Lisa 4

Metsatööde plaan Lelle

kogukonnaal al aastatel

2026 - 2035

Lelle alevikuga piirnev riigimets kuulub Kehtna valla üldplaneeringus kogukonnaalade hulka.

Kogukonnaaladeks nimetab Riigimetsa Majandamise Keskus metsi, mis asuvad asulate

lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad.

Kehtna valla üldplaneeringus on kogukonnaalad kirjeldatud puhkemetsa maa-alana

riigimetsas, millele Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koostab koostöös kohaliku

omavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga pikaajalised (10 aasta perspektiiviga) metsade

majandamise plaanid.

Metsas töid plaanides arvestab RMK metsa praegust seisukorda, sh kahjustusi, vanust,

puuliiki, kasvutingimusi ning kogukonnapoolseid ettepanekuid. Meie jaoks on oluline, et Eesti

metsad oleksid elujõulised, eri vanuses, mitmekesised ja terved. Vaid nii tagame, et mets ja

sellega seotud hüved oleksid kättesaadavad ka järgmistele põlvkondadele.

Kogukonnaala kirjeldus

Lelle kogukonnaala piirneb Lelle alevikuga. Kogukonnaala suurus on 2,9 hektarit, millest kogu

metsaala moodustab majandusmets. Kitsendustest on alal tehnorajatiste kaitsevöönd

(raudtee).

Joonis 1. Lelle kogukonnaala

Tabel 1. Lelle kogukonnaala andmed

Kogukonnaala Pindala 2,9 hektarit

Kogukond Lelle elanikud

Piirangud Tehnorajatiste kaitsevöönd (raudtee)

Valdav peapuuliik Mänd

Joonis 2. Metsamaa jagunemine (%).

Kaasikud 21,3% 0,6 ha

Männikud 78,7% 2,2 ha

Joonis 3. Puuliigiline koosseis (%).

Joonis 4. Vanuseline jaotus (%)

21%

79%

Puuliigid

Kaasikud

Männikud

78,7%

21,3%

Keskealine mets

Küps mets

Lelle kogukonnaala metsamaa vanuseline jaotus skemaatiliselt

Joonis 5. Lelle kogukonnaala metsade vanuseline jaotus.

Plaanitavad tööd

RMK on koostanud Lelle kogukonnaalale metsatööde esialgse plaani, arvestades majandatava

metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu, sanitaarset seisundit, kasvutingimusi ning laekunud

kogukonnapoolseid ettepanekuid. Plaani koostamiseks ja ala tutvustamiseks kohtusid RMK,

Kehtna vallavalitsuse esindajad ning kohaliku kogukonna liikmed 12. jaanuaril 2026 Lelle

rahvamajas.

RMK plaanib Lelle kogukonnaala riigimetsa uuendamiseks lähema 10 aasta jooksul teha

lageraiet 0,6 hektaril (tabel 2 ja joonis 6). Teeme lageraie ajavahemikus aastatel 2026 kuni

2027 raieküpses metsas, kus toimub juba puude loomulik väljalangemine. Kuna tegemist on

liigniiske alaga, siis raiet on võimalik teha ainult külmunud pinnasega või väga kuival ajal.

Tegemist on enamuses kase ja halli lepa segapuistuga. Raie käigus jätame kasvama

säilikpuude grupid. Metsamaterjali saame kokku vedada Hobuheiniku tee äärde.

Lageraie on valitud seetõttu, et need metsaalad asuvad viljakas kasvukohas ning lagedale

alale istutades hakkab uus mets kõige kiiremini ja kindlamini kasvama. Me ei valinud

aegjärkset raiet, mille käigus mets raiutakse aegamööda hõredamaks, sest viljakas

kasvukohas hakkavad vana metsa alla kasvama erinevad põõsad, nt sarapuu jt, mis takistavad

uute puude kasvu. RMK eesmärk metsatöid tehes on aga tagada alati ka metsa võimalikult

kiire uuenemine. Pärast raiet istutame alale kased.

Raiete läbiviimisel arvestame ilmastikuga ning sobimatute ilmastikutingimuste tõttu võib

planeeritav raieaasta muutuda. Enne kokkulepitud raiet annab RMK olemasolevatele

kontaktidele teada töödega alustamisest.

Sanitaarraiet kuivanud ja haigete puude eemaldamiseks kogukonnaalal teeme operatiivselt

vastavalt vajadusele.

Noortes metsades teeme hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.

Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste, ohtlike puude raie – tõttu

tekkivatest töödest teavitab RMK kohalikku omavalitsust ja vajadusel kogukonda eraldi ning

need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

Tabel 2. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga Lelle kogukonnaala riigimetsas

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Pindala, ha Uuendatav

puuliik

CN360 28 Kask Lageraie 2026-2027 0,6 Kask

Planeeritavate raiealade skeem Lelle kogukonnaalal

Joonis 6. Lelle kogukonnaalal plaanitavad raied

Metsatööde plaan Kaerepere

kogukonnaalal aastatel

2026 - 2035

Kaerepere alevikuga piirnev riigimets kuulub Kehtna valla üldplaneeringus kogukonnaalade

hulka. Kogukonnaaladeks nimetab Riigimetsa Majandamise Keskus metsi, mis asuvad asulate

lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad.

Kehtna valla üldplaneeringus on kogukonnaalad kirjeldatud puhkemetsa maa-alana

riigimetsas, millele Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koostab koostöös kohaliku

omavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga pikaajalised (10 aasta perspektiiviga) metsade

majandamise plaanid.

Metsas töid plaanides arvestab RMK metsa praegust seisukorda, sh kahjustusi, vanust,

puuliiki, kasvutingimusi ning kogukonnapoolseid ettepanekuid. Meie jaoks on oluline, et Eesti

metsad oleksid elujõulised, eri vanuses, mitmekesised ja terved. Vaid nii tagame, et mets ja

sellega seotud hüved oleksid kättesaadavad ka järgmistele põlvkondadele.

Kogukonnaala kirjeldus

Kaerepere kogukonnaala piirneb Kaerepere alevikuga. Alal asub arvukalt metsaradasid, mida

kogukonna poolt aktiivselt kasutatakse. Kogukonnaala suurus on 55 hektarit ning tegemist on

majandusmetsaga.

Joonis 1. Kaerepere kogukonnaala

Tabel 1. Kaerepere kogukonnaala andmed

Kogukonnaala Pindala 55 hektarit

Kogukond Kaerepere elanikud

RMK taristu Preivälja tee, Valtu metsatee, Männisalu tee

Pärandkultuur Sinilille mets

Valdav peapuuliik Kuusk

Joonis 2. Metsamaa jagunemine (%)

98%

2%

Majandatav mets

Mittemetsamaa

Joonis 3. Puuliigiline koosseis (%)

Joonis 4. Vanuseline jaotus (%)

Kaerepere kogukonnaalal on pindalast 40% vana metsa, mille

moodustavad suures osas kuusikud. Kuna tegemist on valdavalt väga

viljaka kasvukohatüübiga, siis kuusikud lähenevad oma eluea piirile. Vanad

kuusikud on aga vastuvõtlikud metsakahjuritele. Seda on näha ka

Kaerepere vanades kuusikutes, kus on kohati juba oluline üraskikahjustus.

Kuivanud puud ohustavad ka metsaradadel liikujaid, mistõttu tuleks seal

15%

65%

18%

2% Puuliigid

Kaasikud

Kuusikud

Männikud

Teised puuliigid

42%

18%

40% Keskealine mets Noor mets

Vana mets

rajal liikujate ohutuse tagamiseks kiiresti sekkuda. Kohalike elanike poolt

on ka aktiivselt kasutatud võimalust sanitaarraie korras endale

kogukonnaalalt küttepuitu varuda.

Kaerepere kogukonnaalal asuva metsa vanuseline jaotus

Joonis 5. Kaerepere kogukonnaala metsade vanuseline jaotus

Plaanitavad tööd

RMK on koostanud Kaerepere kogukonnaalale metsatööde plaani, arvestades majandatava

metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu, sanitaarset seisundit, kasvutingimusi ning laekunud

kogukonnapoolseid ettepanekuid. Plaani koostamiseks ja ala tutvustamiseks kohtusid RMK,

Kehtna vallavalitsuse esindajad ning kohaliku kogukonna liikmed 13. novembril 2025

Kaerepere lasteaia saalis ning 23. jaanuaril 2026 aastal Kaereperes Preivälja teel.

