| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 15 |
| Registreeritud | 15.05.2026 |
| Sünkroonitud | 18.05.2026 |
| Liik | Ministri määrus |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja tema valitsemisala töö korraldamine |
| Sari | 1-1 Ministri määrused |
| Toimik | 1-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Ingrid Erm-Eks |
| Originaal | Ava uues aknas |
Majandus- ja tööstusministri määruse „Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri
2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
Lisa
KOOSKÕLASTUSTABEL
Märkus Arvestamine ja kommentaarid
Justiits- ja Digiministeerium
1. Seletuskirja 1.1. osa – kõnealuse osa esimeses lõigus
märgitakse, et muudatusega ei laiendata tegelikult
töödeldavate andmete koosseisu ega kehtestata uut
andmetöötluse alust. Sama osa kolmanda lõigu kohaselt
laiendatakse eelnõuga 786 SE TVTS-i alusel õigustatud
isikute ringi, hõlmates ka pikaajalise viisa alusel Eestis
viibivaid ja töötavaid isikuid, kellele on viisa antud
lühiajalise töötamise eesmärgil. Seetõttu tuleb Eesti
Töötukassal edaspidi töödelda ka nende isikute andmeid,
et hinnata nende töövõimet ning määrata ja maksta neile
töövõimetoetust. Seega väidetakse esimeses lõigus, et
andmete koosseisu ei laiendata, samas kolmandas lõigus
märgitakse, et tuleb hakata täiendavaid andmeid
töötlema. Palume seletuskiri selles osas üle vaadata.
Arvestatud
Seletuskirja täpsustatud.
Seletuskirja 4. osa – seletuskirjast ei selgu, kas
andmekoosseisude täpsustamine toob kaasa ka
andmeteenuste muutmisvajaduse. Kui see on nii, palume
see selgelt seletuskirjas lahti kirjutada ning hinnata
muudatuste mõju andmeteenusega seotud osapooltele (sh
ajakava ja kulud eri osapooltele).
Selgitatud.
Seletuskirjas välja toodult on
tegemist õigusselguse eesmärgil
põhimääruse tekstis tehtavate
täpsustustega ning need ei too
endaga kaasa andmeteenuste
muutmist.
Seletuskirja vastav täiendus
sõnaselgelt lisatud.
2. TKIndlS § 35 – nimetatud sättega nähakse ette
andmekogu seaduse tasandi regulatsioon. Palume
nimetatud regulatsioonis teha järgmised muudatused.
TKindlS § 35 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast palume
välja jätta tekstiosa „asutab ja selle“, kuna seaduse
tasandi regulatsiooni ette nägemisega seaduse tasandil on
andmekogu juba asutatud ja selle edasi delegeerimine
pole enam võimalik. Sama lõike punktis 3 palume ette
näha ka säilitamise täpsed tähtajad. Lõike 4 punktis üks
on loetletud muu hulgas teovõime, millega seoses
märgime, et teovõime on konkreetsel ajahetkel esinev
faktiline seisund. Kui mõeldud on seda, et andmekogus
on märge isiku teovõime piiramise või piiramise
puudumise kohta, siis tuleb seda vastavalt sättes
väljendada.
Teadmiseks võetud
Täname tähelepanekute eest,
oleme kavandanud vajalikud
muudatused töötuskindlustuse
seaduse muutmise eelnõusse.
Säilitamise korra täpsed tähtajad
on ette nähtud TKindlS § 35
lõigetes 6–8, millest tulenevalt
jääb arusaamatuks viide lõike 2
punktis 3 säilitustähtaegade
sätestamise vajaduse kohta.
TKindlS § 35 lõike 4 punktis 1
nimetatud isiku teovõime osas
leiame, et säte on piisavalt selge.
Teovõime märge saab olla vaid
TsÜS-s sätestatud kujul ning
andmekoosseis on üheselt
mõistetav, mistõttu
täpsustamiseks puudub vajadus.
3. Põhimääruse § 3 lg 5 – kõnealune säte näeb ette, et
andmeladu koosneb muu hulgas andmetest, mis on
saadud statistika ja analüüside tegemiseks kolmandatelt
isikutelt. Palume muuta kõnealuse sätte sõnastust
selliselt, et sealt nähtuks kellelt ja milliseid andmeid
saadakse. Andmekogu põhimääruses peavad olema
toodud välja kõik andmeandjad ja neilt saadavad andmed
ning kaardistatud kogu andmekogu andmekoosseis. Kui
tegemist on isikustamata andmetega, siis palume seda
selliselt sättes väljendada.
Arvestatud
Põhimäärusest eemaldatud viide
andmetele, mis on avalikeks
andmeteks, avaandmeteks või
statistilisteks andmeteks, kuna
nende sätestamiseks
andmekoosseisus puudub
igasugune vajadus. Sarnaselt ei
ole andmekogu põhimääruses
sätestatud iseteeninduses
kuvatavaid abistavaid tekste või
muud statistilist infot.
Andmekaitse Inspektsioon
1. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse põhimääruse § 31
lõike 1 punkti 11 tekstiosaga, mille kohaselt on
töötukassa andmekogusse kogutavateks andmeteks ka
andmed ambulatoorsete visiitide, haiglas viibimiste, ravi,
ravimite ja meditsiiniseadmete kohta. Samas jääb siiski
ebaselgeks, milliseid andmeid andmekogusse kantakse.
Sama puudutab ka punktiga 10 tehtavaid muudatusi, kus
samuti jääb kogutavate andmete koosseis ebaselgeks.
Näiteks ei ole selge, milliseid andmeid kogutakse
abivajava raske või sügava puudega pereliikme või
puudega isiku hooldamise kohta või milliseis andmeid
erihoolekandeasutuses ööpäevaringsel
erihooldusteenusel viibimise kohta.
AvTS § 435 lõike 1 kohaselt tuleb andmekogu
põhimääruses muu hulgas sätestada andmekogusse
kogutavate andmete koosseis. Andmekaitse Inspektsioon
on andmekogude juhendi punktis 3.3 selgitanud, et
andmekogusse kogutavate andmete täielik loetelu ei pea
olema seaduses, vaid seadusega võib täpse andmete
koosseisu kehtestamise delegeerida täitevvõimule.
Põhimäärus aga peab sisaldama ammendavat loetelu
antud andmekogusse kogutavatest andmetest. Seejuures
peab loetelust ka selguma, kelle kohta (st
andmesubjektide kategooriad) neid andmeid kogutakse.
Kui andmete koosseis on väga mahukas, võib loetelu
esitada põhimääruse lisana. Samuti on Justiits- ja
Digiministeerium oma juhises (JDM juhis) selgitanud, et
andmekogu põhimääruses tuleb sätestada andmekogusse
kantavate andmete täpne/ammendav loetelu (vajaduse
korral saab esitada lisana) – nt isiku üldandmed või „isiku
kohta käivad andmed“ ei ole piisavalt ammendavad, kuna
pole võimalik aru saada, mis on täpne andmekoosseis.
