| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/3003 |
| Registreeritud | 30.04.2026 |
| Sünkroonitud | 17.05.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Saabumis/saatmisviis | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Teie: 19.03.2026 nr 16-6/25-04777-038
Meie: 30.04.2026 nr 3-1.1/2025/3003-2
V.a. Liina Roosimägi
RMK seisukohad Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Pärnu - Kabli“ KMH aruandele
Olete oma 16.03.2026 RMKle saadetud kirjaga küsinud seisukohti Rail Balticu raudteetrassi lõigu
„Pärnu - Kabli“ KMH aruandele. Planeeringuala piirneb ka riigimaa kinnistutega, milliste volitatud asutuseks on RMK.
Olles tutvunud KMH aruandega, avaldame järgmist: - Lk 139 toodud lausest: Raudtee rajamisega kaasnev lageraie võib olemasolevaid
lennukoridore muuta või tekitada uusi, suurendades riski veelgi, ei selgu, kuidas on omavahel seotud metsakasvatuslikul eesmärgil tehtav lageraie ja taristuobjekti rajamine . Seosed taastuva loodusvara tootmise ja transpordiühenduste parendamise vahel vajavad
tekstis täiendavat selgitust. - Lk 141 toodud lausest: Imetajate elupaikade kvaliteeti mõjutavad piirkonnas lisaks
kavandatavale raudteele Via Baltica, metsaraie, maaparandus ning vähemal määral kaevandamine, võib jääda ekslik mulje, nagu mõjutaks rohevõrgustiku osaks olev metsakasvatus looduskeskkonda rohkem kui maakasutust muutev kaevandamine. Samuti
jääb antud lausest mulje, et elukeskkonda kui tervikut vaadeldes on antud näited pigem juhuslikku laadi. Palun antud lause sõnastust korrigeerida või tuua joonealusena viide, mis
tõestab loetletud mõjurite olulisust võrreldes ülejäänutega. Sama tähelepanek on ka lk 255 oleva samasisulise lause osas.
- Lk 143 toodud lauses: Seisuga 20. juuli 2025190 on RB puhvrisse, väljaspool kaitsealasid,
väljastatud load lageraieks 119 ha, harvendusraieks 195 ha ja sanitaarraieks 62 ha (sh merikotka elupaikades KLO9124531 ja KLO9132114), on eksitav termin luba, metsaseaduse
mõistes on tegu metsateatisega. Palun parandada. Samuti juhime tähelepanu, et metsateatis
on raiet võimaldav, mitte kohustav dokument, seega on nende pindala tegelikust metsatööde
mahust alati suurem. - Palume täiendada lk 145 toodud lauset: Üldreeglina ei tohiks töid teha raierahu perioodil
ajavahemikus 15. aprill kuni 15. juuli, joonealuse viitega antud kuupäevade algallikale.
Tänases õigusruumis raierahu kuupäevaliselt fikseeritud ei ole. - Lk 150 toodud lausest: Raadatavate metsade näol on tegemist pea kogu ulatuses
majandusmetsadega, mida on suures osas suhteliselt intensiivselt majandatud, ei selgu, võrreldes mis ala või mis mõõdikuga on antud ala majandusmetsi suhteliselt intensiivselt majandatud. Palume aruannet selles osas täiendada. Sama tähelepanek on ka lk 256 oleva
samasisulise lause osas. - Juhime tähelepanu, et lk 203 toodud lauses: Mõju maakasutusele tuleneb eelkõige metsa-
ning põllumaa hõivamisest, mille puhul tagatakse maaomanikele vastav hüvitis, on kirjeldatud ühekordne hüvitis maaomanikule, aga on kirjeldamata saamata jääv iga-aastane lisandväärtus põllu- ja metsamajandusest tulevikus. Palume aruannet selles osas täiendada.
- Palume lk 218 lause: Raadamisala sisse on arvatud ka metsata metsamaad ehk hiljutise lageraie järgsed alad, eemaldada. Selgitame, et lageraie on metsakasvatuslikul eesmärgil
tehtav raie, mille tulemusel tekkiv maastikumuutus on ajutine. Raadamine on maakasutuse muutuseks tehtav raie, mille tulemusel metsamaastik ei taastu. Sellest lähtuvalt on nende kahe raieliigi samas kontekstis kasutamine eksitav. Sama palume ka lause: Raadamisel on
koosmõju ka teiste piirkonnas toimuvate tegevustega – nt raadamisega karjääride avamiseks ja lageraietega majandusmetsas, osas samal leheküljel.
- Palume lk 230 eemaldada lausest: Aegjärkne raie on lubatud kuni 2 ha suuruse langina vähemalt kolme võttega ning raiejärkude vahe peab olema vähemalt 10 aastat, raiejärkude arvu ja vahet käsitlev osa. Selgitame, et metsa majandamise eeskirjas olev minimaalse täiuse
tingimus (30%) ja metsaseaduses olev minimaalne raiejärkude vahe (viis aastat) on kehtestatud lähtuvalt metsa majandamise praktikast – et tagada piisav kasvuruum uuele metsapõlvele ja teostada järgmine raiejärk kui järgmise metsapõlve puutaimed on juba
piisavalt elujõulised, aga samas veel piisavalt elastse tüve ja võraga, et teisest raiejärgust tulenevale häiringule vastu pidada. Liiga suur raiejärgne täius (ehk raiejärkude arv) ja liiga
suureks kasvanud uus metsapõlv (ehk raiejärkude ajaline vahe) ei taga efektiivset metsauuendust turberaiel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Kusmin
RMK Kinnisvaraosakond Maakasutuse projektijuht
[email protected]; 505 3387