Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine

Majandus- ja tööstusministri määruse „Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri

2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

Lisa

KOOSKÕLASTUSTABEL

Märkus Arvestamine ja kommentaarid

Justiits- ja Digiministeerium

1. Seletuskirja 1.1. osa – kõnealuse osa esimeses lõigus

märgitakse, et muudatusega ei laiendata tegelikult

töödeldavate andmete koosseisu ega kehtestata uut

andmetöötluse alust. Sama osa kolmanda lõigu kohaselt

laiendatakse eelnõuga 786 SE TVTS-i alusel õigustatud

isikute ringi, hõlmates ka pikaajalise viisa alusel Eestis

viibivaid ja töötavaid isikuid, kellele on viisa antud

lühiajalise töötamise eesmärgil. Seetõttu tuleb Eesti

Töötukassal edaspidi töödelda ka nende isikute andmeid,

et hinnata nende töövõimet ning määrata ja maksta neile

töövõimetoetust. Seega väidetakse esimeses lõigus, et

andmete koosseisu ei laiendata, samas kolmandas lõigus

märgitakse, et tuleb hakata täiendavaid andmeid

töötlema. Palume seletuskiri selles osas üle vaadata.

Arvestatud

Seletuskirja täpsustatud.

Seletuskirja 4. osa – seletuskirjast ei selgu, kas

andmekoosseisude täpsustamine toob kaasa ka

andmeteenuste muutmisvajaduse. Kui see on nii, palume

see selgelt seletuskirjas lahti kirjutada ning hinnata

muudatuste mõju andmeteenusega seotud osapooltele (sh

ajakava ja kulud eri osapooltele).

Selgitatud.

Seletuskirjas välja toodult on

tegemist õigusselguse eesmärgil

põhimääruse tekstis tehtavate

täpsustustega ning need ei too

endaga kaasa andmeteenuste

muutmist.

Seletuskirja vastav täiendus

sõnaselgelt lisatud.

2. TKIndlS § 35 – nimetatud sättega nähakse ette

andmekogu seaduse tasandi regulatsioon. Palume

nimetatud regulatsioonis teha järgmised muudatused.

TKindlS § 35 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast palume

välja jätta tekstiosa „asutab ja selle“, kuna seaduse

tasandi regulatsiooni ette nägemisega seaduse tasandil on

andmekogu juba asutatud ja selle edasi delegeerimine

pole enam võimalik. Sama lõike punktis 3 palume ette

näha ka säilitamise täpsed tähtajad. Lõike 4 punktis üks

on loetletud muu hulgas teovõime, millega seoses

märgime, et teovõime on konkreetsel ajahetkel esinev

faktiline seisund. Kui mõeldud on seda, et andmekogus

on märge isiku teovõime piiramise või piiramise

puudumise kohta, siis tuleb seda vastavalt sättes

väljendada.

Teadmiseks võetud

Täname tähelepanekute eest,

oleme kavandanud vajalikud

muudatused töötuskindlustuse

seaduse muutmise eelnõusse.

Säilitamise korra täpsed tähtajad

on ette nähtud TKindlS § 35

lõigetes 6–8, millest tulenevalt

jääb arusaamatuks viide lõike 2

punktis 3 säilitustähtaegade

sätestamise vajaduse kohta.

TKindlS § 35 lõike 4 punktis 1

nimetatud isiku teovõime osas

leiame, et säte on piisavalt selge.

Teovõime märge saab olla vaid

TsÜS-s sätestatud kujul ning

andmekoosseis on üheselt

mõistetav, mistõttu

täpsustamiseks puudub vajadus.

3. Põhimääruse § 3 lg 5 – kõnealune säte näeb ette, et

andmeladu koosneb muu hulgas andmetest, mis on

saadud statistika ja analüüside tegemiseks kolmandatelt

isikutelt. Palume muuta kõnealuse sätte sõnastust

selliselt, et sealt nähtuks kellelt ja milliseid andmeid

saadakse. Andmekogu põhimääruses peavad olema

toodud välja kõik andmeandjad ja neilt saadavad andmed

ning kaardistatud kogu andmekogu andmekoosseis. Kui

tegemist on isikustamata andmetega, siis palume seda

selliselt sättes väljendada.

Arvestatud

Põhimäärusest eemaldatud viide

andmetele, mis on avalikeks

andmeteks, avaandmeteks või

statistilisteks andmeteks, kuna

nende sätestamiseks

andmekoosseisus puudub

igasugune vajadus. Sarnaselt ei

ole andmekogu põhimääruses

sätestatud iseteeninduses

kuvatavaid abistavaid tekste või

muud statistilist infot.

Andmekaitse Inspektsioon

1. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse põhimääruse § 31

lõike 1 punkti 11 tekstiosaga, mille kohaselt on

töötukassa andmekogusse kogutavateks andmeteks ka

andmed ambulatoorsete visiitide, haiglas viibimiste, ravi,

ravimite ja meditsiiniseadmete kohta. Samas jääb siiski

ebaselgeks, milliseid andmeid andmekogusse kantakse.

Sama puudutab ka punktiga 10 tehtavaid muudatusi, kus

samuti jääb kogutavate andmete koosseis ebaselgeks.

Näiteks ei ole selge, milliseid andmeid kogutakse

abivajava raske või sügava puudega pereliikme või

puudega isiku hooldamise kohta või milliseis andmeid

erihoolekandeasutuses ööpäevaringsel

erihooldusteenusel viibimise kohta.

AvTS § 435 lõike 1 kohaselt tuleb andmekogu

põhimääruses muu hulgas sätestada andmekogusse

kogutavate andmete koosseis. Andmekaitse Inspektsioon

on andmekogude juhendi punktis 3.3 selgitanud, et

andmekogusse kogutavate andmete täielik loetelu ei pea

olema seaduses, vaid seadusega võib täpse andmete

koosseisu kehtestamise delegeerida täitevvõimule.

Põhimäärus aga peab sisaldama ammendavat loetelu

antud andmekogusse kogutavatest andmetest. Seejuures

peab loetelust ka selguma, kelle kohta (st

andmesubjektide kategooriad) neid andmeid kogutakse.

Kui andmete koosseis on väga mahukas, võib loetelu

esitada põhimääruse lisana. Samuti on Justiits- ja

Digiministeerium oma juhises (JDM juhis) selgitanud, et

andmekogu põhimääruses tuleb sätestada andmekogusse

kantavate andmete täpne/ammendav loetelu (vajaduse

korral saab esitada lisana) – nt isiku üldandmed või „isiku

kohta käivad andmed“ ei ole piisavalt ammendavad, kuna

pole võimalik aru saada, mis on täpne andmekoosseis.

Seega palume andmekogusse kogutavate andmete

Osaliselt arvestatud.

Eelnõu § 1 punkti 9 ja 10 on

täiendatud.

