08.05.2026
Energeetika- ja keskkonnaministri määruse
„Tuuleenergia edendamise toetuse taotlemise tingimused ja kord“
eelnõu seletuskiri
I Sissejuhatus
Eelnõuga luuakse toetusmeede tuuleenergia edendamiseks, et toetada kohaliku omavalitsuse üksusi (edaspidi KOV) tuuleenergia planeeringute ja lubade menetlemisel.
Meetme eesmärk on toetada Eesti energiamajanduse arengukavas ENMAK 20351 seatud sihte: energiajulgeoleku tagamine, konkurentsivõime kasvatamine ning üleminek puhtale energiale. Nende eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti uusi elektritootmisvõimsusi, sealhulgas nii juhitavaid võimsusi kui ka taastuvenergia lahendusi, milles maismaatuuleenergial on keskne roll. Lisaks toetab eelnõu ka energiamajanduse korralduse seaduse2 § 321 nimetatud riikliku taastuvenergia eesmärgi saavutamist.
2025. aasta lõpu seisuga on Eestis rajatud 694 MW maismaatuuleparke. Maismaatuul on Kliimaministeeriumi tellitud elektrituru analüüsi3 põhjal kõige kuluefektiivsem tehnoloogia, mille tasandatud tootmiskulu kogu taastuvelektrijaama eluea kestel (ingl k levelized cost of energy, LCOE) jääb vahemikku 55–73,54 eurot/MWh. Lisaks aitab maismaatuul vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja impordielektrist, suurendab madala hinnaga elektritundide arvu elektriturul ning vähendab keskkonnajalajälge. Aastani 2030 on elektrituru analüüsi tulemuste kohaselt kõige soodsam arendada eelisjärjekorras maismaatuuleparke, kuna sellisel viisil on Eestile tagatud kõige soodsam elektri hind.
Maismaatuule arendamine on seega strateegilise tähtsusega, kuid menetluste aeglane edenemine on osaliselt seotud kohaliku tasandi vähese motivatsiooniga. Kuigi alates 2023. aastast makstakse tuuleparkide rajamisel nn tuulikutasu5 kohalikele omavalitsustele ja elanikele, hakkab see laekuma alles pärast tuulepargi ehitamisega alustamist. Planeeringute ja lubade menetlemise periood, mis on KOVide jaoks kõige ajamahukam ja ressursinõudlikum, ei ole praegu vastava meetmega kaetud. Eelnõuga luuakse uus instrument just sellesse kriitilisse etappi, et võimaldada kohalikku kasu saada ka perioodil enne tuulepargi ehitamisele asumist, mil tuulikutasu veel ei laeku.
Meetme eesmärk on kiirendada tuuleparkide arendamisega seotud menetlusi, toetada KOVide valmisolekut tuuleenergia arendusi ellu viia ning tagada, et Eesti liigub kiiremini energiajulgeoleku, taskukohase elektrihinna ja puhtamate energiatootmise viiside suunas.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna RePowerEU projektijuht Sille Uusna-Rannap (tel 625 4443, sille.uusna-rannap@kliimaministeerium), taastuvenergia ekspert Hans Markus Kalmer (tel 626 9120,
[email protected]) ja taastuvenergia valdkonnajuht Tauno Hilimon (tel 625 6476,
[email protected]). Eelnõu koostamisse olid kaasatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalpoliitika peaspetsialist Katrin Orgussaar ning Maa- ja Ruumiameti planeeringute osakonna nõunik Anne Karjus. Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Rene Lauk (tel 626 2948,
[email protected]).
II Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
ENMAK 2035 toob ühe peamise kitsaskohana Eestisse uute soodsate ja puhaste tootmisvõimsuste rajamisel esile tuuleenergia arendamisega seotud planeerimis- ja loamenetluste ajakulu ning keerukuse. Seetõttu on taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks vajalik soodustada menetluste kiirenemist ja kohaliku tasandi otsuste tegemist.
Joonisel 1 on kuvatud kuupõhiselt Eesti elektritootmine, tarbimine, import ja elektri börsihind. Kõrge suvine kõrge taastuvelektri (eelkõige päike) osakaal vähendab keskmist elektri börsihinda olulisel määral, kuid talveperioodidel suureneb börsihind kõrge tarbimise ja impordi ning fossiilelektri tootmise tõttu elektrihind võrreldes suvega mitmekordselt. Hinnasurvet on võimalik vähendada ennekõike täidetav tuuleenergia abil, mis võimaldab soodsaimal viisil katta Eestis talves elektritootmise puudujääke.
Joonis 1. Eesti elektrienergia tootmine, tarbimine, import ja kuu keskmine börsihind 2025. a.. (Allikas: Elering, NordPool)
Tuuleenergia planeeringuid menetlevad ning tuuleparkide rajamiseks vajalikke ehitus- ja kasutuslubasid annavad KOVid. 2026. a alguse seisuga on tuuleplaneeringuid menetluses 21 KOVis. 2025. aastal jõudis planeeringu kehtestamiseni kaks tuuleenergeetika planeeringut.
Planeerimismenetlus on nõudlik ja hoolikat kaalumist eeldav haldusmenetlus. Nii leitakse tuuleparkidele parimad lahendused. Planeeringu kehtestamiseni jõuavad algatatud tuuleenergia planeeringutest üksnes sellised alad, kus ala on tuuleenergia arendamiseks sobiv nii tootmise tingimuste, loodustingimuste, kogukonna kui ka planeeringu menetleja seisukohtade koosmõjus.
Ühe planeeringute edenemist takistava asjaoluna on välja toodud, et kogukonnas ei nähta piisavat selget kasu tuuleenergia arendamisest. Tuuleenergia toob enam soodsama elektri hinnaga tunde, samas ei pruugi see positiivne mõju kaaluda üles asjaolu, et tuuleenergia arendamine toob tõenäoliselt kaasa muutuse harjumuspärases elukeskkonnas, nt ehitustegevus ja visuaalne muutus. Keskkonnatasude seadus näeb ette, et KOVidele ja tuuliku mõjupiirkonnas elavatele inimestele makstakse tuulikutasu, mis olenevalt tuulepargi suurusest võib ulatuda mitmete sadade tuhandete eurodeni aastas ja millega on võimalik rahastada nii kohalikke teenuseid kui ka mõnda kogukonnale olulist taristuobjekti. KOV jagab pool tuulikutasust tuulikute mõjupiirkonnas olevate eluruumide omanikele – nii nendele, kes elavad samas KOVis, kui nendele, kes elavad sama tuulepargi mõjualas teises KOVis. Tuuliku mõjupiirkond sõltub sellest, kui suur on tuulik. Kui tuuliku tipukõrgus (tiiviku laba tipu kõrgus maapinnast) on kuni 250 m, on mõjupiirkond 2 km. Alates 250-meetrisest tipukõrgusest on mõjupiirkond 3 km.
