Siseministri 18. novembri 2025. aasta määruse nr 37 „Kodanikuühiskonna suursündmuste toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Rahandusministeerium

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital

15.05.2026 nr 1-6/3457-1

Siseministri 18. novembri 2025. aasta määruse

nr 37 „Kodanikuühiskonna suursündmuste

toetuse andmise tingimused ja kord“

muutmine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Siseministri 18. novembri

2025. aasta määruse nr 37 „Kodanikuühiskonna suursündmuste toetuse andmise tingimused ja

kord“ muutmine eelnõu koos seletuskirjaga. Palume eelnõu kooskõlastada või arvamus esitada

10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa:

1) eelnõu 2 lk-l;

2) seletuskiri 5 lk-l.

Kristjan Ots

[email protected]

EELNÕU

13.05.2026

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Siseministri 18. novembri 2025. aasta määruse nr 37 „Kodanikuühiskonna

suursündmuste toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel.

Siseministri 18. novembri 2025. aasta määruses nr 37 „Kodanikuühiskonna suursündmuste

toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel.“;

2) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) on suursündmuse ühiskondlikku haaret arvestades mõeldud vähemalt 1000 osalejale,

kogueelarvega vähemalt 25 000 eurot ja mis tasuta osalejatele, kes ei kuulu suursündmuse

läbiviijate hulka.“;

3) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Projekti abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril ja lõpeb sama aasta 31. oktoobril, kui

taotlusvooru väljakuulutamise teates ei ole märgitud lühemat perioodi.“;

4) paragrahvi § 10 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) taotleja on nõuetekohaselt täitnud kõiki varem sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepinguid ja

tema suhtes tehtud riigisisese projektipõhise toetuse andmise otsuseid;“;

5) paragrahvi 10 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) taotleja ei ole saanud toetust samaks suursündmuseks Siseministeeriumilt,

Siseministeeriumi valitsemisala asutuselt või isikult, kelle asutajaõigusi teostab

Siseministeerium, välja arvatud kodanikuühiskonna strateegilises partnerluses tingimusel, et

strateegilise partnerluse toetuse andja esitab kinnituskirja, et ei toetata kattuvaid tegevusi;“;

6) paragrahv 12 lõige 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) Toetuse andmise periood, projekti abikõlblikkuse periood ja taotlusvooru eelarve;“;

7) paragrahv 12 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva.“;

8) paragrahv 20 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse saaja esitab tegevuste elluviimise aruande toetuse andjale TMS-is etteantud vormil

taotluse rahuldamise otsuse lisas määratud kuupäevaks.“;

9) paragrahv 21 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 21. Toetuse tagasinõudmine

(1) Toetuse andja võib makstud toetuse põhjendatud mahus osaliselt või täielikult tagasi nõuda

riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1 ettenähtud alustel või täiendavalt juhul, kui:

1) projekti tulemuste ja eesmärgi saavutamine ei ole tõendatud;

2) tehtud tegevused ei vasta taotluse rahuldamise otsusele või pole tõendatud;

3) kantud kulud ei vasta nõuetele või taotluse rahuldamise otsusele, toetust on kasutatud

mitteabikõlblikuks kuluks või kui projekti kulu on tasutud mujalt kui toetuse saaja

arvelduskontolt;

4) taotluse rahuldamise otsus on kehtetuks tunnistatud;

5) käesoleva määruse §-is 19 sätestatud teavitusnõudeid on oluliselt rikutud;

6) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise

otsuses määratud tingimusi;

7) selgub, et taotlus rahuldati esitatud valeandmete põhjal või toetuse saaja on varjanud andmeid

või teavet või mõjutanud toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;

8) toetus jääb projekti abikõlblikkuse perioodil kasutamata;

9) toetuse saaja loobub toetusest.“;

10) määrust täiendatakse 8. peatükiga järgmises sõnastuses:

„8. Rakendussätted

§ 25. Määruse rakendamine

(1) Käesoleva määruse 2025. aastal välja kuulutatud taotlusvoorule kohaldatakse edasiulatuvalt

§ 7 lõike 3, § 12 lõike 4, § 15 lõigete 4–7, § 16 lõike 1 ja 16 lõike 2 punkti 3 asemel käesoleva

paragrahvi sätteid.