Leiame, et põhimääruse §-st 40

on selgelt välja toodud

andmeandjad ning see ei ole

tõenäoliselt Andmekaitse

Inspektsiooni poolt esitatud

märkuse mõte, vaid märkus

puudutab andmekoosseisu

(seotuna andmeandjatega).

Andmekoosseisu osas selgitame,

et 3. peatükis on andmed

detailselt esitatud ning iga

teenuse või toetuse puhul on

võimalik kõrvuti lugeda 3.

peatükki ning § 40, mis annab

kõige detailsema vaate. Peame

ebamõistlikuks sellise olukorra

tekitamist, kus § 40 lisame

juurde teenuste andmete viite,

kui see info on põhimääruse

olemasolevates sätetes sätestatud

üheselt arusaadavalt ja

õigusselgelt. Nõustume

andmekoosseisu osas, et

õigusselgust võib tagada ka mitte

seaduse viiteline säte, vaid

andmete loetlemine

põhimääruses ning vastavalt on

eelnõu sätteid ka täpsustatud

(näiteks viidatud töövõime

hindamise täpsustused).

koosseis sätestada põhimääruses selliselt, et oleks

võimalik aru saada, milliseid konkreetseid andmeid

andmekogusse kogutakse. Lisaks oleme oma varasemalt

antud arvamuses juhtinud tähelepanu sellele, et

töötukassa andmekogu põhimäärusest ei selgu, millised

põhimääruse §-s 40 loetletud andmekogudest saadud

andmed on põhimääruse 3. peatükis loetletud töötukassa

andmekogu andmeteks. Näiteks näeb põhimääruse § 40

lõige 9 ette Töötukassa õiguse saada tervise

infosüsteemist andmeid ambulatoorsete visiitide, haiglas

viibimise, ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete kohta,

kuid selgusetuks jääb, millised konkreetsed andmed

tervise infosüsteemist töötukassa andmekogusse

kantakse. AvTS § 435 lõike 1 järgi tuleb andmekogu

põhimääruses sätestada andmeandjad. Andmekogude

juhendis on andmekogu pidamise olulise küsimusena,

mida tuleb põhimääruses reguleerida, loetletud ka

andmete allikad ehk millistest andmekogudest või kelle

käest (millistelt andmeandjatelt) andmeid saadakse.

Seeläbi määratakse tegelikult kindlaks, millised on selle

konkreetse andmekogu unikaalsed põhiandmed. Nimelt

keelab AvTS § 433 lõige 2 asutada ühtede ja samade

andmete kogumiseks eraldi andmekogusid. Samuti on

JDM juhises märgitud, et andmekogu põhimääruses tuleb

sätestada andmete allikad ehk andmeandjad koos nende

antavate andmetega. Leiame jätkuvalt, et põhimääruse §

40 vajab muutmist selliselt, et põhimäärust lugedes oleks

võimalik aru saada, millised andmekogud on töötukassa

andmekogule andmete andjateks ja milliste põhimääruse

3. peatükis loetletud andmete osas. Vastasel juhul on

keeruline mõista, millised andmed on töötukassa

andmekogu põhiandmed, millised andmevahetusest

saadud andmed ning millised on päringuga saadud

andmed, mida andmekogusse ei salvestata.

2. Samuti juhime veel kord tähelepanu sellele, et

töötukassa andmekogu põhimääruse § 6 loetleb

andmekogusse kantavad füüsilise isiku üldandmed,

milleks muu hulgas on ka pangakonto number ja välisriigi

panga korral panga nimi ja tunnuskood. Sealjuures näeb

sama paragrahvi lõige 3 ette, et kui Töötukassa poolt

makstav toetus või hüvitis kantakse teise isiku

pangakontole, siis kantakse andmekogusse konto

omaniku nimi ja pangakonto number. Kuigi

töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) §-d 10 ja 143 näevad

ette taotluse esitamisel pangakonto märkimist, siis

TKindlS § 35 lõike 4 punktid 1 ja 2, mis annavad loetelu

isiku üldandmetest ja muudest temaga seotud andmetest,

pangakonto andmete kogumist andmekogusse isikuga

seotud andmetena ette ei näe. IKÜM4 artikli 5 lõike 1

punkti a kohaselt tuleb isikuandmete töötlemisel tagada,

Teadmiseks võetud

Täname tähelepanekute eest,

oleme kavandanud vajalikud

muudatused töötuskindlustuse

seaduse muutmise eelnõusse.

et töötlemine on muu hulgas seaduslik ja andmesubjektile

läbipaistev. Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab

IKÜM artikli 6 lõikest 1 tulenevalt esinema õiguslik alus.

Antud juhul saab isikuandmete töötlemise õiguslikuks

aluseks olla IKÜM artikli 6 lõike 1 punkt e ehk

isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides

oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku

võimu teostamiseks. IKÜM artikli 6 lõike 1 punktide c ja

e alusele tuginemine eeldab aga lisaks, et isikuandmete

töötlemise alus on kehtestatud täiendavalt ka liidu või

liikmesriigi õigusega (IKÜM artikkel 6 lõige 3).

Teisisõnu tähendab see seda, et IKÜM artikli 6 lõike 1

punktid c ja e ei ole ilma täiendava EL-i või siseriikliku

sätteta iseseisevad õiguslikud alused isikuandmete

töötlemiseks. Kui IKÜM-s osutatakse õiguslikule alusele

või seadusandlikule meetmele, ei pea selleks tingimata

olema parlamendi poolt vastu võetud seadusandlik akt,

kuid selline õiguslik alus või seadusandlik meede peaks

siiski olema selge ja täpne ning selle kohaldamine peaks

olema eeldatav isikute jaoks, kelle suhtes seda

kohaldatakse.5 Samas austatakse IKÜMs kõiki

põhiõigusi ning peetakse kinni aluslepingutes sätestatud

ja EL põhiõiguste hartas (harta) tunnustatud

põhimõtetest, mille hulka kuulub muu hulgas ka

isikuandmete kaitse.6 Vastavalt harta artikli 52 lõike 1

esimesele lausele tohib hartaga tunnustatud õiguste ja

vabaduste (sh artikliga 7 tagatud õiguse eraelu

puutumatusele ja harta artikliga 8 tagatud õiguse

isikuandmete kaitsele) teostamist piirata ainult

seadusega, mis konkreetsemalt 4 Euroopa parlamendi ja

nõukogu Määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016,

füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja

selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ

kehtetuks tunnistamise kohta 5 IKÜM põhjenduspunkt 41

6 IKÜM-i põhjenduspunkt 4 3 (3) tähendab, et õiguslik

alus, mis võimaldab neid õigusi riivata, peab tulenema

seadusest. Ka meie põhiseaduse § 26 järgi on eraelu

puutumatus põhiseaduslik õigus ja seda võib piirata ainult

seadusega. Seejuures tuleb arvestada, et kui tegevus

riivab isikute põhiõigusi, saab seda teha üksnes

põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse alusel (PS § 3

lõige 1 ja § 11). Olulisuse põhimõtte kohaselt on

seadusandja kohustatud sätestama kõik põhiõiguste

seisukohalt olulised küsimused. Sealjuures, mida

intensiivsem on põhiõiguste riive, seda üksikasjalikum

peab olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev

volitusnorm ning seda täpsemad ka menetlusnormid.

