EELNÕU
28.04.2026

Maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus

§ 1. Maagaasiseaduse muutmine

Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 25 järgmises sõnastuses:
„25) Kontrolliaruande koostaja on maagasiseaduse §-s 4 nimetatud gaasiettevõtjatest sõltumatu juriidiline isik, kes teostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942 (ELT L, 2024/1787, 15.07.2024) kohaseid kontrollitoiminguid üldsuse huvides ja kes on kontrolliaruande väljaandmise ajal akrediteeritud riiklikus akrediteerimisasutuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47) kohaselt.“;

2) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus saada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmevahetusplatvormile kantud andmeid, kui see on vajalik riskipõhise järelevalve tegemiseks või ohu ennetamiseks.“;

3) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Võrguettevõtja tagab võrku sisestatud ja võrgust väljunud gaasikoguste mõõtmise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise ning peab sellekohast arvestust. Käesolev kohustus ei hõlma teise võrguettevõtja võrgust tema võrku sisestatud gaasikoguste mõõtmist, mõõteandmete kogumist ja töötlemist ega sellekohase arvestuse pidamist.“;

4) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:
„(15) Nõuded gaasikoguse mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

5) seadust täiendatakse §-ga 373 järgmises sõnastuses:
„§ 373. Riiklik järelevalve metaaniheite vähendamise üle energeetikasektoris

(1) Keskkonnaamet teostab pädeva asutusena järelevalvet gaasiettevõtjate tegevuse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 kohaselt.

(2) Keskkonnaametil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud määruses ja käesolevas seaduses sätestatud õigused. Keskkonnaamet avalikustab teabe nimetatud määruses sätestatud kohustuse rikkumise eest määratud karistuse kohta oma veebilehel sama määruse artikli 33 punkti 8 kohaselt.

(3) Keskkonnaameti tegevus ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalve teostamisel ohustada Eesti energiavarustuskindlust.“;

6) paragrahvi 38 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Konkurentsiamet ja Keskkonnaamet võivad käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“;

7) paragrahvi 381 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Keskkonnaametil on õigus teha gaasiettevõtjatele ettekirjutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks.“;

8) paragrahvi 382 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Paragrahvi 381 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Konkurentsiamet rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 1300 eurot ja juriidilisele isikule 100 000 eurot.

(2) Paragrahvi 381 lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Keskkonnaamet rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 1300 eurot ja juriidilisele isikule 100 000 eurot.“;

9) seadust täiendatakse §-dega 448–4418 järgmises sõnastuses:
„§ 448. Abi osutamata jätmine järelevalve- ja kontrolltegevusel

(1) Keskkonnaametile või sõltumatule kontrolliaruande koostajale, kes teostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 nõuete täitmise üle kontrolli, järelevalve- ja kontrollitoiminguteks abi osutamata jätmise korral –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga, mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõtte eelmise majandusaasta käibest.

§ 449. Teabe esitamise nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artikli 27 lõikes 1 ja artikli 28 lõigetes 1 ja 2 ning IX lisas nimetatud gaasi impordiga tegelevale ettevõtjale kehtestatud teabe esitamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga, mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõtte eelmise majandusaasta käibest.

§ 4410. Maagaasi tootmise metaanimahukuse andmete edastamise ja metaanimahukuse maksimaalsete väärtuste nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artikli 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete esitamise nõuete rikkumise ja artikli 29 lõike 6 kohaselt vastu võetud õigusaktides esitatud maksimaalsete metaanimahukuse väärtuste järgimata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga, mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõtte eelmise majandusaasta käibest.

„§ 4411. Metaaniheitearuannete ja nende koosseisu kuuluvate sõltumatute kontrolliaruande koostajate koostatud kontrolliaruannete esitamise nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artiklis 12 nimetatud metaaniheitearuannete ja nende koosseisu kuuluvate sõltumatu kontrolliaruande koostaja koostatud kontrolliaruannete määruses nimetatud tähtajaks esitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga, mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõtte eelmise majandusaasta käibest.

§ 4412. Lekete kõrvaldamise ja seire ajakava ning kokkuvõtva aruande esitamise nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artikli 14 lõikes 14 nimetatud lekete kõrvaldamise ja seire ajakava ning aruande, milles võetakse kokku kõigi eelneva aasta jooksul tehtud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute tulemused, esitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga, mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõtte eelmise majandusaasta käibest.

§ 4413. Lekete tuvastamise ja kõrvaldamise nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artikli 6 lõigetes 5 ja 6 nimetatud inspekteerimisaruandes kirjeldatud meetmete kohaldamata jätmise, artikli 14 lõikes 1 nimetatud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmi esitamata jätmise või lõigetes 2, 5 ja 6 nimetatud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringu tegemata jätmise eest ja lõigetes 8–13 nimetatud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise ning komponentide jälgimise ja asendamise nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga, mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõtte eelmise majandusaasta käibest.

§ 4414. Metaaniheite atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise piirangute rikkumine

(1) Metaaniheite atmosfääri laskmise või tõrvikpõletamise, sealhulgas rutiinse tõrvikpõletamise eest, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artikli 15 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel, ning artikli 17 nõuetele mittevastavate tõrvikpõletustornide või põletusseadmete kasutamisel, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga, mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõtte eelmise majandusaasta käibest.

§ 4415. Tõrvikpõletamise vajaduse tõendamise nõude rikkumine

(1) Tõrvikpõletamise vajaduse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artikli 15 lõigete 4 ja 6 kohaselt tõendamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga, mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõtte eelmise majandusaasta käibest.

§ 4416. Metaaniheite atmosfääri laskmise mõjude leevendusmeetmete kasutuselevõtmise nõuete rikkumine
(1) Metaaniheite atmosfääri laskmise seadmete asendamata jätmise või nende kasutamise eest viisil, mis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artikli 15 lõigete 5 ja 7 nõuetele, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga, mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõtte eelmise majandusaasta käibest.

§ 4417. Aruandlus- ja teavitamiskohustuse rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artikli 16 lõigetes 1 ja 2 ette nähtud juhtudel metaaniheite atmosfääri laskmise juhtumitest teatamata ja aru andmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga, mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõtte eelmise majandusaasta käibest.

§ 4418. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive

(1) Käesoleva peatüki §-des 448–4417 nimetatud juriidilise isiku käibele vastab aastane kogukäive viimase kättesaadava juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruande järgi. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid, on eespool nimetatud kogukäive aastane kogukäive või asjaomane tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.“;

10) paragrahvi 45 teksti muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva peatüki §-des 42–447 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet.

(2) Käesoleva peatüki §-des 448–4417 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.“.

§ 2. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse §-i 29 täiendatakse punktiga 401 järgmises sõnastuses:
„401) Keskkonnaametile maagaasiseaduse § 373 lõike 1 alusel riikliku järelevalve teostamiseks;“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.



Lauri Hussar
Riigikogu esimees


Tallinn, …………………2026. a
Algatab Vabariigi Valitsus ……………………2026. a


Maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja
lisa 2
Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Esitaja ja ettepaneku/märkuse sisu
Arvestamine/mittearvestamine ja põhjendus
Rahandusministeerium

Keskkonnaametile nähakse ette selged järelevalvevolitused gaasiettevõtjate suhtes, kes tegelevad maagaasi tootmise, transpordi, ladustamise või jaotamisega ning kelle tegevusele laieneb metaaniheite määruse reguleerimisala. Seletuskirja kohaselt toob seaduse rakendamine kaasa lisakulusid riigieelarvest Keskkonnaameti suureneva personalivajaduse ja võimalike uute IT-arenduste tellimise tõttu 1,5 ametikoha kasvuks. Seletuskirjas ei ole selgitatud, miks ei saa ülesannet täita olemasolevat personali ja ülesandeid ümber korraldades
Arvestatud
Seletuskirja täiendatud selgitusega, et Keskkonnaameti kliimabüroo, kes hakkab ülesannet täitma, täidab hetkel asjakohastest ELi ja siseriiklikest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja tööd ei ole võimalik uute ülesannete võtmiseks täiendava ressursita ümber korraldada. Metaaniheite määruse rakendamisega seotud ajakulu on hinnatud selliseks, et olemasoleva ressursiga seda täita ei ole võimalik ja kuna tegemist on regulaarse ülesandega, on määruse rakendamiseks vaja lisaressurssi nii sisuosakonnas kui ka järelevalve poolel.
Seletuskirja lk 13 on märgitud, et kulud ligi 93 000–120 000 kaetakse riigieelarvest, kuid ei ole märgitud, kuidas kavandatakse kulud katta.
Arvestatud
Seletuskirja täiendatud tekstiosaga: „Täiendavaid kulusid menetletakse 2027. aasta riigieelarve protsessis“.
Kuna eelnõu on kavandatud jõustuma 1. jaanuarist 2027 ja eelnõu eeldab täiendavat rahastamist riigieelarvest, siis on meil ettepanek menetleda eelnõud Vabariigi Valitsuses paralleelselt 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga, et Vabariigi Valitsusel oleks võimalik võtta seisukoht, kas täiendavaid vahendeid eraldada. Ühtlasi teeme ettepaneku lisada seletuskirja kulude peatükki järgmine lause: „Täiendavaid kulusid menetletakse 2027. aasta riigieelarve protsessis, juhul kui täiendavaid vahendeid ei eraldata, leiab Kliimaministeerium/Keskkonnaamet vahendid olemasolevate ressursside ja eelarve piires“.
Arvestatud
Seletuskirja täiendatud.
Seoses sellega, et iga uus ette nähtav ülesanne peab tulema koos ressursiga, tuleb ette näha vajalikud vahendid aastast 2027 ning täiendavaid kulusid menetletakse 2027. aasta riigieelarve protsessis.
Justiits- ja Digiministeerium

Eelnõuga pannakse Keskkonnaametile täiendavaid ülesandeid. Üldjuhul täidab Keskkonnaamet oma ülesandeid andmekogu KOTKAS kaudu. Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, kas ka täiendavaid ülesandeid täidab Keskkonnaamet nimetatud andmekogu kaudu ning kas seetõttu tuleks täiendada ka andmekogu regulatsiooni. Palume seletuskirja selles küsimuses täiendada.





Arvestatud
Seletuskirja täiendatud osas, miks andmekogu regulatsiooni muuta ei tule.
Keskkonnaamet ei plaani metaaniheite määruse aruandlust hakata vastu võtma keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, sest KOTKAS on loodud eelkõige keskkonnakaitselubade menetlemiseks ja aruannete vastuvõtmiseks, kuid antud juhul ei loastata metaaniheite määruse kohustuslasi ning seos infosüsteemiga KOTKAS puudub.

Eelnõu § 1 p 4 – eelnõuga laiendatakse kehtivas seaduses Konkurentsiametile ettenähtud riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamise õigus ka Keskkonnaametile. Juhime tähelepanu, et riikliku järelevalve erimeetmete lubamine eriseadusega peab olema põhjendatud ja konkreetse ameti ülesannete täitmise vajadusest lähtuv. Iga erimeetme lubamisel tuleb seletuskirjas ka põhjendada, miks konkreetset meedet vajatakse, millistes olukordades seda kohaldatakse jne.

Palume eelnõu seletuskirjas valitud erimeetmete vajalikkust põhjendada. Kui põhjendamise tulemusel selgub, et mõnd erimeedet siiski vaja ei lähe, palume eelnõu muuta.

Arvestatud
Seletuskirja täiendatud. Keskkonnaamet riikliku järelevalve teostajana on põhjendanud.
Korrakaitseseaduses sätestatud erimeetmete kohaldamine nagu valdusse sisenemine, isikusamasuse tuvastamine, kutse ja sundtoomine ning küsitlemine ja dokumentide nõudmine on põhjendatud erimeetmed, kuna pädeval asutusel peab olema võimalik koguda teavet, kontrollida rajatisi ning vajaduse korral sekkuda, kui gaasiettevõtja ei tee koostööd.
Eelnõu § 1 punkt 5 – MGS § 381 täiendamine lõikega 3 järgmiselt:
„(3) Keskkonnaametil on õigus teha gaasiettevõtjatele ettekirjutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks.“
Seletuskirja leheküljel 4 ei anta normi sõnastuse osas mingisugust sisulist, täpsustavat selgitust, milliste nõuetega on tegemist, millistes artiklites need on kirjas, miks on esitatud niivõrd üldine sõnastus.

Märgitakse üksnes seda, et punktiga 5 (§ 381 lg 3) täiendatakse seadust uue sättega täpsustamaks Keskkonnaameti järelevalvevolitusi. Paragrahvi 381 lõike 3 lisamisega antakse õigus teha ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse tegemise õigus on vajalik, et Keskkonnaamet saaks esmalt anda võimaluse rikkumine kõrvaldada karistusmeetmeid koheselt rakendamata.

Samasisuline märkus on ka eelnõu § 2 (SeOS § 141 lg 3) kohta. Lõikes sätestatakse:
„(3) Keskkonnaametil on õigus teha maagaasiseaduse §-s 4 nimetatud gaasiettevõtjatele ettekirjutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks.“
Seletuskirja leheküljel 6 ei anta normi sõnastuse osas mingisugust sisulist, täpsustavat selgitust, milliste nõuetega on tegemist ning miks on esitatud niivõrd üldine sõnastus.

Seletuskirjas märgitakse, et Keskkonnaameti pädevus ja volitused tulenevad metaaniheite määrusest ja keskkonnajärelevalve seadusest. Paragrahvi 141 lõikega 3 nähakse ette, et ametil on õigus teha ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks ning kohustus avalikustada määruse ja seaduse alusel tehtud otsused ja ettekirjutused oma veebilehel.

Kus täpsemalt on see pädevus kirjas metaaniheite määruses? Millistes sätetes keskkonnajärelevalve seaduses? Palume seletuskirja täpsustada.
Arvestatud
Seletuskirja on täiendatud.


Juba praegu on Keskkonnaametil õigus rakendada õiguserikkujate suhtes riikliku sunni vahendeid: määrata rahatrahve ning nõuda rikkumisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamist, samuti teha ettekirjutusi keskkonda mõjutava ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks või peatamiseks ning nõuda ja kontrollida kohustuslike keskkonnakaitseliste abinõude rakendamist.



Kõik muudatusettepanekud on viidud MGS muudatusettepanekutesse ja SeOS´es muudatusettepanekuid ei tehta.
Eelnõu § 1 punkt 5 – sättega antakse Keskkonnaametile õigus teha EL määrusest tulenevate nõuete täitmise tagamiseks ettekirjutusi. Juhime tähelepanu, et ettekirjutus on riikliku järelevalve üldmeede, mida saab korrakaitseorgan kohaldada vahetult korrakaitseseaduse alusel ning milleks ei ole vaja näha eriseaduses ette eraldi alust.
Palume kaaluda listava sätte vajalikkust.
Selgitame
Õigusselguse tagamiseks lisasätte lisamine õigustatud. Kehtivas seaduses § 381 lõikes 2 on sätestatud riikliku järelevalve erisused Konkurentsiametile, millega on Konkurentsiametile on antud õigus teha ettekirjutusi. Eelnõuga täiendatakse antud paragrahvi järgides kehtiva seaduse põhimõtteid.


Eelnõu § 1 punkt 6 – MGS § 382 muutmine. Seletuskirja leheküljel 4 tuuakse välja:
„Punktiga 6 (§ 382 ) sätestatakse, et MGS §-is 381 lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Keskkonnaamet rakendada sunniraha ja asendustäitmist juhul, kui ettekirjutust ei täideta. Muudatusega eristatakse kahe järelevalveorgani pädevus. Lõikega 2 nähakse ette füüsilisele ja juriidilise isikule määratava sunniraha maksimummäär. Sunniraha määra on rakendatud sarnaselt finantsvaldkonna õigusaktides sätestatuga, nii et füüsilisele isikule saab sunniraha määrata kuni 5000 eurot ning juriidilisele isikule kuni 100 000 eurot.“

Palume täiendavalt seletuskirjas selgitada, miks on sunniraha määra rakendamisel eeskujuks võetud finantsvaldkonna õigusaktid. Millised õigusaktid? Sama küsimus ja täiendava selgituse vajadus on ka seletuskirja leheküljel 7 esitatud teksti osas, mis käsitleb SeOS § 151 kehtestamist.
Arvestatud
Eemaldatud on viited finantsvaldkonna õigusaktidele. Sunniraha rakendamisel on määrade puhul eeskujuks võetud keskkonnavaldkonna analoogsed õigusaktid.
Muudatusettepanekuid SeOSe muutmiseks enam eelnõus ei ole.



Eelnõu § 1 punkt 7 – esineb probleem füüsilisele isikule kohaldatava sunniraha määraga. Kui võrrelda sunniraha määra kavandatavate karistusmääradega §-des 448– 4410, siis selgub, et haldusjärelevalve raames kohaldatav sunniraha maksimaalmäär on palju kõrgem kui väärteo eest ettenähtud karistus. Sunniraha võib olla kuni 5000 eurot füüsilise isiku puhul, samas kui väärteokaristuse maksimaalne määr on füüsilisel isikul 2400 eurot.

