Kiri

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 1/32

SISUKORD

1 ÜLDOSA 2

2 ASENDIPLAAN 4

3 ARHITEKTUUR 6

4 TULEOHUTUS 9

5 EHITUSKONSTRUKTSIOONID 12

6 KÜTE JA VENTILATSIOON 22

7 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 27

8 ELEKTER JA NÕRKVOOL 31

9 JÄÄTMEKAVA 33

10 JOONISED 33

11 LISAD 33

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 2/32

1 ÜLDOSA.

1.1 Seletuskirja ülesehitus

Seletuskirjas on kajastatud teemad, mis haakuvad konkreetse objektiga. Kui mingi

temaatika on kajastamata, siis ei ole see projekteerimise objektiks.

Eriosade kohta koostatakse ehitamise või edasise projekteerimise käigus täiendavad

projektid. Käesolevas seletuskirjas on inseneriosi käsitletud staadiumikohases

mahus. Eelprojekt ei ole hoone ehitustööde teostamise aluseks. Hoone ehitustööde

teostamiseks tuleb tellida seaduses ettenähtud tööprojekt.

1.2 Üldosa.

Seletuskirja koostamisel on aluseks võetud EVS 932:2017 „Ehitusprojekt”

1.3 Sissejuhatus.

Käesoleva töö eesmärk on Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, Matapera külas,

Kutsari kinnistule üksikelamu rajamine.

Töö aluseks on:

• Tellija lähteülesanne

• kõik Eesti Vabariigis kehtivad asjakohased õigusaktid, tehnilised

kirjeldused ja eeskirjad

• Viljandi Vallavalitsus. (19.07.2022). Korraldus nr 559 „Kutsari tee 2

katastriüksuse detailplaneering“

Ehitise kasutuseaks on planeeritud vähemalt 50 a.

1.4 Üldandmed.

1.4.1 Ehitise nimetus.

Viljandi maakond, Viljandi vald, Matapera küla, Kutsari 2 KÜ-le üksikelamu

projekteerimine

1.4.2 Tellija.

Janar Paabel

1.4.3 Kinnistu.

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Matapera küla, Kutsari 2 KÜ

Katastritunnus: 89901:001:2668

Sihtotstarve: Elamumaa 100%

Pindala: 5616.0 m²

sh Haritav maa: 6532,0 m²

Looduslik rohumaa: 1709,0 m²

Täisehituse %: 3,1 %

1.4.4 Projekteerijad

Üldosa ja arhitektuur (AR)

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 3/32

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo (reg kood 10364298)

Risti-Kõrtsi, Kiska küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond, 90120;

tel: +372 501 5423

E-post [email protected]

Uno Vaino volitatud arhitekt 7

Helle Vaino esindaja ja arhitekt EAL

Konstruktsioonid (EK)

MSKI Consulting OÜ

Kuu tn 18-11, 50104 Tartu linn, Tartu maakond

Tel: +372 552 4384

E-post: [email protected]

Mark Skirta diplomeeritud ehitusinsener, tase 7

Küte, ventilatsioon ja jahutus

Pimpa Embaqumba OÜ (reg.nr: 16125436)

Kodu tn 20-5, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10138

Tel: +372 522 1156

E-post: [email protected]

Polina Voitiks Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8

Energiamärgis

Pimpa Embaqumba OÜ(reg.nr: 11304648)

Kodu tn 20-5, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10138

Tel: +372 522 1156

E-post: [email protected]

Polina Voitiks Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8

1.4.5 Ehitusgeodeetiliste uurimistööde andmed.

Viljandi maakond, Viljandi vald, Matapera küla, Kutsari tee 2, Topo-geodeetiline

uuring, W Vara OÜ, töö nr: GD25232 (mõõdistatud 11.2025).

1.4.6 Aluseks võetavate õigusaktide, tehniliste kirjelduste ja eeskirjade loetelu.

Käesolev projekt lähtub järgnevatest Eesti Vabariigi projekteerimisnormidest,

standarditest jm asjakohastest õigusaktidest:

• Ehitusseadustik

• Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile

• Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 85 Eluruumile esitatavad

nõuded

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete

loetelu ja arvestamise alused

• Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 lisa 1 Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid

• Eesti standard EVS 932:2017 Ehitusprojekt

• EVS 894:2008+A2:2015 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides

• EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus“, Osa 7 Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 4/32

Projekt on lahendatud ehitusloa taotlemiseks vajalikus mahus. Projekteerimise

aluseks on tellijapoolsed soovid.

2 ASENDIPLAAN.

2.1 Vastavus lähteandmetele.

Elamu projekteerimisel on lähtutud kliendi soovidest ning olemasolevast olukorrast.

Krunt on hoonestamata.

2.2 Olemasolev olukord.

Mahlapuu KÜ piirinaabrid:

Põhjast: Kutsari-Karli KÜ, katastritunnus: 89901:001:2669, sihtotstarve elamumaa

100%;

Lõunast: Kutsari tee KÜ, katastritunnus: 62904:001:0114, sihtotstarve

transpordimaa 100%;

Läänest: Kutsari tee 4 KÜ, katastritunnus: 62904:001:0160, sihtotstarve elamumaa

100%;

Idast: 24159 Viljandi-Heimtali tee KÜ, katastritunnus: 62904:002:0015, sihtotstarve

transpordimaa 100%;

2.2.1 Olemasolev reljeef.

Kinnistu piires tasane, väikese langusega ida suunas

2.2.2 Olemasolev haljastus.

Olemasolev haljastus säilitatakse.

2.2.3 Olemasolev teedevõrk ja juurdesõidud. Kõnniteed

Olemasolev teedevõrk säilitatakse. Juurdepääs kinnistule rajatakse Kutsari tee`lt.

2.3 Plaanilahendus.

2.3.1 Hoone(te) ja rajatis(t)e paigutus.

Kinnistule on kavandatud üks ühekorruseline keldrita üksikelamu, mis on

projekteeritud ristküliku-kujulise kinnistu keskele.

Elamu pikim telg on orienteeritud ida-lääne suunaliselt. Elutuba ja avar terrass

avanevad õhtupäikesele.

Projekteeritud elamu valitud asukoht vastab detailplaneeringus toodud põhimõtetele.

Parkimine on lahendatud omal kinnistul.

2.3.2 Ehitusetappide kirjeldus.

Etappideks jagamist ei toimu.

2.3.3 Vertikaalplaneering.

Sademevesi juhitakse hoonest eemale ning immutatakse pinnasesse omal kinnistul.

Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval olevatele

kinnistutele.

2.3.4 Hoone paiknemiskõrgus.

Elamu projekteeritav ± 0,00 = 71.10

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 5/32

2.3.5 Sademevee käitlemine.

Sademevett ei käidelda. Sademevesi immutatakse maasse kinnistu piires.

2.4 Teed ja platsid.

2.4.1 Juurdesõidutee.

Juurdepääs kinnistule rajatakse Kutsari tee`lt. (katastri nr: 62904:001:0114).

Juurdepääsutee lõikumisnurk teega on 90º.

Ol.olev sissepäästee Viljandi-Heimtali teelt suletakse ning tee haljastatakse muruga.

2.4.2 Krundisisesed teed ja platsid.

Kinnistule projekteeritud teed ja platsid rajatakse tänavakividest(Vt. Asendiplaan).

2.4.3 Katendi konstruktsioon.

Betoonkivisillutiskatend:

- Betoonkivi, h = 6 cm

- Liivast paigalduskiht,h = 3 cm

- Kiilutud lubjakivikillustik alus fr 32/63 kiiluda

- fr 16/32 ja fr 4/16, h = 20 cm

- Dreenkiht (k≥2,0 m/ööp), h = 30cm

- Täitematerjal (k≥0,5 m/ööp), h = 66 cm

- Olemasolev aluspinnas min tihendustegur Kt=0,98

2.4.4 Haljastus ja heakorrastus.

Krundile rajatakse täiendavad muruplatsid, soovikohane iluaed ja vajadusel

tarbeaed peale ehitustöö lõppemist Tellija kavandi kohaselt.

2.4.5 Piire.

Kinnistu ümber rajatakse vajadusel 3d paneelaed.

Aia kõrgus on 1,2m.

2.4.6 Väravad.

Kinnistule pääsuks rajatakse liug- ja jalgvärav.

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 6/32

2.4.7 Prügikonteinerid

Prügikonteiner paigutatakse elamu kõrvale vähemalt 2 m kaugusele hoonest ja 4 m

kaugusele naaberkrundi piirist sillutiskiviga alale.

2.4.8 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine.

Parkimine toimub omal kinnistul.

2.4.9 Parkimiskohtade arvutus.

Kinnistule on ette nähtud kolm parkimiskohta. (Vt Asendiplaan). Autod pargitakse

hoovi.

2.5 Tuleohutus.

2.5.1 Tuletõrjepääsud.

Tuletõrjeautod pääsevad hoone juurde mööda rajatavat juurdepääsuteed.

2.5.2 Ehitiste tulepüsivusklass.

TP-3

2.5.3 Tuleohutuskujad.

Elamu on krundile projekteeritud selliselt, et naaberkinnistu hoonetega on

minimaalselt 8 m vahet.

3 ARHITEKTUUR.

3.1 Ehitise tehnilised näitajad.

3.1.1 Elamu

Ehitisealune pind: 186,3m2

Maapealse osa alune pind: 186,3 m2

Maapealsete korruste arv: 1

Maa-aluste korruste arv: 0

Absoluutne kõrgus: 77,0 m

Kõrgus: 5,8 m

Pikkus: 18,7 m

Laius: 10,6 m

Sügavus: 0

Suletud netopind: 105,7 m2

Köetav pind: 157,4 m2

Maht: 869 m3

Maapealse osa maht: 869 m3

Tubade arv: 4

3.2 Arhitektuurne üldlahendus.

3.2.1 Asendiplaaniline idee, planeeringu piirangud.

Projekteerimisel on lähtutud kliendi soovidest ning olemasolevast olukorrast.

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 7/32

3.2.2 Hoone arhitektuurne üldkontseptsioon ja funktsionaalne ülesehitus,

ruumijaotus.

Ühekorruselisse elamusse on planeeritud avatud köögiga suur elutuba, mis jätkub

õhtupäikesele avatud terrassiga ning kolm magamistuba. Üleriiete garderoobiga

esikust algav koridor viib elutuppa, koridorist pääseb WC-sse ja magamistubadesse.

Vanemate magamistuba on ühendatud garderoobiga. Elamusse on kavandatud

elektrikerisega leili- ja duširuumiga saun. Sauna avarast eesruumist on otseväljapääs

õue. Tehnilisse ruum on ühendatud majapidamisruumiga.

3.3 Hoone akustikale esitatavad nõuded

Hoone akustikale ei esitata nõudeid.

3.4 Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus

3.4.1 Vundamendid.

SO-1

Plaatvundamendi sokliosa.