Seega otsustab seadusandja, millist liiki isikuandmeid on

lubatud andmekogus töödelda ning see loetelu peab

olema piisavalt täpne, et välistada ebaselgus ja piirata

täitevvõimu kaalutlusõigust. Lisaks on JDM oma juhises

selgitanud, et üldiselt tuleb seaduses sätestada

isikuandmete kategooriad (nt üldandmed, haridusandmed

jne) ning andmekogu põhimääruses antakse juba

konkreetne loetelu, milliseid andmeid andmekogusse

kogutakse. Sealjuures on juhises selgitatud, et isiku

üldandmete puhul on tegemist kinnise loeteluga, kuhu

kuuluvad nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt

(sh aadress) ja emakeel. TKindlS § 35 lõike 4 punkt 1

loetleb aga üldandmetena ka isiku teovõime ja surmaaja,

mis ei lähe kokku JDM antud juhisega. Soovitame

edaspidi TKindlS muutmisel eemaldada üldandmete

loetelust teovõime ja surmaeg, lisades need muude

andmete loetellu, ning ühtlasi täiendada isiku kohta

kogutavate muude andmete loetelu pangakonto

andmetega.

3. Ühtlasi juhime tähelepanu põhimääruse § 3 lõike 5

punktile 2, mille kohaselt koosneb andmeladu lisaks

põhimääruse 3. peatükis loetletud andmetest ka sellistest

andmetest, mis on saadud statistika ja analüüside

tegemiseks kolmandatelt isikutelt. Põhimäärusest ei

nähtu, keda on kolmandate isikute puhul silmas peetud

ning milliseid andmeid nad andmekogusse edastavad.

Nagu eelnevalt selgitatud, siis andmekogus töödeldavate

andmete täpne ammendav koosseis peab olema esitatud

põhimääruses ning töödeldavate isikuandmete

kategooriad seaduse tasandil. Juhul kui eelnimetatud

andmed hõlmavad aga selliseid andmeid, mis

põhimääruses ega seaduses ei kajastu, siis tuleb

regulatsiooni muuta.

Arvestatud

Põhimäärusest säte eemaldatud,

kuna tegemist on avalike

andmetega, avaandmetega või

statistiliste andmetega, mille

põhimääruses loetlemiseks

puudub sarnaselt abistavatele

infotekstidele tarvidus.

Riigi Infosüsteemi Amet

Eelnõule märkuseid ei ole, ent juhime tähelepanu

kõnealuse andmekogu dokumentatsiooni RIHAs

kooskõlastamise nõudele avaliku teabe seaduse § 433

lõigetes 3 ja 5 sätestatud korras.

Teadmiseks võetud

MÄÄRUS

15.05.2026 nr 15

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri

2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu

põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 2 alusel.

§ 1. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruses nr 69 „Töötukassa

andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 5 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

3) määruse 3. peatüki 2. jao 1. jaotist täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:

„§ 81. Ajutise töötamisega seotud andmed

Tööturumeetmete seaduse §-s 11 sätestatud ajutise töötamise korral kantakse andmekogusse:

1) töötamise liik, töötamise alguse ja lõppemise kuupäev, tööandja nimi ja registri- või isikukood; 2) tasu suurus, millelt makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3 või 6

alusel.“;

4) paragrahvi 10 lõike 1 punktis 6 asendatakse tekstiosa „ja e-posti aadress“ tekstiosaga „, e-posti

aadress ja esindusõigus äriregistri järgi“;

5) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 28 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa kohta reisidokumendi number,

viisataotluse staatus, reisi eesmärk viisataotlusel, viisakleebise number ning viisa kehtivuse alguse ja

lõppemise kuupäev;“;

7) paragrahvi 28 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) residentsus;“;

8) paragrahvi 28 täiendatakse punktidega 71 ja 72 järgmises sõnastuses: „71) avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 punktides 1–8 ja 11 nimetatud isikuks või kohaliku

omavalitsuse üksuse volikogu palgaliseks esimeheks või palgaliseks aseesimeheks või valla- või

linnavalitsuse palgaliseks liikmeks või vallavanemaks või linnapeaks olemine;

72) sõltumatu isikuna avalik-õigusliku ameti pidamine;“;

9) paragrahvi 30 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) puude raskusaste ning sellega seotud tegutsemise ja osalemise piirangud;“;

10) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Lõike 1 punktis 11 nimetatud juhul kantakse andmekogusse ambulatoorse visiidi, haiglas

viibimise, ravi, ravimi ja meditsiiniseadme kohta järgmised andmed:

1) ambulatoorse visiidi toimumise kuupäev ja kirjeldus;

2) haiglas viibimise alguse ja lõppemise kuupäev ja kirjeldus;

3) analüüside kuupäevad, nimetused, parameetrid, referentsväärtused, tulemused ja ühikud;

4) uuringute kuupäevad, nimetused ja kirjeldused;

5) operatsiooni kuupäev, nimetus ja kirjeldus;

6) retsepti väljakirjutamise kuupäev, retseptiravimi toimeaine kood, nimetus ja kogus,

meditsiiniseadme nimetus ja kogus ning ravimi ja meditsiiniseadme väljaostmise kinnitus;

7) haiguslehtede algus- ja lõppkuupäevad ja põhihaiguse diagnoosid;

8) andmeid sisestanud tervishoiutöötaja registreerimiskood, ees- ja perekonnanimi ja eriala nimetus;

9) töökorralduse või keskkonna muutmise vajadus ja põhjus;

10) ravi liik ja eesmärk.“;

11) paragrahvi 33 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Andmekogusse kantakse töövõimetoetuse taotluse esitamise kuupäev ja lisaks §-s 28 nimetatud

andmetele järgmised andmed taotleja kohta:

1) töötuna arveloleku alguse ja lõppemise kuupäev;

2) vanema, eestkostja või hoolduspere vanemana vähemalt ühe alla kolmeaastase lapse kasvatamise

perioodi alguse ja lõppemise kuupäev;

3) abivajava raske või sügava puudega pereliikme hooldamise või sotsiaalhoolekande seaduse § 26

alusel hooldamise korral hooldamise alguse ja lõppemise kuupäev;

4) loomeliidu või Kultuuriministeeriumi määratud loometoetuse saamise alguse ja lõppemise kuupäev;

5) isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibimise alguse ja

lõppemise kuupäev;

6) isiku ambulatoorsel või statsionaarsel ravil viibimise või tema suhtes seaduses sätestatud

asenduskaristuse või mõjutusvahendi kohaldamise alguse ja lõppemise kuupäev;

7) ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses viibimise

alguse ja lõppemise kuupäev;

8) õppeasutuse nimekirjast väljaarvamise kuupäev;

9) akadeemilisel puhkusel viibimise alguse ja lõppemise kuupäev ja põhjus.

(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul kantakse andmekogusse lapse nimi ja isikukood.

(3) Lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul kantakse andmekogusse hooldatava nimi ja isikukood ning

hooldatava pereliikme seos taotlejaga.“;

12) paragrahvi 34 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Andmekogusse kantakse töövõimetoetuse väljamaksmist mõjutavate andmetena:

1) arestimajas karistuse kandmise alguse ja lõppemise kuupäev;

2) haigushüvitise lõppemise kuupäev;

3) vahi all viibimise ajavahemik ning õigeksmõistva otsuse kuupäev ja number.“;

13) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Töövõimetoetuse määramata jätmise ja maksmise lõpetamise puhul kantakse andmekogusse

järgmised andmed:

1) vähenenud töövõimega isikule pensioni, vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse,

prokuröri töövõimehüvitise või välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel makstava

abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise alguse kuupäev;

2) vanglas karistuse kandmise või vahi all viibimise alguse kuupäev.“;

14) paragrahvi 40 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „isikukoodid“ sõnadega „ning hooldatavate

vanemate, laste ja abikaasa nimed ja isikukoodid“;

15) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Viisaregistrist on õigus saada lühiajalise töötamise eesmärgil antud pikaajalise viisa ja viisa

taotleja kohta järgmisi andmeid:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) sünniaeg;

3) kodakondsus või kodakondsused;

4) reisidokumendi number;

5) viisataotluse staatus;

6) reisi eesmärk viisataotlusel;

7) viisakleebise number;

8) viisa kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev.“;

16) paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Pseudonüümimise käigus asendab vastutav töötleja isiku isikukoodi ja kliendinumbri

pseudonüümimisalgoritmiga loodud koodiga. Elukoha aadress säilitatakse kohaliku omavalitsuse

üksuse täpsusega.

(12) Pseudonüümimisel kustutatakse:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) telefoninumber ja e-posti aadress;

3) kodakondsus;

4) pangakonto andmed;

5) juriidiliste isikute andmed;

6) esindajate ja kontaktisikute andmed;

7) vabatekstiväljade andmed;

8) töötukassa otsuse tekst.“.

§ 2. Määruse § 1 punktid 6 ja 15 jõustuvad 22. mail 2026. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

05.05.2026

Majandus- ja tööstusministri määruse „Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri

2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega muudetakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a

määrust nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Muudatusega

täpsustatakse põhimääruse sätteid, et töövõimetoetuse seaduse (edaspidi TVTS) ja tööturumeetmete

seaduse (edaspidi TöMS) alusel andmekogusse kogutavate andmete koosseis oleks ammendavalt ja

selgelt loetletud. Kehtivad sätted on liiga üldised ega anna täielikku ülevaadet andmekogu

andmekoosseisust. Eelnimetatud muudatusega ei laiendata tegelikult töödeldavate andmete

koosseisu ega kehtestata uut andmetöötluse alust. Muudatuse eesmärk on suurendada õigusselgust

ning tagada andmesubjektidele selge ja täpne ülevaade nende andmete töötlemisest andmekogus.

Samuti täpsustatakse, millised andmekogus olevad andmed on vastutav töötleja kohustatud isiku

tuvastamise vältimiseks koodiga asendama.

Lisaks viiakse määrus kooskõlla Riigikogu menetluses oleva välismaalaste seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõuga 786 SE.1 Eelnõu eesmärk on

võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL)

2024/1233 ehk nn ühtse loa direktiiv (edaspidi direktiiv), mis reguleerib kolmandate riikide

kodanike elamis- ja töötamisõigust ning tagab välistöötajate võrdse kohtlemise. Muudatused on

plaanitud jõustuma 22. mail 2026. a, mis on direktiivi ülevõtmise tähtaeg. Eelnõuga 786 SE

laiendatakse TVTS-i alusel õigustatud isikute ringi, hõlmates ka pikaajalise viisa alusel Eestis

viibivaid ja töötavaid isikuid, kellele on viisa antud lühiajalise töötamise eesmärgil. Seetõttu tuleb

Eesti Töötukassal (edaspidi Töötukassa) edaspidi töödelda ka nende isikute andmeid, et hinnata

nende töövõimet ning määrata ja maksta neile töövõimetoetust. Eelnõukohase määrusega viiakse

põhimäärus kooskõlla ülalnimetatud muudatusega.

Töövõime hindamine ning töövõimetoetuse määramine ja maksmine eeldab Töötukassa

infosüsteemide arendamist. Töötukassa töökoormus mõnevõrra suureneb seoses uute andmete

kasutuselevõtuga, kuid mõju töötajate töökoormusele on väike, kuna lisanduvate töövõimetoetuse

saajate arv on prognoosi kohaselt väike.

Kolmandate riikide kodanikest töötajate halduskoormus ei suurene, kuna andmed edastatakse

automaatselt X-tee kaudu viisaregistrist Töötukassa andmekogusse. Seetõttu ei ole eelnõu puhul

vaja rakendada halduskoormuse tasakaalustamise reeglit.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive

osakonna töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Ingrid Erm-Eks ([email protected],

5913 7380), õigusnõunik Ilona Säde (teenistussuhe lõppenud) ja nõunikud Siirika Paulman

([email protected], 5887 8297) ning Reine Hindrekus-Koppel (reine.hindrekus-

[email protected], 5379 0331). Eelnõu ettevalmistamisse on olulise panuse andnud Töötukassa

töövõimetoetuse osakonna juhataja Reet Raud (reet.raud@tootukassa, 614 8247),

nõustamisosakonna teenusejuht Marina Radik ([email protected], 614 8609),

õigusnõunik Ira Songisepp ([email protected], 614 8520) ja õigusteenuste osakonna

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8ab6b9b5-c63c-4d9d-932b-9c97292bd657/valismaalaste-seaduse-

ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-uhtne-luba/

osakonnajuhataja asetäitja Irina Borozdina ([email protected], 614 8644). Eelnõu ja

seletuskirja õigusekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Seletuskirja mõjude osa on koostanud tööala

valdkonna töövaldkonna andmete juht Sigrid Saagpakk (5434 4237; [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva ja 22. mail 2026. a jõustuma kavandatud

välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (ühtne luba)

786 SE.2

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

Seadusega kavandatavate muudatuste rakendamiseks antakse eelnõukohase määruse alusel

Töötukassale ligipääs viisaregistris lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa

andmetele.

Eelnõuga muudetakse põhimääruse 1.jaanuaril 2026. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega

RT I, 17.12.2025, 6.

