Lepplaane liivakarjääri korrastamistingimuste muutmine

KORRALDUS

04.05.2026 nr DM-130248-12

Lepplaane liivakarjääri korrastamistingimuste muutmine

1. OTSUS

Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 81 lõike 3 ning tuginedes Maa- ja Ruumiameti arvamusele 08.04.2026 nr 7-1/26/4273-2, Sokkel Karjäärid OÜ 21.11.2024 esitatud taotlusele, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Muuta Sokkel Karjäärid OÜ (registrikood 16392048) kuuluva Lepplaane liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KL-515751 kaevandatud maa korrastamisprojekti koostamiseks korrastamistingimusi järgmiselt:

1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve: 1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseaduses sätestatule. 1.1.1.2. Kaevandatud maa korrastada eelistatult metsamaaks ja vajadusel veekoguks.

1.1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded: 1.1.2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased. Karjääri külgede nõlvus tuleb korrastamisel valida selline, et oleks välditud varingud, lihked ja erosioon. Nõlvad ei tohi olla järsemad kui nõlva moodustava materjali looduslik varisemisnurk. Karjääri nõlvad tuleb katta taimestikule sobiva pinnasega. 1.1.2.2. Karjääri servade nõlvus tuleb korrastamisel kujundada nõlvusega 1:4 või laugem (nõlva nurk vastavalt kuni 14°). 1.1.2.3. Enne haljastuse rajamist korrastatav maa siluda. 1.1.2.4. Tagada, et korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav.

1.1.3. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded: 1.1.3.1. Selgitada välja tasandatud mäeeraldise ja selle teenindusmaa, sh nõlvade, kasvukihiga ja/või mullaga katmise vajadus. Kasvukihi ja/või mullaga katmise vajaduse korral fikseerida mäeeraldise teenindusmaa piires korrastamiseks vajaliku kasvukihi ja/või mulla kogus ja lisada kasvukihi ja/või mulla kvaliteedi nõuded.

1.1.4. Bioloogilise korrastamise nõuded: 1.1.4.1. Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus ja hooldusvõtted, sealhulgas määrata kasutatavad puu- ja taimeliigid ja vajalik istikute arv.

1.1.4.2. Metsa istutamine teostada selliselt, et alal oleks hiljem võimalik hooldetöid teha mehhaniseeritult.

1.1.5. Veerežiimi kujundamise nõuded: 1.1.5.1. Karjäärialal kujunev põhjaveetase peab vastama maa kasutamise sihtotstarbele. 1.1.5.2. Projektlahend peab tagama Taali metskond 43 katastriüksuselt ja Kõigutse-Oti tee teekraavidest vee äravoolu. Juhul, kui karjääris ei saa kasutada Rail Baltica kaevist on veekogu rajamise tingimused järgmised:

1.1.6. Veekogu rajamise nõuded: 1.1.6.1. Korrastamistöödel tuleb veekogu rajada lähtuvalt kahepaiksete elupaiga vajadustest. Projektis kirjeldada tööde mahtu ning väljakaevatava materjali kogust ning vajadusel kaasata kahepaiksete ekspert. 1.1.6.2. Rajatava veekogu sügavus minimaalselt kuni 2 m. 1.1.6.3. Korrastamise käigus rajatava veekogu veealune osa 2 m ulatuses kaldaalal kujundada lauge ja ühtlane. Rajatava veekogu ümbrus tuleb tasandada, et see ei oleks inimestele ega loomadele ohtlik. Loomade mugava ning ohutu liikumise tagamiseks peavad karjääri nõlvad olema lauged kuni väheselt kaldsed. 1.1.6.4. Veekogu nõlvad/kaldad tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud, lihked ja erosioon. 1.1.6.5. Veekogude kallaste rajamisel peab kalda nõlvus olema materjali püsinõlvusest laugem, kuid mitte suurem kui 1:5 (<11,3°). 1.1.6.6. Kaldajoone kujundamisel vältida sirgjoonelisust ja teravnurki. 1.1.6.7. Kui projektiga planeeritakse veekogule supluskoht, siis peavad veealused nõlva kalded olema supluskohas vähemalt suhtega 1:8. Supluskoha rajamine on võimalik ainult juhul, kui kohalik omavalitsus on valmis korraldama kaevandatud maa korrastamise käigus loodava rannaala avaliku kasutuse ning heakorra ja supluskoht vastab kahepaiksete elupaiga vajadustele.

