaamet 09.04.2026 esitas oma seisukoha nr 7-9/26/6366-2, milles tõi välja, et kavandatu leiab

aset Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, Koitjärve piiranguvööndis, kus ei või ilma kaitseala valitseja

(Keskkonnaamet) nõusolekuta lubada ehitada ehitusloakohustuslikku ehitist. Kaitseala valitseja ei

kooskõlasta tegevust, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

Ühtlasi kuulub Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala Põhja-Kõrvemaa linnu- ja loodusalana

üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000.

Juhiti tähelepanu sellele, et kuna laudtee ja vaateplatvorm kavandatakse rajada Põhja-Kõrvemaa

looduskaitsealale, mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluv Põhja-Kõrvemaa linnu- ja loodusala

ning alale jääb ka II kategooria kaitsealuse liigi metsis elupaik ja III kategooria kaitsealuste liikide

hoburästas, värbkakk, laanepüü ja musträhn elupaigad, siis tuleb kohalikul omavalitsusel ehitusloa

taotluse menetlemisel kaaluda keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajalikkust ja anda

eelhinnang (sh Natura eelhinnang).

Määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 sätestab, et KMH vajalikkuse eelhinnang tuleb anda tegevuste

korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib

üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat

loodusobjekti. Laudtee ja vaateplatvormi rajamine ei ole seotud ala kaitsekorraldusega ega selleks

vajalik.

Enne ehitusloa andmist peab otsustaja veenduma, et kavandatava tegevuse elluviimisel on välistatud

oluline ebasoodne mõju Põhja-Kõrvemaa linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidele ning puudub oluline

mõju Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eesmärkidele ja kaitsealustele liikidele.

Enne KMH vajalikkuse üle otsustamist tuleb tegevusloa andjal ehk otsustajal küsida seisukohta kõigilt

asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või

algatamata jätmise otsuse eelnõu. Lisaks, kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura

2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti, kooskõlastab

otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud kaitstava

loodusobjekti valitsejaga.

Valla keskkonnaspetsialist koostas eelhinnangu Linajärve laudtee eelprojekti (Töö nr. 2026-03-231)

keskkonnamõju hindamise ja Natura asjakohase hindamise vajalikkuse kohta (lisa 1), milles leidis, et

ehitusprojektiga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Keskkonnamõju hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 61 lg 1

ja Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. alusel

koostatud eelhinnangus. Laudtee ja vaateplatvorm rajatakse selleks, et pakkuda looduses liikumise

võimalusi erinevatele sihtgruppidele, tutvustades piirkonna väärtuseid ja suurendades külastajate

loodusteadlikkust. Tegemist on külastuskorraldusliku rajatisega, mille eesmärk on külastajate

liikumise suunamine kindlatele radadele, et vältida hajusat tallamist ja elupaikade kahjustamist.

Kavandatava tegevuse mahtu, iseloomu ja asukohta arvesse võttes ei ole alust eeldada, et ehitusprojekti

elluviimise ja sihipärase kasutamisega kaasneks oluline keskkonnamõju. Seetõttu ei ole

keskkonnamõju hindamise läbiviimine käesoleva eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel:

• kavandatava tegevuse elluviimisega ei ole põhjust eeldada tegevusi, mis põhjustaksid

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, sealhulgas negatiivset mõju pinnasele, hüdrogeoloogilistele

tingimustele ega veerežiimile.

• kavandatava tegevuse ala paikneb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala territooriumil, mille kaitse-

eeskirja kohaselt on kaitseala eesmärk tagada piirkonnale iseloomulike maastike, liustikutekkeliste

pinnavormide, inimtegevusest vähe mõjutatud metsa- ja sookoosluste, eriilmeliste järvede ning

haruldaste ja kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Kavandatava tegevuse iseloomu ja

mahtu arvestades ei ole siiski ette näha negatiivset mõju kaitseala kaitse-eesmärkidele. Kavandatav

tegevus aitab parandada külastuskorraldust.

• laudtee rajatakse selleks, et pakkuda looduses liikumise võimalusi erinevatele sihtgruppidele,

tutvustades piirkonna väärtuseid ja suurendades külastajate loodusteadlikkust. Tegemist on

külastuskorraldusliku rajatisega, mille eesmärk on külastajate liikumise suunamine kindlale rajale,

mis vähendab tallamist ja hajusa häiringu ulatust. Ehk kavandatav tegevus võimaldab ala

külastamist paremini organiseerida. Kavandatava tegevusega ei kaasne külastuskoormuse hüppelist

kasvu vaid kavandatav tegevus struktureerib olemasolevat külastust.

• kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Kavandatava

tegevusega ei kaasne mürataseme suurenemist. Ehitusfaasis on mõningane müra ootuspärane, kuid

ehitusfaas on ajutine ja ajaliselt piiratud, seega oluline mõju puudub. Samuti välditakse metsise

põhilisel mänguperioodil (15.03-15.05) müra tekitavate tööde teostamist ajavahemikus kell 18:00

õhtul kuni kella 9:00-ni hommikul.

• kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

lõhnahäiringu teket. Heidet pinnasesse ega vette ei toimu ning olulist heidet välisõhku ei toimu.

• planeeritava tegevuse käigus ei toimu metsa majandamist, puude mahavõtmist, maa-ala

kuivendamist ega veerežiimi muutmist. Seetõttu võib järeldada, et mõju looduskooslustele ja

elupaikadele puudub ning kavandatud tegevus ei mõjuta kaitstavaid liike negatiivselt.

• Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest on välistatud

olulise ebasoodsa mõju esinemine Natura 2000 loodus- ja linnualade kaitse-eesmärkidele ja

terviklikkusele, mistõttu ei ole vajalik Natura asjakohane hindamine. Kavandatava tegevuse käigus

ei hävita elupaikasid, ei muudeta veerežiimi, ei koorita pinnast ega võeta maha puid, mistõttu ei

põhjustata püsivat häiringut. Materjalide transpordiks kasutatakse ATV-sid ja minitraktorit ning

materjalide transport laudteeni toimub mööda olemasolevaid radasid ja juba valminud laudteed pidi.

Kavandatav tegevus suunab külastust ja vähendab hajusat liikumist, tallamist ja elupaikade

kahjustamist ehk siis tegevus võimaldab ala külastamist paremini organiseerida.

Eelnõu ehitusloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine ning keskkonnamõju

eelhinnang esitati 2026 seiuskoha andmiseks Keskkonnaametile ning RMK-le seisukoha

Taotlusest ja ehitusprojektist leitud mõningate märkustega taotlus tagastati …….2026 taotlejale, andes

võimaluse puuduste kõrvaldamiseks ja …...2026 esitas taotleja ehitusloa taotluse uuesti, olles eelnevalt

märkused osaliselt lahendanud.

Keskkonnaamet kooskõlastas ehitusloa eelnõu riiklikus ehitisregistris …… 2026.

Riigimetsa Majandamise Keskus andis ehitusloa eelnõule oma kooskõlastuse riiklikus ehitisregistris

…… 2026.

Ehitusloa taotlusele on lisatud OÜ Esimene Asi poolt 2026. aastal koostatud ehitusprojekt (töö nr 2026-

03-231), mis vastab majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile¹“

sätestatud ehitise ehitusprojektile esitatavatele nõuetele.

Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile

ja selle annab kohaliku omavalitsuse üksus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Ehitusloa taotlemine ja andmine toimub ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

sätestatu kohaselt.

Otsustaja/tegevusloa andja on Anija Vallavalitsus (F.R. Kreutzwaldi tn 6, Kehra linn, Anija vald, Harju

maakond. E-post [email protected] , tel 52 96 771).

Lähtudes eeltoodust ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, ehitusseadustiku § 38

lg 1 ja 2, § 39 lg 1 ja § 42 lg 1 ja lg 2, Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskiri § 5 p 5 ja § 6 lg

1, Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura

2000 võrgustiku alade nimekiri“ muutmine, Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 6 lg 2 p 22, § 6 lg 4, § 7 p 1, § 11 lg 2, § 11 lg 22 ja § 11 lg 10,

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8, eelhinnang

Linajärve laudtee eelprojekti (Töö nr. 2026-03-231) keskkonnamõju hindamise ja Natura asjakohase

hindamise vajalikkuse kohta (lisa 1) ja Anija Vallavolikogu 15.12.2016 määruse nr 101

”Ehitusseadustikust, planeerimisseadusest ja liiklusseadustest tulenevate ülesannete delegeerimine”

§ 1 ja lisatud ehitusprojekti alusel, Anija Vallavalitsus

k o r r a l d a b :

1. Anda välja ehitusluba Linajärve laudtee ja vaateplatvormi (ehitisregistri kood 221504405)

püstitamiseks, aadressil Anija vald, Pillapalu küla, Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala 13

(katastritunnus 14001:003:0163).

2. Jätta algatamata Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala 13 maaüksusele Linajärve laudtee ja

vaateplatvormi püstitamise keskkonnamõju hindamine ning Natura asjakohane hindamine.