Planeeringu menetlemise ajal on tuulikutasu maksmine tulevikku jääv hüve, mille vahetut mõju ei tajuta. Kuigi tuuleenergia tootmine võib piirkonda tuua ka suuremaid elektritarbijaid, sellega lisanduvaid töökohti ja omakorda maksutulu KOVi eelarvesse, jääb ka see mõju kogukonna vaatest sageli liiga kaugeks.
Eelnevast tulenevalt on välja töötatud käesolev meede KOVidele tuuleenergia menetluste kiirendamiseks. KOVil on võimalik toetusest saadav raha suunata kohalike elanike heaolu edendamiseks, sealhulgas avalike teenuste arendamiseks just nendesse valdkondadesse ja KOVi piirkondadesse, kus vajadus on kõige suurem ja seos tuulepargiga kõige tugevam.
Eelnõu § 1. Reguleerimisala ja eesmärk
Lõige 1 – määruse sisuks on KOVide toetusmeede tuuleenergia menetluste kiirendamiseks ning eelnõuga reguleeritakse toetuse taotlemise tingimused ja kord.
Lõige 2 – määruse eesmärk on soodustada tuuleenergia kasutuselevõttu ja riigi taastuvenergia eesmärgi täitmist ning toetada KOVe tuuleenergia arendamiseks õiguspäraste ja elluviidavate planeeringute kehtestamiseni jõudmisel.
Eelnõu kohaselt luuakse toetusmeede tuulepargi rajamist ettevalmistava perioodi toetamiseks. Kui tuuleparki ehitama asutakse, hakkab vastavalt keskkonnatasude seadusele laekuma juba iga-aastane tuulikutasu.
Tuuleparkide kohaliku kasu instrumendina näeb keskkonnatasude seadus ette tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu6 (tuulikutasu). Tasu maksab tuulepargi omanik alates tuuleelektrijaama ehitamise alustamisest kuni tuuleelektrijaama selle asukohast eemaldamiseni. Tuulikutasu laekub 50% ulatuses KOVi eelarvesse ja 50% tuulikutasust jagatakse tuulepargi tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele7.
2025. aastal maksid tuuleparkide omanikud tuulikutasu kokku 563 000 eurot. Sellest näiteks Eesti suurima tuulepargi, Sopi-Tootsi tuulepargi tuulikutasu suurus oli 2025. aastal üle 300 000 euro8. Tuulikutasu laekub igal aastal, seega näiteks Sopi-Tootsi tuulepargi kolme aasta tuulikutasu on ca 1 000 000 eurot.
Planeeringumenetluse ajal, kui arutelud on kõige teravamad, jääb seos tulevikus laekuma hakkava tuulikutasuga jääda ebapiisavaks.
Eelnõuga loodav toetusmeede võimaldab kohalikku kasu ka selleks perioodiks, kui otsuseid tuleb juba teha, aga tuulikutasu veel ei maksta.
Tuuleenergia arendamine panustab ka riigi puhta energia edendamise eesmärki.
Lõige 3 – milliste kohalikku elu edendavate tegevuste jaoks täpsemalt toetust kasutatakse, on KOVi otsustada. Näiteks on võimalik investeerida kohalikku infrastruktuuri, sh teede võrgustikku ja hoonete korrastamiseks. KOV võib otsustada suunata toetuse eelkõige piirkondadesse, kus tuulepargi arendus on lähemal.
Võimalikke kasutusalasid on KOVidel tuulikutasu näitel mitmeid: näiteks Saarde on 2026. aastal KOVil plaanis rahastada Kamali paisu ja silla ümberehituse põhiprojekti koostamist koostöös transpordiametiga. Samuti on plaan korrastada valla kruusateid ning viia lõpule Tihemetsa ja Allikukivi vahelise kergliiklustee valgustuse rajamine 1,2 kilomeetri pikkusel lõigul. Põhja-Pärnumaa vallas asub Eesti suurim tuulepark, mis töötas 2025. aastal esimest aastat täisvõimsusel. 2025. aastal laekuv tuulikutasu on plaanitud investeerida Tootsi koolistaadioni ja Tootsi staadioni renoveerimisse. Samuti kavandatakse kergliiklustee valgustuse rajamist Kergusse.
Tuuleenergia edendamise toetust, sarnaselt keskkonnatasude seaduse alusel makstavale tuulikutasule, ei võeta arvesse tasandus- ja toetusfondi suuruse arvutamisel9.
Eelnõuga sarnane toetusskeem on kasutusel Sloveenias10. Taastuvenergia arendamise soodustamiseks on toetusmeede, mille kohaselt makstakse kohaliku omavalitsuse üksusele rahalist toetust tuuleenergia rajamise võimaldamisel. Meetme eesmärk on motiveerida kohalikke omavalitsusi tuuleenergia arendamist toetama ning vähendada projektide takerdumist planeerimis- ja loamenetlustes, mis on Sloveenias olnud üheks peamiseks taastuvenergia arendamise kitsaskohaks. KOVidel on õigus saada ühekordset toetust suuruses 200 000 eurot iga tuuleenergia tootmisvõimsuse megavati kohta. Toetuse maksmise aluseks on kehtiv ehitusluba tuuleenergia tootmisrajatisele ja tõend tootmisrajatise ühendamisest elektrivõrguga.
Toetus makstakse Sloveenias välja pärast seda, kui tuulepargi rajamiseks vajalikud menetlused on jõudnud lõppfaasi, st pärast ehitusloa andmist või rajatise kasutuselevõttu. Toetuse maksmise eelduseks on, et tuuleenergia rajatis paikneb vastava kohaliku omavalitsuse territooriumil ning selle installeeritud võimsus on vähemalt 1 MW. Saadud vahendeid võib kohalik omavalitsus kasutada eelkõige investeeringuteks ja meetmeteks, mis parandavad kohalike elanike elutingimusi ja leevendavad tuuleparkide rajamisega kaasnevaid mõjusid.