2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 punktides 1–5 ja 7–14 täpsustatakse põhimääruse 3. peatükis sätestatud TöMS-i ja

TVTS-i alusel andmekogusse kantavate andmete loetelu. Muudatusega ei laiendata andmekogus

töödeldavate andmete koosseisu ega kehtestata uut andmetöötluse alust. Eelnõu § 1 punktide 1–5

ja 7–14landmeid töödeldakse andmekogus ka kehtiva korra alusel. Muudatuse eesmärk on viia

põhimäärus kooskõlla andmete tegeliku töötlusega ning tagada, et põhimäärus sisaldaks

ammendavat ja selget loetelu andmekogus töödeldavatest andmetest. 3. peatükis sätestatud andmete

loetelu täpsustamise tulemusena on põhimäärusest tuvastatav ka see, millised andmekogud milliseid

andmeid Töötukassa andmekogule edastavad.

Eelnõu § 1 punkti 1 muudatusega tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 3 lõike 5 punkt 2, mille

kohaselt koosneb andmeladu andmetest, mis on saadud statistika ja analüüside tegemiseks

kolmandatelt isikutelt. Muudatuse eesmärk on korrastada põhimääruse regulatsiooni ning vältida

ebavajalikku ja dubleerivat andmeliikide loetlemist. Põhimäärusest eemaldatakse viide andmetele,

mis oma olemuselt on avalikud andmed, avaandmed või statistilised andmed, kuna selliste andmete

eraldi sätestamine andmekoosseisus ei ole vajalik ega põhjendatud. Samuti ei ole põhimääruses

sätestatud muid sarnase iseloomuga andmeid, nagu iseteeninduskeskkonnas kuvatavad abistavad

tekstid või muu statistiline teave. Seetõttu ei ole põhjendatud statistiliste ja analüütiliste andmete

eraldi väljatoomine andmelao koosseisus.

Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 5 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 7 lõike 2 punkt 8 ja § 11

lõike 1 punkt 15. Algselt lisati nimetatud punktid põhimäärusesse TöMS-i § 5 lõike 7 punkti 11

alusel. TöMS-i § 5 lõike 7 punkti 11 kohaselt võivad Töötukassa ja tööturuteenuse osutaja töödelda

tööturumeetmete pakkumise korraldamiseks ja pakkumiseks muid andmeid, kui need on seaduses

nimetatud eesmärkidel aluseks isikule tööturumeetmete pakkumise korraldamisel ja pakkumisel.

Kuna põhimääruses on sellekohane andmekoosseis ammendavalt loetletud, puudub vajadus muude

andmete sätestamiseks.

2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8ab6b9b5-c63c-4d9d-932b-9c97292bd657/valismaalaste-seaduse-

ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-uhtne-luba/.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse põhimäärust §-ga 81. TöMS-i § 11 lõige 1 sätestab, et ajutine

töötamine on töötuna arveloleku ajal töötamine töölepingu või töövõtu-, käsundus- või teenuse

osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses olek, mille

ühekordne kestus ei ületa kaheksat päeva. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et töötuna arveloleku

ajal võib isik ajutiselt töötada kuni kaheksa päeva kalendrikuus, kuid kõige rohkem 12 kalendrikuul

24-kuulise ajavahemiku jooksul. 24-kuulise ajavahemikuna arvestatakse igale ajutisele töötamisele

eelnevat 24 kalendrikuud. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et ajutise töötamise eest makstav tasu

ühes kalendrikuus kokku ja iga ühekordse töötamise eest ei tohi ületada 40 protsenti töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud konkreetse kalendriaasta kuu töötasu alammäärast. Kuna

TöMS-i § 11 sätestab töötamise vormile, kestusele ja tasu suurusele piirangud, mille täitmisel on

töötuna arveoleku ajal ajutine töötamine lubatud, tuleb töö tegemise korral kontrollida, kas töötu

vastab nendele tingimustele, et saaks jätkata töötuna arveolekut. Selleks tehakse päringud

maksukohustuslaste registrisse põhimääruse § 40 lõike 5 punktide 2 ja 9 alusel.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse põhimääruse § 10 lõike 1 punkti 6. Andmekoosseisu lisatakse

esindusõiguslik isik. Kontaktisikute hulgas on nii asutuste esindajad kui muud kontaktisikud.

Kontaktisikul, kui ta on seaduslik esindaja äriregistri andmete alusel, on andmekogus tunnus, et on

äriregistri andmetel esindusõiguslik isik.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse põhimääruse § 28 punktiga 31. Eelnõu 786 SE kohaselt

lisanduvad TVTS õigustatud isikute hulka isikud, kes viibivad ja töötavad Eestis lühiajalise

töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel. Nimetatud isikutel tekib õigus töövõime

hindamisele ja töövõimetoetusele, kui neil on kehtiv lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud

pikaajaline viisa ning nad viibivad ja töötavad Eestis. Töötuskindlustuse seaduse § 23 lõike 2 punkti

31 kohaselt hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust Töötukassa.

Töötukassa kontrollib viisa kehtivust viisaregistri andmete alusel ning töötamist

maksukohustuslaste registri andmete alusel. Sellest tulenevalt on vajalik tagada Töötukassale

juurdepääs viisaregistri andmetele lühiajalise töötamise eesmärgil antud pikaajaliste viisade kohta.

Sättesse lisatakse lisaks elamisloa ja elamisõiguse andmetele lühiajaliseks töötamiseks antud

pikaajalise viisa kohta: viisa taotleja reisidokumendi number, viisataotluse staatus, reisi eesmärk

viisataotlusel, viisakleebise number ning viisa kehtivuse alguse- ja lõppemise kuupäev.

Reisidokumendi numbri ja viisakleebise numbri pärimine ning töötlemine on vajalik isiku ja tema

viibimisaluse üheseks ja usaldusväärseks tuvastamiseks, kuna muud isikuandmed ei pruugi olla

piisavad täpseks identifitseerimiseks. Viisataotluse staatus võimaldab tuvastada, kas viisa on

tühistatud või kehtetuks tunnistatud. Nimetatud andmed võimaldavad teha täpseid registripäringuid,

kontrollida viisa kehtivust ja ehtsust ning siduda isiku konkreetse viisaga. See aitab ennetada

kuritarvitusi ja tagab töövõimetoetuse õiguspärase määramise.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse põhimääruse§ 28 punktiga 41. Muudatusega lisatakse §-s 28

sätestatud andmete loetellu andmed isiku residentsuse kohta. Põhimääruse § 28 sätestab andmed,

mis kantakse andmekogusse töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotleva füüsilise isiku kohta

lisaks põhimääruse §-s 6 nimetatud üldandmetele. Residentsuse andmete kandmise vajadus tuleneb

TVTS-i § 2 lõikest 2. TVTS-i § 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud Eesti elanikul, kelle elukoht

on mitmes riigis, on õigus töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele juhul, kui ta on resident

tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse

tähenduses. Seetõttu on residentsuse andmete andmekogusse kandmine vajalik õigustatud isiku

staatuse tuvastamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse põhimääruse § 28 punktidega 71 ja 72, millega täpsustatakse

andmekogusse kantavate andmete loetelu. Loetellu lisatakse andmed selle kohta, kas isik kuulub

avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 punktides 1–8 ja 11 nimetatud isikute hulka, kas ta on

kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgaline esimees või aseesimees või valla- või

linnavalitsuse palgaline liige, vallavanem või linnapea, või kas ta peab sõltumatu isikuna avalik-

õiguslikku ametit.