(2) Abikõlblikkuse perioodi alguseks loetakse 2025. aasta 1. jaanuar taotluste puhul, mis

samaaegselt vastavad järgmistele tingimustele:

1) taotletud on 2025. aastal tekkinud abikõlblike kulude katmist;

2) taotlus on rahuldatud enne käesoleva rakendussätte jõustumist.

(3) Taotlusvoor on avatud kuni käesoleva määruse § 7 lõikes 1 sätestatud tähtajani või

eelarvevahendite lõppemiseni.

(4) Taotluse hindamise tulemuse saamiseks liidetakse kõigi hindajate antud punktid ja saadud

summa jagatakse hindajate arvuga, et saada keskmine punktisumma.

(5) Hindamistulemuste ja ettepanekute läbiarutamiseks toimub hindajate koosolek. Hindajad

on kohustatud läbi arutama kõik nõuetele vastavad taotlused, mille puhul kõrgeima ja

madalaima taotluse koondhinde vahe on enam kui 25 punkti.

(6) Taotluse rahuldamise lävend on koondhinne vähemalt 60 punkti. Lävendi ületanud taotlused

rahuldatakse kuni vooru eelarve lõppemiseni. Kui samaaegselt on esitatud lävendi ületanud

taotlused, mille täielikuks rahuldamiseks ei ole vooru eelarves enam piisavalt raha, rahuldatakse

need taotlused proportsioonis hindamistulemustega, küsides selleks eelnevalt taotleja

nõusolekut.

(7) Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse teeb hindamistulemuste alusel toetuse

andja juhatus. Taotluse võib jätta rahuldamata, kui selleks ei jagu eelarvevahendeid või kui

esinevad käesoleva määruse § 16 lõike 2 punktides 1, 2, 4 või 5 ettenähtud asjaolud.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

Kantsler

1

Siseministri määruse

„Siseministri 18. novembri 2025. aasta määruse nr 37 „Kodanikuühiskonna

suursündmuste toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määruses sätestatakse siseministri 18. novembri 2025. aasta määruses nr 37

„Kodanikuühiskonna suursündmuste toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus)

muudatused (edaspidi eelnõu).

Määruse rakendamise käigus selgus, et toetuse taotlemise tingimused on liialt kitsendavad ning

määruse toetuse andmise menetluskord vajab muutmist. Eelnõu tõhustab taotluste hindamise

menetlust ning tagab võimaluse kodanikuühiskonna suursündmuste toetust (edaspidi: toetus)

suunata eesmärgipäraselt ja ilma liigsete takistusteta Eesti suursündmuste korraldamiseks.

Eelnõuga muudetakse määruse kolme sätet, lisaks kehtestatakse rakendussättega erisused 2025.

aastal välja kuulutatud taotlusvooru läbiviimisele. Muudatused taanduvad sisuliselt järgmistele

küsimusele:

1) täpsustatakse toetuse esemeks olevale kodanikuühiskonna suursündmusele esitatavaid

tingimusi, sätestades jäiga osalejate alampiiri asemel paindlikumad tunnused;

2) nähakse ette muudatus projekti abikõlblikkuse perioodis, arvestades teisi määruses

tehtavaid muudatusi, mis puudutavad suursündmuste rahastamisallikaid ja taotluste

läbivaatamise korda;

3) kitsendatakse tingimust, mille järgi vastavaks ei loeta taotlejat, kes on saanud toetust

samaks suursündmuseks mis tahes Eesti avaliku sektori toetusest või välistoetusest;

4) tagatakse määruse kooskõla riigieelarve seaduse (RES) 29. detsembril 2025. aastal

jõustunud muudatustega, millega täiendati volitusnormi riigisisese projektipõhise

toetuse andmiseks, sätestati seaduse tasemel toetuse tagasinõudmise alused ja jäeti

valdkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada määrusega täpsustavad või muud

tagasinõudmise alused;

5) korvatakse määruse rakendamisel ilmnenud puudused;

6) võttes arvesse taotlusvooru kulgu ja suursündmuste kõrgaja lähenemist, antakse

võimalus rahuldada 2026. aastal taotlusi järjest, mitte ühtse pingerea alusel.

Eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena tagatakse riigieelarveliste vahendite eesmärgi- ja

sihipärane ning riigi eelarvestrateegias nimetatud prioriteetidele vastav ja läbipaistev

kasutamine. Suursündmuste senisest tõhusama toetamise läbi suureneb elanike kaasatus ja

teadlikkus kodanikuühiskonna väärtustest, paraneb vabaühenduste nähtavus ja

koostöövõrgustike toimimine ning kujuneb avatum, aktiivsem ja kaasavam ühiskond.

Eelnõuga ei kaasne täiendavat halduskoormust toetuse taotlejate ega haldusorgani jaoks.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

2

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Kristjan Ots (e-post

[email protected]).

Eelnõu ja seletuskiri keeletoimetatakse pärast kooskõlastusringi.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga

ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõuga muudetakse toetuse andmise tingimusi ja korda selleks, et tagada vahendite

eesmärgipärane, sihipärane ja läbipaistev kasutamine. Toetuse andmine on seotud arengukava

„Sidus Eesti 2021–2030“ ja selle programmi „Kogukondlik Eesti“ eesmärkide täitmisega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kümnest punktist.

Punktis 1 viiakse määruse preambul kooskõlla riigieelarve seadusega, täiendades volitusnormi

viidet RES § 531 lõikele 1 viitega RES § 551 lõikele 2.

Punktiga 2 muudetakse määruse § 5 lg 2 punktis 6 ettenähtud tunnust, mille järgi toetust saab

taotleda suursündmusele, mis toob kokku vähemalt 1000 unikaalset osalejat ja on osalejatele

tasuta. Selle asemel sätestatakse, et toetust saab taotleda suursündmusele, mis korraldatakse

suursündmuse ühiskondlikku haaret arvestades vähemalt 1000 osalejale, kogueelarvega

vähemalt 25 000 eurot ja mis on külastajatele tasuta. Muudatusest tulenevalt ei pea toetuse saaja

tõendama, et toetusega korraldatud suursündmust külastas vähemalt 1000 inimest. Selle asemel

tuleb taotluses ära näidata kavandatav osalejate arv. Taotleja peab seostama oma hinnangu

osalejate arvu kohta selle suursündmuse ühiskondliku haardega ehk tooma välja põhjused, miks

kavandatav suursündmus kõnetab sihtrühma sellisel määral, et 1000 inimese osalemist saab

pidada tõenäoliseks. Sõltuvalt suursündmuse iseloomust võib prognoos lähtuda näiteks

korraldava ja kaasatud vabaühenduste liikmeskonna arvust. Väljakujunenud sündmuste puhul

saab lähtuda ka sellest, kui arvukas on olnud sündmusest osavõtt eelnevatel aastatel.

Lisatingimusena peab suursündmuse kogueelarve olema vähemalt 25 000 eurot. Kehtima jääb

tingimus, et suursündmus oleks publiku jaoks tasuta. Eelnõuga tagatakse suursündmusele

piletita sissepääs osalejatele, kuid mitte tingimata kõigile suursündmuse läbiviimisel

osalejatele. Täpsustus on vajalik selguse huvides, et suursündmuse korraldajal on lubatud tasu

küsida toitlustajalt, oma teemalavaga sündmusel esinejalt või muus taolises rollis suursündmuse

läbiviimises osalevalt isikult.

Punktis 3 sätestatakse määruse § 7 lg 3 muudatus, millega edasiulatuvalt lubatakse katta

üksnes toetuse andmise aastal toimunud suursündmuse kulusid. Ühtlasi täpsustatakse

3

edasiulatuvalt abikõlblikkuse perioodi lõppu, milleks on taotlusvooru väljakuulutamise

kalendriaasta 31. oktoober.

Punktiga 4 laiendatakse määruse § 10 punktis 6 sätestatud tingimust seni sõlmitud lepingute

kõrval toetuse andmise otsustele. Muudatus lähtub projektipõhise toetuse andmise muutunud

korrast.