Seega palume andmekogusse kogutavate andmete
Osaliselt arvestatud.
Eelnõu § 1 punkti 9 ja 10 on
täiendatud.
Leiame, et põhimääruse §-st 40
on selgelt välja toodud
andmeandjad ning see ei ole
tõenäoliselt Andmekaitse
Inspektsiooni poolt esitatud
märkuse mõte, vaid märkus
puudutab andmekoosseisu
(seotuna andmeandjatega).
Andmekoosseisu osas selgitame,
et 3. peatükis on andmed
detailselt esitatud ning iga
teenuse või toetuse puhul on
võimalik kõrvuti lugeda 3.
peatükki ning § 40, mis annab
kõige detailsema vaate. Peame
ebamõistlikuks sellise olukorra
tekitamist, kus § 40 lisame
juurde teenuste andmete viite,
kui see info on põhimääruse
olemasolevates sätetes sätestatud
üheselt arusaadavalt ja
õigusselgelt. Nõustume
andmekoosseisu osas, et
õigusselgust võib tagada ka mitte
seaduse viiteline säte, vaid
andmete loetlemine
põhimääruses ning vastavalt on
eelnõu sätteid ka täpsustatud
(näiteks viidatud töövõime
hindamise täpsustused).
koosseis sätestada põhimääruses selliselt, et oleks
võimalik aru saada, milliseid konkreetseid andmeid
andmekogusse kogutakse. Lisaks oleme oma varasemalt
antud arvamuses juhtinud tähelepanu sellele, et
töötukassa andmekogu põhimäärusest ei selgu, millised
põhimääruse §-s 40 loetletud andmekogudest saadud
andmed on põhimääruse 3. peatükis loetletud töötukassa
andmekogu andmeteks. Näiteks näeb põhimääruse § 40
lõige 9 ette Töötukassa õiguse saada tervise
infosüsteemist andmeid ambulatoorsete visiitide, haiglas
viibimise, ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete kohta,
kuid selgusetuks jääb, millised konkreetsed andmed
tervise infosüsteemist töötukassa andmekogusse
kantakse. AvTS § 435 lõike 1 järgi tuleb andmekogu
põhimääruses sätestada andmeandjad. Andmekogude
juhendis on andmekogu pidamise olulise küsimusena,
mida tuleb põhimääruses reguleerida, loetletud ka
andmete allikad ehk millistest andmekogudest või kelle
käest (millistelt andmeandjatelt) andmeid saadakse.
Seeläbi määratakse tegelikult kindlaks, millised on selle
konkreetse andmekogu unikaalsed põhiandmed. Nimelt
keelab AvTS § 433 lõige 2 asutada ühtede ja samade
andmete kogumiseks eraldi andmekogusid. Samuti on
JDM juhises märgitud, et andmekogu põhimääruses tuleb
sätestada andmete allikad ehk andmeandjad koos nende
antavate andmetega. Leiame jätkuvalt, et põhimääruse §
40 vajab muutmist selliselt, et põhimäärust lugedes oleks
võimalik aru saada, millised andmekogud on töötukassa
andmekogule andmete andjateks ja milliste põhimääruse
3. peatükis loetletud andmete osas. Vastasel juhul on
keeruline mõista, millised andmed on töötukassa
andmekogu põhiandmed, millised andmevahetusest
saadud andmed ning millised on päringuga saadud
andmed, mida andmekogusse ei salvestata.
2. Samuti juhime veel kord tähelepanu sellele, et
töötukassa andmekogu põhimääruse § 6 loetleb
andmekogusse kantavad füüsilise isiku üldandmed,
milleks muu hulgas on ka pangakonto number ja välisriigi
panga korral panga nimi ja tunnuskood. Sealjuures näeb
sama paragrahvi lõige 3 ette, et kui Töötukassa poolt
makstav toetus või hüvitis kantakse teise isiku
pangakontole, siis kantakse andmekogusse konto
omaniku nimi ja pangakonto number. Kuigi
töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) §-d 10 ja 143 näevad
ette taotluse esitamisel pangakonto märkimist, siis
TKindlS § 35 lõike 4 punktid 1 ja 2, mis annavad loetelu
isiku üldandmetest ja muudest temaga seotud andmetest,
pangakonto andmete kogumist andmekogusse isikuga
seotud andmetena ette ei näe. IKÜM4 artikli 5 lõike 1
punkti a kohaselt tuleb isikuandmete töötlemisel tagada,
Teadmiseks võetud
Täname tähelepanekute eest,
oleme kavandanud vajalikud
muudatused töötuskindlustuse
seaduse muutmise eelnõusse.
et töötlemine on muu hulgas seaduslik ja andmesubjektile
läbipaistev. Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab
IKÜM artikli 6 lõikest 1 tulenevalt esinema õiguslik alus.
Antud juhul saab isikuandmete töötlemise õiguslikuks
aluseks olla IKÜM artikli 6 lõike 1 punkt e ehk
isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides
oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku
võimu teostamiseks. IKÜM artikli 6 lõike 1 punktide c ja
e alusele tuginemine eeldab aga lisaks, et isikuandmete
töötlemise alus on kehtestatud täiendavalt ka liidu või
liikmesriigi õigusega (IKÜM artikkel 6 lõige 3).
Teisisõnu tähendab see seda, et IKÜM artikli 6 lõike 1
punktid c ja e ei ole ilma täiendava EL-i või siseriikliku
sätteta iseseisevad õiguslikud alused isikuandmete
töötlemiseks. Kui IKÜM-s osutatakse õiguslikule alusele
või seadusandlikule meetmele, ei pea selleks tingimata
olema parlamendi poolt vastu võetud seadusandlik akt,
kuid selline õiguslik alus või seadusandlik meede peaks
siiski olema selge ja täpne ning selle kohaldamine peaks
olema eeldatav isikute jaoks, kelle suhtes seda
kohaldatakse.5 Samas austatakse IKÜMs kõiki
põhiõigusi ning peetakse kinni aluslepingutes sätestatud
ja EL põhiõiguste hartas (harta) tunnustatud
põhimõtetest, mille hulka kuulub muu hulgas ka
isikuandmete kaitse.6 Vastavalt harta artikli 52 lõike 1
esimesele lausele tohib hartaga tunnustatud õiguste ja
vabaduste (sh artikliga 7 tagatud õiguse eraelu
puutumatusele ja harta artikliga 8 tagatud õiguse
isikuandmete kaitsele) teostamist piirata ainult
seadusega, mis konkreetsemalt 4 Euroopa parlamendi ja
nõukogu Määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016,
füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja
selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ
kehtetuks tunnistamise kohta 5 IKÜM põhjenduspunkt 41
6 IKÜM-i põhjenduspunkt 4 3 (3) tähendab, et õiguslik
alus, mis võimaldab neid õigusi riivata, peab tulenema
seadusest. Ka meie põhiseaduse § 26 järgi on eraelu
puutumatus põhiseaduslik õigus ja seda võib piirata ainult
seadusega. Seejuures tuleb arvestada, et kui tegevus
riivab isikute põhiõigusi, saab seda teha üksnes
põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse alusel (PS § 3
lõige 1 ja § 11). Olulisuse põhimõtte kohaselt on
seadusandja kohustatud sätestama kõik põhiõiguste
seisukohalt olulised küsimused. Sealjuures, mida
intensiivsem on põhiõiguste riive, seda üksikasjalikum
peab olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev
volitusnorm ning seda täpsemad ka menetlusnormid.
