| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.60.18.1/1 |
| Registreeritud | 30.04.2026 |
| Sünkroonitud | 17.05.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.60.18.1 |
| Sari | Kehtna valla tervikkava ja sellega seotud kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kehtna Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Kehtna Vallavalitsus |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
RIIGIMETSA TERVIKKAVA
KEHTNA VALLAS
04.2026
S isukord
Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3
1. Kehtna valla metsade üldiseloomustus ......................................................................... 4
1.1 Kehtna valla territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes ............................. 4
1.2 Kehtna valla RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa. ........................ 5
1.3 Kehtna valla riigimetsas tehtud raied ja metsakasvatuslikud tööd ........................................ 6
2. Ülevaade Kehtna valla metsandussektori tööhõivest ja maamaksust ............................. 8
3. RMK looduskaitsetööd .................................................................................................. 9
3.1 Veekogude tööd ................................................................................................................ 10
3.2 Pärandkooslused .............................................................................................................. 10
3.3 Liigikaitsetööd .................................................................................................................. 11
3.4 Parkide ja maastike hooldus ............................................................................................. 11
4. RMK külastuskorraldus ............................................................................................... 12
4.1 RMK külastuskorraldus Kehtna vallas ................................................................................ 13
5. RMK taristu ................................................................................................................ 14
6. RMK maakasutus........................................................................................................ 15
7. Kehtna valla kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu tingimused .................................. 16
8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel ..................................................... 17
8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel ............................................................. 17
8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas ...................................................................... 17
9. Kehtna vallaga kokkulepitud tegevused RMK hallataval maal ...................................... 18
10. Kehtna valla kogukonnaalad ja metsatööde plaanid .................................................... 19
S issejuhatus
Käesolev kava on kokkulepe Kehtna valla ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK)
vahel ning käsitleb RMK tegevusi ja ühiselt sõlmitud kokkuleppeid. See sisaldab ülevaadet
Kehtna valla territooriumil asuvate riigimetsade kohta. Lisaks leiad siit, kui suur on riigimetsa
osakaal omavalitsuse piires, kuidas see maa jaotub, milliseid töid Riigimetsa Majandamise
Keskus riigimetsas teeb, millised on riigimetsas puhkamisvõimalused ja looduskaitselised tööd
ning milline on riigimetsas kulgev teede- ja kraavide võrk. Muu hulgas annab käesolev dokument
ülevaate ka sellest, missugune on metsanduse valdkonna tööhõive Kehtna vallas.
Eraldi on kavas välja toodud kogukonnaalad – need on alad, mis asuvad asulate lähedal ja mida
inimesed igapäevaselt kasutavad. Kehtna valla üldplaneeringus on need tähistatud
puhkemetsadena. Kui RMK kogukonnaaladel töid planeerib, räägib ta oma kavatsused eelnevalt
kohaliku kogukonnaga läbi ja koostab seejärel aladele tööde plaanid. Siinse kava osaks lisadena
on kogukonnaalade metsatööde plaanid 10 aastaks.
Kavas sisalduvad ka muud kokkulepped, mis puudutavad Kehtna valla ja RMK koostööd ja kas
ühiselt või osapoolte teadmisel läbiviidavaid tegevusi.
Riigimetsa Majandamise Keskus koostöös Kehtna vallaga
1. Kehtna valla metsade üldiseloomustus 1.1 Kehtna valla territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes
Kehtna valla pindala 31.01.2024 seisuga on 51 195 ha. Metsamaa pindala kogu omavalitsuse
territooriumil asuvatest maadest on 55%, mis on 28 200 ha. Mittemetsamaad võtavad enda
alla 45%, millest suurima pindalaga on haritav maa 12 433 ha.
Joonis 1. Kehtna vallas maa jaotus kõlvikute lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Kehtna valla territooriumil asuvast metsamaast on riigiomandis 46% ning 54% jaguneb muude
omanike vahel.
Joonis 2. Kehtna vallas metsamaamaa jaotus omandivormide lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
55%
24%
3% 1%
17% Metsamaa
Haritav maa
Looduslik rohumaa
Õuemaa
Muu maa
53%
1% 0%
46%
Eraomad
Munitsipaalomand
Omandi ulatus selgitamisel
Riigiomand
Riigiomandis oleva maa eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Kliimaministeeriumi
valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib Riigimetsa Majandamise
Keskus.
Joonis 3. Kehtna vallas riigimetsamaa jagunemine vastutavate ministeeriumite lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
1.2 Kehtna valla RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa.
Kehtna vallas asuvad metsad jagunevad majandus-,
majanduspiirangutega- ja rangelt kaitstavateks metsadeks
(joonis 4). Seisuga 01.01.2025 on metsamaad Kehtna
vallas 13 109 ha, millest majandusmetsa on 8612 ha,
majanduspiirangutega metsa 1210 ha ja rangelt kaitstavat
metsa 3287 ha.
Rangelt kaitstavaid metsi ei majandata. Need metsad on
jäetud looduslikule arengule. Majanduspiirangutega
metsades on majandustegevus lubatud, arvestades
kaitseala valitseja seatud piiranguid. Aastast 2024 ei tee
RMK piiranguvööndis enam korralisi uuendusraieid.
Majandusmetsades on majandustegevus lubatud
peaasjalikult metsaseaduse ja selle õigusaktide alusel ning
metsanduse sertifikaatide tingimusi jälgides.
95%
5%
Kliimaministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Majandustegevuseks loetakse
puude raiet, metsamaterjali kokku-
ja väljavedu, noortes metsades
tehtavaid metsakasvatuslikke töid ja
taristu rekonstrueerimist ning
hooldamist.
RMK-le on omistatud kaks säästva
metsanduse sertifikaati – FSC®
(FSC-C022757) ja PEFC. Mõlemad
on laialt tunnustatud ülemaailmsed
säästliku metsamajandamise
hindamise süsteemid, milles
sätestatud nõuetele vastamine
annab kinnitust sellest, et RMK
majandab metsa ökoloogiliselt,
sotsiaalselt ja majanduslikult
tasakaalustatult.
Joonis 4. RMK hallatava riigimetsamaade metsakategooriate jaotus, %.
1.3 Kehtna valla riigimetsas tehtud raied ja metsakasvatuslikud tööd
Möödunud viie aasta jooksul on RMK Kehtna vallas teinud
uuendusraiet 152 kuni 250 hektaril aastas. Keskmiselt
tegi RMK viimase viie aasta jooksul uuendusraieid
1,5%-l riigimetsa pindalast.
Harvendusraiete pindala on liikunud vahemikus 48 ha
kuni 210 ha aastas.
Joonis 5. Harvendusraied Kehtna vallas.
Joonis 6. Uuendusraied Kehtna vallas.
66%
9%
25%
Majandusmetsad
Majanduspiirangutega
metsad
Rangelt kaitstavad metsad
0
50
100
150
200
250
300
2020 2021 2022 2023 2024
Uuendusraiete pindala, ha
0
50
100
150
200
250
2020 2021 2022 2023 2024
Harvendusraiete pindala, ha
Uuendusraiet tehakse, kui mets on
saavutanud küpsuskriteeriumid.
Raie eesmärk on luua uue metsa
kasvamiseks sobilikud
kasvutingimused ja võtta kasutusse
raiest saadav puit.
Harvendusraiet tehakse valdavalt
keskealistes ja noortes metsades, et
kujundada tulevikuks terve ja heade
omadustega mets.
Möödunud viie aasta jooksul on RMK Kehtna
vallas uuendanud metsa 150 kuni 250
hektaril aastas. Keskmiselt uuendas RMK
metsa viimase viie aasta jooksul 175 ha
aastas.
Noorendike hooldamise pindala on liikunud
vahemikus 200 ha kuni 250 ha aastas.
Joonis 7. Metsauuendus Kehtna vallas.
Joonis 8. Noore metsa hooldamine Kehtna vallas.
0
50
100
150
200
250
300
2020 2021 2022 2023 2024
Metsauuenduse rajamise pindala, ha
0
50
100
150
200
250
300
2020 2021 2022 2023 2024
Noorendike hooldamise pindala, ha
Metsa uuendamine on uue
metsapõlve istutamine, külvamine
või looduslikule uuenemisele
kaasaaitamine.
Noorendike hooldamiseks loetakse
kultuuride hooldamist ja
valgustusraiet. Neid töid tehakse
noortes metsades selleks , et
kujundada tulevikuks terve ja heade
omadustega mets.
2. Ülevaade Kehtna valla metsandussektori tööhõivest ja
maamaksust
Kehtna vallas on 2024. aasta seisuga töösuhete arv 1799. Metsanduse tegevusalas saab valla
territooriumil tööd 190 inimest.
Tabel 1. Metsanduse tegevusala ettevõtete põhinäitajad ja osakaal valla/linna ettevõtete seas (statistikaamet, 2024. a)
Näitaja Metsanduse tegevusala Osakaal valla ettevõtetest
Ettevõtteid 27 7,3%
Töötajate arv 190 10,7%
Metsamajanduse tegevusalade vaates töötab kõige suurem osa Kehtna valla elanikest
puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmise valdkonnas.
Tabel 2. Metsamajanduse tegevusala valdkondade põhinäitajad (statistikaamet, 2024. a)
Metsamajanduse tegevusvaldkond Ettevõtete arv Töötajate arv
Metsamajandus ja metsavarumine konfidentsiaalne konfidentsiaalne
Mööblitootmine konfidentsiaalne alla 3
Paberi ja pabertoodete tootmine 0 0
Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete
tootmine 11 169
Aastas tasub RMK omavalitsusele maamaksu keskmiselt 56 124 euro ulatuses. Aastatel 2020–
2024 on RMK keskmiselt tasunud maamaksu 53 021 eurot.
RMK tasus 2025. aastal omavalitsustele maamaksu kokku 4 642 916 eurot.
Tabel 3. Kehtna valla maamaksu kujunemine 2025. aastal
Metsamajanduse tegevusvaldkond 55 607.05 eurot
50% maksuvabastuse summa – 5472.95 eurot
100% maksuvabastuse summa –16 478.28 eurot
3. RMK looduskaitsetööd
RMK on suurim looduskaitsealade haldaja ja looduskaitsetööde tegija Eestis. Looduskaitsetöid
tehakse loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks RMK hoole all oleval riigimaal. Elurikkuse
hoidmise olulisi põhimõtteid järgitakse ka majandatavas metsas. Alates 2024. aastast töötavad
RMK-s metsaökoloogid, kes hindavad metsamajanduse tegevustega kaasnevat keskkonnamõju
ja teevad omapoolsed ettepanekud selle vähendamiseks.
Elurikkuse kaitsmiseks seab strateegilised eesmärgid Kliimaministeerium. Nende eesmärkide
alusel koostab Keskkonnaamet üleriigilised elupaikade ja liikide kaitse tegevuskavad ning
konkreetsete kaitsealade kaitsekorralduskavad. RMK viib ellu looduskaitsetöid peamiselt nende
kavade järgi, kuid arvestab ka teadlaste, omavalitsuste ja mittetulundusühingute ettepanekuid.
Looduskaitsetööd on oma eesmärkidelt ja tegevustelt väga mitmekesised: kuivendatud soode
veerežiimi taastamine, kalade rändetingimuste ja kudealade parandamine ning võimaluste
loomine pärandkoosluste kasutusele võtmiseks heina- või karjamaana. Regulaarset hoolt
vajavad mitmed kaitsealuste liikide leiukohad ja RMK hallatavad kaitsealused pargid.
Looduskaitsetööd, mida RMK planeerib, lähtuvad Keskkonnaameti koostatud kaitsealade
kaitsekorralduskavadest ja riiklikest elupaikade ning liigikaitse tegevuskavadest. RMK lubab, et
suuremate märgalade ja veekogude taastamistööde kavandamisse kaasatakse alati kohalik
omavalitsus, töödega külgnevad maaomanikud ning vajadusel kohalik kogukond, et kohalike
oludega arvestada. Planeeritavate looduskaitsetööde maht sõltub RMK eelarvelistest
võimalustest, töödega seotud maaomanike nõusolekutest ning töö tegemisega seotud
administratiivsetest piirangutest.
RMK looduskaitsetöödega seotud üldise infoga on võimalik tutvuda RMK kodulehel.
Kehtna vallas on looduskaitsetöid tehtud kokku 7 objektil.
Tabel 4. Looduskaitsetööde objektid Kehtna vallas
Objekti nimi Töö liik Tegemise
aasta Pind, ha
Ingliste pais Veekogude taastamisprojektide
koostamine 2025 -
Rõue jõe kudealade ja
elupaikade parandamine
Veekogude taastamisprojektide
koostamine 2025 -
Puraviku PLK Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 2021 3,79
Nurtu jõgi Liigi elupaiga hooldustöö 2022 8,26
Kahepaiksete
kompensatsioonitiigid
(Rail Baltic
kompensatsioonimeede)
Liigi elupaiga taastamistöö 2024, 2025 1,76
Tammiku tammed Parkide ja maastike hooldus 2013, 2016,
2020, 2024 0,27
3.1 Veekogude tööd
Eesti jõgedel on kokku üle tuhande paisu, millest ligi 75% kalad ületada ei saa. Umbes 40%
neist mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku ja taimestiku seisundit. Kunagi erinevatel
põhjustel rajatud paise praegu enam ei kasutata, kuid nende betoonseinad takistavad jätkuvalt
kalade liikumist.
Vooluveekogude seisundi tervendamine ja kalade rändeteede avamine lisandus RMK ülesannete
hulka 2020. aastal. Põhitegevuseks on lõheliste jõgedelt erinevate rändetakistuste
eemaldamine, tehiskärestiku rajamine, sirgekskaevatud jõgede looklevuse ja kudealade
taastamine. Uute tegevustena on lisandunud ka looduslike järvede tervendamised ning
jäänukjärvede ja endiste lahtede avamine siirdekalade kudemisrändeks.
Paljud rändetõkked asuvad eramaadel ja sellistel puhkudel tehakse sobivate lahenduste
leidmisel ametiasutuste kõrval tihedat koostööd ka eraomanikega.
3.2 Pärandkooslused
Veel sada aastat tagasi olid inimese ja looduse koostöös loodud pärandkooslused – heinamaad,
rannakarjamaad, luhaniidud, puisniidud – iga talumaastiku lahutamatuks osaks.
Pärandkooslusi on Eestis säilinud ligi 100 000 hektaril. Need alad on koduks paljudele liikidele,
eeskätt taimedele. Selleks, et niidud ja karjamaad kinni ei kasvaks ja sealne liigirikkus säiliks,
tuleb neid alasid niita või karjatada.
RMK hallataval riigimaal leidub poollooduslikke kooslusi umbes 33 400 hektaril.
Pärandkooslustega seotud väärtuste hoidmiseks annab RMK enda hallatavatel maadel asuvad
niidud ja karjamaad soovijatele rendile ning toetab neid vajalike taastamistööde tegemisel ja
ligipääsude väljaehitamisel. Pärandkoosluste hooldustingimuste parandamiseks kavandatakse
töid rentnike esitatud avalduste alusel.
Kehtna vallas on pärandkooslustega seotud töid tehtud kokku 3,79 hektaril.
Hetkel Kehtna vallas ei ole kavandamisel täiendavaid pärandkoosluste taastamisi.
3.3 Liigikaitsetööd
Liigikaitsetööde eesmärk on parandada kaitsealuste liikide elupaikade seisundit. Mitmete
ohustatud liikide püsimiseks on oluline teha hooldustöid nende elupaigas. Selleks võib olla
avatud alade hoidmiseks tehtav võsaraie või heina niitmine, regulaarne setete eemaldamine
kahepaiksete sigimisveekogudes jne. RMK looduskaitseosakond viib läbi looduskaitsetöid
koostöös erinevate ekspertide ja asutustega. Vajalikud tööd on kirjeldatud kaitsealuste liikide
riiklikes tegevuskavades ja kaitsekorralduskavades.
Kehtna vallas on tehtud alljärgnevaid liigikatselisi töid:
• Nurtu jõgi (must toonekurg)
• kahepaiksete kompensatsioonitiigid
3.4 Parkide ja maastike hooldus
Enamasti on maastiku hooldus- ja taastamistööd seotud vaadete avatuna hoidmisega, et
külastuseks mõeldud ilusad looduslikud paigad oleksid hästi näha ja oleks võimalik seal liikuda.
Kehtna vallas on maastikuhooldustöid tehtud Rapla-Kehtna kergliiklustee äärses lehisepuistus
ja Kaerepere aleviku lähedal asuvas Tammiku tammede ümbruses.
4. RMK külastuskorraldus
Riigimetsa avalike funktsioonide täitmiseks ja loodusväärtuste kaitseks ning tutvustamiseks
loob RMK mitmekülgseid looduspuhkuse võimalusi, suunab metsakasutust ja korraldab
kaitstavate loodusobjektide külastamist. Eesti suurima maavaldajana ja igaüheõigusel tugineva
looduses liikumise võrgustiku hoidja ning arendajana edendab RMK oma hallatavatel puhke- ja
kaitsealadel inimeste loodusteadlikkust, tutvustab Eesti metsade ning kaitsealade
loodusväärtusi, metsade kui taastuva loodusvara majandamist ning võimaldab looduses
keskkonda kahjustamata liikuda. Selle tegevuse juures on oluline hoida külastustegevus ja
looduskeskkonna seisund tasakaalus. Saamaks infot külastusmahust, külastuse trendidest,
külastuse iseloomust ning maastiku seisundist külastusobjektidel, viib RMK regulaarselt läbi
külastusmahu seiret, külastajauuringuid ning külastusobjektide pinnase ja alustaimestiku
seisundi seiret. Uuringute ja seirete andmed toetavad ka külastustaristu optimaalsete
majandamisotsuste tegemist.
RMK on taganud ja tagab ka edaspidi looduses liikumise võrgustikku kuuluvate objektide
hoolduse ja korrasoleku, võrgustiku majandamist toetavate erinevate seirete ja uuringute
jätkumise. Külastusviiside ja külastajate ootuste muutmisel ning võimaluste olemasolul,
arvestab RMK laekunud sisendiga, kuid üldjuhul me ei laienda looduses liikumise võrgustikku.
RMK loodud looduses liikumise võrgustik koosneb ligi 700 külastusobjektist, mille koosseisu
kuulub rohkem kui 8000 ehitist, sh:
• 3300 km tähistatud loodusradu sh RMK matkatee erinevad harud;
• 812 km Peraküla-Aegviidu- Ähijärve;
• 613 km Penijõe-Aegviidu-Kauksi;
• 370 km Oandu-Aegviidu-Ikla;
• 234 km Heltermaa-Ristna-Sarve;
• 738 lõkketegemise kohta;
• 61 telkimisala;
• 72 ratastooli või lapsevankriga ligipääsetavat külastusobjekti, nendest 16 on matkarajad;
• 54 vaatetorni ja platvormi;
• 15 külastuskeskust, nende hulgas 6 rahvuspargi külastuskeskust;
• Sagadi metsakeskus;
• 20 metsamaja;
• 27 metsaonni.
Looduses liikumine on muutunud aasta-aastalt Eestis aina populaarsemaks.
Joonis 9. RMK hallatavate puhke- ja kaitsealade külastatavus 2022–2024.
4.1 RMK külastuskorraldus Kehtna vallas
Kehtna valla territooriumile jääb Mukri loodusrada koos vaatetorni ja lõkkekohaga, Tillniidu
lõkkekoht, 0,5 kilomeetri pikkune lõik Loosalu-Paluküla loodusrajast ning ligi 40 kilomeetri
pikkune lõik 370 km pikkusest Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee harust.
Suuremad rekonstrueerimistööd Kehtna valla territooriumile jäävatel objektidel toimusid 2015.
aastal, kui rekonstrueeriti Mukri loodusrada ja 2017. aastal, kui rekonstrueeriti Mukri
loodusraja torn.
2021. aasta külastajauuringu andmetel tuleb
Kehtna valda jäävate külastusobjektide
külastajatest 95% Eestist; omavalitsustest on
eesotsas Tallinn 24%, Türi vald 9%, Rapla
vald 7%, Rapla linn 7% ja Pärnu linn 7%.
Enamik neist külastab neid paiku oma pere
või sõpradega. 62% vastaja puhul oli
puhkeala külastamine reisi ainus või kõige
tähtsam sihtpunkt, 56% on korduvkülastajad,
81% on päevased külastajad. Peamised
tegevused, milles osaletakse: jalutamine,
looduse vaatlemine, looduse pildistamine,
metsas olemine. Külastajauuringu andmetel
kulutab Kehtna valla territooriumil
küsitletutest 17% külastuse jooksul Kehtna
vallas ja piirkonnas laiemalt külastusega
seoses raha. Keskmiselt kulutatakse 29 eurot.
Lähiaastatel on kavas Loosalu-Paluküla
uuendada loodusraja laudtee elemendid ja
infotahvlid ning analüüsida võimalusi Mukri
loodusraja ligipääsetavuse parandamiseks.
RMK tagab Kehtna valla territooriumil asuvate
külastusobjektide jooksva hoolduse ja jätkuva
korrasoleku. Joonis 10. Külastusobjektid ja nende külastatavus Kehtna vallas.
5. RMK taristu
Riigimetsa majandamiseks ehitatakse metsateid ning hooldatakse ja rekonstrueeritakse
olemasolevaid metsateid ja kuivendussüsteeme. Korrasolev teede- ning
maaparandussüsteemide võrgustik tagab metsale juurdepääsu ja säilitab metsade juurdekasvu.
RMK metsateed on avatud kasutamiseks kõigile, kuid raskeveokitega sõit on vaja eelnevalt RMK-
ga kooskõlastada. Lumetõrjet metsateedel tehakse vastavalt RMK vajadustele.
Tabel 5. RMK maaparandussüsteemid ja metsateed Kehtna vallas
Maaparandussüsteemid, ha Metsateed, km
Olem Uuendatud
2014–2024
Planeeritud
uuendada
kuni 2030
Olem Uuendatud
2014–2024
Planeeritud
uuendada
kuni 2030
10 051 2491 3855 127 23 49
Kuni aastani 2030 planeeritud maaparandussüsteemide korrashoid ja uute teede rajamine
läheb RMK-le maksma ligi 3,6 miljonit eurot. Maaparandussüsteemide ja metsateede
planeerimise puhul tuleb arvestada, et tegemist on plaanidega ja need võivad looduskaitselistel,
sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel jääda täies ulatuses realiseerimata.
Uusi maaparandussüsteeme riigimetsas ei rajata. Samuti ei hooldata ja rekonstrueerita
maaparandussüsteeme rangelt kaitstavates metsades. Uusi kraave rajatakse metsa, kui need
on vajalikud teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel.
6. RMK maakasutus
Riigivara antakse kasutusse metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse,
asjaõigusseaduse ja muude asjakohaste õigusaktide alusel. Lisaks antakse riigimaad kasutusse
jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel jahiühendustele.