Punktiga 5 sätestatakse määruse § 10 punktis 7 senisest kitsam piirang, mille kohaselt taotleja

ei tohi olla saanud samaks suursündmuseks toetust Siseministeeriumilt või Siseministeeriumi

valitsemisala asutuselt, välja arvatud teatud tingimustel kodanikuühiskonna strateegilise

partnerluse toetusena. Kehtiv piirang välistab praktika, kus suursündmuse korraldamiseks

kasutatakse samaaegselt mitut avaliku sektori rahastut, pärssides seeläbi toetuse eesmärgipärast

kasutuselevõttu. Muudatusega avardatakse taotleja võimalusi rahastada suursündmust samal

ajal teistest avaliku sektori allikatest. Välistuseks jääb üksnes see, kui taotleja on samaks

suursündmuseks saanud toetust Siseministeeriumilt või selle haldusala asutustelt, sh SA-lt

Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi KÜSK). Kodanikuühiskonna strateegiliseks

partneriks olek ei välista võimalust taotleda toetust kodanikuühiskonna suursündmuse

korraldamiseks, kui Siseministeerium esitab KÜSK-ile kinnituskirja selle kohta, et

ministeeriumi andmetel toetatavates tegevustes kattuvusi ei ole.

Punktiga 6 täpsustatakse selguse huvides, et taotlusvooru väljakuulutamise teates märgib

KÜSK nii toetuse andmise perioodi kui projekti abikõlbulikkuse perioodi.

Punktis 7 muudetakse määruse § 12 lõiget 4 ja viiakse see vastavusse pärast 2025. aastal

väljakuulutatud taotlusvooru kehtima hakkava korraga, mille järgi taotlusi menetletakse

korraga, mitte jooksvalt kuni eelarvevahendite lõppemiseni.

Punktis 8 kaotatakse nõue, et tegevuse elluviimise aruanne tuleb digitaalselt allkirjastada.

TMS-is piisab esindusõigusliku isiku isikusamasuse tuvastamiseks süsteemi sisselogimisest.

Punktis 9 täpsustatakse määruse paragrahvis 21 ettenähtud toetuse tagasinõudmise aluseid,

tagades kooskõla riigieelarve seaduse § 551 lõigetega 1 ja 2. Võrreldes seni kehtinud

tingimustega täpsustatakse täiendavalt, et toetuse tagasinõudmiseks annab eraldi aluse see, kui

projekti kulu on tasutud mujalt kui toetuse saaja arvelduskontolt. Tingimus on vajalik, et tagada

kulude tõhus kontroll ja topeltrahastamise vältimine.

Punktiga 10 kehtestatakse 2025. aastal välja kuulutatud taotlusvooru kohta erisused, mida

kohaldatakse kuni toetuse andmise perioodi lõppemiseni 31. oktoobril 2026.

Lõikes 1 sätestatakse 2006. aastal taotluste jooksev hindamine ja rahuldamine ilma

paremusjärjestust moodustamata. Kui taotlus tunnistatakse vastavaks ja ületab hindamisel

lävendi, on see aluseks toetuse maksmisele.

4

Lõikega 2 jäetakse õiguskindluse põhimõttel abikõlblikkuse perioodi algustähtaeg muutmata

taotlusele, mis rahuldati enne rakendussätte jõustumist, kui taotletud on toetust 2025. aastal

kantud abikõlblike kulude katteks. Tegemist on erisusega määruse 7 lõikest 3.

Lõikega 3 määratakse käimasoleva taotlusvooru kestus vastavalt taotluste jooksva

läbivaatamise korrale, mis on erisus võrreldes määruse § 12 lõikes 4 sätestatuga.

Lõigetes 4–7 sätestatakse taotluste hindamise ja rahuldamise või rahuldamata jätmise reeglid

ilma viideteta paremusjärjestusele või pingereale. Täiendavalt reguleeritakse lõikes 5 võimalik

juhtum, kus 2026. aastal samaaegselt esitatud ja vastavaks loetud taotluste täielikuks

rahuldamiseks vooru eelarves raha ei jätku. Sellisel juhul jagatakse järelejäänud raha

samaaegsete taotlejate vahel proportsionaalselt lähtuvalt sellest, millised koondhinded on need

taotlused hindamisel saanud.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust. Eelnõu on kooskõlas Euroopa

Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.

5. Eelnõu mõjud

5.1. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: Eelnõu sihtrühma kuuluvad vabaühendused, kellel on õigus toetust taotleda. Nende

isikute ringi laiendatakse, kuna toetust taotleda saavad ka teistest avalikest rahastamisallikatest

sama suursündmuse jaoks toetust saanud taotlejad. Taotleja tõendamiskoormust vähendatakse

tingimuse osas, mis nõudis toetuse saamiseks vähemalt 1000 unikaalse osaleja kohalolu. Selgelt

sätestatakse korraldaja õigus tasu võtta suursündmuse läbiviimisel osalejatelt, kes ei ole

külastajad.

Mõju ulatus. Muudatuste mõju võib hinnata oluliseks, kuna need võimaldavad senisest märksa

laiemalt taotleda toetust ja seda eesmärgipäraselt kasutada kodanikuühiskonna suursündmuste

korraldamiseks. Muudatus taotluste hindamise korras, millega loobutakse paremusjärjestuse

moodustamisest, võimaldab taotluste hindamist ning toetuste määramist kiirendada. Seda on

vaja teha, kuna suursündmuste kõrgaeg on suvel ja toetuse andmise periood lõpeb hiljemalt 31.

oktoobril 2026.

Määruse muutmisega ei kaasne isikute põhjendamatult erinevat kohtlemist. Muudatuse

algatamise hetkeks on taotlusvoorus rahuldatud kaks taotlust. KÜSK on teavitanud puudutatud

isikuid määruse muutmise algatamisest ning selle eesmärgist. Taotluste puhul, mida ei ole

rahuldatud enne määruse muutmist, säilib taotlejal võimalus taotlus tagasi võtta ning esitada

uus taotlus muudatuste kehtestamise järgselt, juhul kui taotleja peab muudetud tingimusi enda

jaoks soodsamaks. Enne määruse jõustumist rahuldatud taotluste puhul abikõlblikkuse perioodi

algustähtaega ei muudeta, tagades seeläbi õiguskindluse.

Ebasoovitava mõju risk on väike, kuna toetuste taotlemine ja kasutamine on läbipaistev ja

reguleeritud ning järelevalve ja aruandluse kaudu ennetatakse võimalikku väärkasutust.

5

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtrühmale on oluline, kuid positiivne.

5.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital töötajad, kes taotlusi menetlevad ja

toetuse andja hindamiskogu liikmed. KÜSKis töötab 15 inimest. Toetuse taotluste menetlemise,

sealhulgas hindamisega, puutub kokku kõige rohkem viis inimest. Seega on sihtrühm väga

väike.

Mõju ulatus:eelnõu rakendamisega ei kaasne varem prognoosimata töökoormust, vaid üksnes

juba varem määrusega ettenähtud toetuse taotluste menetlemine. Vajadust lisatöökohtade järele

ei teki. Mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju esinemise risk on väike, sest KÜSKi

ülesandeid eelnõuga ei muudeta.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtrühmale ei ole oluline.

5.3. Halduskoormuse tasakaalustamine

Eelnõus kavandatud muudatustega ei kaasne halduskoormuse kasvu ettevõtjatele, inimestele

ega vabaühendustele. Samuti ei prognoosita muudatuste tõttu koormuse suurenemist toetuse

andja organisatsioonis. Nõudeid leevendatakse, bürokraatiat ei lisandu.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtrühmale on ebaoluline.

6. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eelnõu rakendamise

eeldatavad tulud

Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital teeb kõik tegevused seoses toetuse andmisega ehk

korraldab taotlusvooru, menetleb toetuse taotlusi, nõustab taotlejaid ja toetuse saajaid ning

tagab toetuse andmise ja kasutamise kontrolli kooskõlas määrusega. Toetus jaotatakse

riigieelarve strateegiaga kodanikuühiskonna arendamiseks eraldatud eelarve alusel avatud

taotlusvooru raames. Ettenähtud vahendid suunatakse eesmärgi- ja sihipäraselt

kodanikuühiskonna suursündmuste rahastamiseks. Eelnõul puudub vahetu mõju riigieelarve

tuludele ja kuludele võrreldes määruse rakendamiseks varasemalt ettenähtuga.

7. Eelnõu jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Kuna

eelnõu rakendamisega ei kaasne lisategevusi, ei ole vaja planeerida määrusega kohanemiseks

lisaaega.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja

arvamuse andmiseks KÜSK-ile. Lisaks küsitakse võimalusel ühisarvamust Eesti

kodanikuühiskonna arendamise kontseptsiooni (EKAK) valitsuskomisjonis vabakonda

esindavatelt liikmetelt.

6