RMK plaanib Kaerepere kogukonnaala riigimetsa uuendamiseks lähema 10 aasta jooksul teha

lageraiet 4,1 hektaril (tabel 2 ja joonis 6). Teeme lageraie ajavahemikus aastatel 2026 kuni

2027 raieküpsetes metsades, mis on üraskirüüste tagajärjel juba oluliselt kahjustunud ning

kuused kuivanud. Raie käigus jätame kasvama säilikpuude grupid.

Lageraie on valitud seetõttu, et need metsaalad asuvad viljakas kasvukohas ning lagedale

alale istutades hakkab uus mets kõige kiiremini ja kindlamini kasvama. Me ei valinud

aegjärkset raiet, mille käigus mets raiutakse aegamööda hõredamaks, sest viljakas

kasvukohas hakkavad vana metsa alla kasvama erinevad põõsad nagu sarapuu jt, mis

takistavad uute puude kasvu, samuti muutub hõre kuusik tormihellaks. RMK eesmärk

metsatöid tehes on aga tagada alati ka metsa võimalikult kiire uuenemine.

Planeerime kvartalitel KE028 eraldisel 15 ja KE029 eraldistel 26 ning 27 istutada

männitaimed. Kvartalil KE030 eraldisele 3 on planeeritud istutada kuusetaimed. Kindlasti

arvestame kohaliku kogukonna soovi osaleda kevadisel istutustalgul.

Raiete läbiviimisel arvestame ilmastikuga ning sobimatute ilmastikutingimuste tõttu võib

planeeritav raieaasta muutuda. Seetõttu oleme metsatööde plaanis kirjeldanud, et töid

tehakse vahemikus 2026–2027. Enne kokkulepitud raiet annab RMK olemasolevatele

kontaktidele teada tööde alustamisest. Sanitaarraiet kuivanud ja haigete puude

eemaldamiseks kogukonnaalal teeme operatiivselt vastavalt vajadusele, kuid koos lageraiega

teeme esmalt ära ka vajalikud sanitaarraied, et vältida mitmekordset häiringut. Edaspidi

jälgime metsa tervislikku seisundit ning sekkume vajadusel. Väiksemate kollete ja kahjustatud

üksikpuude raiet pakume jätkuvalt kohalikele elanikele endale küttepuude varumiseks.

Metsamaterjali väljaveoks kasutame olemasolevaid metsateid – Preivälja teed, Valtu

metsateed, Männisalu teed. Jälgime seejuures teede seisukorda ning vajadusel remondime.

Privälja tee RMK poolse osa remondime enne raietööde algust ning rajame ka

tagasipööramise koha. Eelnevalt tuleb tee äärest raiuda trassiraie käigus teed ohustavad puud

kuni 4 meetri ulatuses.

Noortes metsades teeme hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.

Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste, ohtlike puude raie – tõttu

tekkivatest töödest teavitab RMK kohalikku omavalitsust ja vajadusel kogukonda eraldi ning

need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

Tabel 2. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga Kaerepere kogukonnaala riigimetsas

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Pindala,

ha

Uuendatav

puuliik

KE028 15 Kuusik Lageraie 2026-2027 1,3 Mänd

KE029 26 Kaasik Lageraie 2026-2027 1,0 Mänd

KE029 27 Kuusik Lageraie 2026-2027 1,1 Mänd

KE030 3 Kuusik Lageraie 2026-2027 0,7 Kuusk

KE028 18 Kuusik Sanitaarrai

e 2026-2027 4,8

KE028 19 Männik Sanitaarrai

e 2026-2027 4,1

KE029 2 Männik Sanitaarrai

e 2026-2027 1,4

KE029 20 Kuusik Sanitaarrai

e 2026-2027 5,0

Planeeritavate raiealade skeem

Joonis 6. Kaerepere kogukonnaalal plaanitavad raied

Üldised mõisted

Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada

meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige

paremini.

Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie

• Lageraie (LR) korral raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud

säilikpuud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku uuenemist kohapealse seemnega.

• Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude või häiludena pikema aja

jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie (VE).

Kujundusraiet tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt

kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti

või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.

Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa

majandamiseks

Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja metsa on

võimalik kasvatada ja kasutada püsimetsana. Mets raiutakse üksikute puude ja väikeste

häiludena.

Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.

Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).

• Nooremates metsades tehakse valgustusraiet, mille käigus raiutakse kõik tulevasse

suurde metsa mittesobivad puud ja tehakse kasvuruumi eelistatud peapuuliigile.

• Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust

tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad

puud.

• Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.

Erakorralised ja ettenägematud tööd – metsatööde plaanis kokku leppimata raietööd, millega

kõrvaldatakse oht inimese tervisele, varale; millega hoitakse ära metsakahjustuse levik või

likvideeritakse tekkinud metsakahjustuse tagajärjed.

Vajaduspõhine töö – juba alustatud tööde (ennekõike valik- või turberaie) lõpuleviimiseks,

kehtestatud ehitusloast, planeeringust või seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks vajalik töö

(raadamine).

Metsatööde plaan Eidapere

kogukonnaala l aastatel

2026 - 2035

Eidapere alevikus asuv riigimets kuulub Kehtna valla üldplaneeringus kogukonnaalade hulka.

Kogukonnaaladeks nimetab Riigimetsa Majandamise Keskus metsi, mis asuvad asulate

lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad.

Kehtna valla üldplaneeringus on kogukonnaalad kirjeldatud puhkemetsa maa-alana

riigimetsas, millele Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koostab koostöös kohaliku

omavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga pikaajalised (10 aasta perspektiiviga) metsade

majandamise plaanid.

Metsas töid plaanides arvestab RMK metsa praegust seisukorda, sh kahjustusi, vanust,

puuliiki, kasvutingimusi ning kogukonnapoolseid ettepanekuid. Meie jaoks on oluline, et Eesti

metsad oleksid elujõulised, eri vanuses, mitmekesised ja terved. Vaid nii tagame, et mets ja

sellega seotud hüved oleksid kättesaadavad ka järgmistele põlvkondadele.

Kogukonnaala kirjeldus

Eidapere kogukonnaala asub Eidapere alevikus. Kogukonnaala suurus on 5,2 hektarit, millest

kogu metsaala moodustab majandusmets. Kitsendustest on alal Tuule pumpla kaitsevöönd

ca 0,2 ha ning elektriliini kaitsevöönd. Lisaks läbib RMK kinnistu serva Eidapere aleviku Männi

tänav.

Joonis 1. Eidapere kogukonnaala (rohelisega).

Tabel 1. Eidapere kogukonnaala andmed

Kogukonnaala Pindala 5,2 hektarit

Kogukond Eidapere elanikud

RMK taristu Männi tänav osaliselt (84 m)

Piirangud Tehnorajatiste kaitsevöönd (elekter, veevarustus)

Valdav peapuuliik Lepp, kask

Kogu kogukonnaala metsaala on majandusmets.

Joonis 2. Metsamaa jagunemine (%).

Metsast üle poole on kaasikud (2,8 ha), alla poole on lepikud (2,1 ha).

Joonis 3. Puuliigiline koosseis (%)

Metsast 42,9% ja 2,1 ha on vana mets, valdavalt lepik, kus on võimalik teha

uuendusraiet. Noores metsas tehakse hooldustöid ja reeglina puitu sealt ei varuta.

57%

43%

Puuliigid

Kaasikud

Teised puuliigid

57,1%

42,9%

Noor mets

Küps mets

Joonis 4. Vanuseline jaotus (%)

Eidapere kogukonnaala metsamaa vanuseline jaotus skemaatiliselt

Joonis 5. Eidapere kogukonnaala metsade vanuseline jaotus.

Plaanitavad tööd

RMK on koostanud Eidapere kogukonnaalale metsatööde esialgse plaani, arvestades

majandatava metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu, sanitaarset seisundit, kasvutingimusi

ning laekunud kogukonnapoolseid ettepanekuid. Plaani koostamiseks ja ala tutvustamiseks

kohtusid RMK, Kehtna vallavalitsuse esindajad ning kohaliku kogukonna liikmed 4. detsembril

2025 Eidapere kultuurikeskuses.

RMK plaanib Eidapere kogukonnaala riigimetsa uuendamiseks lähema 10 aasta jooksul teha

lageraiet 1,9 hektaril (tabel 2 ja joonis 6). Teeme lageraie ajavahemikus aastatel 2026 kuni

2027 raieküpsetes lepa enamusega puistutes. Raie käigus jätame kasvama säilikpuude

grupid. Samuti arvestame piirangutega puurkaevu sanitaarkaitsealal, kus lageraie ei ole

lubatud (joonisel 6 eraldis 8). See osa on raiealast välja eraldatud. Metsamaterjali kokku-ja

väljaveoks ei kasutata ala läbivat Männi tänavat.

