Registrikannete nr 50001109913, 50001109914 ja 50001109915 muutmine

KOR R A L D U S

30. aprill 2026 nr 1-3/26/125

Registrikannete nr 50001109913, 50001109914 ja

50001109915 muutmine

1. OTSUS

Tulenevalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 30 ja Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määruse nr 153 § 4 lg 7 ja § 12 lg 2 p 2, rakendades kaalutlusõigust lähtuvalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 64 lg 2 ja 3, võttes aluseks HMS § 65 lg 2 ja HMS § 68 lg 2 ja 3, otsustan:

1. Muuta registrikannete nr 50001109913, 50001109914 ja 50001109915 kõrvaltingimust

ning lubada metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu tingimusel, et pinnase

kahjustamine on keelatud.

2. Viia käesoleva korraldusega tehtud muudatused sisse Metsaressursi arvestuse riiklikusse

registrisse (edaspidi metsaregister).

3. Teha korraldus teatavaks Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) volitatud

esindajale Arvo Linnule.

2. ASJAOLUD

24.01.2025 esitas Goldem OÜ Keskkonnaametile kooskõlastuse taotluse (registreeritud

Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis kirjana nr 7-9/25/1459) Puhja-Saare 15 kv elektriliinilaiendustööde tegemiseks Alam-Pedja looduskaitsealale jäävas ca 6,3 km pikkuses

liinilõigus. 05.02.2025 andis Keskkonnaameti looduskasutuse osakond Elektrilevi alltöövõtjale Goldem

OÜ-le üldise kooskõlastuse Puhja-Saare 15 kV liinihoolduse ja laiendustöödeks Alam-Pedja looduskaitsealal, s.h. Emajõe luha skv-s kirjaga nr 7-9/25/1459-2.

17.02.2025 esitas RMK volitatud esindaja Arvo Lind metsateatised raadamiseks Tartu maakonnas Elva vallas asuvatel RMK kinnistutel eraldistel LV237-901 (2,54 ha), LV237-902

(0,02 ha) ja LV239-903 (0,99 ha). Keskkonnaamet registreeris raied metsaregistris 28.02.2025 vastavalt numbritega 50001109913, 50001109915 ja 50001109914. Registrikannetele on seatud

muu hulgas kõrvaltingimus, et Emajõe luha sihtkaitsevööndisse langetatud puud peavad jääma vööndisse looduslikule arengule ning vajadusel on lubatud tüvede järkamine ja teisaldamine liinist kaugemale metsa alla.

2 (4)

04.03.2026 pöördus RMK Tartumaa metsaülema Toomas Haas KeA poole palvega kaaluda võimalust mingi osa puidu koondamiseks ja kokkuveoks, et oleks võimalik edasine teede hooldus

ning pilt avaliku tee ääres oleks korrektne.

3. KAALUTLUSED

Kavandatud raadamise ala asub Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel Alam-Pedja

looduskaitsealal Emajõe sihtkaitsevööndis, kus kehtib looduskaitseseaduse § 30 kaitsekord Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määruse nr 153 „Alam- Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri“

(edaspidi kaitse-eeskiri) erisustega. Kaitse-eeskirja § 4 lg 7 sätestab, et kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel.

Maastikusõidukiga sõitmine kaitsealal on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud

liinirajatiste hooldustöödel. Kaitse-eeskirja § 11 lg 6 kohaselt on Emajõe luha sihtkaitsevööndi kaitse eesmärk poollooduslike

koosluste taastamine ja säilitamine, kaitstavate liikide elupaikade kaitse, vanajõgede ökosüsteemi kaitse ning metsakoosluste liigilise ja vanuselise struktuuri hoidmine.

Kaitse-eeskirja § 13 lg 1 p 1 kohaselt on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus. Kaitse- eeskirja § 12 lg 2 p 2 kohaselt on kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis lubatud

olemasolevate ehitiste hooldustööd. Registrikannetega nr 50001109913, 50001109915 ja 50001109914 kavandatud raadamise

eesmärk on Puhja-Saare Elektrilevi liini hooldus- ja laiendustööd. Raadamine on lubatud kaitsevööndi laiuses vastavalt liini võimsusele, mis on sätestatud majandus ja taristuministri

25.06.2015 määrususes nr 73 § 10 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.

Metsaseaduse (edaspidi MS) § 41 lg 13 sätestab, et metsaomanik võib raiet teha 24 kuu jooksul pärast kümne päeva möödumist metsateatise registreerimisest metsaregistris või pärast

metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris. HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni,

haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti.