3.4.2 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid.

VS-1

Kipsplaat

Aurutõke FinnFoam FF-PIR 100mm

Karkass 50x200 s.600

Soojustus kivivill 200mm

Tuuletõkkeplaat Isover RKL-30 30mm

Vertikaalne dist. liist 25x100 s.600

Voodrilaud

3.4.3 Põrandad pinnasel.

PP-1

Raudbetoon plaat 80 mm

Ehituskile

Vahtpolüstüreen 300 mm

Tihendatud aluspinnas

3.4.4 Katused, katuslaed, nende soojustehnilised näitajad.

VL-1

Puistevill ca.500 mm

Ogaplaatferm

Aurutõkkekile

Kübarprofiil 25 mm samm 400 mm

Kipsplaat 2x

K-1

Katusekivi Benders Carisma

Roovitus 50x50 s.600 (vastavalt tootja juhistele)

Roovitus 32x50 s. 600

Aluskate

Ogaplaatferm, samm vastavalt tootja juhistele

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 8/32

3.4.5 Siseseinad.

SS-1

2x kipsplaat

Kips karkass

(Mineraalvill)

2x kipsplaat

3.4.6 Varikatused, rõdud, terrassid ja teised hoone välisperimeetril asuvad

konstruktsioonid.

Hoone tagaküljele projekteeritud puidust terrass rajatakse kruvivaiadele minimaalse

rajamissügavusega 700 mm.

3.4.7 Üldised nõuded välispiiretele

Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei või piirete soojajuhtivus üldjuhul

ületada väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)].

Soojustuse valikul energiaarvutuses lähtuda järgmistest algväärtustest: välisseinte

soojajuhtivus <0,15 W (m2·K), katuste soojajuhtivus < 0,1 W(m2·K), akende

soojajuhtivus 0,7 W(m2·K) ja uste soojusjuhtivus 1,0 W(m2·K).

Heliisolatsioon:

Ehitusseadustiku § 7 alusel tuleb ehitis projekteerida ja ehitada ning korras

hoida hea tava kohaselt. Sama seaduse § 11 lõik 2 punktis 5 on öeldud, et ehitis

peab tagama kaitse müra eest. Hea tava kohaselt ehitatud hoone peaks vastama

Eesti standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra

eest“ heliisolatsiooni nõuetele tehnoseadmete ja õhumüra osas või mingi muu

Euroopa Standardile. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ kohaselt kuulub piirkond II mürakategooria alasse, kus

kehtib müra normtaseme piirväärtus päeval 50 dB ja öösel 40 dB. Elamu

siseseinte heliisolatsioon: min 40 dB.

3.4.8 Välisviimistlus

Fassaadi välisseinad kaetakse fassaadilauaga (tumehall, Tikkurila 5088 Turve).

Aknaraamid ja uksed värvitakse sobivalt kontrastset tooni mustaks.

Vihmaveesüsteemi värv: must Ruukki RR 33. Terrass viimistletakse 2x terrassiõliga.

Musta värvi (Benders Carimsa) katusekiviga kaetud katus on täiendava viimistluseta.

Kasutatud materjalidel peab olema Terviseameti heakskiit.

3.4.9 Siseviimistlus

Siseviimistluse kvaliteet peab vastama „RYL 2013 Ehitustööde kvaliteedi

üldnõuded. Hoone sisetööd” 2. kvaliteediklassi nõuetele. Tööd tuleb teostada

vastavalt heale ehitustavale, Eesti Vabariigis kehtivatele ehitus-, tule- ja tervisekaitse

normidele ning materjalide ja toodete valmistajate tingimustele.

Siseviimistlus teostatakse vaoshoitud heledas käsitluslaadis. Siseseinad on

puhastatavad ja pestavad. Niisketes ruumides (WC, pesuruumid) kaetakse seinad ja

põrand keraamiliste plaatidega. Eluruumide põrandaks on laudis, põrandad

õlitatakse 2x. Põrandakatetele peab olema tagatud vähemalt 10 aastane garantii.

Uksed värvitakse valgeks. Hoone laed ehitatakse kipsplaadist, pahteldatakse ja

värvitakse vesialusel värviga valgeks. Vannitubades ja WC-des töödeldakse

kahekordne kipsplaatlagi niiskustõkkega, pahteldatakse ja värvitakse vesialusel

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 9/32

värviga valgeks. Sauna leiliruumi lagi ja seinad vooderdada lehtpuulaudisega.

4 TULEOHUTUS.

4.1 Kasutatud normdokumentide loetelu.

• Tuleohutuse seadus

• Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

• Siseministri 18. veebruar 2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord

• Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile

• Eesti standard EVS 932:2017 Ehitusprojekt

• Eesti standard EVS 812-7:2018 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

• Eesti standard EVS-EN 62305-1:2007 Üldpõhimõtted

• Eesti standard EVS 812-6:2012+A2:2017 Tuletõrje veevarustus

• Eesti standard EVS 812-3:2018/AC:2018 Küttesüsteemid

• Eesti standard EVS 812-2:2014/AC:2018 Ventilatsioonisüsteemid

• Eesti standard EVS 871-2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused

• Eesti standard EVS 919-2013+A1:2014 Suitsutõrje

• Eesti standard EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid

• Eesti standard EVS 620-2:2012/A1:2017 Tuleohutus. Ohutusmärgid

• Eesti standard EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika. Hädavalgustus

• Eesti standard EVS-CEN/TS 54-14:2018 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi

lahendused

• Eesti standard EVS-EN 62305-1,2,3,4 Ehitiste piksekaitse

4.2 Arvestuslik inimeste arv hoones ja tõenäoliselt võimalik

maksimaalne hoones viibivate inimeste arv.

Ei määratleta

4.3 Hoone kasutusviis.

I – Üksikelamu

4.4 Ehitise kasutamise otstarve

11101 Üksikelamu

4.5 Hoone tulepüsivusklass.

TP-3

4.6 Kandekonstruktsioonide tulepüsivused.

Ehitise kandekonstruktsioonide tulepüsivuse nõuet ei esitata.

4.7 Korruste arv.

Ühekorruseline keldrita ja pööninguta hoone

4.8 Põrandate klass.

Ei normeerita

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 10/32

4.9 Siseseinte ja lagede pinnakihi süttivustundlikkuse ja tulelevikuklass.

Üldiselt:D-s2,d2

Tehnilised ruumid:

seinad ja lagi: B-s1,d0

põrandad: DFL-s1

tehnoruumi põrand: A2FL-s1

4.10 Välisseinte pinnakihi süttivustundlikkuse ja tulelevikuklass.

Terrassi pind: D-s2,d2

Välisseina välispind: D,d2

Õhutuspilu välispind: D,d2

Õhutuspilu sisepind: D-s2,d2

4.11 Katusekatte klass.

Katuse pealispinna kate peab olema klassist Broof(t2-t4)

4.12 Eripõlemiskoormus.

Alla 600 megadžauli ruutmeetri kohta

4.13 Hoone jaotus tuletõkke sektsioonideks, sektsioonide

piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass.

Hoone moodustab ühtse tuletõkkesektsiooni.

4.14 Evakuatsiooniteede ja -pääsude kirjeldus.

Hoonest saab väljuda uste kaudu, mille mõõt on 1000 ja 900 mm.

Siseuste minimaalne laius on 700 mm

4.15 Suitsuärastus, paiskpinnad.

Suitsuärastus toimub läbi avatavate akende/uste.

4.16 Küttesüsteemide tuleohutus

Hoones on üks ühe lõõriga moodulkorsten. Puitelementide kaugus korstnast min

100 mm vahe tihendada kivivillaga (mahukaaluga 100kg/m3; min. 600oC).

Esimesele korrusele rajatakse kamin mille võimsus on väiksem kui 20 kw.

Küttekollete liigitus ja ohutuskujad:

Pinnatemperatuuri

liigitus

Ohutuskuja

mm

Klasside näited

Küttekolde

või selle osa

klass

Keskmine

temperatuur

°C

Külg-

suunas

Üles-

poole

All

a-

poo

le

Kuuma

pinnaga

80-140 150 250 50 -110 mm müüritis

küttekolde piiril;

-55 mm müüritis, mis ei

puutu kokku leegiga;

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 11/32

-ahju- ja kaminalaed;

-väikese leegiavaga

ahjuuksed laiusega; alla 300

mm

-leivaahjuuksed;

-tahmaluugid, mis on

isoleeritud vähemalt 30

mm paksuse mineraalvati

kihiga või muu sellele

vastava isolatsiooniga ja mis

mõnikord leegiga kokku

puutuvad, nt leivaahju

ülaluugid.

Tabeli märkus

*Küttekolde eraldi müüritud kest loetakse ohutuskujasse kuuluvaks.

Põlevmaterjalist ehitisosa ja katte vahele jäetakse siiski 5 mm kuni 15 mm

deformatsioonivuuk.

Koldeesine põrandakate:

Tahke kütuse kolde suu ees peab olema kas mittepõlevast materjalist põrand või

põleva põrandakatte puhul plekk-kate järgmiste mõõtmetega:

- uksega kolde puhul peab plekist põrandakate ulatuma ukseavast 100 mm

kummalegi poole, arvestades ukseava servast ja koldesuust eemale 400 mm,

arvestades kolde esiservast;

- ukseta kolde puhul: 150 mm mõlemale poole ja vähemalt 750 mm kolde

esiservast eemale;

- kui koldel on esiservas 50 mm kõrgune ääretõke või kui kolde sügavus on

üle 750 mm, siis on plekk-katte vastavaks mõõduks 600 mm.

Plaati ei kinnitata põranda külge, vaid kolde müürituse külge 50 mm ülespöördega.

Korstna puhastusluugi ette peab jääma 600mm vaba ruumi.

Küttesüsteemi (kamin ja korsten) paigaldamisel tuleb lähtuda tootjapoolsetest

juhistest.

Moodulkorsten:

Kuni 120 kW küttekolde suitsulõõriga (nn väike suitsulõõr) võib ühendada ühe

küttekolde ning põlemisgaaside temperatuur, arvestamata lühiajalisi ületusi, lõõris

võib olla kuni 350 °C, see on aluseks käesolevatele tingimustele. Lõõr tuleb teha

selline, et selle seinte välispinna temperatuur ei ületaks 80 °C. Tuleb arvestada

võimalikku niiskumis-

ja sööbimisohtu, mida võivad põhjustada kütuse omadused ja suitsu madal

temperatuur.

4.17 Tuleohutusabinõud hoones (kustutid, vesikud, viidad, avariivalgustus

jne)

Hoonele tuletõrjevahenditega vabaks juurdepääsuks peab olema tagatud krundil

materjalide ladustamisel ja autode parkimisel vaba läbipääs.