1.1.7. Lisatingimused: 1.1.7.1. Vastavalt keskkonnaloale kantud kõrvaltingimusele tuleb I etapi ala korrastada metsamaaks enne Rail Baltica põhitrassi ehituse algust lõigul Are-Suigu maanteeviadukt kuni Kivisilla maanteeviadukt. 1.1.7.1.1. Soovitav on, et metsastamisel oleks kasvukiht mullaviljakuse suhtes vähenõudlike puuliikide kasutamisel vähemalt 20 cm paksune ja mullaviljakuse suhtes nõudlikumate liikide kasutamisel vähemalt 30 cm paksune. Metsastumise kiirendamiseks võiks olemasolevale kattepinnase paksusele ideaalis lisanduda veel 0,5 m paksune kasvukiht. Sel juhul oleks tagatud (Mölder, 2012) töös soovitatud kõrgekasvuliste puude kasvupinnase ligikaudne paksus 80 cm. I etapi ala metsastumise kiirendamiseks on kasulik tõsta väljatud maavara arvelt madalamaks muutunud reljeef tagasi vähemalt 0,8 m paksuse kattepinnase kihi loomise näol. 1.1.7.1.2. Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruse nr 12 §-ile 15 ei tohi põhjaveetase tõusta korrastatud metsamaal kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast. 1.1.7.2. Mäeeraldise korrastamisel on lubatud kasutada Rail Balticust üle jäävat kasvupinnast järgmistel tingimustel: 1.1.7.2.1. Koostada uus korrastamisprojekt muudetud korrastamistingimuste alusel. 1.1.7.2.2. Korrastamisprojektis tuleb välja tuua sisseveetava materjali (jäätmete) nimetus,

2(11)

jäätmekood, täpne maht ning vajalikkuse põhjendus. 1.1.7.2.3. Korrastamisprojekt peab selgitama, miks on jäätmete taaskasutamine Lepplaane liivakarjääris vajalik ja milliseid looduslikke materjale jäätmetega asendatakse ning nende jäätmete kasutamine ei avalda keskkonnale negatiivset mõju. Kaevis, mis vastab MaaPS § 6 lg 2 nõuetele, kasutatakse väljaspool jäätmeseaduse regulatsiooni. 1.1.7.2.4. Karjääri vastu võtta looduslikku kaevist (RB objektidelt), et tõsta kasvupinnase paksust ning seeläbi suurendada pinnase viljakust ja kiirendada ala metsastumist, mida on kirjeldatud Lepplaane liivakarjääri eksperthinnangus (Kavandatava Lepplaane liivakarjääri keskkonnaalane ekspertarvamus. Alar Noorvee. 2021). 1.1.7.2.5. Vastu võtta Lepplaane liivakarjääri võõrliiki Sosnovski karuputk ( Heracleum sosnowskyi) sisaldavat looduslikku kaevist. Järgnevatel tingimustel: - Lepplaane liivakarjääris on olemas tehnoloogiline võimalus (sisaldava pinnase paigutamine vähemalt 1 m sügavusele). - Kirjaliku kokkuleppe alusel ehitaja ja materjali müüja (Sokkel Karjäärid OÜ) vahel. - Kui karjääris puudub tehnoloogiline võimalus või võimekus võõrliiki (Sosnovski karuputk) sisaldava pinnase vastuvõtmiseks või puudub ehitaja ja materjali müüja vahel eelnev kirjalik kokkulepe, on Sokkel Karjäärid OÜ-l õigus keelduda eelkirjeldatud pinnase vastuvõtmisest. 1.1.7.2.6. Loa omanik peab esitama Lepplaane liivakarjääri I ja II etapi ala kohta eraldi korrastamise projektid, sealjuures: 1.1.7.2.6.1. I etapi ala peab olema korrastatud enne RB põhitrassi ehituse algust lõigul Are- Suigu maanteeviadukt kuni Kivisilla maanteeviadukt. I etapi ala korrastamisprojekt tuleb esitada enne korrastamistöödega alustamist, kuid esimesel võimalusel; 1.1.7.2.6.2. II etapi ala korrastamisprojekti esitamise tähtaeg on 30.06.2027. 1.1.7.3. Kaevandatud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ esitatud nõuetele. 1.1.7.4. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiridesse kuuluvalt alalt tuleb likvideerida kõik keskkonnaohtu ja ala hilisematele kasutajatele ohtu kujutada võivad seadmed ja ehitised.