Andmete andmekogusse kandmise vajadus tuleneb TVTS-i § 12 lõikest 1, mille alusel hinnatakse

osalise töövõimega isiku õigust töövõimetoetusele.

Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse põhimääruse § 30 lõiget 1 punktiga 51. Paragrahv 30 sätestab

töövõime hindamise taotluselt andmekogusse kantavad andmed. Muudatusega täpsustatakse

andmekogusse kantavate andmete loetelu, kuna töövõime hindamise taotluse esitamisel saadakse

sotsiaalkaitse infosüsteemist töövõime hindamiseks andmed puude raskusastme ja sellega seotud

tegutsemise ning osalemise piirangute kohta.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse põhimääruse § 31 uue lõikega 11, milles täpsustatakse

põhimääruse § 31 punkti 11 alusel andmekogusse kantavate andmete koosseisu. TVTS-i § 7 lõike

1 kohaselt hindab töövõimet Töötukassa, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral

tervishoiuteenuse osutajaid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses ja teisi eksperte.

Põhimääruse § 31 lõikes 11 loetletakse andmekogusse kantavad eksperdiarvamuse andmed.

Andmete loetelus kirjutatakse lahti andmed, mis kantakse andmekogusse objektiivse staatuse ja

uuringutulemuste kohta, milleks on ambulatoorse visiidi toimumise kuupäev ja kirjeldus; haiglas

viibimise alguse ja lõppemise kuupäev ja kirjeldus; analüüside kuupäevad, nimetused, parameetrid,

referentsväärtused, tulemused ja ühikud; uuringute kuupäevad, nimetused ja kirjeldused;

operatsiooni kuupäev, nimetus ja kirjeldus; retsepti väljakirjutamise kuupäev, retseptiravimi

toimeaine kood, nimetus ja kogus, meditsiiniseadme nimetus ja kogus, ravimi ja meditsiiniseadme

väljaostmise kinnitus; haiguslehtede algus- ja lõppkuupäevad ja põhihaiguse diagnoosid; andmeid

sisestanud tervishoiutöötaja registreerimiskood, ees- ja perekonnanimi ja eriala nimetus;

töökorralduse või keskkonna muutmise vajadus ja põhjus; ravi liik ja eesmärk. Täpsustus on seotud

põhimääruse § 40 lõikega 9, võimaldades täpsemalt aru saada, milliste ülesannete täitmiseks § 40

lõikes 9 nimetatud tervise infosüsteemi andmeid kasutatakse. Selliselt on seotud andmekoosseis

andmeandjaga ning andmete kasutamise eesmärgiga.

TVTS-i § 7 lõike 4 kohaselt on töövõimet hindaval arstiõppe läbinud Töötukassa töötajal ning

TVTS-i § 7 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajal isiku nõusolekul juurdepääs tervise

infosüsteemis olevatele töövõime hindamiseks vajalikele isikuandmetele: andmetele andmete

esitaja kohta ning andmetele ambulatoorsete visiitide, haiglas viibimiste ja ravimite kohta.

Ligipääsu täpsustatakse TVTS-i § 7 lõike 5 alusel. Andmete loetelu on kehtestatud TVTS § 7 lõike

5 alusel sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22. veebruari 2016. a määrusega nr 15

„Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja

maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“.

Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse põhimääruse § 33 ning sõnastatakse see uuesti. Kehtiva sätte

kohaselt kantakse andmekogusse töövõimetoetuse taotluse esitamise kuupäev ning andmed TVTS

§-s 12 nimetatud töövõimetoetuse saamise tingimuste täitmise kohta.

Sätet täpsustatakse, lisades põhimäärusesse TVTS § 12 viite asemel arvesse võetavate asjaolude

andmekoosseis. Muudatus kannab õigusselguse eesmärki, et ilma viidete kaudu seaduse teksti

lugemata oleks võimalik juba määruse tekstist andmekoosseisust aru saada. Andmekogusse

kantakse töövõimetoetuse taotluse esitamise kuupäev ning lisaks põhimääruse §-s 28 nimetatud

andmetele andmed asjaolude kohta, mis annavad osalise töövõimega isikule õiguse

töövõimetoetusele.

Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse põhimääruse § 34 lõiget 2 ja sõnastatakse see uuesti.

Paragrahv 34 sätestab andmekogusse kantavad töövõimetoetuse väljamaksmist ja suurust

mõjutavad asjaolud.

Kehtiva § 34 lõike 2 kohaselt kantakse andmekogusse töövõimetoetuse väljamaksmist mõjutavate

andmetena TVTS § 16 lõikes 2 ja § 17 lõikes 4 nimetatud asjaolud.

Sätet täpsustatakse ning põhimäärusesse lisatakse TVTS § 16 lõike 2 ja § 17 lõike 4 alusel arvesse

võetavate asjaolude andmed.

Andmekogusse kantakse töövõimetoetuse väljamaksmist mõjutavate andmetena arestimajas

karistuse kandmise alguse ja lõppemise kuupäev, haigushüvitise lõppemise kuupäev, vahi all

viibimise ajavahemik ning õigeksmõistva otsuse kuupäev ja number.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse põhimääruse § 35 lõikega 3. Lõike 3 kohaselt kantakse

töövõimetoetuse määramata jätmise ja maksmise lõpetamise korral andmekogusse järgmised

andmed:

1) vähenenud töövõimega isikule pensioni, vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse,

prokuröri töövõimehüvitise või välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel

makstava abikaasa- või registreeritud elukaaslase tasu maksmise alguse kuupäev;

2) vanglas karistuse kandmise või vahi all viibimise alguse kuupäev.

Täpsustus on vajalik, et põhimäärusest nähtuks täpne andmekoosseis.

Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse põhimääruse § 40 lõike 2 punktis 1 rahvastikuregistrist

saadavaid andmeid ja lisatakse hooldatavate vanemate, laste ja abikaasa nimed ja isikukoodid.

TVTS § 12 lõike 1 punkti 10 kohaselt on osalise töövõimega isikul õigus töövõimetoetusele, kui ta

hooldab abivajavat raske või sügava puudega pereliiget või puudega isikut sotsiaalhoolekande

seaduse § 26 alusel. Selleks, et pereliikmeid kindlaks teha, on vajalikud lisaks puude andmetele

rahvastikuregistri andmed. Täpsustus on vajalik, et põhimäärusest nähtuks täpne andmekoosseis.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse põhimääruse § 40 lõikega 21. Muudatusega antakse

Töötukassale õigus saada viisaregistrist andmeid lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud

pikaajalise viisa kohta (vt ka eelnõu § 1 punkti 6 selgitusi).