Lageraie on valitud seetõttu, et tegemist on lepa enamusega puistutega, mis on saavutanud

juba oma eluea piiri ning puud hakkavad kuivama ja murduma. See ohustab aga ala läbivaid

elektriliine ning tänaval liiklejaid. Et võimalikult kiiresti saada kogukonnaalale uus mets,

planeerime pärast raiet istutada lankidele kuused ja kased, arvestades, et tuleviku metsaks

kujuneks segamets. RMK eesmärk metsatöid tehes on tagada alati ka metsa võimalikult kiire

uuenemine.

Kuna alal on pinnas niiske ja pehme, siis raiete läbiviimisel arvestame ilmastikuga ning

sobimatute ilmastikutingimuste tõttu võib planeeritav raieaasta muutuda. Eesmärk on vältida

pinnasekahjustusi. Pärast raiet likvideerime võimalikud kahjustused ning puhastame alal

asuvad kraavid. Enne kokkulepitud raiet annab RMK olemasolevatele kontaktidele teada tööde

alustamisest.

Noortes metsades teeme hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.

Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste, ohtlike puude raie – tõttu

tekkivatest töödest teavitab RMK kohalikku omavalitsust ja vajadusel kogukonda eraldi ning

need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

Planeeritavate raiealade skeem Eidapere kogukonnaalal.

Joonis 6. Eidapere kogukonnaala metsades planeeritavate raiealade skeem.

Tabel 2. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga Eidapere kogukonnaala riigimetsas

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Planeeritud

raieaasta Pindala, ha

Uuendatav

puuliik

CN271 5 Sanglepp Lageraie 2026-2027 1,7 Kuusk

CN271 6 Valgelepp Lageraie 2026-2027 0,2 Kask

Metsatööde plaan Järvakandi

kogukonnaalal aastatel 2026 - 2035

Järvakandi ümbruse riigimets kuulub Kehtna valla üldplaneeringus määratud

kogukonnaalade hulka. Kogukonnaaladeks nimetab Riigimetsa Majandamise Keskus metsi,

mis asuvad asulate lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad.

Kehtna valla üldplaneeringus on kogukonnaalad kirjeldatud puhkemetsa maa-alana

riigimetsas, millele Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koostab koostöös kohaliku

omavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga pikaajalised (10 aasta perspektiiviga) metsade

majandamise plaanid.

Metsas töid plaanides arvestab RMK metsa praegust seisukorda, sh kahjustusi, vanust,

puuliiki, kasvutingimusi ning kogukonnapoolseid ettepanekuid. Meie jaoks on oluline, et Eesti

metsad oleksid elujõulised, eri vanuses, mitmekesised ja terved. Vaid nii tagame, et mets ja

sellega seotud hüved oleksid kättesaadavad ka järgmistele põlvkondadele.

Kogukonnaala kirjeldus

Järvakandi kogukonnaala ümbritseb Järvakandi alevit. Alal asuvad avalikult kasutatavad

terviserajad, mille hooldamisega tegeleb MTÜ Järvakandi Terviserajad. Kogukonnaala suurus

on 94 hektarit, millest suurem osa on majandatav mets (95%).

Joonis 1. Järvakandi kogukonnaala (tumedama rohelisega).

Tabel 1. Järvakandi kogukonnaala andmed

Kogukonnaala Pindala 94 hektarit

Kogukond Järvakandi elanikud

Maakasutus Rendileping terviseradade kasutamiseks Kehtna

vallavalitsusega

Looduskaitse

Vääriselupaik (1,2 ha)

Valdav peapuuliik Kuusk, kask

Joonis 2. Metsamaa jagunemine (%).

Joonis 3. Puuliigiline koosseis (%).

94,9%

3,7%

Majandatav mets

Mittemetsamaa

1%

37%

39%

22%

1% Puuliigid

Haavikud

Kaasikud

Kuusikud

Männikud

Teised puuliigid

Joonis 4. Vanuseline jaotus (%).

Järvakandi kogukonnaala pindalast ligi kolmandik (25,7 ha) on vana mets, mille moodustavad

suures osas kuusikud. Kuna tegemist on valdavalt väga viljaka kasvukohatüübiga, siis

kuusikud lähenevad oma eluea piirile. Vanad kuusikud on aga vastuvõtlikud metsakahjuritele.

Seda on näha ka Järvakandi vanades kuusikutes, kus on kohati juba oluline üraskikahjustus.

Kuivanud puud ohustavad terviserajal liikujaid, mistõttu tuleks seal rajal liikujate ohutuse

tagamiseks kiiresti sekkuda.

25%

45%

30%

Keskealine mets

Noor mets

Vana mets

Joonis 5. Järvakandi kogukonnaala metsade vanuseline jaotus.

Plaanitavad tööd

RMK on koostanud Järvakandi kogukonnaalale metsatööde esialgse plaani, arvestades

majandatava metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu, sanitaarset seisundit, kasvutingimusi

ning laekunud kogukonnapoolseid ettepanekuid. Plaani koostamiseks ja ala tutvustamiseks

kohtusid RMK, Kehtna vallavalitsuse esindajad ning kohaliku kogukonna liikmed 5. detsembril

2025 Järvakandi terviserajal.

RMK plaanib Järvakandi kogukonnaala riigimetsa uuendamiseks lähema 10 aasta jooksul

teha lageraiet 9,4 hektaril, aegjärkset raiet 1,9 hektaril ja harvendusraiet 1,8 hektaril. Lisaks

teeme kahjustatud metsaosades vastavalt vajadusele sanitaarraiet, sealjuures on 6,2 hektaril

tööd juba vajaduspõhiselt planeeritud (tabel 2 ja joonis 6). Teeme lageraiet ajavahemikus

aastatel 2026 kuni 2027 valdavalt raieküpsetes kuusikutes, kus kuused on üraskirüüste

tagajärjel juba oluliselt kahjustunud ning kuivanud. Raie käigus jätame kasvama säilikpuude

grupid.

Selgituseks – aegjärkse raie puhul raiutakse mets hõredamaks aegamööda (enamasti kahes

etapis) ning uus metsapõlv hakkab kasvama kõrgete puude all. Kui uus metsapõlv on nõutava

kõrguse saavutanud, tehakse aegjärkse raie järgmine etapp ja raiutakse kõrged puud, et anda

sirguvatele puudele rohkem valgust ja kasvuruumi. Kasvama jäävad säilikpuud.

Harvendusraiega raiutakse metsa hõredamaks, et anda kõrvalolevatele puudele rohkem

valgust ja kasvuruumi.

Terviseraja ääres kvartalil CN039 eraldisel 8 ja 17 jätame lageraie käigus säilikpuudena

kasvama kõik terved puud. Kuna nendel eraldistel on suur osa kuuskedest üraskite poolt

kahjustatud, siis on lageraie parim viis kahjustuse likvideerimiseks. Samuti säilitame

võimalikult palju kuuse järelkasvu. Enne raietegevuse planeerimist vaatame veelkord koos raja

hooldajaga metsaosa üle, milliseid puid säilitada ning millal raiet planeerida.

Lageraie on vanades kuusikutes valitud seetõttu, et need metsaalad asuvad viljakas

kasvukohas ning lagedale alale istutades hakkab uus mets kõige kiiremini ja kindlamini

kasvama. Me ei valinud aegjärkset raiet, mille käigus mets raiutakse aegamööda hõredamaks,

sest viljakas kasvukohas hakkavad vana metsa alla kasvama erinevad põõsad nagu sarapuu

jt, mis takistavad uute puude kasvu, samuti muutub hõre kuusik tormihellaks. Aegjärkset raiet

on efektiivsem planeerida männi enamusega puistutes.

RMK eesmärk metsatöid tehes on aga tagada alati ka metsa võimalikult kiire uuenemine.