2. ASJAOLUD

Sokkel Karjäärid OÜ-le kuulub maavara kaevandamise keskkonnaluba (edaspidi keskkonnaluba) nr KL-515751 (kehtivusajaga kuni 06.05.2037), mille alusel kaevandatakse Lepplaane liivamaardla (registrikaardi nr 980) Lepplaane liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva.

Mäeeraldis asub Pärnu maakonnas Tori vallas Võlla külas riigile kuuluval kinnistul Lepplaane liivakarjäär (katastritunnus 80901:001:1023). Kinnistu valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutuseks Maa- ja Ruumiamet. Mäeeraldise pindala on 17,35 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 20,56 ha. Keskkonnaloale kantud kaevandatud maa kasutamise otstarbeks on metsamaa ja veekogu.

Sokkel Karjäärid OÜ esitas Keskkonnaametile taotluse Lepplaane liivakarjääri keskkonnaloale KL-515751 korrastamistingimuste esitamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 09.11.2022 numbriga DM-122139-1). Keskkonnaamet väljastas

3(11)

korrastamistingimused 21.12.2022 kirjaga nr DM-122139-4, sealjuures olid korrastamistingimused järgmised:

1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve: 1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseaduses sätestatule. 1.1.1.2. Kaevandatud maa korrastada maatulundusmaaks (metsamaaks) ja tehisveekoguks.

1.1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded: 1.1.2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased. Karjääri külgede nõlvus tuleb korrastamisel valida selline, et oleks välditud varingud, lihked ja erosioon. Nõlvad ei tohi olla järsumad kui nõlva moodustava materjali looduslik varisemisnurk. 1.1.2.2. Enne haljastuse rajamist korrastatav maa siluda.

1.1.3. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded: 1.1.3.1. Selgitada välja tasandatud mäeeraldise ja selle teenindusmaa, sh nõlvade, kasvukihiga ja/või mullaga katmise vajadus. Kasvukihi ja/või mullaga katmise vajaduse korral fikseerida mäeeraldise teenindusmaa piires korrastamiseks vajaliku kasvukihi ja/või mulla kogus ja lisada kasvukihi ja/või mulla kvaliteedi nõuded.

1.1.4. Veerežiimi kujundamise nõuded: 1.1.4.1. Karjäärialal kujunev põhjaveetase peab vastama maa kasutamise sihtotstarbele.

1.1.5. Veekogu rajamise nõuded: 1.1.5.1. Korrastamise käigus rajatava veekogu sügavus kujundada valdavalt üle 2 m. 1.1.5.2. Korrastamise käigus rajatava veekogu põhi kujundada lauge ja ühtlane. 1.1.5.3. Korrastamise käigus rajatava veekogu ümbrus tuleb tasandada, et see ei oleks inimestele ega loomadele ohtlik. 1.1.5.4. Veekogu nõlvad/kaldad tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud, lihked ja erosioon. 1.1.5.5. Veekogu nõlvad ei tohi olla järsumad kui looduslik varisemisnurk. 1.1.5.6. Kaldaperv peab olema vähemalt 2 m lai ja kuni 1 m kõrgemal veetaseme oodatavast maksimaalsest seisust.

1.1.6. Bioloogilise korrastamise nõuded: 1.1.6.1. Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus.

1.1.7. Lisatingimused: 1.1.7.1. Vastavalt keskkonnaloale kantud kõrvaltingimusele tuleb I etapi ala korrastada metsamaaks enne Rail Baltica põhitrassi ehituse algust lõigul Are-Suigu maanteeviadukt kuni Kivisilla maanteeviadukt.