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) viisaregistrist edastatakse X-tee kaudu Töötukassa andmekogusse

lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa kohta järgmised andmed: viisa taotleja

ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, kodakondsus, reisidokumendi number, viisataotluse staatus, reisi

eesmärk, viisakleebise number ning viisa kehtivuse algus- ja lõppkuupäev. Tegemist on viisaregistri

põhimääruse § 9 lõike 21 punktides 1, 2, 5, 9, § 9 lõike 22 punktis 2 ning § 9 lõike 4 punktis 5

nimetatud andmetega.

Ees- ja perekonnanime andmete andmekoosseisu lisamine on vajalik isikuandmete päringute

tegemiseks ning andmete kvaliteedi tagamiseks. Üldjuhul tehakse päringuid isiku nime alusel.

Samas võib nime kirjapilt registrites erineda, sõltuvalt andmete sisestamise viisist (nt täpitähtede,

või muude sümbolite kasutus). Sellisel juhul ei pruugi nime alusel tehtud päring anda tulemust ning

isiku tuvastamiseks kasutatakse täiendavalt reisidokumendi numbrit. Nimeandmete saamine

viisaregistrist võimaldab sellistes olukordades salvestada Töötukassa andmekogusse isiku nime

õige kirjapildi ning tagab andmete ühtsuse ja täpsuse eri andmekogude vahel.

Pikaajalise viisa kehtivusandmete kandmine Töötukassa andmekogusse on vajalik, kuna eelnõuga

786 SE laiendatakse TVTS-i alusel õigustatud isikute ringi, hõlmates ka pikaajalise viisa alusel

Eestis viibivaid ja töötavaid isikuid, kellele on viisa antud lühiajalise töötamise eesmärgil. Seetõttu

tuleb Töötukassal edaspidi töödelda ka eelnimetatud viisa andmeid, et hinnata isikute töövõimet

ning määrata ja maksta neile töövõimetoetust.

Viisaregistrist saadud andmeid kasutatakse üksnes isiku kuulumise kontrollimiseks TVTS-i § 2

lõike 1 punktis 21 nimetatud sihtrühma ning töövõimetoetuse määramiseks ja maksmiseks. Kuna

Töötukassa kasutab muudatusega lisatavaid andmeid eelnimetatud menetluse läbiviimisel,

muutuvad need andmed Töötukassa andmekogu osaks. Seega töödeldakse andmeid vastavalt

TKindlS § 35 lõikes 1 sätestatud eesmärgile ja säilitatakse TKindlS § 35 lõike 6 punktide 1 ja 4

ning Töötukassa andmekogu põhimääruse § 41 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt. Viisaregistri

põhimääruse § 20 lõike 6 kohaselt võib andmetele juurdepääsu anda seaduses sätestatud alusel ning

vajaduse korral sõlmida andmete saajaga leping. Arvestades eeltoodut sõlmivad PPA ja Töötukassa

viisaregistri andmetele juurdepääsu saamiseks andmevahetuslepingu, milles sätestatakse andmetele

juurdepääsu andmise tingimused, kord ja viis.

Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse § 42 lõigetega 11 ja 12. Lõigetega täpsustakse, millised

andmekogus olevad andmed on andmekogu vastutav töötleja isikute tuvastamise vältimiseks

kohustatud koodiga asendama. Pseudonüümimise käigus asendab vastutav töötleja isiku isikukoodi

ja kliendinumbri pseudonüümimisalgoritmiga loodud koodiga ning isiku ees- ja perekonnanimi,

isikukood, kliendinumber, postiaadress, telefoninumber ja e-posti aadress, kodakondsus,

pangakonto andmed, esindajate nimed ja kontaktandmed, vabatekstiväljade andmed ning

Töötukassa otsuste sisutekstid kustutatakse. Töötukassa otsuse puhul säilitatakse otsuse pealkiri

(haldusakti liik, näiteks töötuskindlustushüvitise määramata jätmise otsus) ning kuupäev. Elukoha

täpne aadress asendatakse elukoha andmetega omavalitsuse täpsusega. Juriidiliste isikute ja nende

kontaktisikute andmed kustutatakse.

Andmete viimine tagasi isikustatud kujule on võimalik vaid pseudonüümitud andmete korral

depseudonüümimise kaudu. Isikustatud kujule tagasi viimisel taastatakse isiku isikukood või

kliendikaardinumber. Krüpteerimise võtit hoitakse eraldiseisvalt, turvatult ja väga piiratud

ligipääsuga. Andmete depseudonüümimine on reguleeritud pseudonüümitud andmete isikustatud

kujul töötlemise korraga ning pseudonüümitud andmete depseudonüümimine on lubatud üksnes

põhimääruse § 42 lõikes 3 nimetatud juhtudel. Isiku kontaktandmeid ja täpset elukoha aadressi ei

säilitata, kuna nende säilitamiseks hilisematel eesmärkidel puudub vajadus. Kui hiljem tekib

vajadus inimesega kontakti võtta, saadakse kontaktandmed rahvastikuregistrist Töötukassale

selleks antud õiguse alusel.

Isikute tuvastamise vältimist toetab lisaks andmelao ülesehitus ning ligipääsu piiratus.

Pseudonüümitud andmete baasis hoitakse andmeid eraldi skeemides ja andmetabelites. Erinevate

teemade andmed on üldjuhul eraldi tabelites ning neid viiakse pseudonüümitud kujul kokku vaid

konkreetse tööülesande täitmiseks vajalikus määras. Ligipääs pseudonüümitud andmete baasile

andmelaos on piiratud nende ametikohtadega, kus see on tööülesannete täitmiseks otseselt vajalik.

Andmete täielikku anonüümimist ei ole praeguseni toimunud, kuivõrd seaduses sätestatud tähtaeg

saabub kõige varem 2068. aastal. Esialgse analüüsi kohaselt asendatakse andmete anonüümimisel

pseudonüümitud kood koodiga, mida ei ole võimalik isikustatud kujule tagasi viia (ei ole võimalik

muuta tagasi isikukoodiks või kliendinumbriks). Mõningad andmed agregeeritakse täiendavalt või

kustutatakse. Arvestades vajadust arvestada kõige uuemate tehnoloogiliste võimalustega andmete

anonüümsuse tagamisel (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 32 lõige 1), ei ole praegu võimalik

ette näha, milliseid meetodeid ja vahendeid andmete anonüümsuse tagamiseks tuleb tulevikus võtta.