HMS § 53 lg 1 p 2 järgi on haldusakti kõrvaltingimus muu hulgas haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus. Sama paragrahvi lg 2 tulenevalt võib haldusaktile kehtestada

kõrvaltingimuse seaduses või määruses sätestatud juhul, kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata või kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel.

HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele.

HMS § 64 lg 1 kohaselt kohaldatakse kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut ka haldusorgani poolt haldusakti muutmise ja haldusakti kehtivuse peatamise suhtes.

HMS § 64 lg 2 tulenevalt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise (ka muutmise) kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta

3 (4)

haldusakti kehtetuks tunnistama. Metsaseadus ei välista ega keela registrikande kehtetuks tunnistamist või muutmist.

HMS § 64 lg 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti

kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust

omavaid asjaolusid. HMS § 65 lg 2 järgi võib õiguspärase haldusakti edasiulatuvalt kehtetuks tunnistada isiku

kasuks, välja arvatud juhul, kui sama sisuga haldusakt tuleks uuesti välja anda või kui kehtetuks tunnistamine oleks vastuolus seadusega.

HMS § 68 lg 2 kohaselt otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise (antud juhul ka muutmise) haldusorgan, kelle pädevuses oleks haldusakti andmine kehtetuks tunnistamise ajal ning lg 3

alusel loetakse haldusakt kehtetuks kehtetuks tunnistamise jõustumise hetkest, kui haldusorgan ei kehtesta teist ajamomenti. MS § 41 lõikest 1 lähtuvalt on metsateatise menetlejaks

Keskkonnaamet. Seega on Keskonnaamet pädev kehtivate metsaregistri registrikannete muutmist otsustama.

Registrikannetele nr 50001109913, 50001109915 ja 50001109914 on seatud muu hulgas kõrvaltingimus, et Emajõe luha sihtkaitsevööndisse langetatud puud peavad jääma vööndisse looduslikule arengule ning vajadusel on lubatud tüvede järkamine ja teisaldamine liinist

kaugemale metsa alla. Jämedamõõtmeline erinevates lagunemisstaadiumites lamapuit pakub uusi elupaigavõimalusi eri liikidele, suurendades liigilist mitmekesisust, mis toetab Alam-Pedja

looduskaitseala kaitse-eesmärke. Keskkonnaamet on 26.03.2026 tuvastanud, et lubatud raadamised on teostatud, puud on

langetatud ja metsamaterjal on raiekohas osaliselt kuhjatuna. Raadamise käigus raiutud puude maht on väga suur ning tee serva kuhjatud materjal ei ole puistute looduslikule arengule omane

ega suurenda oluliselt liigilist mitmekesisust. Raiutud ja elektriliini serva suures mahus kuhjatud puude, mille puit on ühesuguses vähelagunenud staadiumis, eemaldamine ei kahjusta looduslike koosluste kaitseväärtusi.

Tee servast on kaitsekorralduslikult vajalik langetatud puud ära koristada, et teekoridor puhta ja

ohutuna hoida. Keskkonnaameti hinnangul ei kahjusta puidu kokku- ja väljavedu väljaspool nahkhiireliikide ja

lindude pesitsusaega Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eesmärke.

Emajõe luha sihtkaitsevööndi kaitse eesmärk laiemalt on looduslike ja poollooduslike koosluste, lisaks ka teiste kaitsealuste liikide kasvukohtade ning elupaikade soodsa seisundi säilitamine, tuleb tööde käigus välistada pinnase kahjustamine.

Eeltoodule tuginedes on põhjendatud registrikannete nr 50001109913, 50001109914 ja

50001109915 muutmine ning lubada metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu. Sõidukitega sõitmine on lubatud külmunud, kuiva pinnasega või kui pinnas seda võimaldab. Keelatud on tööde käigus pinnase kahjustamine ning kahjustuse tekkel tuleb tööd kohaselt peatada ja rööpad

siluda.

Juhime tähelepanu, et pärast muudatuse sisseviimist (kõrvaltingimuse muutmist) muutuvad metsaregistris registrikannete numbrid.

4 (4)

Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemisest alates, esitades vaide korralduse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Jüris juhtivspetsialist

metsaosakond

Jaotuskava: RMK, Arvo Lind, [email protected]

Priit Pääslane metsahoiu vanemspetsialist Metsaosakond