Raiete läbiviimisel arvestame ilmastikuga ning sobimatute ilmastikutingimuste tõttu võib

planeeritav raieaasta muutuda. Seetõttu oleme metsatööde plaanis kirjeldanud, et töid

tehakse vahemikus 2026–2027. Enne kokkulepitud raiet annab RMK olemasolevatele

kontaktidele teada töödega alustamisest. Sanitaarraiet kuivanud ja haigete puude

eemaldamiseks kogukonnaalal teeme operatiivselt vastavalt vajadusele, kuid koos lageraiega

teeme esmalt ära ka hetkel vajalikud sanitaarraied, et vältida mitmekordset häiringut.

Edaspidi jälgime metsa tervislikku seisundit ning sekkume vajadusel.

Järvakandi kogukonnaalal toimuvad ka metsakuivenduse rekonstrueerimistööd. Nende käigus

puhastatakse olemasolevad kraavid, sh koosolekul teemaks olnud kvartalil CN039 er 11 tiigi

juures olev kraav ning vahetatakse välja vanad truubid. Koosolekul tehtud ettepanek kvartalil

CN039 er 18 asuva truubi vahetamiseks on projektis juba planeeritud ning tehakse ära. Kaeve

käigus tekkinud kraavimulded tasandatakse.

Noortes metsades teeme hooldusraiet vastavalt vajadustele.

Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste, ohtlike puude raie – tõttu

tekkivatest töödest teavitab RMK kohalikku omavalitsust ja vajadusel kogukonda eraldi ning

need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

Tabel 2. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga Järvakandi kogukonnaala riigimetsas

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Planeeritud

raieaasta Pindala, ha

Uuendatav

puuliik

CN038 5 Männik Sanitaarraie 2026-2027 1,5

CN038 9 Kaasik Sanitaarraie 2026-2027 1,1

CN039 8 Kuusik Lageraie 2026-2027 1,4 Kuusk

CN039 12 Männik Sanitaarraie 2026-2027 3,6

CN039 17 Kuusik Lageraie 2026-2027 1,7 Kuusk

CN052 10 Männik Aegjärkne

raie 2026-2027 1,9

CN053 11 Kuusik Lageraie 2026-2027 0,5 Kuusk

CN063 8 Kuusik Lageraie 2026-2027 2,2 Kuusk

CN063 14 Kuusik Lageraie 2026-2027 1,9 Mänd

CN064 1 Männik Harvendus-

raie 2026-2027 1,3

CN064 5 Männik Harvendus-

raie 2026-2027 0,5

CN477 1 Kaasik Lageraie 2026-2027 1,5 Mänd

CN477 7 Kaasik Lageraie 2026-2027 0,2 Mänd

Planeeritavad raiealad Järvakandi kogukonnaalal

Joonis 6. Järvakandi kogukonnaala metsades planeeritavate raiealade skeem.

Metsatööde plaan Lelle

kogukonnaal al aastatel

2026 - 2035

Lelle alevikuga piirnev riigimets kuulub Kehtna valla üldplaneeringus kogukonnaalade hulka.

Kogukonnaaladeks nimetab Riigimetsa Majandamise Keskus metsi, mis asuvad asulate

lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad.

Kehtna valla üldplaneeringus on kogukonnaalad kirjeldatud puhkemetsa maa-alana

riigimetsas, millele Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koostab koostöös kohaliku

omavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga pikaajalised (10 aasta perspektiiviga) metsade

majandamise plaanid.

Metsas töid plaanides arvestab RMK metsa praegust seisukorda, sh kahjustusi, vanust,

puuliiki, kasvutingimusi ning kogukonnapoolseid ettepanekuid. Meie jaoks on oluline, et Eesti

metsad oleksid elujõulised, eri vanuses, mitmekesised ja terved. Vaid nii tagame, et mets ja

sellega seotud hüved oleksid kättesaadavad ka järgmistele põlvkondadele.

Kogukonnaala kirjeldus

Lelle kogukonnaala piirneb Lelle alevikuga. Kogukonnaala suurus on 2,9 hektarit, millest kogu

metsaala moodustab majandusmets. Kitsendustest on alal tehnorajatiste kaitsevöönd

(raudtee).

Joonis 1. Lelle kogukonnaala

Tabel 1. Lelle kogukonnaala andmed

Kogukonnaala Pindala 2,9 hektarit

Kogukond Lelle elanikud

Piirangud Tehnorajatiste kaitsevöönd (raudtee)

Valdav peapuuliik Mänd

Joonis 2. Metsamaa jagunemine (%).

Kaasikud 21,3% 0,6 ha

Männikud 78,7% 2,2 ha

Joonis 3. Puuliigiline koosseis (%).

Joonis 4. Vanuseline jaotus (%)

21%

79%

Puuliigid

Kaasikud

Männikud

78,7%

21,3%

Keskealine mets

Küps mets

Lelle kogukonnaala metsamaa vanuseline jaotus skemaatiliselt

Joonis 5. Lelle kogukonnaala metsade vanuseline jaotus.

Plaanitavad tööd

RMK on koostanud Lelle kogukonnaalale metsatööde esialgse plaani, arvestades majandatava

metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu, sanitaarset seisundit, kasvutingimusi ning laekunud

kogukonnapoolseid ettepanekuid. Plaani koostamiseks ja ala tutvustamiseks kohtusid RMK,

Kehtna vallavalitsuse esindajad ning kohaliku kogukonna liikmed 12. jaanuaril 2026 Lelle

rahvamajas.

RMK plaanib Lelle kogukonnaala riigimetsa uuendamiseks lähema 10 aasta jooksul teha

lageraiet 0,6 hektaril (tabel 2 ja joonis 6). Teeme lageraie ajavahemikus aastatel 2026 kuni

2027 raieküpses metsas, kus toimub juba puude loomulik väljalangemine. Kuna tegemist on

liigniiske alaga, siis raiet on võimalik teha ainult külmunud pinnasega või väga kuival ajal.

Tegemist on enamuses kase ja halli lepa segapuistuga. Raie käigus jätame kasvama

säilikpuude grupid. Metsamaterjali saame kokku vedada Hobuheiniku tee äärde.

Lageraie on valitud seetõttu, et need metsaalad asuvad viljakas kasvukohas ning lagedale

alale istutades hakkab uus mets kõige kiiremini ja kindlamini kasvama. Me ei valinud

aegjärkset raiet, mille käigus mets raiutakse aegamööda hõredamaks, sest viljakas

kasvukohas hakkavad vana metsa alla kasvama erinevad põõsad, nt sarapuu jt, mis takistavad

uute puude kasvu. RMK eesmärk metsatöid tehes on aga tagada alati ka metsa võimalikult

kiire uuenemine. Pärast raiet istutame alale kased.

Raiete läbiviimisel arvestame ilmastikuga ning sobimatute ilmastikutingimuste tõttu võib

planeeritav raieaasta muutuda. Enne kokkulepitud raiet annab RMK olemasolevatele

kontaktidele teada töödega alustamisest.

Sanitaarraiet kuivanud ja haigete puude eemaldamiseks kogukonnaalal teeme operatiivselt

vastavalt vajadusele.

Noortes metsades teeme hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.

Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste, ohtlike puude raie – tõttu

tekkivatest töödest teavitab RMK kohalikku omavalitsust ja vajadusel kogukonda eraldi ning

need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

Tabel 2. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga Lelle kogukonnaala riigimetsas

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Pindala, ha Uuendatav

puuliik

CN360 28 Kask Lageraie 2026-2027 0,6 Kask

Planeeritavate raiealade skeem Lelle kogukonnaalal

Joonis 6. Lelle kogukonnaalal plaanitavad raied

RIIGIMETSA TERVIKKAVA

KEHTNA VALLAS

04.2026

S isukord

Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3

1. Kehtna valla metsade üldiseloomustus ......................................................................... 4

1.1 Kehtna valla territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes ............................. 4

1.2 Kehtna valla RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa. ........................ 5

1.3 Kehtna valla riigimetsas tehtud raied ja metsakasvatuslikud tööd ........................................ 6

2. Ülevaade Kehtna valla metsandussektori tööhõivest ja maamaksust ............................. 8

3. RMK looduskaitsetööd .................................................................................................. 9

3.1 Veekogude tööd ................................................................................................................ 10

3.2 Pärandkooslused .............................................................................................................. 10

3.3 Liigikaitsetööd .................................................................................................................. 11

3.4 Parkide ja maastike hooldus ............................................................................................. 11

4. RMK külastuskorraldus ............................................................................................... 12