Elamusse tuleb paigaldada vähemalt üks autonoomne tulekahjusignalisatsiooni

andur. Soovituslik on lisada andur elamu igasse eluruumi ja abiruumi. Elamusse

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 12/32

paigaldatakse üks vingugaasiandur ja vähemalt üks käsitulekustuti, mille asukoht on

märgistatud ning asub kõigile kättesaadavas kohas.

Kasutatava kaablite tuletundlikkus peab olema vähemalt Dca-s2,d2,a2.

Lähim tuletõrjevee veevõtukoht asub Kutsari tee 8 kinnistul, mis asub ca 200m

kaugusel.

5 EHITUSKONSTRUKTSIOONID.

5.1 Üldandmed

5.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Projekteerimistööde mahtu kuulub püstitatav eramu aadressil Viljandi maakond,

Viljandi vald, Matapera küla, Kutsari tee 2 KÜ. Käesolevat projektiosa koos teiste

projektiosadega (tehnosüsteemid, arhitektuur jm) tuleb vaadata tervikuna.

Ehitusprojekt on koostatud eeldusel, et tarindid valmistatakse ja paigaldatakse ning

ehitustooted tehakse kehtivate või seletuskirjas ja joonistel näidatud määruste,

standardite, normide, eelnormide ning hea ehitustava kohaselt, järgides vastavate

ametiisikute, omanikujärelevalve ja projekteerija nõudeid.

Käesolevas seletuskirjas esitatud üldised nõuded ja andmed kehtivad kõikide

ehitusprojektis käsitletud ehitiste ja rajatiste kohta, kui joonistel või üksikasjalikes

kirjeldustes pole märgitud teisiti.

Ehitusprojektis sätestatud nõuete täitmine on kohustuslik kaasa arvatud juhtudel kui

need on rangemad kui õigusaktides, normdokumentides, standartides ja muudes

juhendmaterjalides sätestatud miinimum või soovituslikud nõuded. Ehitusprojektis

sätestatud nõuetest võib taganeda üksnes tellija, projekteerija ja omanikujärelevalve

nõusolekul.

Eeldatud on, et ehitustöödel, toodete valmistamisel, materjalide valikul ja

kasutamisel juhindutakse lisaks projektdokumentatsioonile kõigist ehituse tehnilist

külge ning materjalide ja toodete kasutamist ja käsitlemist puutuvatest

dokumentidest (sh tarindisüsteemide, tehaselise valmistusega elementide,

materjalide tootja või turustaja poolsed kasutus- ja paigaldusjuhised ning eeskirjad),

sõltumata sellest, kas seda on kirjeldatud projekti dokumentides. Juhul, kui

erinevates nõuetes ja juhendites on vastuolud, tuleb konsulteerida

omanikujärelevalvega ja projekteerijaga.

Ehitustööde käigus hoonesse paigaldatavatele ehitustoodetele, sealhulgas

teraselemendid, puitelemendid jms tuleb koostada ehitustööde töövõtja või materjali

tarnija poolt tootejoonised. Tootejoonised ei kuulu ehitusprojekti koosseisu.

Ehitustehnoloogia, sh ehitamiseks vajalike kaevandite, tugiseinte, tugede, rajatiste ja

muude ajutiste konstruktsioonide lahendus, veetõrje- ja kuivendussüsteemid ei kuulu

ehitusprojekti koosseisu ja lahendatakse töövõtja poolt.

Tööstuslikke, tootepõhiste süsteemide (näiteks fassaadi- või katusesüsteemid) ja

nende kinnituste projekteerimine ei kuulu ehitusprojekti koosseisu.

Avastatud vastuoludest ehitusprojektis tuleb koheselt projekteerijat teavitada.

Kui käesolev seletuskiri koos joonistega ei võimalda täpselt määrata mõne tööliigi

ulatust või nõutud kvaliteeti või tööd teostada, peab esmalt hankima täiendavat

informatsiooni projekteerijalt.

5.1.2 Normdokumendid

Konstruktsioonide ehitusprojekt on koostatud lähtudes Eesti Vabariigis kehtivatest

standarditest ja normidest, õigusaktidest ja hankedokumentidest.

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 13/32

Põhilised kasutatud normdokumendid on järgmised (siin ja mujal projektis ei loetleta

kehtivaid õigusakte, mis on üldkohustuslikud):

Projekteerimise alused:

• Eesti standard EVS-EN 1990:2002+NA:2002 Eurokoodeks 0:

Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.

Koormused:

• Eesti standard EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 Eurokoodeks 1:

Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud,

omakaalud, hoonete kasuskoormused

• Eesti standard EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006 Eurokoodeks 1:

Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus

• Eesti standard EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007 .Eurokoodeks 1:

Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus

• Eesti standard EVS-EN 1991-1-7:2006 .Eurokoodeks 1:

Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised

koormused

Raudbetoonkonstruktsioonid:

• Eesti standard EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007 Eurokoodeks 2:

Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid

hoonetele

• Eesti standard EVS-EN 1992-1-2:2006 .Eurokoodeks 2:

Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus

Puitkonstruktsioonid:

• Eesti standard EVS-EN 1995-1-1:2005 Eurokoodeks 5. Puitkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks

• Eesti standard EVS-EN 1995-1-2:2005 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus

Kivikonstruktsioonid:

• Eesti standard EVS-EN 1996-1-1:2005 Eurokoodeks 6. Kivikonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata

kivikonstruktsioonide projekteerimiseks

• Eesti standard EVS-EN 1996-1-2:2005 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus

• Eesti standard EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012 Eurokoodeks 6:

Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 2: Projekteerimiskaalutlused,

materjalide valimine ja müüritööde teostamine

Vundamendid:

• Eesti standard EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006 Eurokoodeks 7: Geotehniline

projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad

Muud:

• Eesti standard EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.

• Eesti standard EVS 812:2008 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava

põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus

• Eesti standard EVS 920-5:2015 Katuseehitusreeglid. Osa 5: Lamekatused

• Eesti standard EVS-EN ISO 13370:2017 Soojusülekanne pinnasesse.

Arvutusmeetodid

• Eesti standard EVS-EN ISO 13793:2004 Vundamentide soojuslik

projekteerimine külmakergete vältimiseks

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 14/32

5.2 Projekteerimise lähteandmed

5.2.1 Kavandatav eluiga

Hoone kande- ja kande-piirdetarinditel, soojusisolatsioonil, hüdroisolatsioonil, auru

ja tuuletõkkel, fassaadikattel (va. värvkate), katusekattel (va. värvkate ja võõpkate ja

SBS kate) on projekteeritud kasutusiga 50 aastat (kategooria 4. EVS-EN 1990:2002).

Katusekividest kattel on projekteeritud kasutusiga vähemalt 20 aastat (kategooria 2.

EVS-EN 1990:2002).

5.3 Koormused

Järgnevates alapunktides on kirjeldatud hoone konstruktsioonidele mõjuvad

vertikaal- ja horisontaalkoormused.

Koormuste osavarutegurid kandepiirseisundis ja kasutuspiirseisundis vastavalt

standardile EVS-EN 1990:2002+NA:2002.

5.3.1 Kasuskoormused

Vertikaalsed kasuskoormused:

Vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-1:2002 : Koormuse liik: Klass qk, kN/m2 Qk, kN φ0 φ1 φ2 Majapidamis- ja

elamispinnad

A 2,0 2,0 0,7 0,5 0,3

5.3.2 Lumekoormus

Vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-3:2006:

Lumekoormuse normsuurus maapinnal sk=1,5 kN/m2

Lumekoormuse kujutegur hoone katusel aladel, kus ei teki lume kuhjumist

μ1=0,8

Lumekoormuse sh. lumekottide kujutegurid arvutatakse vastavalt EVS-EN 1991-1-

3:2006 vastavalt katuse geomeetriale.

Lumekoormuse kombinatsioonitegurid:

φ0 φ1 φ2

0,5 0,2 0,0

5.3.3 Tuulekoormus

Vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-4:2007:

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 15/32

Keskmine tuulerõhu baasväärtus q

ref

= 276 N/m2 (vref=21m/s)

Maastikutüüp II.

Tippkiirusrõhu väärtus qp= 0,45 kN/m2 (hmax=9,0m).

Tuulekoormuse kombinatsioonitegurid:

φ0 φ1 φ2

0,6 0,2 0,0

5.4 Tehnoloogilised koormused

5.4.1 Vertikaalsed läbipainded

Summaarsest koormusest tingitud lubatud läbipainde piirsuurused terasest ja

raudbetoonist kandekonstruktsioonidele:

Vahelaed mis kannavad kandvaid poste või seinu: wmax = L/400

Vahe- ja katuselaed üldjuhul: wmax = L/300

Muutuvast koormusest tingitud lubatud läbipainde piirsuurused terasest ja

raudbetoonist kandekonstruktsioonidele:

Vahelaed mis kannavad kandvaid poste või seinu: w3 = L/500

Vahelaed, millele toetuvad deformatsioone

halvasti taluvad konstruktsioonid: w3 = L/500

Vahe- ja katuselaed üldjuhul: w3 = L/400

5.4.2 Horisontaalsiirded

Summaarsest koormusest tingitud horisontaalsiirde piirväärtused:

Hoone tervikuna u = H/500

Ühe korruse ulatuses: u = H/300

5.4.3 Keskkonnatingimused

1. Raudbetoonkonstruktsioonid

Keskkonnaklassid lähtudes standartidest EVS-EN 1992-1-1 ja EVS-EN 206-1 Konstruktsiooni asukoht Keskkonna-klass Min. betooni

klass

cnom,mm Lubatud prao

laius, mm

Köetavad siseruumid XC1 C20/25 25 0,40

Pinnase sees

(vundamendid,

maaalused välisseinad)

XC2 C25/30 35 0,30

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 16/32

Vihma eest kaitsmata

püstsed betoonpinnad

(välistrepid)

XC4+XF1 C35/45 40 0,30

Vihma eest kaitsmata

rõhtsad betoonpinnad

(välistrepid vms)

XC4+XF3 C35/45 40 0,30

Raudbetoonkonstruktsioonide vastavus keskkonnaklassile tagatakse betooni

koostise ja sarruse kaitsekihiga.

2. Kivikonstruktsioonid

Keskkonnaklassid lähtudes standardist EVS-EN 1996-2:2006

Kõik sisetingimustesse projekteeritud müüritise materjalid (sh mört jne) peavad

vastama MX1 keskkonnaklassile, märgades siseruumides kui pole niiskuse eest

kaitstud MX2 keskkonnaklassile ja välistingimustes pinnasega kokkupuutes

kasutatud materjalid peavad vastama MX3 keskkonnaklassile.

Kivikonstruktsioonide vastavus keskkonnaklassile tagatakse materjali koostise ja

sarruse kaitsekihiga.

3. Puitkonstruktsioonid

Kui pole eraldi märgitud teisiti, kuuluvad kõik puidust ja liimpuidust

konstruktsioonid järgmistesse kasutusklassidesse ja peavad olema vastavalt

viimistletud ja kaitstud: EVS-EN 335:2013 kohane kasutusklass 2 - puit või

puidupõhised tooted on kaitstud ilmastikumõjude eest (eriti vihm), kuid võib

toimuda juhuslik, mitte püsiv niiskumine (näiteks õhuniiskuse kondenseerumine).

5.4.4 Piirete soojusjuhtivus

Välispiirete U arvud on määratud kooskõlas energiatõhususarvutustega ja määrustes

ette antud miinimumväärtustega ning on toodud konstruktsioonitüüpide joonistel.

Antud U arvud on kasutatud tehnosüsteemide projekteerimisel ja energiamärgise

arvutamisel ja seega kõik hilisemad muudatused U arvudes tuleb muuhulgas

kooskõlastada ka tehnosüsteemide projekteerijatega ja tingimusel, et

energiatõhususarv (KWh/m2*a) ei muutu.

5.5 Kandvad konstruktsioonid

5.5.1 Üldkirjeldus

Projekteeritav elamu koosneb ühekorruselistest mahust. Maa-aluseid korruseid ei ole

projekteeritud. Elamu kõrgus maapinnast on 5,8 m. Korruse kõrgus 2,76 m. Plaani

mõõdud on 18,6 x 10,6 m. Vundament on madal, kandeseinad puitsõrestikust,

katuselaed on ogaplaatfermidest sildega kuni 10,1 m. Hoonel on kelpkatus, kuhu

üldjuhul pääseb ainult teenindamiseks.

5.5.2 Üldjäikus

Hoone üldjäikus ning üldvastupanu külgkoormustele tagatakse põikseintega. Jäikust

tagavad põikseinad projekteeritakse puitsõrestikust.

5.5.3 Madalvundamendid

Hoone rajatakse plaatvundamendile (N: Benders).

5.5.4 Põrandad pinnasel

Kõik nõrgad kihid (kiht 1, muld) tuleb põranda alt eemaldada ja asendada vajadusel

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 17/32

mineraalse täitepinnasega (täitekiht). Täitekiht peab olema tihendatud.

Täitekihi või tihendatud aluspinnase peale rajatakse 200 mm paksune

veekapillaartõusu takistav kiht, mille materjalid ja sõel peaksid vastama MaaRYL

2010 joonisel 2232:K1 1a alale. Katkestuskihi peale paigaldatakse soojusisolatsioon

250mm EPS tüüpi soojusisolatsiooni plaatidest. Soojustusplaadid paigaldatakse

kahes kihis, vuugid tuleb teha nihkes, alumine kiht paksem (200 mm), ülemine õhem

(50 mm). Soojustuse peale paigaldatakse geotekstiilist eralduskiht (vuugid nihkes,

ülekatted 200mm), et vältida betooni sattumist plaatide vahele. Põrandaplaat on

projekteeritud teha raudbetoonist 100mm, kasutades vähemalt C25/30 (EN 206-1)

XC1 betooni. Kulumiskindluse klass 4.

Juhul, kui plaadi sisse on projekteeritud põrandaküttetorustik, tuleb see paigaldada

vastavalt KV osa ja tootja juhenditele, torustik peaks olema fikseeritud selliselt, et

plaadi sarrustamine, betooni valamine ja muud tööd ei kahjustaks seda.

5.5.5 Kandeseinad

Kandeseind on projekteeritud puitsõrestikust, prussist 50x200.

5.5.6 Katus

Katus on projekteeritud ogaplaatfermidest.

5.5.7 Välistrepid

Välistrepi ja terrassi pinnaviimistlus vastavalt arhitektuursele osale, trepiastmete

pind peab välistama libastumisvõimaluse arvestades märja ilmaga või lumega.

5.6 Nõuded ehituskonstruktsioonidele

5.6.1 Üldist

Käesolevas peatükis antakse üldised nõuded milledele peab vastama valminud ehitis

ja selle osad (konstruktsioonid, tooted, materjalid). Käesolevas peatükis antud

nõuded kehtivad kõikide konstruktsioonide puhul, kui joonistel või üksikasjalistel

kirjeldustel ei ole need täpsustatud.

5.6.2 Tolerantsid

• Üldist

Tolerantsid tuleb kohaldada kõikidele projektis esitatud mõõtmetele ning kõikidele

null-mõõtmetele (joonistel märkimata null-mõõdud, nagu näiteks sein servaga telje

peal, taridetail elemendi pinna peal vms). Erinevate lubatud tolerantside väärtuseid

ei tohi liita (näiteks kui on antud õõnespaneeli eeltõusu tolerants +/-10mm ja

õõnespaneeli paksuse tolerants +/-5mm, platsil mõõdetud paneeli eeltõus võib

erineda nimimõõtmest vaid 10mm, mitte 15mm).

Projektis üksikasjaliste kirjelduste juures või joonistel on antud ainult üksikud

tolerantside väärtused ja ainult juhul kui tuleb rakendada standarditest või juhenditest

suuremat täpsust.

• Raudbetoonkonstruktsioonid

Raudbetoonkonstruktsioonide tolerantsid vastavalt standarditele EVS-EN 13670-

1:2010 (Betoonkonstruktsioonide ehitamine), EVS-EN 13369 (Betoonvalmistoodete

üldeeskirjad) ja toote standarditele. Kõikidele projekteeritud konstruktsioonidele on

kohaldatud 1. tolerantsiklass (normaaltolerantsid) EVS-EN 13670-1:2010 mõistes

ning B tolerantsiklass EVS-EN 13369 ja toote standardite mõistes. Vajadusel järgida

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 18/32

täiendavalt ka Betonielementtien toleranssit 2011 nende mõõtude puhul, mille kohta

EVS-ENV 13670-1:2010, EVS-EN 13369 ja toote standardid juhiseid ei anna.

Taridetailide ja muude tootepõhiste elementide paigaldustolerantsid ei või olla

suuremad kui vastava detaili tootja juhendites.

• Kivikonstruktsioonid

Kivikonstruktsioonide tolerantsid vastavalt EVS-EN 1996-2:2006 ning TarindRYL

2010 p.51 ja p.52 nõuetele. Projekteeritud konstruktsioonidele on kohaldatud

tolerantsiklass 2.

• Puitkonstruktsioonid

Puitkonstruktsioonide tolerantsid vastavalt TarindRYL 2010 p.71 ja p.72 nõuetele.

Projekteeritud konstruktsioonidele on kohaldatud tolerantsiklass 2.

• Kaevetööd, alused ja täitmine

Kaevetööde, aluste ettevalmistamise ja täitmistööde tolerantsid vastavalt MaaRYL

2010 nõuetele.

5.7 Üldnõuded kvaliteedile ja materjalidele

5.7.1 Üldist

Tööde täpsus ja kvaliteet (tihendustööd, täite- ja monoliitbetooni tihedus, mördi

tihedus ja pidevus, toodete kvaliteet, toodete paigaldustäpsus vms) peavad olemas

sellised, et tagada tehnosüsteemide projekteerimisel ja energiamärgise arvutamisel

kasutatud välispiirete õhutihedus q50 (keskmine õhulekkearv). Kui

energiatõhususarvutustes on kasutatud määruses „Hoonete energiatõhususe

arvutamise metoodika“ (vastu võetud 08.10.2012 nr 63) toodust erinevaid

õhulekkearvu baasväärtuseid tuleb õhulekkearv tõestada töövõtja poolt mõõtmise

teel. Määruses toodud baasväärtuste põhjal arvutatud märgise korral teostatakse

kontrollmõõtmised kokkuleppel tellija ja omanikujärelevalvega. Uuring teostatakse

ja katsearuanded esitatakse standardi EVS-EN ISO 9972 kohaselt. Tellijat ja

omanikujärelevalvet tuleb eelnevalt teavitada mõõtmise toimumisest. Mõõtmise

läbiviija peab olema seaduse mõistes vastutav spetsialist.

Kõiki välja toodud materjale võib välja vahetada tehniliste näitajate poolest

samaväärsetega, arvestades ekspluatatsioonikulusid (sh kasutus- ja hoolduskulusid)

ja kooskõlastades asendused tellija, projekteerija ja omanikujärelevalvega.

5.7.2 Kaevetööd, alused ja täitmine

Hoone vundamentide rajamisel eemaldatakse täite- ja kasvupinnas, kahjustunud,

reostunud, nõrk pinnas (st kandvast kõik kandva kihi peal olevad ja kandvast kihist

nõrgemad kihid) kuni kandvaks valitud kihini. Kui esinevad kõrvalekalded

eeldatutest pinnasetingimustest, projektilahendus täpsustatakse.

Drenaaži ümbristäiteks ja vundamendiäärses drenaažikihis kasutatakse MaaRYL

2010 joonise 2232:K1 alale 1 vastavat materjali. Kapillaartõusu katkestavas kihis

kasutatakse MaaRYL 2010 joonise 2232:K1 alale 1a vastavat materjali.

Muu täitematerjal peab olema mineraalne, segalõimisega murenemata ja

murenemiskindel filtratsioonimooduliga >2,0 m/d.

Töövõtja kooskõlastab tellijaga ja omanikujärelevalvega iga täitematerjali kohta

tehtud sõelumistulemused enne täitmise alustamist. Täitematerjali suurima osakese

läbimõõt ei tohi olla üle 2/3 ühe tihenduskihi paksusest.

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 19/32

Üldjuhul, kui joonisel või üksikasjalises kirjelduses ei ole märgitud teisiti, on

tagasitäidete tihendamis- ja kandenõuded järgmised:

Hoone ümbristäite tihedus ja kandvusnõuded liiklusaladel, asfalteeritud platsidel

vms:

Tihendusaste >95%

Tihendussuhe Emax/E1 2,5 (löök-penetromeeter, põhjaplaat 132mm, kiht

200…300mm)

Hoone ümbristäite tihedus ja kandvusnõuded haljasaladel jm:

Tihendusaste >90%

Tihendussuhe Emax/E1 2,9 (löök-penetromeeter, põhjaplaat 132mm, kiht

200…300mm)

Kapillaaride katkestuskihi tihedus- ja kandvusnõuded (kui see ei ole

vundamendialune):

Tihendusaste >92%

Minimaalne lubatud kandvus E1>50MN/m2

Tihendussuhe Emax/E1 2,8 (löök-penetromeeter, põhjaplaat 132mm, kiht

200…300mm)

Vundamendialuse täide tihedus- ja kandvusnõuded:

Tihendusaste >97%

Minimaalne lubatud kandvus E1>60MN/m2

Tihendussuhe Emax/E1 2,2 (löök-penetromeeter, põhjaplaat 132mm, kiht

200…300mm)

Tihendusastme mõõtmised tuleb teha iga tihendatud kihile (200…300) ja kanda

tulemused protokolli.

5.7.3 Raudbetoonkonstruktsioonid

Betoonide liigitus ja nõuded betoonile on määratud standardiga EVS-EN 206-1:2002

„Betoon. Osa 1. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus".

Betooni koostise määrab betooni tarnija, tagades ehitusprojektis või tootejoonistel

antud nõuete täitmist. Betoonkonstruktsioonide betooni tugevusklass on antud

üksikasjalistes kirjeldustes ja joonistel.

Betooni koostis peab olema selline, et betooni mahukahanemine oleks võimalikult

minimaalne.

Betooni koostis (täitematerjali suurus, tüüp, kasutatud lisandid, pigmendid vms)

peab olema selline, et tagada arhitektuurses projektiosas nõutud kvaliteeti ja

välimust. Kui betooni värvi saavutamiseks on projektis või tootejoonistel nõutud

kasutada värvipigmente või värvilist tsementi või kui taoliste materjalide kasutamine

on töövõtja või tema alltöövõtja otsus, tuleb alati teha näidised arhitektiga

kooskõlastamiseks.

Kui joonistel või üksikasjalikes kirjeldustes pole määratud teisiti, on betooni

jämedateralise täitematerjali terade suurus 4…16mm (16mm täitematerjali järgi

projekteeritakse armatuuri vahekaugused).

Nõuded pindadele määrab arhitekt, kuid minimaalselt tuleb lähtuda järgmistest

nõuetest (Eesti betoonühingu juhend BÜ4, Soome juhend BY40):

• nähtavad või ainult värvitavad betoonpinnad (seinad, laed, postid, talad)

tasasuse klass A;

• töödeldavad betoonpinnad (krohvitavad, pahteldatavad, plaaditavad)

tasasuse klass B;

• mitte näha jäävad betoonpinnad (näiteks vundamendid) klass C

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 20/32

Pindade kulumiskindlus esitatakse vajadusel üksikasjalistes kirjeldustes. Üldjuhul

tuleb tagada horisontaalbetoonpindade kuulumiskindluse klass 4 (Eesti

betoonühingu juhend BÜ4; Soome juhend BY40).

Projekteerimisel on arvestatud armatuuri klassiga B500B (EVS-EN 10080).

Ehitamisel võib kasutada ka teisi sarrusteraseid eeldusel, et sarrusteras vastab ka

standardis EVS-EN 10080 armatuurile B500B esitatud kriteeriumitele ja vastavus on

nõuetekohaselt tõestatud.

Väliskeskkonnale avatud (XC2…XC4; kõik XD kõik XS, kõik XF, kõik XA

keskkonnaklassid) terasest kinnitusdetailid ja taridetailid, kui need ei ole

ekspluateerimise ajal kontrollitavad ja asendatavad, tuleb valmistada roostevabast

materjalist. Kontrollitavate ja asendatavate (mõlemad tingimused täidetud) detailide

puhul võib tagada vajalik püsivus muul viisil (tsinkimine, värvimine, võõpamine).

Sisse betoneeritud detailid tuleb lugeda asendamatuteks.

5.7.4 Kivikonstruktsioonid

Müürimört survetugevusega vähemalt 8MPa standardi EVS-EN 998-2:2010 järgi.

Puhta vuugiga laotud seinte tüüpsillused peavad olema samast materjalist ja sama

tooni. Vuugimört tuleb paigaldada sellisel viisil, mis tagab piisava helipidavuse ja

tulekindluse. Täitebetooni spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus

lähtudes standardist EVS-EN 206-1:2007. Täitebetooni tugevusklass peaks olema

vähemalt sama, mis täidetavatel plokkidel, kui joonistel või üksikasjalistes

kirjeldustes pole nõutud paremat. Kui joonistel või üksikasjalikes kirjeldustes pole

määratud teisiti täitebetooni täitematerjali terade suurus 4…8mm.

Nähtavale jäävate silepinnaliste seinte välimus peab vastama vähemalt klassile 2

TarindRYL 2010 tabeli 511:T9 järgi.

5.7.5 Puitkonstruktsioonid

Puidust karkassi osad ehitada ainult tugevussorteeritud puidust. Ehituses kasutatud

puidu suhteline niiskus (kaalu järgi) peab olema vahemikus 8-15%, puidust

viimistlusmaterjalide niiskus peab olema alla 8%.

Ehituskonstruktsioonides (mitte viimistluses) on lubatud kasutada B ja C klassi

puitmaterjali.

Kui pole eraldi märgitud teisiti on kasutatava ehituspuidu tugevusklass C24,

liimpuidu tugevusklass GL28h.

Liimpuit peab olema standardi EVS-EN 14080 kohane ja see peab olema valmistatud

järgides standardit EVS-EN 386. Liimpuidu lamellide paksus on maksimaalselt

45mm ja lamellide sõrmjätkud on standardi EVS-EN 387 kohased. Liimpuidu

pinnaklass peab olema vähemalt H. Pikikiudu saetud liimpuidu pinnaklass peab

olema vähemalt H/R.

Puit, mis on kokkupuutes pinnasega, betooniga (muu kiviga) või veega ka

puitkonstruktsioonid millele puudub liigipääs tuleb immutada vastavalt immutamise

klassile A (HC4) (standardid: EN-351; SFS-3974). immutamissügavus P8 (täielikult

immutatud). Kõik muud puitkonstruktsioonid mis on ilmastikmõjudele avatud tuleb

immutada vastavalt immutamise kassile AB (HC3) (standardid: EN-351; SFS-3974).

immutamissügavus P8 (täielikult immutatud).

Terasest kinnituselemendid peavad vastama standardile EN 14592 ning tüüblid

vastama standardile EN 14545. Kõik metallist kinnituselemendid, sidemed ja teised

liited peavad olema korrosioonikindlad või kaitstud arvestades kasutusklassi.

Kasutusklassidele 1 kuni 3 vastavad minimaalsed nõuded on järgmised:

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 21/32

Kinniti Kasutusklass

1 2 3

Naelad ja kruvid, d≤4mm Puudub Fe/Zn 12c a Fe/Zn

25c a

Poldid, naaglid, naelad ja

kruvid, d>4mm

Puudub Fe/Zn 12c a Fe/Zn

25c a

Haagid Fe/Zn 12c a Fe/Zn 12c a RST

Ogaplaadid ja terasplaadid

paksusega kuni 3mm

Fe/Zn 12c a Fe/Zn 12c a RST

Terasplaadid paksusega 3-

5mm

Puudub Fe/Zn 12c a Fe/Zn

25c a

Terasplaadid paksusega üle

5mm

Puudub Puudub Fe/Zn

25c a a Kuumtsinkimistel Fe/Zn 12c asemel Z275 ja Fe/Zn 25c asemel Z350.

Puidukaitsevahenditega töödeldud (nt surveimmutatud) puittoodete kinnitustarvikud

ja ühendusosad peavad olema vähemalt kvaliteediklassi EN 1.4301 roostevabast

terasest. Erandina võib tarindites, mis ei mõjuta isikuohutust (nt dekoratiivpiirded),

kasutada kuumtsingitud kinnitustarvikuid ja terasosi, mille tsingikihi paksus on

vähemalt 90 μm. (Praegu tehakse puitmaterjali surveimmutust reeglina korrosiooni

põhjustavate ainetega nt mõned vaske ja orgaanilisi toimeaineid sisaldavad

küllastusained).

Kuumtöödeldud puitmaterjali kinnitustarvikud ja ühendusosad peavad olema

vähemalt kvaliteediklassi EN 1.4301 roostevabast terasest. Standardi EVS-EN 335-

1 kohases kasutusklassi 3 korral kasutatakse galvaanilise korrosiooni tõkestamiseks

sama kvaliteediga metallist kinnitustarvikuid ja ühendusosi.

Pingekorrosiooniohu vähendamiseks kasutatakse standardi EVS-EN 1993-1-4

kohaselt kasutuskohale sobivaid roostevabasid teraseid (Terasosade

pingekorrosiooni oht esineb tarindites, mida ümbritsev õhk sisaldab kloori).

5.7.6 Isolatsioon

Kõik isolatsioonimaterjalid peavad projekteeritud kasutusea vältel kahjustumatult

vastu pidama keskkonnamõjudele ning koormustele ja tagama piirdetarindite

projekteeritud sooja-, õhu-, veeauru- ja vee-, helipidavust. Kõik alused peavad

isolatsioonile ja valitud ohutule kinnitusviisile sobima ja olema piisava kvaliteediga

isolatsiooni paigaldamise jaoks. Hoone null-tsükli isolatsioonina tuleb kasutada

terviklahendusi - süsteeme, kus kõik materjalid (sh soojusisolatsioon, alused, kaitse

jm) ja liitekohtade lahendused peavad üksteisega sobima ja sobivus peab olema

nõuetekohaselt tõestatud.

6 KÜTE JA VENTILATSIOON.

6.1.1 Lähteandmed

KV-süsteemide kavandamisel arvestatakse järgmisi lähteandmeid:

- hoone ehitusprojekti arhitektuursed joonised;

- ruumide kasutusotstarve ja kasutusrežiim;

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 22/32

6.1.2 Normdokumendid

Projekti koostamise normatiivse baasi valikul on lähtutud heast projekteerimistavast

ja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi poolt heaks kiidetud

normdokumentatsioonist.

Kasutatud standardid ja ehitusnormid KV-süsteemide kavandamisel:

- EVS 932:2017: Ehitusprojekt

- EVS 844: 2022 - Hoonete kütte projekteerimine;

- EVS-EN 16798-1:2019/NA:2019 – Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon.

Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja

hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja

akustikast. Moodul M1-6. Eesti standardi rahvuslik lisa;

- Soome ehitusnormide kogumik, osa D2: Ehitise sisekliima ja ventilatsioon.

- EV Ettevõtlus- ja infotrhnoloogiaministri määrus nr. 63 11.12.2018 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded“

- EV Majandus- ja taristuministri määrus nr. 58 05.06.2015 „Hoone energiatõhususe

arvutamise metoodika“

6.2 Välisõhu arvutuslikud parameetrid

Välisõhu arvutuslikud parameetrid:

- Talvel t = -24 ºC ; RH = 80%

- Suvel t = +27 ºC ; RH = 50%

6.3 Nõuded hoone sisekliimale ja selle reguleerimisele

Sisekliima lahendatakse vastavalt ruumi tüüpidele, lähtudes püstitatud nõuetest.

Nõuete puudulikkusel kasutatakse ka teisi normdokumentatsioone. Sisekliima klass

peab vastama vähemalt tasemele II.

Küttesüsteemiga tagatakse siseõhu arvutuslikud temperatuurid vastavalt ruumi

tüübile (kasutusotstarbe järgi) vt allpool tabelit 1.