Seega otsustab seadusandja, millist liiki isikuandmeid on
lubatud andmekogus töödelda ning see loetelu peab
olema piisavalt täpne, et välistada ebaselgus ja piirata
täitevvõimu kaalutlusõigust. Lisaks on JDM oma juhises
selgitanud, et üldiselt tuleb seaduses sätestada
isikuandmete kategooriad (nt üldandmed, haridusandmed
jne) ning andmekogu põhimääruses antakse juba
konkreetne loetelu, milliseid andmeid andmekogusse
kogutakse. Sealjuures on juhises selgitatud, et isiku
üldandmete puhul on tegemist kinnise loeteluga, kuhu
kuuluvad nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt
(sh aadress) ja emakeel. TKindlS § 35 lõike 4 punkt 1
loetleb aga üldandmetena ka isiku teovõime ja surmaaja,
mis ei lähe kokku JDM antud juhisega. Soovitame
edaspidi TKindlS muutmisel eemaldada üldandmete
loetelust teovõime ja surmaeg, lisades need muude
andmete loetellu, ning ühtlasi täiendada isiku kohta
kogutavate muude andmete loetelu pangakonto
andmetega.
3. Ühtlasi juhime tähelepanu põhimääruse § 3 lõike 5
punktile 2, mille kohaselt koosneb andmeladu lisaks
põhimääruse 3. peatükis loetletud andmetest ka sellistest
andmetest, mis on saadud statistika ja analüüside
tegemiseks kolmandatelt isikutelt. Põhimäärusest ei
nähtu, keda on kolmandate isikute puhul silmas peetud
ning milliseid andmeid nad andmekogusse edastavad.
Nagu eelnevalt selgitatud, siis andmekogus töödeldavate
andmete täpne ammendav koosseis peab olema esitatud
põhimääruses ning töödeldavate isikuandmete
kategooriad seaduse tasandil. Juhul kui eelnimetatud
andmed hõlmavad aga selliseid andmeid, mis
põhimääruses ega seaduses ei kajastu, siis tuleb
regulatsiooni muuta.
Arvestatud
Põhimäärusest säte eemaldatud,
kuna tegemist on avalike
andmetega, avaandmetega või
statistiliste andmetega, mille
põhimääruses loetlemiseks
puudub sarnaselt abistavatele
infotekstidele tarvidus.
Riigi Infosüsteemi Amet
Eelnõule märkuseid ei ole, ent juhime tähelepanu
kõnealuse andmekogu dokumentatsiooni RIHAs
kooskõlastamise nõudele avaliku teabe seaduse § 433
lõigetes 3 ja 5 sätestatud korras.
Teadmiseks võetud
MÄÄRUS
15.05.2026 nr 15
Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri
2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu
põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 2 alusel.
§ 1. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruses nr 69 „Töötukassa
andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõike 5 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;
3) määruse 3. peatüki 2. jao 1. jaotist täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:
„§ 81. Ajutise töötamisega seotud andmed
Tööturumeetmete seaduse §-s 11 sätestatud ajutise töötamise korral kantakse andmekogusse:
1) töötamise liik, töötamise alguse ja lõppemise kuupäev, tööandja nimi ja registri- või isikukood; 2) tasu suurus, millelt makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3 või 6
alusel.“;
4) paragrahvi 10 lõike 1 punktis 6 asendatakse tekstiosa „ja e-posti aadress“ tekstiosaga „, e-posti
aadress ja esindusõigus äriregistri järgi“;
5) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 28 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa kohta reisidokumendi number,
viisataotluse staatus, reisi eesmärk viisataotlusel, viisakleebise number ning viisa kehtivuse alguse ja
lõppemise kuupäev;“;
7) paragrahvi 28 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) residentsus;“;
8) paragrahvi 28 täiendatakse punktidega 71 ja 72 järgmises sõnastuses: „71) avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 punktides 1–8 ja 11 nimetatud isikuks või kohaliku
omavalitsuse üksuse volikogu palgaliseks esimeheks või palgaliseks aseesimeheks või valla- või
linnavalitsuse palgaliseks liikmeks või vallavanemaks või linnapeaks olemine;
72) sõltumatu isikuna avalik-õigusliku ameti pidamine;“;
9) paragrahvi 30 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) puude raskusaste ning sellega seotud tegutsemise ja osalemise piirangud;“;
10) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Lõike 1 punktis 11 nimetatud juhul kantakse andmekogusse ambulatoorse visiidi, haiglas
viibimise, ravi, ravimi ja meditsiiniseadme kohta järgmised andmed:
1) ambulatoorse visiidi toimumise kuupäev ja kirjeldus;
2) haiglas viibimise alguse ja lõppemise kuupäev ja kirjeldus;
3) analüüside kuupäevad, nimetused, parameetrid, referentsväärtused, tulemused ja ühikud;
4) uuringute kuupäevad, nimetused ja kirjeldused;
5) operatsiooni kuupäev, nimetus ja kirjeldus;
6) retsepti väljakirjutamise kuupäev, retseptiravimi toimeaine kood, nimetus ja kogus,
meditsiiniseadme nimetus ja kogus ning ravimi ja meditsiiniseadme väljaostmise kinnitus;
7) haiguslehtede algus- ja lõppkuupäevad ja põhihaiguse diagnoosid;
8) andmeid sisestanud tervishoiutöötaja registreerimiskood, ees- ja perekonnanimi ja eriala nimetus;
9) töökorralduse või keskkonna muutmise vajadus ja põhjus;
10) ravi liik ja eesmärk.“;
11) paragrahvi 33 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Andmekogusse kantakse töövõimetoetuse taotluse esitamise kuupäev ja lisaks §-s 28 nimetatud
andmetele järgmised andmed taotleja kohta:
1) töötuna arveloleku alguse ja lõppemise kuupäev;
2) vanema, eestkostja või hoolduspere vanemana vähemalt ühe alla kolmeaastase lapse kasvatamise
perioodi alguse ja lõppemise kuupäev;
3) abivajava raske või sügava puudega pereliikme hooldamise või sotsiaalhoolekande seaduse § 26
alusel hooldamise korral hooldamise alguse ja lõppemise kuupäev;
4) loomeliidu või Kultuuriministeeriumi määratud loometoetuse saamise alguse ja lõppemise kuupäev;
5) isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibimise alguse ja
lõppemise kuupäev;
6) isiku ambulatoorsel või statsionaarsel ravil viibimise või tema suhtes seaduses sätestatud
asenduskaristuse või mõjutusvahendi kohaldamise alguse ja lõppemise kuupäev;
7) ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses viibimise
alguse ja lõppemise kuupäev;
8) õppeasutuse nimekirjast väljaarvamise kuupäev;
9) akadeemilisel puhkusel viibimise alguse ja lõppemise kuupäev ja põhjus.
(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul kantakse andmekogusse lapse nimi ja isikukood.
(3) Lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul kantakse andmekogusse hooldatava nimi ja isikukood ning
hooldatava pereliikme seos taotlejaga.“;
12) paragrahvi 34 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Andmekogusse kantakse töövõimetoetuse väljamaksmist mõjutavate andmetena:
1) arestimajas karistuse kandmise alguse ja lõppemise kuupäev;
2) haigushüvitise lõppemise kuupäev;
3) vahi all viibimise ajavahemik ning õigeksmõistva otsuse kuupäev ja number.“;
13) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Töövõimetoetuse määramata jätmise ja maksmise lõpetamise puhul kantakse andmekogusse
järgmised andmed:
1) vähenenud töövõimega isikule pensioni, vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse,
prokuröri töövõimehüvitise või välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel makstava
abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise alguse kuupäev;
2) vanglas karistuse kandmise või vahi all viibimise alguse kuupäev.“;
14) paragrahvi 40 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „isikukoodid“ sõnadega „ning hooldatavate
vanemate, laste ja abikaasa nimed ja isikukoodid“;
15) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Viisaregistrist on õigus saada lühiajalise töötamise eesmärgil antud pikaajalise viisa ja viisa
taotleja kohta järgmisi andmeid:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) sünniaeg;
3) kodakondsus või kodakondsused;
4) reisidokumendi number;
5) viisataotluse staatus;
6) reisi eesmärk viisataotlusel;
7) viisakleebise number;
8) viisa kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev.“;
16) paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Pseudonüümimise käigus asendab vastutav töötleja isiku isikukoodi ja kliendinumbri
pseudonüümimisalgoritmiga loodud koodiga. Elukoha aadress säilitatakse kohaliku omavalitsuse
üksuse täpsusega.
(12) Pseudonüümimisel kustutatakse:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) telefoninumber ja e-posti aadress;
3) kodakondsus;
4) pangakonto andmed;
5) juriidiliste isikute andmed;
6) esindajate ja kontaktisikute andmed;
7) vabatekstiväljade andmed;
8) töötukassa otsuse tekst.“.
§ 2. Määruse § 1 punktid 6 ja 15 jõustuvad 22. mail 2026. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
kantsler
05.05.2026
Majandus- ja tööstusministri määruse „Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri
2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõukohase määrusega muudetakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a
määrust nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Muudatusega
täpsustatakse põhimääruse sätteid, et töövõimetoetuse seaduse (edaspidi TVTS) ja tööturumeetmete
seaduse (edaspidi TöMS) alusel andmekogusse kogutavate andmete koosseis oleks ammendavalt ja
selgelt loetletud. Kehtivad sätted on liiga üldised ega anna täielikku ülevaadet andmekogu
andmekoosseisust. Eelnimetatud muudatusega ei laiendata tegelikult töödeldavate andmete
koosseisu ega kehtestata uut andmetöötluse alust. Muudatuse eesmärk on suurendada õigusselgust
ning tagada andmesubjektidele selge ja täpne ülevaade nende andmete töötlemisest andmekogus.
Samuti täpsustatakse, millised andmekogus olevad andmed on vastutav töötleja kohustatud isiku
tuvastamise vältimiseks koodiga asendama.
Lisaks viiakse määrus kooskõlla Riigikogu menetluses oleva välismaalaste seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõuga 786 SE.1 Eelnõu eesmärk on
võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL)
2024/1233 ehk nn ühtse loa direktiiv (edaspidi direktiiv), mis reguleerib kolmandate riikide
kodanike elamis- ja töötamisõigust ning tagab välistöötajate võrdse kohtlemise. Muudatused on
plaanitud jõustuma 22. mail 2026. a, mis on direktiivi ülevõtmise tähtaeg. Eelnõuga 786 SE
laiendatakse TVTS-i alusel õigustatud isikute ringi, hõlmates ka pikaajalise viisa alusel Eestis
viibivaid ja töötavaid isikuid, kellele on viisa antud lühiajalise töötamise eesmärgil. Seetõttu tuleb
Eesti Töötukassal (edaspidi Töötukassa) edaspidi töödelda ka nende isikute andmeid, et hinnata
nende töövõimet ning määrata ja maksta neile töövõimetoetust. Eelnõukohase määrusega viiakse
põhimäärus kooskõlla ülalnimetatud muudatusega.
Töövõime hindamine ning töövõimetoetuse määramine ja maksmine eeldab Töötukassa
infosüsteemide arendamist. Töötukassa töökoormus mõnevõrra suureneb seoses uute andmete
kasutuselevõtuga, kuid mõju töötajate töökoormusele on väike, kuna lisanduvate töövõimetoetuse
saajate arv on prognoosi kohaselt väike.
Kolmandate riikide kodanikest töötajate halduskoormus ei suurene, kuna andmed edastatakse
automaatselt X-tee kaudu viisaregistrist Töötukassa andmekogusse. Seetõttu ei ole eelnõu puhul
vaja rakendada halduskoormuse tasakaalustamise reeglit.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive
osakonna töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Ingrid Erm-Eks ([email protected],
5913 7380), õigusnõunik Ilona Säde (teenistussuhe lõppenud) ja nõunikud Siirika Paulman
([email protected], 5887 8297) ning Reine Hindrekus-Koppel (reine.hindrekus-
[email protected], 5379 0331). Eelnõu ettevalmistamisse on olulise panuse andnud Töötukassa
töövõimetoetuse osakonna juhataja Reet Raud (reet.raud@tootukassa, 614 8247),
nõustamisosakonna teenusejuht Marina Radik ([email protected], 614 8609),
õigusnõunik Ira Songisepp ([email protected], 614 8520) ja õigusteenuste osakonna
1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8ab6b9b5-c63c-4d9d-932b-9c97292bd657/valismaalaste-seaduse-
ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-uhtne-luba/
osakonnajuhataja asetäitja Irina Borozdina ([email protected], 614 8644). Eelnõu ja
seletuskirja õigusekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Seletuskirja mõjude osa on koostanud tööala
valdkonna töövaldkonna andmete juht Sigrid Saagpakk (5434 4237; [email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse
talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva ja 22. mail 2026. a jõustuma kavandatud
välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (ühtne luba)
786 SE.2
Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Seadusega kavandatavate muudatuste rakendamiseks antakse eelnõukohase määruse alusel
Töötukassale ligipääs viisaregistris lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa
andmetele.