Lisaks on olemas sarnane teotusmehhanism Taanis, kus omavalitsused saavad raha ühekordse maksena pärast uue jaama võrguga liitumist (tuulepargi arendaja teeb rohefondi makse). Summad on viimaste andmete järgi maismaatuuleparkide ca 40 000 eurot MW kohta. Raha saab kasutada, kas tuulepargi lähedal elavate isikute taotletud projektide jaoks või omavalitsuse enda kliima- ja keskkonnaprojektide jaoks11.
Eelnõu § 2. Toetatav tegevus
Lõige 1 – eelnõu kohaselt on toetatav tegevus tuuleenergia planeeringu kehtestamiseni jõudmine. Planeeringuna peetakse silmas detailplaneeringut ja KOV eriplaneeringut. Mõlema järgselt on võimalik liikuda edasi loamenetluse etappi ja mõlemas, erinevalt näiteks üldplaneeringust, nähakse ette ka hoonestusalad või tuulikute põhimõttelised asukohad. Määruses kasutatakse elektrituuliku mõistet Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud võrgueeskirja12 § 2 lg 11 tähenduses (edaspidi ka tuulik).
KOV korraldab oma territooriumi ruumilist planeerimist ja planeeringu menetluses on tal juhtroll. Planeeringu koostamine on KOVi jaoks tuuleenergia arendamisel kõige koormavam menetlusetapp, kus eri huvide tasakaalustamine võib olla keeruline. Uute tuuleenergia võimsuste lisandumine on takerdunud just planeeringumenetluses. Seega on täiendavate tuuleenergia võimsuste lisandumiseks oluline, et toetus motiveeriks KOVe planeeringumenetlusi kõiki menetlusreegleid järgides lõpule viima ja kehtestatud planeeringud oleksid ka elluviidavad.
Lõiked 2 ja 3 – toetuse taotlemise õigus tekib, kui kas ühes KOVi kehtestatud planeeringus või mitme kehtestatud planeeringu peale kokku on võimalik vähemalt kaheksa tuulikupositsiooni rajamine. Kaheksa tuulikupositsiooni võib tuleneda ka mitmest erinevast planeeringust.
Toetuse taotlemise õigus on seotud panusega taastuvenergia eesmärgi ja ENMAK 2035 eesmärkide saavutamisesse ehk teisisõnu, kui suur on tuuleenergia täiendav võimsus, mida vastav haldusakt edasi menetleda võimaldab.
Planeeringumenetluse käigus tuulikupositsioonide arv enamasti oluliselt väheneb. Samuti ei ole välistatud olukord, kus planeering kehtestatakse eri planeeringualadele erineval ajal. Seega võib ühe kehtestamise otsusega olla kaetud suhteliselt väike arv tuulikupositsioone, aga mitme ala peale kokku võivad kehtestatud planeeringud KOVis võimaldada rajada täiesti märkimisväärse täiendava tuuleenergia võimsuse.
Minimaalse tuulikupositsioonide arvu lävend on kehtestatud lähtudes järgmistest põhimõtetest:
• Planeeringu või planeeringute potentsiaalne mõju riiklikele taastuvenergia ja teistele ENMAK 2035 eesmärkidele peab olema sisuline. Mida väiksem on tuulikute arv, seda väiksema tõenäosusega on tuulepargi rajamine majanduslikest kaalutlustest lähtudes otstarbekas ja seda väiksem on ka panus taastuvenergia eesmärkide saavutamisesse.
• Üldjuhul on planeerimismenetluse läbiviimine mahukas sõltumata tuulikute arvust. Samas on tuulikupositsioonide arvule lävendi seadmisel lähtutud sellest, et mida enam tuulikupositsioone, seda olulisem on muutus senises keskkonnas ja seda enam võib olla muutusest mõjutatuid, kes tuleb protsessi kaasata ja kellega koostöös tuleb tuulepargi sobiva lahenduseni jõuda.
• Suurem tuulikute arv tähendab ka suuremat tuulepargi kulutõhusust sh madalamat tasandatud elektrienergia maksumust (LCOE), mis omakorda suurendab tuulepargi rajamise tõenäosust ja kaudsemalt mõjutab ka elektrienergia hinda.
Lisaks planeeringu kehtestamisele on ka oluline, et planeering oleks elluviidav. Sellele, kas planeering on elluviidav, annab hinnangu ehituslubade taotlemine ja andmine. Seetõttu on toetusega hõlmatud planeeringu elluviimisele asudes ehituslubade andmine.
Eelnõu kohaselt tekib toetuse taotlemise õigus ka juhul, kui planeering on kehtestatud 2025. aastal. 2025. aastal kehtestati kaks KOV eriplaneeringut. Tagasiulatuva mõjuga sätte eesmärk on toetada nende kahe kehtestatud planeeringu alusel tuulepargi rajamisega edasiliikumisel. Tagasiulatuva mõjuga säte on vajalik ka selleks, et tagada juba kehtestatud planeeringutega jätkamist ja välistada meetme väljatöötamisel kaudne mõju, mis võiks panna omavalitsused valiku ette, kas planeeringute menetlemisega oodata seni, kuni meetme määrus on jõustunud ja taotlusvoor avatud, millel võiks olla tuuleenergia arendamisele hoopis aeglustav mõju.
Lõige 4 – toetusmeetme kontekstis on iga KOVi taotlus eraldi projekt. Seega ei ole sättes mõeldud mitte tuulepargi projekti või planeeringut, vaid rahastamistaotluse alusel algatatud menetlust.
§ 3. Toetuse suurus
Lõige 1 – toetuse eesmärk on toetada tuuleenergia elluviidavate planeeringute kehtestamiseni jõudmist. Toetuse esimese väljamakse suurus on seotud kehtestatud planeeringutes ette nähtud tuulikupositsioonide arvuga. Seega mida enam tuulikupositsioone on planeeringu kohaselt võimalik rajada, seda suurem on toetus.
Iga tuulikupositsioon annab toetuse summasse 70 000 eurot. Arvestades, et toetuse taotlemise õigus tekib kaheksa tuulikuga, on esimese väljamakse miinimummäär 560 000 eurot. Toetuse esimese väljamakse maksimummäär on 2,5 miljonit eurot ühe KOVi kohta. Väljamakse 2,5 miljonit eurot võib jaguneda mitme planeeringu vahel, sh osaliselt kehtestatud planeeringute vahel eeldusel, et tuulikupositsioonide minimaalse arvu nõue on täidetud.
