| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 20-1/3601 |
| Registreeritud | 15.05.2026 |
| Sünkroonitud | 18.05.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 20 Omavalitsusüksuste tegevuse haldusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 20-1 Kirjavahetus omavalitusüksustega haldusaktide esitamise küsimustes (teated, taotlused, avaldused, ettepanekud, märgukirjad, selgitustaotlused jm dokumendid) |
| Toimik | 20-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Põltsamaa Vallavolikogu |
| Saabumis/saatmisviis | Põltsamaa Vallavolikogu |
| Vastutaja | Kätlin-Chris Kruusmaa (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Kriminaalpoliitika valdkond, Kriminaalpoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Põltsamaa Vallavolikogu [email protected]
Teie 04.05.2026 Meie 15.05.2026 nr 20-1/3601
Vastus selgitustaotlusele
Lugupeetud proua Alev
Täname Teid pöördumise eest.
Alljärgnev seisukoht põhineb üksnes Teie kirjeldatud asjaoludel. Tegemist on korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) kohaldumise põhimõtete selgitusega kohaliku omavalitsuse esindamise ning LEADER-projektitaotluste menetlemise kontekstis. Vastus ei anna hinnangut konkreetsete isikute tegevusele.
Teie pöördumises on tõstatatud kaks eraldiseisvat küsimust:
1) toimingupiirangute võimalik kohaldumine kohaliku omavalitsuse üksuse või MARO
projektitaotluste menetlemisel;
2) projektitaotlustega tutvumise ja menetluses osalemise piirangud olukorras, kus juhatuse liikme
enda või temaga seotud projekt osaleb samas taotlusvoorus.
1. Toimingupiirangud projektitaotluste menetlemisel
KVS § 7 lõike 1 kohaselt loetakse seotud isikuks muu hulgas juriidiline isik, mille juhtimis- või
kontrollorgani liige on ametiisik ise. Samas sätestab KVS § 7 lõige 2, et riigi või kohaliku omavalitsuse
üksuse esindamise pädevust juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis loetakse ametikohustuseks.
Seetõttu ei saa ainuüksi asjaolust, et ametiisik esindab kohaliku omavalitsuse üksust või muud avalikes
huvides tegutsevat organisatsiooni selle juhtimis- või kontrollorganis, automaatselt järeldada seotud
isiku olemasolu KVS § 7 tähenduses.
Kui ametiisiku osalemine MARO nõukogus või Leader-tegevusgrupi juhtorganis toimub kohaliku
omavalitsuse määramise või esindusõiguse alusel avaliku ülesande täitmiseks, võib olla põhjendatud
käsitada seda seost ametikohustusest tulenevana KVS § 7 lõike 2 tähenduses.
Sellisel juhul ei pruugi kohaliku omavalitsuse üksuse või MARO projektitaotluste menetlemine
automaatselt kaasa tuua KVS § 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud toimingupiirangu kohaldumist.
KVS § 11 lõike 1 kohaselt on ametiisikul keelatud otsuse või toimingu tegemine muu hulgas juhul, kui:
1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes;
2) ametiisik on teadlik enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib
otsust või toimingut mõjutada;
2
3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.
Institutsionaalne või ametikohustusest tulenev seos kohaliku omavalitsuse üksuse või MAROga ei
tähenda automaatselt, et ametiisikul esineb KVS § 11 lõike 1 punktis 2 nimetatud isiklik majanduslik või
muu huvi.
Hinnang võib siiski olla erinev juhul, kui ametiisiku roll ei piirdu üksnes formaalse esindusfunktsiooniga,
vaid ta on näiteks projekti sisuline ettevalmistaja, eestvedaja või muul viisil otseselt huvitatud konkreetse
projektitaotluse rahastamise tulemusest.
Lõplik hinnang sõltub konkreetsete faktiliste asjaolude kogumist ning ametiisiku tegelikust rollist projektitaotluse ettevalmistamisel ja menetlemisel.
2. Projektitaotlustega tutvumine ja menetluses osalemine
Jõgevamaa Koostöökoja LEADER-projektitoetuste taotluste taotlemise, menetlemise ja hindamise korra
kohaselt toimub projektitaotluste sisuline hindamine hindamiskomisjonis. Hindamiskomisjoni liikmete
suhtes on sätestatud nii taandamise kohustus kui ka konfidentsiaalsusnõuded.
Samas nähtub korrast, et juhatusel on oluline roll taotluste paremusjärjestuse kinnitamisel ning teatud
juhtudel ka hindamisprotsessi uuele hindamisele suunamisel.
Korras on eraldi ette nähtud ka olukord, kus juhatus ei saa haldusmenetluse seadusest või
korruptsioonivastasest seadusest tulenevalt vastavaid otsuseid teha. Sellisel juhul kinnitab taotluste
paremusjärjestuse ja toetuste summad üldkoosolek.
KVS § 5 lõike 4 kohaselt on siseteabe korruptiivne kasutamine ametiisiku poolt talle avaliku võimu
teostamisel teatavaks saanud avalikustamata teabe kasutamine enda või kolmanda isiku huvides, kui
see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise.
Kirjeldatud olukorras võib korruptsiooniohu hinnang olla asjakohane eelkõige küsimuses, millises
ulatuses peaks samas taotlusvoorus osaleva projektiga seotud juhatuse liikmetel olema ligipääs teiste
taotlejate projektimaterjalidele enne hindamisprotsessi lõppemist.
Kui juhatuse liikme enda või temaga seotud projekt osaleb samas taotlusvoorus ning tal on samal ajal
ligipääs teiste taotlejate detailsetele projektimaterjalidele, võib tekkida objektiivne kahtlus menetluse
erapooletuses või põhjendamatu informatsioonilise eelise tekkimise võimaluses.
Sellise riski olemasolu ei tähenda automaatselt KVS rikkumist, kuid võib olla asjakohane
korruptsiooniohu ennetamise ning menetluse usaldusväärsuse hindamisel.
Asjaolu, et projektitaotluste sisuline hindamine toimub sõltumatu hindamiskomisjoni poolt, võib
vähendada korruptsiooniohu realiseerumise riski. Samas tuleb hinnata ka juhatuse liikmete võimalikku
mõju hindamisprotsessi kujunemisele, paremusjärjestuse kinnitamisele ning teiste taotlejate andmetega
tutvumisele.
Kirjeldatud asjaoludel võib olla põhjendatud kaaluda menetluskorra täiendamist, et selgemalt reguleerida:
1) millises menetluse etapis ja millises ulatuses võivad juhatuse liikmed projektitaotlustega
tutvuda;
2) millal tuleb juhatuse liikmel hoiduda konkreetse taotluse menetlemisest või arutelust;
3) kuidas tagatakse taotlejate võrdne kohtlemine ja konfidentsiaalse teabe kaitse;
4) kuidas dokumenteeritakse võimalik taandumine või menetlusest kõrvalejäämine.
Kokkuvõtvalt:
3
1. Kohaliku omavalitsuse üksuse või MARO esindamine juhtimis- või kontrollorganis ei tähenda
automaatselt seotud isiku olemasolu KVS § 7 tähenduses.
2. Pelgalt institutsionaalne seos ei pruugi automaatselt kaasa tuua KVS § 11 lõike 1 punktides 1
või 2 sätestatud toimingupiirangu kohaldumist.
3. Hinnang võib olla erinev juhul, kui ametiisikul esineb lisaks isiklik majanduslik või muu huvi
konkreetse projektitaotluse rahastamise vastu.
4. Korruptsiooniohu hinnang võib olla asjakohane eelkõige olukorras, kus samas taotlusvoorus
osaleva projektiga seotud juhatuse liikmel on ligipääs teiste taotlejate detailsetele
projektimaterjalidele või võimalus mõjutada menetluse kujunemist.
5. Menetluse läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamiseks võib olla põhjendatud täpsustada
sisemises menetluskorras juhatuse liikmete õigusi ja piiranguid projektitaotlustega tutvumisel
ning menetluses osalemisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Kätlin-Chris Kruusmaa korruptsiooniennetuse poliitika tiimijuht
Kätlin-Chris Kruusmaa 5380 8478 [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|