4.1 RMK külastuskorraldus Kehtna vallas ................................................................................ 13

5. RMK taristu ................................................................................................................ 14

6. RMK maakasutus........................................................................................................ 15

7. Kehtna valla kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu tingimused .................................. 16

8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel ..................................................... 17

8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel ............................................................. 17

8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas ...................................................................... 17

9. Kehtna vallaga kokkulepitud tegevused RMK hallataval maal ...................................... 18

10. Kehtna valla kogukonnaalad ja metsatööde plaanid .................................................... 19

S issejuhatus

Käesolev kava on kokkulepe Kehtna valla ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK)

vahel ning käsitleb RMK tegevusi ja ühiselt sõlmitud kokkuleppeid. See sisaldab ülevaadet

Kehtna valla territooriumil asuvate riigimetsade kohta. Lisaks leiad siit, kui suur on riigimetsa

osakaal omavalitsuse piires, kuidas see maa jaotub, milliseid töid Riigimetsa Majandamise

Keskus riigimetsas teeb, millised on riigimetsas puhkamisvõimalused ja looduskaitselised tööd

ning milline on riigimetsas kulgev teede- ja kraavide võrk. Muu hulgas annab käesolev dokument

ülevaate ka sellest, missugune on metsanduse valdkonna tööhõive Kehtna vallas.

Eraldi on kavas välja toodud kogukonnaalad – need on alad, mis asuvad asulate lähedal ja mida

inimesed igapäevaselt kasutavad. Kehtna valla üldplaneeringus on need tähistatud

puhkemetsadena. Kui RMK kogukonnaaladel töid planeerib, räägib ta oma kavatsused eelnevalt

kohaliku kogukonnaga läbi ja koostab seejärel aladele tööde plaanid. Siinse kava osaks lisadena

on kogukonnaalade metsatööde plaanid 10 aastaks.

Kavas sisalduvad ka muud kokkulepped, mis puudutavad Kehtna valla ja RMK koostööd ja kas

ühiselt või osapoolte teadmisel läbiviidavaid tegevusi.

Riigimetsa Majandamise Keskus koostöös Kehtna vallaga

1. Kehtna valla metsade üldiseloomustus 1.1 Kehtna valla territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes

Kehtna valla pindala 31.01.2024 seisuga on 51 195 ha. Metsamaa pindala kogu omavalitsuse

territooriumil asuvatest maadest on 55%, mis on 28 200 ha. Mittemetsamaad võtavad enda

alla 45%, millest suurima pindalaga on haritav maa 12 433 ha.

Joonis 1. Kehtna vallas maa jaotus kõlvikute lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Kehtna valla territooriumil asuvast metsamaast on riigiomandis 46% ning 54% jaguneb muude

omanike vahel.

Joonis 2. Kehtna vallas metsamaamaa jaotus omandivormide lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet

55%

24%

3% 1%

17% Metsamaa

Haritav maa

Looduslik rohumaa

Õuemaa

Muu maa

53%

1% 0%

46%

Eraomad

Munitsipaalomand

Omandi ulatus selgitamisel

Riigiomand

Riigiomandis oleva maa eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Kliimaministeeriumi

valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib Riigimetsa Majandamise

Keskus.

Joonis 3. Kehtna vallas riigimetsamaa jagunemine vastutavate ministeeriumite lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet

1.2 Kehtna valla RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa.

Kehtna vallas asuvad metsad jagunevad majandus-,

majanduspiirangutega- ja rangelt kaitstavateks metsadeks

(joonis 4). Seisuga 01.01.2025 on metsamaad Kehtna

vallas 13 109 ha, millest majandusmetsa on 8612 ha,

majanduspiirangutega metsa 1210 ha ja rangelt kaitstavat

metsa 3287 ha.

Rangelt kaitstavaid metsi ei majandata. Need metsad on

jäetud looduslikule arengule. Majanduspiirangutega

metsades on majandustegevus lubatud, arvestades

kaitseala valitseja seatud piiranguid. Aastast 2024 ei tee

RMK piiranguvööndis enam korralisi uuendusraieid.

Majandusmetsades on majandustegevus lubatud

peaasjalikult metsaseaduse ja selle õigusaktide alusel ning

metsanduse sertifikaatide tingimusi jälgides.

95%

5%

Kliimaministeerium

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Majandustegevuseks loetakse

puude raiet, metsamaterjali kokku-

ja väljavedu, noortes metsades

tehtavaid metsakasvatuslikke töid ja

taristu rekonstrueerimist ning

hooldamist.

RMK-le on omistatud kaks säästva

metsanduse sertifikaati – FSC®

(FSC-C022757) ja PEFC. Mõlemad

on laialt tunnustatud ülemaailmsed

säästliku metsamajandamise

hindamise süsteemid, milles

sätestatud nõuetele vastamine

annab kinnitust sellest, et RMK

majandab metsa ökoloogiliselt,

sotsiaalselt ja majanduslikult

tasakaalustatult.

Joonis 4. RMK hallatava riigimetsamaade metsakategooriate jaotus, %.

1.3 Kehtna valla riigimetsas tehtud raied ja metsakasvatuslikud tööd

Möödunud viie aasta jooksul on RMK Kehtna vallas teinud

uuendusraiet 152 kuni 250 hektaril aastas. Keskmiselt

tegi RMK viimase viie aasta jooksul uuendusraieid

1,5%-l riigimetsa pindalast.

Harvendusraiete pindala on liikunud vahemikus 48 ha

kuni 210 ha aastas.

Joonis 5. Harvendusraied Kehtna vallas.

Joonis 6. Uuendusraied Kehtna vallas.

66%

9%

25%

Majandusmetsad

Majanduspiirangutega

metsad

Rangelt kaitstavad metsad

0

50

100

150

200

250

300

2020 2021 2022 2023 2024

Uuendusraiete pindala, ha

0

50

100

150

200

250

2020 2021 2022 2023 2024

Harvendusraiete pindala, ha

Uuendusraiet tehakse, kui mets on

saavutanud küpsuskriteeriumid.

Raie eesmärk on luua uue metsa

kasvamiseks sobilikud

kasvutingimused ja võtta kasutusse

raiest saadav puit.

Harvendusraiet tehakse valdavalt

keskealistes ja noortes metsades, et

kujundada tulevikuks terve ja heade

omadustega mets.

Möödunud viie aasta jooksul on RMK Kehtna

vallas uuendanud metsa 150 kuni 250

hektaril aastas. Keskmiselt uuendas RMK

metsa viimase viie aasta jooksul 175 ha

aastas.

Noorendike hooldamise pindala on liikunud

vahemikus 200 ha kuni 250 ha aastas.

Joonis 7. Metsauuendus Kehtna vallas.

Joonis 8. Noore metsa hooldamine Kehtna vallas.

0

50

100

150

200

250

300

2020 2021 2022 2023 2024

Metsauuenduse rajamise pindala, ha

0

50

100

150

200

250

300

2020 2021 2022 2023 2024

Noorendike hooldamise pindala, ha

Metsa uuendamine on uue

metsapõlve istutamine, külvamine

või looduslikule uuenemisele

kaasaaitamine.

Noorendike hooldamiseks loetakse

kultuuride hooldamist ja

valgustusraiet. Neid töid tehakse

noortes metsades selleks , et

kujundada tulevikuks terve ja heade

omadustega mets.

2. Ülevaade Kehtna valla metsandussektori tööhõivest ja

maamaksust

Kehtna vallas on 2024. aasta seisuga töösuhete arv 1799. Metsanduse tegevusalas saab valla

territooriumil tööd 190 inimest.

Tabel 1. Metsanduse tegevusala ettevõtete põhinäitajad ja osakaal valla/linna ettevõtete seas (statistikaamet, 2024. a)

Näitaja Metsanduse tegevusala Osakaal valla ettevõtetest

Ettevõtteid 27 7,3%

Töötajate arv 190 10,7%

Metsamajanduse tegevusalade vaates töötab kõige suurem osa Kehtna valla elanikest

puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmise valdkonnas.

Tabel 2. Metsamajanduse tegevusala valdkondade põhinäitajad (statistikaamet, 2024. a)

Metsamajanduse tegevusvaldkond Ettevõtete arv Töötajate arv

Metsamajandus ja metsavarumine konfidentsiaalne konfidentsiaalne

Mööblitootmine konfidentsiaalne alla 3

Paberi ja pabertoodete tootmine 0 0

Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete

tootmine 11 169

Aastas tasub RMK omavalitsusele maamaksu keskmiselt 56 124 euro ulatuses. Aastatel 2020–

2024 on RMK keskmiselt tasunud maamaksu 53 021 eurot.