OÜ Sokkel Karjäärid esitas Keskkonnaametile 21.11.2024 kirja (registreeritud KOTKAS-s 22.11.2024 nr DM-130248-1), soovides muuta 21.12.2022 kehtestatud korrastamistingimusi järgnevalt:

4(11)

Soovime Lepplaane liivakarjääri korrastamistingimustesse lisada võimaluse (mitte kohustuse) kasutada mäeeraldise korrastamisel RB-st (Rail Baltic) üle jäävat kasvupinnast. Kasutatava kasvupinnase võimalikud mahud näidatakse ära korrastamisprojektis.

Keskkonnaamet edastas ettevõttele kirja 21.05.2025 (registreeritud KOTKAS-s DM-130248-2), märkides järgmist:

Keskkonnaamet toob välja, et RB ehitusel ülejääva kasvupinnase edaspidisel kasutamisel on oluline arvestada, et teatud piirkondades levib võõrliik karuputk. Leviku piirkonna muld sisaldab taime seemneid, mistõttu on selle kasutamiseks ette nähtud tingimused, mis takistavad taimede levikut. Edasiseks menetlemiseks palume ettevõttel selgitada konkreetsed piirkonnad mida kasutaksite kasvupinnase võtmiseks mäeeraldise korrastamisel.

Sokkel Karjäärid OÜ vastas 02.06.2025 kirjaga (registreeritud KOTKAS-s DM-130248-3), milles märkis järgmist:

Käesolevaga vastame, et tänaseni puudub teave, millistest piirkondadest, millises mahus ja kas üldse RB ehitusest ülejäävat kasvupinnast karjääri tuuakse. Nagu 15.11.2024 KeA vastuses seisab: „RBE sõnul tekib 2026 aasta jooksul kindlasti selgem arusaam RB ehitusgraafikust, eelduslikest ehitusmahtudest ning sellest, kus antud karjäärimaterjali kasutada saab ning kuidas korrastamisel RB-st ülejäävat kasvupinnast taaskasutada annab“, siis jääb ka meil loota, et lähiaastatel informatsioon täieneb.

Nagu eeltoodust selgub, siis puudub meil teadmine, milliste piirkondade kasvupinnast soovivad RB ehitajad karjääri tuua. Meie eesmärk on korrastamise eesmärgil vastu võtta ainult puhast (reostumata ja võõrliikideta) looduslikku pinnast, eeldades, et KeA on RB-d (ehk tellijat) ja ehitajat teavitanud võõrliikide levikus/ohust. Vastutus ja kohustus, milliste piirkondade väljakaeve on sobiv või mitte, lasub ehitajal, kes korraldab vajaliku dokumentatsiooni, väljakaeve ja transpordi.

Keskkonnaamet on suhelnud Rail Baltic Estonia OÜ-ga ning märgib, et Rail Balticu Tootsi- Pärnu lõigu alusehituse rajamine (sh ettevalmistavad pinnasetööd, muldkeha tegemine, trassile jäävad sillad-viaduktid jms) algab 2026 suve alguses (mai-juuni) ja lõppeb 2028 suvel. Seega, 2026 aasta mais-juunis peaksid kõik dokumendid kaevise vastuvõtuks kogu karjäärialal korras olema. RB näeb, et lähtudes asukohast vahetult trassi kõrval on Lepplaane karjäär sobilik materjali ammutamiseks ja kaevise vastuvõtuks.

Siinkohal rõhutab Keskkonnaamet seda, et Lepplaane mäeeraldise lähedusse jääb võõrliigi Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowskyi) leiukohti. Keskkonnaamet nõustub ettevõttega selle koha pealt, et ehitajal lasub vastutus selle ees, kust muld pärineb. Samuti rõhutab Keskkonnaamet, et kaevandajal lasub kohustus nõuda sellist dokumentatsiooni enne kasvupinnase vastuvõtmist, et tagada kindlus selle päritolu kohta.

Eeltoodule tuginedes seab Keskkonnaamet järgmise lisatingimuse:

5(11)

Võimalusel vastu võtta Lepplaane liivakarjääri võõrliiki Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowskyi) sisaldavat looduslikku kaevist. Järgnevatel tingimustel: - Lepplaane liivakarjääris on olemas tehnoloogiline võimalus (sisaldava pinnase paigutamine vähemalt 1 m sügavusele). - Kirjaliku kokkuleppe alusel ehitaja ja materjali müüja (Sokkel Karjäärid OÜ) vahel. - Kui karjääris puudub tehnoloogiline võimalus või võimekus võõrliiki (Sosnovski karuputk) sisaldava pinnase vastuvõtmiseks või puudub ehitaja ja materjali müüja vahel eelnev kirjalik kokkulepe, on Sokkel Karjäärid OÜ-l õigus keelduda eelkirjeldatud pinnase vastuvõtmisest.

Lisaks eeltoodule avaldas Sokkel karjäärid OÜ Keskkonnaametile 16.10.2024 kirjaga (registreeritud KOTKAS-s 17.10.2024 nr DM-129925-1) ning 02.06.2025 kirjaga (registreeritud KOTKAS-s DM-130248-3) soovi pikendada Lepplaane liivakarjääri korrastamisprojekti esitamise tähtaega kuni 31.12.2028. Ettevõte soovib oodata lõplikku teavet Rail Baltica põhitrassi ja ökoduktide ehituse kohta, et lisaks väljastatud korrastamistingimustele oleks olemas reaalsed lähtetingimused korrastamisprojekti koostamiseks.

Sokkel Karjäärid OÜ 17.10.2024 esitatud kirjas (registreeritud KOTKAS-s DM-129925-1) märkis ettevõte järgmist:

Vajame korrastamisprojekti koostamiseks pikendust, sest karjääri materjali müük on seotud Rail Baltica põhitrassi ja piirkonna ökoduktide ehitamisega. Eelnimetatud projektid on edasi lükkunud võrreldes kaevandamise loa taotlemise ajal teadaoleva informatsiooniga. Kuna tänaseni puudub lõplik teadmine, kas karjääri on võimalik tuua juurde tagasitäidet (loodulikku kaevist põhitrassi/ökoduktide ehitusest) või mitte, siis puuduvad lõplikud algandmed, mille järgi korrastamisprojekt koostada ja karjääriala korrastada. Lisaks ei ole karjäärist väljatud sellises mahus kaevist (k.a võimalikelt tagasitäidetavatelt aladelt), mis annaks ülevaate korrastamisprojekti koostamise algandmeteks. Et koostada ja esitada tegelikkusele vastav korrastamise projekt, on vajalik karjääri 1/2 kuni 2/3 suuruselt alalt kaevis väljata ning saada lõplik selgus võimaliku tagasitäite osas. Kokkuvõtvalt on meil täna sama palju teadmisi, kui oli geoloogilise uuringu alusel kaevandamise loa taotlemise hetkel.

Lepplaane liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-515751 kõrvaltingimuste nr 1-5 sätestavad järgmist: 1. Kaevandamisega tuleb alustada karjääri kagunurgast (I etapi ala). 2. I etapi ala tuleb korrastada metsamaaks enne Rail Baltica põhitrassi ehituse algust lõigul Are- Suigu maanteeviadukt kuni Kivisilla maanteeviadukt. 3. Korrastamistingimusi tuleb Keskkonnaametilt küsida 6 kuu jooksul keskkonnaloa saamisest. Korrastamisprojekt tuleb esitada 1 aasta jooksul alates Keskkonnaameti korrastamistingimuste väljastamisest. 4. Pinnasevallid (3-5m kõrgused) tuleb rajada teenindusmaale väljapoole mäeeraldise piiri ida- ja lõuna- ja läänesuunale selleks ettenähtud teenindusmaa aladele. II etapi ala kaevandamisel tuleb rajada pinnasevall I etapi ala põhjasuunale. 5. Kaevandamine tuleb lõpetada II etapi alal hiljemalt Rail Baltica põhitrassi lõpliku tarastamise valmimisega lõigul Are-Suigu maanteeviadukt kuni Kivisilla maanteeviadukt.

6(11)

Keskkonnaamet märgib, et on suhelnud Rail Baltic Estonia OÜ-(RBE)-ga ning märgib, et Rail Balticu Tootsi-Pärnu lõigu alusehituse rajamine algab 2026 suve alguses (mai-juuni) ja lõppeb 2028 suvel. Lisaks annab käesolevas dokumendis Keskkonnaamet tingliku nõusoleku RB-st üle jääva kasvupinnase kasutamiseks korrastamise protsessis.