3. Ehitustöödel tuleb juhinduda lisaks keskkonnamõju eelhinnangus (lisa 1) toodud tingimustest ja

ehitusprojekti kooskõlastustes esitatud tingimustest.

4. Ehitiste kasutamise otstarve on muu nimetamata spordi- või puhkerajatis (kood 24129).

5. Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, kehtib ehitusluba kuni seitse aastat alates

kehtima hakkamise päevast.

6. Ehitusloa taotlenud isik on kohustatud esitama vähemalt kolm päeva enne ehitamise alustamist

riikliku ehitisregistri keskkonnas ehitamise alustamise teatise.

7. Ehitustööde läbiviimisel ei tohi rikkuda teistele isikutele kuuluvaid asjaõigusi.

8. Ehitiste kasutusele võtmiseks peab ehitise omanik taotlema kasutusluba.

9. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

10. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades

vaide Anija Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna

Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Riivo Noor

vallavanem Heldi Laks

vallasekretär

Lisa 1. Eelhinnang Linajärve laudtee eelprojekti (Töö nr. 2026-03-231) keskkonnamõju hindamise ja

Natura asjakohase hindamise vajalikkuse kohta.

HARJU MAAKOND

ANIJA VALLAVALITSUS

F. R. Kreutzwaldi tn 6 Telefon: 52 96 771 Konto EE391010002018897002

Kehra linn 74307 SEB pank

Reg nr 75018816 E-post: [email protected] Konto EE922200001120120102

Swedbank

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected] Meie: 27.04.2026 nr 8-5/585

Linajärve laudtee eelprojekti, ehitusloa andmise

ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise

eelõu ning keskkonnamõju hindamise eelhinnangu

seisukohavõtuks esitamine

Anija Vallavalitsuse tellimusel on koostatud Linajärve laudtee eelprojekt (Töö nr. 2026-03-231) ning

esitatud ehitusloa taotlus (2611271/03081) Linajärve laudtee ja vaateplatvormi rajamiseks

(ehitisregistri kood 221504405) Harju maakonda Anija valda Pillapalu külasse Põhja-Kõrvemaa

looduskaitseala 13 maaüksusele (14001:003:0163). Kinnistu jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale,

mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluv Põhja-Kõrvemaa linnu- ja loodusala.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 ütleb, et kui

kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste hulka, peab otsustaja andma

eelhinnangu selle kohta, kas KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevusel on oluline

keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 4 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224). Määruse nr 224 § 15 p 8 sätestab, et keskkonnamõju

hindamise (edaspidi KMH) vajalikkuse eelhinnang tuleb anda tegevuste korral, mis ei ole otseselt

seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu

tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Linajärve

laudtee ja vaateplatvormi rajamine ei ole seotud ala kaitsekorraldusega ega selleks vajalik.

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala 13 maaüksus kuulub riigi omandisse mille riigivara valitseja on

Kliimaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Tulenevalt KeHJS § 11

lõike 22 ja esitame Teile seisukohavõtuks eelnõu „Ehitusloa andmine ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“ (edaspidi eelnõu) ning eelhinnangu Linajärve laudtee eelprojekti (Töö nr. 2026-

03-231) keskkonnamõju hindamise ja Natura asjakohase hindamise vajalikkuse kohta (edaspidi KMH

eelhinnang). Dokumentide juurde on lisatud ka Linajärve laudtee eelprojekt (Töö nr. 2026-03-231)

(edaspidi projekt). Kooskõlastus projektile esitada koos seisukohaga eelnõule ja KMH eelhinnangule

ning seejärel me Teid rohkem läbi ehitisregistri Linajärve laudtee ja vaateplatvormi ehitutusloa taotluse

menetlusse ei kaasa.

Palume Teie seisukohta võimalikult kiiresti, sest võimalusel soovime laudtee rajamise alustada juba

mai kuus ning hetkel on ilmastiku seisukohalt soodne aeg laudtee ja vaateplatvormi rajamiseks.

Kui ülevaatamiseks esitatud Linajärve laudtee eelprojekt on Teile sobiv, siis loeme projekti Teie poolt

kooskõlastatuks koos

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Riivo Noor

Vallavanem

Lisa 1. Eelnõu „Ehitusloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

2. Eelhinnangu Linajärve laudtee eelprojekti (Töö nr. 2026-03-231) keskkonnamõju hindamise

ja Natura asjakohase hindamise vajalikkuse kohta

3. Linajärve laudtee eelprojekt (Töö nr. 2026-03-231)

Evelin Kolbak, 58 189 033, [email protected]