Üldiselt kehtib põhimõte, et väärteokaristus kui ultima ratio vahend on kõige karmim, mitte vastupidi. Äärmisel juhul saab vastuvõetavaks pidada olukorda, kus sunniraha määr on võrdne rahatrahvi omaga, aga mitte kõrgem.
Arvestatud
Eelnõus tehtud muudatus sunniraha määra osas.

Seletuskirjas (lk 5) on märgitud: „Paragrahvi 448 alusel kehtestatakse trahvid Keskkonnaametile või sõltumatule kontrollijale abi osutamata jätmise eest. Metaaniheite määruse artiklis 12 sätestatakse metaaniheitearuandele ja selle koosseisu kuuluvale sama määruse artikli 8 lõike 4 kohasele kontrolliaruandele kehtivad nõuded.“

Palume seletuskirjas täiendavalt välja tuua, milliste nõuetega on tegemist.

Samal leheküljel on kirjutatud järgmist:
„Paragrahviga 449 kehtestatakse trahvid teabe esitamisega seotud nõuete rikkumise eest. Metaaniheite määruse artikli 27 lõikes 1, artikli 28 lõigetes 1 ja 2 ning IX lisas on sätestatud nõuded gaasi impordiga tegelevate ettevõtjate esitatavale teabele.“

Ka siin palume täiendavalt lahti kirjutada, selgitada, milliste nõuetega on tegemist. Kas kindlasti on välistatud tulemuse saavutamine järelevalve käigus rakendatava ettekirjutuse ning sunnirahaga?

Veel samal leheküljel:

„Sätete eesmärk on tagada eelkõige järelevalve- ja kontrollitoimingute tõhusus ning vältida tahtlikku järelevalvetegevuse takistamist, mida käsitleb karistusseadustiku § 279, kuid täpsustada ka koosseisu, mis puudutab passiivsust ehk abi osutamata jätmist.“

Mida selle lausega tahetakse öelda? Kui meil on juba olemas karistusseadustiku (KarS) § 279, miks luuakse eraldi säte eriseadusesse? Palume seletuskirja täiendada

Arvestatud
Seletuskirja on täiendatud.
Lisatud on nõuded, mis kehtivad metaaniheitearuandele ja selle kontrolliaruandele ning nõuded, mis kehtivad gaasi impordiga tegelevate ettevõtjate esitatavale teabele. Seatud karistusmäärade, sealhulgas trahvide eesmärk on motiveerida nõuete järgimist ehk toimida preventatiivselt, mitte koguda trahve. Karistused on vaja kehtestada, et tagada järelevalveasutustele ja ettevõtjatele ühtviisi õigusselgus ning toetada Eesti eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside, eelkõige metaani heidet energeetikasektoris. Pädeval asutusel on õigus, aga mitte kohustus määrata trahv. Eelnõuga MGSi lisatava § 381 lg 3 järgi on Keskkonnaametil õigus ka ettekirjutus teha ning § 382 lg 2 järgi sunniraha määrata, kuna karistus ise ei too nõutavaid andmeid kohale.

Lisaks selgitame, et et norm on vajalik, kuna KarS §-ga 279 ei ole see kaetud. Ühel juhul on tegemist riikliku ja haldusjärelevalve teostamise takistamisega - takistamine üldjuhul on nt dokumentide hävitamine, peitmine. Aga antud juhul näeme, et katmata on olukord kui ei ole tegemist otseselt näiteks dokumentidele aktiivselt ligipääsu takistamisega, vaid näiteks põhjendamatu viivitamisega või näiteks merel asuvale objektile küll ligipääsu lubamine, kuid nt. kontrollija sinna kohapeale toimetamisele ise mitte kuidagi kaasa aitamine jne. Abi osutamata jätmine on seega meie hinnangul pehmem rikkumine kui aktiivne ja tahtlik järelevalve või kontrolli takistamine.
Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse seadust §-ga 141 (riiklik järelevalve metaaniheite vähendamise üle energeetikasektoris). Lõike 2 kohaselt on Keskkonnaametil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel kõik määruses ja käesolevas seaduses sätestatud õigused. Keskkonnaamet avalikustab teabe määruses sätestatud kohustuse rikkumise eest määratud karistuse kohta oma veebilehel sama määruse artikli 33 punkti 8 kohaselt.

Seletuskirja leheküljel 6 märgitakse, et nähakse § 141 lõike 2 teise lausega Keskkonnaametile ette kohustus avalikustada metaaniheite määruses sätestatud kohustuse rikkumise eest määratud karistuse kohta teave Keskkonnaameti veebilehel sama määruse artikli 33 punkti 8 kohaselt.

Palume kindlasti täiendavalt selgitada, kas selle teabe all peetakse silmas jõustunud või jõustumata otsusega määratud karistust? Samuti tuleb välja tuua, kui kaua see teave veebilehel on üleval, millal see kustutatakse? Kas see kustutamine ei pea olema seaduses reguleeritud?
Arvestatud
Seletuskirja on täiendatud, et teave avaldatakse määratud ehk jõustunud otsuse kohta.
Keskkonnaamet saab peale otsuse jõustumist info avalikustada ning info on leitav sama kaua kui karistus karistusregistris.
Kuna rakendatud haldusmeetmete puhul ei ole ette nähtud otsest aegumisaega või kustutamise tähtaega, vaid haldusakti kehtivus lõppeb pärast selle täitmist või ette nähtud kehtivusaja lõppu.
Muudetud eelnõus MGS § 373 lg 2.


Eelnõu § 2 punkt 2 – täpselt sama sisuga säte lisatakse MGS-i. Seega jääb arusaamatuks, miks säte ka SeOS-is vajalik on. Palume seletuskirjas sätte vajalikkust põhjendada.

Säte on eelnõust eemaldatud, muudetakse ainult MGSi.


Eelnõu § 2 punkt 3 – Keskkonnaametile riikliku järelevalve erimeetme valikul tuleb lähtuda konkreetsetest Keskkonnaameti vajadustest, samuti tuleb iga erimeetme vajadust seletuskirjas põhjendada. Kuna järelevalve materiaalõiguslikuks aluseks on nii SeOS-i kui ka MGS-i puhul sama EL määrus, jääb arusaamatuks, miks erinevad valitud erimeetmed oluliselt.
Palume erimeetme säte veelkord põhjalikult läbi kaaluda ja näha Keskkonnaametile ette vaid need erimeetmed, mida amet riikliku järelevalve tegemiseks reaalselt vajab.
Säte on eelnõust eemaldatud, muudetakse ainult MGSi.

Eelnõu § 2 punkt 4. Seadust täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses:
„§ 151 . Sunniraha määr
Paragrahvi 141 lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Keskkonnaamet rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 5000 eurot ja juriidilisele isikule 100 000 eurot.“

Siin on järgmine probleem. Kui võrrelda sunniraha määra kavandatavate karistusmääradega §-des 171–178, siis selgub, et haldusjärelevalve raames kohaldatav sunniraha maksimaalmäär on palju kõrgem kui väärteo eest ettenähtud karistus. Sunniraha võib olla kuni 5000 eurot füüsilise isiku puhul, samas kui väärteokaristuse maksimaalne määr on füüsilisel isikul 2400 eurot.

Väärteokaristus võrreldes sunnirahaga on kui ultima ratio vahend on rangem, mitte vastupidi. Äärmisel juhul saab vastuvõetavaks pidada olukorda, kus sunniraha määr on võrdne rahatrahvi määraga, aga mitte kõrgem.

Kuidas on ülejäänud ettekirjutuste ja sunnirahaga? Kas seaduses ongi kavandatud vaid § 141 lõike 3 puhul sunniraha rakendada ning ülejäänud tegevuste puhul ettekirjutusi ei tehta, sunniraha ei rakendata?

Seletuskirjas märgitakse, et punktiga 4 sätestatakse asendustäitmise ja sunniraha rakendamise kord ja ülemmäärad juhuks, kui Keskkonnaameti ettekirjutusi ei täideta. Uue paragrahviga nähakse ette füüsilisele ja juriidilise isikule määratava sunniraha maksimummäär. Sunniraha määrad on rakendatud sarnaselt finantsvaldkonna õigusaktides sätestatuga, nii et füüsilisele isikule saab sunniraha määrata kuni 5000 eurot ning juriidilisele isikule kuni 100 000 eurot.

Ei ole täpne rääkida rakendamisest, kui vastav norm alles luuakse. Seletuskirja sõnastust tuleks täpsustada. Palume välja tuua, milliseid finantsvaldkonna õigusakte silmas peetakse.
Arvestatud
Eelnõus on sunniraha määrad muudetud.


















Selgitame: Ettekirjutused ja sunnirahad rakendatakse paragrahvi 381 lõike 3 kohaselt kogu määruses sätestatud nõuete täitmise tagamiseks. „(3) Keskkonnaametil on õigus teha gaasiettevõtjatele ettekirjutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks.“;




Seletuskirjas parandused sisse viidud.

Eelnõu § 2 punkt 5 – kavandatav SeOS § 171. Palume seletuskirjas välja tuua, mida kujutab endast kontrolliaruannete määrus. Kas tõepoolest koostatakse määrus, ei koostata kokkuvõtet, protokolli vms?

Arvestatud
Seletuskirja ning eelnõus oli tegemist keeleliselt ebaõnnestunud sõnastusega. Muudetud eelnõus tehakse kõik muudatused MGS-s.

14. Eelnõu § 2 punkt 5 – kavandatav SeOS § 172. SeOS § 172Palume seletuskirjas selgitada, kas sätte kontekstis on oluline üksnes esitamata jätmise aspekt. Kui esitada valeandmeid, mittetäielikke andmeid jms, kas siis see ei ole probleem?

Arvestatud
Seletuskirja on täiendatud.
Metaaniheite määruse artiklis 33 on märgitud, millistel juhtudel tuleb karistust kohaldada ning artiklis 8 on ette nähtud, et kontrolliaruandes hinnatakse mh. esitatud andmete tõepärasust. Karistusmeetmete määramisel sealjuures näeb määrus artikli 33 paragrahvi 7 lõikes c ette võimaluse arvestada ka asjaolu, kas rikkumine oli tahtlik või tulenes hooletusest. Valeandmete esitamine võib olla nii tahtlik kui tuleneda hooletusest ning seda saab pädev asutus hinnata karistust määrates kergendava või raskendava asjaoluna. Muudatused on kavandatud MGS´i eelnõus.
Eelnõu § 2 punkt 5 – kavandatav SeOS § 173 (abi osutamata jätmine järelevalve- ja kontrolltegevusel). Palume seletuskirjas selgitada, milles see abi seisneb. Millal tekib oht, et isikule kohaldatakse väärteokaristust? Kus on see kohustus, millises artiklis see täpsemalt kirjas on? Kas kõik artiklid on hõlmatud? Hetkel on tegemist laia ja ebamäärase sõnastusega, terve metaaniheite määrus on hõlmatud.

Seletuskirja leheküljel 8 mainitakse vaid seda, et § 173 näeb ette trahvi Keskkonnaametile või sõltumatule kontrollijale abi osutamata jätmise eest. Metaaniheite määruse nõuete täitmise üle kontrolli, järelevalve- ja kontrollitoiminguid teostavatele asutustele abi, mida on vaja nende ülesannete täitmiseks kooskõlas metaaniheite määrusega, osutamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga.
Arvestatud
Seletuskirja on täpsustatud selgitusega, et võrguettevõtjad ja importijad peaksid andma kontrollijatele ja pädevatele asutustele mis tahes vajalikku abi kontrolli võimaldamiseks ja hõlbustamiseks, eelkõige näiteks seoses tegevuskohtadele ligipääsu ning dokumentide ja andmete esitamisega. Artikkel 33 paragrahv 5 lõige a näeb ette laia sõnastuse, mille järgi:
5. Karistusi kohaldatakse vähemalt järgmiste rikkumiste korral:
a) käitaja, ettevõtja, kaevanduse käitaja või importija ei osuta pädevatele asutustele või kontrollijatele abi, mida on vaja nende ülesannete täitmiseks kooskõlas käesoleva määrusega;

Selgitatud ja seletuskirja täpsustatud ka selles osas, et Keskkonnaametile ja sõltumatule kontrollijale trahvi ei määrata vaid karistatakse neile abi osutamata jätmise eest. Muudatused on kavandatud MGS muudatuse eelnõus.

Eelnõu § 2 punkt 5 (lekete tuvastamise ja kõrvaldamise nõude rikkumine). Seletuskirja kohaselt kehtestatakse §-ga 174 trahv lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmi esitamata jätmise lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringu tegemata jätmise, inspekteerimisaruandes kirjeldatud meetmete kohaldamata jätmise ning lekete tuvastamise ja kõrvaldamise ning komponentide jälgimise ja asendamise nõuete täitmata jätmise eest. Metaaniheite määruse artikli 14 lõikes 1 kirjeldatakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmile kehtivaid nõudeid, sama artikli lõigetes 2, 5 ja 6 täpsustatakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringule kehtivaid nõudeid ning lõigetes 8–13 sätestatakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise ning komponentide jälgimise ja asendamise nõuded. Metaaniheite määruse artikli 6 lõiked 5 ja 6 näevad ette inspekteerimisaruandele kohaldatavad nõuded.

Palume konkreetsemalt välja tuua, näitlikustada, milliste nõuetega on tegemist.
Arvestatud
Seletuskirja on täiendatud, et karistus on ette nähtud olukordades, kus võrguettevõtjad ei rakenda ette nähtud parandus- või leevendusmeetmeid pärast seda, kui gaasitaristus on tuvastatud metaanileke. Karistatav on ka eelmainitud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmi pädevale asutusele jätmine. Võrguettevõtjatel on kohustus viia ettenähtud sagedusega läbi lekete tuvastamise uuringuid ning kõrvalda tuvastatud lekkeid ettenähtud tähtaja jooksul – eelmainitud kohustuse täitmata jätmise eest on samuti karistus ette nähtud. Võrguettevõtjatel on küll juba üldine hoolsuskohustus jälgida ja parandada või asendada lekkivaid või kõrge metaaniheite riskiga komponente (nt ventiile, tihendeid vm.), kuid nendega seotud nõuete täitmata jätmise eest on samuti võimalik ette näha karistus.
Nimetatud nõuete üldine eesmärk on tagada metaanilekete varajane avastamine ja nende kiire kõrvaldamine, et tagada minimaalne keskkonnamõju. Muudatused on kavandatud MGS muudatuse eelnõus.
Seletuskirja leheküljel 9 kirjutatakse järgmist:
„Sealjuures on oluline tähele panna, et määruse sisu erineb karistusseadustiku §-st 279.“
Mida tuleb siis tähele panna? Milles seisneb erisus? Mis määrusest räägitakse? Kui tegemist on nn „metaaniheite määrusega“, siis tuleks seda ka niiviisi tähistada.
Arvestatud
Seletuskirja on täiendatud selgitusega, et norm on vajalik, kuna KarS §-ga 279 ei ole see kaetud. Ühel juhul on tegemist riikliku ja haldusjärelevalve teostamise takistamisega - takistamine üldjuhul on nt dokumentide hävitamine, peitmine. Aga antud juhul näeme, et katmata on olukord kui ei ole tegemist otseselt näiteks dokumentidele aktiivselt ligipääsu takistamisega, vaid näiteks põhjendamatu viivitamisega või näiteks merel asuvale objektile küll ligipääsu lubamine, kuid nt. kontrollija sinna kohapeale toimetamisele ise mitte kuidagi kaasa aitamine jne. Abi osutamata jätmine on seega meie hinnangul pehmem rikkumine kui aktiivne ja tahtlik järelevalve või kontrolli takistamine.
SeOS-i ilmub uus termin „atmosfääri laskmine“ alles vastutuse sätetes (§-d 175, 177, 178). See ei ole vastuvõetav. Termin tuleb lahti seletada ka seaduses eespool esimestes paragrahvides. Kehtivas seaduses on § 3, mis annab seaduses kehtivad terminid. Praegu on tekitatud olukord, kus isikud saavad teada sellest, et atmosfääri laskmine on karistatav tegevus, alles vastutuse sättest. Olukord peab olema vastupidine, et isikul on võimalik aru saada, seaduse esimestest paragrahvidest lugeda, mis on keelatud tegevus juba eelnevalt ning seeläbi õigusvastasest tegevusest hoiduda.

Kui seletuskirja sissejuhatuses räägitakse metaaniheitest, siis oleks loomulik, kui ka tekstis kasutatakse ka „metaaniheite atmosfääri laskmine“. Vastasel korral võib igasuguseid aineid atmosfääri lasta. Ka eelnõus endas on kavandatud seaduse §-s 141 kasutusele võtta sõna „metaaniheide“, ei räägita lihtsalt „atmosfääri laskmisest“.
Arvestatud
Eelnõu ning seletuskirja on täpsustatud ning läbivalt kasutatud mõistet „metaaniheite atmosfääri laskmine“.