Võttes arvesse eeltoodut, leiab Keskkonnaamet, et on mõistlik koostada Lepplaane liivakarjääri I ja II etapi ala kohta eraldi korrastamise projektid, sealjuures:

I etapi ala peab olema korrastatud enne RB põhitrassi ehituse algust lõigul Are-Suigu maanteeviadukt kuni Kivisilla maanteeviadukt.

Eelnevale tuginedes ei ole II etapi ala korrastamise projekti esitamise tähtaja pikendamine kuni 31.12.2028 põhjendatud. Võttes arvesse ettevõtte soovi lisaajale ning seda, et 2026 aasta juunis peaksid kõik dokumendid kaevise vastuvõtuks kogu karjäärialal korras olema ning võttes arvesse korrastamisprojekti tegemiseks kuluvat aega määrab Keskkonnaamet korrastamisprojekti esitamise tähtajaks 30.06.2027.

Tuginedes eelnevale seab Keskkonnaamet lisatingimuseks järgmise:

Loa omanik peab esitama Lepplaane liivakarjääri I ja II etapi ala kohta eraldi korrastamise projektid, sealjuures: - I etapi ala peab olema korrastatud enne RB põhitrassi ehituse algust lõigul Are-Suigu maanteeviadukt kuni Kivisilla maanteeviadukt; - II etapi ala korrastamisprojekti esitamise tähtaeg on 30.06.2027.

Keskkonnaamet korrigeeris 13.04.2026 kirjaga nr DM-130248-10 eeltoodud lisatingimust järgnevevalt:

Loa omanik peab esitama Lepplaane liivakarjääri I ja II etapi ala kohta eraldi korrastamise projektid, sealjuures: - I etapi ala peab olema korrastatud enne RB põhitrassi ehituse algust lõigul Are-Suigu maanteeviadukt kuni Kivisilla maanteeviadukt. I etapi ala korrastamisprojekti esitamise tähtaeg on 2026 aasta mais-juunis, esimesel võimalusel. - II etapi ala korrastamisprojekti esitamise tähtaeg on 30.06.2027.

Põhjendus: Rail Balticu Tootsi-Pärnu lõigu alusehituse rajamine (sh ettevalmistavad pinnasetööd, muldkeha tegemine, trassile jäävad sillad-viaduktid jms) algab 2026 suve alguses (mai-juuni) ja lõppeb 2028 suvel. Seega, 2026 aasta mais-juunis peaksid kõik dokumendid kaevise vastuvõtuks kogu karjäärialal korras olema. RB näeb, et lähtudes asukohast vahetult trassi kõrval on Lepplaane karjäär sobilik materjali ammutamiseks ja kaevise vastuvõtuks.

Sokkel Karjääris OÜ esitas 20.02.2026 (registreeritud KOTKAS-s dokumendina nr DM- 130248-11) arvamuse seoses tingimusega nr 1.1.7.2.6.1. Keskkonnaamet teeb ettepaneku korrigeerida tingimuse nr 1.1.7.2.6.1 sõnastust.

7(11)

Tingimus nr 1.1.7.2.6.1: I etapi ala peab olema korrastatud enne RB põhitrassi ehituse algust lõigul Are Suigu maanteeviadukt kuni Kivisilla maanteeviadukt. I etapi ala korrastamisprojekti esitamise tähtaeg on 2026 aasta mais-juunis, esimesel võimalusel.

Uus sõnastus: I etapi ala peab olema korrastatud enne RB põhitrassi ehituse algust lõigul Are- Suigu maanteeviadukt kuni Kivisilla maanteeviadukt. I etapi ala korrastamisprojekt tuleb esitada enne korrastamistöödega alustamist, kuid esimesel võimalusel.

Põhjendus: RB põhitrassi ehitustööde algus lõigul Are–Suigu maanteeviaduktist kuni Kivisilla maanteeviaduktini on eelduste kohaselt lähiajal algamas, kuid täpset alguskuupäeva ei ole seni kinnitatud.

Lisaks korrigeeris Keskkonnaamet tingimuse nr 1.1.7.1.1. sõnastust.