Eelnõuga muudetakse põhimääruse 1.jaanuaril 2026. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega
RT I, 17.12.2025, 6.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu § 1 punktides 1–5 ja 7–14 täpsustatakse põhimääruse 3. peatükis sätestatud TöMS-i ja
TVTS-i alusel andmekogusse kantavate andmete loetelu. Muudatusega ei laiendata andmekogus
töödeldavate andmete koosseisu ega kehtestata uut andmetöötluse alust. Eelnõu § 1 punktide 1–5
ja 7–14landmeid töödeldakse andmekogus ka kehtiva korra alusel. Muudatuse eesmärk on viia
põhimäärus kooskõlla andmete tegeliku töötlusega ning tagada, et põhimäärus sisaldaks
ammendavat ja selget loetelu andmekogus töödeldavatest andmetest. 3. peatükis sätestatud andmete
loetelu täpsustamise tulemusena on põhimäärusest tuvastatav ka see, millised andmekogud milliseid
andmeid Töötukassa andmekogule edastavad.
Eelnõu § 1 punkti 1 muudatusega tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 3 lõike 5 punkt 2, mille
kohaselt koosneb andmeladu andmetest, mis on saadud statistika ja analüüside tegemiseks
kolmandatelt isikutelt. Muudatuse eesmärk on korrastada põhimääruse regulatsiooni ning vältida
ebavajalikku ja dubleerivat andmeliikide loetlemist. Põhimäärusest eemaldatakse viide andmetele,
mis oma olemuselt on avalikud andmed, avaandmed või statistilised andmed, kuna selliste andmete
eraldi sätestamine andmekoosseisus ei ole vajalik ega põhjendatud. Samuti ei ole põhimääruses
sätestatud muid sarnase iseloomuga andmeid, nagu iseteeninduskeskkonnas kuvatavad abistavad
tekstid või muu statistiline teave. Seetõttu ei ole põhjendatud statistiliste ja analüütiliste andmete
eraldi väljatoomine andmelao koosseisus.
Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 5 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 7 lõike 2 punkt 8 ja § 11
lõike 1 punkt 15. Algselt lisati nimetatud punktid põhimäärusesse TöMS-i § 5 lõike 7 punkti 11
alusel. TöMS-i § 5 lõike 7 punkti 11 kohaselt võivad Töötukassa ja tööturuteenuse osutaja töödelda
tööturumeetmete pakkumise korraldamiseks ja pakkumiseks muid andmeid, kui need on seaduses
nimetatud eesmärkidel aluseks isikule tööturumeetmete pakkumise korraldamisel ja pakkumisel.
Kuna põhimääruses on sellekohane andmekoosseis ammendavalt loetletud, puudub vajadus muude
andmete sätestamiseks.
2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8ab6b9b5-c63c-4d9d-932b-9c97292bd657/valismaalaste-seaduse-
ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-uhtne-luba/.
Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse põhimäärust §-ga 81. TöMS-i § 11 lõige 1 sätestab, et ajutine
töötamine on töötuna arveloleku ajal töötamine töölepingu või töövõtu-, käsundus- või teenuse
osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses olek, mille
ühekordne kestus ei ületa kaheksat päeva. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et töötuna arveloleku
ajal võib isik ajutiselt töötada kuni kaheksa päeva kalendrikuus, kuid kõige rohkem 12 kalendrikuul
24-kuulise ajavahemiku jooksul. 24-kuulise ajavahemikuna arvestatakse igale ajutisele töötamisele
eelnevat 24 kalendrikuud. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et ajutise töötamise eest makstav tasu
ühes kalendrikuus kokku ja iga ühekordse töötamise eest ei tohi ületada 40 protsenti töölepingu
seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud konkreetse kalendriaasta kuu töötasu alammäärast. Kuna
TöMS-i § 11 sätestab töötamise vormile, kestusele ja tasu suurusele piirangud, mille täitmisel on
töötuna arveoleku ajal ajutine töötamine lubatud, tuleb töö tegemise korral kontrollida, kas töötu
vastab nendele tingimustele, et saaks jätkata töötuna arveolekut. Selleks tehakse päringud
maksukohustuslaste registrisse põhimääruse § 40 lõike 5 punktide 2 ja 9 alusel.
Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse põhimääruse § 10 lõike 1 punkti 6. Andmekoosseisu lisatakse
esindusõiguslik isik. Kontaktisikute hulgas on nii asutuste esindajad kui muud kontaktisikud.
Kontaktisikul, kui ta on seaduslik esindaja äriregistri andmete alusel, on andmekogus tunnus, et on
äriregistri andmetel esindusõiguslik isik.
Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse põhimääruse § 28 punktiga 31. Eelnõu 786 SE kohaselt
lisanduvad TVTS õigustatud isikute hulka isikud, kes viibivad ja töötavad Eestis lühiajalise
töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel. Nimetatud isikutel tekib õigus töövõime
hindamisele ja töövõimetoetusele, kui neil on kehtiv lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud
pikaajaline viisa ning nad viibivad ja töötavad Eestis. Töötuskindlustuse seaduse § 23 lõike 2 punkti
31 kohaselt hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust Töötukassa.
Töötukassa kontrollib viisa kehtivust viisaregistri andmete alusel ning töötamist
maksukohustuslaste registri andmete alusel. Sellest tulenevalt on vajalik tagada Töötukassale
juurdepääs viisaregistri andmetele lühiajalise töötamise eesmärgil antud pikaajaliste viisade kohta.
Sättesse lisatakse lisaks elamisloa ja elamisõiguse andmetele lühiajaliseks töötamiseks antud
pikaajalise viisa kohta: viisa taotleja reisidokumendi number, viisataotluse staatus, reisi eesmärk
viisataotlusel, viisakleebise number ning viisa kehtivuse alguse- ja lõppemise kuupäev.
Reisidokumendi numbri ja viisakleebise numbri pärimine ning töötlemine on vajalik isiku ja tema
viibimisaluse üheseks ja usaldusväärseks tuvastamiseks, kuna muud isikuandmed ei pruugi olla
piisavad täpseks identifitseerimiseks. Viisataotluse staatus võimaldab tuvastada, kas viisa on
tühistatud või kehtetuks tunnistatud. Nimetatud andmed võimaldavad teha täpseid registripäringuid,
kontrollida viisa kehtivust ja ehtsust ning siduda isiku konkreetse viisaga. See aitab ennetada
kuritarvitusi ja tagab töövõimetoetuse õiguspärase määramise.
Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse põhimääruse§ 28 punktiga 41. Muudatusega lisatakse §-s 28
sätestatud andmete loetellu andmed isiku residentsuse kohta. Põhimääruse § 28 sätestab andmed,
mis kantakse andmekogusse töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotleva füüsilise isiku kohta
lisaks põhimääruse §-s 6 nimetatud üldandmetele. Residentsuse andmete kandmise vajadus tuleneb
TVTS-i § 2 lõikest 2. TVTS-i § 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud Eesti elanikul, kelle elukoht
on mitmes riigis, on õigus töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele juhul, kui ta on resident
tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse
tähenduses. Seetõttu on residentsuse andmete andmekogusse kandmine vajalik õigustatud isiku
staatuse tuvastamiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse põhimääruse § 28 punktidega 71 ja 72, millega täpsustatakse
andmekogusse kantavate andmete loetelu. Loetellu lisatakse andmed selle kohta, kas isik kuulub
avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 punktides 1–8 ja 11 nimetatud isikute hulka, kas ta on
kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgaline esimees või aseesimees või valla- või
linnavalitsuse palgaline liige, vallavanem või linnapea, või kas ta peab sõltumatu isikuna avalik-
õiguslikku ametit.
Andmete andmekogusse kandmise vajadus tuleneb TVTS-i § 12 lõikest 1, mille alusel hinnatakse
osalise töövõimega isiku õigust töövõimetoetusele.
Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse põhimääruse § 30 lõiget 1 punktiga 51. Paragrahv 30 sätestab
töövõime hindamise taotluselt andmekogusse kantavad andmed. Muudatusega täpsustatakse
andmekogusse kantavate andmete loetelu, kuna töövõime hindamise taotluse esitamisel saadakse
sotsiaalkaitse infosüsteemist töövõime hindamiseks andmed puude raskusastme ja sellega seotud
tegutsemise ning osalemise piirangute kohta.
Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse põhimääruse § 31 uue lõikega 11, milles täpsustatakse
põhimääruse § 31 punkti 11 alusel andmekogusse kantavate andmete koosseisu. TVTS-i § 7 lõike
1 kohaselt hindab töövõimet Töötukassa, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral
tervishoiuteenuse osutajaid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses ja teisi eksperte.
Põhimääruse § 31 lõikes 11 loetletakse andmekogusse kantavad eksperdiarvamuse andmed.
Andmete loetelus kirjutatakse lahti andmed, mis kantakse andmekogusse objektiivse staatuse ja
uuringutulemuste kohta, milleks on ambulatoorse visiidi toimumise kuupäev ja kirjeldus; haiglas
viibimise alguse ja lõppemise kuupäev ja kirjeldus; analüüside kuupäevad, nimetused, parameetrid,
referentsväärtused, tulemused ja ühikud; uuringute kuupäevad, nimetused ja kirjeldused;
operatsiooni kuupäev, nimetus ja kirjeldus; retsepti väljakirjutamise kuupäev, retseptiravimi
toimeaine kood, nimetus ja kogus, meditsiiniseadme nimetus ja kogus, ravimi ja meditsiiniseadme
väljaostmise kinnitus; haiguslehtede algus- ja lõppkuupäevad ja põhihaiguse diagnoosid; andmeid
sisestanud tervishoiutöötaja registreerimiskood, ees- ja perekonnanimi ja eriala nimetus;
töökorralduse või keskkonna muutmise vajadus ja põhjus; ravi liik ja eesmärk. Täpsustus on seotud
põhimääruse § 40 lõikega 9, võimaldades täpsemalt aru saada, milliste ülesannete täitmiseks § 40
lõikes 9 nimetatud tervise infosüsteemi andmeid kasutatakse. Selliselt on seotud andmekoosseis
andmeandjaga ning andmete kasutamise eesmärgiga.
TVTS-i § 7 lõike 4 kohaselt on töövõimet hindaval arstiõppe läbinud Töötukassa töötajal ning
TVTS-i § 7 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajal isiku nõusolekul juurdepääs tervise
infosüsteemis olevatele töövõime hindamiseks vajalikele isikuandmetele: andmetele andmete
esitaja kohta ning andmetele ambulatoorsete visiitide, haiglas viibimiste ja ravimite kohta.
Ligipääsu täpsustatakse TVTS-i § 7 lõike 5 alusel. Andmete loetelu on kehtestatud TVTS § 7 lõike
5 alusel sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22. veebruari 2016. a määrusega nr 15
„Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja
maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“.
Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse põhimääruse § 33 ning sõnastatakse see uuesti. Kehtiva sätte
kohaselt kantakse andmekogusse töövõimetoetuse taotluse esitamise kuupäev ning andmed TVTS
§-s 12 nimetatud töövõimetoetuse saamise tingimuste täitmise kohta.
Sätet täpsustatakse, lisades põhimäärusesse TVTS § 12 viite asemel arvesse võetavate asjaolude
andmekoosseis. Muudatus kannab õigusselguse eesmärki, et ilma viidete kaudu seaduse teksti
lugemata oleks võimalik juba määruse tekstist andmekoosseisust aru saada. Andmekogusse
kantakse töövõimetoetuse taotluse esitamise kuupäev ning lisaks põhimääruse §-s 28 nimetatud
andmetele andmed asjaolude kohta, mis annavad osalise töövõimega isikule õiguse
töövõimetoetusele.
Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse põhimääruse § 34 lõiget 2 ja sõnastatakse see uuesti.
Paragrahv 34 sätestab andmekogusse kantavad töövõimetoetuse väljamaksmist ja suurust
mõjutavad asjaolud.
Kehtiva § 34 lõike 2 kohaselt kantakse andmekogusse töövõimetoetuse väljamaksmist mõjutavate
andmetena TVTS § 16 lõikes 2 ja § 17 lõikes 4 nimetatud asjaolud.
Sätet täpsustatakse ning põhimäärusesse lisatakse TVTS § 16 lõike 2 ja § 17 lõike 4 alusel arvesse
võetavate asjaolude andmed.
Andmekogusse kantakse töövõimetoetuse väljamaksmist mõjutavate andmetena arestimajas
karistuse kandmise alguse ja lõppemise kuupäev, haigushüvitise lõppemise kuupäev, vahi all
viibimise ajavahemik ning õigeksmõistva otsuse kuupäev ja number.
Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse põhimääruse § 35 lõikega 3. Lõike 3 kohaselt kantakse
töövõimetoetuse määramata jätmise ja maksmise lõpetamise korral andmekogusse järgmised
andmed:
1) vähenenud töövõimega isikule pensioni, vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse,
prokuröri töövõimehüvitise või välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel
makstava abikaasa- või registreeritud elukaaslase tasu maksmise alguse kuupäev;
2) vanglas karistuse kandmise või vahi all viibimise alguse kuupäev.
Täpsustus on vajalik, et põhimäärusest nähtuks täpne andmekoosseis.
Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse põhimääruse § 40 lõike 2 punktis 1 rahvastikuregistrist
saadavaid andmeid ja lisatakse hooldatavate vanemate, laste ja abikaasa nimed ja isikukoodid.
TVTS § 12 lõike 1 punkti 10 kohaselt on osalise töövõimega isikul õigus töövõimetoetusele, kui ta
hooldab abivajavat raske või sügava puudega pereliiget või puudega isikut sotsiaalhoolekande
seaduse § 26 alusel. Selleks, et pereliikmeid kindlaks teha, on vajalikud lisaks puude andmetele
rahvastikuregistri andmed. Täpsustus on vajalik, et põhimäärusest nähtuks täpne andmekoosseis.
Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse põhimääruse § 40 lõikega 21. Muudatusega antakse
Töötukassale õigus saada viisaregistrist andmeid lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud
pikaajalise viisa kohta (vt ka eelnõu § 1 punkti 6 selgitusi).