Eelnõu seletuskirja koostajate poolt välja pakutud halduskoormuse vähendamise meede koormuse tasakaalustamiseks ei ole tõenäoliselt sobilik (viidatud on revisjoni tulemusena kehtetuks tunnistatud määrusele, millel aga reaalset mõju halduskoormuse vähendamisele ei paista olevat).

Arvestatud
Seletuskirja on muudetud ning selgitatud, et halduskoormust ei ole võimalik täiesti kaotada kui halduskoormuse kasvuga kaasneb vajadus vältida keskkonnakahjusid.
Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.

Arvestatud
Justiits- ja Digiministeeriumi esitatud normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta nii eelnõu kui seletuskirja failis on arvestatud.
Muuhulgas on täpsustatud, et eelnõus kavandatud meetmed on vajalikud metaaniheite määruse kohaldamiseks ning täiendavaid meetmeid ei kehtestata. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste eelnõude vastavust põhiseadusele peab hindama enne vastavate õigusaktide vastuvõtmist määruste väljatöötamise- ja läbirääkimiste etapis.

Konkurentsiamet

Ameti ettepanek Eelnõu kohta on järgnev:

Eelnõu § 1 punkti 8 järgi muudetakse ja sõnastatakse MGS § 45 järgmiselt:
„(1) Käesoleva peatüki §-des 41–4410 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet.
(2) Käesoleva peatüki §-des 448–4410 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on
Keskkonnaamet.“

Konkurentsiamet selgitab, et hetkel kehtiva MGS-i redaktsiooni kohaselt on MGS-i 6. peatükis (§ 41 kuni § 447) sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja Konkurentsiamet. Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt täiendatakse MGS-i §-dega 448
kuni 4410, milles sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.

Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku Eelnõu muutmiseks – parandada ebatäpsus MGS § 45 lõikes 1 järgmiselt:
„(1) Käesoleva peatüki §-des 41–4410 41–447 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet.“
Arvestatud
Eelnõus muudetud § 1 punktis 8 sisalduva MGS § 45 lõikes 1 märgitud eksitav ülaindeksi number. Samuti täpsustatud viidet seoses sellega, sest seaduse § 41 on kehtetu.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

1. Eelnõu § 2. TTJA juhib tähelepanu, et eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks on seadme ohutuse seadus (SeOS) asjakohane seadus metaaniheite järelevalve pädevuse andmiseks Keskkonnaametile ning väärtegude koosseisude ja trahvimäärade sätestamiseks TTJA on seisukohal, et metaaniheite järelevalve regulatsioon ei sobitu olemuslikult seadme ohutuse seaduse SeOS-e regulatsiooniga, kuna metaaniheite järelevalve on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1787 ette nähtud oluliselt laiaulatuslikumana kui seadmete tehnilise korrasoleku ja ohutuse kontroll. Kuna metaaniheite järelevalve hõlmab lisaks maagaasi ülekande- ja jaotussüsteemide kontrollile ka näiteks puuraukude ning all- ja pealmaa(kivi)söekaevanduste kontrolli, siis on sobivam metaaniheite järelevalve regulatsioon sätestada atmosfääriõhu kaitse seaduses.

Arvestatud

Selgitame, et pärast esimest kooskõlastusringi on eelnõud analüüsitud ja jõutud arusaamisele, et eelnõuga on mõistlik edasi liikuda vaid MGSi ning MKSi muutes.

EL määrust metaaniheite vähendamise suhtes tuleks kohaldada nafta ja maagaasi tootmisahela algusosa uuringutel ja tootmisel, mitteaktiivsete puuraukude, ajutiselt suletud puuraukude ja mahajäetud puuraukude puhul, maagaasi kogumisel ja töötlemisel, gaasi ülekandmisel, jaotamisel ja maa-alusel hoiustamisel ning maagaasi veeldusjaamades. Samuti tuleks eelmainitud määrust kohaldada aktiivsete allmaa- ja pealmaasöekaevanduste ning suletud või mahajäetud allmaasöekaevanduste suhtes.
Eestis puuduvad nafta- ja maagaasi puuraugud ning kivisöekaevandused ja sisuliselt on Eestis määruse kohaldamisalaks ainult gaasi ülekanne ja jaotus, samuti veeldatud maagaasi ujuvterminalid (direktiivi (EL) 2024/1788 artiklis 2 punkti 33 mõistes) juhul kui neid võtab vastu Pakrineeme rajatud LNG kai. Seega ei tulene üheselt põhjust, miks tuleks täiendada just (ainult) AÕKS-i, vaid seletuskirjas on toodud põhjendused, miks loeme põhjendatuks erinevate seaduste vahel sätete ära jagamise asemel seda, et metaaniheite määruse terviklikuks ja kiireks rakendamiseks Eestis vajalikud järelevalve- ja vastutusnormid oleksid sätestatud ühes valdkondlikus seaduses, milleks on maagaasiseadus, et õiguse adressaadid oma kohustused mõistlikult üles leiaks.
2. Eelnõu § 2 punkt 1. TTJA teeb ettepaneku lisatav lõige ära jätta või asendada selles sõna „kontrollija“ sõnadega „kontrolliaruande koostaja“, kuna kontrollija mõiste tekitab segadust ja põhjustaks edaspidi seadmeohutuse teemadel tavapärases väljenduses kontrollist ja metaaniheitega seotud kontrollist rääkimise eksitavaks. Seadmeohutuse valdkonnas kasutatakse sõna „kontrollija“ väga erinevate olukordades, mis ei ole seotud metaaniheite valdkonnaga. Kontrollija mõiste kasutuspraktika on välja kasvanud SeOS § 3 lõikest 8, milles on läbi gaasipaigaldise kontrolli mõiste defineeritud ka kontrollija mõistet. Selle sätte tähenduses on kontrollija gaasitööd tegev isik.
Arvestatud
Eelnõus ja seletuskirjas läbivalt ’kontrollija’ mõiste (sõltumatu) asendatud „kontrolliaruande koostaja“ mõistega.
3. Eelnõu seletuskiri lk 1 viimase lõigu eelviimane lause. TTJA hinnangul on lauses „Eeltoodu tähendab, et võrguettevõtja ei tohi oma äranägemise järgi mõõtetulemusi teisendada ning MõõteS §-i 5 kohaselt on teisendamine lubatud üksnes juhul, kui vastav mõõteprotseduur on kehtestatud õigusaktiga.“ eksitav termini „mõõtetulemuste teisendamine“ kasutamine.

Teisendamine tähendab mõõtetulemuse muutmist ühest vormist teise, näiteks ühikute teisendamine (m→cm, °C→K); skaalamuutused; matemaatiline teisendus (nt logaritmimine) ja leppetingimusele teisendamine. Teisendamise eesmärk on esitada sama info teises kujus, mitte seda parandada. Mõõtetulemuse töötlemine tähendab kõiki samme, millega tooretest mõõteandmest saadakse kasutuskõlblik info. Töötlemine võib hõlmata näiteks keskmistamist, filtreerimist, vigade hindamist, statistilist analüüsi, tulemuste korrigeerimist (nt kompensatsioonid, kalibreerimised) jne. Mõõtetulemuste töötlemise eesmärk on parandada mõõtetulemuse kvaliteeti ja hinnata selle usaldusväärsust.
TTJA ettepanek on sõna „teisendamine“ asemel kasutada sõna „töötlemine“.
Arvestatud
Seletuskirjas termini „teisendamine“ asemel kasutatud sõna „töötlemine“.
4. Eelnõu seletuskiri lk 2 teine lõik. TTJA hinnangul on lõigu „MGS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides aga puuduvad üksikasjalikud nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele. Eeltoodust tulenevalt ei ole võrguettevõtja võrku sisenev ja väljuv kogus mõõdetud/teisendatud samadel tingimustel ning arvestuste aluseks olevad mõõteandmed ei ole võrreldavad. Käesoleva seadusemuudatusega tagatakse turuosaliste võrdne kohtlemine ning tehakse oluline samm gaasituru mõõteandmete korrastamiseks.“ sõnastus segadust tekitav ja vastuoluline.
Kuigi maagaasiseaduses (MGS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides puuduvad üksikasjalikud nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele, ei tähenda see automaatselt, et erinevate võrguettevõtjate mõõtetulemused ei ole võrreldavad. Kõik võrguettevõtjad kasutavad liitumispunktides mõõteseaduse nõuetele vastavaid mõõtevahendeid, millega saadud mõõtetulemused on võrreldavad.
TTJA märgib, et eelnõu ja kavandatava gaasikoguse mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuse töötlemise määruse eesmärk peab olema metaaniheite määramiseks gaasikoguste mõõteprotseduuride ja mõõtetulemuste võrreldavuse tagamine.
Arvestatud
Seletuskirja on täiendatud.
Kuna gaasikoguste mõõtmine ei toimu alati leppetingimustel ning ei ole kehtestatud nõuet, et maagaasiseaduse § 10² nimetatud andmevahetusplatvormile (edaspidi AVP) edastatud mõõteandmed peaksid olema teisendatud leppetingimustele, ei ole AVP-s esitatud ja arvestuste aluseks olevad mõõteandmed täna võrreldavad.
Selle tulemusel on tekkinud olukord, kus ühtsesse bilansisüsteemi sisenev ja sellest väljuv gaasikogus ei ole alati mõõdetud samadel tingimustel. See moonutab jaotusvõrgu bilansigaasi tegelikku kogust ning ei ole korrektne ega õiglane. Tarbijad, kelle mõõtesüsteem arvestab gaasi rõhku ja temperatuuri, tasuvad võrguteenuse eest korrektse koguse alusel, kuid katavad läbi tariifi osa võrguettevõtja bilansigaasist, mis tuleneb teistes mõõtepunktides rõhu korrektsiooni puudumisest.
Määruse kavand lisatud eelnõu juurde, mis asjaolusid täpsustab.


Täienda MGS § 102 uue lõikega 11, millega antakse TTJA-le järelevalve teostamiseks ja ennetustegevuseks andmevahetusplatvormilt andmete saamise õigus. Täiendus on vajalik, kuna andmevahetusplatvormil olemasolevad mõõtepunktide- ja tarbimisandmed on TTJA-le vajalikud teostamaks järelevalvet SeOS-iga reguleeritud kasutusel olevate gaasipaigaldiste ohutuse üle. Nende andmete abil saab TTJA teostada tõhusamat riskipõhist järelevalvet gaasipaigaldiste ohutuse üle. MGS § 102 lõike 1 kohaselt loob süsteemihaldur andmevahetusplatvormi ning võimaldab selle andmetele ligipääsu turuosalisele, kellel selleks on seadusjärgne kohustus ja õigus. TTJA ei ole MGS-i tähenduses turuosaline, mistõttu ei ole TTJA õigustatud osapool andmevahetusplatvormilt andmete saamiseks. SeOS ja korrakaitseseadus võimaldavad küll andmeid juhtumipõhiselt pärida, kuid selge õiguslikku alust riskipõhise järelevalve teostamise eesmärgil andmete küsimiseks TTJA-l ei ole.

TTJA sõnastusettepanek on:
5. „(11) Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus saada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmevahetusplatvormile kantud andmeid, kui see on vajalik riskipõhise järelevalve tegemiseks või ohu ennetamiseks.“.
Arvestatud
Eelnõu muudetud järgmiselt:
paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus saada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmevahetusplatvormile kantud andmeid, kui see on vajalik riskipõhise järelevalve tegemiseks või ohu ennetamiseks.“
Eesti Gaasiliit

1. Üldised tähelepanekud metaanimääruse olemuse ja rakendamise osas
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 (edaspidi metaaniheitemäärus) rakendamine impordi osas on jõudnud faasi, kus liikmesriikide praktilised otsused määravad, kas tegemist on toimiva kliimameetme või pigem Euroopa energiajulgeolekut kahjustava regulatsiooniga. Eesti peab selles küsimuses võtma selge seisukoha. Oleme seisukohal, et Eestil tuleb metaaniheitemääruse riigisisesel rakendamisel hoiduda minimaalselt vajalikest nõuetest rangemate nõuete kehtestamisest. Samuti tuleb Eestil tagada, et pädeval asutusel on võimalik aktsepteerida võimalikult paindlikke ja Eesti energiajulgeolekut mittekahjustavaid määrusele vastavaid lahendusi. Leiame ka, et Eestil tuleb nõuda Euroopa Liidu tasandil metaaniheitemääruse rakendustähtaegade edasi lükkamist lähtudes Eesti energiajulgeoleku tagamise vajadusest ning Eesti gaasiettevõtjate ning ka pädeva asutuse reaalsest suutlikkusest määrust rakendada;
Selgitame
Eelnõuga rakendatakse määruse nõudeid Eestis nii, et ei kehtestata määrusega nõutavatest minimaalselt vajalikest nõuetest rangemaid nõudeid ja võetakse arvesse nii gaasiettevõtjate kui pädeva asutuse reaalset suutlikkust.
2) Kuigi metaaniheitemäärus eeldab sõltumatut kontrolli ja ulatuslikku mõõtmist (nt art 12, 28), ei ole paljudes eksportivates riikides akrediteeritud kontrollijaid ega tehnilisi võimalusi OGMP 2.0 või samaväärse taseme rakendamiseks. See olukord ei ole importijate kontrolli all, kuid vastutus metaaniheitemääruse rikkumise eest langeb neile. Nõudes eksportivate riikide tootjalt rangete reeglite täitmist on tekkimas olukord, kus paljude riikide tootjad pole nõus neid täitma ja keelduvad gaasi Euroopasse müümisest;

3) Metaaniheitemääruse art-d 27 ja 28 panevad importijatele ulatusliku teabe esitamise ja samaväärsuse tõendamise kohustuse. Samas ei tulene määrusest ja seetõttu pole selge, milliseid dokumente ja tõendeid peab Eesti pädev asutus praktikas piisavaks ning kuidas hinnatakse näiteks „mõistlikke jõupingutusi“ olemasolevate lepingute puhul (määruse art 28(2)). Ka Euroopa Liidu tasandil on tööstusorganisatsioonid rõhutanud, et on vaja üleeuroopalist, ühtset ja praktilist juhendit, mille alusel kõik liikmesriigid saaksid impordinõudeid ühtemoodi rakendada;

4) Määruse art 33 lg 2 sätestab, et halduskaristusi võib kohaldada ainult juhul, kui need ei ohusta energiavarustuskindlust. Määrus ei täpsusta aga kuidas hinnatakse varustuskindluse riski, kas arvesse võetakse ka prognoositavaid riske (nt impordi alternatiivide kadumine, mõju gaasi hinnale) ning millal on põhjendatud karistuste kohaldamata jätmine või edasilükkamine.

Leiame, et antud eelnõu menetlemise raames tuleb probleeme metaaniheitemääruse rakendamisel ning nende võimalikku mõju Eesti ja Euroopa energiajulgeolekule Riigikogu ning Vabariigi Valitsuse tasandil käsitleda. Eesti ees seisvad reaalsed probleemid tuleb välja tuua eelnõu seletuskirjas ning nende võimalikku mõju ka eelnõu seletuskirjas realistlikult ja kõikehaaravalt hinnata.

Arvestatud
Seletuskirja on täiendatud.

EL tasandil sellise ühtse ja praktilise juhendi koostamine käib, mille alusel kõik liikmesriigid saaksid impordinõudeid ühtviisi rakendada.

Mis puudutab energiavarustuskindluse riskide hindamist, siis selle hindamine, kas varustuskindlus on tagatud, on kõige paremini välja toodud gaasi varustuskindluse määruses EL 2017/1938 (käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid), mis aitab määrata seda, kas/kui on energiavarustuskindlus ohus. Näiteks eelmainitud määruse artikli 14 lõike 6 all on kirjas, missugust kaubanduslikku infot saab kaaluda varustuskindluse olukorra hindamiseks ning pädev asutus saab riiklikku riskihinnangut koostades neid andmeid arvestada. Hinnata tuleb seda, kas meetme rakendamine võib oluliselt näiteks importi vähendada, mõjutada gaasihoidla täitmise kohustust vmt. Samuti seda, kuidas oleks mõjutatud naaberriigid või kas on parajasti välja kuulutatud kriisitase gaasi varustuskindluse määruse alusel. Arvestada tuleb ka seda, kas karistusnormide rakendamine võiks kriitilisele imporditaristule ligipääsu piirata, kaitstud tarbijate varustamist või hooajalise tarbimistipu katmist ohustada. Energiavarustuskindlus sõltub riigiti tugevalt eri näitajatest ja seega tuleb ka Eesti puhul igal korral juhtumipõhiselt läheneda.
2. Märkused eelnõu ja seletuskirja kohta:
1) Eelnõuga nähakse ette trahvid metaaniheitemääruse nõuete rikkumise eest ja juriidilisele isikule on suurim võimalik rahatrahv kuni 20% juriidilise isiku käibest. Nii maagaasiseadusesse (edaspidi MGS) kui ka seadme ohutuse seadusesse (edaspidi SeOS) kavandatakse lisada säte (vastavalt MGS § 4411 ja SeOS § 179), mille kohaselt kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid, lähtutakse trahvi maksimaalse suuruse arvutamisel ettevõtja konsolideeritud käibest. Oleme seisukohal, et konsolideeritud käibega sidumine pole metaaniheitemääruse rikkumiste puhul põhjendatud, sest metaaniheitemäärusest tulenevate kohustuste täitmine on iga gaasiettevõtja tavapärane majandustegevus. Lisaks jääb MGS § 4411 ja SeOS § 179 sõnastustest selgusetuks, kes otsustab, kas lähtuda tuleb konsolideeritud kogukäibest või asjaomasest tululiigist.

2) Seletuskirja lk 5 esitatud näitest nähtub ilmekalt konsolideeritud käibest lähtumise mõju, sest Eesti suurima võrgu omaniku AS-i Elering maksimaalne trahv oleks sellise käsitluse puhul 26 korda väiksem kui AS-i Gaasivõrk võimalik suurim trahv. Seejuures annaks eelnõu pädevale asutusele võimaluse otsustada, kas määrata AS-ile Gaasivõrk rahatrahvi maksimaalseks suuruseks 148,7 miljonit eurot (lähtudes konsolideerimisgrupi maagaasi ja veeldatud maagaasi müügiga seotud kogukäivest) või 21,4 miljonit eurot (lähtudes konsolideerimisgrupi maagaasi võrguteenuse müügist).

3) Metaaniheitemääruse art 33 lg 2 sätestab, et liikmesriigid tagavad kooskõlas riigisisese õigusega, et pädevatel asutustel on õigus määrata trahve, sätestades ühtlasi, et juriidiliste isikute puhul ei ole haldustrahvide summa suurem kui 20% eelmise majandusaasta käibest. Metaaniheitemääruse põhjenduspunktid 78 ja 80 rõhutavad karistuste mittediskrimineerivat laadi ja järjekindlat (ühetaolist) kohaldamist, sealhulgas ühetaolise kohaldamise vajalikkust kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.

Eelnevast tulenevalt palume selgitada:
• millisest metaaniheitemääruse sättest tuleneb võimalus lähtuda riigisisesel maksimaalse võimaliku rahatrahvi suuruse määramisel mitte juriidilise isiku käibest, vaid konsolideerimisgrupi käibest;
• kes ja millest lähtudes otsustab, kas kogukäibe määramisel lähtutakse kogukäibest või asjaomasest tululiigist;
• kuidas on teised liikmesriigid sätestanud rahatrahvide maksimaalsed suurused – kas ettevõtja või konsolideerimisgrupi käibest lähtudes;
• kuidas tuleb mõista ja kuidas hakatakse praktikas rakendama metaaniheitemääruse eestikeelses tekstis kasutatud sõnastust, mille kohaselt ei tohi haldustrahvide summa olla suurem kui 20% eelmise majandusaasta käibest.

Arvestatud
Selgitused nelja punkti osas:
Punktide 1) ja 2) osas selgitame, et seletuskirja on täiendatud tekstiosaga, et lähtuda tuleb konkreetse juriidilise isiku majandusaasta käibest. Oleme arusaamal, et eelistatud on lihtsad koosseisud ja kohtuvälisele menetlejale ning kohtule ulatuslikuma diskretsiooniõiguse andmine karistuse määramisel ning et eriseaduses peaksid karistuste arvestamise alused olema võimalikult ühetaolised.
Sarnane vastutussäte on sisse viidud ka elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõusse järgmises sõnastuses: „…karistatakse rahatrahviga kuni 15 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.“. Selline säte on kirja pandud lähtudes EL määruse 1227/2011 sõnastusest: "Olenemata lõike 3 punktist e ei ületa haldustrahvi summa 20 % asjaomase juriidilise isiku eelmise majandusaasta aastasest kogukäibest.“

Punkt 3) osas selgitame, et sellist kokkuvõtet praegu ei ole, ka teised liikmesriigid alles lisavad määruse rakendamiseks vajalikke sätteid oma õigusesse.

Punkt 4) osas selgitame, et määruse sõnastus näeb ette, et juriidiliste isikute puhul ei ole haldustrahvide summa suurem kui 20% eelmise majandusaasta käibest. See tähendab, et pädeva asutuse jaoks siin on otsustusvahemik 0–20%, mitte kohustus rakendada 20% määra.
4) Eelnõu eesmärk on määrata pädev asutus ja tagada sanktsioonid metaaniheitemäärusest tulenevate kohustuste täitmata jätmisel. Kuigi liikmesriik ei tohi Euroopa Liidu määruse reguleerimisalal vastu võtta siseriiklikke õigusakte, siis määrusest tuleneva pädeva asutuse määramisel ja talle riikliku järelevalve ning karistuste määramise õiguse andmisel peab olema selge, kes on järelevalve subjektid ning siseriikliku õigusega ei saa kitsendada ega laiendada Euroopa Liidu määrusest tulenevat subjektide ringi.
5) Eelnõu § 1 p-s 3 esitatud MGS § 373 annab Keskkonnaametile pädevuse teostada järelevalvet gaasiettevõtjate tegevuse üle metaaniheitemääruse kohaselt. Eelnõu § 1 p 5 annab Keskkonnaametile õiguse teha gaasiettevõtjatele ettekirjutus metaaniheitemääruses sätestatud nõuete täitmise tagamiseks. Samuti reguleerivad seadme ohutuse seaduse muudatused (eelnõu § 2 p) (SeOS) Keskkonnaameti pädevust läbi viite MGS §-s 4 nimetatud gaasiettevõtjatele.
6) Gaasiettevõtja on MGS § 4 kohaselt ettevõtja, kes tegutseb gaasi tootmise, impordi, ülekande, jaotamise, hoiustamise või müügi tegevusalal, ning kes vastutab selle tegevusega seonduva kaubandusliku või hooldusküsimuse lahendamise eest. Metaaniheitemäärus reguleerib käitaja, ettevõtja ja importija kohustusi ja määruses esitatud terminite kohaselt võivad käitajaks, ettevõtjaks ja importijaks olla ka füüsilised isikud. Selliselt on MGS-i gaasiettevõtja termin erinev metaaniheitemääruse subjektide ringist. Seetõttu pole selge, kas eelnõus Keskkonnaametile antud pädevus järelevalveks, ettekirjutuste tegemiseks ja ka näiteks riikliku järelevalve meetmete rakendamiseks on piiritletud MGS-i tähenduses gaasiettevõtjateks olevate isikute või metaaniheitemääruse subjektide kaudu.

Eelnevast tulenevalt palume eelnõu seletuskirja täiendada ja selgitada, kes on metaaniheitemääruse subjektid Eestis ning ka seda, kelle üle riikliku järelevalve tegemiseks Keskkonnaametile pädevus antakse.
Arvestatud. Seletuskirja täiendatud
5) osas lisatud selgitus, et kuigi määruse artikkel 2, kus on lahti seletatud mõisted, käsitleb ka füüsilisi isikuid, siis eelnõus on viited füüsilisele isikule üldiselt välja jäetud, kuna Eestis füüsilised isikud teadaolevalt gaasivõrku ei opereeri ja gaasi ei impordi. Ka maagaasiseaduse §-is 4 sellist täpsustust ei ole. Vastavalt maagaasiseaduse § 4 lõikele 1 on gaasiettevõtja ettevõtja, kes tegutseb vähemalt ühel tegevusalal, milleks on gaasi tootmine, import, ülekanne, jaotamine, hoiustamine või müük, ning kes vastutab selle tegevusega seonduva kaubandusliku või hooldusküsimuse lahendamise eest (MGS § 4).
4) ja 6) osas lisatud selgitus, et metaaniheite määruse mõistes sihtrühmaks Eesti mõistes on: gaasi ülekande- ja jaotustaristu käitajad ehk gaasivõrguettevõtjad, LNG terminali operaatorid ning Eesti äriregistrisse kantud gaasi importijad.
Sihtrühma suurus: 21 tegevusloaga gaasi võrguettevõtjat, üks gaasi ülekandevõrguettevõtja, 2025. aasta 11. novembri seisuga 9 tegevusloaga gaasi importijat, kaks registreeritud LNG-terminali haldurit. Seaduseelnõu ei puuduta maagaasi lõpptarbijaid.

• Jääb selgusetuks, millisel põhjendusel jäetakse eelnõu § 1 p-s 6 tehtava MGS § 382 muudatusega Konkurentsiameti poolt füüsilisele isikule määratava sunniraha ülemmääraks 1300 eurot, kuid Keskkonnameti füüsilisele isikule määratava sunniraha ülemmäärana sätestatakse 5000 eurot. Palume seletuskirja vastava põhjendusega täiendada;
• Samuti palume MGS § 382 käsitlevas seletuskirja osas täpsemalt selgitada näidet „näiteks juhul, kui turuosaline hoidub sihilikult avaldamast siseteavet, mis mõjutab energia hinda“ ja tuua välja, milline metaanimääruse säte paneb turuosalisele kohustuse sellise info avaldamiseks;
• Palume eelnõu § 1 p-des 1 ja 2 esitatud MGS § 24 lg 1 muutmisel ja lõikega 15 täiendamisel kasutada sõnastust, mis lepiti kokku Eesti Gaasiliidu ja Kliimaministeeriumi kohtumisel ning esitati Kliimaministeeriumile 11.11.2025:

„1) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Võrguettevõtja tagab võrku sisestatud ja võrgust väljunud gaasikoguste mõõtmise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise ning peab sellekohast arvestust. Käesolev kohustus ei hõlma teise võrguettevõtja võrgust tema võrku sisestatud gaasikoguste mõõtmist, mõõteandmete kogumist ja töötlemist ega sellekohase arvestuse pidamist.
2) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:
„(15) Nõuded mõõtmisele, mõõteandmete kogumisele ja töötlemisele võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister gaasituru toimimise võrgueeskirjaga.“.

Arvestatud
Sunniraha määramise osas eelnõu muudetud.




Arvestatud
Seletuskirja täiendatud.


Arvestatud ja eelnõu sõnastust muudetud. § 24 lg 1 muudatus ja lisatav lõige 15 sattusid eelnõusse inimliku eksituse tõttu esialgse ettepaneku sõnastuses. Muudetud sõnastust eelnõus vastavalt Gaasiliidu tehtud ettepanekule.
7) Metaaniheitemäärusesse on kirjutatud nõudeid, mida praktikas pole siiani võimalik täita. Nii peab 05.02.2027 olema emissioonide mõõtmine vastav OGMP 2.0 reeglistiku tasemele 5, aga praktikas sellist mõõtetehnikat veel ei eksisteeri ehk käitajad ei ole võimelised neid nõudeid täitma. Seletuskirja majandusliku mõju osas on välja toodud (osa 6.3 lk 11), et kui Eestis ei ole metaaniheitemäärusele vastavaid kontrollijaid, võib kasutada välismaiseid kontrollijaid, kelle on akrediteerinud oma riigi akrediteerimisasutus kooskõlas määrusega (EL) nr 765/2008 ja samas on lisatud, et teadaolevalt ei ole Euroopas veel ühtegi määrusele (EÜ) nr 765/2008 vastavalt akrediteeritud sõltumatut kontrollijat. Palume seletuskirja täiendada ja selgitada, kuidas peaksid metaaniheitemääruse subjektid käituma ning kuidas kavatseb riik (täpsemalt Keskkonnaamet) läheneda riiklikule järelevalvele ning võimalikule sunniraha ning rahatrahvi määramisele olukorras, kus gaasiettevõtjatel pole reaalsuses võimalik metaaniheitemäärusest tulenevaid kohustusi täita.

Selgitame, et juba praegu peab haldusmenetluse seaduse § 3 lg 2 ja § 4 lg 2 kohaselt haldusorgan kaalutlusõigust teostama eesmärgipäraselt ja mõistlikult. Riiklik järelevalve peab seega arvestama tegelikku tehnilist ja turuolukorda ning tagama õigusselguse ja õiguskindluse. Riiklik järelevalve keskendub käesoleval üleminekuperioodil sellele, et gaasiettevõtjad, pädev asutus ja kontrolliaruande koostajad tegutseksid heas usus ning rakendaksid kõiki reaalselt võimalikke meetmeid nõuete täitmiseks.
Sunniraha või rahatrahvi ei kohaldata olukorras, kus on tuvastatav kohustuse objektiivne täitmise võimatus.
8) Eelnõu on kavandatud jõustuma 01.01.2027, samas kui metaaniheitemäärusest tuleneb importijatele kohustus esitada aruandeid ja teavet alates juba alates 2025. a maist. Palume seletuskirja täiendada selgitustega, kuidas rakendatakse otsekohalduvat metaaniheitemäärust olukorras, kus Eesti pole määranud pädevat asutust. Ühtlasi palume kaaluda eelnõusse kirjeldatud olukorra lahendamiseks vajalike rakendussätete lisamist, mis tagaksid Eesti gaasiettevõtjatele õigusselguse olukorras, kus neile tulenevad metaaniheitemäärusest kohustused, kuid riik on viivitanud nende rakendamiseks vajalike siseriiklike regulatsioonide koostamisega.

Selgitame
Tegemist on otsekohalduva määrusega. Kuni Eesti ei ole pädevat asutust määranud, suhtleb Kliimaministeerium energeetikasektori ettevõtjatega, kellele määrus kohaldub, et tagada määrusest tulenevate kohustuste täitmine ja nõuetekohaste aruannete edastamine Euroopa Komisjonile.

9) Halduskoormuse tasakaalustamise reegli kohaselt (Vabariigi Valitsuse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lg 41) tuleb juhul kui seaduseelnõuga kavandatavate nõuete tõttu kasvab halduskoormus, näha ette muudatused halduskoormuse vähendamiseks. Sealjuures peab halduskoormuse vähendamise lahendusettepanek omama vähendavat mõju olemasolevale halduskoormusele (hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 41 lg 2 p 3). Halduskoormusena käsitletakse ettevõtjale õigustloovatest aktidest tulenevaid kohustusi.
Eelnõu seletuskirja kohaselt leiti halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamiseks, et bürokraatia vähendamiseks energeetika valdkonnas on vajadus kehtetuks tunnistada majandus- ja taristuministri 25.02.2022. a määrus nr 17 „Kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse müügihinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord”, põhjusel, et määrus ei ole enam asjakohane, sest ajaline piirang osalise hinna kompenseerimise osas on lõppenud.
Sellisena ei vasta eelnõu halduskoormuse tasakaalustamise reeglile, mille kohaselt tuleb esitada ettepanek olemasoleva, mitte juba reaalselt ammu lõppenud ja ka formaalselt enne seaduseelnõu algatamist kehtetuks tunnistatud (25.02.2022. a määrus nr 17 on kehtetu juba alates 12.01.2026) halduskoormuse vähendamiseks. Lisaks ei kattu majandus- ja taristuministri 25.02.2022. a määruse nr 17 ja käesoleva eelnõu subjektid: määrus puudutas vaid kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse müüjaid, kuid käesoleva eelnõu subjektide, kelle halduskoormus suureneb, ring on hoopis erinev hõlmates gaasivõrguettevõtjaid, gaasi importijaid ja LNG terminali haldureid.
Halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamiseks seoses käesoleva eelnõuga palume gaasivõrguettevõtjad eemaldada kompleksse majandusaasta aruande (EKOMAR) valimist. EKOMAR-i aruandes küsitavatest andmetest suurem osa on kättesaadavad ettevõtte majandusaasta aruandest ja osa riiklikest statistilistest aruannetest „Majandustegevus“ ja „Finantsnäitajad“. Analoogseid dubleerivate andmete küsimisi on kahtlemata veelgi ja igati kohane oleks metaaniheitemäärusest tulenevate täiendavate ulatuslike aruandekohustuste tasakaalustamiseks mitte küsida aruandeid, milles sisalduvaid andmeid on riigil võimalik saada neid ettevõtjatelt täiendavalt küsimata.
Arvestatud
Seletuskiri muudetud ja selgitatud, et halduskoormust ei ole võimalik täiesti kaotada kui halduskoormuse kasvuga kaasneb vajadus vältida keskkonnakahjusid.

Maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga kavandatavad muudatused toovad energeetikasektoris tegutsevate ja fossiilkütuste (Eesti mõistes eelkõige maagaasi) tootmise, transpordi ja impordiga seotud Eesti ettevõtjate jaoks kaasa maagaasi ülekande- ja jaotussüsteemide metaaniheite seire, aruandluse ja metaaniheite vähendamisega seotud kohustused. Metaaniheite vähendamine toob pikas perspektiivis energeetikasektori ettevõtjatele kaasa kulude kokkuhoiu ja tagab konkurentsivõime. Samuti soodustab eelnõu innovatsiooni ja uusi ärivõimalusi seoses vajadusega metaaniheite seire ja lekete vähendamise ja parandamisega seotud spetsiaalsete teenuste ja lahenduste järele. Gaasi võrguettevõtjate jaoks täpsustatakse eelnõuga kavandatavate muudatustega olemasolevat kohustust gaasikoguste mõõtmisel ja arvestusel, suurendades gaasituru läbipaistvust ja usaldusväärsust.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942 (ELT L, 2024/1787, 13.06.2024) (edaspidi metaaniheite määrus), artikli 4 alusel peab iga liikmesriik määrama riikliku pädeva asutuse, kelle ülesandeks on muu hulgas planeerida ja teha korralisi ja erakorralisi inspektsioone, analüüsida ja hinnata metaaniheite määruses sätestatud kohustuste täitjatelt laekunud aruandeid, võtta vastu otsuseid järelevalvet ja aruandlust puudutavates küsimustes, määrata sanktsioone metaaniheite määruse nõuete täitmata jätmise eest ning teha koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutuste ja Euroopa Komisjoniga.
Kuigi ELi määruse nõudeid riigisisesesse õigusesse üle ei võeta, on liikmesriigil kohustus kehtestada rakendusmeetmed – näiteks kui määruse rakendamiseks tuleb luua pädev asutus, kelle ülesandeks on riikliku järelevalve teostamine ja tagada sanktsioonid määrusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise puhuks. Kehtivad Eesti seadused ei reguleeri energeetikasektoris metaaniheite vähendamist, mistõttu on metaaniheite määruse rakendamiseks vaja eelnõukohase seadusega täiendada maagaasiseadust (edaspidi MGS). Metaaniheite määruse mõistes määratakse riiklikuks pädevaks asutuseks Eestis Keskkonnaamet ning sätestatakse eelmainitud seaduses vastutussätted metaaniheite määruses nimetatud nõuete rikkumise eest.
MGS-i § 24 tehtavate muudatuste eesmärk on täpsustada regulatsiooni, et see arvestaks biometaani tootmise ja võrku sisestamise laienevat kasutust ning tagaks gaasivõrgus sisestatud ja väljunud gaasikoguste mõõtmisel ühtsed põhimõtted. Muudatusega sätestatakse võrguettevõtja roll võrku sisestatud gaasi mõõtmisel ning antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada gaasi mõõtmise ja mõõteandmete töötlemise nõuded gaasituru toimimise võrgueeskirjaga. Antud muudatus ei tähenda uue määruse koostamist, täiendused lisatakse 28.07.2027. a kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusesse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“.

Muudatuse eesmärk on tagada õiguslik selgus luues ühtne mõõtemetoodika ja andmete võrreldavus kogu gaasivõrgus. Muudatusega tagatakse turuosaliste võrdne kohtlemine ning tehakse oluline samm gaasituru mõõteandmete korrastamiseks. Ühtse mõõtemetoodika loomisega paraneb ja täpsustub ka metaaniheitealase statistika kogumine.

Eelnõu rakendamisega kaasneb halduskoormuse kasv gaasiettevõtjatele. Halduskoormuse kasv on seotud metaaniheite määrusest tulenevatest kohustustest, mis kehtivad juba alates määruse kohaldamisest ehk 2024. aasta 4. augustist.

Maagaasiseaduse muudatuse eelnõu täidab metaaniheite määruse artiklist 4 tulenevat kohustust määrata riiklik pädev asutus, kes teostab järelevalvet metaaniheite üle. Kuigi muudatused loovad turuosalistele täiendavaid kohustusi, on see vajalik ja proportsionaalne samm vältimaks keskkonnakahjusid, milleks võivad olla nähtamatute lekete ärahoidmine ja kõrvaldamine taristus (kompressorjaamad, torustikud, hoidlad) ja asendada senised hinnangulised andmed täpsete mõõtmistega.

Ettevõtjad peavad raporteerima heitkoguseid allikapõhiselt ning vähendades metaani heidet, väheneb ka kaudselt osoonisaaste, mis toob kaasa puhtama välisõhu ja parema rahvatervise.

Muudatustega täpsustuvad ka gaasikoguse mõõtmise, arvestuse nõuded, kuid see on kehtiva maagaasiseaduse § 24 lg 1 kohaselt juba täna ettevõtja kohustus tagada võrgust tarbitud gaasikoguse mõõtmine, mõõteandmete kogumine ja töötlemine ning arvestuse pidamine.

Halduskoormuse kasv (andmete kogumine, ametkondlik järelevalve) on otseses seoses eespool märgitud eesmärkidega. Ilma järelevalveta ei ole võimalik tagada, et ettevõtjad reaalselt investeeringuid lekete ennetamiseks ja likvideerimisse teeksid. See on aga vältimatu EL-i kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050. Kuigi muudatused loovad turuosalistele täiendavaid kohustusi, on see vajalik ja proportsionaalne samm vältimaks keskkonnakahjusid ja on seotud keskkonnakaitse eesmärkidega, milleks on likvideerida nähtamatud lekked taristus (kompressorjaamad, torustikud, hoidlad) ja asendada senised hinnangulised andmed täpsete mõõtmistega.

Halduskoormuse vähendamiseks on kavandatud muuta maagaasiseaduse § 25 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust nr 54 „Ebaseaduslikult kasutatud maagaasikoguse ja võrguteenuse ning selle maksumuse määramise põhimõtted“. Määruse muutmise eesmärgiks on ajakohastada ja lihtsustada (s.t vähendada halduskoormust nii gaasiettevõtetele kui ka gaasi tarbijatele) määrusest tulenevaid nõudeid. Määruse muudatuse sihtrühmaks on kõik gaasi ülekande, jaotamise või müügiga tegelevad gaasiettevõtjad ja ka gaasi tarbijad. Määruse muudatus on ettevalmistamisel ja selle jõustamine on planeeritud käesoleva aasta II poolaastasse.

Lisaks vähendatakse halduskoormust kogu energeetikasektoris planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega1, mille eesmärk on lihtsustada ja kiirendada üldiselt riigi eriplaneeringutega seotud menetlusi, sh loobuda eraldi algatamise otsusest, tuua riigi eriplaneeringu algatamise ja kehtestamise otsustamine Vabariigi Valitsusest ministeeriumi tasandile, vähendada dubleerivaid hindamisi ning võimaldada varasemat ja paindlikumat keskkonnamõju hindamist.

Maksukorralduse seaduse muutmisega antakse Keskkonnaametile õigus küsida Maksuametilt riikliku järelevalve teostamiseks vajalikke andmeid.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ning seletuskirja valmistasid ette Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna energiavõrkude ekspert Thérèse Liis Kilk ([email protected]), energiaturgude ekspert Marie-Ursula Vaks ([email protected]) ja nõunik Regina Hermandi ([email protected]). Samuti osales eelnõu koostamisel Keskkonnaameti keskkonnakasutuse järelevalve osakonna peainspektor Rave Vahemets ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi tegid õigusosakonna nõunik Kristel Soodla (teenistussuhe peatunud) ja jurist Kaili Kuusk ([email protected]). Keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ja sellega tagatakse eelkõige kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2024/1787. Kuigi tegemist on otsekohalduva määrusega, tuleb selle terviklikuks kohaldamiseks kehtestada riigisisesed rakendusmeetmed. Eelnõus kavandatud meetmed on vajalikud metaaniheite määruse kohaldamiseks ning täiendavaid meetmeid ette ei nähta. Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõukohase seadusega muudetakse maagaasiseadust avaldamismärkega RT I, 08.10.2024, 12 ja maksukorralduse seadust avaldamismärkega RT I, 15.04.2026, 5.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti suhtes jõustunud välislepingute ning Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu on seotud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (892 SE)2, kuna ka selle seaduse eelnõuga muudetakse maagaasiseadust. Seega tuleb jälgida antud eelnõus paragrahvide numeratsiooni.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõukohase seadusega tagatakse metaaniheite määruse rakendamine. Metaaniheite määruse tõhus rakendamine eeldab riiklikku järelevalvet teostava pädeva asutuse määramist ning määruse nõuete rikkumiste korral kohaldatavate sanktsioonide kehtestamist.

Lisaks suurendatakse eelnõuga tehtavate täpsustustega gaasituru läbipaistvust ja usaldusväärsust seeläbi, et ajakohastatakse ning viiakse tegeliku praktikaga vastavusse gaasivõrgus sisestatud ja väljunud gaasikoguste mõõtmisel ühtsed põhimõtted. Seaduse muudatusega sätestatakse võrguettevõtja roll võrku sisestatud gaasi mõõtmisel ning antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada gaasi mõõtmise ja mõõteandmete töötlemise nõuded gaasituru toimimise võrgueeskirjaga. Muudatuse eesmärk on seega läbi kohustuste täpsustumise tagada õiguslik selgus, ühtne mõõtemetoodika ja andmete võrreldavus kogu gaasivõrgus.

Metaaniheite määrusest tulenevad nõuded, millega nähakse ette energeetikasektori metaani heitkoguste mõõtmine, aruandlus ja kontroll ja heitkoguste viivitamatu vähendamine kohustusliku lekete avastamise ja kõrvaldamise ning metaaniheite atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise keelamise kaudu. Metaaniheite määrus aitab vähendada ka imporditud fossiilkütustest põhjustatud metaaniheidet, sest sellega kehtestatakse järk-järgult rangemad nõuded eesmärgiga tagada, et ka ELi välised eksportijad kohaldavad samu seire-, aruandlus- ja kontrollikohustusi nagu ELi ettevõtjad. Eelnõukohase seadusega määratakse Eestis riiklik pädev asutus, mis hakkab tegema järelevalvet metaaniheite määruse jõustamise üle ehk nähakse ette karistusnormid selleks, et tagada metaaniheite määrusest tulenevate nõuete täitmine.

Maagaasiseaduse § 24 regulatsiooni muudatuse eesmärgiks on, et arvestataks ka biometaani tootmise ja võrku sisestamise laienevat kasutust ning tagaks gaasivõrgus sisestatud ja väljunud gaasikoguste mõõtmisel ühtsed põhimõtted. Muudatusega sätestatakse võrguettevõtja roll võrku sisestatud gaasi mõõtmisel ning antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada gaasi mõõtmise ja mõõteandmete töötlemise nõuded gaasituru toimimise võrgueeskirjaga. Muudatuse eesmärk on tagada õiguslik selgus, ühtne mõõtemetoodika ja andmete võrreldavus kogu gaasivõrgus.

Metaaniheite määruses sätestatakse nõuded EL energeetikasektoris tekkiva metaaniheite täpseks mõõtmiseks, seireks, selle kohta aru andmiseks ja sellise heite vähendamiseks ning nende kohustustega seoses suurema läbipaistvuse tagamist. Kuna metaaniheite määrus ei reguleeri iseenesest seadmete tehnilist ohutust ega seadmete konstruktsiooninõudeid, siis ei kuulu selle sisu seadme ohutuse seaduse (SeOS) reguleerimisalasse ning määruse sisuline reguleerimisese kuulub maagaasisektori tegevuse korraldamise valdkonda, mis on hõlmatud maagaasiseaduse reguleerimisalaga (s.o gaasivõrgu kaudu maagaasi impordi, ülekande, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused). Metaaniheide võib esineda (ja normaalolukorras esinebki) ka selliste seadmete kasutamisel, mis vastavad seadme ohutuse seaduse nõuetele, mille kohta on ettenähtud juhul läbi viidud audit, mille järeldusotsuse kohaselt on seade tehniliselt korras ja seadme ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamine on ohutu. Gaasiseadmed peavad kehtiva SeOSe kohaselt ka täna vastama sama seaduse §-le 4, milles on sätestatud, et ohutuse tagamiseks tuleb seadme kasutamisel ja seadmetööl tagada inimese elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutus. Ohutuse tagamiseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks ning õnnetusjuhtumi korral negatiivsete tagajärgede vähendamiseks.

MGS reguleerib maagaasi turgu, maagaasi ülekande- ja jaotusvõrke, LNG terminale, gaasi ülekannet, gaasitaristut ja sama seadusega reguleeritud subjektid (gaasi võrguhaldurid, gaasi importijad ja LNG-terminali haldurid) on ka metaaniheite määruse adressaadid. MGS § 22 lg 2 näeb ette, et võrguettevõtja vastutab oma võrgu toimimise ja korrasoleku eest. Selle igapäevatöö raames ka seirab võrguettevõtja lekkeid eelkõige majanduslikel põhjustel, et vältida kadusid ning ka keskkonnahoiu eesmärgil – metaaniheite määruse järgi lisanduks korraline aruandlus nii oma normaal- kui eriolukordades (sh tõrvikpõletamine või metaani atmosfääri laskmine) toimunud heite kohta.

Samuti katab MGS maagaasi impordiga seonduvaid tegevusi. Seega rakendatakse MGSis metaaniheite määrusest tulenevad nõuded nagu pädeva asutuse määramine, järelevalve ja sanktsioonid, kuna see reguleerib juba niigi gaasiettevõtjate ehk vastava valdkonna tegevust ning nende suhtes teostatavat riiklikku järelevalvet. Asjaolu, et metaaniheite vähendamine teenib ka keskkonnakaitselist eesmärki, ei muuda regulatsiooni olemust ka otseselt keskkonnaõiguslikuks normistikuks, sest metaaniheite määrusega ei kehtestata üldisi keskkonnanõudeid, õhukvaliteedi või metaaniheite piirnorme või eesmärke.

Maksukorralduse seaduse muutmine tagab Keskkonnaametile õiguse küsida Maksuametilt andmeid metaaniheidete üle järelevalve toestamiseks. Tagatakse õiguslik alus andmete küsimiseks ja nende esitamiseks.

Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsus. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole vaja seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust, kui eelnõu menetlus ja selle seadusena rakendamine on põhjendatult kiireloomuline. Samuti ei ole vaja seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust lähtudes eelmainitud määruse § 1 lõike 2 punktist 2 ehk kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud lõikes 1 sätestatud nõuetest. Metaaniheite määrus on otsekohalduv, selle eesmärk ja mõju on selgelt piiritletud ning see ei sisalda poliitilise valikuvabaduse elemente, vaid täidab Eesti kui liikmesriigi kohustust tagada ELi õigusnormide kohaldamine. Juba 2025. aasta veebruariks oodati, et liikmesriigid määraksid pädeva asutuse määruse nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamiseks ning teavitaksid sellest Euroopa Komisjoni. 2026. aasta mai alguseks ei ole määratud pädevast asutusest (või asutustest) teada andnud kolm liikmesriiki – peale Eesti veel Soome ja Iirimaa. 2025. aasta augustiks oodati, et liikmesriigid teavitaksid Euroopa Komisjoni riiklikult sätestatud vastutusnormidest, mis on seotud metaaniheite määruse nõuete rikkumisega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 on kavandatud maagaasiseaduse muudatused.

Punktiga 1 (§ 2 p 25) täiendatakse §-i 2 punktiga 25, milles määratletakse kontrolliaruande koostaja mõiste. Kehtivas seaduses seda ei ole. Eelnõus täpsustatakse kontrolliaruande koostaja rolli metaaniheite määruse kohaste kohustuste täitmisel. Kontrolliaruande koostaja on MGS §‑s 4 nimetatud gaasiettevõtjatest sõltumatu juriidiline isik, kes teostab metaaniheite määruse kohaseid kontrollitoiminguid üldsuse huvides ja kes on kontrolliaruande väljaandmise ajal akrediteeritud riiklikus akrediteerimisasutuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 765/2008 kohaselt. Kuigi metaaniheite määruses on kasutusel mõiste ’kontrollija’, siis võetakse täiendatud mõiste kasutusel seoses sellega, et sama mõiste võib tekitada valdkondlikku segadust ja põhjustaks edaspidi seadmeohutuse teemadel tavapärases väljenduses kontrollist ja metaaniheitega seotud kontrollist rääkimise eksitavaks. Seadmeohutuse valdkonnas nimelt kasutatakse sõna „kontrollija“ väga erinevate olukordades, mis ei ole seotud metaaniheite valdkonnaga. Kontrollija mõiste kasutuspraktika on välja kasvanud SeOS § 3 lõikest 8, milles on läbi gaasipaigaldise kontrolli mõiste defineeritud ka kontrollija mõistet. Selle sätte tähenduses on kontrollija gaasitööd tegev isik.

Punktiga 2 (§ 102 lg 11) antakse TTJA-le järelevalve teostamiseks ja ennetustegevuseks gaasituru andmevahetusplatvormilt andmete saamise õigus. Täiendus on vajalik, kuna andmevahetusplatvormil olemasolevad mõõtepunktide- ja tarbimisandmed on TTJA-le vajalikud teostamaks järelevalvet SeOS-iga reguleeritud kasutusel olevate gaasipaigaldiste ohutuse üle. Nende andmete abil saab TTJA teostada tõhusamat riskipõhist järelevalvet gaasipaigaldiste ohutuse üle. MGS § 102 lõike 1 kohaselt loob süsteemihaldur andmevahetusplatvormi ning võimaldab selle andmetele ligipääsu turuosalisele, kellel selleks on seadusjärgne kohustus ja õigus. TTJA ei ole MGS-i tähenduses turuosaline, mistõttu ei ole TTJA õigustatud osapool andmevahetusplatvormilt andmete saamiseks. SeOS ja korrakaitseseadus võimaldavad küll andmeid juhtumipõhiselt pärida, kuid selget õiguslikku alust riskipõhise järelevalve teostamise eesmärgil andmete küsimiseks seni TTJA-l olnud ei ole.

