RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS
Majandusaasta aruanne 2025
Majandusaasta aruanne
Ärinimi: Riigimetsa Majandamise Keskus
Registri kood: 70004459
Aadress: Mõisa 3, Sagadi küla, Haljala vald,
45403 Lääne-Viru maakond
Telefon: +372 6 767 500
Elektronpost:
[email protected]
Kodulehekülg: www.rmk.ee
Majandusaasta algus: 1. jaanuar 2025
Majandusaasta lõpp: 31. detsember 2025
Juhatuse esimees: Mikk Marran
Audiitor: Grant Thornton Baltic OÜ
SISUKORD
TEGEVUSARUANNE 3
BILANSS 8
TULEMIARUANNE 9
RAHAVOOGUDE ARUANNE 10
NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE 11
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 12
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 12
Lisa 2 Raha 22
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 22
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 22
Lisa 5 Varud 23
Lisa 6 Kinnisvarainvesteeringud 23
Lisa 7 Materiaalsed põhivarad 24
Lisa 8 Immateriaalsed põhivarad 25
Lisa 9 Bioloogilised varad 25
Lisa 10 Võlad ja ettemaksed 35
Lisa 11 Võlad tarnijatele 35
Lisa 12 Võlad töövõtjatele 36
Lisa 13 Eraldised 36
Lisa 14 Tingimuslikud kohustised 37
Lisa 15 Sihtfinantseerimine 37
Lisa 16 Kasutusrent 37
Lisa 17 Müügitulu 38
Lisa 18 Muud äritulud 38
Lisa 19 Kaubad, toore, materjal ja teenused 39
Lisa 20 Mitmesugused tegevuskulud 39
Lisa 21 Tööjõukulud 40
Lisa 22 Muud finantstulud ja -kulud 40
Lisa 23 Tulumaks 40
Lisa 24 Seotud osapooled 41
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 42
JUHATUSE LIIKMETE ALLKIRJAD 2025. MAJANDUSAASTA ARUANDELE 45
NÕUKOGU LIIKMETE ALLKIRJAD 2025. MAJANDUSAASTA ARUANDELE 46
TEGEVUSARUANNE
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on 1999. aastal moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesandeks on Kliimaministeeriumi, Kaitseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas asuva riigimetsa majandamine. RMK juhtimise korraldus ning õigused ja kohustused metsa majandajana on kindlaks määratud metsaseadusega ja Vabariigi Valitsuse kinnitatud RMK põhimäärusega. Eesmärgid riigimetsa majandamisele seab RMK nõukogu kinnitatud RMK arengukava 2024-2028. 2025. aastal seadis Kliimaministeerium riigivara valitsejana RMK-le omaniku ootused, mis lisaks eeltoodule täpsustavad RMK-le seatud eesmärke ja kohustusi.
RMK tegevusvaldkonnad on metsamajandus, looduskasutus, puiduturustus ning kesksed teenused. RMK peakontor asub Lääne-Virumaal Sagadis, erinevad struktuuriüksused paiknevad kõikjal üle Eesti.
RMK valduses on 1 070 487 (2024. aastal 1 060 807) hektarit metsamaad. Metsadest 34,6% on range kaitse all (2024. aastal 33,2%). Nendes metsades on eesmärgiks kaitstavate loodusväärtuste hoidmine ja elupaikade taastamine. Neid metsi RMK ei majanda.
Majanduspiirangutega metsa on 9,7% (2024. aastal 10,2%). Nendele metsadele on kaitse-eeskirjadega seatud majandamisele kitsendused. RMK neis metsades uuendusraieid ei tee, va sanitaareesmärgil.
Ülejäänud osa ehk 55,7% (2024. aastal 56,6%) metsadest majandatakse säästva metsamajanduse põhimõtteid järgides.
RMK eesmärgiks on hoida tasakaalu majanduslike, ökoloogiliste ja sotsiaalsete eesmärkide vahel. RMK peab tagama metsa kui olulise loodusvara pikaajalise kättesaadavuse ja kõrge kvaliteedi. Oluline on riigimetsa vastupanuvõime suurendamine kliimamuutustest tingitud häiringutele ning süsiniku sidumisvõime kasvatamine läbi teaduspõhiste ja kestlike metsamajandamisvõtete ning pideva teadusarenduse.
2025. aastal uuendatud omaniku ootused seavad fookusesse riigimetsa kestliku majandamise, loodusväärtuste kaitsmise ja elurikkust toetavate praktikate kasutamise, puidu maksimaalse lisandväärtuse loomise ning puidumüügi läbipaistvuse suurendamise.
Omaniku ootustes on toodud välja mitmekesiste loodushüvede pakkumine, sealhulgas loodusväärtuste ja pärandkultuuri säilitamine, looduses liikumise võimaluste tagamine ning praktiliste looduskaitsetöödega jätkamine.
Omaniku ootus sõnastab, et majandatavates metsades tuleb jälgida netojuurdekasvu ja raiemahu tasakaalu raieringi keskmisena. Eesmärk on majandada metsa targalt ja vastutustundlikult, hoides ja kasvatades metsa kui vara väärtust tulevastele põlvedele ja teha seda nii, et metsamajanduslike tegevuste mõju loodusele oleks võimalikult väike.
Omaniku ootus on, et RMK puidumüügi korraldus loob suurima võimaliku lisandväärtuse ja toetab riigimetsast pärit puidu maksimaalset väärindamist Eestis.
RMK tegevuse korraldamisel lähtutakse kehtivatest keskkonna- ja kvaliteedipoliitikatest, kus on kirjeldatud muu hulgas keskkonna säästmiseks, töökvaliteedi tagamiseks, inimressursi juhtimiseks, korruptsiooni ennetamiseks ning inimõiguste kaitseks rakendatavad meetmed. Kõik viidatud poliitikad on leitavad RMK avalikul veebilehel www.rmk.ee.
Keskkonnasäästlike põhimõtete paremaks järgimiseks on RMK-l alates 2002. aastast rakendatud rahvusvaheline ISO 14001 nõuetele vastav keskkonnajuhtimissüsteem. Samast aastast järgitakse rahvusvaheliselt tunnustatud FSC® (FSC-C022757) säästva metsamajanduse standardi nõudeid. 2010. aasta lõpul toimunud auditite tulemusel omandas RMK täiendavalt rahvusvahelise kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaadi ISO 9001 ja rahvusvahelise säästva metsamajanduse PEFC sertifikaadi. RMK toimimist hinnatakse regulaarselt korraliste auditite ja resertifitseerimisauditite käigus. 2025. aastal toimunud ISO 14001 ja ISO 9001 (sertifitseerija Bureau Veritas Eesti OÜ) ning PEFC (sertifitseerija NCS Estonia OÜ) ja FSC (sertifitseerija BM Certification Estonia OÜ) standardite auditite tulemusena leidis kinnitust, et RMK majandab metsi säästlikult ja RMK kvaliteedijuhtimissüsteem toimib ning RMK on jätkuvalt vastavuses kõigi nelja nimetatud standardi nõuetega. Järjest enam panustame infoturberiskide juhtimisele ja küberturvalisuse tagamisele. Seda tõestab 2025. aastal RMK omistatud küberturvalisuse ISO 27001 sertifikaat, mis kinnitab, et RMK andmed on hoitud ja süsteemid on turvalised.
Vastavalt riskide haldamise raamistikule jälgime ja hindame regulaarselt RMK tegevust mõjutavaid riske, mis on jaotatud kuude põhikategooriasse: kvaliteedirisk, finantsrisk, mainerisk, korruptsioonirisk, infoturberisk ja keskkonnarisk. Kõikidele riskidele on määratud riskitõsidusastmed (madal, keskmine, kõrge või kriitiline) ja maandamismeetmed, mis sõltuvad konkreetse riski iseloomust. Lisaks avasime väärkäitumisest teatamise kanali ja valmisid juhised vastavate teadete esitamiseks ja menetlemiseks. Asjakohaseid teavitusi saavad edastada nii töötajad kui ka välised isikud soovi korral ka konfidentsiaalselt või anonüümselt.
RMK on metsamajandajana läbinud erakordsete muutustega tegevusperioodi, kus majandustulemusi on mõjutanud mitmed välised tegurid. Eeldame, et suuremad muutused on möödas ja oleme sisenenud taas stabiilsemasse keskkonda.
Tegevuskeskkonna senised kiired muutused olid tingitud riigi suuremast fookusest loodushoiule ning keskkonnateadlikule metsamajandamisele. Lühiajaliselt mõjutas tulubaasi ka kohaliku puidutööstuse tarneahelate ümberkujunemisega tekkinud hinnatõus, mille põhjustas Venemaa sissetung ja täiemahulise sõja algus Ukrainas. Järgmiseks oluliseks strateegiliseks mõjutajaks RMK tulubaasi osas saab kohaliku puidutööstuse kohanemissuutlikkus uues tegevus-keskkonnas ja RMK varumis- ning turustusprotsesside kohandamine muutustega.
RMK juhatus on muutustega kohanemiseks initsieerinud mitmeid organisatsioonisiseseid protsesse, mis kätkevad nii tegevus- kui ka juhtimisprotsesside ja tarkvaratoeliste lahenduste arendust. Eesmärk on lähiaastatel organisatsiooniliselt väljuda kiirete muutuste perioodist ning jõuda uute efektiivsete tegevus- ja juhtimispraktikateni. Juhtimispraktikate ühtlustamiseks juurutasime 2025. aastal kogu organisatsioonis ühised juhtimispõhimõtted ning juhtimiskoolituse läbisid kõik juhid. Töötajate pühendumuse jälgimiseks viime igal aastal läbi töötajate heaolu-uuringu. 2025. aastal osales uuringus 77% (2024. aastal 75%) töötajatest ning pühendumuse määr oli 5,8 (2024. aastal 5,6) punkti 7-punktisel skaalal.
2025. aastal teenis RMK müügitulu 254,2 miljonit (2024. aastal 253,3 miljonit) eurot. Valdava osa käibest moodustas ümarpuidu, hakkpuidu ja raieõiguse müük 250,8 miljoni (2024. aastal 250,2 miljoni) euro suuruses summas.
2025. aasta puidumüügi tulemust mõjutas oluliselt soe ja niiske talv koos erakordselt niiske suvega. Tulenevalt metsamaa suurusest ja hajutatusest ning olemasoleva metsataristu ulatusest ja kvaliteedist suudab RMK tagada puidu varumise ka keeruliste ilmastikuolude korral ja ajutine puidu varumise jaoks ebasoodne periood omab RMK tegevustulemusele positiivset mõju. Tekkis hinnavõit materjali müümisel, sest tulenevalt keerulistest ilmaoludest langes üldine raiesuutlikkus turul ja puidu ostjad maksid RMK tarnesuutlikkuse eest hinnapreemiat.
RMK eesmärk on tagada, et riigimetsast tulev puit saaks Eestis kohapeal maksimaalselt väärindatud ning seda tehtaks keskkonda hoidvalt. 2025. aastal moodustasid metsamaterjali müügi mahust 70% kestvuslepingud ning 30% enampakkumised. RMK müüb umbes 80% palkidest ning 63% virnmaterjalist kestvuslepingute alusel. Ülejäänud puit müüakse avalikel enampakkumistel.
Alates 2024. aastast avalikustab RMK kestvuslepingute mahu- ja hinnainfo oma kodulehel. RMK sõlmib kestvuslepingud vaid Eestis puitu ümber töötlevate ettevõtetega, et toetada kohaliku puidu väärindamist ja tööstuse arengut. Kestvuslepingud sõlmitakse üldjuhul viieks aastaks, kuid ostetava puidu kogus ja hind lepitakse kokku igal aastal igaks tarneperioodiks eraldi. Palkide müügil on aastas kolm ja virnmaterjalide müügil neli tarneperioodi.
RMK müüdud ümarpuidu kogus oli 3,10 miljonit (2024. aastal 3,18 miljonit) kuupmeetrit. Hakkpuiduna müüdi lisaks veel 0,26 miljonit (2024. aastal 0,34 miljonit) kuupmeetrit ja kasvava metsa raieõigusena 16,0 tuhat (2024. aastal 42,0 tuhat) kuupmeetrit puitu. Kokku realiseeriti riigimetsast 2025. aastal 3,38 miljonit (2024. aastal 3,56 miljonit) kuupmeetrit puitu.
2025. aasta keskmine puidu müügihind oli 74,5€/m³ (2024. aastal 70,7€/m³). Esimesel poolaastal müüdi kokku 51,1% mahust ning teeniti 50,8% müügitulust. Teisel poolaastal müüdi 48,9% mahust ning teeniti 49,2% müügitulust. Ümarpuidu esimese poolaasta keskmine müügihind oli 76,4€/m³ ning teises pooles 77,4€/m³. Teisel poolaastal oli hinnalangus kasepalgil ja kasespoonipakul, seevastu näitasid hinnatõusu kuuse- ja männipalgid. Läbi aasta langevat hinnatrendi näitasid ka okaspuu ja lehtpuu paberipuit.
Võrreldes 2024. aastaga on 2025. aastal palgi hinnad tõusnud 12%. Paberipuidul ja hakkpuidul langenud vastavalt 10% ja 8% ning küttepuidul jäänud samale tasemele.
2024. aastal avaldas RMK müügiteate leidmaks ettevõtjaid, kes on huvitatud puidu biokeemilise väärindamise tehase rajamisest Eestisse. Müügiteatele laekus viis taotlust ning hindamiskomisjon hindas kõik äriplaanid teostatavaks. 2025. aastal viidi pakkujate vahel läbi elektrooniline enampakkumine ja lepinguläbirääkimised ning paberipuidu osas sõlmiti eduka pakkuja VKG Fiberi OÜ-ga kokkulepe 700 tuhande kuupmeetri paberipuidu müügiks aastas alates tootmisperioodi algusest (eraldiseisvad lepingud okaspuu paberipuidule 360 tuhat m3 ja kasepaberipuidule 340 tuhat m3). VKG Fiber OÜ-l on õigus lepingutest väljuda ühe aasta jooksul, vastasel juhul leping jõustub siduvana.
Poolte õigused ja kohustused seonduvalt puidu müügi ja ostuga kehtivad 10 (kümme) aastat alates puidumüügi alguspäevast, mis sõltub tehase valmimisest ning tootmisperioodi algusest.
Tingimuslik leping sõlmiti ka teiseks jäänud pakkuja Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-ga, mis jõustub juhul, kui edukas pakkuja oma vastavast lepingust loobub ja teiseks jäänud pakkuja jätkuvalt soovib kokkulepitud tingimustel toorainet osta, teatades sellest RMK-le kahe kuu jooksul alates eduka pakkuja loobumise kohase teate saamisest ning eeldusel, et turule ei ole selleks ajaks lisandunud uusi ettevõtteid samas valdkonnas samaväärsete investeeringute tegemise potentsiaaliga (vastav analüüsikohustus lasub RMK-l, kes taolise olukorra tekkides peab hindama täiendava menetluse korraldamise vajalikkust ja asjakohasust). Poolte õigused ja kohustused seonduvalt puidu müügi ja ostuga kehtivad 10 (kümme) aastat alates puidumüügi alguspäevast (sõltub täpsemalt tehase valmimisest ning tootmisperioodi algusest).
Hakkpuidule jäi seekordsel müügiteatel pakkuja leidmata, mis annab võimaluse täiendava puidukeemilise väärindamise müügiprotsessi läbiviimiseks.
RMK kandis riigieelarvesse puhaskasumi eraldisena (dividendina) 35,5 miljonit (2024. aastal 119,6 miljonit) eurot ning sellelt arvestati tulumaksu 10,0 miljonit (2024. aastal 24,6 miljonit) eurot. Maamaksu tasus RMK 4,6 miljonit (2024. aastal 4,3 miljonit) eurot ja sotsiaalmaksu 8,9 miljonit (2024. aastal 9,5 miljonit) eurot.
RMK ärikasum oli 86,1 miljonit (2024. aastal 74,5 miljonit) eurot. Aruandeaasta kasum dividendide tulumaksu maha arvamise järel oli 79,3 miljonit (2024. aastal 57,4 miljonit) eurot. Bioloogiliste varade väärtuse ümberhindluse tulemusel suurenesid varad ja aruandeperioodi tulem 221,3 miljonit eurot. Aruandeaasta lõplikuks tulemiks koos bioloogiliste varade ümberhindlusega kujunes 300,5 miljonit (2024. aastal oli lõplik tulem -408,3 miljonit) eurot.
RMK-l puuduvad laenud, samuti ei ole RMK-l täiendavaid riskitegureid, mis sõltuks valuutakursside, börsihindade või intressimäärade muutusest.
MAJANDUSTEGEVUST ISELOOMUSTAVAD FINANTSSUHTARVUD
VALEM
2025
2024
Lühiajalise võla kattekordaja
käibevarad/lühiajalised kohustised
9,2
6,2
Likviidsuskordaja
(käibevarad (v.a. bioloogilised varad) - varud)/ lühiajalised kohustised
4,7
3,2
Debitoorse võla käibevälde
(nõuded ja ettemaksed/müügitulu) × 360
31,2
33,6
Põhivarade käibekordaja
müügitulu/materiaalsete põhivarade jääkmaksumus
0,4
0,4
Võlakordaja
kohustised/varad
1,1%
1,6%
Tegevustulukus
aruandeaasta kasum*/müügitulu
31,2%
22,7%
Koguvara puhasrentaablus (ROA)
aruandeaasta kasum*/varad
2,7%
2,1%
Netovara puhasrentaablus (ROE)
aruandeaasta kasum*/netovara
2,7%
2,1%
* aruandeaasta puhaskasumisse ei ole arvestatud bioloogiliste varade ümberhindlust
Investeeringud
Põhivarade soetamiseks ja parendamiseks investeeriti 2025. aastal 27,4 miljonit (2024. aastal 34,7 miljonit) eurot, millest 24,6 miljonit (2024. aastal 32,5 miljonit) eurot oli seotud tootmisega ja 2,8 miljonit (2024. aastal 2,2 miljonit) eurot organisatsiooni parendamisega.
Tootmisega seotud investeeringud tehti põhiliselt metsataristusse, millele kulus kokku 11,6 miljonit (2024. aastal 21,4 miljonit) eurot. Lisaks investeeriti 2,8 miljonit eurot (2024. aastal 3,2 miljonit) eurot looduskaitsetaristusse, Põlula kalakasvatusse, taimla- ja seemnemajandusse, külastuskorraldusse ja tootmishoonetesse. Lisaks soetati 2025. aastal looduskaitsealust maad 10,2 miljoni (2024. aastal 7,8 miljoni) euro väärtuses.
Organisatsiooni teenindamisega seotud investeeringuteks soetati 2025. aastal transpordivahendeid 1,3 miljoni euro eest (2024. aastal 0,8 miljonit), IT investeeringuid tehti summas 0,5 miljoni (2024. aastal 0,7 miljonit) euro ulatuses ning hoonete parendusi summas 1,0 miljonit (2024. aastal 0,1 miljonit) eurot.
2026. aasta tegevusplaan
2026. aastal kavandame uuendada ja metsastada 8 700 ha raiesmikke ja mittemetsamaid istu-tades kokku 18,6 miljonit metsataime: 8,3 miljonit mändi, 7,0 miljonit kuuske, 2,7 miljonit kaske ja 0,7 miljonit sangleppa. Võrreldes 2025. aastaga suureneb potitaimede ning lehtpuude osakaal. Metsauuenduste hooldamine on planeeritud 19 400 hektaril ja noorendike hooldamine 16 900 hektaril.
Looduskaitsetööde osas on planeeritud taastada poollooduslikke kooslusi 200-300 ha, jätkata liigikaitseliste töödega, mille suuremad objektid on soojumika püsielupaik Lääne-Virumaal ja jumalakäpa kasvukohad Raplamaal. Võõrliikide tõrje on plaanis ligikaudu 100 ha. Enamik looduskaitselisi töid tehakse sihtfinantseerimise toel. Peamised rahastusallikad on EL-i struktuurifondid, EL-i LIFE projektid, OÜ Rail Baltic Estonia ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.
Külastustaristu on planeeritud vastu võtma kuni kolm miljonit külastuskorda aastas. Lähtudes elanikkonna üha kasvavast huvist looduses liikumise vastu ja pidevalt mitmekesistuvatest kasutusviisidest, on oluline pikendada külastustaristu eluiga ja muuta seda kulutõhusamaks ning paremini looduskeskkonda kaitsvaks. Külastustaristu uuendamisel keskendutakse objektide turvalisusele, vastupidavusele, kasutusmugavusele ja kvaliteedile. Selle eesmärgi saavutamiseks teeb RMK koostööd ülikoolide ja teadusasutustega. Näiteks on käimas modulaarse ja ringse ehitussüsteemi loomise projekt Eesti Kunstiakadeemiaga ja koostööprojekt TalTech-iga, mis peab toetama kestliku ja kulutõhusa külastustaristu loomist.
Puitu planeerime varuda 2026. aastal kokku 3,2 miljonit m³. Varumise mahust ligi 2/3 moodustab uuendusraie, mille pindala on määratud kindlaks energeetika- ja keskkonnaministri määrusega. 2026. aastal planeerime teha korralisi uuendusraieid 8 410 ha. Korralistele uuendus-raietele lisaks prognoosime, et metsakahjustuste eemaldamiseks tuleb teha uuendusraiet 300 ha. Uuendusraiega planeerime varuda 2,1 miljonit m³ puitu. Harvendusraiet planeerime teha 11 000 ha ja varuda 0,6 miljonit m³ puitu. Lisaks teeme lähtuvalt puistute tervislikust seisundist sanitaarraiet ning raadamist kaitseväe harjutusväljade, riigimaanteede ja Rail Baltica objektidel. Nende raiete käigus on planeeritud varuda 0,2 miljonit m³ puitu. Raidmete ja tüvestena planeerime varuda 0,2 miljonit m³ energiapuitu.
2026. aastal varutava 3,2 miljonit kuupmeetrit puitu planeerime müüa keskmise hinnaga 71,1 eurot/m³ (2025. aastal 74,5 eurot/m³). Puidu müügituluks planeerime 225,3 miljonit (2025. aastal 250,8 miljonit) eurot.
2026. aasta müügituluks planeerime 228,6 miljonit (2025. aastal 254,2 miljonit) eurot ja kasumiks enne maksustamist 55,4 miljonit (2025. aastal 89,3 miljonit) eurot.
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
BILANSS
(tuhandetes eurodes)
31.12.2025
31.12.2024
Lisad
VARAD
Käibevarad
Raha
136 271
112 701
2
Nõuded ja ettemaksed
22 031
23 638
3
Varud
32 578
32 205
5
Bioloogilised varad
115 492
97 230
9
Kokku käibevarad
306 372
265 774
Põhivarad
Kinnisvarainvesteeringud
491
494
6
Materiaalsed põhivarad
635 684
637 989
7
Immateriaalsed põhivarad
1 241
1 686
8
Bioloogilised varad
2 041 057
1 867 017
9
Kokku põhivarad
2 678 473
2 507 186
KOKKU VARAD
2 984 845
2 772 960
KOHUSTISED JA NETOVARA
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed
28 467
37 450
10
Lühiajalised eraldised
4 875
5 702
13
Kokku lühiajalised kohustised
33 342
43 152
Pikaajalised kohustised
Pikaajalised eraldised
505
537
13
Kokku pikaajalised kohustised
505
537
KOKKU KOHUSTISED
33 847
43 689
Netovara
Riigikapital
1 085 481
1 128 820
Eelmiste perioodide jaotamata kasum
1 564 969
2 008 702
Aruandeaasta tulem koos bioloogiliste varade ümberhindlusega
300 548
-408 251
KOKKU NETOVARA
2 950 998
2 729 271
KOKKU KOHUSTISED JA NETOVARA
2 984 845
2 772 960
TULEMIARUANNE
(tuhandetes eurodes)
2025
2024
Lisad
Müügitulu
254 234
253 302
17
Muud äritulud
5 034
2 759
18
Kasum/kahjum bioloogilistelt varadelt
-1 876
1 530
9
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus
407
-3 319
5
Kaubad, toore, materjal ja teenused
-110 919
-117 383
19
Mitmesugused tegevuskulud
-12 878
-11 216
20
Tööjõukulud
-34 148
-36 758
21
Põhivarade kulum ja väärtuse langus
-13 616
-13 307
6,7,8
Muud ärikulud
-108
-1 076
Ärikasum
86 130
74 532
Muud finantstulud ja -kulud
3 140
7 498
22
Kasum enne tulumaksustamist
89 270
82 030
Tulumaks
-10 008
-24 604
23
Aruandeaasta kasum
79 262
57 426
Bioloogiliste varade ümberhindlus
221 286
-465 677
9
Aruandeaasta lõplik tulem koos
bioloogiliste varade ümberhindlusega 300 548 -408 251
RAHAVOOGUDE ARUANNE
(tuhandetes eurodes)
2025
2
024 Lisad
Rahavood äritegevusest
Ärikasum
86 130
74 532
Korrigeerimised
Põhivarade ja kinnisvarainvesteeringute kulum ja väärtuse langus
13 616
13 307
6,7,8
Kasum põhivarade ja kinnisvarainvesteeringute müügist
-1 336
-450
18
Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt
1 876
-1 530
9
Muud korrigeerimised 1
-28
-26
13
Kokku korrigeerimised
14 128
11 301
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus
1 465
-1 599
Varude muutus
-373
3 319
5
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus
3 941
-2 647
Kokku rahavood käibevarades
5 033
-927
Kokku rahavood äritegevusest
105 291
84 906
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel
-26 466
-36 385
7,8,11
Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade ning kinnisvarainvesteeringute müügist
1 521
460
6,7,8
Laekunud intressid
3 310
8 087
Kokku rahavood investeerimistegevusest
-21 635
-27 838
Rahavood finantseerimistegevusest
Makstud dividendid
-35 482
-119 600
23
Makstud dividendide tulumaks
-24 604
-13 727
23
Kokku rahavood finantseerimistegevusest
-60 086
-133 327
Kokku rahavood
23 570
-76 259
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses
112 701
188 960
2
Raha ja raha ekvivalentide muutus
23 570
-76 259
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus
136 271
112 701
2
1 Muud korrigeerimised real on kajastatud eraldiste intressi kulu.
NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE
(tuhandetes eurodes)
Riigikapital
Eelmiste perioodide jaotamata
kasum
Aruandeaasta tulem koos bioloogiliste varade ümber-hindlusega
Netovara kokku
31.12.2023
1 150 680
1 749 694
378 608
3 278 982
2023. aasta kasumi kandmine eelmiste perioodide kasumiks
0
378 608
-378 608
0
Makstud dividendid2
0
-119 600
0
-119 600
2024. aruandeaasta tulem koos bioloogiliste varade ümberhindlusega
0
0
-408 251
-408 251
Varade saamine1
1 152
0
0
1 152
Varade andmine1
-2 759
-2 759
RMK-le üle antud maadega seotud bioloogiliste varade ümberhindlus3
-20 253
0
0
-20 253
31.12.2024
1 128 820
2 008 702
-408 251
2 729 271
2024. aasta kahjumi kandmine eelmiste perioodide tulemiks
0
-408 251
408 251
0
Makstud dividendid2
0
-35 482
0
-35 482
2025. aruandeaasta tulem koos bioloogiliste varade ümberhindlusega
0
0
300 548
300 548
Varade saamine1
374
0
0
374
Varade andmine1
-16 605
0
0
-16 605
RMK-le üle antud maadega seotud bioloogiliste varade ümberhindlus3
-27 108
0
0
-27 108
31.12.2025
1 085 481
1 564 969
300 548
2 950 998
1 Varade saamise, varade andmise osas vt lisa 6,7.
2 Makstud dividendide ja tulumaksu osas vt lisa 23.
3 RMK-le üle antud maadega seotud bioloogiliste varade ümberhindlus vt lisa 9.
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) 2025. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis (edaspidi üldeeskiri) sätestatud nõuded.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kasutades soetusmaksumuse meetodit, v.a juhtudel, kui arvestuspõhimõtetes alljärgnevalt on kirjeldatud teisiti.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes.
Riigimetsa Majandamise Keskus kasutab tulemiaruande esitusviisil Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr 1. Bioloogiliste varade (mets) iga-aastane ümberhindlus esitatakse eraldi kirjel pärast aruandeaasta kasumit.
Rahavoogude aruande koostamisel on laekumised ja väljamaksed rühmitatud nende eesmärgi järgi äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel on kasutatud kaudset meetodit, mille puhul on äritegevuse rahavoogude leidmiseks korrigeeritud ärikasumit, elimineerides mitterahaliste majandustehingute mõju, äritegevusega seotud varade ning kohustiste saldode muutused ning sihtfinantseerimise saamise ja andmisega seotud tulud ja kulud.
Raha
Raha ekvivalendina kajastatakse kassas ja panga arvelduskontodel olevat raha. Raha ekvivalentidena kajastatakse ka katkestamisvõimalusega lühiajalisi kuni 12 kuulisi deposiite.
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine
RMK arvestusvaluutaks on euro, mis on ka aruannete esitusvaluutaks; kõiki teisi valuutasid loetakse välisvaluutadeks.
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustised aruandekuupäeva seisuga on ümber hinnatud eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel.
Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi tulemiaruandes, kusjuures ärituludes ja -kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega, muud valuutakursist tulenevad erinevused kajastatakse aga finantstuludes ja -kuludes.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuded teiste osapoolte vastu kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumise tõenäosust eraldi. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii aruandekuupäevaks teadaolevaid kui ka aruande kuupäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõuete allahindluse kulu kajastatakse tulemiaruandes kirjel Mitmesugused tegevuskulud.
Varud
Varud on varad:
(a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus;
(b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus;
(c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel.
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Neto realiseerimisväärtus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks.
Puidu varude allahindluse aluseks on kvaliteedinõuete langus (kui puit jääb pikaks ajaks laoplatsile seisma), mille järgselt tehakse laos ümbersorteerimine.
Metsapuuseemnete allahindluse aluseks on vanus või idanevuse vähenemine.
Kinnisvarainvesteeringud
Kinnisvarainvesteeringuks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõstmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuse poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara.
Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil.
Soetusmaksumuse meetodi rakendamisel kajastatakse kinnisvarainvesteeringut sarnaselt materiaalse põhivaraga, st soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse võimalikust langusest.
Amortisatsiooninorm määratakse igale kinnisvara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast. Kinnisvarainvesteeringute gruppide kasulikud eluead on järgmised:
EHITISED
Eeldatav kasulik eluiga aastates
Amortisatsiooni norm protsentides
Hooned
Kivihooned
33,3
3
Puithooned
16,7
6
Kergkonstruktsioonid
12,5
8
Rajatised
Laudteed, piirded jt puidust kerged välikonstruktsioonid
5
20
Kattega platsid
12,5
8
Teed, hüdrotehnilised rajatised ja maaparandussüsteemid
33,3
3
Muud rajatised
12,5
8
Maad ei amortiseerita.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalsed põhivarad on varad, mida RMK kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
Immateriaalsed varad on füüsilise substantsita, teistest varadest eristatavad mittemonetaarsed varad.
Materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade kapitaliseerimise alampiir alates 01.01.2023 on 10 000 eurot, välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Väiksema soetusmaksumusega objektide ostuhind kajastatakse üldjuhul perioodikuluna ja selliste varade üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Riigiasutuste vahelised tasuta varade üleandmised ja vastuvõtmised kajastatakse alates 01.09.2010 läbi netovara.
Maade arvele võtmisel on neli erinevat alust:
1) riigivara üleandmine – riigivaraseaduse alusel kliimaministri käskkiri, riigivara valitseja/volitatud asutuste vaheline üleandmise-vastuvõtmise akt;
2) omandamised – looduskaitseseaduse alusel kliimaministri käskkiri, metsaseaduse alusel RMK juhatuse otsus;
3) maa riigi omandisse jätmine – alates 01.07.2023 maareformiseaduse alusel riigi omandisse jäetud maad otse RMK valdusesse ei tule, maad anti kliimaministeeriumi/RMK valdusesse regionaalministri käskkirjaga riigivaraseaduse alusel;
4) maakorraldus (näiteks katastriüksuse jagamine) – maakorraldusseaduse alusel RMK kinnisvaraosakonna juhataja käskkiri (kuni 28.03.2024 RMK metsaosakonna peametsaülema käskkiri).
Hinnad – tehinguhind (omandamine, üleandmine), maakorralduses (nt katastriüksuse jagamine) on hinnaks maakorralduse käigus moodustatud katastriüksuse proportsioon olemasolevast soetusmaksumusest.
Materiaalne põhivara, mis vastab vara bilansis kajastamise kriteeriumitele, võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb:
(a) ostuhinnast (kaasa arvatud tollimaks ja mittetagastuvad maksud);
(b) soetamisega otseselt seotud kulutustest;
(c) vara tulevase demonteerimisega ja asukoha taastamisega (nt maa rekultiveerimine) seotud hinnanguliste kulutuste nüüdisväärtusest juhul, kui selle kajastamine vastab juhendis RTJ 8 „Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad“ kirjeldatud eraldiste moodustamise põhimõtetele.
Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara olulistel komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist ilma käibemaksuta).
Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele). Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu.
Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelvalve) ei kapitaliseerita, kui seda tehakse oma töötajate poolt ning selle suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Avaliku sektori üksused ei kapitaliseeri põhivara soetusmaksumusse makse ja lõive.
Kui materiaalne või immateriaalne põhivara valmistatakse oma töötajate poolt, kusjuures otsesed kulutused põhivara valmistamiseks ületavad põhivara arvelevõtmise alampiiri, kapitaliseeritakse vastava akti alusel:
1) vara valmistamise ja installeerimisega seotud töötajatele põhivara valmistamise aja eest makstud töötasu ja sellelt arvestatud maksukulu;
2) vara valmistamiseks kasutatud materjalid;
3) vara valmistamise või asukohta toimetamisega otseselt seotud materjali- ja teenuste kulud.
Parendusega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele (RTJ 5 tähenduses) ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele ning kulutuse maksumus on vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirina (ilma käibemaksuta) sätestatud summa. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse tulemiaruandes perioodi kuluna.
Kui parendusega kaasnes vara olulise osa väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa hinnanguline esialgne soetusmaksumus ja sellele vastav kogunenud kulum põhivara arvelt maha.
Bilansis kajastatakse materiaalset põhivara tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul.
Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset amortisatsiooni arvestuse meetodit. Vara hakatakse amortiseerima alates selle kasutusvalmis saamise hetkest ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuul. Kui 100%-liselt amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumust kui ka akumuleeritud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud.
Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast. Põhivara gruppide kasulikud eluead on järgmised:
Põhivarade grupp
Eeldatav kasulik eluiga aastates
Amortisatsiooni norm protsentides
EHITISED JA RAJATISED
Hooned
Kivihooned
33,3
3
Puithooned
16,7
6
Kergkonstruktsioonid
12,5
8
Kasvuhooned
14,3
7
Rajatised
Laudteed, piirded jt puidust kerged välikonstruktsioonid
5
20
Kattega platsid
12,5
8
Teed, hüdrotehnilised rajatised ja maaparandussüsteemid
33,3
3
Taimede kasvatusväljakud
14,3
7
Muud rajatised
12,5
8
MASINAD JA SEADMED
Masinad ja seadmed
Metsatraktorid
5,9
17
Metsahaaked
3,3
30
Põllumajandustraktorid
7,7
13
Põllumajandushaaked
7,7
13
Seadmed ja tööriistad
7,7
13
Muud sõidukid sh veesõidukid
5
20
Transpordivahendid
Sõiduautod
5
20
Väikeveokid
5
20
Bussid
5
20
Inventar, tööriistad, bürooseadmed
Arvutustehnika
2,9
34
MUU MATERIAALNE VARA
Taimekasvatuse kastid, raamid ja taimeveo konteinerid
7,7
13
Muu põhivara ja mööbel
5
20
Maad ei amortiseerita.
Põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, st edasiulatuvalt.
Materiaalse põhivara väärtuse võimaliku languse hindamisel lähtutakse raha genereerivate varade puhul RTJ-s 5 toodud põhimõtetest ja raha mitte-genereerivate varade puhul IPSAS 21 toodud teguritest. Raha mitte-genereerivate varade väärtuse vähenemise tuvastamiseks kaalutakse järgnevaid tegureid:
1) varaga osutatavate avalike teenuste järgi on vajadus lõppenud või oluliselt vähenenud;
2) märkimisväärsed pikaajalised muudatused tehnoloogilises vallas, poliitilises ja õiguslikus keskkonnas;
3) varade füüsiline kahjustumine, hävimine, lammutamine, kadumine jne;
4) pikaajalised muudatused, mis mõjutavad vara kasutamist ja kasutusviisi;
5) katkestatakse pooleliolevate varade ehitus enne ehitustööde lõppemist või kasutusvalmis saamist;
6) oluline pikaajalise nõudluse vähenemine teenuse järgi.
Raha genereerivate varade bilansilise väärtuse võimalikku langust kontrollitakse juhtudel, kui mingid sündmused või asjaolude muutmine näitavad, et vara kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilise väärtuse. Kui sellised asjaolud on olemas, viib juhatus läbi vara kaetava väärtuse testi. Kui hinnanguline kaetav väärtus on väiksem kui bilansiline väärtus, siis hinnatakse see vara või raha genereeriva üksuse moodustatavad varad alla kuni kaetava väärtuseni, milleks on kas sellest varast tulevikus saadavate rahavoogude nüüdisväärtus (ehk kasutusväärtus) või selle vara õiglane väärtus, mida on vähendatud müügikulutustega, olenevalt kumb on kõrgem. Vara õiglase väärtuse määramisel kasutatakse vajadusel RMK väliste ekspertide abi. Allahindlus kajastatakse aruandeperioodi tulemiaruande kirjel Põhivarade kulum ja väärtuse langus.
Kui järgnevatel perioodidel vara kaetav väärtus on tõusnud üle vara bilansilise väärtuse, siis allahindlus tühistatakse ja suurendatakse vara bilansilist väärtust, kuid mitte rohkem, kui bilansilise väärtuseni, mis varal oleks, kui allahindlust ei oleks tehtud. Vara allahindluse tühistamine kajastatakse tulemiaruandes samal real, kus kajastati ka varem allahindlus.
Põhivara eemaldatakse bilansist selle müümise hetkel või kui selle edasine kasutamine või müük ei tekita tõenäoliselt majanduslikku kasu, või kui vara enam ei eksisteeri (on hävitatud või hävinud, kadunud vms) või põhivara mahakandmise otsuse alusel enne selle utiliseerimist või hävitamist. Vara mahakandmisel kajastatakse põhivara jääkmaksumus amortisatsioonikuluna.
Immateriaalse vara puhul eeldatakse, et tegemist on piiratud kasuliku elueaga varaga. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset amortisatsiooni meetodit. Kui ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata immateriaalse vara kasulikku eluiga, amortiseeritakse see vara kuni 10 aasta jooksul.
Immateriaalse põhivara gruppide kasulikud eluead on järgmised:
Põhivarade grupp
Eeldatav kasulik eluiga aastates
Amortisatsiooni norm protsentides
Arvutitarkvara
2,9
34
Bioloogilised varad
RMK valduses oleva metsa väärtuse arvestusel lähtutakse üldeeskirja lisast 8 „Riigimetsa hindamine“.
Riigimetsa õiglase väärtuse hindamisel (edaspidi kasutatud ka metsa väärtuse hindamisel) lähtutakse riigimetsa tulevastest raiemahtudest, mis arvestavad ühtlase ja igavikulise metsakasutuse mahuga, diskonteerides metsamajandamisest tulevikus tekkivad keskmistena prognoositud rahavood tänasesse päeva.
Riigimetsa õiglane väärtus leitakse kümne aasta keskmisena prognoositud aastase metsamajandamise tulude (MT) ja metsamajandamise kulude (MK) vahena, jagatuna diskontomäära (I) ja inflatsioonimäära (P) vahega.
Riigimetsa bilansilise väärtuse (RBV) arvestamise valem:
MT - MK
RBV = -----------------
I – P
Metsamajandamise tulud (MT) leitakse puidu keskmise müügihinna (KMH) ja riigimetsa kümne aasta keskmisena prognoositud aastase raiemahu (RM) korrutisena.
Puidu keskmine müügihind (KMH) leitakse kümne aasta keskmise prognoositud müügihinna alusel ilma lisanduvate maksudeta. Müügihinna prognoosimisel võetakse arvesse hinnanguid makromajandusliku olukorra, sealhulgas puiduturul toimuvate muutuste kohta.
Metsamajandamise kulud (MK) leitakse kümne aasta keskmisena prognoositud kuludena, mis võimaldavad seaduse alusel ettenähtud raiemahtude saavutamise ning loovad eeldused metsa taastootmiseks samaväärses mahus ning kvaliteedis. Kulude prognoosi koostamisel lähtutakse mineviku kulude tasemetest. Metsamajandamise kulude koosseisu arvatakse metsa müügi, metsa varumise, metsakasvatuse ja hooldamise, metsakorralduse, teede ja kuivendussüsteemi korrashoiuga seotud kulud ja majandatavate metsade maamaks. Kulude koosseisu ei arvestata ühekordseid olulisi kulusid, mis olid seotud ainult aruandeaastaga ja mida ei esine tulevikus.
Metsamajandamise kulude (MK) prognoosimise keerukuse vähendamiseks eeldatakse, et metsamajandamisega seotud keskmine aastane amortisatsioon ja investeeringute määr on pikas perspektiivis võrdsed, mistõttu lähtutakse metsa majandamisega seotud kuludes käesoleva hetke amortisatsiooni tasemest, arvestamata eraldi tulevaste perioodide investeeringuid.
Diskontomäärana (I) kasutatakse Rahandusministeeriumi poolt RMK-le arvestatud omakapitali tulumäära.
Inflatsiooni mõju ei arvestata puidu keskmise müügihinna (KMH) ega ka metsamajandamise tulude (MT) prognoosimisel, vaid inflatsioonimääraga korrigeeritakse metsamajandamise netotulu. Inflatsioonimäärana (P) võetakse arvesse metsamajandussektoris prognoositav kümne aasta keskmine inflatsioonimäär.
Riigimetsa väärtus arvutatakse iga aasta lõpu seisuga ümber. Väärtuse muutus kajastatakse tulemiaruandes kirjel Bioloogiliste varade ümberhindlus, väljaarvatud riigimetsa tasuta üleandmise ja vastuvõtmise tulemusena tekkinud metsamaa pindala muutusele vastava riigimetsa õiglase väärtuse osa, mis kajastatakse netovara muutusena kirjel Riigikapital.
Bioloogiliste varade käibevara osa leidmiseks kasutatakse bioloogiliste varade väärtuse leidmisel kasutatud 10 aasta keskmisena prognoositud metsamaterjali kuupmeetri müügihinda ning 10 aasta keskmisena prognoositud kulu kuupmeetri kohta. Mõlemad väärtused korrutatakse 10 aasta keskmisena prognoositud aastase raiemahuga. Saadud tulu ja kulu vahe kajastatakse käibevarades. Käibevarades kajastatud bioloogilised varad iseloomustavad järgneva aruandeperioodi hinnangulist kasumit puidu müügist.
RMK kajastab bioloogiliste varadena ka metsataimi käibevarade rühmas.
Bioloogilisi varasid (v.a mets), mille õiglane väärtus on usaldusväärselt hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega, kajastatakse nii esmasel arvele võtmisel kui ka järgnevatel aruandekuupäevadel nende õiglases väärtuses, millest on maha arvutatud hinnangulised müügikulutused. Käibevaradena kajastatakse ainult selliseid bioloogilisi varasid, mis on soetatud edasimüümise eesmärgil või realiseeritakse tavapärase äritsükli käigus. Bioloogiliste varade õiglase väärtuse muutusest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse tulemiaruandes.
Rendid
Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul loetakse rendilepingut kasutusrendiks.
Alljärgnevad kriteeriumid viitavad üldjuhul olukordadele, kus põhilised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, mistõttu rendilepingut loetakse kapitalirendiks:
1) renditava vara omandiõigus läheb rendiperioodi lõpuks üle rentnikule;
2) rentnikul on optsioon osta renditavat vara oluliselt madalama hinnaga selle õiglasest väärtusest ning on kindel, et rentnik seda õigust kasutab;
3) lepinguperiood katab üle 75% renditava vara majanduslikust elueast;
4) rendi jõustumise hetkel on rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus üle 90% renditava vara õiglasest väärtusest;
5) renditud vara on nii spetsiifiline, et vaid rentnik saab seda ilma modifikatsioonideta kasutada.
RMK kui rendileandja
RMK kajastab kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara oma bilansis tavakorras, analoogiliselt muule bilansis kajastatavale varale.
Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna, välja arvatud juhul, kui mõni muu süstemaatiline meetod peegeldab objektiivsemalt varast tulenevate hüvede ajalist jaotumist.
RMK kui rentnik
Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna, välja arvatud juhul, kui mõni muu süstemaatiline meetod peegeldab objektiivsemalt varast tulenevate hüvede ajalist jaotumist.
RMK rendib kasutusrendi tingimustel välja maad. Tingimuslikke rendilepinguid ei sõlmita. Rendilepinguid pikendatakse erandkorras. Väljaostmise võimalus puudub.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Eraldist kajastatakse bilansis juhul, kui:
1) RMK-l lasub enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt
juriidiline või tegevusest tingitud kohustus;
2) kohustuse realiseerumine on tõenäoline;
3) kohustuse summat on võimalik usaldusväärselt mõõta.
Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldiste täitmiseks tõenäoliselt vajaliku summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldised võetakse arvele lühi- ja pikaajalise osana, lähtudes hinnangust nende realiseerumise tähtajale. Eraldise suurusele hinnangu andmisel võib kaasata ka eksperte väljastpoolt RMK-d.
Eraldiste moodustamist kajastatakse samaaegselt kuludes (eraldiste vähenemist kulude vähenemisena). Pikaajalised eraldised kajastatakse bilansis eraldistega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas.
Eraldistena kajastatakse seadusest tulenevat kutsehaigushüvitise kohustust ja RMK kollektiivlepingust tulenevat tulemustasu eraldist ja pensionieraldist.
Olulised lubadused ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, on avalikustatud raamatupidamise aastaruande lisades tingimuslike kohustistena.
Jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksustatakse 2025. aastast tulumaksumääraga 22/78 jaotatavate dividendide netosummast (2024. aastal kehtis regulaarselt makstavatel dividendidel maksumäär 14/86 jaotatavate dividendide netosummast, kui jaotatava kasumi summa ei ületa viimase kolme aasta keskmist jaotatavat kasumit, millelt on makstud tulumaksu).
Finantskohustised
Finantskohustisi (nt võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Kohustiste kajastamisel peetakse kinni tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud kohustised kajastatakse aruandeperioodi bilansis.
Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.
Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on kas rahuldatud, lõpetatud või aegunud.
Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivarade soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.
Tulu kajastamine
Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses võttes arvesse lepingutes ette nähtud hinnavähendusi ja rabatte.
Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik alljärgnevalt loetletud tingimused on täidetud:
(a) olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale;
(b) müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle;
(c) tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta;
(d) tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline;
(e) tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Tulu teenuse müügist kajastatakse lähtudes valmidusastme meetodist. Juhul kui teenus osutatakse väga lühikese ajaperioodi jooksul ning tulu periodiseerimise mõju oleks ebaoluline, kajastatakse tulu kohe pärast teenuse osutamist.
Tulu, mida saadakse vara kasutada andmise eest intresside, litsentsitasude või dividendidena, kajastatakse siis kui:
(a) tulu laekumine on tõenäoline; ja
(b) tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Intressitulu kajastatakse lähtudes vara sisemisest intressimäärast. Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks.
Tulu maksustamine
Vastavalt metsaseaduse § 48 lõikele 5 kinnitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul RMK puhaskasumist riigieelarvesse kantava summa.
Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. 2024. aastal oli tulumaksumäär 20% (20/80 väljamakse netosummast) ning regulaarsetele dividendidele kehtis madalam tulumaksumäär 14% (14/86 dividendide netosummast). Alates 1. jaanuarist 2025 on tulumaksumäär 22% ja tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 22/78 netoväljamaksest ja varasemalt kehtinud soodusmäär 14% (14/86) enam ei kehti.
Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse tulemiaruandes tulumaksukuluna ning bilansis eraldisena dividendide väljakuulutamise hetkel, sõltumata perioodist, mille eest dividendid välja kuulutatakse või millal dividendid tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide reaalsele väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel edasilükkunud tulumaksuvara ega kohustusi.
Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks vaba omakapitali väljamaksmisel dividendidena, on toodud aastaaruande lisas Tingimuslikud kohustised.
Seotud osapooled
RMK aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:
1) tegev-ja kõrgema juhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps;
2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle on punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega valitsev või oluline mõju;
3) äriühingud, kus RMK on volitatud esindaja (tütarettevõtted).
Raamatupidamise aastaaruandes avaldatakse informatsioon seotud osapooltega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamise sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Samuti avalikustatakse raamatupidamise aastaaruandes tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmele aruandeaastal arvestatud tasud ja olulised soodustused.
Sündmused pärast aruandekuupäeva
Pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega.
Korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on sündmus, mis kinnitab aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid ning selle mõju on kajastatud lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes.
Mittekorrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest ning tavaliselt ei kajastata selle mõju lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes, need on avaldatud lisades juhul, kui nad on olulised.
Lisa 2 Raha
(tuhandetes eurodes)
31.12.2025
31.12.2024
Sularaha kassas
5
4
Arvelduskontod
26 266
27 697
Tähtajalised deposiidid
110 000
85 000
Kokku raha
136 271
112 701
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(tuhandetes eurodes)
31.12.2025
31.12.2024
Nõuded ostjate vastu
19 516
20 727
Ostjatelt laekumata arved
19 609
20 727
Ebatõenäoliselt laekuvad arved
-93
0
Muud lühiajalised nõuded
2 515
2 911
Muud viitlaekumised
1 443
1 271
Laekumata muud lühiajalised nõuded
231
949
Seadusandlusest tulenevad laekumata toetused
1
2
Saamata sihtfinantseerimine (lisa 15)
840
689
Kokku nõuded ja ettemaksed
22 031
23 638
Viitlaekumistena on kajastatud ostjale veoselehega üle antud, kuid ostja poolt mõõtmata puidukoguste kajastatud nõuded ja deponeeritud vahendite intressi nõuded.
Kõigi nõuete ja ettemaksete järelejäänud tähtaeg on kuni 12 kuu jooksul. Nõuete allahindlusi ja bilansist välja kantud lootusetuid nõudeid 2025. aastal ei ole (2024. aastal ei olnud).
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(tuhandetes eurodes)
31.12.2025
31.12.2024
Maksuvõlg
Maksuvõlg
Tulumaks dividendidelt (lisa 23)
10 008
24 604
Käibemaks
2 168
2 367
Üksikisiku tulumaks
377
392
Erisoodustuse tulumaks
32
26
Sotsiaalmaks
631
707
Kohustuslik kogumispension
29
23
Töötuskindlustusmaks
37
41
Muud maksud
0
13
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad
13 282
28 173
(lisa 3 ja 10)
Maksude ettemaksed perioodil 2024 ja 2025 puudusid.
Lisa 5 Varud
(tuhandetes eurodes)
31.12.2025
31.12.2024
Tooraine ja materjal
120
137
Lõpetamata toodang
3 922
3 443
Metsamaterjal, metsast kokku vedamata
3 922
3 443
Valmistoodang
28 461
28 533
Metsamaterjal
23 590
24 533
Muud (seemned, istutusmaterjal)
4 871
4 000
Müügiks ostetud kaubad
68
70
Ettemaksed varude eest
7
22
Kokku varud
32 578
32 205
Varude allahindlusi perioodil 2024 ja 2025 ei ole toimunud.
Lisa 6 Kinnisvarainvesteeringud
(tuhandetes eurodes)
Maa
Ehitised ja rajatised
Kokku
Saldo 31.12.2024
Soetusmaksumus
200
3 044
3 244
Akumuleeritud kulum
0
-2 750
-2 750
Jääkmaksumus
200
294
494
Müügid
-30
-155
-185
Amortisatsioonikulu
0
-50
-50
Varade andmised2
-6
-8
-14
Ümberklassifitseerimine materiaalsetest põhivaradest
33
213
246
Saldo 31.12.2025
Soetusmaksumus
197
1 885
2 082
Akumuleeritud kulum
0
-1 591
-1 591
Jääkmaksumus
197
294
491
Müüdud kinnisvarainvesteeringud müügihinnas
2025
1 308
2024
380
Kasum kinnisvarainvesteeringute müügist
2025
1 123
2024
369
Teenitud renditulu kinnisvarainvesteeringutelt
2025
23
2024
43
Kinnisavara haldamisega seotud otsesed kulud
2025
-64
2024
-36
2Selgitused vt. Lisa 7.
Lisa 7 Materiaalsed põhivarad
(tuhandetes eurodes)
Masinad ja seadmed
Maa
Ehitised ja
Transpordi-
Arvutid ja
Muud
Muud
Lõpetamata
Kokku
rajatised
vahendid
arvuti
masinad ja
materiaalsed
ehitised
süsteemid
seadmed
põhivarad
Saldo 31.12.2024
Soetusmaksumus
401 243
341 966
8 983
850
9 350
4 052
6 456
772 900
Akumuleeritud kulum
0
-116 431
-6 265
-832
-7 997
-3 386
0
-134 911
Jääkmaksumus
401 243
225 535
2 718
18
1 353
666
6 456
637 989
Ostud ja parendused
10 221
73
1 346
0
0
0
15 135
26 775
Uute ehitiste ost, uusehitus, parendused
0
0
0
0
0
0
0
0
Muud ostud ja parendused
0
0
0
0
0
0
0
0
Varade saamine1
365
9
0
0
0
0
0
374
Amortisatsioonikulu
0
-10 561
-799
-11
-354
-239
0
-11 964
Mahakandmised
0
-536
0
0
0
-117
0
-653
Varade andmine2
-16 034
-557
0
0
0
0
0
-16 591
Ümberklassifitseerimised
-33
13 755
0
0
42
0
-14 010
-246
Ümberklassifitseerimine kinnisvarainvesteeringutesse
-33
-213
0
0
0
0
0
-246
Ümberklassifitseerimine lõpetamata projektidest
0
13 968
0
0
42
0
-14 010
0
Saldo 31.12.2025
Soetusmaksumus
395 762
352 064
9 528
849
9 078
2 055
7 581
776 917
Akumuleeritud kulum
0
-124 346
-6 263
-842
-8 037
-1 745
0
-141 223
Jääkmaksumus
395 762
227 718
3 265
7
1 041
310
7 581
635 684
Müüdud materiaalsed
Ehitised ja rajatised
Transpordi-vahendid
Arvutid ja arvuti süsteemid
Muud masinad ja
Muud materiaalsed põhivarad
põhivarad müügihinnas
seadmed
2024
0
0
87
0
0
0
87
2025
0
0
165
0
62
0
227
1Aruandeperioodil on saadud tasuta varasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt 274 tuhat eurot (2024. aastal 0 eurot), Maa- ja Ruumiametilt 0 eurot (2024. aastal 954 tuhat eurot), Kliimaministeeriumilt 100 tuhat eurot (2024. aastal 198 tuhat eurot).
2Aruandeperioodil on materiaalsete põhivarade ja kinnisvarainvesteeringute koosseisust antud tasuta varasid üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 18 tuhat eurot (2024. aastal 57 tuhat eurot), Kaitseministeeriumile 145 tuhat eurot (2024. aastal 2 685 tuhat eurot), Kliimami-nisteeriumile 27 tuhat eurot (2024. aastal 0 tuhat eurot), Siseministeeriumile 261 tuhat eurot (2024. aastal 1 tuhat eurot), Haridus- ja Teadusministeeriumile 0 eurot (2024. aastal 1 tuhat eurot), Kultuuriministeeriumile 236 tuhat eurot (2024. aastal 0 eurot), Viimsi vallale 0 eurot (2024. aastal 15 tuhat eurot), Hiiumaa vallale 2 tuhat eurot (2024. aastal 0 eurot), Saaremaa vallale 123 tuhat eurot ( 2024. aastal 0 eurot), Luunja vallale 13 tuhat eurot (2024. aastal 0 eurot), Tallinna Linnavaraametile 15 780 tuhat eurot (2024. aastal 0 eurot).
Lisa 8 Immateriaalsed põhivarad
(tuhandetes eurodes)
Arvuti
tarkvara
Lõpetamata projektid ja
ettemaksed
Kokku
Saldo 31.12.2024
Soetusmaksumus
9 374
1 023
10 397
Akumuleeritud kulum
-8 711
0
-8 711
Jääkmaksumus
663
1 023
1 686
Ostud
0
504
504
Ümberklassifitseerimised
1 382
-1 382
0
Amortisatsioonikulu
-949
0
-949
Saldo 31.12.2025
Soetusmaksumus
10 757
145
10 902
Akumuleeritud kulum
-9 661
0
-9 661
Jääkmaksumus
1 096
145
1 241
Lisa 9 Bioloogilised varad
(tuhandetes eurodes)
Majandatava riigimetsa bilansiline väärtus (RBV) on leitud kümne aasta keskmisena prognoositud aastase metsamajandamise tulude (MT) ja metsamajandamise kulude (MK) vahena, jagatuna diskontomäära (I) ja inflatsioonimäära (P) vahega.
31.12.2025 seisuga ja 31.12.2024 seisuga läbi viidud riigimetsa õiglase väärtuse hindamise sisendid olid järgnevad:
Diskontomääraks (I) 31.12.2025 seisuga on 7,49% (31.12.2024 seisuga 7,10%) on Rahandusministeeriumi poolt RMK-le arvestatud omakapitali tulumäär.
Realiseeritava riigimetsa õiglase väärtuse meetodina kasutatakse RTJ-s 7 kirjeldatud diskonteeritud neto rahavoogude meetodi sarnast metoodikat.
Diskonteeritud neto rahavoogude meetodi puhul tuleb oodatavate rahavoogude nüüdisväärtuse määramisel diskonteerida oodatavaid rahavooge turuintressiga (RTJ 7 punkt 21).
Turuintress peaks kajastama sellelt varalt oodatavat kasumit, arvestades kapitali hinda ja sektori riski. Kuna RMK-l ei ole laene, peaks diskontomäär sisaldama ainult omakapitali hinda. Omakapitali hinda saab määrata sarnaselt sellele, kuidas Rahandusministeerium arvutab seda riigi valitseva mõju all olevatele äriühingutele. Diskontomäärana tuleb kasutada Rahandusministeeriumi poolt Riigimetsa Majandamise Keskusele arvutatud omakapitali tulumäära.
Kuna RMK-l pole laene, on diskontomäära valem: i = Re, kus
Re on nõutav omakapitali tulumäär (% aastas).
Re valem: , kus
Rf on riskivaba tulumäär, milles võetakse arvesse Saksamaa 10-aastaste võlakirjade viimase viie kalendriaasta tulususe aritmeetiline keskmine, millele on lisatud Eesti riskipreemia. Eesti riigi riskipreemia arvestamisel kasutatakse ettevõtete väärtuse eksperdi Aswath Damodaran’i loodud andmebaasist leitud Eesti riigi reitingu alusel arvestatud riskipreemiat.
βe on finantsvõimenduse beetakordaja, mis näitab ettevõtte riskitaset võrreldes teiste turul kaubeldavate ja samas sektoris töötavate ettevõtetega. Kui e < 1, siis ettevõtte risk on alla turu keskmise riski; kui e > 1, siis on ettevõtte risk on üle turu keskmise.
Kuna Eestis puuduvad võrreldavad börsil noteeritud ettevõtted, siis kasutatakse hinnanguna teiste riikide samal tegevusalal tegutsevate noteeritud ettevõtjate keskmist võimenduseta beetakordajat. See leitakse samuti Aswath Damodaran’i andmebaasist, milles Riigimetsa Majandamise Keskusele vastav tegevusala on „Paper/Forest Products“.
(Rm–Rf) on turu riskipreemia, mis on leitud erinevate uurimuste järgi ja mille väärtuseks loetakse 5%. Sama kasutab omakapitali hinnamudelites Konkurentsiamet.
Rs on täiendav riskipreemia, mis leitakse kliendiportfelli hajutatusele, tooteportfelli hajutatusele, juhtimiskvaliteedile, tulude stabiilsusele ja finantssuutlikkusele antud hinnangu alusel vahemikus 0 kuni 6%, hinnates kõiki riske 5-pallilisel skaalal (kõrge, pigem kõrge, keskmine, pigem madal, madal).
Kirjeldatud metoodika alusel on 2025. aastaks Rahandusministeeriumi poolt arvestatud Riigimetsa Majandamise Keskuse diskontomäär 7,49% (2024. aastal 7,10%), kujunedes järgmistest komponentidest:
1) riskivaba tulumäär 3,38% (2024. aastal olid riskivaba tulumäär 3,43%);
2) beetakordaja 0,78 (2024: 0,71);
3) turu riskipreemia 5,75% (2024: 5,75%);
4) ettevõttespetsiifiline riskipreemia -0,4% (2024: -0,4%).
Diskontomäära muutuse mõju metsa õiglasele väärtusele 31.12.2025 ja 31.12.2024 seisuga on toodud sensitiivsusanalüüsis (vaata tabelid 6 ja 7).
Inflatsioonimäär (P) on Rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna prognoositav metsamajanduse sektori inflatsioonimäär, milleks 31.12.2025 seisuga läbi viidud metsa väärtuse hindamises on olnud 2,55% (31.12.2024 seisuga hindamises 2,70%).
31.12.2025 seisuga riigimetsa õiglase väärtuse hindamises kasutatud inflatsioonimäär 2,55% on leitud Rahandusministeeriumi prognoosi alusel, mis hõlmab aastaid 2026-2035. 31.12.2024 seisuga hindamises rakendatud inflatsioonmäär 2,70% hõlmas perioodi 2025-2034.
Inflatsioonimäära muutuse mõju metsa õiglasele väärtusele 31.12.2025 ja 31.12.2024 seisuga on toodud sensitiivsusanalüüsis (vaata tabelid 6 ja 7).
Metsamaa pindala
RMK valduses oleva inventeeritud metsamaa pindala oli 31.12.2025 seisuga 1 070 487 hektarit (31.12.2024 seisuga 1 060 807 hektarit). Mittemajandatavad metsad, ehk range kaitse all olevad metsad (sh kaitsealade sihtkaitsevööndid, loodusreservaadid, liigi püsielupaikade sihtkaitsevööndid, vääriselupaigad) hõlmasid 370 892 ha (31.12.2024 seisuga 352 379 hektarit). Ülejäänu ehk 699 595 ha (31.12.2024 seisuga 708 428 hektarit) moodustasid majandatavad, sh majanduspiirangutega metsad.
Metsamaa pindala suurenemise põhjuseks oli riigi omandisse vormistatud ja RMK valdusesse antud maadel läbi viidud metsade inventeerimine (vaata tabelid 8 ja 9).
Metsamaa pindala (ha) jagunemine peapuuliikide lõikes on toodud tabelis 1 ja 8.
Tabel 1 Metsamaa pindala peapuuliigi pindalade lõikes 31.12.2025 seisuga (hektar)
Peapuuliik
Rangelt kaitstavad
Majandatavad
Kokku
Mänd
183 240
248 920
432 161
Kuusk
56 061
171 646
227 707
Kask
94 995
214 603
309 598
Haab
17 537
30 547
48 084
Sanglepp
11 008
15 565
26 573
Hall-lepp
4 443
16 492
20 935
Teised
3 607
1 822
5 429
Kokku
370 892
699 595
1 070 487
Raiemaht
Raiet planeeritakse RMK majandatavas metsas selliselt, et puidu juurdekasvu suurendamiseks vajalikud metsakasvatustööd oleksid õigel ajal tehtud ning raieküpseks saanud majandusmetsa raiutaks uuendusraiega pikas perspektiivis võimalikult ühtlases mahus. Uuendusraiete arvestuse aluseks on arvestuslank, mis arvutatakse erinevate matemaatiliste valemite alusel. Viimased on kehtestatud Metsaseaduse ning sellest tulenevate alama astme õigusaktidega. Tulemuseks on metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu arvestav võimalikult ühtlast kasutust lubav uuendusraiega raiutava metsa pindala, mis 10 aasta perspektiivis ei muutu, kui jäävad kehtima tänased õigusaktides sätestatud õigused ja piirangud. RMK nõukogu kinnitatud arengukava 2024-2028 on koostatud eelmainitud põhimõtetest lähtudes. Raiemahtude osas vaata ka tabel 10.
Müügimaht
RMK puidumüügi mahuprognoos 31.12.2025 seisuga on koostatud võttes arvesse RMK arengukava 2024-2028 mahuprognoosi ning kuigi mahuprognoos hõlmab 10 aastat, siis müügimahud jäävad pärast arengukava perioodi prognoositava perioodi lõpuni eeldatavalt sarnasele tasemele. Kümne aasta keskmisena prognoositud aastase puidumüügi maht on 31.12.2025 seisuga läbi viidud metsa väärtuse hindamises 3,2 miljonit m³ (31.12.2024 seisuga hindamises 3,4 miljonit m3).
Metsamajandamise tulud (MT)
Müügitulude hindamisel oli aluseks puidu müügihindade prognoos. Prognoosi aluseks on viimase 10 aasta tegelikud puidumüügi ühikuhinnad. 10-aastane periood on valitud, et prognoos sisaldaks nii kõrgeid kui ka madalaid turuhindu ja seeläbi on ühikuhind objektiivsem ja statistiliselt usaldusväärsem. 31.12.2025 seisuga metsa väärtuse hindamisel kasutatud 2026-2035 aasta prognoositud puidu müügihind on 74,8 eurot/m³ (31.12.2024 seisuga oli 57,3 eurot/m³). 2026.-2035. aastaks prognoositud keskmine metsamajandamise tulu aastas on 238 972 tuhat eurot (2025.-2034. aastaks 195 388 tuhat eurot).
Metsamajanduse tulude hindamiseks täpsustati käesoleva aruande koostamisel ajaloolisi referentshindasid. Ajutise kõrgema inflatsiooni tekitatud moonutuse vältimiseks korrigeeriti ajaloolised hinnad tegeliku ajaloolise inflatsioonimääraga, mis tõi kaasa prognoositud puidu müügihinna tõusu (vaata tabel 2 ja 3).
Metsamajanduse kulud (MK)
31.12.2025 seisuga läbi viidud metsa väärtuse hindamisel kasutatud RMK tegevuskulude prognoos aastateks 2026-2035 on tehtud 10 aasta tegelike kulude alusel. 10-aastane periood on valitud, et prognoos sisaldaks nii kõrgeid kui ka madalaid tööde hindu ja seeläbi on kulu objektiivsem ja statistiliselt usaldusväärsem. 2026.-2035. aastaks prognoositav metsamajanduse keskmine kulu aastas on 132 905 tuhat eurot (2025.-2034. aastaks 109 458 tuhat eurot).
Metsamajanduse kulude hindamiseks täpsustati käesoleva aruande koostamisel ajaloolisi referentshindasid. Ajutise kõrgema inflatsiooni tekitatud moonutuse vältimiseks korrigeeriti ajaloolised hinnad tegeliku ajaloolise inflatsioonimääraga, mis tõi kaasa prognoositud tegevuskulude hinna tõusu (vaata tabel 2 ja 3).
Tabel 2 Metsa väärtuse hindamisel kasutatud sisendite võrdlus tegelike näitajatega
Tegelik
2025
Prognoositud keskmine 2026-2035
Tegelik
2024
Prognoositud keskmine 2025-2034
Keskmine metsamajandamise tulu metsamaterjali ühiku kohta, eurot/m3
74,53
74,80
70,72
57,30
Keskmine metsamajandamise kulu metsamaterjali ühiku kohta, eurot/m3
40,43
41,60
40,44
32,10
Tabel 3 Metsa väärtuse hindamisel kasutatud sisendite võrdlus 31.12.2025. ja 31.12.2024 seisuga
Prognoos 2025-2034
Prognoos 2026-2035
Muutus
Keskmine metsamajandamise tulu metsamaterjali ühiku kohta, eurot/m3
57,30
74,80
17,50 €
Keskmine metsamajandamise kulu metsamaterjali ühiku kohta, eurot/m3
32,10
41,60
9,50 €
Diskontomäär
7,10%
7,49%
0,39%
Inflatsiooni määr metsandussektoris
2,70%
2,55%
-0,15%
Tabel 4 Metsa väärtuse arvutus 31.12.2025 ja 31.12.2024 seisuga
31.12.2025
31.12.2024
Muutus
(1)
Prognoositud aastane raiemaht, m3
3 194 819
3 409 908
-215 089
(2)
Keskmine tulu kuupmeetri kohta, eurot/m3
74,80
57,30
17,50
(3)
Metsamajandamise tulud, tuhat eurot
(1) × (2)
238 972
195 388
43 584
(4)
Keskmine kulu kuupmeetri kohta, eurot/m3
41,60
32,10
9,50
(5)
Metsamajandamise kulud, tuhat eurot
(1) × (4)
132 905
109 458
23 447
(6)
Diskontomäär
7,49%
7,10%
0,39%
(7)
Inflatsioonimäär metsamajandussektoris
2,55%
2,70%
-0,15%
(8)
Riigimetsa väärtus, tuhat eurot
2 147 125
1 952 947
194 178
sh Tulemiaruandes kajastatav väärtuse muutus, tuhat eurot
221 286
Riigikapitalis kajastatav väärtuse muutus (tabel 5) tuhat eurot
-27 108
Kokku väärtuse muutus, tuhat eurot
194 178
Tuginedes ülaltoodud andmetele oli RMK valduses oleva metsa kui bioloogilise vara väärtus 31.12.2025 seisuga 2 147 125 tuhat eurot (31.12.2024 seisuga 1 952 947 tuhat eurot).
Tabel 5 Riigikapitalis kajastatav metsa väärtuse muutuse osa
(1)
Metsa väärtus seisuga 31.12.2025, tuhat eurot
2 147 125
(2)
Majandatavate metsade pindala 2025. aastal, ha
699 595
(3)
Majandatavate metsade pindala 2024. aastal, ha
708 428
(4) = (2) - (3)
Majandatavate metsade pindala muutus, ha
-8 833
(5) = (1) ÷ (2)
2025. a metsa pindalale omistatav väärtus, eurot/ha
3 069
(6) = (4) × (5)
Riigikapitalis kajastatav metsa väärtuse muutus, tuhat eurot
-27 108
Vaata ka tabel 4.
Käibevarade rühmas kajastatakse bioloogiliste varade lühiajalist osa, milleks on järgneva aruandeperioodi hinnanguline kasum puidu müügist. Käibevara osa leitakse samade ülal toodud sisendite alusel.
Bioloogiliste varade käibevara osa leidmiseks kasutatakse 10 aasta keskmisena prognoositud puidu hinda, milleks 31.12.2025 seisuga oli 74,8 eurot/m³ (31.12.2024 seisuga 57,3 eurot/m³) ning 10 aasta keskmisena prognoositud kulu kuupmeetri kohta, milleks 31.12.2025 seisuga oli 41,6 eurot/m³ (31.12.2024 seisuga 32,1 eurot/m³). Mõlemad väärtused korrutatakse 10 aasta keskmise prognoositud aastase raiemahuga. Saadud tulu 238 972 tuhat eurot (31.12.2024 seisuga 195 388 tuhat eurot) ja kulu 132 905 tuhat eurot (31.12.2024 seisuga 109 458 tuhat eurot) vahe kajastatakse käibevarades bioloogiliste varadena.
Bioloogiliste varade käibevara lühiajaline osa 31.12.2025 seisuga on 106 068 tuhat eurot ja põhivarade osa 2 041 057 tuhat eurot (31.12.2024 seisuga käibevarade lühiajaline osa 85 930 tuhat eurot ja põhivarade osa 1 867 017 tuhat eurot).
Õiglase väärtuse meetod
(tuhandetes eurodes)
Mets
Käibevarad
31.12.2024
85 930
31.12.2025
106 068
Mets
Põhivarad
31.12.2024
1 867 017
31.12.2025
2 041 057
Bioloogiliste varade sensitiivsusanalüüs
Metsaväärtuse sensitiivsusanalüüsis 31.12.2025 ja 31.12.2024 seisuga (vt tabelid 6, 7) on välja toodud metsaväärtuse arvutamise 5 põhisisendit ning välja arvutatud metsaväärtus vastavate sisendite protsendiliste muutuste korral.