Tabel 1. Ruumide siseõhu arvutuslikud temperatuurid kütteperioodil

Ruumi tüüp Siseõhu arvutuslik

temperatuur, ºC

kütteks jahutamiseks

Elutuba, magamistuba +21 ºC +25 ºC

Köök, WC, koridor, abiruum jt +21 ºC

Vannituba, pesuruum +22 ºC

Hoone küttesüsteem peab kütteperioodi jooksul tagama ruumide õhutemperatuuri

reguleerimistäpsust mitte halvem kui ±1,5°C.

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 23/32

KV-süsteemidega ei ole ette nähtud teostada õhu niisutamist ning kuivatamist

(suhtelise niiskuse kontroll).

Ruumide KV-süsteemide poolt põhjustatud lubatavad müratasemed (A-korrigeeritud

ekvivalentse helirõhu taseme ülempiirid), vt allpool tabelit 2.

Tabel 2. Ruumide helirõhutaseme projektväärtused

Ruumi tüüp

Vaike-

projektväärtus

, dB(A)

Elutuba 30

Magamistuba 28

Inimeste ajutise viibimisega ruumid, millede tavaline tegevus

eeldab kõrgemat taustmüra; nt esik, köök, WC jmt 35

6.3.1 Energeetilised seisukohad KV-süsteemide projekteerimisel

Pidevalt töötavates ventilatsioonisüsteemides on ette nähtud kasutada heitõhu

soojuse utiliseerimist, kasutades võimalikult kõrgema kasuteguriga soojusvahetit.

Sund sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemide SFP (ventilaatori elektriline

erivõimsus) arvutuslikul vooluhulgal ei tohi olla üle 1,5 kW/(m³/s).

6.3.2 Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide tööiga

Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide erinevate elementide tööiga on 10-50

aastat, sh tarindite siseste torustike tööeaks arvestatakse 50 aastat, põhiseadmete

(tsentraalsed ventilatsiooniseadmed, ventilaatorid, külmamasinad jms) tööeaks

arvestatakse 15-20 aastat. KVJ süsteemide elementide tööea määrab seadmete

valmistaja.

6.4 Soojusallikas

6.4.1 Soojuskoormused

Soojusvarustuse tehnilised näitajad on: - Elamu põrandküttesüsteem 6,1 kW

6.4.2 Soojusallika liik

Elamut soojusega varustamiseks on ette nähtud paigaldada horisontaalkollektoritega

inverterkompressoriga maasoojuspump. Maaküttekollektor paigaldatakse ehitistest

ja puudest vabale õuealale. Maakontuuride kogupikkus on ca 500m. Kontuurid

teostatakse plastiktorust 40x2,4 PN8. Toru paigaldatakse 1-1,2 m sügavusele 1,2 m

vahekaugusega. Kollektori külmakandevedelikuna kasutatakse etanooli 30 % lahust.

Soojuspump paigaldatakse majapidamisruumi. Sooja veega varustamiseks

paigaldatakse vähemalt 250-liitrine mahtboiler. Lisaküttena kasutatakse 6kW

elektrilist küttekeha. Lisaks süsteemi paigaldatakse puhvermahuti (100 L), paisunõu

ning küttesüsteemi tsirkulatsioonipump. Kui soojuspumba komplekti ei kuulu

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 24/32

energiatarbimise ja tootmise jälgimissüsteem, siis ette näha nii elektrienergia arvesti

kui soojusenergiaarvesti, et oleks võimalik jälgida soojuspumba töö efektiivsust.

Soojuspumba juhtimine peaks olema võimalik ka kaugelt veebi teel. Soojuspumba

valikul jälgida, et selle soojustegurid oleksid samaväärsed või paremad võrreldes

energiaarvutuses kasutatud parameetritega (külma kliima parameetrid).

Soojuspumba elektritoide: 3 faasi, 400 V, 50 Hz, 16 A.

6.5 Küte

6.5.1 Välispiirete soojusläbivus

Projekti arvutustes kasutatavad U-arvud:

Piirdetarind U-arv

(W/m2·K)

Märkused

Välissein 0,11

Aknad 0,75

Välisuks 0,9

Värav 1,0

Vahelagi 0,08 Vähemalt 500mm

puistevilla

Põrand pinnasel 0,10 Koos pinnase

soojustakistusega

Välispiirete õhulekkearv ≤1,5 m3/(h x m2).

Külmasildade joonsoojusläbivused:

Piirdetarind ψ (W/m·K) Märkused

Välissein-välissein

(välisnurk)

0,06

Välissein-välissein

(sisenurk)

-0,06

Katuslagi-välissein 0,07

Akna kinnitus 0,05

Ukse kinnitus 0,1

Põrand pinnasel-välissein 0,19

6.5.2 Küttesüsteemi kirjeldus

Hoone kütmiseks projekteeritakse põrandküttesüsteem. Küttevee

temperatuurigraafik on 40ºC / 35ºC. Sooja tarbevee temperatuur 55°.

Soojussõlm tuleb varustada el. ajamiga reguleerventiilidega, tühjendus- ja

seadeventiilidega, automaatse täiteventiiliga, tsirkulatsioonipumpadega,

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 25/32

tagasilöögiklappidega, temperatuuri- ja rõhuanduritega ning

membraanpaisupaakidega süsteemi veemahu muutuste kompenseerimiseks. Lisaks

kuuluvad soojussõlme kuulkraanid, termomeetrid ja manomeetrid.

Põrandkütte puhul on köetava põranda maksimaalne pinnatemperatuur +27-28°C,

märgades ruumides kuni +30°C.

Küttesüsteemi jaotustorustik monteeritakse komposiittorudest (nt. Uponor Unipipe

MLC). Põrandakütte kontuurid monteeritakse 16x2.0 ning 20x2.0 PE-Xa

plasttorudest põhisammuga 225 mm. Välispiirete kõrval ning märgades ruumides

kasutatakse kitsamat sammu – 150 mm. Konstruktsioonidest läbiminekul ning

paisumisvuukide kohal paigaldatakse torud hülssidesse.

Põrandkütte kollektor paigaldatakse panipaika seina peale.

Kütte reguleerimine toimub digitaalsete ruumitermostaatidega, millega juhitakse

el.ajamiga ventiile. Märgades ruumides kasutatakse põrandaanduriga termostaate.

6.6 Ventilatsioon

6.6.1 Arvutuslikud õhuvooluhulgad ja ruumide õhuvahetus

Õhuvahetus ruumides on leitud esimeses lähenduses ruumis ette nähtud inimeste

arvu või kohtade järgi, nimetatud andmete puudumisel (või ebapiisavusel,

määramatusel) on kasutatud normatiivi põrandapinna kohta.

Projektis kasutatud ruumide õhuvahetuse miinimumpiirmäärad:

Ruumi tüüp Õhuvahetuse määr

Elutuba, magamistuba 0,7 l/s·m² (7 l/s in)

Köök -8 (25) l/s

Pesuruum -15 l/s

WC -10 l/s

Tehniline ruum ±0,35 l/s·m²

Koridor, esik 0,5 l/s·m²

Leiliruum ±2 l/s·m²

Siirdõhku kasutatakse WC, pesuruumi ning abiruumide õhuvõtul ning

magamistubade (v.a magamistuba 4) väljatõmbel.

Hoone arvutuslik õhuvahetus on 89 l/s.

6.6.2 Ventilatsiooni kirjeldus

Hoone ventilatsioon lahendatakse mehaanilise sissepuhke-väljatõmbesüsteemiga

koos soojuse utiliseerimisega. Ventilatsioonisüsteemi kavandamisel on arvestatud

ruumide otstarvet, paiknemist ja töörežiime.

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 26/32

Hoone ventileerimiseks on ette nähtud komplektne ventilatsiooniseade mis

paigaldatakse panipaiga seinale.

Värske õhk ventilatsiooniagregaati võetakse välisseinas oleva õhuvõturesti kaudu.

Väljavise seadmest suunatakse katusele.

Köögi pliidikubu jaoks paigaldatakse omaette väljatõmbetorustik, mis juhitakse läbi

katuse välja.

6.6.3 Õhu töötlemine ja põhiseadmete koosseis

Õhu töötlemise skeemina on valdav sissepuhkeõhu ja väljatõmbeõhu filtreerimine,

sissepuhkeõhu soojendamine ning soojuse utiliseerimine ehk tagastamine

(väljatõmbeõhult sissepuhkeõhule), kasutades selleks rootor soojustagastit

kasuteguriga üle 80 %.

Sissepuhkeõhu soojendamine toimib elektrikalorifeeriga. Ventilatsiooniseadme

õhufiltrite filtreerimisklass on ePM1 50% (F7).

Ventilatsiooniagregaat peab olema kamina funktsiooniga.

Ventilaatoritelt leviva müra piiramiseks ning magamistubade ruumidevahelise müra

läbikande vähendamiseks kasutatakse tsentraalseid ja lokaalseid mürasummuteid.

Agregaadi sissepuhe, väljatõmme, õhuvõtt ja väljavise varustatakse

mürasummutitega.

6.6.4 Torustikud

Õhutorustik paigaldatakse pööningule, katusealusesse ruumi ja lae alla. Kasutatakse

tsingitud spiraalvaltsiga õhutorusid. Torud on reeglina ümmarguse ristlõikega,

erijuhtudel kasutatakse kandilise ristlõikega torud. Torude tihedusklass ning

süsteemi õhutorustik tervikuna peab vastama klassile C. Puhastusluugid tuleb

paigaldada mitte harvemalt kui 8 m tagant. Puhastusluukide konstruktsioon peab

olema selline, mis väldib saaste kogunemist luugi ja kanali vahelistesse pragudesse.

Ventilatsioonitorustik ühendatakse üksteisega nii, et torustik ega liitmikutarvikud ei

kahjustuks. Kanaliosade paigalpüsimine tuleb tagada tõmbeneetide, mitte

puurkruvidega, mille kasutamine on keelatud. Haru ja magistraaltorustikku

ühendamise korral tuleb kasutada tööstuslikult toodetud tihenditega kanaliühendusi.

Vajalikes lõikudes paigaldatakse õhukanalitele tulekaitse-, kondenseerumisvastane

ja soojusisolatsioon. Tehnoruumis kõik ventilatsioonitorud isoleeritakse 50mm

kivivillmattidega. Pööningul asetsevad torud isoleeritakse 50-80mm paksuse

kivivillaga ning uputatakse pööningu soojusisolatsiooni sisse.

6.6.5 Lõppseadmed ja reguleeringud

Ruumide sissepuhkeks kasutatakse lae- ja seinapealseid õhujaotajaid.

Sissepuhkeõhk antakse ruumi selliselt, et toimuks võimalikult efektiivne õhu

segunemine, kuid samas ei tekiks tõmbuse tunnet.