RMK tasus 2025. aastal omavalitsustele maamaksu kokku 4 642 916 eurot.

Tabel 3. Kehtna valla maamaksu kujunemine 2025. aastal

Metsamajanduse tegevusvaldkond 55 607.05 eurot

50% maksuvabastuse summa – 5472.95 eurot

100% maksuvabastuse summa –16 478.28 eurot

3. RMK looduskaitsetööd

RMK on suurim looduskaitsealade haldaja ja looduskaitsetööde tegija Eestis. Looduskaitsetöid

tehakse loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks RMK hoole all oleval riigimaal. Elurikkuse

hoidmise olulisi põhimõtteid järgitakse ka majandatavas metsas. Alates 2024. aastast töötavad

RMK-s metsaökoloogid, kes hindavad metsamajanduse tegevustega kaasnevat keskkonnamõju

ja teevad omapoolsed ettepanekud selle vähendamiseks.

Elurikkuse kaitsmiseks seab strateegilised eesmärgid Kliimaministeerium. Nende eesmärkide

alusel koostab Keskkonnaamet üleriigilised elupaikade ja liikide kaitse tegevuskavad ning

konkreetsete kaitsealade kaitsekorralduskavad. RMK viib ellu looduskaitsetöid peamiselt nende

kavade järgi, kuid arvestab ka teadlaste, omavalitsuste ja mittetulundusühingute ettepanekuid.

Looduskaitsetööd on oma eesmärkidelt ja tegevustelt väga mitmekesised: kuivendatud soode

veerežiimi taastamine, kalade rändetingimuste ja kudealade parandamine ning võimaluste

loomine pärandkoosluste kasutusele võtmiseks heina- või karjamaana. Regulaarset hoolt

vajavad mitmed kaitsealuste liikide leiukohad ja RMK hallatavad kaitsealused pargid.

Looduskaitsetööd, mida RMK planeerib, lähtuvad Keskkonnaameti koostatud kaitsealade

kaitsekorralduskavadest ja riiklikest elupaikade ning liigikaitse tegevuskavadest. RMK lubab, et

suuremate märgalade ja veekogude taastamistööde kavandamisse kaasatakse alati kohalik

omavalitsus, töödega külgnevad maaomanikud ning vajadusel kohalik kogukond, et kohalike

oludega arvestada. Planeeritavate looduskaitsetööde maht sõltub RMK eelarvelistest

võimalustest, töödega seotud maaomanike nõusolekutest ning töö tegemisega seotud

administratiivsetest piirangutest.

RMK looduskaitsetöödega seotud üldise infoga on võimalik tutvuda RMK kodulehel.

Kehtna vallas on looduskaitsetöid tehtud kokku 7 objektil.

Tabel 4. Looduskaitsetööde objektid Kehtna vallas

Objekti nimi Töö liik Tegemise

aasta Pind, ha

Ingliste pais Veekogude taastamisprojektide

koostamine 2025 -

Rõue jõe kudealade ja

elupaikade parandamine

Veekogude taastamisprojektide

koostamine 2025 -

Puraviku PLK Poolloodusliku koosluse

taastamistöö 2021 3,79

Nurtu jõgi Liigi elupaiga hooldustöö 2022 8,26

Kahepaiksete

kompensatsioonitiigid

(Rail Baltic

kompensatsioonimeede)

Liigi elupaiga taastamistöö 2024, 2025 1,76

Tammiku tammed Parkide ja maastike hooldus 2013, 2016,

2020, 2024 0,27

3.1 Veekogude tööd

Eesti jõgedel on kokku üle tuhande paisu, millest ligi 75% kalad ületada ei saa. Umbes 40%

neist mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku ja taimestiku seisundit. Kunagi erinevatel

põhjustel rajatud paise praegu enam ei kasutata, kuid nende betoonseinad takistavad jätkuvalt

kalade liikumist.

Vooluveekogude seisundi tervendamine ja kalade rändeteede avamine lisandus RMK ülesannete

hulka 2020. aastal. Põhitegevuseks on lõheliste jõgedelt erinevate rändetakistuste

eemaldamine, tehiskärestiku rajamine, sirgekskaevatud jõgede looklevuse ja kudealade

taastamine. Uute tegevustena on lisandunud ka looduslike järvede tervendamised ning

jäänukjärvede ja endiste lahtede avamine siirdekalade kudemisrändeks.

Paljud rändetõkked asuvad eramaadel ja sellistel puhkudel tehakse sobivate lahenduste

leidmisel ametiasutuste kõrval tihedat koostööd ka eraomanikega.

3.2 Pärandkooslused

Veel sada aastat tagasi olid inimese ja looduse koostöös loodud pärandkooslused – heinamaad,

rannakarjamaad, luhaniidud, puisniidud – iga talumaastiku lahutamatuks osaks.

Pärandkooslusi on Eestis säilinud ligi 100 000 hektaril. Need alad on koduks paljudele liikidele,

eeskätt taimedele. Selleks, et niidud ja karjamaad kinni ei kasvaks ja sealne liigirikkus säiliks,

tuleb neid alasid niita või karjatada.

RMK hallataval riigimaal leidub poollooduslikke kooslusi umbes 33 400 hektaril.

Pärandkooslustega seotud väärtuste hoidmiseks annab RMK enda hallatavatel maadel asuvad

niidud ja karjamaad soovijatele rendile ning toetab neid vajalike taastamistööde tegemisel ja

ligipääsude väljaehitamisel. Pärandkoosluste hooldustingimuste parandamiseks kavandatakse

töid rentnike esitatud avalduste alusel.

Kehtna vallas on pärandkooslustega seotud töid tehtud kokku 3,79 hektaril.

Hetkel Kehtna vallas ei ole kavandamisel täiendavaid pärandkoosluste taastamisi.

3.3 Liigikaitsetööd

Liigikaitsetööde eesmärk on parandada kaitsealuste liikide elupaikade seisundit. Mitmete

ohustatud liikide püsimiseks on oluline teha hooldustöid nende elupaigas. Selleks võib olla

avatud alade hoidmiseks tehtav võsaraie või heina niitmine, regulaarne setete eemaldamine

kahepaiksete sigimisveekogudes jne. RMK looduskaitseosakond viib läbi looduskaitsetöid

koostöös erinevate ekspertide ja asutustega. Vajalikud tööd on kirjeldatud kaitsealuste liikide

riiklikes tegevuskavades ja kaitsekorralduskavades.

Kehtna vallas on tehtud alljärgnevaid liigikatselisi töid:

• Nurtu jõgi (must toonekurg)

• kahepaiksete kompensatsioonitiigid

3.4 Parkide ja maastike hooldus

Enamasti on maastiku hooldus- ja taastamistööd seotud vaadete avatuna hoidmisega, et

külastuseks mõeldud ilusad looduslikud paigad oleksid hästi näha ja oleks võimalik seal liikuda.

Kehtna vallas on maastikuhooldustöid tehtud Rapla-Kehtna kergliiklustee äärses lehisepuistus

ja Kaerepere aleviku lähedal asuvas Tammiku tammede ümbruses.

4. RMK külastuskorraldus

Riigimetsa avalike funktsioonide täitmiseks ja loodusväärtuste kaitseks ning tutvustamiseks

loob RMK mitmekülgseid looduspuhkuse võimalusi, suunab metsakasutust ja korraldab

kaitstavate loodusobjektide külastamist. Eesti suurima maavaldajana ja igaüheõigusel tugineva

looduses liikumise võrgustiku hoidja ning arendajana edendab RMK oma hallatavatel puhke- ja

kaitsealadel inimeste loodusteadlikkust, tutvustab Eesti metsade ning kaitsealade

loodusväärtusi, metsade kui taastuva loodusvara majandamist ning võimaldab looduses

keskkonda kahjustamata liikuda. Selle tegevuse juures on oluline hoida külastustegevus ja

looduskeskkonna seisund tasakaalus. Saamaks infot külastusmahust, külastuse trendidest,

külastuse iseloomust ning maastiku seisundist külastusobjektidel, viib RMK regulaarselt läbi

külastusmahu seiret, külastajauuringuid ning külastusobjektide pinnase ja alustaimestiku

seisundi seiret. Uuringute ja seirete andmed toetavad ka külastustaristu optimaalsete

majandamisotsuste tegemist.

RMK on taganud ja tagab ka edaspidi looduses liikumise võrgustikku kuuluvate objektide

hoolduse ja korrasoleku, võrgustiku majandamist toetavate erinevate seirete ja uuringute

jätkumise. Külastusviiside ja külastajate ootuste muutmisel ning võimaluste olemasolul,

arvestab RMK laekunud sisendiga, kuid üldjuhul me ei laienda looduses liikumise võrgustikku.

RMK loodud looduses liikumise võrgustik koosneb ligi 700 külastusobjektist, mille koosseisu

kuulub rohkem kui 8000 ehitist, sh:

• 3300 km tähistatud loodusradu sh RMK matkatee erinevad harud;

• 812 km Peraküla-Aegviidu- Ähijärve;

• 613 km Penijõe-Aegviidu-Kauksi;

• 370 km Oandu-Aegviidu-Ikla;

• 234 km Heltermaa-Ristna-Sarve;

• 738 lõkketegemise kohta;

• 61 telkimisala;

• 72 ratastooli või lapsevankriga ligipääsetavat külastusobjekti, nendest 16 on matkarajad;

• 54 vaatetorni ja platvormi;

• 15 külastuskeskust, nende hulgas 6 rahvuspargi külastuskeskust;

• Sagadi metsakeskus;

• 20 metsamaja;

• 27 metsaonni.

Looduses liikumine on muutunud aasta-aastalt Eestis aina populaarsemaks.

Joonis 9. RMK hallatavate puhke- ja kaitsealade külastatavus 2022–2024.

4.1 RMK külastuskorraldus Kehtna vallas

Kehtna valla territooriumile jääb Mukri loodusrada koos vaatetorni ja lõkkekohaga, Tillniidu

lõkkekoht, 0,5 kilomeetri pikkune lõik Loosalu-Paluküla loodusrajast ning ligi 40 kilomeetri

pikkune lõik 370 km pikkusest Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee harust.

Suuremad rekonstrueerimistööd Kehtna valla territooriumile jäävatel objektidel toimusid 2015.

aastal, kui rekonstrueeriti Mukri loodusrada ja 2017. aastal, kui rekonstrueeriti Mukri

loodusraja torn.

2021. aasta külastajauuringu andmetel tuleb

Kehtna valda jäävate külastusobjektide

külastajatest 95% Eestist; omavalitsustest on

eesotsas Tallinn 24%, Türi vald 9%, Rapla

vald 7%, Rapla linn 7% ja Pärnu linn 7%.

Enamik neist külastab neid paiku oma pere

või sõpradega. 62% vastaja puhul oli

puhkeala külastamine reisi ainus või kõige

tähtsam sihtpunkt, 56% on korduvkülastajad,

81% on päevased külastajad. Peamised

tegevused, milles osaletakse: jalutamine,

looduse vaatlemine, looduse pildistamine,

metsas olemine. Külastajauuringu andmetel

kulutab Kehtna valla territooriumil

küsitletutest 17% külastuse jooksul Kehtna

vallas ja piirkonnas laiemalt külastusega

seoses raha. Keskmiselt kulutatakse 29 eurot.

Lähiaastatel on kavas Loosalu-Paluküla

uuendada loodusraja laudtee elemendid ja

infotahvlid ning analüüsida võimalusi Mukri

loodusraja ligipääsetavuse parandamiseks.

RMK tagab Kehtna valla territooriumil asuvate

külastusobjektide jooksva hoolduse ja jätkuva

korrasoleku. Joonis 10. Külastusobjektid ja nende külastatavus Kehtna vallas.

5. RMK taristu

Riigimetsa majandamiseks ehitatakse metsateid ning hooldatakse ja rekonstrueeritakse

olemasolevaid metsateid ja kuivendussüsteeme. Korrasolev teede- ning

maaparandussüsteemide võrgustik tagab metsale juurdepääsu ja säilitab metsade juurdekasvu.

RMK metsateed on avatud kasutamiseks kõigile, kuid raskeveokitega sõit on vaja eelnevalt RMK-

ga kooskõlastada. Lumetõrjet metsateedel tehakse vastavalt RMK vajadustele.

Tabel 5. RMK maaparandussüsteemid ja metsateed Kehtna vallas

Maaparandussüsteemid, ha Metsateed, km

Olem Uuendatud

2014–2024

Planeeritud

uuendada

kuni 2030

Olem Uuendatud

2014–2024

Planeeritud

uuendada

kuni 2030

10 051 2491 3855 127 23 49

Kuni aastani 2030 planeeritud maaparandussüsteemide korrashoid ja uute teede rajamine

läheb RMK-le maksma ligi 3,6 miljonit eurot. Maaparandussüsteemide ja metsateede

planeerimise puhul tuleb arvestada, et tegemist on plaanidega ja need võivad looduskaitselistel,

sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel jääda täies ulatuses realiseerimata.

Uusi maaparandussüsteeme riigimetsas ei rajata. Samuti ei hooldata ja rekonstrueerita

maaparandussüsteeme rangelt kaitstavates metsades. Uusi kraave rajatakse metsa, kui need

on vajalikud teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel.

6. RMK maakasutus

Riigivara antakse kasutusse metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse,

asjaõigusseaduse ja muude asjakohaste õigusaktide alusel. Lisaks antakse riigimaad kasutusse

jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel jahiühendustele.

Kehtna valla territooriumil on 01.01.2025 aasta seisuga antud rendile 22,16 ha riigimaid. Kõige

suuremal pinnal, 13,43 ha ulatuses, on maid antud rendile põllumajanduslikul eesmärgil.

Joonis 101. Kasutusse antud riigimaa Kehtna vallas, ha.

0,63

4,12

13,43

0,04

3,94 Isiklik kasutusõigus

PLK rent

Põllumajanduslik rent

Reaalservituut

Rent

sportimiseks/puhkamiseks

7. Kehtna valla kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu

tingimused

Metsi, mis asuvad asulate lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad, nimetab RMK

kogukonnaaladeks. Kogukonnaaladel plaanitavad tööd räägib RMK alati kogukonnaga läbi ja

koostab enne töödega alustamist metsatööde plaani.

Kogukonnaalad on paika pandud omavalitsuse üldplaneeringuga. Kehtna vald nimetab neid

metsi puhkemetsadeks ning on seadnud nende majandamisele omapoolsed tingimused.

Väljavõte Kehtna valla üldplaneeringust:

1. Puhkemetsade majandamisel ja uuendamisel lähtutakse metsaseadusest ja alljärgnevatest

põhimõtetest:

1.1. Uuendus- ja harvendusraied kavandatakse 10 aastaste perioodide kaupa või kokkuleppel

omavalitsusega. Teostatavatele töödele seatakse tingimused koostöös omavalitsusega ja

nendest (raietest ja tingimustest) teavitatakse ka raielankide piirinaabreid ja vajadusel ka

kogukonda laiemalt vastavalt RMK sisekorrale;

1.2. tööde teostamisel arvestatakse kokkulepitud ajalisi piiranguid;

1.3. raietööd planeeritakse selliselt, et need häiriks inimesi võimalikult vähe;

1.4. raielangid püütakse sobitada maastikku võimalikult vähe silmariivaval moel;

1.5. vastavalt piirinaabri soovile, kuid arvestades metsamajanduslikku otstarbekust jäetakse

kasvama täiendavalt säilikpuid, puudegruppe ja isegi langiosi, kuid hoonetele ja rajatistele mitte

lähemale kui puu kõrgus;

1.6. üldkasutatavatele metsateedele ja radadele raidmeid ei jäeta (v.a tee ületamiseks

traktoriga) ja tekkinud roopad tasandatakse kohe kui ilm võimaldab;

1.7. sanitaarraiet ning noortes ja keskealistes metsades hooldusraiet tehakse lähtuvalt puistu

seisundist ja metsakasvatuslikust otstarbekusest, eraldi teavitust ei korraldata;

1.8. eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu vajalikuks osutuvatest

uuendusraietest teavitab RMK kogukondi eraldi ning need võivad tingida täiendavate

raiekohtade kavandamist;

1.9. uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet, arvestatav

metsanoorendik on raiealal hiljemalt 10 aasta pärast.