Kehtna valla territooriumil on 01.01.2025 aasta seisuga antud rendile 22,16 ha riigimaid. Kõige
suuremal pinnal, 13,43 ha ulatuses, on maid antud rendile põllumajanduslikul eesmärgil.
Joonis 101. Kasutusse antud riigimaa Kehtna vallas, ha.
0,63
4,12
13,43
0,04
3,94 Isiklik kasutusõigus
PLK rent
Põllumajanduslik rent
Reaalservituut
Rent
sportimiseks/puhkamiseks
7. Kehtna valla kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu
tingimused
Metsi, mis asuvad asulate lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad, nimetab RMK
kogukonnaaladeks. Kogukonnaaladel plaanitavad tööd räägib RMK alati kogukonnaga läbi ja
koostab enne töödega alustamist metsatööde plaani.
Kogukonnaalad on paika pandud omavalitsuse üldplaneeringuga. Kehtna vald nimetab neid
metsi puhkemetsadeks ning on seadnud nende majandamisele omapoolsed tingimused.
Väljavõte Kehtna valla üldplaneeringust:
1. Puhkemetsade majandamisel ja uuendamisel lähtutakse metsaseadusest ja alljärgnevatest
põhimõtetest:
1.1. Uuendus- ja harvendusraied kavandatakse 10 aastaste perioodide kaupa või kokkuleppel
omavalitsusega. Teostatavatele töödele seatakse tingimused koostöös omavalitsusega ja
nendest (raietest ja tingimustest) teavitatakse ka raielankide piirinaabreid ja vajadusel ka
kogukonda laiemalt vastavalt RMK sisekorrale;
1.2. tööde teostamisel arvestatakse kokkulepitud ajalisi piiranguid;
1.3. raietööd planeeritakse selliselt, et need häiriks inimesi võimalikult vähe;
1.4. raielangid püütakse sobitada maastikku võimalikult vähe silmariivaval moel;
1.5. vastavalt piirinaabri soovile, kuid arvestades metsamajanduslikku otstarbekust jäetakse
kasvama täiendavalt säilikpuid, puudegruppe ja isegi langiosi, kuid hoonetele ja rajatistele mitte
lähemale kui puu kõrgus;
1.6. üldkasutatavatele metsateedele ja radadele raidmeid ei jäeta (v.a tee ületamiseks
traktoriga) ja tekkinud roopad tasandatakse kohe kui ilm võimaldab;
1.7. sanitaarraiet ning noortes ja keskealistes metsades hooldusraiet tehakse lähtuvalt puistu
seisundist ja metsakasvatuslikust otstarbekusest, eraldi teavitust ei korraldata;
1.8. eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu vajalikuks osutuvatest
uuendusraietest teavitab RMK kogukondi eraldi ning need võivad tingida täiendavate
raiekohtade kavandamist;
1.9. uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet, arvestatav
metsanoorendik on raiealal hiljemalt 10 aasta pärast.
2. Tiheasustusaladega piirnevatele alale jäävatel metsamaadel tuleb raietegevust planeerida
selliselt, et alal oleks tagatud kaugemas tulevikus erivanuseliste puistute kogum.
Tiheasustusalal ja sellega vahetult piirnevatel aladel kooskõlastatakse raie kohaliku
omavalitsusega enne metsateatise esitamist.
8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel 8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel
Kogukonnaalade majandamisel lähtub RMK raiete tegemisel
kogukonnaga tehtud kokkulepetest ning RMK kogukonnaaladel
metsatööde planeerimise ja kohalike kogukondade kaasamise
juhendist. Ettepanekud, mida kogukonnad kogukonnaalade
majandamiseks teevad, võivad olla väga erinevad ning neid on
võimatu ette aimata. Seetõttu planeerib RMK kogukonnaalade
raietöid aastaid ette ja on raieviiside valikul paindlik, võttes
arvesse ettepanekuid, mis võimaldavad kasvatada uut
metsapõlve.
Erakorraliste ja ettenägematute tööde puhul RMK metsatööde plaani ei muuda ega koosta,
kuid informeerib eraldi kohalikku omavalitsust.
8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas
Pärast uuendusraiet istutatakse riigimetsa lagedaks jäänud alale reeglina uus mets. Keskmiselt
istutatakse hektarile 2800 mändi, 1600 kuuske, 1500 kaske või sangleppa.
Selleks, et puid oleks lihtsam istutada ning umbrohi noore taime ümber kohe võimust ei võtaks,
mineraliseeritakse maapinda ketasäkke, lapilööja või mätastajaga – valmistatakse maapind
metsauuenduseks ette.
Pärast istutust vajab noor mets palju hoolt ning keskmiselt tuleb noorte puude ümbert rohtu ja
kasvu segavat võsa niitmas käia. Kui peaks juhtuma, et noored puud saavad põua,
ulukikahjustuste vms põhjusel hukka, istutatakse nende asemele uued. Hooldustöid tehes jälgib
RMK, et kasvama jääks okaspuude kõrval ka lehtpuid ning vastupidi, selleks et soodustada
segametsade kujunemist.
Noores metsas, vanuses 4-18, tehakse valgustusraiet, et anda tulevikupuudele valgust ja
kasvuruumi. Keskmiselt tehakse valgustusraiet kaks korda.
Erakorralised ja ettenägematud
tööd on metsatööde plaanis kokku
leppimata raietööd, millega
kõrvaldatakse oht inimese tervisele,
varale ning millega hoitakse ära
metsakahjustuse levik või
likvideeritakse tekkinud
metsakahjustuse tagajärjed.
9. Kehtna vallaga kokkulepitud tegevused RMK hallataval
maal - Mukri raba vaatetorni parkimistingimuste parandamine.
- Seoses Rail Balticu jaama rajamisega võivad tulla muudatused tervikkavas Järvakandi
planeeringualas.
- Eidaperes Männi tänava kasutus üle vaadata, momendil asub RMK kinnistul.
- Tervikkava koostatakse 10-ks aastaks.
- Erakorralised tööd (näiteks oluline metsakahjustus - üraskirüüste, tormikahjustus)
tehakse kavaväliselt, valla teavitamine vajalik.
- Prügistamine RMK hallataval maal. Seda saab ennetada kodanike teavitamise ja siltide
paigaldamisega väljakujunenud prügiladestuskohtade juurde. Teavitamisel koostöö
omavalitsusega (valla koduleht, ajaleht, sotsiaalmeedia jm).
- Metsades asuvate ebaseaduslike prügihunnikute koristamine on samuti vajalik
(puudutab peamiselt Järvakandi ümbruse alasid). Selle korraldamine jääks maa
haldajale, vajadusel koostöö kogukonnaga.
- Metsatöödest teavitamine, kogukonna kaasamine, omavalitsusega kooskõlastamine:
kavas kokku lepitud metsatööde toimumise korral teavitada eelnevalt kogukonda ja
omavalitsust, väiksemate sanitaarraiete korral teavitada omavalitsust (kooskõlastamine
pole vajalik), erakorralistest töödest ja metsauuendustöödest (istutamisest, noorte
puude hooldamisest) ei pea teavitama.
10. Kehtna valla kogukonnaalad ja metsatööde plaanid
Tabel 6. Kehtna valla kogukonnaalad seisuga 01.01.2025
Kogukonnaala
nimetus Pindala, ha Plaani vajadus
Kogukonna
esindaja Märkused
Lelle 2,87 JAH MTÜ Meie
Lelle Selts
Keava mäed 74,21 EI LK ala
Järvakandi 94,22 JAH
MTÜ
Klaasipealinna
Kool
Kaerepere 55,35 JAH
MTÜ
Arendusselts
Koduaseme
Eidapere alevik 5,2 JAH
MTÜ Eidapere
Piirkonna
Külade Selts
10.1 Kogukonnaalade skeemid
Lelle
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/oUBPE8eP
Keava mäed
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/u8ApKkSa
Järvakandi
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/7bO4A-oQ
Kaerepere
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/Qt7n-hZQ
Eidapere alevik
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/AdgSomHk
Metsatööde plaan Kaerepere
kogukonnaalal aastatel
2026 - 2035
Kaerepere alevikuga piirnev riigimets kuulub Kehtna valla üldplaneeringus kogukonnaalade
hulka. Kogukonnaaladeks nimetab Riigimetsa Majandamise Keskus metsi, mis asuvad asulate
lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad.
Kehtna valla üldplaneeringus on kogukonnaalad kirjeldatud puhkemetsa maa-alana
riigimetsas, millele Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koostab koostöös kohaliku
omavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga pikaajalised (10 aasta perspektiiviga) metsade
majandamise plaanid.
Metsas töid plaanides arvestab RMK metsa praegust seisukorda, sh kahjustusi, vanust,
puuliiki, kasvutingimusi ning kogukonnapoolseid ettepanekuid. Meie jaoks on oluline, et Eesti
metsad oleksid elujõulised, eri vanuses, mitmekesised ja terved. Vaid nii tagame, et mets ja
sellega seotud hüved oleksid kättesaadavad ka järgmistele põlvkondadele.
Kogukonnaala kirjeldus
Kaerepere kogukonnaala piirneb Kaerepere alevikuga. Alal asub arvukalt metsaradasid, mida
kogukonna poolt aktiivselt kasutatakse. Kogukonnaala suurus on 55 hektarit ning tegemist on
majandusmetsaga.
Joonis 1. Kaerepere kogukonnaala
Tabel 1. Kaerepere kogukonnaala andmed
Kogukonnaala Pindala 55 hektarit
Kogukond Kaerepere elanikud
RMK taristu Preivälja tee, Valtu metsatee, Männisalu tee
Pärandkultuur Sinilille mets
Valdav peapuuliik Kuusk
Joonis 2. Metsamaa jagunemine (%)
98%
2%
Majandatav mets
Mittemetsamaa
Joonis 3. Puuliigiline koosseis (%)
Joonis 4. Vanuseline jaotus (%)
Kaerepere kogukonnaalal on pindalast 40% vana metsa, mille
moodustavad suures osas kuusikud. Kuna tegemist on valdavalt väga
viljaka kasvukohatüübiga, siis kuusikud lähenevad oma eluea piirile. Vanad
kuusikud on aga vastuvõtlikud metsakahjuritele. Seda on näha ka
Kaerepere vanades kuusikutes, kus on kohati juba oluline üraskikahjustus.
Kuivanud puud ohustavad ka metsaradadel liikujaid, mistõttu tuleks seal
15%
65%
18%
2% Puuliigid
Kaasikud
Kuusikud
Männikud
Teised puuliigid
42%
18%
40% Keskealine mets Noor mets
Vana mets
rajal liikujate ohutuse tagamiseks kiiresti sekkuda. Kohalike elanike poolt
on ka aktiivselt kasutatud võimalust sanitaarraie korras endale
kogukonnaalalt küttepuitu varuda.
Kaerepere kogukonnaalal asuva metsa vanuseline jaotus
Joonis 5. Kaerepere kogukonnaala metsade vanuseline jaotus
Plaanitavad tööd
RMK on koostanud Kaerepere kogukonnaalale metsatööde plaani, arvestades majandatava
metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu, sanitaarset seisundit, kasvutingimusi ning laekunud
kogukonnapoolseid ettepanekuid. Plaani koostamiseks ja ala tutvustamiseks kohtusid RMK,
Kehtna vallavalitsuse esindajad ning kohaliku kogukonna liikmed 13. novembril 2025
Kaerepere lasteaia saalis ning 23. jaanuaril 2026 aastal Kaereperes Preivälja teel.
RMK plaanib Kaerepere kogukonnaala riigimetsa uuendamiseks lähema 10 aasta jooksul teha
lageraiet 4,1 hektaril (tabel 2 ja joonis 6). Teeme lageraie ajavahemikus aastatel 2026 kuni
2027 raieküpsetes metsades, mis on üraskirüüste tagajärjel juba oluliselt kahjustunud ning
kuused kuivanud. Raie käigus jätame kasvama säilikpuude grupid.
Lageraie on valitud seetõttu, et need metsaalad asuvad viljakas kasvukohas ning lagedale
alale istutades hakkab uus mets kõige kiiremini ja kindlamini kasvama. Me ei valinud
aegjärkset raiet, mille käigus mets raiutakse aegamööda hõredamaks, sest viljakas
kasvukohas hakkavad vana metsa alla kasvama erinevad põõsad nagu sarapuu jt, mis
takistavad uute puude kasvu, samuti muutub hõre kuusik tormihellaks. RMK eesmärk
metsatöid tehes on aga tagada alati ka metsa võimalikult kiire uuenemine.
Planeerime kvartalitel KE028 eraldisel 15 ja KE029 eraldistel 26 ning 27 istutada
männitaimed. Kvartalil KE030 eraldisele 3 on planeeritud istutada kuusetaimed. Kindlasti
arvestame kohaliku kogukonna soovi osaleda kevadisel istutustalgul.
Raiete läbiviimisel arvestame ilmastikuga ning sobimatute ilmastikutingimuste tõttu võib
planeeritav raieaasta muutuda. Seetõttu oleme metsatööde plaanis kirjeldanud, et töid
tehakse vahemikus 2026–2027. Enne kokkulepitud raiet annab RMK olemasolevatele
kontaktidele teada tööde alustamisest. Sanitaarraiet kuivanud ja haigete puude
eemaldamiseks kogukonnaalal teeme operatiivselt vastavalt vajadusele, kuid koos lageraiega
teeme esmalt ära ka vajalikud sanitaarraied, et vältida mitmekordset häiringut. Edaspidi
jälgime metsa tervislikku seisundit ning sekkume vajadusel. Väiksemate kollete ja kahjustatud
üksikpuude raiet pakume jätkuvalt kohalikele elanikele endale küttepuude varumiseks.
Metsamaterjali väljaveoks kasutame olemasolevaid metsateid – Preivälja teed, Valtu
metsateed, Männisalu teed. Jälgime seejuures teede seisukorda ning vajadusel remondime.
Privälja tee RMK poolse osa remondime enne raietööde algust ning rajame ka
tagasipööramise koha. Eelnevalt tuleb tee äärest raiuda trassiraie käigus teed ohustavad puud
kuni 4 meetri ulatuses.
Noortes metsades teeme hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.
Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste, ohtlike puude raie – tõttu
tekkivatest töödest teavitab RMK kohalikku omavalitsust ja vajadusel kogukonda eraldi ning
need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.
Tabel 2. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga Kaerepere kogukonnaala riigimetsas
Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Pindala,
ha
Uuendatav
puuliik
KE028 15 Kuusik Lageraie 2026-2027 1,3 Mänd
KE029 26 Kaasik Lageraie 2026-2027 1,0 Mänd
KE029 27 Kuusik Lageraie 2026-2027 1,1 Mänd
KE030 3 Kuusik Lageraie 2026-2027 0,7 Kuusk
KE028 18 Kuusik Sanitaarrai
e 2026-2027 4,8
KE028 19 Männik Sanitaarrai
e 2026-2027 4,1
KE029 2 Männik Sanitaarrai
e 2026-2027 1,4
KE029 20 Kuusik Sanitaarrai
e 2026-2027 5,0
Planeeritavate raiealade skeem
Joonis 6. Kaerepere kogukonnaalal plaanitavad raied
Üldised mõisted
Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada
meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige
paremini.
Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie
• Lageraie (LR) korral raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud
säilikpuud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku uuenemist kohapealse seemnega.
• Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude või häiludena pikema aja
jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie (VE).
Kujundusraiet tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt
kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti
või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.
Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa
majandamiseks
Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja metsa on
võimalik kasvatada ja kasutada püsimetsana. Mets raiutakse üksikute puude ja väikeste
häiludena.
Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.
Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).
• Nooremates metsades tehakse valgustusraiet, mille käigus raiutakse kõik tulevasse
suurde metsa mittesobivad puud ja tehakse kasvuruumi eelistatud peapuuliigile.
• Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust
tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad
puud.
• Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.
Erakorralised ja ettenägematud tööd – metsatööde plaanis kokku leppimata raietööd, millega
kõrvaldatakse oht inimese tervisele, varale; millega hoitakse ära metsakahjustuse levik või
likvideeritakse tekkinud metsakahjustuse tagajärjed.
Vajaduspõhine töö – juba alustatud tööde (ennekõike valik- või turberaie) lõpuleviimiseks,
kehtestatud ehitusloast, planeeringust või seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks vajalik töö
(raadamine).
Metsatööde plaan Eidapere
kogukonnaala l aastatel
2026 - 2035
Eidapere alevikus asuv riigimets kuulub Kehtna valla üldplaneeringus kogukonnaalade hulka.
Kogukonnaaladeks nimetab Riigimetsa Majandamise Keskus metsi, mis asuvad asulate
lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad.
Kehtna valla üldplaneeringus on kogukonnaalad kirjeldatud puhkemetsa maa-alana
riigimetsas, millele Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koostab koostöös kohaliku
omavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga pikaajalised (10 aasta perspektiiviga) metsade
majandamise plaanid.
Metsas töid plaanides arvestab RMK metsa praegust seisukorda, sh kahjustusi, vanust,
puuliiki, kasvutingimusi ning kogukonnapoolseid ettepanekuid. Meie jaoks on oluline, et Eesti
metsad oleksid elujõulised, eri vanuses, mitmekesised ja terved. Vaid nii tagame, et mets ja
sellega seotud hüved oleksid kättesaadavad ka järgmistele põlvkondadele.
Kogukonnaala kirjeldus
Eidapere kogukonnaala asub Eidapere alevikus. Kogukonnaala suurus on 5,2 hektarit, millest
kogu metsaala moodustab majandusmets. Kitsendustest on alal Tuule pumpla kaitsevöönd
ca 0,2 ha ning elektriliini kaitsevöönd. Lisaks läbib RMK kinnistu serva Eidapere aleviku Männi
tänav.
Joonis 1. Eidapere kogukonnaala (rohelisega).
Tabel 1. Eidapere kogukonnaala andmed
Kogukonnaala Pindala 5,2 hektarit
Kogukond Eidapere elanikud
RMK taristu Männi tänav osaliselt (84 m)
Piirangud Tehnorajatiste kaitsevöönd (elekter, veevarustus)
Valdav peapuuliik Lepp, kask
Kogu kogukonnaala metsaala on majandusmets.
Joonis 2. Metsamaa jagunemine (%).
Metsast üle poole on kaasikud (2,8 ha), alla poole on lepikud (2,1 ha).
Joonis 3. Puuliigiline koosseis (%)
Metsast 42,9% ja 2,1 ha on vana mets, valdavalt lepik, kus on võimalik teha
uuendusraiet. Noores metsas tehakse hooldustöid ja reeglina puitu sealt ei varuta.
57%
43%
Puuliigid
Kaasikud
Teised puuliigid
57,1%
42,9%
Noor mets
Küps mets
Joonis 4. Vanuseline jaotus (%)
Eidapere kogukonnaala metsamaa vanuseline jaotus skemaatiliselt
Joonis 5. Eidapere kogukonnaala metsade vanuseline jaotus.
Plaanitavad tööd
RMK on koostanud Eidapere kogukonnaalale metsatööde esialgse plaani, arvestades
majandatava metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu, sanitaarset seisundit, kasvutingimusi
ning laekunud kogukonnapoolseid ettepanekuid. Plaani koostamiseks ja ala tutvustamiseks
kohtusid RMK, Kehtna vallavalitsuse esindajad ning kohaliku kogukonna liikmed 4. detsembril
2025 Eidapere kultuurikeskuses.
RMK plaanib Eidapere kogukonnaala riigimetsa uuendamiseks lähema 10 aasta jooksul teha
lageraiet 1,9 hektaril (tabel 2 ja joonis 6). Teeme lageraie ajavahemikus aastatel 2026 kuni
2027 raieküpsetes lepa enamusega puistutes. Raie käigus jätame kasvama säilikpuude
grupid. Samuti arvestame piirangutega puurkaevu sanitaarkaitsealal, kus lageraie ei ole
lubatud (joonisel 6 eraldis 8). See osa on raiealast välja eraldatud. Metsamaterjali kokku-ja
väljaveoks ei kasutata ala läbivat Männi tänavat.
Lageraie on valitud seetõttu, et tegemist on lepa enamusega puistutega, mis on saavutanud
juba oma eluea piiri ning puud hakkavad kuivama ja murduma. See ohustab aga ala läbivaid
elektriliine ning tänaval liiklejaid. Et võimalikult kiiresti saada kogukonnaalale uus mets,
planeerime pärast raiet istutada lankidele kuused ja kased, arvestades, et tuleviku metsaks
kujuneks segamets. RMK eesmärk metsatöid tehes on tagada alati ka metsa võimalikult kiire
uuenemine.
Kuna alal on pinnas niiske ja pehme, siis raiete läbiviimisel arvestame ilmastikuga ning
sobimatute ilmastikutingimuste tõttu võib planeeritav raieaasta muutuda. Eesmärk on vältida
pinnasekahjustusi. Pärast raiet likvideerime võimalikud kahjustused ning puhastame alal
asuvad kraavid. Enne kokkulepitud raiet annab RMK olemasolevatele kontaktidele teada tööde
alustamisest.
Noortes metsades teeme hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.
Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste, ohtlike puude raie – tõttu
tekkivatest töödest teavitab RMK kohalikku omavalitsust ja vajadusel kogukonda eraldi ning
need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.
Planeeritavate raiealade skeem Eidapere kogukonnaalal.
Joonis 6. Eidapere kogukonnaala metsades planeeritavate raiealade skeem.
Tabel 2. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga Eidapere kogukonnaala riigimetsas
Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Planeeritud
raieaasta Pindala, ha
Uuendatav
puuliik
CN271 5 Sanglepp Lageraie 2026-2027 1,7 Kuusk
CN271 6 Valgelepp Lageraie 2026-2027 0,2 Kask
Metsatööde plaan Järvakandi
kogukonnaalal aastatel 2026 - 2035
Järvakandi ümbruse riigimets kuulub Kehtna valla üldplaneeringus määratud
kogukonnaalade hulka. Kogukonnaaladeks nimetab Riigimetsa Majandamise Keskus metsi,
mis asuvad asulate lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad.
Kehtna valla üldplaneeringus on kogukonnaalad kirjeldatud puhkemetsa maa-alana
riigimetsas, millele Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koostab koostöös kohaliku
omavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga pikaajalised (10 aasta perspektiiviga) metsade
majandamise plaanid.
Metsas töid plaanides arvestab RMK metsa praegust seisukorda, sh kahjustusi, vanust,
puuliiki, kasvutingimusi ning kogukonnapoolseid ettepanekuid. Meie jaoks on oluline, et Eesti
metsad oleksid elujõulised, eri vanuses, mitmekesised ja terved. Vaid nii tagame, et mets ja
sellega seotud hüved oleksid kättesaadavad ka järgmistele põlvkondadele.
Kogukonnaala kirjeldus
Järvakandi kogukonnaala ümbritseb Järvakandi alevit. Alal asuvad avalikult kasutatavad
terviserajad, mille hooldamisega tegeleb MTÜ Järvakandi Terviserajad. Kogukonnaala suurus
on 94 hektarit, millest suurem osa on majandatav mets (95%).
Joonis 1. Järvakandi kogukonnaala (tumedama rohelisega).
Tabel 1. Järvakandi kogukonnaala andmed
Kogukonnaala Pindala 94 hektarit
Kogukond Järvakandi elanikud
Maakasutus Rendileping terviseradade kasutamiseks Kehtna
vallavalitsusega
Looduskaitse
Vääriselupaik (1,2 ha)
Valdav peapuuliik Kuusk, kask
Joonis 2. Metsamaa jagunemine (%).
Joonis 3. Puuliigiline koosseis (%).
94,9%
3,7%
Majandatav mets
Mittemetsamaa
1%
37%
39%
22%
1% Puuliigid
Haavikud
Kaasikud
Kuusikud
Männikud
Teised puuliigid
Joonis 4. Vanuseline jaotus (%).
Järvakandi kogukonnaala pindalast ligi kolmandik (25,7 ha) on vana mets, mille moodustavad
suures osas kuusikud. Kuna tegemist on valdavalt väga viljaka kasvukohatüübiga, siis
kuusikud lähenevad oma eluea piirile. Vanad kuusikud on aga vastuvõtlikud metsakahjuritele.
Seda on näha ka Järvakandi vanades kuusikutes, kus on kohati juba oluline üraskikahjustus.
Kuivanud puud ohustavad terviserajal liikujaid, mistõttu tuleks seal rajal liikujate ohutuse
tagamiseks kiiresti sekkuda.
25%
45%
30%
Keskealine mets
Noor mets
Vana mets
Joonis 5. Järvakandi kogukonnaala metsade vanuseline jaotus.
Plaanitavad tööd
RMK on koostanud Järvakandi kogukonnaalale metsatööde esialgse plaani, arvestades
majandatava metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu, sanitaarset seisundit, kasvutingimusi
ning laekunud kogukonnapoolseid ettepanekuid. Plaani koostamiseks ja ala tutvustamiseks
kohtusid RMK, Kehtna vallavalitsuse esindajad ning kohaliku kogukonna liikmed 5. detsembril
2025 Järvakandi terviserajal.
RMK plaanib Järvakandi kogukonnaala riigimetsa uuendamiseks lähema 10 aasta jooksul
teha lageraiet 9,4 hektaril, aegjärkset raiet 1,9 hektaril ja harvendusraiet 1,8 hektaril. Lisaks
teeme kahjustatud metsaosades vastavalt vajadusele sanitaarraiet, sealjuures on 6,2 hektaril
tööd juba vajaduspõhiselt planeeritud (tabel 2 ja joonis 6). Teeme lageraiet ajavahemikus
aastatel 2026 kuni 2027 valdavalt raieküpsetes kuusikutes, kus kuused on üraskirüüste
tagajärjel juba oluliselt kahjustunud ning kuivanud. Raie käigus jätame kasvama säilikpuude
grupid.
Selgituseks – aegjärkse raie puhul raiutakse mets hõredamaks aegamööda (enamasti kahes
etapis) ning uus metsapõlv hakkab kasvama kõrgete puude all. Kui uus metsapõlv on nõutava
kõrguse saavutanud, tehakse aegjärkse raie järgmine etapp ja raiutakse kõrged puud, et anda
sirguvatele puudele rohkem valgust ja kasvuruumi. Kasvama jäävad säilikpuud.
Harvendusraiega raiutakse metsa hõredamaks, et anda kõrvalolevatele puudele rohkem
valgust ja kasvuruumi.
Terviseraja ääres kvartalil CN039 eraldisel 8 ja 17 jätame lageraie käigus säilikpuudena
kasvama kõik terved puud. Kuna nendel eraldistel on suur osa kuuskedest üraskite poolt
kahjustatud, siis on lageraie parim viis kahjustuse likvideerimiseks. Samuti säilitame
võimalikult palju kuuse järelkasvu. Enne raietegevuse planeerimist vaatame veelkord koos raja
hooldajaga metsaosa üle, milliseid puid säilitada ning millal raiet planeerida.
Lageraie on vanades kuusikutes valitud seetõttu, et need metsaalad asuvad viljakas
kasvukohas ning lagedale alale istutades hakkab uus mets kõige kiiremini ja kindlamini
kasvama. Me ei valinud aegjärkset raiet, mille käigus mets raiutakse aegamööda hõredamaks,
sest viljakas kasvukohas hakkavad vana metsa alla kasvama erinevad põõsad nagu sarapuu
jt, mis takistavad uute puude kasvu, samuti muutub hõre kuusik tormihellaks. Aegjärkset raiet
on efektiivsem planeerida männi enamusega puistutes.
RMK eesmärk metsatöid tehes on aga tagada alati ka metsa võimalikult kiire uuenemine.
Raiete läbiviimisel arvestame ilmastikuga ning sobimatute ilmastikutingimuste tõttu võib
planeeritav raieaasta muutuda. Seetõttu oleme metsatööde plaanis kirjeldanud, et töid
tehakse vahemikus 2026–2027. Enne kokkulepitud raiet annab RMK olemasolevatele
kontaktidele teada töödega alustamisest. Sanitaarraiet kuivanud ja haigete puude
eemaldamiseks kogukonnaalal teeme operatiivselt vastavalt vajadusele, kuid koos lageraiega
teeme esmalt ära ka hetkel vajalikud sanitaarraied, et vältida mitmekordset häiringut.
Edaspidi jälgime metsa tervislikku seisundit ning sekkume vajadusel.
Järvakandi kogukonnaalal toimuvad ka metsakuivenduse rekonstrueerimistööd. Nende käigus
puhastatakse olemasolevad kraavid, sh koosolekul teemaks olnud kvartalil CN039 er 11 tiigi
juures olev kraav ning vahetatakse välja vanad truubid. Koosolekul tehtud ettepanek kvartalil
CN039 er 18 asuva truubi vahetamiseks on projektis juba planeeritud ning tehakse ära. Kaeve
käigus tekkinud kraavimulded tasandatakse.
Noortes metsades teeme hooldusraiet vastavalt vajadustele.
Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste, ohtlike puude raie – tõttu
tekkivatest töödest teavitab RMK kohalikku omavalitsust ja vajadusel kogukonda eraldi ning
need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.
Tabel 2. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga Järvakandi kogukonnaala riigimetsas
Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Planeeritud
raieaasta Pindala, ha
Uuendatav
puuliik
CN038 5 Männik Sanitaarraie 2026-2027 1,5
CN038 9 Kaasik Sanitaarraie 2026-2027 1,1
CN039 8 Kuusik Lageraie 2026-2027 1,4 Kuusk
CN039 12 Männik Sanitaarraie 2026-2027 3,6
CN039 17 Kuusik Lageraie 2026-2027 1,7 Kuusk
CN052 10 Männik Aegjärkne
raie 2026-2027 1,9
CN053 11 Kuusik Lageraie 2026-2027 0,5 Kuusk
CN063 8 Kuusik Lageraie 2026-2027 2,2 Kuusk
CN063 14 Kuusik Lageraie 2026-2027 1,9 Mänd
CN064 1 Männik Harvendus-
raie 2026-2027 1,3
CN064 5 Männik Harvendus-
raie 2026-2027 0,5
CN477 1 Kaasik Lageraie 2026-2027 1,5 Mänd
CN477 7 Kaasik Lageraie 2026-2027 0,2 Mänd
Planeeritavad raiealad Järvakandi kogukonnaalal
Joonis 6. Järvakandi kogukonnaala metsades planeeritavate raiealade skeem.
Metsatööde plaan Lelle
kogukonnaal al aastatel
2026 - 2035
Lelle alevikuga piirnev riigimets kuulub Kehtna valla üldplaneeringus kogukonnaalade hulka.
Kogukonnaaladeks nimetab Riigimetsa Majandamise Keskus metsi, mis asuvad asulate
lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad.
Kehtna valla üldplaneeringus on kogukonnaalad kirjeldatud puhkemetsa maa-alana
riigimetsas, millele Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koostab koostöös kohaliku
omavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga pikaajalised (10 aasta perspektiiviga) metsade
majandamise plaanid.
Metsas töid plaanides arvestab RMK metsa praegust seisukorda, sh kahjustusi, vanust,
puuliiki, kasvutingimusi ning kogukonnapoolseid ettepanekuid. Meie jaoks on oluline, et Eesti
metsad oleksid elujõulised, eri vanuses, mitmekesised ja terved. Vaid nii tagame, et mets ja
sellega seotud hüved oleksid kättesaadavad ka järgmistele põlvkondadele.
Kogukonnaala kirjeldus
Lelle kogukonnaala piirneb Lelle alevikuga. Kogukonnaala suurus on 2,9 hektarit, millest kogu
metsaala moodustab majandusmets. Kitsendustest on alal tehnorajatiste kaitsevöönd
(raudtee).
Joonis 1. Lelle kogukonnaala
Tabel 1. Lelle kogukonnaala andmed
Kogukonnaala Pindala 2,9 hektarit
Kogukond Lelle elanikud
Piirangud Tehnorajatiste kaitsevöönd (raudtee)
Valdav peapuuliik Mänd
Joonis 2. Metsamaa jagunemine (%).
Kaasikud 21,3% 0,6 ha
Männikud 78,7% 2,2 ha
Joonis 3. Puuliigiline koosseis (%).
Joonis 4. Vanuseline jaotus (%)
21%
79%
Puuliigid
Kaasikud
Männikud
78,7%
21,3%
Keskealine mets
Küps mets
Lelle kogukonnaala metsamaa vanuseline jaotus skemaatiliselt
Joonis 5. Lelle kogukonnaala metsade vanuseline jaotus.
Plaanitavad tööd
RMK on koostanud Lelle kogukonnaalale metsatööde esialgse plaani, arvestades majandatava
metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu, sanitaarset seisundit, kasvutingimusi ning laekunud
kogukonnapoolseid ettepanekuid. Plaani koostamiseks ja ala tutvustamiseks kohtusid RMK,
Kehtna vallavalitsuse esindajad ning kohaliku kogukonna liikmed 12. jaanuaril 2026 Lelle
rahvamajas.
RMK plaanib Lelle kogukonnaala riigimetsa uuendamiseks lähema 10 aasta jooksul teha
lageraiet 0,6 hektaril (tabel 2 ja joonis 6). Teeme lageraie ajavahemikus aastatel 2026 kuni
2027 raieküpses metsas, kus toimub juba puude loomulik väljalangemine. Kuna tegemist on
liigniiske alaga, siis raiet on võimalik teha ainult külmunud pinnasega või väga kuival ajal.
Tegemist on enamuses kase ja halli lepa segapuistuga. Raie käigus jätame kasvama
säilikpuude grupid. Metsamaterjali saame kokku vedada Hobuheiniku tee äärde.
Lageraie on valitud seetõttu, et need metsaalad asuvad viljakas kasvukohas ning lagedale
alale istutades hakkab uus mets kõige kiiremini ja kindlamini kasvama. Me ei valinud
aegjärkset raiet, mille käigus mets raiutakse aegamööda hõredamaks, sest viljakas
kasvukohas hakkavad vana metsa alla kasvama erinevad põõsad, nt sarapuu jt, mis takistavad
uute puude kasvu. RMK eesmärk metsatöid tehes on aga tagada alati ka metsa võimalikult
kiire uuenemine. Pärast raiet istutame alale kased.
Raiete läbiviimisel arvestame ilmastikuga ning sobimatute ilmastikutingimuste tõttu võib
planeeritav raieaasta muutuda. Enne kokkulepitud raiet annab RMK olemasolevatele
kontaktidele teada töödega alustamisest.
Sanitaarraiet kuivanud ja haigete puude eemaldamiseks kogukonnaalal teeme operatiivselt
vastavalt vajadusele.
Noortes metsades teeme hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.
Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste, ohtlike puude raie – tõttu
tekkivatest töödest teavitab RMK kohalikku omavalitsust ja vajadusel kogukonda eraldi ning
need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.
Tabel 2. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga Lelle kogukonnaala riigimetsas
Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Pindala, ha Uuendatav
puuliik
CN360 28 Kask Lageraie 2026-2027 0,6 Kask
Planeeritavate raiealade skeem Lelle kogukonnaalal
Joonis 6. Lelle kogukonnaalal plaanitavad raied
RIIGIMETSA TERVIKKAVA
KEHTNA VALLAS
04.2026
S isukord
Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3
1. Kehtna valla metsade üldiseloomustus ......................................................................... 4
1.1 Kehtna valla territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes ............................. 4
1.2 Kehtna valla RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa. ........................ 5
1.3 Kehtna valla riigimetsas tehtud raied ja metsakasvatuslikud tööd ........................................ 6
2. Ülevaade Kehtna valla metsandussektori tööhõivest ja maamaksust ............................. 8
3. RMK looduskaitsetööd .................................................................................................. 9
3.1 Veekogude tööd ................................................................................................................ 10
3.2 Pärandkooslused .............................................................................................................. 10
3.3 Liigikaitsetööd .................................................................................................................. 11
3.4 Parkide ja maastike hooldus ............................................................................................. 11
4. RMK külastuskorraldus ............................................................................................... 12
4.1 RMK külastuskorraldus Kehtna vallas ................................................................................ 13
5. RMK taristu ................................................................................................................ 14
6. RMK maakasutus........................................................................................................ 15
7. Kehtna valla kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu tingimused .................................. 16
8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel ..................................................... 17
8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel ............................................................. 17
8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas ...................................................................... 17
9. Kehtna vallaga kokkulepitud tegevused RMK hallataval maal ...................................... 18
10. Kehtna valla kogukonnaalad ja metsatööde plaanid .................................................... 19
S issejuhatus
Käesolev kava on kokkulepe Kehtna valla ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK)
vahel ning käsitleb RMK tegevusi ja ühiselt sõlmitud kokkuleppeid. See sisaldab ülevaadet
Kehtna valla territooriumil asuvate riigimetsade kohta. Lisaks leiad siit, kui suur on riigimetsa
osakaal omavalitsuse piires, kuidas see maa jaotub, milliseid töid Riigimetsa Majandamise
Keskus riigimetsas teeb, millised on riigimetsas puhkamisvõimalused ja looduskaitselised tööd
ning milline on riigimetsas kulgev teede- ja kraavide võrk. Muu hulgas annab käesolev dokument
ülevaate ka sellest, missugune on metsanduse valdkonna tööhõive Kehtna vallas.
Eraldi on kavas välja toodud kogukonnaalad – need on alad, mis asuvad asulate lähedal ja mida
inimesed igapäevaselt kasutavad. Kehtna valla üldplaneeringus on need tähistatud
puhkemetsadena. Kui RMK kogukonnaaladel töid planeerib, räägib ta oma kavatsused eelnevalt
kohaliku kogukonnaga läbi ja koostab seejärel aladele tööde plaanid. Siinse kava osaks lisadena
on kogukonnaalade metsatööde plaanid 10 aastaks.
Kavas sisalduvad ka muud kokkulepped, mis puudutavad Kehtna valla ja RMK koostööd ja kas
ühiselt või osapoolte teadmisel läbiviidavaid tegevusi.
Riigimetsa Majandamise Keskus koostöös Kehtna vallaga
1. Kehtna valla metsade üldiseloomustus 1.1 Kehtna valla territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes
Kehtna valla pindala 31.01.2024 seisuga on 51 195 ha. Metsamaa pindala kogu omavalitsuse
territooriumil asuvatest maadest on 55%, mis on 28 200 ha. Mittemetsamaad võtavad enda
alla 45%, millest suurima pindalaga on haritav maa 12 433 ha.
Joonis 1. Kehtna vallas maa jaotus kõlvikute lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Kehtna valla territooriumil asuvast metsamaast on riigiomandis 46% ning 54% jaguneb muude
omanike vahel.
Joonis 2. Kehtna vallas metsamaamaa jaotus omandivormide lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
55%
24%
3% 1%
17% Metsamaa
Haritav maa
Looduslik rohumaa
Õuemaa
Muu maa
53%
1% 0%
46%
Eraomad
Munitsipaalomand
Omandi ulatus selgitamisel
Riigiomand
Riigiomandis oleva maa eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Kliimaministeeriumi
valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib Riigimetsa Majandamise
Keskus.
Joonis 3. Kehtna vallas riigimetsamaa jagunemine vastutavate ministeeriumite lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
1.2 Kehtna valla RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa.
Kehtna vallas asuvad metsad jagunevad majandus-,
majanduspiirangutega- ja rangelt kaitstavateks metsadeks
(joonis 4). Seisuga 01.01.2025 on metsamaad Kehtna
vallas 13 109 ha, millest majandusmetsa on 8612 ha,
majanduspiirangutega metsa 1210 ha ja rangelt kaitstavat
metsa 3287 ha.
Rangelt kaitstavaid metsi ei majandata. Need metsad on
jäetud looduslikule arengule. Majanduspiirangutega
metsades on majandustegevus lubatud, arvestades
kaitseala valitseja seatud piiranguid. Aastast 2024 ei tee
RMK piiranguvööndis enam korralisi uuendusraieid.
Majandusmetsades on majandustegevus lubatud
peaasjalikult metsaseaduse ja selle õigusaktide alusel ning
metsanduse sertifikaatide tingimusi jälgides.
95%
5%
Kliimaministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Majandustegevuseks loetakse
puude raiet, metsamaterjali kokku-
ja väljavedu, noortes metsades
tehtavaid metsakasvatuslikke töid ja
taristu rekonstrueerimist ning
hooldamist.
RMK-le on omistatud kaks säästva
metsanduse sertifikaati – FSC®
(FSC-C022757) ja PEFC. Mõlemad
on laialt tunnustatud ülemaailmsed
säästliku metsamajandamise
hindamise süsteemid, milles
sätestatud nõuetele vastamine
annab kinnitust sellest, et RMK
majandab metsa ökoloogiliselt,
sotsiaalselt ja majanduslikult
tasakaalustatult.
Joonis 4. RMK hallatava riigimetsamaade metsakategooriate jaotus, %.
1.3 Kehtna valla riigimetsas tehtud raied ja metsakasvatuslikud tööd
Möödunud viie aasta jooksul on RMK Kehtna vallas teinud
uuendusraiet 152 kuni 250 hektaril aastas. Keskmiselt
tegi RMK viimase viie aasta jooksul uuendusraieid
1,5%-l riigimetsa pindalast.
Harvendusraiete pindala on liikunud vahemikus 48 ha
kuni 210 ha aastas.
Joonis 5. Harvendusraied Kehtna vallas.
Joonis 6. Uuendusraied Kehtna vallas.
66%
9%
25%
Majandusmetsad
Majanduspiirangutega
metsad
Rangelt kaitstavad metsad
0
50
100
150
200
250
300
2020 2021 2022 2023 2024
Uuendusraiete pindala, ha
0
50
100
150
200
250
2020 2021 2022 2023 2024
Harvendusraiete pindala, ha
Uuendusraiet tehakse, kui mets on
saavutanud küpsuskriteeriumid.
Raie eesmärk on luua uue metsa
kasvamiseks sobilikud
kasvutingimused ja võtta kasutusse
raiest saadav puit.
Harvendusraiet tehakse valdavalt
keskealistes ja noortes metsades, et
kujundada tulevikuks terve ja heade
omadustega mets.
Möödunud viie aasta jooksul on RMK Kehtna
vallas uuendanud metsa 150 kuni 250
hektaril aastas. Keskmiselt uuendas RMK
metsa viimase viie aasta jooksul 175 ha
aastas.
Noorendike hooldamise pindala on liikunud
vahemikus 200 ha kuni 250 ha aastas.
Joonis 7. Metsauuendus Kehtna vallas.
Joonis 8. Noore metsa hooldamine Kehtna vallas.
0
50
100
150
200
250
300
2020 2021 2022 2023 2024
Metsauuenduse rajamise pindala, ha
0
50
100
150
200
250
300
2020 2021 2022 2023 2024
Noorendike hooldamise pindala, ha
Metsa uuendamine on uue
metsapõlve istutamine, külvamine
või looduslikule uuenemisele
kaasaaitamine.
Noorendike hooldamiseks loetakse
kultuuride hooldamist ja
valgustusraiet. Neid töid tehakse
noortes metsades selleks , et
kujundada tulevikuks terve ja heade
omadustega mets.
2. Ülevaade Kehtna valla metsandussektori tööhõivest ja
maamaksust
Kehtna vallas on 2024. aasta seisuga töösuhete arv 1799. Metsanduse tegevusalas saab valla
territooriumil tööd 190 inimest.
Tabel 1. Metsanduse tegevusala ettevõtete põhinäitajad ja osakaal valla/linna ettevõtete seas (statistikaamet, 2024. a)
Näitaja Metsanduse tegevusala Osakaal valla ettevõtetest
Ettevõtteid 27 7,3%
Töötajate arv 190 10,7%
Metsamajanduse tegevusalade vaates töötab kõige suurem osa Kehtna valla elanikest
puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmise valdkonnas.
Tabel 2. Metsamajanduse tegevusala valdkondade põhinäitajad (statistikaamet, 2024. a)
Metsamajanduse tegevusvaldkond Ettevõtete arv Töötajate arv
Metsamajandus ja metsavarumine konfidentsiaalne konfidentsiaalne
Mööblitootmine konfidentsiaalne alla 3
Paberi ja pabertoodete tootmine 0 0
Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete
tootmine 11 169
Aastas tasub RMK omavalitsusele maamaksu keskmiselt 56 124 euro ulatuses. Aastatel 2020–
2024 on RMK keskmiselt tasunud maamaksu 53 021 eurot.
RMK tasus 2025. aastal omavalitsustele maamaksu kokku 4 642 916 eurot.
Tabel 3. Kehtna valla maamaksu kujunemine 2025. aastal
Metsamajanduse tegevusvaldkond 55 607.05 eurot
50% maksuvabastuse summa – 5472.95 eurot
100% maksuvabastuse summa –16 478.28 eurot
3. RMK looduskaitsetööd
RMK on suurim looduskaitsealade haldaja ja looduskaitsetööde tegija Eestis. Looduskaitsetöid
tehakse loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks RMK hoole all oleval riigimaal. Elurikkuse
hoidmise olulisi põhimõtteid järgitakse ka majandatavas metsas. Alates 2024. aastast töötavad
RMK-s metsaökoloogid, kes hindavad metsamajanduse tegevustega kaasnevat keskkonnamõju
ja teevad omapoolsed ettepanekud selle vähendamiseks.
Elurikkuse kaitsmiseks seab strateegilised eesmärgid Kliimaministeerium. Nende eesmärkide
alusel koostab Keskkonnaamet üleriigilised elupaikade ja liikide kaitse tegevuskavad ning
konkreetsete kaitsealade kaitsekorralduskavad. RMK viib ellu looduskaitsetöid peamiselt nende
kavade järgi, kuid arvestab ka teadlaste, omavalitsuste ja mittetulundusühingute ettepanekuid.
Looduskaitsetööd on oma eesmärkidelt ja tegevustelt väga mitmekesised: kuivendatud soode
veerežiimi taastamine, kalade rändetingimuste ja kudealade parandamine ning võimaluste
loomine pärandkoosluste kasutusele võtmiseks heina- või karjamaana. Regulaarset hoolt
vajavad mitmed kaitsealuste liikide leiukohad ja RMK hallatavad kaitsealused pargid.
Looduskaitsetööd, mida RMK planeerib, lähtuvad Keskkonnaameti koostatud kaitsealade
kaitsekorralduskavadest ja riiklikest elupaikade ning liigikaitse tegevuskavadest. RMK lubab, et
suuremate märgalade ja veekogude taastamistööde kavandamisse kaasatakse alati kohalik
omavalitsus, töödega külgnevad maaomanikud ning vajadusel kohalik kogukond, et kohalike
oludega arvestada. Planeeritavate looduskaitsetööde maht sõltub RMK eelarvelistest
võimalustest, töödega seotud maaomanike nõusolekutest ning töö tegemisega seotud
administratiivsetest piirangutest.
RMK looduskaitsetöödega seotud üldise infoga on võimalik tutvuda RMK kodulehel.
Kehtna vallas on looduskaitsetöid tehtud kokku 7 objektil.
Tabel 4. Looduskaitsetööde objektid Kehtna vallas
Objekti nimi Töö liik Tegemise
aasta Pind, ha
Ingliste pais Veekogude taastamisprojektide
koostamine 2025 -
Rõue jõe kudealade ja
elupaikade parandamine
Veekogude taastamisprojektide
koostamine 2025 -
Puraviku PLK Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 2021 3,79
Nurtu jõgi Liigi elupaiga hooldustöö 2022 8,26
Kahepaiksete
kompensatsioonitiigid
(Rail Baltic
kompensatsioonimeede)
Liigi elupaiga taastamistöö 2024, 2025 1,76
Tammiku tammed Parkide ja maastike hooldus 2013, 2016,
2020, 2024 0,27
3.1 Veekogude tööd
Eesti jõgedel on kokku üle tuhande paisu, millest ligi 75% kalad ületada ei saa. Umbes 40%
neist mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku ja taimestiku seisundit. Kunagi erinevatel
põhjustel rajatud paise praegu enam ei kasutata, kuid nende betoonseinad takistavad jätkuvalt
kalade liikumist.
Vooluveekogude seisundi tervendamine ja kalade rändeteede avamine lisandus RMK ülesannete
hulka 2020. aastal. Põhitegevuseks on lõheliste jõgedelt erinevate rändetakistuste
eemaldamine, tehiskärestiku rajamine, sirgekskaevatud jõgede looklevuse ja kudealade
taastamine. Uute tegevustena on lisandunud ka looduslike järvede tervendamised ning
jäänukjärvede ja endiste lahtede avamine siirdekalade kudemisrändeks.
Paljud rändetõkked asuvad eramaadel ja sellistel puhkudel tehakse sobivate lahenduste
leidmisel ametiasutuste kõrval tihedat koostööd ka eraomanikega.
3.2 Pärandkooslused
Veel sada aastat tagasi olid inimese ja looduse koostöös loodud pärandkooslused – heinamaad,
rannakarjamaad, luhaniidud, puisniidud – iga talumaastiku lahutamatuks osaks.
Pärandkooslusi on Eestis säilinud ligi 100 000 hektaril. Need alad on koduks paljudele liikidele,
eeskätt taimedele. Selleks, et niidud ja karjamaad kinni ei kasvaks ja sealne liigirikkus säiliks,
tuleb neid alasid niita või karjatada.
RMK hallataval riigimaal leidub poollooduslikke kooslusi umbes 33 400 hektaril.
Pärandkooslustega seotud väärtuste hoidmiseks annab RMK enda hallatavatel maadel asuvad
niidud ja karjamaad soovijatele rendile ning toetab neid vajalike taastamistööde tegemisel ja
ligipääsude väljaehitamisel. Pärandkoosluste hooldustingimuste parandamiseks kavandatakse
töid rentnike esitatud avalduste alusel.
Kehtna vallas on pärandkooslustega seotud töid tehtud kokku 3,79 hektaril.
Hetkel Kehtna vallas ei ole kavandamisel täiendavaid pärandkoosluste taastamisi.
3.3 Liigikaitsetööd
Liigikaitsetööde eesmärk on parandada kaitsealuste liikide elupaikade seisundit. Mitmete
ohustatud liikide püsimiseks on oluline teha hooldustöid nende elupaigas. Selleks võib olla
avatud alade hoidmiseks tehtav võsaraie või heina niitmine, regulaarne setete eemaldamine
kahepaiksete sigimisveekogudes jne. RMK looduskaitseosakond viib läbi looduskaitsetöid
koostöös erinevate ekspertide ja asutustega. Vajalikud tööd on kirjeldatud kaitsealuste liikide
riiklikes tegevuskavades ja kaitsekorralduskavades.
Kehtna vallas on tehtud alljärgnevaid liigikatselisi töid:
• Nurtu jõgi (must toonekurg)
• kahepaiksete kompensatsioonitiigid
3.4 Parkide ja maastike hooldus
Enamasti on maastiku hooldus- ja taastamistööd seotud vaadete avatuna hoidmisega, et
külastuseks mõeldud ilusad looduslikud paigad oleksid hästi näha ja oleks võimalik seal liikuda.
Kehtna vallas on maastikuhooldustöid tehtud Rapla-Kehtna kergliiklustee äärses lehisepuistus
ja Kaerepere aleviku lähedal asuvas Tammiku tammede ümbruses.
4. RMK külastuskorraldus
Riigimetsa avalike funktsioonide täitmiseks ja loodusväärtuste kaitseks ning tutvustamiseks
loob RMK mitmekülgseid looduspuhkuse võimalusi, suunab metsakasutust ja korraldab
kaitstavate loodusobjektide külastamist. Eesti suurima maavaldajana ja igaüheõigusel tugineva
looduses liikumise võrgustiku hoidja ning arendajana edendab RMK oma hallatavatel puhke- ja
kaitsealadel inimeste loodusteadlikkust, tutvustab Eesti metsade ning kaitsealade
loodusväärtusi, metsade kui taastuva loodusvara majandamist ning võimaldab looduses
keskkonda kahjustamata liikuda. Selle tegevuse juures on oluline hoida külastustegevus ja
looduskeskkonna seisund tasakaalus. Saamaks infot külastusmahust, külastuse trendidest,
külastuse iseloomust ning maastiku seisundist külastusobjektidel, viib RMK regulaarselt läbi
külastusmahu seiret, külastajauuringuid ning külastusobjektide pinnase ja alustaimestiku
seisundi seiret. Uuringute ja seirete andmed toetavad ka külastustaristu optimaalsete
majandamisotsuste tegemist.
RMK on taganud ja tagab ka edaspidi looduses liikumise võrgustikku kuuluvate objektide
hoolduse ja korrasoleku, võrgustiku majandamist toetavate erinevate seirete ja uuringute
jätkumise. Külastusviiside ja külastajate ootuste muutmisel ning võimaluste olemasolul,
arvestab RMK laekunud sisendiga, kuid üldjuhul me ei laienda looduses liikumise võrgustikku.
RMK loodud looduses liikumise võrgustik koosneb ligi 700 külastusobjektist, mille koosseisu
kuulub rohkem kui 8000 ehitist, sh:
• 3300 km tähistatud loodusradu sh RMK matkatee erinevad harud;
• 812 km Peraküla-Aegviidu- Ähijärve;
• 613 km Penijõe-Aegviidu-Kauksi;
• 370 km Oandu-Aegviidu-Ikla;
• 234 km Heltermaa-Ristna-Sarve;
• 738 lõkketegemise kohta;
• 61 telkimisala;
• 72 ratastooli või lapsevankriga ligipääsetavat külastusobjekti, nendest 16 on matkarajad;
• 54 vaatetorni ja platvormi;
• 15 külastuskeskust, nende hulgas 6 rahvuspargi külastuskeskust;
• Sagadi metsakeskus;
• 20 metsamaja;
• 27 metsaonni.
Looduses liikumine on muutunud aasta-aastalt Eestis aina populaarsemaks.
Joonis 9. RMK hallatavate puhke- ja kaitsealade külastatavus 2022–2024.
4.1 RMK külastuskorraldus Kehtna vallas
Kehtna valla territooriumile jääb Mukri loodusrada koos vaatetorni ja lõkkekohaga, Tillniidu
lõkkekoht, 0,5 kilomeetri pikkune lõik Loosalu-Paluküla loodusrajast ning ligi 40 kilomeetri
pikkune lõik 370 km pikkusest Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee harust.
Suuremad rekonstrueerimistööd Kehtna valla territooriumile jäävatel objektidel toimusid 2015.
aastal, kui rekonstrueeriti Mukri loodusrada ja 2017. aastal, kui rekonstrueeriti Mukri
loodusraja torn.
2021. aasta külastajauuringu andmetel tuleb
Kehtna valda jäävate külastusobjektide
külastajatest 95% Eestist; omavalitsustest on
eesotsas Tallinn 24%, Türi vald 9%, Rapla
vald 7%, Rapla linn 7% ja Pärnu linn 7%.
Enamik neist külastab neid paiku oma pere
või sõpradega. 62% vastaja puhul oli
puhkeala külastamine reisi ainus või kõige
tähtsam sihtpunkt, 56% on korduvkülastajad,
81% on päevased külastajad. Peamised
tegevused, milles osaletakse: jalutamine,
looduse vaatlemine, looduse pildistamine,
metsas olemine. Külastajauuringu andmetel
kulutab Kehtna valla territooriumil
küsitletutest 17% külastuse jooksul Kehtna
vallas ja piirkonnas laiemalt külastusega
seoses raha. Keskmiselt kulutatakse 29 eurot.
Lähiaastatel on kavas Loosalu-Paluküla
uuendada loodusraja laudtee elemendid ja
infotahvlid ning analüüsida võimalusi Mukri
loodusraja ligipääsetavuse parandamiseks.
RMK tagab Kehtna valla territooriumil asuvate
külastusobjektide jooksva hoolduse ja jätkuva
korrasoleku. Joonis 10. Külastusobjektid ja nende külastatavus Kehtna vallas.
5. RMK taristu
Riigimetsa majandamiseks ehitatakse metsateid ning hooldatakse ja rekonstrueeritakse
olemasolevaid metsateid ja kuivendussüsteeme. Korrasolev teede- ning
maaparandussüsteemide võrgustik tagab metsale juurdepääsu ja säilitab metsade juurdekasvu.
RMK metsateed on avatud kasutamiseks kõigile, kuid raskeveokitega sõit on vaja eelnevalt RMK-
ga kooskõlastada. Lumetõrjet metsateedel tehakse vastavalt RMK vajadustele.
Tabel 5. RMK maaparandussüsteemid ja metsateed Kehtna vallas
Maaparandussüsteemid, ha Metsateed, km
Olem Uuendatud
2014–2024
Planeeritud
uuendada
kuni 2030
Olem Uuendatud
2014–2024
Planeeritud
uuendada
kuni 2030
10 051 2491 3855 127 23 49
Kuni aastani 2030 planeeritud maaparandussüsteemide korrashoid ja uute teede rajamine
läheb RMK-le maksma ligi 3,6 miljonit eurot. Maaparandussüsteemide ja metsateede
planeerimise puhul tuleb arvestada, et tegemist on plaanidega ja need võivad looduskaitselistel,
sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel jääda täies ulatuses realiseerimata.
Uusi maaparandussüsteeme riigimetsas ei rajata. Samuti ei hooldata ja rekonstrueerita
maaparandussüsteeme rangelt kaitstavates metsades. Uusi kraave rajatakse metsa, kui need
on vajalikud teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel.
6. RMK maakasutus
Riigivara antakse kasutusse metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse,
asjaõigusseaduse ja muude asjakohaste õigusaktide alusel. Lisaks antakse riigimaad kasutusse
jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel jahiühendustele.
Kehtna valla territooriumil on 01.01.2025 aasta seisuga antud rendile 22,16 ha riigimaid. Kõige
suuremal pinnal, 13,43 ha ulatuses, on maid antud rendile põllumajanduslikul eesmärgil.
Joonis 101. Kasutusse antud riigimaa Kehtna vallas, ha.
0,63
4,12
13,43
0,04
3,94 Isiklik kasutusõigus
PLK rent
Põllumajanduslik rent
Reaalservituut
Rent
sportimiseks/puhkamiseks
7. Kehtna valla kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu
tingimused
Metsi, mis asuvad asulate lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad, nimetab RMK
kogukonnaaladeks. Kogukonnaaladel plaanitavad tööd räägib RMK alati kogukonnaga läbi ja
koostab enne töödega alustamist metsatööde plaani.
Kogukonnaalad on paika pandud omavalitsuse üldplaneeringuga. Kehtna vald nimetab neid
metsi puhkemetsadeks ning on seadnud nende majandamisele omapoolsed tingimused.
Väljavõte Kehtna valla üldplaneeringust:
1. Puhkemetsade majandamisel ja uuendamisel lähtutakse metsaseadusest ja alljärgnevatest
põhimõtetest:
1.1. Uuendus- ja harvendusraied kavandatakse 10 aastaste perioodide kaupa või kokkuleppel
omavalitsusega. Teostatavatele töödele seatakse tingimused koostöös omavalitsusega ja
nendest (raietest ja tingimustest) teavitatakse ka raielankide piirinaabreid ja vajadusel ka
kogukonda laiemalt vastavalt RMK sisekorrale;
1.2. tööde teostamisel arvestatakse kokkulepitud ajalisi piiranguid;
1.3. raietööd planeeritakse selliselt, et need häiriks inimesi võimalikult vähe;
1.4. raielangid püütakse sobitada maastikku võimalikult vähe silmariivaval moel;
1.5. vastavalt piirinaabri soovile, kuid arvestades metsamajanduslikku otstarbekust jäetakse
kasvama täiendavalt säilikpuid, puudegruppe ja isegi langiosi, kuid hoonetele ja rajatistele mitte
lähemale kui puu kõrgus;
1.6. üldkasutatavatele metsateedele ja radadele raidmeid ei jäeta (v.a tee ületamiseks
traktoriga) ja tekkinud roopad tasandatakse kohe kui ilm võimaldab;
1.7. sanitaarraiet ning noortes ja keskealistes metsades hooldusraiet tehakse lähtuvalt puistu
seisundist ja metsakasvatuslikust otstarbekusest, eraldi teavitust ei korraldata;
1.8. eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu vajalikuks osutuvatest
uuendusraietest teavitab RMK kogukondi eraldi ning need võivad tingida täiendavate
raiekohtade kavandamist;
1.9. uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet, arvestatav
metsanoorendik on raiealal hiljemalt 10 aasta pärast.
2. Tiheasustusaladega piirnevatele alale jäävatel metsamaadel tuleb raietegevust planeerida
selliselt, et alal oleks tagatud kaugemas tulevikus erivanuseliste puistute kogum.
Tiheasustusalal ja sellega vahetult piirnevatel aladel kooskõlastatakse raie kohaliku
omavalitsusega enne metsateatise esitamist.
8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel 8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel
Kogukonnaalade majandamisel lähtub RMK raiete tegemisel
kogukonnaga tehtud kokkulepetest ning RMK kogukonnaaladel
metsatööde planeerimise ja kohalike kogukondade kaasamise
juhendist. Ettepanekud, mida kogukonnad kogukonnaalade
majandamiseks teevad, võivad olla väga erinevad ning neid on
võimatu ette aimata. Seetõttu planeerib RMK kogukonnaalade
raietöid aastaid ette ja on raieviiside valikul paindlik, võttes
arvesse ettepanekuid, mis võimaldavad kasvatada uut
metsapõlve.
Erakorraliste ja ettenägematute tööde puhul RMK metsatööde plaani ei muuda ega koosta,
kuid informeerib eraldi kohalikku omavalitsust.
8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas
Pärast uuendusraiet istutatakse riigimetsa lagedaks jäänud alale reeglina uus mets. Keskmiselt
istutatakse hektarile 2800 mändi, 1600 kuuske, 1500 kaske või sangleppa.
Selleks, et puid oleks lihtsam istutada ning umbrohi noore taime ümber kohe võimust ei võtaks,
mineraliseeritakse maapinda ketasäkke, lapilööja või mätastajaga – valmistatakse maapind
metsauuenduseks ette.
Pärast istutust vajab noor mets palju hoolt ning keskmiselt tuleb noorte puude ümbert rohtu ja
kasvu segavat võsa niitmas käia. Kui peaks juhtuma, et noored puud saavad põua,
ulukikahjustuste vms põhjusel hukka, istutatakse nende asemele uued. Hooldustöid tehes jälgib
RMK, et kasvama jääks okaspuude kõrval ka lehtpuid ning vastupidi, selleks et soodustada
segametsade kujunemist.
Noores metsas, vanuses 4-18, tehakse valgustusraiet, et anda tulevikupuudele valgust ja
kasvuruumi. Keskmiselt tehakse valgustusraiet kaks korda.
Erakorralised ja ettenägematud
tööd on metsatööde plaanis kokku
leppimata raietööd, millega
kõrvaldatakse oht inimese tervisele,
varale ning millega hoitakse ära
metsakahjustuse levik või
likvideeritakse tekkinud
metsakahjustuse tagajärjed.
9. Kehtna vallaga kokkulepitud tegevused RMK hallataval
maal - Mukri raba vaatetorni parkimistingimuste parandamine.
- Seoses Rail Balticu jaama rajamisega võivad tulla muudatused tervikkavas Järvakandi
planeeringualas.
- Eidaperes Männi tänava kasutus üle vaadata, momendil asub RMK kinnistul.
- Tervikkava koostatakse 10-ks aastaks.
- Erakorralised tööd (näiteks oluline metsakahjustus - üraskirüüste, tormikahjustus)
tehakse kavaväliselt, valla teavitamine vajalik.
- Prügistamine RMK hallataval maal. Seda saab ennetada kodanike teavitamise ja siltide
paigaldamisega väljakujunenud prügiladestuskohtade juurde. Teavitamisel koostöö
omavalitsusega (valla koduleht, ajaleht, sotsiaalmeedia jm).
- Metsades asuvate ebaseaduslike prügihunnikute koristamine on samuti vajalik
(puudutab peamiselt Järvakandi ümbruse alasid). Selle korraldamine jääks maa
haldajale, vajadusel koostöö kogukonnaga.
- Metsatöödest teavitamine, kogukonna kaasamine, omavalitsusega kooskõlastamine:
kavas kokku lepitud metsatööde toimumise korral teavitada eelnevalt kogukonda ja
omavalitsust, väiksemate sanitaarraiete korral teavitada omavalitsust (kooskõlastamine
pole vajalik), erakorralistest töödest ja metsauuendustöödest (istutamisest, noorte
puude hooldamisest) ei pea teavitama.
10. Kehtna valla kogukonnaalad ja metsatööde plaanid
Tabel 6. Kehtna valla kogukonnaalad seisuga 01.01.2025
Kogukonnaala
nimetus Pindala, ha Plaani vajadus
Kogukonna
esindaja Märkused
Lelle 2,87 JAH MTÜ Meie
Lelle Selts
Keava mäed 74,21 EI LK ala
Järvakandi 94,22 JAH
MTÜ
Klaasipealinna
Kool
Kaerepere 55,35 JAH
MTÜ
Arendusselts
Koduaseme
Eidapere alevik 5,2 JAH
MTÜ Eidapere
Piirkonna
Külade Selts
10.1 Kogukonnaalade skeemid
Lelle
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/oUBPE8eP
Keava mäed
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/u8ApKkSa
Järvakandi
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/7bO4A-oQ
Kaerepere
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/Qt7n-hZQ
Eidapere alevik
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/AdgSomHk
Kehtna Vallavalitsus
[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-
1.60.18.1/2026/1
Kehtna valla riigimetsa tervikkavale kooskõlastuse küsimine
Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) algatas oma 26.05.2025 kirjaga nr 3-
1.60/2025/47 Kehtna vallas riigimetsa tervikkava koostamise. 17.07.2025 kohtuti Kehtna
vallamajas vallavalitsuse esindajatega. Kehtna vallas on kokku 5 kogukonnaala, millest Keava
kogukonnaala asub looduskaitsealal ja metsatööde plaani teha ei ole vaja. Koostamist vajasid 4
kogukonnaala metsatööde plaani: Kaerepere, Lelle, Eidapere ja Järvakandi.
Lühiülevaade toimunud kaasamiskoosolekutest:
09.09.2025. Tervikkavale ettepanekute kogumine
13.11.2025. Kaerepere kogukonnaala esimene kaasamiskoosolek
05.12.2025. Järvakandi kogukonnala esimene kaasamiskoosolek
04.12.2025. Eidapere kogukonnaala esimene koosolek
12.01.2026. Lelle kogukonnala esimene kaasamiskoosolek
23.01.2026. Kaerepere kogukonnaala teine kaasamiskoosolek (metsatööde plaan)
13.02.2026. Eidapere kogukonnaala teine koosolek (metsatööde plaan)
26.02.2026. Järvakandi kogukonnala teine kaasamiskoosolek (metsatööde plaan)
03.03.2026. Lelle kogukonnala teine kaasamiskoosolek (metsatööde plaan)
08.04.2026. Tervikkava kokkuvõtte esitamine Kehtna vallvolikogu kogukonnakomisjonile
Kõigile kaasamiskoosolekutele eelnes kogukondadelt ettepanekute kogumine, millega arvestati
metsatööde plaanide koostamisel. Eriline tänu meie poolt ka Kehtna valla keskkonnaspetsialistile
Mario Piirmetsale, kes osales enamikel koosolekutel ning oli abiks kogukondadega kontaktide
loomisel.
Tänaseks on tervikkava ja selle lisaks olevate metsatööde plaanide koostamise protsess lõpule
jõudnud. Tervikkava on kinnitatud RMK juhatuse otsusega 21.04.2026 nr 1-32/50. Tervikkava
annab ülevaate Kehtna valla riigimetsadest, valla metsandussektori tööhõivest ja maamaksust,
RMK looduskaitsetöödest ja külastuskorraldusest, RMK taristust ja maakasutusest ning
kogukonnaaladest (endise nimetusega kõrgendatud avaliku huviga ala, KAH-ala). Kehtna valla
tervikkava on manuses.
Palume Kehtna vallavalitsuselt tervikkava kooskõlastamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
2 ${text.ak}
Elor Ilmet
kaasamisspetsialist
Edela regioon
Lisad:
Lisa 5, Riigimetsa tervikkava Kehtna vald 04-2026.pdf
Lisa 4, Lisa 4- Lelle kogukonnaala metsatööde plaan.pdf
Lisa 3, Lisa 3- Järvakandi kogukonnaala metsatööde plaan.pdf
Lisa 2, Lisa 2- Eidapere kogukonnaala metsatööde plaan.pdf
Lisa 1, Lisa 1- Kaerepere kogukonnaala metsatööde plaan.pdf
5053401 [email protected]