Punktiga 3 (§ 24 lg 1) täpsustatakse seadust selliselt, et see arvestaks biometaani tootmise ja võrku sisestamise senisest laiemat kasutuselevõttu. Kehtiv regulatsioon on üles ehitatud eeldusel, et gaas liigub üksnes ühes suunas – ülekandevõrgust tarbijani – ega arvesta olukorda, kus gaasi, eelkõige biometaani, sisestatakse võrku erinevatest sisestuspunktidest. Seetõttu on vajalik üheselt sätestada võrguettevõtja roll võrku sisestatud gaasikoguste mõõtmisel ja arvestuse pidamisel. Praktikas on selline korraldus juba kasutusel, kuid arvestades valdkonna kiiret arengut ja eeldatavat sisestusmahtude suurenemist, on oluline vastav põhimõte seaduses selgelt sätestada, et tagada õigusselgus ja ühtne käsitlus edaspidi. Vältimaks topelt mõõtmist ja sellest tekkivaid ebatäpsusi, säilitatakse võrguettevõtjate vaheliste piirimõõtepunktide puhul seni kehtinud põhimõte, et gaasikoguse mõõdab võrguettevõtja, kelle võrgust gaas väljub.

Punktiga 4 (§ 24 lg 15) tehtava muudatusega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada mõõtmise ning mõõteandmete kogumise ja töötlemise nõuded gaasituru toimimise võrgueeskirjaga. Kehtivas võrgueeskirjas on juba määratletud gaasi kvaliteedi määramisel kasutatavad leppetingimused, kuid praegu ei ole selgelt sätestatud, et samu leppetingimusi tuleb järgida ka gaasivõrgus gaasikoguste mõõtmisel ja mõõteandmete töötlemisel. Muudatus loob õigusliku aluse vastava põhimõtte kehtestamiseks, tagades, et mõõtmine ja andmete töötlemine toimuksid samadel alustel kogu ühtses bilansisüsteemis (gaasivõrgus), mis omakorda tagab andmete võrreldavuse ja usaldusväärsuse. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis tagab normide kooskõla ja võimaldab tulevikus täpsustada tehnilisi nõudeid paindlikumalt alamastme õigusaktiga.

Punktiga 5 (§ 373) kavandatud muudatusega määratakse Keskkonnaamet riiklikuks järelevalveasutuseks gaasiettevõtjate tegevuse üle metaaniheite määruse kohaselt ehk luuakse õiguslik alus Keskkonnaameti järelevalve tegevusele. Muudatusega luuakse õiguslik alus teha järelevalvet valdkondades, mis on seotud metaaniheite määruse kohustuste täitmise kontrollimisega, ning tagatakse, et järelevalvet teeb asutus, kes on pädev keskkonnaõiguse, heitkoguse kontrolli ja seire korraldamise valdkonnas. Keskkonnaametile nähakse ette selged järelevalvevolitused gaasiettevõtjate suhtes, kes tegelevad maagaasi tootmise, transpordi, ladustamise või jaotamisega ning kelle tegevusele laieneb metaaniheite määruse reguleerimisala.

Paragrahvi 373 lõike 2 teise lausega nähakse läbipaistvuse suurendamiseks Keskkonnaametile ette kohustus avalikustada metaaniheite määruses sätestatud kohustuse rikkumise eest ja käesoleva seaduse alusel tehtud otsuste ja ettekirjutuste kohta teave Keskkonnaameti veebilehel sama määruse artikli 33 punkti 8 kohaselt. Avalikku tähelepanu väärib info, et rikkumistele järgneb karistus. Eesmärk on parandada teadlikkust ja seeläbi aidata hoida ära nii esmakordseid kui ka korduvaid rikkumisi. Kuna rikkumisi võivad toime panna ka füüsilised isikud ning igasugune isikuandmete töötlemine kujutab endast põhiõiguste riivet, siis Keskkonnaamet isikuandmeid andmete veebilehel avalikustamise käigus ei avalda. Keskkonnaamet saab peale otsuse jõustumist info avalikustada ning info on leitav sama kaua kui karistus karistusregistris.

Eelnõuga kavandatud MGS § 373 lõikes 3 sätestatakse energiavarustuskindluse kaitse põhimõte järelevalve- ja karistusmeetmete rakendamisel. Rakendatavad järelevalve- ja karistusmeetmed ei või põhjustada olukorda, mis seaks ohtu Eesti energiavarustuskindluse või -julgeoleku ehk eespool nimetatud lõike kohaselt ei tohi järelevalve- ja karistusmeetmete kohaldamine tuua kaasa ohtu Eesti energiavarustuskindlusele. See tähendab, et Keskkonnaametil tuleb meetmeid rakendades hinnata nende mõju energiasüsteemile (nii elektri- kui gaasivarustuskindlusele). Sätte eesmärk on luua tasakaal keskkonnakaitseliste eesmärkide ja energiavarustuskindluse tagamise vahel kooskõlas metaaniheite määruses toodud põhimõttega, mille järgi metaaniheite vähendamise meetmeid tuleb rakendada proportsionaalselt – energiajulgeolekut kahjustamata. Selle hindamine, kas varustuskindlus on tagatud, on selgitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1938, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (OJ L 280, 28.10.2017, lk 1–56), mis aitab määrata seda, kas või kuivõrd on energiavarustuskindlus ohus. Näiteks eelmainitud määruse artikli 14 lõige 6 kirjeldab, missugust kaubanduslikku infot saab kaaluda varustuskindluse olukorra hindamiseks ning pädev asutus saab riiklikku riskihinnangut koostades neid andmeid arvestada. Hinnata tuleb seda, kas karistusmeetme rakendamine võib oluliselt näiteks importi vähendada, mõjutada gaasihoidla täitmise kohustust vmt. Samuti seda, kuidas oleks mõjutatud naaberriigid või kas on parajasti välja kuulutatud kriis gaasi varustuskindluse määruse alusel. Arvestada tuleb ka seda, kas karistusnormide rakendamine võiks kriitilisele imporditaristule ligipääsu piirata, kaitstud tarbijate varustamist või hooajalise tarbimistipu katmist ohustada. Energiavarustuskindlus sõltub riigiti tugevalt eri näitajatest ja seega tuleb karistusi määrates igal korral läheneda juhtumipõhiselt.

Punktiga 6 (§ 38) täpsustatakse, missuguseid korrakaitseseaduses sätestatud järelevalve erimeetmeid võivad Konkurentsiamet ja Keskkonnaamet MGS alusel oma pädevuse piires järelevalvet tehes ja seaduses sätestatud korras kasutada. Muudatus on vajalik, kuna Keskkonnaametile lisandus järelevalvekohustus metaaniheite määruse rakendamisel. Nii on järelevalveasutuste õigused selgemalt piiritletud ja kooskõlas nende ülesannetega. Muudatusega täpsustatakse olemasolevat õigusraamistikku, seejuures ei looda uusi järelevalvemeetmeid, vaid viidatakse korrakaitseseaduses juba sätestatud meetmetele, tagades õigusselguse ja vältides tõlgendusprobleeme järelevalvepädevuse ulatuses. Riikliku järelevalve erimeetmeid võib kohaldada ohtude ennetamiseks üksnes ulatuses, mis on vajalik seadusega ja selle alusel kehtestatud või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate nõuete täitmise tagamiseks. Korrakaitseseaduse alusel on võimalik kohaldada korrakaitse üldmeetmeid (ettekirjutus, sunniraha), kuid ei ole võimalik kohaldada erimeetmeid, kui eriseadus seda ei sätesta. Erimeetmete (eelkõige valdusse sisenemise, dokumentide nõudmise jm jõulisemate meetmete) rakendamiseks võib tekkida ootamatu vajadus ja selleks tuleb eriseaduses selline võimalus sätestada. Valdusse sisenemine võimaldab kontrollida gaasitaristut ja tuvastada võimalikke metaanilekkeid kohapeal. Isikusamasuse tuvastamine, kutse ja sundtoomine ning küsitlemine ja dokumentide nõudmine on vajalikud vastutavate isikute kindlakstegemiseks ning määrusest tulenevate seire-, aruandlus- ja lekete kõrvaldamise kohustuste täitmise kontrollimiseks. Kuna metaaniheite määrus põhineb suures osas gaasiettevõtjate esitataval teabel ja tegelikul tegevusel rajatistes, on nimetatud meetmed vältimatult vajalikud järelevalve tõhususe tagamiseks. Meetmete kohaldamine on seega põhjendatud ja proportsionaalne metaaniheite määruse eesmärkide saavutamiseks.

Punktiga 7 (§ 381 lg 3) täiendatakse seadust uue sättega täpsustamaks Keskkonnaameti järelevalvevolitusi. Paragrahvi § 381 lõike 3 lisamisega antakse õigus teha ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse tegemise õigus on vajalik, et Keskkonnaamet saaks esmalt anda võimaluse rikkumine kõrvaldada karistusmeetmeid koheselt rakendamata. Ettekirjutuse kirjutamise pädevus tuleneb järelevalve pädevuse sättest ning juba praegu on Keskkonnaametil õigus rakendada õiguserikkujate suhtes riikliku sunni vahendeid: määrata rahatrahve ning nõuda rikkumisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamist, samuti teha ettekirjutusi keskkonda mõjutava ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks või peatamiseks ning nõuda ja kontrollida kohustuslike keskkonnakaitseliste abinõude rakendamist.

Punktiga 8 (§ 382) sätestatakse, et MGS §-is 381 lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Keskkonnaamet rakendada sunniraha ja asendustäitmist juhul, kui ettekirjutust ei täideta. Muudatusega eristatakse kahe järelevalveorgani pädevus ehk seadusesse lisatakse Keskkonnaameti õigust kohaldav säte. Konkurentsiameti pädevusi puudutavaid norme eelnõuga ei muudeta, muutub § 382 lõigete numeratsioon. Lõike 1 sõnastus jääb § 382 kehtiva sõnastusega, lisandub lõige 2. Lõikega 2 nähakse ette Keskkonnaameti poolt rakendatav sunniraha maksimummäär füüsilisele ja juriidilise isikule. Sunniraha määra on rakendatud sarnaselt Keskkonnaameti poolt rakendatava sunniraha määraga. Füüsilisele isikule saab sunniraha määrata kuni 1300 eurot ning juriidilisele isikule kuni 100 000 eurot. Seadusemuudatuse eesmärk on tagada järelevalveasutusele tõhusad ja proportsionaalsed vahendid kohustuste täitmise tagamiseks. Samal ajal peavad need vahendid metaaniheite määruse nõuetest lähtudes olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, jätma vastutavad isikud ilma vähemalt rikkumisest tegelikult saadud majanduslikust kasust ning suurenema järk-järgult korduvate tõsiste rikkumiste korral.

Sunniraha võib määrata maksimaalselt kuni nimetatud määras, see tähendab üksnes juhul kui haldusorgani kaalutlusõigus seda konkreetsel juhul õigustab. Siinkohal tuleb haldusorganil arvestada mitme kumuleeruva teguriga. Üks peamisi tegureid on rikkumise raskus ja selle mõju turu terviklikkusele või tarbijatele ning teiseks tuleks arvesse võtta rikkumise kestust. Pikemaajalised või korduvalt toime pandud rikkumised võivad õigustada sunniraha määramist ülemmääras. Samuti on olulise tähtsusega isiku varasem koostöövalmidus ja järelevalveasutuse ettekirjutustele reageerimine. Kui on alust arvata, et isik on tegutsenud sihilikult või süsteemselt või mõlemal viisil, tuleks kaaluda sunniraha määramist maksimaalses ulatuses, et tagada meetme heidutav mõju. Rakendatavad sunniraha määrad peavad heidutama rikkujaid ja võtma ära võimaluse teenida rikkumiste arvelt kasu.

Punktiga 9 (§ 448–4418) nähakse ette sanktsioonid ja rahatrahvid juhtudeks, kui gaasiettevõtjad ei täida metaaniheite määruse kohaseid andmete esitamise, koostöö või kontrolliga seotud nõudeid. Sätete lisamine seadusesse on vajalik metaaniheite määruse artiklis 33 sätestatud trahvide rakendamiseks. Metaanheite määrus kohustab liikmesriike kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad meetmed, et tagada määruses sätestatud kohustuste täitmine kõigis energiasektori tegevusvaldkondades. Eestis puudutab see eelkõige gaasi ülekande ja jaotamise ning gaasi impordiga tegelevaid ettevõtteid. Kuna Eesti õigusruumis seni puuduvad karistusmäärad metaaniheite määruse nõuete rikkumiste eest, on vaja need lisada, samuti juriidilise isiku vastutuse arvutamise põhimõtted, et kohtuväline menetleja saaks tuvastada juriidilise isiku või konsolideerimisgrupi käibe karistusmäära määramiseks. Nõuete täitmata jätmise või rikkumise korral on ette nähtud karistusmäär nii juriidilisele kui ka füüsilisele isikule. Lisaks sõnastatakse, kuidas kohtuväline menetleja peab leidma käibe, millest määrata trahvi suuruseks 20%. Karistusmeetmete määramisel sealjuures näeb metaaniheite määrus artikli 33 paragrahvi 7 lõikes c ette võimaluse arvestada ka asjaolu, kas rikkumine oli tahtlik või tulenes hooletusest. Näiteks valeandmete esitamine võib olla nii tahtlik kui tuleneda hooletusest ning seda saab pädev asutus hinnata karistust määrates kergendava või raskendava asjaoluna.

Paragrahvi 448 alusel kehtestatakse trahvid selle eest, kui Keskkonnaametile või sõltumatule kontrolliaruande koostajale jäetakse abi osutamata. Ehk metaaniheite määruse nõuete täitmise üle kontrolli, järelevalve- ja kontrollitoiminguid teostavatele asutustele abi, mida on vaja nende ülesannete täitmiseks kooskõlas metaaniheite määrusega, osutamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga. Metaaniheite määruse artiklis 12 sätestatakse metaaniheitearuandele ja selle koosseisu kuuluvale sama määruse artikli 8 lõike 4 kohasele kontrolliaruandele kehtivad nõuded. Muuhulgas on nõue vaadata läbi heitearuannetes kasutatud andmeallikad ja metoodika, et hinnata nende usaldusväärsust, tõepärasust ja täpsust. Eelkõige on oluline jälgida heitekoefitsientide valikut ja nende kasutust, metaani heitkoguste kindlakstegemiseks kasutatud metoodikat, tehtud arvutusi. Seda, missugused proovid või statistilised jaotused on kasutusele võetud ning kas nendeks on kasutusele võetud sobilikud mõõtmised või aruandlus. Hinnata tuleb ka seda, kas või missuguseid kvaliteedikontrolli või kvaliteedi tagamise süsteeme võrguettevõtjad või importijad kasutusele võtnud on.

Paragrahviga 449 kehtestatakse trahvid teabe esitamisega seotud nõuete rikkumise eest. Metaaniheite määruse artikli 27 lõikes 1, artikli 28 lõigetes 1 ja 2 ning IX lisas on sätestatud nõuded fossiilse gaasi impordiga tegelevate ettevõtjate esitatavale teabele selle kütuse päritolu ning selle tootmisega seotud metaaniheite kohta. Esitada tuleb muu hulgas andmed tootja või eksportija poolse metaaniheite mõõtmise, aruandluse ja juhul kui aruandeid on kontrollitud, info sõltumatu kontrolli kohta, tootjate poolt rakendatavate heite vähendamise meetmete kohta, tarnelepingutes kasutatavate vastavusmeetmete kohta ning liidu turule lastud maagaasi metaanimahukuse kohta. Nõuete eesmärgiks on hinnata, kas imporditud kütuste tootmisel rakendatakse metaaniheite määrusega samaväärseid seire-, aruandlus- ja kontrollimeetmeid.

Paragrahvi 4410 alusel kehtestatakse trahvid maksimaalse metaanimahukuse väärtuste nõuete järgimata jätmise ja maagaasitootmise metaanimahukuse andmete edastamise nõuete rikkumise eest. Metaaniheite määruse artikli 29 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud nõuded tootjate ja importijate esitatavatele andmetele ning sama artikli lõikes 6 nähakse ette, kuidas määratakse kindlaks järgitavad maksimaalse metaanimahukuse väärtused.