Seetõttu ei ole mõistlik ka praegu selliseid meetodeid või viise andmekogu põhimääruses ette näha

ning seega määruse eelnõu selle sisulisi sätteid ei sisalda.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse, et põhimääruse § 1 punktid 6 ja 15 jõustuvad 22. mail 2026. a. Ülejäänud

sätted jõustuvad üldises korras.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Eelnõu mõjud

Eelnõuga kavandatud muudatuste rakendamisega kaasneb mõju järgmistes valdkondades:

sotsiaalne, sh demograafiline mõju, ja mõju riigivalitsemisele. Infotehnoloogiale ja infoühiskonnale

avalduvaid mõjusid on analüüsitud riigivalitsemise mõjude all. Eelnõu mõjude olulisuse

tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise

sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud

muudatused ei mõjuta majandust, regionaalarengut, haridust, kultuuri ja sporti; riigikaitset ja

välissuhteid ning siseturvalisust ja keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades

hinnatud.

4.1. Sotsiaalne mõju

Muudatus välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (ühtne luba) 786 SE muudatuste alusel

Sihtrühm: pikaajalise viisa alusel Eestis viibivad ja töötavad kolmandate riikide kodanikud, kellele

on viisa välja antud lühiajalise töötamise eesmärgil ning kes võivad vajada töövõime hindamist ja

töövõimetoetust.

Uue sihtrühma lisandumine tähendab, et nende isikute töövõime hindamisel ja töövõimetoetuse

maksmisel peab Töötukassa arvestama viisa kehtivust ja töötamise fakti, mille kontrollimiseks on

vajalik ligipääs viisaregistri andmetele. Mõju ulatus piirneb konkreetse sihtrühmaga, kellele on

väljastatud pikaajaline viisa lühiajalise töötamise eesmärgil ning kellel on kehtiv töösuhe.

Mõju ulatust ja avaldumise sagedust on hinnatud välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (ühtne luba) 786 SE seletuskirjas väikeseks. Prognoositavalt on

lisanduvate inimeste hulk väike.

Muudatusega lisanduvad Töötukassa andmekogusse andmed viisaregistrist, et Töötukassa saaks

hinnata pikaajalise viisa alusel Eestis viibivate ja töötavate isikute, kelle viisa on antud lühiajalise

töötamise eesmärgil, töövõimet ning määrata ja maksta neile töövõimetoetust.

Muudatus on tingitud Riigikogu menetluses oleva ja 22. mail 2026. aastal jõustuma kavandatud

välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (ühtne luba) 786 SE

tehtava muudatuse rakendamiseks. Muudatusega kaasnevad mõjud (sh andmekaitsealane

mõjuhinnang) on analüüsitud nimetatud seaduseelnõu seletuskirjas.3

4.2. Mõju riigivalitsemisele

Muudatus välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõus (ühtne luba) 786 SE kavandatud muudatuse alusel Sihtrühm: Töötukassa.

Töötukassa andmekogusse lisatakse andmed viisaregistrist, et hinnata pikaajalise viisa alusel Eestis

viibivate ja töötavate isikute, kelle viisa on antud lühiajalise töötamise eesmärgil, töövõimet ning

määrata ja maksta neile töövõimetoetust.

Muudatuse mõjutab Töötukassat. Pikaajalise viisa alusel lühiajalise töötamise eesmärgil Eestis

viibivate ja töötavate inimeste hulka, kes vajavad töövõimetoetust, on välismaalaste seaduse ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (ühtne luba) 786 SE seletuskirjas

hinnatud väikeseks. Seega on mõju Töötukassa töötajate töökoormusele väike, sest lisanduvaid

töövõimetoetuse saajaid on prognoositult vähe. Selliste inimeste viisa andmed saab Töötukassa

viisaregistrist. See annab Töötukassale parema ülevaate viisa alusel Eestis viibivatest inimestest,

kelle töövõimet oleks vaja hinnata. Andmed edastatakse automaatselt X-tee kaudu Politsei-ja

Piirivalveameti (PPA) viisaregistrist Töötukassa andmekogusse. Töötukassa töökoormus

mõnevõrra suureneb uute andmete töösse võtmisel, kuid PPA-le automaatne andmevahetus

töökoormust ei lisa.

4.3. Mõju andmekaitsele

Muudatus: andmekogusse kogutavate andmete koosseisu täpsustamine

Sihtrühm: Töötukassa.

Määruse muudatustega ei kaasne andmekaitselist mõju, muudatustel on õigusselgust tagav eesmärk,

mis ei muuda ka toimivaid andmeteenuseid. Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti

sellest, et töödeldakse juba kogutavaid andmeid ning töötlemise eesmärgid ja sisu ei muutu.

Muudatus: välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (ühtne luba) 786 SE muudatustega andmekogusse kogutavate andmete koosseisu

täpsustamine

3 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8ab6b9b5-c63c-4d9d-932b-9c97292bd657/valismaalaste-seaduse-

ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-uhtne-luba/, lk 56.

Sihtrühm: Töötukassa.

Muudatusega täpsustatakse Töötukassa põhimääruses andmete koosseisu, et tagada läbipaistvus

Töötukassa töös ja töödeldavates andmetes. Töötukassa andmekogusse lisanduvad andmed

viisaregistrist, et hinnata pikaajalise viisa alusel Eestis viibivate ja töötavate isikute, kelle viisa on

antud lühiajalise töötamise eesmärgil, töövõimet ning määrata ja maksta neile töövõimetoetust.

Lisanduvat infot kasutatakse töövõime hindamisel. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Muudatus on tingitud Riigikogu menetluses oleva ja 22. mail 2026. aastal jõustuma kavandatud

välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (ühtne luba) 786 SE

tehtavatest muudatustest ja vajalik nimetatud seadusemuudatuse rakendamiseks. Muudatusega

kaasnevad mõjud on analüüsitud nimetatud seaduseelnõu seletuskirjas, samuti on selles antud

andmekaitsealane mõjuhinnang.4

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid. Töövõime hindamine ning

töövõimetoetuse määramine ja maksmine eeldab Töötukassa infosüsteemide arendust, mille kulud

kaetakse Töötukassa tegevuskuludest.

6. Määruse jõustumine

Määruse § 1 punktid 6 ja 15 jõustuvad 22. mail 2026 a. See on seotud eelnõuga 786 SE ja direktiivi

artikliga 20, mille kohaselt kohaldatakse uuesti sõnastatud direktiivi alates 22. maist 2026. a.

Eelnõu ülejäänud sätted jõustuvad üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas

avaldamist (haldusmenetluse seaduse § 93 lõige 2).

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

Andmekaitse Inspektsioonile, Töötukassale, Statistikaametile ja Riigi Infosüsteemi Ametile.

Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Sotsiaalministeerium ja

Siseministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Töötukassal ja Statistikaametil eelnõule

märkusi ei olnud. Riigi Infosüsteemi Ametil ja Andmekaitse Inspektsioonil eelnõu osas sisulisi

märkusi ei olnud, kuid pidasid vajalikuks esitada oma tähelepanekud kehtiva põhimääruse osas.

Eelnõule esitatud märkustega arvestamise kooskõlastustabel on lisatud seletuskirjale.

4 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8ab6b9b5-c63c-4d9d-932b-9c97292bd657/valismaalaste-seaduse-

ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-uhtne-luba/, lk 56.