Väljatõmbeplafoonid paigaldatakse eluruumide, pesuruumide, WC-de,

majapidamisruumide ja köögi lakke või seina peale. Väljatõmme toimub ruumi

ülemisest tsoonist. Siirdeõhu liikumise tagamiseks alarõhuliste ruumide uste alla

jäetakse õhupilud kõrgusega 20-25 mm.

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 27/32

Õhuhulkade reguleerimine toimub ventilatsiooniagregaadis, mille ventilaatorite töö

seadistatakse projektis määratud õhuhulkadele. Agregaadi tootlikust saab

reguleerida juhtimispuldist mis paigaldatakse esikusse ja mobiilirakenduse kaudu.

Ventilatsioonisüsteemi tasakaalustamiseks kasutatavad õhujaotajad ja plafoonid

peavad olema reguleeritava õhuhulga ja rõhukaoga. Vajadusel kasutatakse süsteemi

tasakaalustamiseks ka reguleerklappe.

Süsteemi õhuhaare teostatakse läbi välisõhuvõturesti (galvaniseeritud žalusiirest,

varustatud ilmastikukindla kaitsevõrguga, silma suurus ca 10mm), väljavisked

teostatakse katuse väljaviskeotsikute kaudu. Välisõhk võetakse seadmesse läbi

välisseina. Õhu kiirus õhuvõturesti läbimisel ei tohi olla suurem kui 1,5 m/s.

Välisresti alumine serv peab olema 2,0 m maapinnast kõrgemal.

6.6.6 Tulekaitsemeetmed

Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja

suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid

mittepõlevatest või raskesti süttivatest materjalidest.

6.7 Jahutus

Ruumide jahutuskoormuste välja arvutamisel on arvestatud, et akende g-arv on 0,4.

Hoonesse on ette nähtud paigaldada multisplit jahutussüsteemi. Välisosa

paigaldatakse hoone ida fassaadi kõrvale. Valitud välisseadme müra parameetrid

peavad olema nii madalad, et magamistubade akende juures (ümber nurga, 5m

kaugusel) oleksid tagatud järgmised parameetrid: päeval ≤55 dBA, öösel ≤40 dBA.

Seinapealsed siseosad paigaldatakse magamistubadesse ning elutuppa.

Külmaagensina kasutatakse R32. Süsteemi kogu jahutusvõimsus on 4,4kW.

Kondensaadi äravool lahendatakse üldjuhul isevoolselt hoone kanalisatsiooni

süsteemi kaudu läbi vesilukk ühenduse. Vajadusel kasutatakse kondensaadi

pumpasid. Teiste ruumide suviseid temperatuure tagatakse tuulutamisega avatavate

akende kaudu.

6.8 Erisüsteemid

Erisüsteeme hoonetesse ei ole ette nähtud. Suitsueemaldus ruumidest toimub

loomulikul teel avatavate akende ja uste kaudu.

7 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON.

7.1 Normdokumendid

Ehituslikud lahendused ja teostamine peavad olema vastavuses Eesti Vabariigis ja

Euroopa Liidus üldtunnustatud nõuete ja standarditega, sealhulgas:

• EVS 932:2017 Ehitusprojekt

• EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine

• EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

• EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon

• EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk

• EVS 835:2014 Hoone veevärk

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 28/32

• EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

• RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend

• Ehitusseadustik

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr. 97 "Nõuded ehitusprojektile"

• Hea ehitustava (ET-I 0207-0068)

7.2 Projekteeritud veevarustus

Kinnistule ühendatakse kinnistul oleva veevõrguga. Tarnetoru paigaldada hoonesse

sisenemise asukohas hülsstorusse. Hülsstoru paigaldada 1 m vundamendi seinast

väljapoole ning hoone sees kuni veesõlmeni. Hülsstoru ja tarnetoru vahe tuleb

väljaspool hoonet sulgeda veetihedalt ning seestpoolt poolt jätta avatuks.

Veekulud:

Eramu tarbitavad veekogused välisveevõrgust on:

q = 0.76 l/s; Qk = 0.2 m3/h; Qmax = 0.6 m3/d

Veevarustuse torustik on ette nähtud rajada PE torudest, rajamissügavus on 1,8 m

toru pealt arvestatuna. Toru kohale, 30-40 cm kõrgusele toru laest, paigaldada

märkelint.

7.2.1 Tuletõrjeveevarustus

Tuletõrje veevarustus pole antud kinnistul vajalik kuna asub hajaasustuse alas ning

hoonete vaheline kuja on minimaalselt 40m.

7.3 Projekteeritud kanalisatsioon

7.3.1 Hoone kanalisatsioon

Hoone kanalisatsioon on lahendatud reoveemahutiga, mille maht on 12m3. Mahuti

paigaldamisel tuleb lähtuda tootjajuhistest.

7.3.2 Mahuti paigaldusnõuded

• Kanalisatsiooni toru peab olema kaldega mahuti poole1,5-2%

(Kanalisatsioonitoru alla paigaldage 15 cm paksune kivideta liivakiht.

Toru peale tagasitäiteks 20 cm paksune liivakiht.

• Kaevik, mis peab olema 30-40 cm laiema diameetriga kui mahuti välimine

läbimõõt. Kaeviku sügavus peab arvestama mahuti sissetuleva toru

kõrgust. Arvestama peab mahuti alla ehitatava vundamendi kihi kõrgust

(20-35 cm olenevalt pinnasest ja põhjavee tasemest).

• Mahuti vundament koosneb 20-35 cm (olenevalt pinnasest ja põhjavee

tasemest) paksusest kivideta liivakihist. Kõrge põhjavee taseme korral

segada liivakihti tsementi. Vajalik tsemendi kogus on 100 – 175 kg

olenevalt pinnasest ja põhjavee tasemest.

• Peale mahuti täitumist, täitke kaevik tagasitäitega, kuni sissetuleva toru

kõrgusele.

• Ühendada kanalisatsioonitoru mahutist väljatuleva toruga.

• Mahuti pealmine osa ei tohi olla sügavamal kui 80 cm maapinnast.

Sügavamale paigaldades peab kasutama pumpa.

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 29/32

7.3.3 Sademevesi

Sademevesi on ette nähtud immutada kinnistu piires.

7.4 Ehitustööde üldised nõuded

Ehituskaeviku põhja tehakse tasanduskiht, mis peab olema vähemalt 0,4 m laiem kui

toru läbimõõt. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine

peab olema tehtud mehhanismidega kogu kaeviku laiuselt.

Torude alla on ette nähtud vähemalt 15 cm paksune liivast, peenkillustikust või

kruusast tasanduskiht, mõõdetuna toru põhjast.

7.4.1 Lubatud kõrvalekalded

Isevoolse torustiku ja nende elementide paigaldamise horisontaalkauguse erinevus

projektis märgitud asukohast on ± 100 mm

• lubatud vertikaalne kaevude kõrvalekalle on 1% kaevu kõrgusest

• lubatud langu kõrvalekalle kahe kaevu vahel asuva toru puhul on 1,5‰

Kõrvalekalded projektist on lubatud vaid juhul kui:

• see ei mõjuta teiste projektis ettenähtud torustike paigaldamist

• minimaalne projektis ettenähtud paigaldamissügavus on tagatud

• sissetuleva isevoolse toru alumine serv ei ole allpool kaevust väljamineva

isevoolse toru alumist serva

• torustik jääb isevoolseks kuni lõpuni

Ehituskaeviku tagasitäitmisel ja materjali valikul tuleb juhinduda „Pinnasesse ja

vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013“.

Ehituskaeviku täitmine toimub ettevaatlikult ja kihtide kaupa.

Külgtäite ja tagasitäite paigaldamist võib alustada vaid siis, kui toru ühendused ja

aluskiht võimaldavad koormamist.

8 ELEKTER JA NÕRKVOOL.

8.1 Normdokumendid

• Standard EVS-IEC 60364-4… – Ehitiste elektripaigaldised. Kaitseviisid

• Standard EVS-IEC 60364-5… – Ehitiste elektripaigaldised. Elektriseadmete

valik ja paigaldamine

• Standard EVS-EN 62305 – 1, 3:2007 – Piksekaitse

• Standard EVS-IEC 61140:2003 - Kaitse elektrilöögi eest

8.2 Elektrivarustus

8.2.1 Liitumispunkti kirjeldus ja põhiparameetrid.

Hoone liitumiskilp on rajatud kinnistule . Elektrivarustuse kohta koostatakse eraldi

projekt.

8.2.2 Välisvalgustus.

Käesoleva projektiga ei ole kinnistule eraldi välisvalgustuse süsteemi ette nähtud.

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 30/32

8.2.3 Elektrijaotusvõrgu haldaja ja tarbija kohustused.

Liitumiskilbist hoone peajaotuskeskuseni rajada kaabeliin maakaabliga AXPK

4G16/ või AXPK 4G25. Kaabli 4-s soon ehk PEN-juht ühendatakse PEN-klemmile

ja kolla-roheline soon märgistatakse otsast sinise isoleerpaelaga, mis on PEN-juhi

tähiseks. Toitekaabel paigaldatakse pinnasesse maapinnast 0,7 m sügavusele.

Sõidutee all paigaldada toitekaabel 1,0 m sügavusele kaitsetorusse.

8.2.4 Elektri arvestussüsteem

Kilbi kaitseaste peab olema vähemalt IP 23. Kilpides asuvad latistikud,

rikkevoolukaitsmed ja väljuvate liinide kaitselülitid. Kilbist väljuvate grupiliinide

kaitseks kasutatakse kaitselüliteid. Kilbi ukse siseküljel peab olema kilbi skeem.

Kilbi ees peab olema vaba teenindusruumi 1 m ulatuses.

Kilp komplekteeritakse 3-faasilise kaitselahutuslülitiga ja väljuvad liinid 1- või 3-

faasiliste lühis- ja ülekoormuskaitsmetega varustatud kaitselülititega.

Ahelaid kaitstakse täiendavalt rikkevoolu kaitselülitiga rakendusvooluga 30 mA.

Toitekaabel ühendatakse seadmele, läbijooksu korral ühendatakse toitekaablid

klemmidele. Juhtimiskaablid ühendatakse riviklemmidele. Kilpidesse nähakse

ette võimsuse ja väljuvate gruppide reserv 20 %.

8.2.5 Kaabliteed

Kõik elektriinstallatsioonitööd tehakse kaabliga XPJ-HF D 500V. Kogu hoones

on kasutatud süvispaigaldust. Põrandasse paigaldatavad liinid paigaldatakse kogu

ulatuses plasttorusse. Kõigis valgustuse grupiliinides kasutatakse ristlõiget 1,5

mm2, pistikupesade grupiliinides 2,5 mm2.

Kõik kaablite läbiviigukohad tihendatakse vastavalt teistele struktuuridele

tuletõrjetehnika, akustika ning kütte-, veevarustuse- ja ventilatsioonitehnika

seisukohalt.