Tabelist 6 on näha, et tulu (m³ kohta) muutmisel 5% võrra muutub metsaväärtus ligi 11,3%. Väga suurt mõju metsaväärtusele avaldavad inflatsiooni- ja diskontomäär. Juba 0,5 protsendipunkti muutus diskontomääras mõjutab metsaväärtust olulisel määral. Diskontomäära vähenemisel 0,5 protsendipunkti võrra suureneb metsaväärtus 31.12.2025 seisuga 11,3% ja diskontomäära suurenemisel 0,5 protsendipunkti võrra väheneb metsaväärtus 9,2%. Veelgi suurem mõju on inflatsioonimäära muutusel. Inflatsioonimäära vähenemisel 1,0 protsendipunkti võrra väheneb metsaväärtus 31.12.2025 seisuga 16,8% ja inflatsioonimäära suurenemisel 1,0 protsendipunkti võrra suureneb metsaväärtus 25,4%.
31.12.2025 seisuga sensitiivsusanalüüsis kasutatud raiemahu kõikumine 4,96% ulatuses on saadud 31.12.2025 seisuga RMK majandatava metsa väärtuse hindamisel kasutatud kümne aasta keskmisena prognoositud aastase puidu müügimahu (3 194 819 m3) ja 2025. aasta tegeliku puidu müügimahu (3 361 562 m3) protsendilise vahena.
31.12.2024 seisuga sensitiivsusanalüüsis kasutatud raiemahu kõikumine 3,25% ulatuses on saadud 31.12.2024 seisuga RMK majandatava metsa väärtuse hindamisel kasutatud kümne aasta keskmisena prognoositud aastase puidu müügimahu (3 409 908 m3) ja 2024. aasta tegeliku puidu müügimahu (3 524 550 m3) protsendilise vahena.
Tabel 6 RMK majandatava metsa õiglase väärtuse sensitiivsusanalüüs 31.12.2025 seisuga
Diskontomäär
Inflatsiooni-
määr
Keskmine müügihind (eurot/m3)
Keskmine kulu (eurot/m3)
Raiemaht (m3)
Metsa väärtus (tuhat eurot)
Muutus (tuhat eurot)
Muutus %
(tabel 2)
(tabel 2)
7,49%
2,55%
74,80
41,60
3 194 819
2 147 125
Muutused diskontomääras
6,99%
2,55%
74,80
41,60
3 194 819
2 388 918
241 793
11,3%
7,99%
2,55%
74,80
41,60
3 194 819
1 949 779
-197 346
-9,2%
Muutused keskmises müügihinnas
7,49%
2,55%
-5,00%
41,60
3 194 819
1 905 250
-241 875
-11,3%
7,49%
2,55%
5,00%
41,60
3 194 819
2 389 000
241 875
11,3%
Muutused keskmises kulus
7,49%
2,55%
74,80
-5,00%
3 194 819
2 281 644
134 519
6,3%
7,49%
2,55%
74,80
5,00%
3 194 819
2 012 606
-134 519
-6,3%
Muutused keskmises raiemahus
7,49%
2,55%
74,80
41,60
-4,96%
2 040 621
-106 504
-5,0%
7,49%
2,55%
74,80
41,60
4,96%
2 253 629
106 504
5,0%
Muutused keskmises müügihinnas
Muutused keskmises raiemahus
7,49%
2,55%
-2,74%
41,60
-4,96%
1 914 489
-232 636
-10,8%
Muutused inflatsioonimääras
7,49%
1,55%
74,80
41,60
3 194 819
1 785 656
-361 469
-16,8%
7,49%
3,55%
74,80
41,60
3 194 819
2 692 081
544 956
25,4%
Tabel 7 RMK majandatava metsa õiglase väärtuse sensitiivsusanalüüs 31.12.2024 seisuga
Diskontomäär
Inflatsiooni-
määr
Keskmine müügihind (eurot/m3)
Keskmine kulu (eurot/m3)
Raiemaht (m3)
Metsa väärtus (tuhat eurot)
Muutus (tuhat eurot)
Muutus %
(tabel 2)
(tabel 2)
7,10%
2,70%
57,30
32,10
3 409 908
1 952 947
Muutused diskontomääras
6,60%
2,70%
57,30
32,10
3 409 908
2 203 325
250 378
12,8%
7,60%
2,70%
57,30
32,10
3 409 908
1 753 667
-199 280
-10,2%
Muutused keskmises müügihinnas
7,10%
2,70%
-5,00%
32,10
3 409 908
1 730 916
-222 032
-11,4%
7,10%
2,70%
5,00%
32,10
3 409 908
2 174 979
222 032
11,4%
Muutused keskmises kulus
7,10%
2,70%
57,30
-5,00%
3 409 908
2 077 331
124 384
6,4%
7,10%
2,70%
57,30
5,00%
3 409 908
1 828 563
-124 384
-6,4%
Muutused keskmises raiemahus
7,10%
2,70%
57,30
32,10
-3,25%
1 889 424
-63 523
-3,3%
7,10%
2,70%
57,30
32,10
3,25%
2 016 470
63 523
3,3%
Muutused keskmises müügihinnas
Muutused keskmises raiemahus
7,10%
2,70%
-21,54%
32,10
-3,25%
964 064
-988 884
-50,6%
Muutused inflatsioonimääras
7,10%
1,70%
57,30
32,10
3 409 908
1 591 290
-361 657
-18,5%
7,10%
3,70%
57,30
32,10
3 409 908
2 527 344
574 396
29,4%
Tabel 8 Metsamaa pindala peapuuliikide kaupa (ha)
Peapuuliik (ha)
2025
2024
2025 vs 2024
Mittemajandatavad metsad
Majandatavad metsad
Pindala kokku (ha)
Mittemajandatavad metsad
Majandatavad metsad
Pindala kokku (ha)
Muutus (ha)
Muutus (%)
Mänd
183 240
248 920
432 161
172 683
257 913
430 596
1 565
0,4%
Kuusk
56 061
171 646
227 707
53 216
171 156
224 372
3 335
1,5%
Kask
94 995
214 603
309 598
90 878
217 311
308 189
1 409
0,5%
Haab
17 537
30 547
48 084
17 098
29 474
46 572
1 512
3,2%
Sanglepp
11 008
15 565
26 573
10 674
14 920
25 594
979
3,8%
Hall lepp
4 443
16 492
20 935
4 290
15 865
20 155
780
3,9%
Teised
3 607
1 822
5 429
3 540
1 789
5 329
100
1,9%
Kokku
370 892
699 595
1 070 487
352 379
708 428
1 060 807
9 680
0,9%
Tabel 9 Metsa tagavara peapuuliikide kaupa (m³)
Peapuuliik (m³)
2025
2024
2025 vs 2024
Mittemajandatavad metsad
Majandatavad metsad
Tagavara kokku (m³)
Mittemajandatavad metsad
Majandatavad metsad
Tagavara kokku (m³)
Muutus (m³)
Muutus (%)
Mänd
39 940 293
46 230 844
86 171 137
37 758 222
48 260 804
86 019 026
152 111
0,2%
Kuusk
12 262 636
21 769 225
34 031 861
11 818 143
22 196 244
34 014 387
17 474
0,1%
Kask
18 080 283
29 922 802
48 003 085
17 456 411
30 176 588
47 632 999
370 086
0,8%
Haab
4 959 070
3 570 605
8 529 674
4 858 071
3 575 885
8 433 956
95 718
1,1%
Sanglepp
2 550 722
2 395 352
4 946 074
2 479 028
2 206 548
4 685 576
260 498
5,6%
Hall lepp
737 435
2 054 651
2 792 086
714 470
1 875 706
2 590 176
201 910
7,8%
Teised
681 666
240 841
922 507
673 653
240 841
914 494
8 013
0,9%
Kokku
79 212 104
106 184 320
185 396 424
75 757 998
108 532 616
184 290 614
1 105 810
0,6%
Metsamaa pindala ja metsa tagavara mahu suurenemine 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga on toimunud seoses inventeeritud metsadega, mis on riigi poolt üle antud RMK-le ja looduskaitsealuste maade omandamisega RMK-le. Mittemajandatava metsamaa pindala suurenemine ning seeläbi põhivara vähenemine on tingitud jätkuvast metsade range kaitse alla võtmisest.
Tabel 10 Metsakasutuse tulud ja puiduvarumise kulud
Müüdud ümarpuidu keskmised hinnad ja mahud
2025
2024
Muutus
Muutuse %
Hind (EUR/m³)
76,91
73,03
3,88
5,3%
Maht (m³)
3 097 137
3 178 161
-81 024
-2,5%
Puidumüügi tulud: keskmised ühikuhinnad ja summaarsed müügikogused müügiviiside lõikes
2025
2024
Muutus
Muutuse %
EUR/m³
maht
EUR/m³
maht
EUR/m³
maht
EUR/m³
maht
Raieõiguse müük
19,60
16 407
22,31
42 048
-2,71
-25 641
-12,1%
-61,0%
Metsamaterjali müük
76,91
3 097 137
73,03
3 178 161
3,88
-81 024
5,3%
-2,5%
Raidmete müük
0,00
0
24,01
558
-24,01
-558
-100,0%
-100,0%
Hakkpuidu müük
46,69
264 425
50,61
339 380
-3,92
-74 955
-7,7%
-22,1%
Puiduvarumise kulud: keskmised ühikuhinnad ja summaarsed mahud
2025
2024
Muutus
Muutuse %
EUR/m³
maht
EUR/m³
maht
EUR/m³
maht
EUR/m³
maht
Ümarpuidu varumine
15,44
3 035 714
14,94
3 247 481
0,50
-211 767
3,3%
-6,5%
Raidmete varumine
10,56
124 243
10,35
167 325
0,21
-43 083
2,0%
-25,7%
Tüveste varumine
20,08
108 339
19,55
106 526
0,53
1 813
2,7%
1,7%
Metsataimed
Õiglase väärtuse meetod
(tuhandetes eurodes)
Käibevarad Istikud (metsataimed)
31.12.2023 9 770
Müük -39
Metsa istutatud -5 539
Juurdekasv 7 108
31.12.2024 11 300
Müük -147
Metsa istutatud -5 626
Juurdekasv 3 897
31.12.2025 9 424
Õiglase väärtuse meetodil kajastatakse müügiks valmisolevaid metsataimi. Õiglase väärtuse hindamisel võetakse aluseks kõige hilisem vara müügihind, millest on maha arvatud müügikulutused.
Lisa 10 Võlad ja ettemaksed
(tuhandetes eurodes)
31.12.2025
31.12.2024
Võlad tarnijatele (lisa 11)
7 103
2 245
Võlad töövõtjatele (lisa 12)
4 439
4 311
Maksuvõlad (lisa 4)
13 282
28 173
Muud võlad
2 970
2 245
Tagatistasud
2 970
2 245
Saadud ettemaksed
673
476
Kokku võlad ja ettemaksed
28 467
37 450
Kõigi võlgade ja ettemaksete arveldamise tähtaeg on 12 kuu jooksul.
Lisa 11 Võlad tarnijatele
(tuhandetes eurodes)
31.12.2025
31.12.2024
Võlad tarnijatele
5 788
1 743
Võlad tarnijatele põhivarade eest
1 315
502
Kokku võlad tarnijatele (lisa 10)
7 103
2 245
Lisa 12 Võlad töövõtjatele
(tuhandetes eurodes)
31.12.2025
31.12.2024
Töötasu võlgnevus
1 992
1 836
Arvestatud maksukohustised
1 413
1 399
Puhkusekohustis
959
1 018
Muud võlad töövõtjatele
75
58
Kokku võlad töövõtjatele (lisa 10)
4 439
4 311
Lisa 13 Eraldised
(tuhandetes eurodes)
31.12.2024
Moodusta-
mine/korri-
geerimine
Kasu-
tamine
Intressi
kulu
(lisa 22)
31.12.2025
Kutsehaigus-
hüvitise
eraldis
695
169
-165
-28
671
Tulemustasu
eraldis
4 816
3 637
-4 757
0
3 696
Pensioni
eraldis
728
551
-266
0
1 013
Kokku
eraldised
6 239
4 357
-5 188
-28
5 380
Sh.
Lühiajalised
5 702
4 361
-5 188
0
4 875
Pikaajalised
537
-4
0
-28
505
31.12.2023
Moodusta-
mine/korri-
geerimine
Kasu-
tamine
Intressi
kulu
(lisa 22)
31.12.2024
Kutsehaigus-
hüvitise
eraldis
640
236
-155
-26
695
Tulemustasu
eraldis
3 663
5 800
-4 647
0
4 816
Pensioni
eraldis
942
244
-458
0
728
Kokku
eraldised
Sh.