Tingimus nr 1.1.7.1.1: Soovitav on, et metsastamisel oleks kasvukiht mullaviljakuse suhtes vähenõudlike puuliikide kasutamisel vähemalt 20 cm paksune ja mullaviljakuse suhtes nõudlikumate liikide kasutamisel vähemalt 30 cm paksune. Metsastumise kiirendamiseks võiks kasvukiht ideaalis lisanduda 0,5 m paksusele muu kattepinnase kihi paksusele. Sel juhul oleks tagatud (Mölder, 2012) töös soovitatud kõrgekasvuliste puude kasvupinnase ligikaudne paksus 80 cm. I etapi ala metsastumise kiirendamiseks on kasulik tõsta väljatud maavara arvelt madalamaks muutunud reljeef tagasi vähemalt 0,8 m paksuse kattepinnase kihi loomise näol.

Uus sõnastus: Soovitav on, et metsastamisel oleks kasvukiht mullaviljakuse suhtes vähenõudlike puuliikide kasutamisel vähemalt 20 cm paksune ja mullaviljakuse suhtes nõudlikumate liikide kasutamisel vähemalt 30 cm paksune. Metsastumise kiirendamiseks võiks olemasolevale kattepinnase paksusele ideaalis lisanduda veel 0,5 m paksune kasvukiht. Sel juhul oleks tagatud (Mölder, 2012) töös soovitatud kõrgekasvuliste puude kasvupinnase ligikaudne paksus 80 cm. I etapi ala metsastumise kiirendamiseks on kasulik tõsta väljatud maavara arvelt madalamaks muutunud reljeef tagasi vähemalt 0,8 m paksuse kattepinnase kihi loomise näol.

Põhjendus: Et lõigu teine lause oleks arusaadavam.

3. KAALUTLUSED

3.1. Õiguslik alus

MaaPS § 80 lg 1 alusel peab kaevandamisloa omaja kaevandatud maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. MaaPS § 81 lg 1 sätestab, et kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) kohaselt. Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja korrastamistingimustest lähtuvalt (MaaPS § 81 lg 2). Korrastamistingimused esitab kaevandamisloa omajale Keskkonnaamet (MaaPS § 81 lg 3).

MaaPS § 81 lg 4 kohaselt peab Keskkonnaamet korrastamistingimusi esitades lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale

8(11)

kantud korrastamise suunast. Põhjendatud juhul võib lähtuda korrastamistingimusi esitades ka muust korrastamise suunast, kui selle mõju on keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise raames hinnatud.

MaaPS § 84 lg 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Kaevandamisluba nr KL-515751 kehtib kuni 06.05.2037.

MaaPS § 81 lg 5 kohaselt küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.

Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lg 5 alusel 11.07.2025 kirjaga nr DM-130248-4 Lepplaane liivakarjääri korrastamistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks, kuid kirja saajate hulgast oli välja jäänud Tori Vallavalitus ning Maa- ja Ruumiamet.

Sokkel Karjäärid OÜ esitas 23.03.2026 kirjaga täpsustava lisainformatsiooni Lepplaane liivakarjääri korrastamistingimuste muutmiseks (registreeritud KOTKAS-s dokumendina nr DM-130248-6).

Eeltoodust lähtuvalt saatis Keskkonnaamet 25.03.2026 kirjaga nr DM-130248-7 uuesti Lepplaane liivakarjääri korrastamistingimuste muutmise otsuse eelnõu (täiendatud) tutvumiseks ja arvamuse andmiseks maaomanikule ja kohalikule omavalitsusele, lisaks piirinaabrile (RMK).

Täiendatud eelnõule esitati üks arvamus.

Maa- ja Ruumiamet esitas 08.04.2026 kirjaga nr 7-1/26/4273-2 (registreeritud KOTKAS-s 09.04.2026 nr DM-130248-8) arvamuse, milles märkis:

Oleme esitatud eelnõuga tutvunud ning palume korrastamistingimusi täiendada järgmiselt: 1) täiendada punkti 1.1.2.1. järgmise lausega: „Karjääri nõlvad tuleb katta taimestikule sobiva pinnasega.“; 2) lisada tingimustele punkt 1.1.2.4. järgmises sõnastuses: „Tagada, et korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav.“; 3) muuta punkti 1.1.4.1. järgmises sõnastuses: „Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus ja hooldusvõtted, sealhulgas määrata kasutatavad puu- ja taimeliigid ja vajalik istikute arv.“; 4) lisada tingimustele punkt 1.1.4.2. järgmises sõnastuses: „Metsa istutamine teostada selliselt, et alal oleks hiljem võimalik hooldetöid teha mehhaniseeritult.“; 5) lisada tingimustele punkt 1.1.5.2. järgmises sõnastuses: „Projektlahend peab tagama Taali metskond 43 katastriüksuselt ja Kõigutse-Oti tee teekraavidest vee äravoolu.“; 6) lisada tingimustele punkt 1.1.6.6. järgmises sõnastuses: „Kaldajoone kujundamisel vältida sirgjoonelisust ja teravnurki.“; 7) lisada tingimustele punkt 1.1.6.7. järgmises sõnastuses: „Kui projektiga planeeritakse veekogule supluskoht, siis peavad veealused nõlva kalded olema supluskohas vähemalt suhtega 1:8. Supluskoha rajamine on võimalik ainult juhul, kui kohalik omavalitsus on valmis

9(11)

korraldama kaevandatud maa korrastamise käigus loodava rannaala avaliku kasutuse ning heakorra ja supluskoht vastab kahepaiksete elupaiga vajadustele.“; 8) lisada tingimustele punkt 1.1.7.3. järgmises sõnastuses: „Kaevandatud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ esitatud nõuetele.“; 9) lisada tingimustele punkt 1.1.7.4. järgmises sõnastuses: „Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiridesse kuuluvalt alalt tuleb likvideerida kõik keskkonnaohtu ja ala hilisematele kasutajatele ohtu kujutada võivad seadmed ja ehitised.“.

Keskkonnaamet viis sisse eeltoodust lähtuvalt täiendused.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lg-le 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Seega edastas Keskkonnaamet eelnõu ka loa omanikule.

Sokkel Karjäärid OÜ esitas 09.04.2026 (registreeritud KOTKAS-s dokumendina nr DM- 130248-9) arvamuse, milles märkis:

Oleme tutvunud dokumendiga nr DM-130248-7 ja käesolevaga anname teada, et Sokkel Karjäärid OÜ nõustub Lepplaane liivakarjäärile esitatud korrastamistingimustega.

Kuna korrastamistingimuste muutmise eelnõu vajas veelkord täiendamist siis eeltoodust lähtuvalt saatis Keskkonnaamet 13.04.2026 kirjaga nr DM-130248-10 uuesti Lepplaane liivakarjääri korrastamistingimuste muutmise otsuse täiendatud eelnõu tutvumiseks ja arvamuse andmiseks loa omanikule, maaomanikule ja kohalikule omavalitsusele, lisaks piirinaabrile (RMK).

Sokkel Karjäärid OÜ küsis 20.04.2026 (registreeritud KOTKAS-s dokumendina nr DM- 130248-11) täpsustusi kõrvaltingimuse 1.1.7.2.6.1. kohta. Keskkonnaamet korrigeeris tingimuse 1.1.7.2.6.1. sõnastust (vt ptk 2).

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et I etapi ala peab olema korrastatud enne RB põhitrassi ehituse algust lõigul Are Suigu maanteeviadukt kuni Kivisilla maanteeviadukt. Tingimus tuleneb loa nr KL-515751 kõrvaltingimusest nr 2. Kui taotleja soovib tingimust muuta tuleb esitada loa muutmise taotlus. Loa tingimuse nr 2 täitmata jätmise korral rikutakse loa nõudeid.

Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele tuleb korrastamisprojekti koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lg-s 9 sätestatud nõuetest.

3.2. Keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p 2 ja § 27 lg 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas kaevandatud maa

10(11)

korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 2² sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 lg 2 loetelu on § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus). Kavandatav tegevus (Lepplaane liivakarjääri korrastamine) ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 loendisse ega ka määruse loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lg-te 3 ja 4 ning määruse alusel ei ole antud juhul keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine.

Tulenevalt eelnevast ei ole vajalik koostada keskkonnamõju hindamise eelhinnangut Lepplaane liivakarjääri korrastamistingimuste andmisel.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Maigi Säinas 5918 4357 [email protected]

Toomas Kalda 5107 975 [email protected]

Monika Laurits- Arro 5302 0849 [email protected]

11(11)