Vastus pöördumisele selgituste saamiseks

Vastus pöördumisele selgituste saamiseks

Kliimaministeerium edastas Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) Rahandusministeeriumile

esitatud pöördumise teabenõude ja järelevalve algatamise taotlusega, milles palutakse hinnata

riigivara kasutusse andmise praktika vastavust riigivaraseaduse nõuetele.

Pöördumises tuuakse esile kahtlused, et riigimaa kasutusse andmisel ei ole järgitud läbipaistvuse,

kontrollitavuse ja otstarbeka kasutamise põhimõtteid ning on võidud jätta arvestamata

majanduslikult soodsamad pakkumised.

RMK on seisukohal, et järelevalve algatamiseks ei ole alust ning vastab selgitustaotluses esitatud

küsimustele.

1. RMK roll jahipiirkonna kasutusõiguse loa menetluses

Jahipiirkonna kasutusõiguse loa annab ja vastavat menetlust viib läbi Keskkonnaamet jahiseaduse §

14 lõigete 1 ja 3 alusel. RMK ei otsusta ega mõjuta jahipiirkonna kasutaja valikut. RMK roll piirdub

riigimaa valitsejana sellega, et sõlmib riigimaa jahinduslikuks kasutamiseks lepingu üksnes kehtiva

jahipiirkonna kasutusõiguse loa omanikuga. Enne loa olemasolu puudub RMK‑l õiguslik alus

riigimaa kasutusse andmiseks. Majanduslikult soodsamatel tingimustel puudub igasugune roll ja

mõju.

Kuna RMK ei vali jahipiirkonna kasutajat ega anna enne loa väljastamist siduvaid nõusolekuid, vaid

sõlmib lepingu ainult loa saanud isikuga – ei saa riigimaadega seotud kokkulepped mõjutada ka

loamenetluse tulemust ega anda ühelegi taotlejale konkurentsieelist.

Jahiseadusest ega riigivaraseadusest ei tulene RMK-le kohustust anda riigimaad jahinduslikul

eesmärgil lepingulisse kasutusse isikule, kellel puudub JahiS §-s 14 sätestatud luba, ega

korraldada enampakkumist või konkurssi riigimaa jahinduslikul eesmärgil kasutusse

andmiseks.

Juhul, kui jahipiirkonna kasutusõiguse luba antakse jahiseaduse § 14 lõigete 1 ja 3 alusel teisele

isikule (konkurendile) ja sellega piiratakse isiku õigusi ja vabadusi, on luba mitte saanud isikul õigus

vaidlustada jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmist kohtus. Sellega tagatakse isiku õiguste kaitse.

Järelevalve algatamise taotleja rõhutab järjekindlalt riigivaraseaduse järgimise tähtsust. Kuna

jahiseaduse sätete näol on vastavas osas tegemist RVS § 2 lg-s 3 nimetatud eriregulatsiooniga, siis

ei saa põhjendatuks pidada etteheiteid riigivaraseadusest tulenevate toimingute ja riigivara

Kristi Parro

Kliimaministeerium

metsaosakonna juhataja

[email protected]

Teie 15.04.2026 nr 15-3/26/1200-2

Meie digiallkirja kuupäev

nr 3-1.65/2026/2426

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

valitsejale pandud kohustuste tähelepanuta jätmise kohta. RVS § 2 lg 3 näeb ette, et riigivara suhtes,

mille kohta on teises seaduses kehtestatud eriregulatsioon, kohaldatakse riigivaraseadust eriseaduses

sätestatut arvestades. Riigimaa kasutusse andmisel jahipidamise eesmärgil tuleb arvestada

jahiseaduses sätestatut. Metsaseaduse (MS) roll riigimaa jahinduslikku kasutusse andmisel on vaid

kaudne, määrates läbi MS § 48 lõike 2 p 1 RMK tegevusalana riigimetsa kasutusse andmise.

Selgitame lisaks, et RMK-l on tuginedes jahiseaduse § 40 lõige 3 punktile 1 õigus viia läbi kirjalik

enampakkumine jahilubade ostueesõiguse ja tähtajaliste jahilubade paketi omandamiseks

RMK jahipiirkonnas, kus on õigus igal nõuetele vastaval isikul osaleda ja esitada pakkumus

jahilubade ostu eesõiguse omandamiseks. Enampakkumise võitjatega sõlmitakse

jahipidamisvõimaluste kasutamise kokkulepped.

Tundub, et järelevalve menetluse taotluse esitaja on kaks olukorda – jahipiirkonna kasutamise loa

olemasolu korral riigimaa jahinduslikul eesmärgil kasutusse andmise ja RMK enda jahipiirkonnas

jahiloa ostueesõiguse ning tähtajalise jahiloa paketi enampakkumise menetlused ekslikult võrdseks

lugenud.

2. Eellepingute sõlmimisest loobumisest

RMK ei ole Salme jahipiirkonna ega ühegi teise jahipiirkonna menetluses enne loa andmist

sõlminud eellepinguid ega muid siduvaid nõusolekuid. Taotluste esitamise ajal ei olnud RMK‑l

kehtivaid lepinguid ega kokkuleppeid ühegi taotlejaga. Seega ei ole tekkinud olukorda, kus mõnda

taotlejat oleks koheldud soodsamalt või teistega võrreldes ebavõrdselt.