Lõige 2 – planeering peab olema elluviidav. Ainuüksi planeeringu kehtestamine ei vii tuulepargi rajamiseni, taastuvenergia tootmiseni jõudmiseks on oluline, et planeeringut on asutud ellu viima ehk tuulikutele on taotletud ja antud ehitusload. Planeeringumenetlusele järgnev ehitusluba antakse viieks aastaks, mis tähendab, et ehitusluba taotletakse üksnes sellistele projektidele, mis on kavas ka valmis ehitada. Seega esmase hinnangu planeeringu elluviidavusele annab ehitusloa menetlus. Seetõttu on toetuse väljamakse jagatud kahe etapi vahel – planeeringu kehtestamine ja planeeringuga seotud ehitusloa andmine.
Kui planeeringut asutakse ellu viima, on võimalik täiendava toetuse taotlemine, mis sõltub megavattide arvust, mille ulatuses planeeringu elluviimiseni on jõutud. Taastuvenergia eesmärgi saavutamisesse suurema panuse andvate tuulikute toetamiseks on eelnõus seatud tuuliku nimivõimsuse lävend 5 megavatti (MW). Kaasaegsed tuulikud on sellest enamasti küll suurema nimivõimsusega, samas on juba 5 MW tuuliku toodang oluline täiendus taastuvenergia tootmisesse. Mida suuremas ulatuses planeering ellu viiakse ehk mida enam megavatte jõuab tuulepargi rajamise järgmisesse etappi, seda suurem on toetus.
Planeeringu elluviimisele asumine lisab iga ehitusloaga kaetud tuuliku megavatt toetusele 12 000 eurot ja 5 MW alampiiri arvestades on toetuse miinimummäär, st ühe 5 MW tuulikuga kaasnev toetus 60 000 eurot. Kui planeeringu elluviimisele asutakse kaheksa 5 MW tuulikuga, on toetuse määr 480 000 eurot.
Seega juhul, kui kehtestatud planeeringutega on kaetud kaheksa tuulikupositsiooni ja kõikidel positsioonidel asutakse planeeringu elluviimisele, on toetuse suurus kokku 1 040 000 eurot.
Toetuse teise väljamakse maksimummäär on 2,5 miljonit eurot ühe KOVi kohta. Tuuleenergia edendamise toetuse maksimummäär on ühe KOVi kohta sõltuvalt tuulikute arvust ja võimsusest kokku kuni 5 miljonit eurot, mis jaguneb kahe etapi vahel.
Eelnõu § 4. Taotlusvoor
Lõige 1 – toetuse taotlusi võtab vastu, menetleb ning vastavad otsused teeb SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK).
Lõige 2 – toetust antakse jooksva taotlusvooru kaudu kuni eelarve ammendumiseni. Käesolevas meetmes ei ole ette nähtud hindamiskriteeriume ega pingerea koostamist. See tähendab, et toetuste taotlemine ja menetlemine toimub pidevalt, kuni eelarves vahendeid on. Vahendite ammendumisel voor suletakse. Taotlusi menetletakse nende laekumise järjekorras ning rahuldatakse nõuetele vastavaks tunnistamise järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. See tähendab seda, et väljamaksete tarbeks ei broneerita ei esimese ega teise väljamakse tarbeks eelarvet, vaid taotlused rahuldatakse nõuetele vastavaks tunnistamise järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.
Lõige 3 – toetuse taotluse rahuldamise otsus tehakse lisatingimusega haldusmenetluse seaduse § 53 lõike 1 punkti 3 tähenduses. Toetust saab taotlema tulla kehtestatud planeeringu alusel. Rakendusüksus rahuldab nõuetele vastava taotluse ja määrab toetuse summa vastavalt kehtestatud planeeringule määruse § 3 lõike 1 tingimustel. Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse kõrvaltingimus, täpsemalt lisatingimus haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks, millega sätestatakse toetuse saajale õiguslik alus saada toetust ka ehitusloa väljastamise eest.
Taotluse rahuldamise otsusesse kavandatakse lisada sõnastus: "Ehitusloa andmise tegevuse toetuse summa kinnitatakse väljamaksega, kuid see ei saa olla suurem kui maksimaalne toetuse summa TAT § 3 lõike 2 kohaselt. Summa kinnitamisel lähtutakse ehitusloaga kaetud tuulikute planeeritud megavattide nimivõimsusest."
Toetuse summa määratakse kindlaks rakendusüksuse tehtava toetuse väljamakse toiminguga, mis tugineb määruse § 3 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Toetuse väljamaksmiseks nii planeeringu kehtestamise kui ehitusloa andmise eest tuleb esitada maksetaotlus.
Lõige 4 – sätestatakse, et taotlusvooru eelarve kinnitab energeetika- ja keskkonnaminister käskkirjaga. Igas taotlusvoorus jagatavate vahendite hulk sõltub otseselt riigieelarve võimalustest. Vahendite eraldamisel riigieelarvest saab sellest lähtuvalt kehtestada ka konkreetse vooru eelarve.
Lõige 5 – KIK teavitab taotlusvooru avamisest, peatamisest ja sulgemisest ning vooru eelarvest enda kodulehel. Sellega kindlustatakse, et ühest kohast oleks lihtsalt leitav terviklik ning täpne informatsioon taotlusvooruga seonduva kohta.
Lõige 6 – KIK sulgeb taotlusvooru selle eelarve ammendumisel, kuid mitte hiljem kui 31.10.2028. Eesmärk on tagada toetusmeetme kõikide väljamaksete tegemine 2028. aasta lõpuks. Taotlusvoor lõpeb hiljemalt 31. oktoobril 2028. aastal selleks, et rakendusüksus jõuaks taotlust kontrollida, taotluse rahuldamise otsuse teha ning toetuse saajal oleks aega esitada maksetaotlus ning 31. detsembriks 2028. aastal jõuaks toetuse väljamakse teha.. Taotlusvoorude korraldamine sõltub vajadustest ning riigieelarves ettenähtud vahenditest. Kui konkreetse vooru eelarve ammendub, taotlusvoor suletakse ning täiendavate vahendite tekkimisel avatakse uus voor.