2. Tiheasustusaladega piirnevatele alale jäävatel metsamaadel tuleb raietegevust planeerida

selliselt, et alal oleks tagatud kaugemas tulevikus erivanuseliste puistute kogum.

Tiheasustusalal ja sellega vahetult piirnevatel aladel kooskõlastatakse raie kohaliku

omavalitsusega enne metsateatise esitamist.

8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel 8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel

Kogukonnaalade majandamisel lähtub RMK raiete tegemisel

kogukonnaga tehtud kokkulepetest ning RMK kogukonnaaladel

metsatööde planeerimise ja kohalike kogukondade kaasamise

juhendist. Ettepanekud, mida kogukonnad kogukonnaalade

majandamiseks teevad, võivad olla väga erinevad ning neid on

võimatu ette aimata. Seetõttu planeerib RMK kogukonnaalade

raietöid aastaid ette ja on raieviiside valikul paindlik, võttes

arvesse ettepanekuid, mis võimaldavad kasvatada uut

metsapõlve.

Erakorraliste ja ettenägematute tööde puhul RMK metsatööde plaani ei muuda ega koosta,

kuid informeerib eraldi kohalikku omavalitsust.

8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas

Pärast uuendusraiet istutatakse riigimetsa lagedaks jäänud alale reeglina uus mets. Keskmiselt

istutatakse hektarile 2800 mändi, 1600 kuuske, 1500 kaske või sangleppa.

Selleks, et puid oleks lihtsam istutada ning umbrohi noore taime ümber kohe võimust ei võtaks,

mineraliseeritakse maapinda ketasäkke, lapilööja või mätastajaga – valmistatakse maapind

metsauuenduseks ette.

Pärast istutust vajab noor mets palju hoolt ning keskmiselt tuleb noorte puude ümbert rohtu ja

kasvu segavat võsa niitmas käia. Kui peaks juhtuma, et noored puud saavad põua,

ulukikahjustuste vms põhjusel hukka, istutatakse nende asemele uued. Hooldustöid tehes jälgib

RMK, et kasvama jääks okaspuude kõrval ka lehtpuid ning vastupidi, selleks et soodustada

segametsade kujunemist.

Noores metsas, vanuses 4-18, tehakse valgustusraiet, et anda tulevikupuudele valgust ja

kasvuruumi. Keskmiselt tehakse valgustusraiet kaks korda.

Erakorralised ja ettenägematud

tööd on metsatööde plaanis kokku

leppimata raietööd, millega

kõrvaldatakse oht inimese tervisele,

varale ning millega hoitakse ära

metsakahjustuse levik või

likvideeritakse tekkinud

metsakahjustuse tagajärjed.

9. Kehtna vallaga kokkulepitud tegevused RMK hallataval

maal - Mukri raba vaatetorni parkimistingimuste parandamine.

- Seoses Rail Balticu jaama rajamisega võivad tulla muudatused tervikkavas Järvakandi

planeeringualas.

- Eidaperes Männi tänava kasutus üle vaadata, momendil asub RMK kinnistul.

- Tervikkava koostatakse 10-ks aastaks.

- Erakorralised tööd (näiteks oluline metsakahjustus - üraskirüüste, tormikahjustus)

tehakse kavaväliselt, valla teavitamine vajalik.

- Prügistamine RMK hallataval maal. Seda saab ennetada kodanike teavitamise ja siltide

paigaldamisega väljakujunenud prügiladestuskohtade juurde. Teavitamisel koostöö

omavalitsusega (valla koduleht, ajaleht, sotsiaalmeedia jm).

- Metsades asuvate ebaseaduslike prügihunnikute koristamine on samuti vajalik

(puudutab peamiselt Järvakandi ümbruse alasid). Selle korraldamine jääks maa

haldajale, vajadusel koostöö kogukonnaga.

- Metsatöödest teavitamine, kogukonna kaasamine, omavalitsusega kooskõlastamine:

kavas kokku lepitud metsatööde toimumise korral teavitada eelnevalt kogukonda ja

omavalitsust, väiksemate sanitaarraiete korral teavitada omavalitsust (kooskõlastamine

pole vajalik), erakorralistest töödest ja metsauuendustöödest (istutamisest, noorte

puude hooldamisest) ei pea teavitama.

10. Kehtna valla kogukonnaalad ja metsatööde plaanid

Tabel 6. Kehtna valla kogukonnaalad seisuga 01.01.2025

Kogukonnaala

nimetus Pindala, ha Plaani vajadus

Kogukonna

esindaja Märkused

Lelle 2,87 JAH MTÜ Meie

Lelle Selts

Keava mäed 74,21 EI LK ala

Järvakandi 94,22 JAH

MTÜ

Klaasipealinna

Kool

Kaerepere 55,35 JAH

MTÜ

Arendusselts

Koduaseme

Eidapere alevik 5,2 JAH

MTÜ Eidapere

Piirkonna

Külade Selts

10.1 Kogukonnaalade skeemid

Lelle

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/oUBPE8eP

Keava mäed

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/u8ApKkSa

Järvakandi

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/7bO4A-oQ

Kaerepere

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/Qt7n-hZQ

Eidapere alevik

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/AdgSomHk

Kehtna Vallavalitsus

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-

1.60.18.1/2026/1

Kehtna valla riigimetsa tervikkavale kooskõlastuse küsimine

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) algatas oma 26.05.2025 kirjaga nr 3-

1.60/2025/47 Kehtna vallas riigimetsa tervikkava koostamise. 17.07.2025 kohtuti Kehtna

vallamajas vallavalitsuse esindajatega. Kehtna vallas on kokku 5 kogukonnaala, millest Keava

kogukonnaala asub looduskaitsealal ja metsatööde plaani teha ei ole vaja. Koostamist vajasid 4

kogukonnaala metsatööde plaani: Kaerepere, Lelle, Eidapere ja Järvakandi.

Lühiülevaade toimunud kaasamiskoosolekutest:

09.09.2025. Tervikkavale ettepanekute kogumine

13.11.2025. Kaerepere kogukonnaala esimene kaasamiskoosolek

05.12.2025. Järvakandi kogukonnala esimene kaasamiskoosolek

04.12.2025. Eidapere kogukonnaala esimene koosolek

12.01.2026. Lelle kogukonnala esimene kaasamiskoosolek

23.01.2026. Kaerepere kogukonnaala teine kaasamiskoosolek (metsatööde plaan)

13.02.2026. Eidapere kogukonnaala teine koosolek (metsatööde plaan)

26.02.2026. Järvakandi kogukonnala teine kaasamiskoosolek (metsatööde plaan)

03.03.2026. Lelle kogukonnala teine kaasamiskoosolek (metsatööde plaan)

08.04.2026. Tervikkava kokkuvõtte esitamine Kehtna vallvolikogu kogukonnakomisjonile

Kõigile kaasamiskoosolekutele eelnes kogukondadelt ettepanekute kogumine, millega arvestati

metsatööde plaanide koostamisel. Eriline tänu meie poolt ka Kehtna valla keskkonnaspetsialistile

Mario Piirmetsale, kes osales enamikel koosolekutel ning oli abiks kogukondadega kontaktide

loomisel.

Tänaseks on tervikkava ja selle lisaks olevate metsatööde plaanide koostamise protsess lõpule

jõudnud. Tervikkava on kinnitatud RMK juhatuse otsusega 21.04.2026 nr 1-32/50. Tervikkava

annab ülevaate Kehtna valla riigimetsadest, valla metsandussektori tööhõivest ja maamaksust,

RMK looduskaitsetöödest ja külastuskorraldusest, RMK taristust ja maakasutusest ning

kogukonnaaladest (endise nimetusega kõrgendatud avaliku huviga ala, KAH-ala). Kehtna valla

tervikkava on manuses.

Palume Kehtna vallavalitsuselt tervikkava kooskõlastamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

2 ${text.ak}

Elor Ilmet

kaasamisspetsialist

Edela regioon

Lisad:

Lisa 5, Riigimetsa tervikkava Kehtna vald 04-2026.pdf

Lisa 4, Lisa 4- Lelle kogukonnaala metsatööde plaan.pdf

Lisa 3, Lisa 3- Järvakandi kogukonnaala metsatööde plaan.pdf

Lisa 2, Lisa 2- Eidapere kogukonnaala metsatööde plaan.pdf

Lisa 1, Lisa 1- Kaerepere kogukonnaala metsatööde plaan.pdf

5053401 [email protected]