Varasemas praktikas kasutatud eellepingute eesmärk oli anda taotlejatele esmane kinnitus võimaliku

edasise õigussuhte sõlmimise valmisoleku kohta olukorras, kus jahipiirkonna kasutusõiguse loa

menetlus ei olnud veel lõpule viidud. Senise praktika ülevaatamise tulemusel on siiski leitud, et

selliste eellepingute sõlmimine ei ole otstarbekas ega piisavalt selge õigusselguse, võrdse kohtlemise

ja menetluse läbipaistvuse seisukohast. Muudatuse tingis asjaolu, et kuna eellepingu sõlmimine võib

tekitada taotlejatele õigustatud ootusi jahipiirkonna kasutusse andmise osas, mida RMK ei saa anda,

ja kõigi taotlejate võrdse kohtlemise nõude täitmine.

Seetõttu on RMK otsustanud sõlmida riigimaa jahinduslikul eesmärgil kasutusse andmise lepingu

alles siis, kui Keskkonnaameti poolt on jahipiirkonna kasutusõiguse luba välja antud. Leiame, et

see tagab läbipaistvama, õigusselgema ning avaliku vara valitsemise põhimõtetega paremini

kooskõlas oleva menetluse.

3. Lepingu kehtivuse võimalikust ennistamisest

Palusite selgitada, kas ja kuidas käsitletakse olukordi, kus lepingu kehtivuse lõpp vaidlustatakse ning

lepingu kehtivus ennistatakse ning Keskkonnaamet aktsepteerib seda kehtiva lepinguna. Kas sellisel

juhul on RMK valmis võrdse kohtlemise tagamiseks sõlmima jahiseaduse § 14 lõigete 5 ja 6

tähenduses nõusolekuid ka teiste taotlejatega.

Leiame, et sellisel juhul ei teki alust käsitada olukorda võrdsena uute taotluste menetlemisel

jahiseaduse § 14 lõigete 5 ja 6 tähenduses. Olemasoleva lepingu kehtivuse jätkumine või

kohtumenetluses tuvastatud kehtivus erineb sisuliselt olukorrast, kus isik alles jahipidamiseks luba

taotleb. Tegemist ei ole võrreldavate olukordadega.

Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab sarnaste asjaolude korral sarnast kohtlemist, kuid ei kohusta

kohtlema erinevaid õiguslikke olukordi identselt. Seetõttu ei tulene üksiku lepingu kehtivuse

jätkumise või ennistamise aktsepteerimisest automaatset kohustust anda samasisulisi nõusolekuid

teistele isikutele. Teiste taotlejate pöördumisi ja taotlusi hinnatakse eraldi, lähtudes nende esitamise

3

ajal kehtivast õigusest, asjaoludest, maa kasutamise eesmärkidest ning muudest asjakohastest

kaalutlustest.

RMK ja jahipiirkonna kasutaja vaheline leping on rangelt seotud jahipiirkonna kasutusõiguse loa

kehtivusega. Loa lõppemisel lõppeb ka leping. Selline on poolte vahel kokkulepitud lepingu

tingimus ja hetkel ei ole ettenähtav, millisel kaalutlusel võiks kohus jahipidamiseks loa olemasoluta

riigimaa jahinduslikku kasutusse andmise lepingut siiski kehtivaks pidada. Juhul, kui kohus aga

ennistab loa kehtivuse, sõlmib RMK loa omanikuga uue lepingu.

4. Kehtivast kohtupraktikast

RMK seisukohad on leidnud kinnitust Tahkuna jahipiirkonna vaidluses (haldusasi nr 3‑25‑2649),

kus kohus asus seisukohale, et RMK‑l puudub kohustus anda riigimaad jahinduslikuks kasutamiseks

enne kehtiva loa olemasolu ning riigivaraseadust tuleb kohaldada jahiseaduse eriregulatsiooni

arvestades.

5. Järelevalvemenetluse algatamiseks puudub alus

Esitatud asjaoludest ei ole RMK-le õigusnormide rikkumine nähtav. Järelevalvemenetluse

algatamise eelduseks on põhjendatud kahtlus, et haldusorgan on rikkunud õigusnorme, jätnud

täitmata seadusest tulenevad kohustused või kasutanud kaalutlusõigust ilmselgelt vääralt.

Jahipiirkonna kasutusõiguse loa omanik ning isik, kellel selline luba puudub, ei ole võrreldavas

õiguslikus olukorras. Seetõttu ei tulene võrdse kohtlemise põhimõttest kohustust anda riigimaad

jahinduslikuks kasutamiseks ka isikule, kellel puudub vastav kasutusõigus.

Taotluses esitatud asjaoludest ei nähtu, et riigimaa kasutusse andmisel oleks rikutud kehtivat õigust.

Vastupidi, riigimaa andmine jahinduslikuks kasutamiseks isikule, kellel on kehtiv jahipiirkonna

kasutusõiguse luba, on kooskõlas jahiseaduse eesmärgiga tagada jahipiirkonna terviklik kasutus ja

vastutus. Pelgalt asjaolu, et taotleja ei osutunud loa saajaks või ei nõustu tehtud otsustega, ei tähenda

iseenesest rikkumise olemasolu.

Järelevalvemenetluse eesmärk ei ole hinnata ümber jõustunud või kehtivaid haldusotsuseid üksnes

põhjusel, et isik peab võimalikuks teistsugust, endale sobivat lahendust. Samuti ei ole

järelevalvemenetlus mõeldud asendama seaduses sätestatud vaide- või kohtumenetlust.

Kui isik leiab, et jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmise või andmata jätmise otsus rikub tema

õigusi, on tal võimalus enda väidetavate õiguste kaitseks kasutada ettenähtud õiguskaitsevahendeid.

Järelevalvemenetluse algatamine peab olema sisuliselt põhjendatud ning vajalik võimaliku

rikkumise kõrvaldamiseks. Kui esitatud asjaolud ei viita õigusvastasusele, ei oleks menetluse

algatamine kooskõlas proportsionaalsuse ega menetlusökonoomia põhimõttega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Ellram

RMK jahinduse peaspetsialist