8.2.6 Elektritoite ühendussüsteemid

Pistikupesade paigalduskõrgus on 0,25- 0,3 m, töölaudade juures paiknevad

pistikupesad paigaldatakse 10 – 20 cm tööpinnast kõrgemale (ca 1,1m kõrgusele).

Elektripliidi ja/või ahju pistikupesa paigaldatakse peale seadme kättesaamist –

erinevatel mudelitel on vajalik pistikupesa koht ja kõrgus erinevad.

Nõudepesumasina pistik paigaldatakse kõrvalkappi, kõrgusele 0,6m. Kasutatakse

pritsmekindlat kaanega pistikupesa. Külmutuskapi pistikupesa paigalduskõrgus

sõltub külmiku tüübist. Soovitatav paigalduskõrgus 1,1m. Pliidiventilaatori

paigaldus täpsustatakse tööde käigus omanikuga, kõrgus sõltub köögimööblist.

Lülitite paigalduskõrgus on 1m.

Mitme samas kohas paikneva lüliti või pistikupesa paigaldamisel kasutada nende

paigaldamist ühise katteraami alla. Pistikupesade raam paigaldatakse horisontaalselt,

lülitite raam vertikaalselt. Lülitid on sisse lülitatud klahvi ülemises sisse surutud

asendis.

Kõik eramus kasutatavad pistikupesad on kaitsekontaktiga, kuhu alates kilbist on

toodud eraldi kaitsejuht. Ka kõikidesse valgustitesse, olenemata valgusti asukohast

ja konstruktsioonist, tuuakse sisse eraldi kaitsejuht. See tagab ohutuse võimalike

muudatuste korral ekspluatatsioonis.

8.2.7 Valgustussüsteemid

Valgustuse rühmaliinide kaabeldus teostada XPJ-HF D 500V ja vajadusel

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 31/32

välistingimustes (otsese päikesekiirte peale paistmise oht või pinnases) MCMK

kaabliga juhi ristlõikega 1,5 mm2. Valgustite juhtimine toimub kohapeal käsitsi.

Niiskete ruumide ja õue valgustid peavad olema kaitseastmega IP44. Lülitid

paigaldada keskkohaga 1100 mm kõrgusele põrandast ning 150 mm ukseavast.

Kahe või enama lüliti paiknemisel ühes kohas paigaldada need ühise katteraami

alla. Hoovivalgustus saab toite peajaotuskeskusest kaabliga MCMK 2x1,5+1,5

mm2.

Õuevalgustite lülitamine toimub läbi hämaralüliti ja lisaks on võimalik hoone küljes

paiknevaid valgusteid lülititest ära kustutada.

8.2.8 Nõrkvoolupaigaldis ja automaatika

Vastavalt teenust pakkuva ettevõtte telekommunikatsioonialastele tehnilistele

tingimustele.

Hoonete sisevõrgus kasutatakse CAT5/CAT6 vaskkaableid.

Elamu elektriprojektis näha ette televisiooni abonentkaablite süvispaigaldus.

Põrandas paigaldatakse kaabel kogu ulatuses plasttorusse, seintes kasutatakse

plasttoru kokkupuutel süttivate materjalidega (nt. puitkarkass, puitlaastplaat jne).

Hoonesse paigaldatakse kolmesed TV-antenni pesad. Igasse TV antennipessa

tuuakse võimendist 2 kaablit, mis võimaldab tüüneri kasutamist kõigis punktides.

Ventilatsiooniseadmetele vajalik automaatika projekteerida koos

ventilatsioonisüsteemidega.

9 JÄÄTMEKAVA

9.1 Ehitusjäätmed

Ehitusjäätmed on puidu-, metalli-, betooni-, telliste-, klaasi- ja muude

ehitusmaterjalide jäätmed ning täitematerjalid ja väljaveetav pinnas, mis tekib

ehitamisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. Ehitusjäätmeid

saab üle anda Keila jäätmejaama (v.a ehituse käigus tekkiv pinnas ja kaevis) või

tellida teenust ehitusjäätmete äraveoks jäätmeluba omavalt ettevõttelt. Ehitise

püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel ülejääva kaevise kasutamist

väljaspool kinnisasja reguleerib maapõueseadus § 60. Kaevise võõrandamine või

selle väljaspool kinnisasja kasutamine on lubatud ainult Keskkonnaameti

nõusolekul.

9.2 Olmejäätmed

Olmejäätmed kogutakse vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud

jäätmed kogutakse vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Leping sõlmitakse vastavalt

Saue valla jäätmehoolduseeskirjale, vastu võetud 28.12.2023 nr 26, redaktsiooni

jõustumine 08.01.2024, asjakohast litsentsi omava firmaga.

10 JOONISED.

Tähis Nimetus mõõtkava Formaat

AS-4-01 Asukohaskeem SKEEM A4

AS-4-02 Asendiplaan 1:500 A3

AR-5-01 Esimese korruse plaan 1:100 A3

AR-6-01 Lõige A-A 1:100 A3

AR-6-02 Vaated 1:100 A3

AR-6-03 Vaated 1:100 A3

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt

töö nr 03/26

30.03.2026

TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 32/32

11 LISAD

LISA 1 Bauroc tüüpsõlmed

LISA 2 Klaasplastist (GRP) allmaamahutite paigaldusjuhend

LISA 3 Klaasplastist (GRP) allmaamahutite sertifikaat

V1 1

V1 1

V1 1

V1 1

V1 1

V1 1

V1 1

V1 1

V1 1

K11 K11

K1 1

V1 V1

V1 PE De40 PN10 L=11,5m TEE ALL HÜLSSTORUS

ÜHENDUS OL. OLEVA VEETORUSTIKUGA

PROJ. V1 LIITUMISPUNKT MAAKRAAN DN25/De40

RISTUMINE SIDEKAABLIGA

PROJ. VEETORU KAITSEVÖÖND (2m toru teljest mõlemale poole) ISIKLIK KASUTUSÕIGUS OÜ RAMSI VK KASUKS

R= 2,0

m

R= 2,0

m

2,0+2,0m

KINNISTU TEHNILISED NÄITAJAD Pos Nimetus 1. Ehitisealune pindala (m²) 186,3 2. Kinnistu suurus (m²) 5616 3. Tulepüsivusklass TP-3 4. Parkimiskohtade arv 3 5. Täisehitusprotsent 3,3%

ELAMU TEHNILISED NÄITAJAD Pos Nimetus Proj 1. Ehitisealune pindala (m²) 186,3 2. Hoone suletud netopind (m²) 157,4 3. Maksimaalne korruste arv 1 4. Minimaalne korruste arv 1 5. Hoone pikkus (m) 18,7 6. Hoone laius (m) 10,6 7. Hoone kõrgus (m) 5,8 8. Maht (m³)

sh maapealne 869 sh maaalune

9. Köetav pind (m²) 151,3

Tingmärgid:

Projekteeritav elamu

Projekteeritav kõrvalhoone

Projekteeritav sillutuskivi

Ol.olevad hooned

1 kuni 20 kV pingega pingega elektripaigaldise kaitsevöönd

35 kuni 110 kV pingega pingega elektripaigaldise kaitsevöönd

Kohaliku maantee kaitsevöönd

Veetoru kaitsevöönd 1,2m

Likvideeritav tee/ rajatav murukate

Perspektiivne madalpingekaabel

Ol.olev madalpinge õhuliin

Projekteeritav kinnistu sisene veetrass

Projekteeritud kinnistu väline veetrass

Projekteeritav kanalisatsioonitorustik

Salvkaevu sanitaarkaitseala 50m

Salvkaevu hooldusala 10m

Imbväljaku mõjuala 50m

Maaküttekontuur

Projekteeritav piirdeaed h=1,2m

Sissepääs hoonesse

Prügikonteiner

Ol.olev madalpinge õhuliin

Kinnistu piir

Hoonestusla

V11 V11 V11 V11 V11

K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11

V1 V1 V1 V1

ELAMU KOORDINAADID

X Y 1. 6467298.44 591488.81

2. 6467307.62 591490.61

3. 6467310.27 591477.11

4. 6467309.10 591476.88

5. 6467310.04 591472.08

6. 6467300.86 591470.27

7. 6467298.02 591484.75

8. 6467299.19 591484.98

AIA KOORDINAADID

X Y 1. 6467261.85 591522.80

2. 6467275.47 591442.90

3. 6467344.15 591465.13

4. 6467325.27 591529.00

5. 6467261.85 591522.80

Tellija

Projektijuht

Projekteeris

Keel

Staadium

Mõõtkava

LehtiLeht

Projekt

Joonis Joonise nr

VAINO ARHITEKTUURIBÜROO TÜ

Mooni 100 Tallinn 13424 [email protected]

Janar Paabel

Uno Vaino Helle Vaino

Kutsari 2 üksikelamu projekt

30.03.26

30.03.26

Asendiplaan

56232394

5015423

Eelprojekt

2

M 1 : 500

AR-5-02

EST 2

Aia fragment Värv: hall RAL7016

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Viljandi Vallavalitsus

[email protected]

Sakala tn 1

Viiratsi alevik, Viljandi vald, 70101,

Viljandi maakond

Teie 04.05.2026 menetlus nr 541606

Meie 15.05.2026 nr 7.1-2/26/7714-2

Kutsari tee 2 kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Viljandi maakonna Viljandi valla Matapera

küla Kutsari tee 2 kinnistu ehitusloa nr 2611271/02416 eelnõu (menetlus nr 541606, EHR kood

nr 121452597 – elamu ja EHR kood nr 221504910 - piirdeaed). Ehitusluba soovitakse elamu

ehitamiseks ja piirdeaia rajamiseks.

Katastriüksus jääb alale, kus 30.08.2022 Viljandi Vallavalitsuse korraldusega nr 629 on

kehtestatud Kutsari tee 2 katastriüksuse detailplaneering (edaspidi detailplaneering).

Ehitusloa aluseks on „Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt, Viljandi maakond, Viljandi vald,

Matapera küla, Kutsari 2 KÜ“ (projekteerija TÜ Vaino Arhitektuuribüroo, töö nr 03/26), kus on

projekteeritud üksikelamu teekaitsevööndist väljapoole, piirdeaed ja maakütte kontuur

teekaitsevööndisse ning juurdepääs kohalikult teelt nr 6290017 Kutsari tee.

Kinnistu (katastritunnus 89901:001:2668) asub riigitee nr 24159 Viljandi-Heimtali tee km 0,45-

0,52 kaitsevööndis.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt ehitusloa aluseks olevale

projektile.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada rajatava juurdepääsutee kaudu, mis ühendatakse kohaliku

teega nr 6290017 Kutsari tee.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

4. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 541606) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele

projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks

ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste

menetlusse.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. 2503_EP_AR-3-01_v02_Seletuskiri

2. 2603_EP_AR-4-02_v02_Asendiplaan

Mildred Liinat

58786958, [email protected]