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) viisaregistrist edastatakse X-tee kaudu Töötukassa andmekogusse
lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa kohta järgmised andmed: viisa taotleja
ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, kodakondsus, reisidokumendi number, viisataotluse staatus, reisi
eesmärk, viisakleebise number ning viisa kehtivuse algus- ja lõppkuupäev. Tegemist on viisaregistri
põhimääruse § 9 lõike 21 punktides 1, 2, 5, 9, § 9 lõike 22 punktis 2 ning § 9 lõike 4 punktis 5
nimetatud andmetega.
Ees- ja perekonnanime andmete andmekoosseisu lisamine on vajalik isikuandmete päringute
tegemiseks ning andmete kvaliteedi tagamiseks. Üldjuhul tehakse päringuid isiku nime alusel.
Samas võib nime kirjapilt registrites erineda, sõltuvalt andmete sisestamise viisist (nt täpitähtede,
või muude sümbolite kasutus). Sellisel juhul ei pruugi nime alusel tehtud päring anda tulemust ning
isiku tuvastamiseks kasutatakse täiendavalt reisidokumendi numbrit. Nimeandmete saamine
viisaregistrist võimaldab sellistes olukordades salvestada Töötukassa andmekogusse isiku nime
õige kirjapildi ning tagab andmete ühtsuse ja täpsuse eri andmekogude vahel.
Pikaajalise viisa kehtivusandmete kandmine Töötukassa andmekogusse on vajalik, kuna eelnõuga
786 SE laiendatakse TVTS-i alusel õigustatud isikute ringi, hõlmates ka pikaajalise viisa alusel
Eestis viibivaid ja töötavaid isikuid, kellele on viisa antud lühiajalise töötamise eesmärgil. Seetõttu
tuleb Töötukassal edaspidi töödelda ka eelnimetatud viisa andmeid, et hinnata isikute töövõimet
ning määrata ja maksta neile töövõimetoetust.
Viisaregistrist saadud andmeid kasutatakse üksnes isiku kuulumise kontrollimiseks TVTS-i § 2
lõike 1 punktis 21 nimetatud sihtrühma ning töövõimetoetuse määramiseks ja maksmiseks. Kuna
Töötukassa kasutab muudatusega lisatavaid andmeid eelnimetatud menetluse läbiviimisel,
muutuvad need andmed Töötukassa andmekogu osaks. Seega töödeldakse andmeid vastavalt
TKindlS § 35 lõikes 1 sätestatud eesmärgile ja säilitatakse TKindlS § 35 lõike 6 punktide 1 ja 4
ning Töötukassa andmekogu põhimääruse § 41 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt. Viisaregistri
põhimääruse § 20 lõike 6 kohaselt võib andmetele juurdepääsu anda seaduses sätestatud alusel ning
vajaduse korral sõlmida andmete saajaga leping. Arvestades eeltoodut sõlmivad PPA ja Töötukassa
viisaregistri andmetele juurdepääsu saamiseks andmevahetuslepingu, milles sätestatakse andmetele
juurdepääsu andmise tingimused, kord ja viis.
Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse § 42 lõigetega 11 ja 12. Lõigetega täpsustakse, millised
andmekogus olevad andmed on andmekogu vastutav töötleja isikute tuvastamise vältimiseks
kohustatud koodiga asendama. Pseudonüümimise käigus asendab vastutav töötleja isiku isikukoodi
ja kliendinumbri pseudonüümimisalgoritmiga loodud koodiga ning isiku ees- ja perekonnanimi,
isikukood, kliendinumber, postiaadress, telefoninumber ja e-posti aadress, kodakondsus,
pangakonto andmed, esindajate nimed ja kontaktandmed, vabatekstiväljade andmed ning
Töötukassa otsuste sisutekstid kustutatakse. Töötukassa otsuse puhul säilitatakse otsuse pealkiri
(haldusakti liik, näiteks töötuskindlustushüvitise määramata jätmise otsus) ning kuupäev. Elukoha
täpne aadress asendatakse elukoha andmetega omavalitsuse täpsusega. Juriidiliste isikute ja nende
kontaktisikute andmed kustutatakse.
Andmete viimine tagasi isikustatud kujule on võimalik vaid pseudonüümitud andmete korral
depseudonüümimise kaudu. Isikustatud kujule tagasi viimisel taastatakse isiku isikukood või
kliendikaardinumber. Krüpteerimise võtit hoitakse eraldiseisvalt, turvatult ja väga piiratud
ligipääsuga. Andmete depseudonüümimine on reguleeritud pseudonüümitud andmete isikustatud
kujul töötlemise korraga ning pseudonüümitud andmete depseudonüümimine on lubatud üksnes
põhimääruse § 42 lõikes 3 nimetatud juhtudel. Isiku kontaktandmeid ja täpset elukoha aadressi ei
säilitata, kuna nende säilitamiseks hilisematel eesmärkidel puudub vajadus. Kui hiljem tekib
vajadus inimesega kontakti võtta, saadakse kontaktandmed rahvastikuregistrist Töötukassale
selleks antud õiguse alusel.
Isikute tuvastamise vältimist toetab lisaks andmelao ülesehitus ning ligipääsu piiratus.
Pseudonüümitud andmete baasis hoitakse andmeid eraldi skeemides ja andmetabelites. Erinevate
teemade andmed on üldjuhul eraldi tabelites ning neid viiakse pseudonüümitud kujul kokku vaid
konkreetse tööülesande täitmiseks vajalikus määras. Ligipääs pseudonüümitud andmete baasile
andmelaos on piiratud nende ametikohtadega, kus see on tööülesannete täitmiseks otseselt vajalik.
Andmete täielikku anonüümimist ei ole praeguseni toimunud, kuivõrd seaduses sätestatud tähtaeg
saabub kõige varem 2068. aastal. Esialgse analüüsi kohaselt asendatakse andmete anonüümimisel
pseudonüümitud kood koodiga, mida ei ole võimalik isikustatud kujule tagasi viia (ei ole võimalik
muuta tagasi isikukoodiks või kliendinumbriks). Mõningad andmed agregeeritakse täiendavalt või
kustutatakse. Arvestades vajadust arvestada kõige uuemate tehnoloogiliste võimalustega andmete
anonüümsuse tagamisel (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 32 lõige 1), ei ole praegu võimalik
ette näha, milliseid meetodeid ja vahendeid andmete anonüümsuse tagamiseks tuleb tulevikus võtta.
Seetõttu ei ole mõistlik ka praegu selliseid meetodeid või viise andmekogu põhimääruses ette näha
ning seega määruse eelnõu selle sisulisi sätteid ei sisalda.