Eelnõu § 5. Nõuded taotlejale ja taotlusele
Lõige 1 – toetuse taotleja on KOV, kelle territooriumile detailplaneeringu või KOV eriplaneeringuga on ette nähtud vähemalt kaheksa tuulikupositsiooni rajamise võimalus.
Lõige 2 – sätte kohaselt ei tohi taotleja seaduslikul esindajal olla pettuse, majandustegevuse ja äriühingu maksejõuetusega seotud kehtivat karistust.
Lõiked 3 ja 4 – toetuse saamiseks esitab KOV pärast haldusakti vastuvõtmist taotluse KIKile. Taotlused esitatakse e-toetuse keskkonnas.
Taotletava toetuse summa taotluses märkimine võimaldab rakendusüksusel hinnata taotluse vastavust määruses sätestatud toetuse suuruse ja piirmäärade tingimustele. Taotletava toetuse summa esitamine on vajalik, et siduda taotlus konkreetsete planeeringuga ette nähtud tuulikupositsioonide ja planeeringu elluviimise etappidega ning kontrollida toetuse arvestamise aluseid vastavalt määruse §‑s 3 sätestatule.
Et hõlbustada taotlusega hõlmatud tuulikute sidumist andmekogudes taotluse aluseks olevate menetlustega, tuleb toetuse taotluses näidata planeeringu rekvisiidid planeeringute andmekogus. Kuivõrd toetuse taotlemise õigus on seotud tuulikute arvuga, tuleb taotluses näidata selgelt ka planeeringuga lubatud tuulikupositsioonide arv.
Vastavalt planeeringute andmekogu põhimääruse13 § 10 lõike 3 punktile 7 tuleb planeeringute andmekogusse nii detailplaneeringu kui KOV eriplaneeringu kohta kanda mh planeeringuga lubatud rajatiste arv. Seega tuleb tuulikute arv kehtiva õiguse kohaselt planeeringus kajastada. Tuulikute võimsuse kajastamise kohustust planeeringus ei ole. Planeeringus märgitakse maksimaalne tuuliku kõrgus. Seega tuulik, millele ehitusluba asutakse taotlema, ei tohi ületada planeeringus määratud kõrgust, aga võib olla sellest madalam, mis enamasti tähendab ka väiksemat võimsust. Et kohustust planeeringus tuuliku võimsust määrata ei ole, ei ole see ka määruse eelnõu kohaselt toetuse taotlemise kriteerium.
§ 6. Taotluse menetlemine
Lõige 1 – sätestatakse, et taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja vastavuse kontrollist ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
Lõige 2 – sätestatakse, et rakendusüksus (KIK) võib anda puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja. Arvestades taotluse suhtelist lihtsust ja formaliseeritust siis üldjuhul ei ole pikema tähtaja andmine vajalik ning venitaks põhjendamatult menetlust. Erandkorras ja mõjuva põhjuse olemasolul on siiski võimalik anda ka pikem tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
Lõige 3 – sätestatakse, et rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt ja partnerilt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist.
Lõige 4 – sätestatakse, et rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 15 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Juhul kui taotluses on tuvastatud puuduseid ja nende kõrvaldamiseks on antud tähtaeg, siis seda aega ei loeta taotluse menetlemise aja sisse. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud juhtudel HMS arvestades pikendada.
§ 7. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine
Lõige 1 – sätestatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Taotlus rahuldatakse, kui täidetud on kõik käesolevas määruses taotlejale ja taotlusele sätestatud nõuded ning vooru rahalised vahendid seda lubavad.
Lõige 2 – kui toetuse summa ületab taotlusvoorus saadaolevate vahendite mahtu, rahuldatakse taotlus osaliselt taotlusvoorus veel vabade vahendite piires. Kui taotlusvooru eelarve jääk väljamakse taotluse täies mahus rahuldamist ei võimalda, tehakse osalise väljamakse otsus ja taotleja võib taotluse rahastamata osas esitada järgmisse taotlusvooru.
Lõiked 3 ja 5 – sätetes on loetletud rakendusüksusele minimaalsed nõuded, mida toetuse rahuldamise või mitterahuldamise otsuses tuleb märkida.
Lõige 4 – taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui taotlejale on antud taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg aga sellest hoolimata puudusi kõrvaldatud ei ole, taotleja on esitanud valeandmeid, taotlus või taotleja ei vasta määruse tingimustele või vooru eelarve taotluse rahuldamist ei võimalda.
Samuti ei rahuldata taotlust juhul, kui sama tuulikupositsiooniga arvestades on juba meetmest toetust saadud. Eesmärk on tagada, et sama tuulikupositsiooni eest ei makstaks toetust mitu korda.
§ 8. Toetuse väljamaksmine
Lõige 1 – toetuse saamiseks peab toetuse saaja esitama maksetaotluse. Pärast taotluse rahuldamist esitab toetuse saaja viivitamata maksetaotluse planeeringu kehtestamise toetuse saamiseks. Planeeringu elluviimisele asudes esitab toetuse saaja maksetaotluse pärast ehitusloa andmist. Maksetaotlused ehitusloa andmise rahastamiseks rahuldatakse nende laekumise järjekorras kuniks meetmes on vabu vahendeid. Planeeringu kehtestamise toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud toetuse summale.
Lõige 2 – toetus makstakse välja 20 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest. Sätte eesmärk on tagada toetuse saajale selge ja prognoositav väljamakse tähtaeg pärast nõuetekohase maksetaotluse esitamist. Tähtaeg annab rakendusüksusele piisava aja maksetaotluse kontrollimiseks
Lõige 3 – maksetaotlus tuleb esitada hiljemalt 30. novembril 2028. a. Maksetaotluse esitamise lõpptähtaja kehtestamise eesmärk on tagada, et kõik toetusega seotud menetlused ja väljamaksed oleks võimalik lõpule viia enne meetme rakendamisperioodi lõppu, mis on 31.12.2028. Tähtaeg on vajalik riigieelarveliste vahendite õigeaegseks kasutamiseks, arvestamiseks ja aruandluseks ning tagab, et rakendusüksusel on piisav aeg maksetaotluste menetlemiseks ja toetuste väljamaksmiseks enne perioodi lõppu.