Paragrahviga 4411 kehtestatakse trahv metaaniheitearuande ja selle koosseisu kuuluva sõltumatu kontrolliaruande koostaja koostatud kontrolliaruande tähtaegselt esitamata jätmise eest. Metaaniheite määruse artiklis 12 sätestatakse metaaniheitearuandele ja selle koosseisu kuuluvale sama määruse artikli 8 lõike 4 kohasele kontrolliaruandele kehtivad nõuded. Aruannetes esitatakse heiteallikate liigid ja asukohad ning nende kaupa metaani heitkogused nii tonnides kui ka CO₂ ekvivalendina. Samuti kirjeldatakse kasutatud heitkoguste mõõtmise ja arvutamise metoodikat. Lisaks hõlmab aruanne vähemalt kõigi kasutusel varadega seotud metaani heitkoguseid, ning omandiosa suurust ja omandiosale vastavat osa heitkogustest mittekasutatavate varade puhul, lisaks ka teavet nende varade üle kontrolli omavate isikute kohta. Aruandevormina on soovitatav kasutada OGMPi3 uusimaid tehnilisi juhenddokumente ja aruandevorme kuni Euroopa Komisjon pole sätestanud rakendusaktiga muid aruandevorme.

Paragrahviga 4412 nähakse ette trahv lekete kõrvaldamise ja seire ajakava ning aruande, milles võetakse kokku kõigi eelneva aasta jooksul tehtud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute tulemused, esitamata jätmise eest. Metaaniheite määruse artikli 14 lõikes 14 kirjeldatakse nõuded lekete kõrvaldamise ja seire ajakavale ning aruandele, milles võetakse kokku kõigi eelneva aasta jooksul tehtud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute tulemused. Kuni puuduvad valdkondlikud standardid või tehnilised nõuded, tuleks gaasiettevõtjatel kasutada selleks uusimaid tööstusharu tavasid ja asjakohast parimat kaubanduslikult kättesaadavat tehnoloogiat. Gaasiettevõtjad esitavad pädevale asutusele ja kontrolli aruande koostajele teabe kasutatud standardite, sealhulgas rahvusvaheliste standardite, või vastava metoodika kohta.

Paragrahviga 4413 kehtestatakse trahv lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmi esitamata jätmise, lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringu tegemata jätmise, inspekteerimisaruandes kirjeldatud meetmete kohaldamata jätmise ning lekete tuvastamise ja kõrvaldamise ning komponentide jälgimise ja asendamise nõuete täitmata jätmise eest. Metaaniheite määruse artikli 14 lõikes 1 kirjeldatakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmile kehtivaid nõudeid, sama artikli lõigetes 2, 5 ja 6 täpsustatakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringule kehtivaid nõudeid ning lõigetes 8–13 sätestatakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise ning komponentide jälgimise ja asendamise nõuded. Metaaniheite määruse artikli 6 lõiked 5 ja 6 näevad ette inspekteerimisaruandele kohaldatavad nõuded.

Paragrahviga 4414 kehtestatakse trahv mittenõuetekohase metaaniheite atmosfääri laskmise või tõrvikpõletamise eest ning nõuetele mittevastavate tõrvikpõletustornide või põletusseadmete kasutamisel. Metaaniheite määruse artikli 15 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud juhud, millal metaaniheite atmosfääri laskmine või rutiinne tõrvikpõletamine on lubatav ning artiklis 17 kirjeldatakse tõrvikpõletustornidele ja põletusseadmetele kehtivaid nõudeid.

Paragrahviga 4415 kehtestatakse trahv tõrvikpõletamise vajaduse nõuetekohaselt tõendamata jätmise eest. Metaaniheite määruse artikli 15 lõigetes 4 ja 6 on sätestatud tõrvikpõletamise vajaduse tõendamise ja lubatavuse nõuded.

Paragrahviga 4416 kehtestatakse trahv metaaniheite atmosfääri laskmise seadmete asendamata jätmise või nende kasutamise eest viisil, mis ei vasta metaaniheite määruse nõuetele. Metaaniheite määruse artikli 15 lõigetes 5 ja 7 on sätestatud nõuded, millele peab vastama atmosfääri laskmise seadmete kasutamisviis.

Paragrahviga 4417 nähakse ette trahv metaaniheite määruses sätestatud juhtudel metaaniheite atmosfääri laskmise juhtumitest teatamata ja aru andmata jätmise eest. Juhud, millest tuleb teatada ning mille kohta aru anda, on sätestatud metaaniheite määruse artikli 16 lõigetes 1 ja 2.

Paragrahviga 4418 täpsustatakse, mida võtta aluseks juriidilise isiku või konsolideerimisgrupi käibe puhul karistusmäära määramisel, et tagada proportsionaalne ja õiglane karistuse määr. Eesmärk on tagada, et rahatrahvi arvutamisel oleks alus ühtne ja läbipaistev ning sanktsioonid oleksid proportsionaalsed ettevõtte suurusega. Käibepõhise trahvi määramine tagab õiguspärase karistuse juriidilistele isikutele, sõltumata ettevõtte suurusest. Kuna juriidiliste isikute puhul on ette nähtud nõue, et haldustrahvide summa ei tohi olla suurem kui 20% eelmise majandusaasta käibest siis see tähendab, et pädeva asutuse jaoks siin on otsustusvahemik 0‑20%, mitte kohustus rakendada 20% määra.

Sätted on seotud metaaniheite aruannete õigeaegse esitamisega ning lekete süsteemse kõrvaldamise ja ennetamise hindamiseks vajalike dokumentide esitamisega. See on oluline läbipaistvuse ja järelevalve tagamiseks. Samuti nähakse ette vastutus juhuks, kui ettevõtja ei tee koostööd pädeva asutuse või sõltumatu kontrolliaruande koostajaga, kuna koostöö on määrusekohase kontrollisüsteemi toimimiseks hädavajalik. Sealjuures on oluline tähele panna, et antud juhul sätete eesmärk on tagada eelkõige järelevalve- ja kontrollitoimingute tõhusus ning vältida tahtlikku järelevalvetegevuse takistamist, mida käsitleb karistusseadustiku § 279, samal ajal täpsustades koosseisu, mis puudutab passiivsust ehk abi osutamata jätmist. Ühel juhul on tegemist riikliku ja haldusjärelevalve teostamise takistamisega - takistamine üldjuhul on nt dokumentide hävitamine, peitmine. Aga antud juhul on katmata olukord kui ei ole tegemist otseselt näiteks dokumentidele aktiivselt ligipääsu takistamisega, vaid näiteks põhjendamatu viivitamisega või näiteks merel asuvale objektile küll ligipääsu lubamine, kuid nt kontrollija sinna kohapeale toimetamisele ise mitte kuidagi kaasa aitamine jne. Abi osutamata jätmine on seega mõnevõrra pehmem rikkumine kui aktiivne ja tahtlik järelevalve või kontrolli takistamine.

Karistusmäärad on ette nähtud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmide ja uuringute ning võimalike leevendusmeetmete kasutuselevõtmise nõuete rikkumise korral, kuna see võib tuua kaasa metaaniheite suurenemise ja seeläbi otsese keskkonnakahju. Ehk olukordades, kus võrguettevõtjad ei rakenda ette nähtud parandus- või leevendusmeetmeid pärast seda, kui gaasitaristus on tuvastatud metaanileke. Võrguettevõtjatel on kohustus viia ettenähtud sagedusega läbi lekete tuvastamise uuringuid ning kõrvalda tuvastatud lekkeid ettenähtud tähtaja jooksul. Võrguettevõtjatel on ka juba üldine hoolsuskohustus jälgida ja parandada või asendada lekkivaid või kõrge metaaniheite riskiga komponente (nt ventiile, tihendeid vm.).

Nimetatud nõuete üldine eesmärk on tagada metaanilekete varajane avastamine ja nende kiire kõrvaldamine, et tagada minimaalne keskkonnamõju. Sätestatakse piirangud ja nõuded metaaniheite atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise kohta, et vähendada tahtmatut heidet ning tagada kasutatavate tehniliste lahenduste vastavus ELi nõuetele.

Metaaniheite määrus näeb ette kohtuvälisele menetlejale ka teenitud kasumi või välditud kahjumi konfiskeerimise õiguse, kui sellist kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks teha, kuid see on Eestis juba tagatud karistusseadustiku § 831 lõikega 1 ning väärteomenetluse seadustiku § 83 punktiga 1. Eelmainitud sätetest tuleneb, et ainult kohtu pädevuses on konfiskeerimine ja Keskkonnaametile ei saa anda õigust konfiskeerida süüteoga saadud vara, vaid saab anda õiguse konfiskeerida ainult väärteo vahendi või vahetu objekti (vt karistusseadustiku § 83 lg 6). Selleks, et kohtuväline menetleja saaks otsustada väärteo vahetu objekti või vahendi konfiskeerimise üle, peab seaduses olema sätestatud ka asjakohane pädevusnorm (RKÜK 3-1-1-88-07 p 50). Sellise normi näevad ette näiteks ASi § 53 lõige 3; RelvSi § 8926; TSi § 78 lõiked 1 ja 2 jpt. Kohtuvälise menetleja otsusega (VTMS § 74) ei saa väärteoga saadud vara konfiskeerida (ehk menetleja pädevuses võib olla üksnes väärteo vahendi või vahetu objekti, mitte aga väärteoga saadud vara konfiskeerimine).

Väärteomenetluses on süüteoga saadud vara konfiskeerimine küll võimalik, kuid seda üksnes VTMSi § 107 lõike 1 punktis 1 nimetatud kohtuotsusega väärteoasjas. Süüteoga saadud vara konfiskeerimist ei saa kohaldada ettevaatamatusdeliktide puhul. Kui tegemist on väärteokoosseisuga, mis hõlmab nii tahtlikke kui ka ettevaatamatuid tegusid, võib väärteoga saadud vara konfiskeerida üksnes juhul, kui on kindlaks tehtud, et isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4), ehkki tema karistamiseks selle teo eest piisaks ka üksnes ettevaatamatuse (KarS § 18) tuvastamisest (KarS § 15 lg 3).

Seega juhul kui on vaja otsustada metaaniheite määruse mõistes süüteoga saadud vara konfiskeerimist, peab selle otsuse tegema kohus (VTMS § 83 lg 1).

Näide: Eleringi kui ainsa Eesti gaasi ülekandevõrgu halduri puhul gaasivõrgu teenuse müügitulu aastal 2024 oli 28 miljonit eurot, millest 20% on 5,6 miljonit eurot. Eesti suurima gaasi jaotusvõrguettevõtja Gaasivõrk AS tulu gaasi jaotusteenuse müügist 2024. aastal oli 41 miljonit eurot, millest 20% on 8,2 miljonit eurot. Ühe väiksema gaasi jaotusvõrguettevõtja puhul oli 2024. aasta raamatupidamise aruande järgi maagaasi müügitulu 11 092 eurot, millest 20% on 1220 eurot.

Lisatakse sanktsioonid teabe õigeaegselt esitamata jätmise eest, et tagada läbipaistvus ja teabe õigeaegne esitamine, samuti metaanimahukuse andmete esitamata jätmise ja metaanimahukuse maksimaalsete väärtuste järgimata jätmise eest, millega suureneb keskkonnarisk ning on oht, et gaasiettevõtjad ei järgi kasvuhoonegaasidega seotud nõudeid. Sealhulgas need väärteokoosseisud ei välista esmalt haldussunni kasutamist ehk järelevalveasutus võib esmalt kasutada ka haldussundi.

Punkti 10 (§ 45) muudatusega sätestatakse, millised asutused toimivad MGS-i 6. peatükis sätestatud väärtegude kohtuväliste menetlejatena. Muudatus loob seaduses selge ja üheselt mõistetava aluse, milline asutus vastutab konkreetsete väärtegude menetlemise eest, ning selgelt on eristatud järelevalveorganite pädevus. Eelnõuga Konkurentsiametit puudutavaid lõikeid kohtuvälise menetluse osas ei muudeta.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse maksukorralduse seadust ja täiendatakse §-i 29 „Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine“ punktiga 401, mille kohaselt võib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet Keskkonnaametile selleks, et oleks võimalik teostada riikliku järelevalvet, mis on seotud sama eelnõu § 1 punktiga 5 maagaasiseaduse muudatusega § 373. Selleks, et Keskkonnaametil oleks võimalik teostada pädeva asutusena järelevalvet gaasiettevõtjate tegevuse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 kohaselt, on neil õigus saada andmeid gaasiettevõte impordi, ekspordi, lähte- ja sihtriigi, kauba kirjelduse, kauba koguse ja impordi või ekspordi kuupäeva. Nii andmete esitaja kui ka andmete saaja peavad järgima maksukorralduse seadusest ja vajadusel ka isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid nõudeid andmete töötlemise ja avalikustamise osas.

Eelnõu §-ga 3 määratakse seaduse jõustumise ajaks 2027. aasta 1. jaanuar.

4. Eelnõu terminoloogia

Seaduse eelnõus kasutatakse mõisteid metaaniheite määruses toodud tähenduses. Juhul kui on olemas sama tähendust omav sobiv eestikeelne termin, siis kasutatakse viimast. Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised terminid:

1) Kontrolliaruande koostaja on juriidiline isik, kes teeb kontrollitoiminguid ja kes on kontrolliaruande väljaandmise ajal akrediteeritud riiklikus akrediteerimisasutuses vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 765/2008, või ilma et see piiraks metaaniheite määruse artikli 5 lõike 2 kohaldamist, füüsiline isik, kes on muul viisil volitatud kontrolli tegema.

2) Metaaniheite atmosfääri laskmine on põletamata jääva metaani otsene õhkuheide.

3) Pädev asutus teostab riiklikku järelevalvet metaaniheite määruses kehtestatud nõuete täitmise üle.

4) Tõrvikpõletamine on metaani kõrvaldamine kontrollitud põletamise kaudu selleks ette nähtud seadmes.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud metaaniheite määrusega ning eelnõuga tagatakse antud määruse rakendamine.

6. Seaduse mõjud

Kavandatavad muudatused: muudatusega aidatakse vähendada metaani (CH4) heitkoguseid energiasektoris. See aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele ning suurendab Eesti ja Euroopa Liidu võimalusi saavutada võetud kliimaeesmärgid ning parandab õhukvaliteeti, mõjutades positiivselt inimeste tervist. Määruses ette nähtud (näiteks lekete varajase tuvastamise ja kõrvaldamisega seotud) meetmed aitavad vähendada metaanikadusid, vähendades seeläbi Eesti jaoks maagaasi impordi vajadust ning parandades Eesti energiajulgeolekut ja geopoliitilist positsiooni.

Maagaasiseaduse muudatustel, mis on seotud § 24 muutmisega ei ole otsest mõju turuosalistele, riigieelarvele ega halduskoormusele. Paragrahvi 24 lõike 1 täpsustusega viiakse seadusesse sisse praktikas juba rakendatud korraldus, millega võrguettevõtja tagab võrku sisestatud gaasikoguste mõõtmise ja arvestuse pidamise. Lõike 15 lisamisega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada mõõtmise ja mõõteandmete töötlemise nõuded gaasituru toimimise võrgueeskirjaga, kuid muudatus ise ei too kaasa uusi kohustusi ega kulusid. Tegemist on tehnilise muudatusega, mille eesmärk on tagada õigusliku regulatsiooni selgus ja sidusus. Ülejäänud maagaasiseaduse eelnõukohastel muudatustel on mõjud riigieelarvele seoses järelevalveasutusele lisanduvate tööülesannete täitmiseks vajamineva rahastusega ning mõju gaasiettevõtjate halduskoormusele.

Sihtrühmad: gaasi ülekande- ja jaotustaristu käitajad ehk gaasivõrguettevõtjad, LNG terminali operaatorid ning Eesti äriregistrisse kantud gaasi importijad.

Sihtrühma suurus: 21 tegevusloaga gaasi võrguettevõtjat, üks gaasi ülekandevõrguettevõtja, 2025. aasta 11. novembri seisuga 9 tegevusloaga gaasi importijat, kaks registreeritud LNG-terminali haldurit.
Seadus ei puuduta maagaasi lõpptarbijaid, sest kuigi metaaniheite määruse nõuete täitmisega seotud kulud kajastuvad kaudselt võrguteenuse tasus või imporditava ja edasi müüdava energiaühiku hinnas, siis olulist mõju lõpptarbija kuludele ei ole näha.

Seadus toob kaasa positiivse mõju keskkonnale. Majanduslik mõju ettevõtjatele ning riigieelarvele on mõõdukas, samas toob see kaasa metaaniheite vähenemise energeetikasektoris.

Maksukorralduse seaduse muutmise mõju on minimaalne, sest Keskkonnaamet saab Maksuametilt andmeid küsida ja Maksuamet andmeid esitada kirja teel ja selleks ei ole vajadust täiendavateks andmetöötlusprogrammideks ega tarkvaraarendustek.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ja järeldus olulisuse kohta:
6.1. Mõju riigiasutustele
Riikliku pädeva asutuse määramise kohustus tuleneb metaaniheite määrusest ning pädevaks asutuseks võib määrata ühe või mitu asutust, sest metaaniheite määrus käsitleb erinevaid tegevusi, näiteks metaani kui ühe õhusaasteaine õhku laskmise mõõtmist, gaasitaristu seiret, impordilepingute kontrollimist, mida tõenäoliselt mõne riigi allasutused juba teevad. Kui määrata mitu pädevat asutust, tuleks tagada nende töö tõhus koordinatsioon ning ühele konkreetsele asutusele tuleks siiski määrata põhikoordinaatori roll. Seega on töökorralduslikult tõhusam määrata üks riiklik pädev asutus, kellel on õigus vajaduse korral osa metaaniheite määrusest tulenevatest tegevustest ka teenusena sisse osta. Keskkonnaameti kliimabüroo, kes hakkab ülesannet täitma, täidab hetkel ELi õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja büroos ei ole mitte ühtegi ülesannet, mille rakendamisest oleks võimalik loobuda. Metaaniheite määruse rakendamisega seotud ajakulu on hinnatud märkimisväärseks ja kuna tegemist on regulaarse ülesandega, on määruse rakendamiseks vaja lisaressurssi nii sisuosakonnas kui ka järelevalve poolel. Pädeval asutusel on vaja erialase pädevusega tööjõudu, et väliste teenusepakkujate tööd kontrollida.

Metaaniheite määruse põhjenduse 11. punkti4 kohaselt on liikmesriigid kohustatud määrama vähemalt ühe pädeva asutuse ning tagama neile nende ülesannete täitmiseks vajalikud piisavad rahalised vahendid ja inimressursid. Sellise riikliku pädeva asutuse loomine põhjustab (vähemalt algselt) lisakulusid, mis on seotud asutuses uute nõuetega tegelevate spetsialistide palkamise või võimaliku täiendõppega, töö mõningase ümberkorraldamisega. Sõltuvalt sellest, millised pädevused ja ressursid on asutuses eelnõu seadusena jõustumise ajal juba olemas, võib osa kuludest osutuda püsivateks (nt spetsialistide tööjõukulud) ning osa olla ajutise iseloomuga (nt IT‑arenduse kulu või töökorralduse kohandamine). Keskkonnaamet ei plaani metaaniheite määruse aruandlust hakata vastu võtma keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, sest KOTKAS on loodud eelkõige keskkonnakaitselubade menetlemiseks ja aruannete vastuvõtmiseks, kuid antud juhul ei loastata metaaniheite määruse kohustuslasi ning seos KOTKASega puudub ja andmekogu regulatsiooni muutmine ei ole vajalik.

Eesti Akrediteerimiskeskuse töökoormust võib suurendada kontrolliaruande koostajate akrediteerimine, kuid see jääb senise tegevusvaldkonna piiresse. Kui Eestis ei ole selliseid kontrolliaruande koostajaid, võib kasutada välismaiseid kontrolliaruande koostajaid, kelle on akrediteerinud oma riigi akrediteerimisasutus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 765/2008. Ka kontrolliaruande koostajate järelevalve võib suurendada töökoormust, vajaduse korral tehakse seda koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga.

Maksu – ja Tolliameti töökoormuse suurenemine on minimaalne, sest Keskkonnaametile esitatakse andmed gaasi impordi ja ekspordi kohta – kes on importija, kes eksportija, milline on lähte- ja sihtriik, kauba kirjeldus, kogus ja impordi või ekspordi kuupäev. Antud andmeid on võimalik esitada kirja teel.

Juriidilise isiku käibe tuvastamiseks on Keskkonnaametil kui kohtuvälisel menetlejal võimalik kasutada raamatupidamise aastaaruandeid, mille põhjal arvutatakse karistuse ülemmäär.

Järelevalvemeetmetega seotud muudatused on kooskõlas keskkonnajärelevalve seaduse, asendustäitmise ja sunniraha seaduse, väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ning korrakaitseseaduse põhimõtetega. Ettevõtjatele küll tekib uute aruannete esitamise ja seirega seotud nõuete korrektse täitmise kohustus, kuid seatud karistusmäärade eesmärk on motiveerida nõuete järgimist ehk toimida preventatiivselt, mitte koguda trahve.

Keskkonnaametil juba on volitused keskkonnaõiguse rikkumiste menetlemiseks, neile lisandub energeetikasektoris metaaniheite vähendamise nõuete rikkumisega seotud väärtegude menetlemise õigus. Keskkonnaametile antavad õigused täiendavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalvet Ameti senist rolli tehnilise ohutuse järelevalves. Seeläbi paraneb järelevalve süsteemsus ning samal ajal tagatakse, et karistus- või sunnimeetmeid rakendatakse proportsionaalselt ning energiavarustuskindlust ohustamata. Keskkonnaameti määramine pädevaks asutuseks osas, mis puudutab järelevalvet metaaniheite vähendamise üle energeetikasektoris, on põhjendatud, sest määrusest tuleneva pädeva asutuse ülesanded vastavad Keskkonnaameti, kelle ülesanne on viia ellu Eesti riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning kontrollida looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist, vastavalt keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus“ §‑s 7 sätestatud ameti tegevusvaldkonna ja ülesannetega.

6.2. Keskkonnamõju

EEA (European Environment Agency) avaldatud ülevaate järgi on metaaniheite kontrollimiseks ja vähendamiseks kogu Euroopas ja globaalselt vaja rohkem meetmeid. Metaan on suure kasvuhooneefekti tekitava mõjuga gaas, mis võimendab kliimamuutusi. Lisaks on see ka üks peamisi maapinnalähedase osoonireostuse põhjustajaid, halvendades õhukvaliteeti ja kahjustades inimeste tervist, ökosüsteeme ning põllumajandustoodangut. Metaan (CH₄) võib pärineda nii inimtekkelistest kui ka looduslikest allikatest. Põllumajandus, jäätmekäitlus ja energeetikasektor on suurimad inimtekkeliste heidete allikad, moodustades hinnanguliselt 60% ülemaailmsest heitest. Peamine looduslik allikas on märgalad.
Kuigi metaaniheide Euroopas üldiselt on vähenemas, on ülemaailmne metaaniheide ja selle panus globaalsesse soojenemisse suurenemas. Metaan on eelühend maapinnalähedase osooni (O₃) tekkeks, millel on negatiivne mõju õhukvaliteedile, tervisele ja ökosüsteemidele.

Eesti ei erine metaaniheite päritolu poolest teistest Euroopa riikidest − suurem osa heitest on põllumajandusliku päritoluga, millele järgneb jäätmekäitlus. 2022. a Eesti inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest moodustas metaan terve riigi kogu heitkogustest 8% (suurima osakaaluga oli CO2, moodustades 84%). Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel moodustab kogu Eesti metaaniheitest 70% põllumajandus, 20% jäätmed, 7% maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus ning 3% energiavarustusega seotud sektor. Kuigi energeetikasektoris tekkiva metaaniheite osakaal on Eestis väike, aitab igal juhul tõhusamate järelevalve- ja sanktsioonimehhanismide sisseseadmine vähendada metaaniheidet, parandada õhukvaliteeti ning toetada Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamist. Metaaniheitmete peatamine ei peata mitte ainult metaani kontsentratsiooni suurenemist meie atmosfääris – see võib selle tagasi pöörata, andes aega puhtale majandusele üleminekuks.

Riikliku pädeva asutuse määramine aitab kaasa metaaniheite määrusest tulenevate nõuete täitmisele, edendades metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja keskkonnasäästlikkust. Parem järelevalve ja aruandlus aitavad keskkonnaalaste eesmärkide kiiremale saavutamisele kaasa, samuti leevendada kliimamuutusi. Metaanilekete vähendamine on üks kiiremaid ja kulutõhusamaid viise kliimamõju vähendamiseks, kuna iga vähendatud metaanileke tähendab suuremat energiatõhusust ja väiksemat sõltuvust impordist, mistõttu on metaaniheite ohjamine otseselt seotud ka Eesti energiajulgeolekuga.

Metaanheite määruse järgi valmistab komisjon ette metaani läbipaistvuse andmebaasi, mis hõlmab teabe kogumist ja selle ülesehituse viimistlemist ning selle andmebaasi avalikustamine on kavas 2026. aasta septembris.

Maksukorralduse seaduse muutmisel keskkonnamõju puudub.

6.3. Majanduslik mõju

Ettevõtjate majandustegevuse mõistes on oluline ära märkida, et biometaani tootmine ja tarbimine ei kuulu määruse kohaldamisalasse.

Gaasi ülekandmise ja impordiga tegelevatele ettevõtetele tekib kohustus kasutada ainult akrediteeritud ja sõltumatut kontrolliaruande koostajat, mis suurendab aruandluse läbipaistvust ja andmete usaldusväärsust, kuid ei muuda oluliselt kulustruktuuri.

Sõltumatu kontrolliaruande koostaja osutab kontrolliteenust turupõhiselt, akrediteering tagab kvaliteedi ja sõltumatuse. Metaaniheite määruse järgi on kontrolliaruande koostaja (kes peab olema vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 765/2008 akrediteeritud) ülesanne hinnata võrguettevõtja või importija koostatud metaaniheitearuannet enne kui see esitatakse liikmesriigi pädevale asutusele. Kontrolliaruande koostaja teenuse kasutamise kulu katab vastav võrguettevõtja või importija ning see sisaldub võrguteenuse tariifis või imporditava ja edasi müüdava energiaühiku hinnas, kuid mõju on eeldatavalt marginaalne.

Teenitud kasumi või välditud kahjumi konfiskeerimist on kirjeldatud seletuskirjas eespool. Kui on vaja metaaniheite määruse mõistes otsustada süüteoga saadud vara konfiskeerimist, siis peab selle otsuse tegema kohus (VTMS § 83 lg 1). Ootus on, et karistusmäärad töötavad eelkõige preventatiivselt ning eeldatakse, et erinevaid karistusmeetmeid rakendama ei tule hakata.

6.4. Sotsiaalne mõju

Riikliku pädeva asutuse määramisega kaasnev sotsiaalne mõju on seotud uute töökohtade loomisega Keskkonnaametis ja kontrollaruandeid koostavates asutustes. Siiski ei ole antud mõju suur, sest eeldatav täiendavate töökohtade arv kokku võib olla 6–7 inimest. Eelnõu koostamise käigus ei ole võimalik täpsemaid mõjusid hinnata. Hinnatud on mõju seoses Keskkonnaametis (vt. punkt 7) uute töökohtade loomisega.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud

Riigieelarvele kaasneb kulu Keskkonnaametile kui pädevale asutusele seaduse rakendamisega lisanduvate ülesannetega, mille täitmiseks on vaja lisaraha. Keskkonnaametis suureneb personalivajadus, kuid uute IT-arenduste tellimise vajadust eelnõu koostamisel ette näha ei ole. Ameti töökoormus suureneb mõõdukalt, sealjuures tõenäoliselt metaaniheite määruse rakendamise alguses rohkem ning hiljem rutiinse töö käigus koormus väheneb. Ühe ametikoha kulu on 47 000 personalikuluna ning ligikaudu 13 000 majanduskuluna, millele lisandub arvutitöökoha maksumus. Ligilähedane ühe ametikoha kulu on eelnõu koostamise ajal 62 000 eurot aastas, kuid ametikoha maksumus võib aasta-aastalt muutuda. Samuti ei ole võimalik täna prognoosida metaaniheite määruse nõuete täitmiseks vajalike välislähetuste kulusid.

Hinnanguliselt 1,5 ametikohta (üks ametikoht Keskkonnaameti kliimabüroosse ja 0,5 järelevalvesse) on miinimum, mida sisulise töö jaoks püsivalt vaja on. Esialgse hinnangu järgi piisab aruandluskohustuse täitmiseks dokumendihaldussüsteemi võimekusest ning aruannete vastuvõtmine saab toimuma e-posti kaudu nagu praegu. Samuti on Maksu- ja Tolliameti hinnangul lihtne välja võtta maagaasi impordile metaaniheite määrusega kehtestatud nõuete täitmise kontrollimiseks vajalikku raportit (peamiselt ristkontrolliks, et tuvastada kas kõik maagaasi importijad on esitanud nõuetekohase aruande Keskkonnaametile) ning selleks tõenäoliselt täiendavaid IT-arendusi vajalik teha ei ole. Maksu- ja Tolliametil antud eelnõuga seonduvalt täiendavate töökohtade vajadust ei teki.

Muudatuse jõustumisega on alates 2027. aastast vaja riigi eelarvest täiendavaid vahendeid Keskkonnaametile summas 93000 eurot aastas. Samas tasub arvestada et tõenäoliselt ametikoha maksumus aasta-aastalt muutub ning võib kasvada ning samuti ei ole võimalik hetkel hinnata pädeva asutuse välislähetuste kulusid.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks tuleb muuta majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määrust nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“. Rakendusakti kavand on seletuskirja lisas 1.

Võrgueeskirja muudatuste eesmärk on kehtestada gaasikoguse mõõtmise ja mõõtetulemuste töötlemise ühtsed põhimõtted jaotusvõrgus, tagamaks andmete võrreldavus ja usaldusväärsus ühtses bilansisüsteemis. Muudatustega täpsustatakse, et gaasikogus mõõdetakse leppetingimustel ning sätestatakse metoodika juhtudeks, kus mõõtesüsteem ei arvesta rõhku või temperatuuri. Samuti määratakse leppetingimustel mõõtmisele ülemineku tähtaeg, et tagada sujuv ja majanduslikult põhjendatud üleminek ühtsele mõõtmispõhimõttele. Võrgueeskirja muudatuste tulemusel on tagatud bilansiarvutuste suurem usaldusväärsus ning õiglasem jaotus tarbijate vahel. Ühtlustatud mõõtemetoodika rakendamine vähendab bilansigaasi koguseid ja kõrvaldab mõõtmisviiside erinevustest tulenevad ebatäpsused.

Võrguettevõtjatel võib tekkida vajadus kohandada oma mõõteandmete töötlemise infosüsteeme, kuid eelnõus ette nähtud üleminekuperiood võimaldab muudatused ellu viia mõistliku aja ja kuludega. Muudatus ei too kaasa uusi kohustusi tarbijatele ega mõjuta võrguettevõtjate tegevuse üldpõhimõtteid.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril, et Keskkonnaametil oleks piisavalt aega lisanduvate ülesannetega kohanemiseks, kuna tegemist on ülesannetega, mida praktikas veel ei täideta.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile.

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Ning ettepanekute esitamiseks Konkurentsiametile, Maksu- ja Tolliametile, Elering ASile, Eesti Gaasiliidule ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Märkustega arvestamise tabel on esitatud eelnõu seletuskirja lisas 2. Eelnõus tehtud muudatusi tutvustatud (s.h arutatud) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Maksu- ja Tolliametile.



Algatab Vabariigi Valitsus
…………. 2026. a

Maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja
lisa 1
KAVAND



ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS


2026. a nr…………………


Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ muutmine

Määrus kehtestatakse maagaasiseaduse § 61 lõike 3, § 102 lõigete 6 ja 7, § 12 lõigete 11, 12 ja 13, § 122 lõike 3, § 173 lõike 2 ja § 24 lõigete 12 ja 6 ning § 361 lõike 2 ja § 363 lõike 2 alusel.

Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruses nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ tehakse järgmised muudatused:

1) määrust täiendatakse peatükiga 4¹ järgmises sõnastuses:
„4¹. Peatükk
Gaasikoguse mõõtmine ja mõõtetulemuste töötlemine

§ 19¹. Nõuded gaasikoguse mõõtmisele ja mõõtetulemuste töötlemisele jaotusvõrgus

(1) Gaasikogus jaotusvõrgus mõõdetakse § 19 lõikes 6 nimetatud leppetingimustel kuupmeetrites. Kui gaasikoguse mõõtmine ei toimu leppetingimustel, siis määratakse mõõdetud gaasikogus kuupmeetrites vastavalt käesolevas määruses toodud korrale.

(2) Kui mõõtesüsteem ei arvesta gaasikoguse mõõtmisel gaasi rõhku, siis määratakse mõõdetud gaasikogus järgmise valemi alusel:
V = K × Vm
kus:
V – mõõdetud gaasikogus kuupmeetrites;
K – staatilise rõhu koefitsient 1,02;
Vm – gaasi maht kuupmeetrites mõõtesüsteemi andmetel.

(3) Kui mõõtesüsteem ei arvesta gaasikoguse mõõtmisel gaasi temperatuuri, siis loetakse gaasikoguse määramisel gaasi temperatuur võrdseks leppetingimustega.“.

2) määrust täiendatakse paragrahviga 25 järgmises sõnastuses:
„§ 25. Jaotusvõrgus leppetingimustel mõõtmisele ülemineku tähtaeg

Võrguettevõtja peab oma tegevuse paragrahvis 19¹ sätestatud nõuetega vastavusse viima hiljemalt 01. oktoobriks 2026. a.“.

Andres Sutt
Minister Marten Kokk
Kantsler