Eelnõu §-s 2 sätestatakse, et põhimääruse § 1 punktid 6 ja 15 jõustuvad 22. mail 2026. a. Ülejäänud
sätted jõustuvad üldises korras.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Eelnõu mõjud
Eelnõuga kavandatud muudatuste rakendamisega kaasneb mõju järgmistes valdkondades:
sotsiaalne, sh demograafiline mõju, ja mõju riigivalitsemisele. Infotehnoloogiale ja infoühiskonnale
avalduvaid mõjusid on analüüsitud riigivalitsemise mõjude all. Eelnõu mõjude olulisuse
tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise
sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud
muudatused ei mõjuta majandust, regionaalarengut, haridust, kultuuri ja sporti; riigikaitset ja
välissuhteid ning siseturvalisust ja keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades
hinnatud.
4.1. Sotsiaalne mõju
Muudatus välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu (ühtne luba) 786 SE muudatuste alusel
Sihtrühm: pikaajalise viisa alusel Eestis viibivad ja töötavad kolmandate riikide kodanikud, kellele
on viisa välja antud lühiajalise töötamise eesmärgil ning kes võivad vajada töövõime hindamist ja
töövõimetoetust.
Uue sihtrühma lisandumine tähendab, et nende isikute töövõime hindamisel ja töövõimetoetuse
maksmisel peab Töötukassa arvestama viisa kehtivust ja töötamise fakti, mille kontrollimiseks on
vajalik ligipääs viisaregistri andmetele. Mõju ulatus piirneb konkreetse sihtrühmaga, kellele on
väljastatud pikaajaline viisa lühiajalise töötamise eesmärgil ning kellel on kehtiv töösuhe.
Mõju ulatust ja avaldumise sagedust on hinnatud välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (ühtne luba) 786 SE seletuskirjas väikeseks. Prognoositavalt on
lisanduvate inimeste hulk väike.
Muudatusega lisanduvad Töötukassa andmekogusse andmed viisaregistrist, et Töötukassa saaks
hinnata pikaajalise viisa alusel Eestis viibivate ja töötavate isikute, kelle viisa on antud lühiajalise
töötamise eesmärgil, töövõimet ning määrata ja maksta neile töövõimetoetust.
Muudatus on tingitud Riigikogu menetluses oleva ja 22. mail 2026. aastal jõustuma kavandatud
välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (ühtne luba) 786 SE
tehtava muudatuse rakendamiseks. Muudatusega kaasnevad mõjud (sh andmekaitsealane
mõjuhinnang) on analüüsitud nimetatud seaduseelnõu seletuskirjas.3
4.2. Mõju riigivalitsemisele
Muudatus välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõus (ühtne luba) 786 SE kavandatud muudatuse alusel Sihtrühm: Töötukassa.
Töötukassa andmekogusse lisatakse andmed viisaregistrist, et hinnata pikaajalise viisa alusel Eestis
viibivate ja töötavate isikute, kelle viisa on antud lühiajalise töötamise eesmärgil, töövõimet ning
määrata ja maksta neile töövõimetoetust.
Muudatuse mõjutab Töötukassat. Pikaajalise viisa alusel lühiajalise töötamise eesmärgil Eestis
viibivate ja töötavate inimeste hulka, kes vajavad töövõimetoetust, on välismaalaste seaduse ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (ühtne luba) 786 SE seletuskirjas
hinnatud väikeseks. Seega on mõju Töötukassa töötajate töökoormusele väike, sest lisanduvaid
töövõimetoetuse saajaid on prognoositult vähe. Selliste inimeste viisa andmed saab Töötukassa
viisaregistrist. See annab Töötukassale parema ülevaate viisa alusel Eestis viibivatest inimestest,
kelle töövõimet oleks vaja hinnata. Andmed edastatakse automaatselt X-tee kaudu Politsei-ja
Piirivalveameti (PPA) viisaregistrist Töötukassa andmekogusse. Töötukassa töökoormus
mõnevõrra suureneb uute andmete töösse võtmisel, kuid PPA-le automaatne andmevahetus
töökoormust ei lisa.
4.3. Mõju andmekaitsele
Muudatus: andmekogusse kogutavate andmete koosseisu täpsustamine
Sihtrühm: Töötukassa.
Määruse muudatustega ei kaasne andmekaitselist mõju, muudatustel on õigusselgust tagav eesmärk,
mis ei muuda ka toimivaid andmeteenuseid. Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti
sellest, et töödeldakse juba kogutavaid andmeid ning töötlemise eesmärgid ja sisu ei muutu.
Muudatus: välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu (ühtne luba) 786 SE muudatustega andmekogusse kogutavate andmete koosseisu
täpsustamine
3 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8ab6b9b5-c63c-4d9d-932b-9c97292bd657/valismaalaste-seaduse-
ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-uhtne-luba/, lk 56.
Sihtrühm: Töötukassa.
Muudatusega täpsustatakse Töötukassa põhimääruses andmete koosseisu, et tagada läbipaistvus
Töötukassa töös ja töödeldavates andmetes. Töötukassa andmekogusse lisanduvad andmed
viisaregistrist, et hinnata pikaajalise viisa alusel Eestis viibivate ja töötavate isikute, kelle viisa on
antud lühiajalise töötamise eesmärgil, töövõimet ning määrata ja maksta neile töövõimetoetust.
Lisanduvat infot kasutatakse töövõime hindamisel. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Muudatus on tingitud Riigikogu menetluses oleva ja 22. mail 2026. aastal jõustuma kavandatud
välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (ühtne luba) 786 SE
tehtavatest muudatustest ja vajalik nimetatud seadusemuudatuse rakendamiseks. Muudatusega
kaasnevad mõjud on analüüsitud nimetatud seaduseelnõu seletuskirjas, samuti on selles antud
andmekaitsealane mõjuhinnang.4
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid. Töövõime hindamine ning
töövõimetoetuse määramine ja maksmine eeldab Töötukassa infosüsteemide arendust, mille kulud
kaetakse Töötukassa tegevuskuludest.
6. Määruse jõustumine
Määruse § 1 punktid 6 ja 15 jõustuvad 22. mail 2026 a. See on seotud eelnõuga 786 SE ja direktiivi
artikliga 20, mille kohaselt kohaldatakse uuesti sõnastatud direktiivi alates 22. maist 2026. a.
Eelnõu ülejäänud sätted jõustuvad üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas
avaldamist (haldusmenetluse seaduse § 93 lõige 2).
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja
Digiministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
Andmekaitse Inspektsioonile, Töötukassale, Statistikaametile ja Riigi Infosüsteemi Ametile.
Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Sotsiaalministeerium ja
Siseministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Töötukassal ja Statistikaametil eelnõule
märkusi ei olnud. Riigi Infosüsteemi Ametil ja Andmekaitse Inspektsioonil eelnõu osas sisulisi
märkusi ei olnud, kuid pidasid vajalikuks esitada oma tähelepanekud kehtiva põhimääruse osas.
Eelnõule esitatud märkustega arvestamise kooskõlastustabel on lisatud seletuskirjale.
4 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8ab6b9b5-c63c-4d9d-932b-9c97292bd657/valismaalaste-seaduse-
ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-uhtne-luba/, lk 56.