Lõige 4 – planeeringu elluviimisele asudes võib esialgu kavandatud tuulikupositsioonide arv olla planeeringus kajastatust erinev, kui ehituslubasid taotletakse väiksemale arvule tuulikutele kui planeering võimaldab. Samuti selgub planeeringu elluviimiseks antud ehituslubade andmisel tuuleenergia toodangusse panuse andvate megavattide arv. Seetõttu tuleb pärast ehituslubade andmist esitada maksetaotlus, milles esitatakse andmed planeeringu elluviimiseks antud ehituslubade ja elektrituulikute võimsuse kohta. Ehitusluba antakse igale rajatisele eraldi, seda ka juhul, kui mitme tuuliku ehitusload on koondatud ühte haldusakti. Ehitusloa taotlemisel esitatakse ehitisregistrisse taotlusega koos rajatise parameetrid, millest tuleb välja ka tuuliku nimivõimsus.
Lõige 5 – väljamaksetaotluste rahuldamisel arvestatakse taotlusvooru eelarvega. Kui taotlusvooru eelarve ei võimaldada taotlust täies mahus rahuldada, rahuldatakse taotlus osaliselt. Näiteks kui toetuse taotlus on esitatud kaheksa tuulikupositsiooni kohta, taotlusvooru eelarve võimaldab toetuse välja maksta ainult viie tuulikupositsiooni osas, on taotlejal õigus esitada järgmisesse taotlusvooru kolme tuulikupositsiooniga kaasneva toetuse taotlus. Sisuliselt on sätte eesmärk selgitada, et kaheksa tuuliku lävendi täitmine on taotlusvoorude ülene. Ehk kui planeeringutega on kaheksa positsiooni olemas, võib väljamakseid teha ka sõltuvalt eelarvest erinevates taotlusvoorudes.
§ 9. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saajal on eeskätt kohustus teavitada rakendusüksust toetuse väljamaksmise aluseks olnud haldusakti muutmisest, kehtetuks tunnistamisest või tühisuse tuvastamisest. Kui kohus peatab näiteks esialgse õiguskaitse korras haldusakti kehtivuse, siis seda ei loeta toetuse saaja kohustuse rikkumiseks.
§ 10. Toetuse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine
Toetuse eesmärk on toetada tegevusi, mis viivad tuuleenergia osakaalu suurenemiseni. Selleks peab esmalt tuuleenergiat võimaldav planeering olema õiguspärane ja elluviidav ning kõik järgnevad load samuti õiguspärased. Kui tuulepargi rajamist võimaldav haldusakt tunnistatakse kehtetuks, ei ole tuulepargi rajamine võimalik ja seetõttu on alus ka toetuse tagasinõudmiseks.
Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse vastavas ulatuses taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Juhul, kui ilmneb asjaolu, mille tõttu toetuse andmise eeldused ei ole olnud täidetud või need langevad ära pärast toetuse andmist, puudub ka alus toetuse saamise õiguse kehtimiseks vastavas ulatuses. Kehtetuks tunnistamine toimub üksnes selles ulatuses, milles toetus tagasi nõutakse, võimaldades seeläbi arvestada olukordadega, kus toetuse andmise tingimused ei ole täidetud vaid osaliselt.
Kuna toetuse suurus sõltub tuulikute arvust või ehituslubadega kaetud megavattidest, siis võib osadel juhtudel olla põhjendatud ka toetuse osaline tagasinõudmine näiteks juhul, kui mitmest planeeringust üks või mitmest ehitusloast üks või mõned kehtetuks tunnistatakse.
Eelnõus on toetuse tagasinõude aluseks juhus, kus KOV tunnistab haldusakti tema andmisest nelja aasta jooksul kehtetuks või muudab seda sel viisil, et näiteks määruses sätestatud kaheksa tuulikupositsiooni nõue ei ole täidetud. Perioodiks nelja aasta määramisel on kasutatud analoogiat keskkonnamõjude hindamisega, kus keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet või keskkonnamõju hindamise aruannet on otsustajal võimalik nelja aasta jooksul rakendada eelhinnangu andmise nõude täidetuks lugemisel14. Samuti on nelja aasta perioodi kasutatud riigieelarve seaduse § 551 lõikes 4 projektipõhise toetuse tagasinõudmise regulatsioonis.
III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole otsest puutumust Euroopa Liidu õigusega. Eelnõul on kaudne seos Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga15 (EL) 2023/2413, 18. oktoober 2023, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652. Direktiivis on seatud Euroopa Liidu taastuvenergia üldeesmärgina 42,5%, püüdlusega 45%. Eestis taastuvenergia osakaalu suurenemine panustab ka Euroopa Liidu üldeesmärgi täitmisesse.
IV Määruse mõjud
Planeeringutes, mis on jõudnud vastuvõtmise või avaliku väljapaneku järgsete muudatuste etappi16, on 564 MW. Seega sellises mahus planeeringute puhul on üldse menetluslikult võimalik, et jõutakse lähiaastatel ka planeeringu kehtestamiseni.
Sihtrühm
KOVid
Kokku on tuuleenergia planeeringuid 21-s KOVis, nemad on toetuse peamine sihtrühm.
Tuuleparkide läheduses elavad inimesed
Toetus mõjutab kaudsemalt tuuleparke menetlevates KOVides elavaid inimesi nii siis, kui tuulepargi rajamiseni jõutakse, st visuaalsed muutused harjumuspärases elukeskkonnas, kui ka seeläbi, et toetust kasutatakse elanike heaolu, sh avalike teenuste parendamiseks.
Tuulepargi arendajad
Samuti mõjutab toetus tuuleenergia arendajaid, kellest suuremaid on kümmekond.
4.1. Sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju
Toetusmeede on suunatud KOVdele, mistõttu see ei puuduta otseselt elanike igapäevaelu. Kaudselt avaldub mõju siis kui toetus suurendab KOVide motivatsiooni viia lõpule tuuleenergia projektide arendamiseks vajalikud menetlused. Menetluste lõpule viimine võib viia tuulepargi rajamiseni, mille tulemusel võivad muutused (eelkõige visuaalsed) elukeskkonnas avalduda. Tuulepargi rajamine võimaldab KOVdel ja tuulepargi ümbruses elavatel majapidamistel saada tuulikutasu. Käesoleva meetme raames antav ühekorda lisatoetus on kavandatud KOVdele, kel on võimalus toetus suunata avalike teenuste arendamisesse ja kohaliku elu kvaliteedi parandamisesse, mis tasakaalustab tuuleparkide rajamisega kaasnevat muutust. Kohaliku kasu olemasolu võib suurendada taastuvenergia projektide sotsiaalset aktsepteeritavust17.