5 245
6 280
-5 260
-26
6 239
Lühiajalised
4 750
6 212
-5 260
0
5 702
Pikaajalised
495
68
0
-26
537
Lisa 14 Tingimuslikud kohustised
(tuhandetes eurodes)
31.12.2025
31.12.2024
Potentsiaalne dividendi tulumaksukohustis
410 414
352 099
Kokku tingimuslikud kohustised
410 414
352 099
Ettevõtte jaotamata kasum 31.12.2025 seisuga on 1 865 517 tuhat eurot (2024. aastal 1 600 451 tuhat eurot). Kui kogu ettevõtte kasum jaotatakse dividendideks, oleks maksimaalne võimalik dividendide tulumaksukohustis 410 414 tuhat eurot (31.12.2024 seisuga oli maksimaalne võimalik dividendide tulumaksukohustis 352 099 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2025 on võimaliku tulumaksukohustise arvestamisel kasutatud maksumäära 22/78 summast 1 455 103 tuhat eurot.
Lisa 15 Sihtfinantseerimine
(tuhandetes eurodes)
31.12.2025
31.12.2024
Nõuete saldo perioodi alguses (lisa 3)
689
740
Saamata sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
689
740
Laekunud sihtfinantseerimine
3 096
1 972
Laekunud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
1 972
1 972
Kasutatud sihtfinantseerimine (lisa 18)
-3 247
-1 921
Kasutatud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
-3 247
-1 921
Nõuete saldo perioodi lõpus (lisa 3)
840
689
Saamata sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
840
689
Antud sihtfinantseerimine
30
36
Kasutatud sihtfinantseeringud jaotuvad: Kliimaministeeriumilt (sh KIK) 1 821 tuhat eurot (2024. aastal 1 020 tuhat eurot), Soome, Iiri, Saksa ja Euroopa Liidu fondidest 509 tuhat eurot (2024. aastal 442 tuhat eurot), PRIA-lt 320 tuhat eurot (2024. aastal 155 tuhat eurot), Haridus- ja Teadusministeeriumilt 6 tuhat eurot ( 2024. aastal 0 eurot) ja Rail Baltic Estonia 591 tuhat eurot (2024. aastal 304 tuhat eurot).
Antud on sihtfinantseerimist Eesti Maaülikoolile ja Luua Metsanduskoolile stipendiumiteks 30 tuhat eurot (2024. aastal 36 tuhat eurot).
Lisa 16 Kasutusrent
(tuhandetes eurodes)
RMK kui rendile andja
2025
2024
Kasutusrenditulu (lisa 17)
1 235
845
Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestavatest lepingutest
31.12.2025
31.12.2024
12 kuu jooksul
994
697
1-5 aasta jooksul
3 050
2 270
üle 5 aasta
10 647
9 288
RMK rendib kasutusrendi tingimustel välja maad. 2025. aastal lisandus ka tuuleparkide aluse maa rent. Tingimuslikke rendilepinguid ei sõlmita. Rendilepinguid pikendatakse erandkorras. Väljaostmise võimalus puudub. Kasutusrendile antud varade bilansiline maksumus on 31.12.2025 seisuga 136 397 tuhat eurot (31.12.2024 seisuga 129 941 tuhat eurot). Kasutusrendi tulu teenitakse nii kinnisvarainvesteeringute (vt lisa 6), kui ka muude varade rendist.
RMK kui rentnik
2025
2024
Kasutusrendikulu (lisa 20)
-1 263
-1 077
RMK rendi kulud koosnevad serveripargi, rakendustarkvarade, litsentside, andmeside rendist.
Lisa 17 Müügitulu
(tuhandetes eurodes)
2025
2024
Müük geograafiliste piirkondade lõikes
Müük Euroopa Liidu riikidesse
Eesti
252 618
250 906
Saksamaa
1 499
974
Läti
86
1 422
Soome
31
0
Kokku müügitulu
254 234
253 302
Müügitulu tegevusalade lõikes
Puidu müük
238 130
232 024
Kasvava metsa raieõiguse müük
322
938
Hakkpuidu ja raidmete müük
12 354
17 200
Tulu kasutusrendist (lisa 16)
1 235
845
Muu müügitulu (metsamajandus, taimla- ja seemnemajandus, looduskasutus)
2 193
2 025
Kokku müügitulu
254 234
253 302
Lisa 18 Muud äritulud
(tuhandetes eurodes)
2025
2024
Kasum kinnisvarainvesteeringute ja materiaalsete põhivarade müügist
1 336
450
Trahvid, viivised, hüvitised
38
76
Tulu sihtfinantseerimisest (lisa 15)
3 247
1 921
Muud
413
312
Kokku muud äritulud
5 034
2 759
Lisa 19 Kaubad, toore, materjal ja teenused
(tuhandetes eurodes)
2025
2024
Tooraine ja materjal
-807
-720
Müügi eesmärgil ostetud kaubad
-381
-409
Energia
-1 071
-1 216
Remondimaterjalid, tööriistad ja inventar
-1 524
-2 125
Alltöövõtud
-105 887
-111 448
Raie
-31 652
-31 846
Kokkuvedu
-21 894
-23 731
Metsaparandus
-6 540
-7 645
Metsauuendus
-8 608
-9 199
Transport
-24 658
-25 930
Looduskaitsetööd
-3 916
-3 058
Puhkemajandus
-2 659
-2 619
Muud alltöövõtud
-5 960
-7 420
Muud
-1 249
-1 465
Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused
-110 919
-117 383
Lisa 20 Mitmesugused tegevuskulud
(tuhandetes eurodes)
2025
2024
Maamaks
-4 642
-4 297
Kommunikatsioonikulud
-23
-29
IT kulud
-704
-519
Mitmesugused bürookulud
-537
-536
Koolituskulu
-159
-237
Lähetuskulu
-145
-114
Info ja reklaamiteenused
-386
-455
Rendikulu (lisa 16)
-1 263
-1 077
Käibemaksukulu
-759
-601
Remondikulu
-430
-443
Halduskulu (elekter, vesi)
-274
-326
Kütusekulu
-377
-405
Väikevahendid
-73
-60
Uurimis- ja arendustööd
-205
-337
Arvestus ja auditeerimisteenused
-111
-85
Maavara kasutamise tasud
-317
-81
Erisoodustused
-642
-519
Isikliku sõiduauto hüvitis
-468
-382
Muud
-1 363
-713
Kokku mitmesugused tegevuskulud
-12 878
-11 216
Lisa 21 Tööjõukulud
(tuhandetes eurodes)
2025
2024
Palgakulu
-25 223
-27 240
Sotsiaalmaksude kulu
-8 925
-9 518
Kokku tööjõukulud
-34 148
-36 758
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 2025. aastal oli 665 inimest (2024. aastal 718 inimest). Töölepingu alusel töötavate inimeste arv 2025. aastal oli 695 inimest ja nende palgakulu 24 026 tuhat eurot, mis teeb keskmiseks palgakuluks 2 881 eurot kuus töötaja kohta (2024. aastal 754 inimest ja nende palgakulu 25 992 tuhat eurot, mis teeb keskmiseks palgakuluks 2 873 eurot kuus töötaja kohta). Juhatuse ja nõukogu liikmete arv 2025. aastal oli 16 inimest ja nende palgakulu 561 tuhat eurot (2024. aastal 17 inimest ja nende palgakulu 501 tuhat eurot).
Võlaõigusliku lepinguga töötajate palgakulu 2025. aastal oli 636 tuhat eurot (2024. aastal 747 tuhat eurot).
Lisa 22 Muud finantstulud ja -kulud
(tuhandetes eurodes)
2025
2024
Pikaajaliste eraldiste diskonteerimise mõju (lisa 13)
-28
-26
Intressitulu deposiitidelt
3 168
7 524
Kokku muud finantstulud ja -kulud
3 140
7 498
Lisa 23 Tulumaks
(tuhandetes eurodes)
01.01.2025-31.12.2025
01.01.2024-31.12.2024
Dividendide
Tulumaksu
Dividendide
Tulumaksu
summa
kulu
summa
kulu
Välja kuulutatud dividendid
35 482
-10 008
119 600
-24 604
Kokku
35 482
-10 008
119 600
-24 604
Vabariigi Valitsuse korralduse alusel kasumieraldise väljamaksmisel tekib tulumaksu tasumise kohustus. Dividendid on seisuga 31.12.2025 välja makstud.
Kasumieraldise väljamaksmisel tekkinud tulumaksu võlg on avalikustatud lisas 4.
Lisa 24 Seotud osapooled
(tuhandetes eurodes)
2025
2024
Ostud
Müügid
Ostud
Müügid
Nõukogu liikmetega seotud ettevõtted
145
11
71
15
Juhatuse liikmetega seotud ettevõtted
65
0
57
0
31.12.2025
31.12.2024
Kohustused
Nõuded
Kohustused
Nõuded
Nõukogu liikmetega seotud ettevõtted
4
0
5
2
2025. ja 2024. aastal RMK juhatuse liikmetega seotud ettevõtetel kohustused ja nõuded puudusid.
2025. aastal ei ole RMK ja RMK nõukogu liikmete vahel sõlmitud müügi, rendi- ega laenulepinguid. Samuti ei ole selliseid lepinguid sõlmitud RMK ja RMK juhatuse liikmete vahel.
2025. aastal korraldas RMK mitmeid avalikke enampakkumisi, millel müüdi kinnis- ja vallasvara ning neil osales ka RMK töötajaid. Enampakkumisel kujunenud hinnad ei ole olnud madalamad müüdud vara turuhinnast.
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused. Nõukogu liikmete tasud olid 2025. aastal 44 tuhat eurot (2024. aastal 42 tuhat eurot). Juhatuse liikmete tasud olid 2025. aastal 517 tuhat eurot (2024. aastal 459 tuhat eurot).
Nõukogu liikmetele ei maksta lahkumishüvitisi ega tulemustasusid. Juhatuse liikmetele on lepingutes ette nähtud, et lahkumishüvitist makstakse ainult tagasi kutsumisel nõukogu algatusel enne volituste tähtaja möödumist tagasikutsumise ajal kolme kuu kehtiva ametitasu ulatuses. Hüvitist ei maksta, kui tagasikutsumise põhjuseks oli kohustuste rikkumine RMK ees.
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Riigimetsa Majandamise Keskus nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud Riigimetsa Majandamise Keskus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2025 ning tulemiaruannet, netovara muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2025 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) (ISA (EE)). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas Kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma tegevusaruannet ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvates seaduses sätestatud nõuetega.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvates seadustes sätestatud nõuetega.
Juhatus ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhatus peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on rakendatav, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas ISA (EE)-dega läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Me kasutame auditi osana vastavalt ISA (EE)-dega kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
• teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali aluse andmiseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
• omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
• teeme järelduse juhatuse poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Mart Nõmper
Vandeaudiitor nr 499
Grant Thornton Baltic OÜ
Tegevusluba nr 3
Pärnu mnt 22, 101451 Tallinn
25. veebruar 2026
JUHATUSE LIIKMETE ALLKIRJAD 2025. MAJANDUSAASTA ARUANDELE
Juhatus on 25.veebruaril 2026. aastal koostanud tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande.
Majandusaasta aruandele on alla kirjutanud kõik juhatuse liikmed.
-------------------- -------------------
Mikk Marran Agne Aija
Juhatuse esimees Juhatuse liige
------------------- -------------------
Erko Soolmann Kristjan Tõnisson
Juhatuse liige Juhatuse liige
NÕUKOGU LIIKMETE ALLKIRJAD 2025. MAJANDUSAASTA ARUANDELE
Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu on juhatuse poolt esitatud majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja vandeaudiitori aruandest, läbi vaadanud ja heaks kiitnud.
Majandusaasta aruandele on alla kirjutanud nõukogu liikmed.
Kadri Land
Nõukogu esimees_______________
Anti Allas Pille Ligi
Nõukogu liige _________________ Nõukogu liige _________________
Merike Saks Annika Uudelepp
Nõukogu liige _________________ Nõukogu liige _________________
Madis Toomsalu Marek Metslaid
Nõukogu liige _________________ Nõukogu liige _________________
Ahti Kuningas Maria Jufereva-Skuratovski
Nõukogu liige _________________ Nõukogu liige _________________
... märts 2026