Meetme mõju avaldub eeskätt läbi selle, kas planeeringumenetlustega liigutakse senisest kiiremini edasi. Täiendavate tootmisvõimsuste lisandumine on seejuures kaudne oodatav mõju, mis sõltub eraldiseisvatest investeerimisotsustest ja projektide elluviimisest. Mõjutatud on eelkõige elanikud kohalike nendes omavalitsustes, kelle territooriumile tuuleparke kavandatakse, sest nendel KOVidel on õigus toetust taotleda.
Toetuse eesmärk on Eesti majandusele ja ühiskonnale laiemalt positiivset mõju avaldavate tuuleparkide rajamisest tekkivat kasu jagada kohaliku tasandiga ning seeläbi panustada regionaalarengusse. Jätkuva kvaliteetse ning objektiivse otsustusprotsessi tagavad senised kehtivad planeerimis- ja loamenetluse nõuded, kohustuslik kaasamine ja keskkonnamõjude hindamine, haldusaktide põhjendamise kohustus ja kohtulik kontroll ning toetuse tagasinõudmise võimalus õigusvastaste otsuste korral.
4.2. Mõju majandusele
Meetme otsene mõju majandusele seisneb menetluste läbiviimise kiiruse ja tõhususe parandamises. See loob eeldused taastuvenergia täiendava tootmisvõimsuse lisandumiseks ja aitab kaasa sellele, et soodsama elektrienergia hinnaga tunde on enam. Elektrienergia hind mõjutab lisaks vahetule elektritarbimisele ka üldist majanduskeskkonda, suurinvesteeringute tegemist Eestisse, sellega kaasnevaid töökohti ning kaupade ja teenuste hinda.
TalTechi uuringu kohaselt on Eesti ühiskonnale kasulik kogukulude ja kogutulude vaatest jõuda taastuvenergia osakaalus 70-80%18.
Toetusmeede vahetult majanduskeskkonda ei mõjuta. Majanduslik mõju avaldub kaudselt, sõltuvalt sellest, kas toetuse tulemusel jõutakse menetlused lõpule viia ning sellele järgnevalt tehakse investeerimisotsused ja projektid ellu viiakse. Lisanduv tuuleenergia panustab soodsama elektrienergia ja täiendavate kohapealsete tootmisvõimsustega energiajulgeoleku tagamisse.
Säilib mõningal määral risk, et toetus ei pruugi piisavalt motiveerida planeeringute lõpuleviimist või ilmnevad menetluse järgmistes etappides mingid takistused, mille tõttu ei jõuta selleni, et tuulepark jõuab rajamiseni ja täiendavat taastuvenergiat võrku on võimalik toota. Samuti on teatav risk ebaühtlane piirkondlik areng sõltuvalt sellest, kas piirkonnas üldse on võimalik tuuleenergiat arendada (keskkonna ja kaitseotstarbelised piirangud).
4.3. Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Toetusmeetmel puudub otsene mõju elu- ja looduskeskkonnale. Mõju avaldub kaudselt tuuleenergia arendamise soodustamise kaudu. Toetusmeede ise ei muuda keskkonnanõudeid ega keskkonnamõjude hindamise kohustust.
Meetme tulemusel vähendab taastuvenergia kasutuselevõtt kasvuhoonegaaside heidet. Samas on igal elektritootmisviisil mõjud, mis võivad avalduda lokaalselt maastikule, elustikule ja elukeskkonnale ning mille leevendamiseks tuleb kasutada vastavaid meetmeid. Seega mõjud ei tulene toetusmeetmest, vaid võimalikest arendusprojektidest, mille elluviimine sõltub eraldiseisvatest otsustest. Mõjud ja nende leevendamise meetmed selgitatakse välja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel.
Kui toetusmeetme kasutuselevõtu järgselt jõutakse tuuleparkide rajamiseni, avaldub mõju projektipõhiselt ja muutusest on mõjutatud eelkõige keskkond tuuleparkide läheduses.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riske maandatakse planeerimismenetluse ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise kaudu.
4.4. Mõju regionaalarengule
Toetus loob täiendavad võimalused kohalike omavalitsuste tulubaasi tugevdamiseks ning avalike teenuste arendamiseks, eriti maapiirkondades. Kuna toetus on seotud konkreetsete menetluste (planeeringu kehtestamine ja ehitusloa andmine) lõpuleviimisega, mõjutab meede eelkõige nende omavalitsuste arenguvõimalusi, kus on olemas eeldused tuuleenergia arendamiseks ning kus vastavaid menetlusi läbi viiakse.
Kui toetusmeetme rakendamise tulemusel jõutakse tuuleparkide rajamiseni, avaldub mõju projektipõhiselt. Sellisel juhul võib lisanduda kaudne regionaalne mõju läbi investeeringute, kohaliku maksutulu ning majandustegevuse elavnemise. Mõjutatud on eelkõige tuuleenergia arendamiseks sobivad piirkonnad, mis on sageli väljaspool suuremaid linnu.
Toetusmeetme mõju sõltub ka sellest, millistesse tegevustesse KOVid saadud toetuse suunavad.
Ebasoovitavate mõjude riskiks on, et toetusmeetme mõju ei jaotu piirkondade vahel ühtlaselt, kuna tuuleenergia arendamise võimalused sõltuvad looduslikest tingimustest, maakasutusest ning kehtivatest piirangutest. See võib teatud juhtudel suurendada regionaalseid erinevusi. Samas tuleneb sellisel juhul regionaalne erinevus eelkõige looduslikest ja ruumilistest eeldustest, mitte toetusmeetmest endast. Samal ajal ei ole nendel KOVidel, kus tuuleenergia arendamine ei ole võimalik, ka menetluskoormust ega võimalike arendustega kaasnevat vajadust muutustega kohaneda. Kavandatav meede soodustab eeskätt selliseid piirkondi, kus tuuleenergia arendamine võimalik on.
4.5. Mõju riigiasutusele ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
KOVidele lisandub motivatsioon planeeringumenetluste lõpuleviimiseks, kuid menetluslik koormus ei suurene oluliselt, kuna tegemist on olemasolevate ülesannete täitmisega. Toetuse eesmärk on kiirendada otsusteni jõudmist. Meede ei muuda olemasolevat tuuleenergia planeerimisega seotud regulatsiooni, jätkuvalt tuleb õiguspäraselt läbida põhjalik planeeringumenetlus ja teha kõik vajalikud uuringud ning analüüsid.
Toetuse administreerimisega kaasneb töökoormus rakendusüksusele.
Mõju avaldub pidevalt toetuse rakendamise perioodil, esmalt seeläbi, et panustatakse kiirete ja korrektsete haldusmenetluste läbiviimisesse. Väikesemahuline koormus kaasneb ka taotluse esitamisega. Taotluse esitamise koormus on piiratud (kord kvartalis). Mõjutatud on kõik tuuleenergia planeeringutega tegelevad KOVid ning toetust menetlev asutus.
Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale ei ole põhiseaduslikkuse analüüs ministri määruse eelnõu seletuskirja kohustuslik osa. Siiski saab välja tuua, et põhiseaduse § 154 lõike 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused kõiki kohaliku elu küsimusi iseseisvalt seaduste alusel. Põhiseaduse § 154 lg 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on ruumiline planeerimine kohaliku elu küsimus, mida KOV korraldab iseseisvalt. Riigikohus on kinnitanud, et planeerimisautonoomia kuulub KOV enesekorraldusõiguse tuuma (RKPJKo 18.01.2019, 5-18-4/10, p 48–49; RKPJKo 30.06.2025, 5-24-33/25, p 111). KOV-il on ulatuslik kaalutlusõigus planeeringu algatamise, koostamise ja kehtestamise üle, sealhulgas õigus jätta planeering üldse algatamata (RKPJKo 30.06.2025, 5-24-33/25, p 111) või see lõpetada.
Eelnõuga loodav meede ei kohusta KOVi planeeringut kehtestama ega ehitusluba andma. Samuti ei vabasta meede KOVi ühegi seadusest tuleneva planeerimismenetluse nõude täitmisest, hoolikast otsuse kaalumisest ega kohustusest hinnata otsustamisel kõiki asjakohaseid asjaolusid. Toetust saavad need KOVid, kelle planeeringud ja ehitusload eelnõus sätestatud tingimustele vastavad, kuivõrd eesmärk on toetada neid KOVe, kellel on tekkinud nii töökoormus kui vastutus tuuleenergia arendamiseks vajalike planeeringute ja lubade menetlemisel.
Peamine ebasoovitavate mõjude risk kohalike omavalitsuste puhul seisneb selles, et rahaline stiimul võib jätta mulje, et mõjutab KOVide kaalutlusõiguse teostamist planeerimis- ja loamenetlustes. Risk on seotud eelkõige otsustusprotsessi tajutava erapooletusega. Samas ei muuda toetusmeede KOVide õiguslikke kohustusi ega otsustuskriteeriume. Planeerimis- ja loamenetlused peavad jätkuvalt vastama kehtivatele õigusaktidele. Riski maandavad kehtivad menetlusnormid, kaasamisnõuded, keskkonnamõjude hindamine, haldusaktide põhjendamise kohustus, kohtulik kontroll ning toetuse tagasinõudmise võimalus õigusvastaste otsuste korral.
V Määruse rakendamiseks vajalikud kulud
Võttes aluseks toetuse ülesehituse, mille kohaselt esimene väljamakse tehakse alates 8 tuulikust iga tuulikupositsiooni arvestusena 70 000 eurot ja järgmiste väljamaksetena iga MW kohta 12 000 eurot, on toetuse kogumaksumus arvutatud täiendavalt järgmiste eeldustega:
• Toetust makstakse ühe KOVi kohta maksimaalselt viis miljonit eurot: kuni 2,5 miljonit eurot esimese väljamaksena ja kuni 2,5 miljonit eurot järgnevate väljamaksetena;
• KOV on ratsionaalne ja maksimeerib oma toetuse suuruse;
• Eeldades tuuliku nimivõimsuseks ehitusloa kohase toetuse arvutamisel 7,2 MW19;
• Toetust makstakse ka 2025. a kehtestatud planeeringutele;
• Kõigile planeeringutes kavandatud tuulikutele väljastatakse ehitusload;
• Tuginetakse Maa- ja Ruumiameti ja Kliimaministeeriumi hinnangule, millised planeeringud võiksid 2026. a kehtestatud saada.
Maa- ja Ruumiameti ja Kliimaministeeriumi hinnangul võib 2026. a ja 2027. a alguses planeeringute kehtestamiseni jõuda veel kuni seitse KOVi. Lisaks on 2025 kehtestatud Lääneranna ala 2 eriplaneering ja Pärnu linna eriplaneering. Kokku on nimetatud planeeringutes ca 160 tuulikupositsiooni. Eeldades 7,2 MW tuuliku nimivõimsust oleks koguvõimsus üle 1000 MW. Toetuse hinnanguline kogumaht on koos administreerimiskuluga kuni 20 miljonit eurot. Praktikas siiski tuulikupositsioonide arv võrreldes algselt kavandatuga planeerimismenetluse raames väheneb, seega võiks kehtestatud planeeringu raames täiendavaid tuulikupositsioone olla vahemikus 100-150, mis on kooskõlas ENMAK 2035 eesmärkidega. Meetme eelarve on 2026-2028 perioodil ca 20 miljonit eurot (sisaldab ka meetme halduskulusid).
2028. aasta eelarve mahu prognoos sõltub sellest, kas meetmel on ergutav mõju ja kehtestamiseni jõuavad ka sellised planeeringud, mille menetlusetapp praegu 2026. a kehtestamist ei võimalda. Eeskätt mõjutab see 2027 ja 2028 esimesi väljamakseid ja 2028 järgnevaid väljamakseid.
Toetuse maksmine toimub eelarveliste vahendite ammendumiseni.
Toetusmeedet rakendab rakendusüksusena Keskkonnainvesteeringute Keskus. Rakendusüksus võtab taotlusi vastu, kontrollib neid, teostab väljamakseid ja nõuab vajadusel toetuse tagasi.
VI Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
VII Määruse eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse läbi eelnõude infosüsteemi EIS kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Taastuvenergia Kojale, Eesti Planeerijate Ühingule, MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale ja Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonile.