Otsus

TÖÖ NIMETUS: TEEMANDI TN 6 TANKLA EHITUSPROJEKT AADRESS: TEEMANDI TN 6, TARTU, TARTU MAAKOND TÖÖ NR: 26013 OSA: VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. VÄLISOSA STAADIUM: PÕHIPROJEKT

Majaka tn 44-9, Tallinn, Harjumaa, 11412 30.04.2026 [email protected] Vastutav spetsialist: Veiko Loorents tel +372 526 8802 MTR EEP001966, EPE000622 2 / 11

OÜ Smart Pipes

SISUKORD

JOONISTE NIMEKIRI ............................................................................................................................... 3

1. Üldosa ............................................................................................................................................... 4

2. Majandus-joogivee süsteem .............................................................................................................. 4

2.1. Veevarustuse vooluhulgad ............................................................................................................ 4

2.2. Veevarustuse allikas...................................................................................................................... 4

2.3. Veemõõdusõlm .............................................................................................................................. 4

3. Veevarustuse välisvõrgud ................................................................................................................. 4

3.1. Torustike materjalid ....................................................................................................................... 4

3.2. Armatuur ........................................................................................................................................ 5

3.3. Kaevik ............................................................................................................................................ 5

3.4. Tasanduskiht ................................................................................................................................. 5

3.5. Torustiku paigaldus ja kaeviku täide ............................................................................................. 5

3.6. Külmumiskaitse ja soojusisolatsioon ............................................................................................. 6

3.7. Hüdraulilised katsetused ............................................................................................................... 6

4. Reovee kanalisatsioon ...................................................................................................................... 6

4.1. Arvutuslik vooluhulk ....................................................................................................................... 6

4.2. Eelvool ........................................................................................................................................... 6

4.3. Puhastusseadmed ......................................................................................................................... 6

4.4. Pumpla .......................................................................................................................................... 7

5. Sajuveekanalisatsioon ....................................................................................................................... 7

5.1. Arvutuslik vooluhulk ....................................................................................................................... 7

5.2. Eelvool ........................................................................................................................................... 7

5.3. Pumpla .......................................................................................................................................... 7

5.4. Puhastusseadmed ......................................................................................................................... 7

5.1. Sademevee ühtlustamine .............................................................................................................. 7

6. Kanalisatsiooni välisvõrgud ............................................................................................................... 7

6.1. Projekteeritud kanalisatsioon ........................................................................................................ 7

6.2. Torustike materjalid ....................................................................................................................... 7

6.3. Kaevud .......................................................................................................................................... 8

6.4. Kaevik ............................................................................................................................................ 8

6.5. Tasanduskiht ................................................................................................................................. 8

6.6. Torustiku paigaldus ja kaeviku täide ............................................................................................. 8

6.7. Torustike paigaldus eritingimustes ................................................................................................ 9

6.8. Hüdraulilised katsetused ............................................................................................................... 9

7. Drenaaž ............................................................................................................................................. 9

8. Keskkonnakaitsemeetmed ................................................................................................................ 9

8.1. Puude kaitsmine ............................................................................................................................ 9

8.2. Ehitusjäätmed ................................................................................................................................ 9

8.3. Haljastuse taastamine ................................................................................................................. 10

PÕHIMATERJALIDE SPETSIFIKATSIOON ............................................................................................... 11

TÖÖ NIMETUS: TEEMANDI TN 6 TANKLA EHITUSPROJEKT AADRESS: TEEMANDI TN 6, TARTU, TARTU MAAKOND TÖÖ NR: 26013 OSA: VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. VÄLISOSA STAADIUM: PÕHIPROJEKT

Majaka tn 44-9, Tallinn, Harjumaa, 11412 30.04.2026 [email protected] Vastutav spetsialist: Veiko Loorents tel +372 526 8802 MTR EEP001966, EPE000622 3 / 11

OÜ Smart Pipes

JOONISTE NIMEKIRI

JOONISE JOONISE NIMI KUUPÄEV MÕÕTKAVA

NR

VVK-1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON VÄLISVÕRKUDE ASENDIPLAAN

30.04.2026 1:500

VVK-2 VEETORUSTIKU PIKIPROFIIL 30.04.2026 1:500, 1:50

VVK-3 REOVEEKANALISATSIOONI PIKIPROFIIL 30.04.2026 1:500, 1:50

VVK-4 SADEMEVEEKANALISATSIOONI PIKIPROFIIL 30.04.2026 1:500, 1:50

TÖÖ NIMETUS: TEEMANDI TN 6 TANKLA EHITUSPROJEKT AADRESS: TEEMANDI TN 6, TARTU, TARTU MAAKOND TÖÖ NR: 26013 OSA: VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. VÄLISOSA STAADIUM: PÕHIPROJEKT

Majaka tn 44-9, Tallinn, Harjumaa, 11412 30.04.2026 [email protected] Vastutav spetsialist: Veiko Loorents tel +372 526 8802 MTR EEP001966, EPE000622 4 / 11

OÜ Smart Pipes

1. Üldosa

Projekteerimisel on arvestatud järgmiste standarditega ja nõuetega:

• EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk;

• EVS 835:2022 Hoone veevärk;

• EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon;

• EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;

• EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;

• EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine;

• Hoone tehnosüsteemide RYL 2002. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded, I osa. .

2. Majandus-joogivee süsteem

2.1. Veevarustuse vooluhulgad

Arvutuslikud külmavee hulgad:

• sekundiline 0,31 l/s (sh soe vesi 0.28 l/s);

• tunni 0,5 m³/h;

• ööpäevane 1 m³/d.

2.2. Veevarustuse allikas

Majandus-joogivesi saadakse Teemanti tänava ühisveetorustikust.

2.3. Veemõõdusõlm

Kinnistu peaveemõõdusõlm on projekteeritud tehnoruumi. Kasutatud on DN15, Qn=1.5 m3/h kaugloetavat külmaveearvestit. Arvesti paigaldada maandatud kandurile, kahe sulgventiili vahele, paralleelselt seinaga. Veearvestist tarbija poole paigaldada tagasilöögiklapp. Arvestile peab eelnema vähemalt viie toru läbimõõdu ning järgnema vähemalt kolme toru läbimõõdu pikkune sirge torulõik.

Veemõõdusõlme ehitamisel ei või kasutada veemõõdusõlme ühenduste tegemisel lahtivõetavaid kiirliitmike.

Veemõõdusõlme välja ehitamisel tuleb lähtuda võrguettevõtte nõuetest veemõõdusõlmede ehitamisele.

3. Veevarustuse välisvõrgud

Majandus-joogivesi saadakse Teemanti tänava ühisveetorustikust. Kinnistu piiril on olemas maakraan DN50.

Kinnistu veesisendus rajada PEØ32 PN16 veetoruga. Veetorustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 2.5mm2 ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla. Veetorustiku kohale tuleb 0.4 m kõrgusele sinine märkelint kirjaga „Ettevaatust veetorustik“.

Veetoru viiakse läbi vundamendi veemõõdusõlmeni painduva hülsi. Toru ja hülsi vaheline tihendada veekindla polüuretaan hermeetikuga.

Kogu tööde teostamise aja peab ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel ja muude sõidukite liiklemisel kindlustama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks tuleb rajada ehitusobjektile või selle vahetusse lähedusse rehvide puhastamiseks sobiv hooldusala (hooldusala asukoha planeerib ja kooskõlastab ehitustööde teostaja) ning korraldada vajadusel teehooldetööd. Juhul kui hooldusala asub väljaspool ehitusobjekti tuleb kavandada ja tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine.

3.1. Torustike materjalid

Kõik torustike rajamiseks kasutatavad materjalid peavad olema uued. Materjale tuleb transportida, ladustada, virnastada, jne vastavalt tootja juhistele ja nõuetele. Defektsed materjalid ja tooted tuleb ehitusplatsilt eemaldada.

PE survetorud peavad vastama standardi EN12201 nõuetele.

TÖÖ NIMETUS: TEEMANDI TN 6 TANKLA EHITUSPROJEKT AADRESS: TEEMANDI TN 6, TARTU, TARTU MAAKOND TÖÖ NR: 26013 OSA: VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. VÄLISOSA STAADIUM: PÕHIPROJEKT

Majaka tn 44-9, Tallinn, Harjumaa, 11412 30.04.2026 [email protected] Vastutav spetsialist: Veiko Loorents tel +372 526 8802 MTR EEP001966, EPE000622 5 / 11

OÜ Smart Pipes

3.2. Armatuur

Torustiku käänakutele, armatuurile, kolmikühendustele, tupikutele ja muudele kohtadele rajatakse vajadusel toed (raudbetoontoed pinnasel). Armatuuri fikseerimise tagamiseks võib kasutada vastavaid lukustussüsteeme.

Torustikuga ühendatavad seadmed peavad survekindluse, materjali ja pinnakäsitluse poolest vastama projektis toodud torustikule ja täitma üldiseid materjalinõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi.

Sulgsiibrid peavad olema tihedad, töökindlad ning hästi kaitstud korrosiooni eest ning sulguma päripäeva. Siibri käsiratta konstruktsioon ja diameeter peab olema valitud nii, et seda suudaks töö käigus keerata üks inimene.

3.3. Kaevik

Kaevik teha võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Teostamata kaeviku põhja minimaalne laius on 1.0m ja vähemalt 0.4 m laiem toru läbimõõdust. Kaeviku laiuse ja torude vahekauguse määramisel tuleb arvestada torude läbimõõtu, läbimõõtude ja paigaldussügavuste erinevust ning tihendamisel kasutatavate mehhanismide mõõtmeid.

Kaevik teha nõlvade püsivuse parandamiseks kalletega. Nõrkades pinnastes tuleb kaeviku põhi kaevata käsitsi või väiksema mehhanismiga, et vältida aluspinnase rikkumist ning ebaühtlase paksusega aluse kujunemist. Töötamisel allpool pinnasevee taset eemaldatakse vesi.

Hoone vundamentide vahetus läheduses teostatavate kaevetööde puhul talvistes tingimustes tuleb tarvitada meetmeid vundamentide aluse pinnase läbikülmumise vältimiseks.

Torustikukraavide kaevandamisel peab kanalites olema vaba ruumi vähemalt järgmiselt:

• torude alla 100 mm;

• torude kõrvale 200 mm;

• kaevude ümber 300 mm.

3.4. Tasanduskiht

Kaeviku põhja, täitepinnase kihi või aluse peale teha tasanduskiht, mille kõrgus toru sirge osa põhjast mõõdetuna on vähemalt 150 mm (muhvi alla peab jääma vähemalt 100 mm). Tasanduskiht teha liivast.

Tasanduskihina kasutatava kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon (dmax) sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust (de).

Suurim osakeste suurus (prEN 1046):

• de < 110 15mm

• 110 de < 315 20mm

Tasanduskihi materjal peab olema osakeste suuruse poolest võimalikult lähedane aluse ja algtäite (ja ümbritseva loodusliku pinnase) materjalile, et vähendada nende segunemise ohtu.

Aluskiht tihendada 98% tihedusastmeni vältides pinnase rikkumist. Enne kaevikute täitmist tuleb torustikud esitada tellija esindajale ülevaatuseks.

3.5. Torustiku paigaldus ja kaeviku täide

Torude leidmise hõlbustamiseks ning kaevetöödel nende kahjustamise vältimiseks tuleb veetorustike paigaldamisel torustiku külge kinnita asukoha määramiseks min 2.5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla. Veetoru kohale umbes 0,4 m kõrgusele liivapatja paigaldada sinine märkelint kirjaga “Ettevaatust veetorustik”. Ning lõpuks uuesti liivapadi märkelindi peale, et lint paigast ära ei nihkuks.

Algtäide (sängituskiht, külgtäide)

Nõuded on üldiselt samad, mis tasanduskihil. Algtäide de160 torude korral peab ulatuma vähemalt 300mm toru ülaservast kõrgemale. Sängitusmaterjali tihendada kihiti. Esimene kiht võib ulatuda maksimaalselt toruläbimõõdu kõrguseni. Vajadusel võib torustiku tihendamistööde ajaks täita veega. Otse

TÖÖ NIMETUS: TEEMANDI TN 6 TANKLA EHITUSPROJEKT AADRESS: TEEMANDI TN 6, TARTU, TARTU MAAKOND TÖÖ NR: 26013 OSA: VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. VÄLISOSA STAADIUM: PÕHIPROJEKT

Majaka tn 44-9, Tallinn, Harjumaa, 11412 30.04.2026 [email protected] Vastutav spetsialist: Veiko Loorents tel +372 526 8802 MTR EEP001966, EPE000622 6 / 11

OÜ Smart Pipes

torude peal olevat sängitusmaterjali tohib mehhanismidega tihendada alles siis, kui kiht on vähemalt 300mm paksune, kuid tihendusvõtteid kasutades peab kihi paksus olema vähemalt 150mm.

Algtäite kiht tihendada 95% tihedusastmeni.

Lõpptäide

Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema 98% tihendatav. Avaliku kasutusega teemaa-alal – lõpptäite tihendustegur haljasala all min 92% tihendatav. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide hiljem tihenedes jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele.

Toru ülaservast mõõdetuna 1 meetri paksuses lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid.

Enne kaevikute täitmist tuleb torustikud esitada tellija esindajale ülevaatuseks.

Ehitusjärgsed vajumid peavad jääma lubatud piiridesse.

Veetoru paigaldamisel ei tohi ületada minimaalset painderaadiust. Veetorud läbimõõtudega De20...63mm väikseim painderaadius 40xDe (De32 toru puhul minimaalseim painderaadius 1.28m).

3.6. Külmumiskaitse ja soojusisolatsioon

Veetorustikud paigaldada maapinna külmumispiirist allapoole. Toru peal pinnase paksus vähemalt 1,8m.

3.7. Hüdraulilised katsetused

Välistel plastiktorustikel on nõutav katsetuse läbiviimine. Hüdraulilise surveproovi teostamisel tuleb arvestada järgmiste nõuetega:

• Veetorustikule (veemõõdusõlmest maakraanini) tuleb teha surveproov Kiili KVH OÜ esindaja juuresolekul.

• Hüdrauliline surveproov tehakse kõigile ehitatud vee- ja kanalisatsiooni survetorudele, mille pikkus on vähemalt 10 m.

• Surveproovi ei tohi teostada vastu olemasolevat kinnist toestamata sulgelementi.

• Surveproov tuleb ette näidata omanikujärelevalve insenerile. Pärast surveproovi teostamist vormistatakse surveproovi akt ehk survekatsetuse protokoll.

• Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (õhk peab olema torustikust täielikult eemaldatud).

• Surveproovi teostamise ajal ei tohi kaevikus töötada. Surveproovi ei tohi teostada avatud kaevikuga.

• Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3-kordse nominaalse rõhuni ja lasta torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi, tagamaks toru ja ühenduste venimine.

• Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. Jälgida, et 30 minuti jooksul rõhk torus ei langeks rohkem kui 0,2 bari. Pärast tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni.

• Surveprooviks kasutatav manomeeter peab omama taadeldud ning kehtiva taatluse kuupäevaga.

• Pärast surveproovi teostab ehitaja torustiku läbipesu ja tellib vee analüüsi. Läbipesu aeg leppida eelnevalt kokku võrgu valdajaga.

• Torustiku läbipesemisel lugeda arvestuslikuks veekoguseks rajatava torustiku kolmekordne torumaht. Info veekoguse kohta esitada omanikujärelevalve insenerile.

• Surveprooviks ja loputusveeks kulunud veekoguse eest arvet ei esita.

4. Reovee kanalisatsioon

4.1. Arvutuslik vooluhulk

• Qs 1.8 l/s;

• Qd 1 m3/d.

4.2. Eelvool

Reoveekanalisatsiooni eelvooluks olemasolev Teemanti tänava reoveekanalisatsioonitorustik.

4.3. Puhastusseadmed

Ei projekteerita.

TÖÖ NIMETUS: TEEMANDI TN 6 TANKLA EHITUSPROJEKT AADRESS: TEEMANDI TN 6, TARTU, TARTU MAAKOND TÖÖ NR: 26013 OSA: VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. VÄLISOSA STAADIUM: PÕHIPROJEKT

Majaka tn 44-9, Tallinn, Harjumaa, 11412 30.04.2026 [email protected] Vastutav spetsialist: Veiko Loorents tel +372 526 8802 MTR EEP001966, EPE000622 7 / 11

OÜ Smart Pipes

4.4. Pumpla

Ei projekteerita.

5. Sajuveekanalisatsioon

5.1. Arvutuslik vooluhulk

• Qs, katus = 13,8 l/s;

• Qs platsid = 40,7 l/s.

Sajuveekanalisatsiooni arvutuslikud vooluhulgad arvutatakse vastavalt EVS 846:2021 toodud arvutusmetoodikale.

5.2. Eelvool

Sademeveekanalisatsiooni eelvooluks on Teemanti tänava sademeveekanalisatsiooni torustik.

5.3. Pumpla

Teeninduskaevudesse sattuv sadmevesi pumbatakse läbi pumpla SVP-1 sademeveekanalisatsiooni.

5.4. Puhastusseadmed

Parklale on ette nähtud I-klassi bensiini-õlipüüdurit NS10 LM.

Bensiini-õlipüüdurid on ettenähtud varustada täitumise alarmseadmega.

Kindlustamaks mahutite fikseeritud asukoht maa all ja takistamaks tema pinnale kerkimist pinnaseveest tekkiva üleslükkejõu tagajärjel tuleb püüdur ankurdada. Mahuti ankurdamine tuleb teostada betoonist alusplaatide abil. Ankurduspunktid peavad asuma selleks tootja poolt mahutile märgitud asukohtadel ja tõstepunkte peab olema vähemalt kaks. Ankurdusrihmad peavad olema valmistatud mitte materjalist, mis peab vastu ümbritsevale keskkonnale ja pinnaseveest tulevale üleslükkejõule. Toote vigastamise vältimiseks tuleb vältida rihmade liigset pingutamist. Betoonist aluse vajamineku korral peab see koosnema vähemalt 200 mm paksusest raudbetoonist, mis paigaldatakse ühtlaselt 50 mm kruusavundamendile. Alusplaat peab ulatuma vähemalt 500 mm mahuti külgedest kaugemale ning peab olema vähemalt sama pikk, kui mahuti kogupikkus. Mahutitel, millel on väljuv torustik mahuti alumisel osal, tuleb kasutada pikemaid betoonist alusplaate, mis ulatuksid torustikuga otsast vähemalt 1,5 m mahuti servast kaugemale.

Töövõtu osaks on püüduri paigaldamine koos kõikide vajalike vasturaskuste ja ankurdustega ning vajalike tööjooniste koostamine.

5.1. Sademevee ühtlustamine

Sademeveed ühtlustatakse projekteeritud toru/puhvermahuti abil 13m3.

6. Kanalisatsiooni välisvõrgud

6.1. Projekteeritud kanalisatsioon

Reoveekanalisatsiooni eelvooluks olemasolev Teemanti tänava reoveekanalisatsioonitorustik.

Kinnistu torustik on ette nähtud ehitada jäikusklass SN8 torudest. Kanalisatsiooni vaatluskaevuna väljundil on ette nähtud plastmass teleskoopkaevud Ø400/315.

Kinnistu torustik on ette nähtud ehitada plastmass jäikusklass SN8 torudest.

Vaatluskaevudeks kasutada reoveekanalisatsioonis plastik teleskoopkaevusid 40T kandevõimeliste metallkaantega.

Plastist kontrollkaevude ehitamisel kasutatakse kaevuelemente: kaevupõhjad koos sisseehitatud toruühendusmuhvidega ja teleskoopseid pikendusi.

Kaevudes peavad olema poole torustiku läbimõõdu kõrgused voolurennid.

6.2. Torustike materjalid

Lahtisel meetodil rajatavate isevoolsete reoveekanalisatsiooni torustike ehitamiseks tuleb kasutada ühekihilisi siledaseinalisi PVC või PP torusid.

TÖÖ NIMETUS: TEEMANDI TN 6 TANKLA EHITUSPROJEKT AADRESS: TEEMANDI TN 6, TARTU, TARTU MAAKOND TÖÖ NR: 26013 OSA: VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. VÄLISOSA STAADIUM: PÕHIPROJEKT

Majaka tn 44-9, Tallinn, Harjumaa, 11412 30.04.2026 [email protected] Vastutav spetsialist: Veiko Loorents tel +372 526 8802 MTR EEP001966, EPE000622 8 / 11

OÜ Smart Pipes

PVC torud ja toruliitmikud peavad olema toodetud vastavalt Euroopa standardile EN 1401. PVC torud peavad olema ühendatavad muhvotsliitega, rõngasjäikus SN8, varustatud kummitihenditega.

Toruliitmikud (kolmikud, põlved, otsakorgid, jne) peavad vastama samale standardile kui torudki ning olema valmistatud sama tootja poolt.

6.3. Kaevud

Kaevudeks kasutada plastik teleskoopkaevusid, 40T kandevõimeliste metallkaantega.

Plastist kontrollkaevude ehitamisel kasutatakse kaevuelemente: kaevupõhjad koos sisseehitatud toruühendusmuhvidega ja teleskoopseid pikendusi.

Kui joonistel ei ole teisiti määratud, peetakse kinni plastist kaevudele esitatavatest nõuetest. Kaevudes peavad olema poole torustiku läbimõõdu kõrgused voolurennid.

Kaevud peavad olema toodetud kehtivale kanalisatsioonikaevude standardile EVS-EN13598-2:2009 ja kaevuluugid toodetud standardile EVS-EN 124.

6.4. Kaevik

Kaevik teha võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Teostamata kaeviku põhja minimaalne laius on 1.0m ja vähemalt 0.4 m laiem toru läbimõõdust. Kaeviku laiuse ja torude vahekauguse määramisel tuleb arvestada torude läbimõõtu, läbimõõtude ja paigaldussügavuste erinevust ning tihendamisel kasutatavate mehhanismide mõõtmeid.

Kaevik teha nõlvade püsivuse parandamiseks kalletega. Nõrkades pinnastes tuleb kaeviku põhi kaevata käsitsi või väiksema mehhanismiga, et vältida aluspinnase rikkumist ning ebaühtlase paksusega aluse kujunemist. Töötamisel allpool pinnasevee taset eemaldatakse vesi.

Hoone vundamentide vahetus läheduses teostatavate kaevetööde puhul talvistes tingimustes tuleb tarvitada meetmeid vundamentide aluse pinnase läbikülmumise vältimiseks.

Torustikukraavide kaevandamisel peab kanalites olema vaba ruumi vähemalt järgmiselt:

• torude alla 100 mm;

• torude kõrvale 200 mm;

• kaevude ümber 300 mm.

6.5. Tasanduskiht

Kaeviku põhja, täitepinnase kihi või aluse peale teha tasanduskiht, mille kõrgus toru sirge osa põhjast mõõdetuna on vähemalt 150 mm (muhvi alla peab jääma vähemalt 100 mm). Tasanduskiht teha liivast.

Tasanduskihina kasutatava kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon (dmax) sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust (de).

Suurim osakeste suurus (prEN 1046):

• de < 110 15mm

• 110 de < 315 20mm

Tasanduskihi materjal peab olema osakeste suuruse poolest võimalikult lähedane aluse ja algtäite (ja ümbritseva loodusliku pinnase) materjalile, et vähendada nende segunemise ohtu.

Aluskiht tihendada 98% tihedusastmeni vältides pinnase rikkumist. Enne kaevikute täitmist tuleb torustikud esitada tellija esindajale ülevaatuseks.

6.6. Torustiku paigaldus ja kaeviku täide

Algtäide (sängituskiht, külgtäide)

Nõuded on üldiselt samad, mis tasanduskihil. Algtäide de110 torude korral peab ulatuma vähemalt 300mm toru ülaservast kõrgemale. Sängitusmaterjali tihendada kihiti. Esimene kiht võib ulatuda maksimaalselt toruläbimõõdu kõrguseni. Vajadusel võib torustiku tihendamistööde ajaks täita veega. Otse torude peal olevat sängitusmaterjali tohib mehhanismidega tihendada alles siis, kui kiht on vähemalt 300mm paksune, kuid tihendusvõtteid kasutades peab kihi paksus olema vähemalt 150mm.

TÖÖ NIMETUS: TEEMANDI TN 6 TANKLA EHITUSPROJEKT AADRESS: TEEMANDI TN 6, TARTU, TARTU MAAKOND TÖÖ NR: 26013 OSA: VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. VÄLISOSA STAADIUM: PÕHIPROJEKT

Majaka tn 44-9, Tallinn, Harjumaa, 11412 30.04.2026 [email protected] Vastutav spetsialist: Veiko Loorents tel +372 526 8802 MTR EEP001966, EPE000622 9 / 11

OÜ Smart Pipes

Algtäite kiht tihendada 95% tihedusastmeni.

Lõpptäide

Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema 98%tihendatav. Avaliku kasutusega teemaa-alal – lõpptäite tihendustegur haljasala all min 92% tihendatav. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide hiljem tihenedes jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele.

Toru ülaservast mõõdetuna 1 meetri paksuses lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid.

Enne kaevikute täitmist tuleb torustikud esitada tellija esindajale ülevaatuseks.

Surveta torud ühendatakse kummitihenditega muhvühendustega. Ühendused teha toru valmistaja poolt esitatud juhiste kohaselt. Vajaduse korral tuleb tihendid puhastada vee või nõrga soodalahusega. Tihendite paigaldamisel võib kasutada neid libisemist soodustavaid aineid, mis on soovitatud tihendite valmistaja poolt.

Ehitusjärgsed vajumid peavad jääma lubatud piiridesse.

Kogu tööde teostamise aja peab ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel ja muude sõidukite liiklemisel kindlustama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks tuleb rajada ehitusobjektile või selle vahetusse lähedusse rehvide puhastamiseks sobiv hooldusala (hooldusala asukoha planeerib ja kooskõlastab ehitustööde teostaja) ning korraldada vajadusel teehooldetööd. Juhul kui hooldusala asub väljaspool ehitusobjekti tuleb kavandada ja tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine.

6.7. Torustike paigaldus eritingimustes

Eritingimused puuduvad.

6.8. Hüdraulilised katsetused

Isevoolsete kanalisatsioonitorustike veepidavuskatsed tuleb läbi viia vastavalt EVS-EN 1610-le. Pärast katsetusi ühendatakse torustikulõik süsteemiga.

Isevoolsete plasttorustike ovaalsust kontrollitakse, kui Tellijal on kahtlusi, et toru ristlõike kuju on paigalduse ja täite tegemise käigus muutunud rohkem kui tootja poolt lubatud. Lubatud maksimaalne ovaalsus plasttorudel on 8% peale paigaldamist

Kaevude tihedust kontrollitakse visuaalsel vaatlusel. Kui osutub vajalikuks, tuleb kaevude veetiheduse katsetamine teha vastavalt SFS 3113 ja SFS 3135-le.

7. Drenaaž

Ei projekteerita.

8. Keskkonnakaitsemeetmed

Ehituse käigus tuleb järgida keskkonnakaitse reegleid.

8.1. Puude kaitsmine

Puu tüve ümber siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks puu oksi. Vajadusel võib kärpida puu alumisi oksi, kuid peab säilima antud puule iseloomulik võra kuju. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohi läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi. Samuti tuleb jälgida, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks ehitusmaterjale sinna. Kui ruumipuudus sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, kaetakse koht kõigepealt ~20 cm paksuse liiva- või kergkruusa kihiga, mille peale asetatakse puidust vms materjalist restid ehitusmaterjalide ladustamiseks. Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid.

8.2. Ehitusjäätmed

Ehitamisel tekkivad jäätmed sorteeritakse ehitusplatsil ja viiakse ära jäätmete ehitusaegses kogumiskohta või taaskasutatakse. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ehitusjäätmete

TÖÖ NIMETUS: TEEMANDI TN 6 TANKLA EHITUSPROJEKT AADRESS: TEEMANDI TN 6, TARTU, TARTU MAAKOND TÖÖ NR: 26013 OSA: VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. VÄLISOSA STAADIUM: PÕHIPROJEKT

Majaka tn 44-9, Tallinn, Harjumaa, 11412 30.04.2026 [email protected] Vastutav spetsialist: Veiko Loorents tel +372 526 8802 MTR EEP001966, EPE000622 10 / 11

OÜ Smart Pipes

kogumine ja utiliseerimine on ehitaja kohustus. Ehitaja kohustus on esitada kasutusloa taotlusel jäätmearuanne.

8.3. Haljastuse taastamine

Torustike rajamise järel taastada endine olukord või teostatakse haljastamine vastavalt projektile.

945a

976 976

P4+2

P7

945a

94 5a

943 ±0.00 =

70.75 abs.k.

A

C

4

1

3

5

±0,00=+70,75m

5,8 m 2

inva-wc A:

4,3 m 2

tehnoA:

3,9 m 2

külmkamber

A:

5,3 m 2

juhataja A:

6,8 m 2

puhkeruum A:

2,0 m 2

WCA:

100,5 m 2

müügisaal

A:

3,9 m 2

jahekamber

A:

29,9 m 2

laduA:

0,5 m 2

kilpA:

3,0 m 2

koridor A:

1 2 00

x 2 5 00

1 3 00

x 2 4 00

1 000 x 2 100

900 x 2 200

2 900 x 2 500

4 500 x 2 200

6 300 x 2 200

900 x 2 100

1 0 00

x 2 1 00

800 x 2 100

1 500 x 2 100

90 0 x 2  10 0

1 000 x 2 100

90 0 x 2  10 0

A

A

C

C

2

2

1

1

3

3

B

B 4

4

5

5

247

145

3 358

15 820

220

22 0 30 0 116

1 5 53

116

1 9 38

116

90 0

116

2 0 31

116

1 5 70

24 7

220

14 107

80

2 388

80 145

2 523

247

145

145

6 896

8 778

220

22 0

2 9 65

14 5

22 0

2 3 15

14 5

6 4 40

18 0

8 9 00

7 720

11 630

4 0 00

4 9 00

5 1 50

6 2 50

1

1 A

A

2

2

V11

V11

V11

V11

V11

V11

Ø32 L=4.0

HV11-1 70.65 1) 68.85

Ø32 L=36.3

V11-2 70.70 1) 68.90 2) 68.90

V11-4 70.60 1) 68.80

K11

K11

Ø160 L=13.3 i=0.010

1

2

1

2

2

1

K21

K21

K21

K21

1

12

2

1

4

K21

K21

3

2

1

2

1

2

2

1

K21

3

V11-3 70.52 1) 68.72 2) 68.72

Ø110 L=1.2 0.029

Ø110 L=1.3 0.020

Ø160 L=4.2 0.008

Ø160 L=8.2 0.007

Ø160 L=1.4 0.007

Ø560 L=23.1 0.002

Ø160 L=14.6 0.007

Ø160 L=4.8 0.007

Ø160 L=2.7 0.011

2

1

3

3

Ø110 L=4.7 0.017

Ø160 L=3.7 0.008

Ø560 L=4.8 0.002

K21

K21

K21

K21

2

1

K21-470.46 1) 69.17 2) 69.17

4

Ø160 L=6.8 0.008

RK-370.35 1) 69.29

RK-270.46 1) 69.30

Ø160 L=3.3 0.010

Ø110 L=1.0 0.019

Ø160 L=4.1 0.007

ÜP-K21-1 70.60 1) 68.98

PROOVIVÕTUKAEV70.52 1) 69.01 2) 69.06

K11-270.62 1) 68.89 2) 69.19

K11-1 70.65 1) 69.32 2) 69.32

HK11-1 70.65 1) 69.35

I-KLASSI ÕLIPÜÜDUR NS10 LM

Ø560 L=22.0 0.002

K11-3 70.60 1) 68.85 2) 68.85

DN50 OL.OLEV VEEVARUSTUSE LIITUMISPUNKT

OL.OLEV REOVEEKANALISATSIOONI LIITUMISPUNKT PAIKNEB KINNISTU PIIRIL

OL.OLEV SADEMEVEEKANALISATSIOONI LIITUMISKAEV

SVL-2 70.55 1) 69.43

K21-370.43 1) 69.18 2) 69.18 3) 69.23

K21

Ø75 L=12.1 0.010

1

2 3

K21-770.46 1) 69.18 2) 69.18 3) 69.18

SVL-1 70.55 1) 69.41

Ø32 L=2.7 0.011

RK-4 70.49 1) 69.36

RK-5 70.54 1) 69.40

K21-5 70.71 1) 69.37 2) 6 .37 3) 69.42

SVP-1 70.65 1) 69.06 2) 69.45

K21-170.50 1) 69.29 2) 69.39 3) 69.29 4) 69.29

RK-1 70.45 1) 69.39

K21-270.52 1) 69.23 2) 69.26

M1 70.58 1) 69.18

K21-670.53 1) 69.23 2) 69.34 3) 69.33 4) 69.31

K21

K11

V11

PROJEKTEERITUD KINNISTUSISENE SADEMEVEEKANALISATSIOONI TORUSTIK

TINGMÄRGID (SMART PIPES OÜ töö nr 26013)

PROJEKTEERITUD KINNISTUSISENE REOVEEKANALISATSIOONI TORUSTIK

PROJEKTEERITUD KINNISTUSISENE VEETORUSTIK

Registrikood 11979398

[email protected] tel +372 526 8802

MTR EEP001966, EPE000622 Majaka tn 44-9, Tallinn, Harjumaa, 11412

Tähis Muudatus KuupäevTeostaja

FAILI NIMIPROJEKTEERIJA

VASTUTAV SPETSIALIST

KUUPÄEV JOONISTE ARV

TÖÖ NIMETUS TELLIJA

JOONIS

JOONISE NRMÕÕTKAVATÖÖ NRSTAADIUMOSA

AADRESS

Smart Pipes OÜ

26013

TEEMANDI TN 6 TANKLA EHITUSPROJEKT

TEEMANDI TN 6, TARTU, TARTU MAAKOND VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON VÄLISVÕRKUDE ASENDIPLAAN

VVK-130.04.2026 1:500PPVK

V.LOORENTS

V.LOORENTS

26013_VK_asendiplaan.dwg

Märkused

- Geodeetiline alusplaan Maainsener OÜ , töö nr GEO 7476 (veebruar 2026) - Koordinaatide süsteem L-Est'97, kõrgused EH2000

Töö number: 2603 Täpne Pliiats OÜ Töö nimetus: Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt Tee ehitusprojekti staadium: Põhiprojekt

1 / 18

I SELETUSKIRI

Sisukord 1 Üldosa ...................................................................................................................... 2

1.1 Kontaktandmed ................................................................................................. 3

2 Olemasolev olukord .................................................................................................. 3

2.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus ......................................................................... 3

2.2 Kaitsealused objektid ........................................................................................ 3

2.3 Olemasolevad tehnovõrgud .............................................................................. 4

3 Planeeringud ning seotud projektid .......................................................................... 4

3.1 Ringtee tn 89, Ringtee tn 83 ja Raudtee tn 114b kruntide ning lähiala

detailplaneering ............................................................................................................ 4

3.2 Teemanti tn 6 tankla ehitusprojekt ..................................................................... 4

4 Geodeetiline mõõdistusvõrk ..................................................................................... 4

5 Uuringud ................................................................................................................... 4

5.1 Ehitusgeodeetilised uuringud ............................................................................ 4

5.2 Ehitusgeoloogilised uuringud ............................................................................ 5

5.2.1 Geoloogiline ehitus ..................................................................................... 5

5.2.2 Pinnaseveetase .......................................................................................... 6

5.2.3 Geoloogilised tingimused ........................................................................... 6

5.2.4 Puurauk PA-1 ............................................................................................. 7

6 Projektlahendus ........................................................................................................ 7

6.1 Plaanilahendus .................................................................................................. 7

6.2 Vertikaalplaneering ............................................................................................ 8

6.3 Katend ............................................................................................................... 8

6.3.1 Projekteeritud katendikonstruktsioonid ....................................................... 8

6.3.2 HDPE geomembraani paigaldamine ........................................................ 10

6.3.3 Äärekivid .................................................................................................. 10

6.4 Tee-ehitusmaterjalid ........................................................................................ 10

Töö number: 2603 Täpne Pliiats OÜ Töö nimetus: Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt Tee ehitusprojekti staadium: Põhiprojekt

2 / 18

6.4.1 Nõuded materjalidele ............................................................................... 10

6.5 Veeviimarid ...................................................................................................... 12

6.5.1 Sademevee ära juhtimine ja kraavid ........................................................ 12

6.6 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid ................................................................ 12

6.6.1 Liiklusmärgid ............................................................................................ 12

6.6.2 Teekattemärgistus .................................................................................... 13

6.7 Tehnovõrgud.................................................................................................... 13

6.8 Keskkonnakaitse ............................................................................................. 13

6.9 Maastikukujundustööd ..................................................................................... 14

6.9.1 Ettevalmistus ja haljastuse likvideerimine ................................................ 14

6.9.2 Projekteeritud haljastus ............................................................................ 14

6.9.3 Rajamisaegne hooldus ............................................................................. 14

6.9.4 Hilisem hooldus ........................................................................................ 14

7 Tööde teostamine ................................................................................................... 14

7.1 Üldosa ............................................................................................................. 14

7.2 Ettevalmistustööd ............................................................................................ 15

7.2.1 Teetööde lühikirjeldus ............................................................................... 16

7.2.2 Nõuded mulde ja aluse tihendustegurile ning kandevõimele ................... 17

7.3 Ehitusaegne liikluskorraldus ............................................................................ 17

8 Hooldusjuhend ....................................................................................................... 17

8.1 Suvihoole ........................................................................................................ 18

8.2 Talihoole .......................................................................................................... 18

8.3 Liikluskorraldusvahendite hoole ...................................................................... 18

8.4 Haljastuse hoole .............................................................................................. 18

1 Üldosa Käesolev projekt on koostatud OÜ Invelo tellimusel. Projekti koostamisel on aluseks

võetud tellija poolt väljastatud lähteülesanne ning projekti koosolekutel vastu võetud

otsused.

Töö number: 2603 Täpne Pliiats OÜ Töö nimetus: Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt Tee ehitusprojekti staadium: Põhiprojekt

3 / 18

Projekti eesmärk on projekteerida kavandatava Teemandi tn 6 tankla toimimiseks

vajalikud teed, platsid ja parklad.

Projekteerimisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid, mis on kätte saadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – https://www.riigiteataja.ee/ , Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus http://www.evs.ee/ ning Transpordiameti veebilehel https://www.transpordiamet.ee/juhendid .

1.1 Kontaktandmed

Tellija:

OÜ Invelo

Kurve tee 14, Karla küla, 75326 Rae vald, Harju maakond

[email protected]

reg nr: 16068715

Projekteerija:

Täpne Pliiats OÜ

Lelle tn 24-57, Kesklinna linnaosa, 11318 Tallinn, Harju maakond

[email protected]

reg nr: 16996020

2 Olemasolev olukord

2.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus

Teemandi tn 6 kinnistu asub Tartu linnas, Tartu maakonnas. Kinnistu pindala on 1826 m².

Tegemist on hoonestamata kinnistuga, mis on hetkel valdavalt rohumaa iseloomuga ning

ala on kaetud loodusliku taimestikuga.

Kinnistule on rajatud kaks olemasolevat juurdepääsu Teemandi tänavalt. Juurdepääsud

on välja ehitatud ning tagavad ühenduse kohaliku teedevõrguga. Kinnistu paikneb

vahetult Tartu Lääneringtee läheduses, mis kulgeb kinnistu teisel küljel ning mõjutab

oluliselt piirkonna liikluskoormust ja ligipääsetavust.

Reljeef on valdavalt tasane, väikeste lokaalsete kõrguslike erinevustega. Ümbritsev

infrastruktuur on kaasaegne ning välja arendatud.

2.2 Kaitsealused objektid

Projekteeritud ehitustööde ala ei jää kultuurimälestiste kaitsevööndisse.

Töö number: 2603 Täpne Pliiats OÜ Töö nimetus: Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt Tee ehitusprojekti staadium: Põhiprojekt

4 / 18

2.3 Olemasolevad tehnovõrgud

Kinnistul puuduvad olemasolevad tehnovõrgud, kuid Teemandi tn poolsesse kinnistu

serva on toodud elektrivarustuse ja veevarustuse liitumispunktid. Elektrivarustuse haldaja

on Elektrilevi OÜ ning veevarustuse haldaja on AS Tartu Veevärk.

3 Planeeringud ning seotud projektid

3.1 Ringtee tn 89, Ringtee tn 83 ja Raudtee tn 114b kruntide ning

lähiala detailplaneering

Detailplaneering on koostatud Tartu Arhitektuuribüroo OÜ poolt 2023a veebruaris. Töö

number on DP3619.

Detailplaneeringu eesmärgiks oli ala kruntideks jaotamine, ehitusõiguse määramine

elamute ja ärihoonete rajamiseks ning kruntidele juurdepääsu, heakorra, haljastuse ja

tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Detailplaneering määrab ära ka käesoleva Teemandi tn 6 kinnistu otstarbe ja

hoonestusala.

3.2 Teemanti tn 6 tankla ehitusprojekt

Käesoleva tööga on seotud Invelo OÜ poolt koostatud tankla ehitusprojekt, mis hõlmab

hoone arhitektuurset lahendust ning kinnistu välisruumi planeeringut (töö nr IN2603).

Nimetatud projekt on otseselt seotud käesoleva teedeosa projektiga, kuna määrab ära

kinnistu sisese liikluslahenduse ning hoonestuse asukoha. Teedeosa projekti koostamisel

on lähtutud arhitektuurses projektis esitatud lahendusest, et tagada tankla funktsionaalne

toimimine ning selle sidusus olemasoleva teedevõrguga.

4 Geodeetiline mõõdistusvõrk Projekteeritud ehitustööde alasse ei jää geodeetilise põhivõrgu punkte.

5 Uuringud

5.1 Ehitusgeodeetilised uuringud

Ehitusgeodeetilised uuringud on koostanud MAAINSENER OÜ 2026a veebruaris ja töö

number on GEO 7476.

Töö number: 2603 Täpne Pliiats OÜ Töö nimetus: Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt Tee ehitusprojekti staadium: Põhiprojekt

5 / 18

5.2 Ehitusgeoloogilised uuringud

Käesoleva projekti koostamise raames ei ole ehitusgeoloogilisi uuringuid teostatud. Lähim

värskeim olemasolev ehitusgeoloogiline uuring on koostatud Tammelehe tn 6A kinnistule.

Huvipiirkonnale lähim puurauk (PA1) paikneb ligikaudu 100 m kaugusel projekteeritavast

alast. Projekteerimisel on lähtutud nimetatud uuringu andmetest kui lähimast

kättesaadavast geotehnilisest informatsioonist.

Alljärgnevalt on esitatud osaline väljavõte ehitusgeoloogilisest uuringust „Tammelehe tn

6A“, mis on koostatud OÜ REI Geotehnika poolt 2013. aasta mais (töö nr 3241-13).

5.2.1 Geoloogiline ehitus

Uuritud sügavuses on välja eraldatud järgmised pinnasekihid:

Kiht 1 – muld, mille paksus on 0,30…0,80 m.

Kiht 2 – savine peenliiv, mis moodustab moreenikihi pindmise osa. Pinnas on punakas-

ja kollakaspruun ja pehme konsistentsiga. Kihi pealispind lasub maapinnast 0,30…0,80

m sügavusel, kihi paksus on 0,40…1,10 m.

Löökpenetratsioonil saadud redutseeritud löökide arv sondi 20 cm süvitamiseks (Nₑd –

katsel registreeritud löökide arv korrigeerit, arvestades löögi energia vähenemisega

vardasse kogumassi suurenedes) on vahemikus 0…5. Survepenetratsioonil mõõdetud

koonustakistus (qₚ) on pinnases 0,5…2 MPa.

Kiht 3 – moreen: väheplastne savine peenliiv, mille pealispind lasub maapinnast

0,70…1,80 m sügavusel, abs. kõrgusel 65,00…68,80 m. Peenliiv on punakaspruuni

värvusega ning sitke konsistentsiga, sisaldades kruusa ja veeriseid ~5…15%. Pinnase

looduslik veesisaldus (Wₙ) on vahemikus 14,6…16,9%, voolavuspiir WLS = 19,2…21,9%,

plastsuspiir Wₚ = 12,5…14,0%, plastsusarv IₚS = 6,7…7,9, voolavusarv IL = 0,34. Nred =

0…10, qc = 0,5…5,5 MPa. Kihi paksus on 1,20…4,40 m.

Kiht 4 – moreen: väheplastne savine peenliiv moodustab moreenikihi alumise, tugevama

osa. Pinnas on punakaspruuni värvusega ning poolkõva (kohati ka kõva) konsistentsiga.

Kruusa ja veeriste osakaal on moreenis 5…15%. Kahe niiskusproovi ja ühe liitproovi

põhjal on pinnase omadused järgmised: Wₙ = 12,2…12,3%, WLS = 22,8%, Wₚ = 13,6%,

IₚS = 9,2, IL = -0,15. Nred = 10…20, qc > 10 MPa. Kihi pealispind lasub maapinnast

1,40…5,40 m sügavusel, abs. kõrgusel 63,20…66,10 m. Kihi paksus on 0,80…3,10 m,

enamike puuraukude ja survepenetratsiooniga pinnast läbida ei suudetud.

Töö number: 2603 Täpne Pliiats OÜ Töö nimetus: Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt Tee ehitusprojekti staadium: Põhiprojekt

6 / 18

Kiht 5 – moreen: väheplastne savine peenliiv, mis moodustab moreenikompleksi

alumise, kõva osa. Pinnast leidub PA5, LP3511, 3513 ja 3514 läbilõigetes maapinnast

3,80…4,80 m sügavusel, abs. kõrgusel 61,90…64,05 m. Kihti läbiti 1,00…5,80 m

ulatuses. Nred = 20…>100.

Kiht 6 – liivakivi esines ainult PA1/LP3512 piirkonnas maapinnast 5,60 m sügavusel,

abs. kõrgusel 63,90 m. Kihti läbiti 0,60 m. Tegu on Devoni ladestu Aruküla lademe nõrgalt

tsementeerunud liivakiviga, mis võib paikuti olla detsmenteerunud ja muutunud saviseks

peenliivaks. Pinnas on punakaspruuni ja helehalli kirju. Üldgeoloogilistele andmetele

tuginedes võib pinnas sisaldada lisaks kõva savi või möllsavi kuni 1…2 m paksuste

läätsedena. Nred > 40.

NB! Sügavamate löökpenetratsioonide (LP3511, 3513 ja 3514) puhul võib profiilidele

märgitud poolkõva või kõva moreeni (kihid 4 ja 5) puhul olla tegu liivakivi lasundiga.

5.2.2 Pinnaseveetase

Vahetult peale puurimistöid 25.04.2013 oli pinnaseveetase maapinnast 0,20..2,80 m

sügavusel, abs. kõrgusel 65,60...68.20 m. Aastaaega arvestades on tegemist

aastakeskmisest mõnevõrra kõrgema pinnaseveetasemega, mis võib periooditi tõusta ala

madalamates kohtades kuni maapinnani.

Tegemist on pinnaseveega, mis esineb peamiselt halbade filtratsiooniliste omadustega

moreenis (kihtides 2...5), mistõttu võib paiguti olla ülaveeline ning mitte seotud alumiste

veekihtidega. Püsiv põhjaveehorisont paikneb sügavamal liivakivis (kihis 6).

Pinnasevee voolusuund on ala üldise languse ehk kagu suunas.

5.2.3 Geoloogilised tingimused

Ehitusgeoloogilised tingimused kinnistu hoonestamiseks on rahuldavad. Olenevalt

koormusest pinnasele saab majad vundeerida kas madal- või vaivundamendile.

Madalvundamendile rajamisel oleks kasutatav kihti 3 (sitke moreen). Vundamendisüvendi

tegemisel ei tohiks lasta pinnaseveel süvendis seista, vastasel juhul moreen leondub ja

kaotab osa oma kandevõimest. Töid on soovitav teha kuivemal aastaajal

Vaivundamendile rajamisel tuleks vaiad süvitada kihti 5 või 6. Vaivundamendi kasutamisel

tuleks täpsustada kihtide 5 ia 6 lasuvustingimusi täiendavate löökpenetratsioonikatsetega,

kuna Tartus tehtud uuringute põhjal muutuvad pinnasekihtide sügavus ning kandevõime

nii horisontaal- kui vertikaalsuunaliselt.

Töö number: 2603 Täpne Pliiats OÜ Töö nimetus: Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt Tee ehitusprojekti staadium: Põhiprojekt

7 / 18

5.2.4 Puurauk PA-1

Joonis 1. Puurauk PA-1 väljavõte

6 Projektlahendus

6.1 Plaanilahendus

Kinnistule on projekteeritud tankla teenindushoone koos selle teenindamiseks vajalike

tankurite, parkimisalade ning liikluslahendusega.

Kinnistule juurdepääsud on kavandatud olemasolevatesse, eelnevalt väljaehitatud

asukohtadesse Teemandi tänavalt, tagades sujuva ühenduse ümbritseva teedevõrguga.

Juurdepääsude vahetusse lähedusse on kavandatud sõiduautode parkimisalad.

Hoone perimeetrile on ette nähtud betoonkivisillutisest katend, mis täidab soklikaitse

funktsiooni ning tagab hoone ümbruse korrastatuse ja hooldatavuse.

Kokku on kinnistule projekteeritud 13 parkimiskohta, millest 9 on tavaparkimiskohad, 2 on

liikumispuudega isikute parkimiskohad ja 2 on elektriautolaadimise võimekusega kohad.

Tankurite alal on kasutatud betoonkivisillutist, arvestades asfaldi ebapiisavat

vastupidavust kütustele.

Töö number: 2603 Täpne Pliiats OÜ Töö nimetus: Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt Tee ehitusprojekti staadium: Põhiprojekt

8 / 18

6.2 Vertikaalplaneering

Projekteeritud kalded asfaltbetoonkatendil ja betoonkivisillutisel jäävad vahemikku 0,7…3,0%. Äärekivi taga on ettenähtud projekteeritud pind kokku viia olemasoleva maapinnaga nõlvakaldega 1:2le.

6.3 Katend

Katendi projekteerimisel on lähtutud juhendist „Elastsete teekatendite projekteerimine“

(Transpordiamet, 2026).

Katendikonstruktsiooni dimensioneerimisel on kasutatud elastsete katendite arvutamise

programmi veebiversiooni (v2.1).

Arvestades raskeliikluse esinemist teenindavate sõidukite näol, on katend projekteeritud

vastavalt EVS 843 nõuetele, võttes aluseks nõutava elastsusmooduli 245 MPa

(„veotänav“).

Olemasolevate ehitusgeoloogiliste andmete põhjal jääb katendi alla tõenäoliselt

moreenpinnas (kihid 3 või 4), milleks on väheplastne savine peenliiv. Kuna täpsed

andmed pinnasevee taseme kohta puuduvad ning aluspinnast ei ole arvestatud

dreenivaks, on katendikonstruktsioon kavandatud varuga.

Eeltoodust tulenevalt on katendi kogupaksuseks projekteeritud 125 cm, et vähendada

külmakergete riski ning tagada katendi pikaajaline vastupidavus. Katendiarvutus on

toodud eraldi dokumendina 2603_PP_TL-9-01_katend.pdf.

Juhul kui ehitaja leiab, et paremate omadustega materjal on kergemini kättesaadav ning

majanduslikult ja keskkonnahoiu seisukohalt otstarbekam lahendus, on selle kasutamine

lubatud.

6.3.1 Projekteeritud katendikonstruktsioonid

Katendite konstruktsioonid on näidatud plaanijoonistel erinevate värvidega.

Projekteeritud sõidutee ab-ülekate

• AC 16 surf 70/100 h = 4 cm

• Olemasolev tasandusfreesitud asfaltbetoonkate hfrees = 4 cm

Projekteeritud sõidutee ab-katend

• AC 16 surf 70/100 h = 4 cm

• AC 32 base 70/100 h = 7 cm

• Killustikalus fr 4/63 LA>35 (Tm 240) h = 30 cm

• Mõõdukalt ühtlaseteraline keskliiv uMSa (Tm 105) h = 30 cm

• Täitematerjal (Tm 65) h = 54 cm

Töö number: 2603 Täpne Pliiats OÜ Töö nimetus: Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt Tee ehitusprojekti staadium: Põhiprojekt

9 / 18

• Olemasolev aluspinnas

Projekteeritud tankurite betoonkivisillutiskatend

• Betoonkivi h = 8 cm

• Sängitusbetoon C30/37 h = 6 cm

• Killustikalus fr 4/63 LA>35 (Tm 240) h = 30 cm

• Mõõdukalt ühtlaseteraline keskliiv uMSa (Tm 105) h = 30 cm

• HDPE kile h = 1,5mm

• Täitematerjal (Tm 65) h = 51 cm

• Olemasolev aluspinnas

Sillutiskivi sängitusbetooni paigaldatakse betooni deformatsioonivuugid ja see

ümbritsetakse deformatsioonilindiga.

Projekteeritud kõnnitee betoonkivisillutiskatend

• Betoonkivi h = 8 cm

• Paigaldusliiv h = 3 cm

• Killustikalus fr 4/63 LA>35 (Tm 240) h = 20 cm

• Mõõdukalt ühtlaseteraline keskliiv uMSa (Tm 105) h = 20 cm

• Täitematerjal (Tm 65) h = 74 cm

• Olemasolev aluspinnas

Projekteeritud kõnnitee ab-katend

• AC 8 surf 70/100 h = 5 cm

• Killustikalus fr 4/63 LA>35 (Tm 240) h = 20 cm

• Mõõdukalt ühtlaseteraline keskliiv uMSa (Tm 105) h = 20 cm

• Täitematerjal (Tm 65) h = 80 cm

• Olemasolev aluspinnas

Projekteeritud sõidutee ab-katendi taastamine (Teemandi tn)

• AC 16 surf 70/100 (45%tardkivim) h = 4 cm

• AC 32 base 70/100 h = 6 cm

• Killustikalus fr 4/63 LA>35 (Tm 240) h = 25 cm

• Mõõdukalt ühtlaseteraline keskliiv uMSa (Tm 105) h = 20 cm

• Täitematerjal (Tm 65) (vajadusel) h = muutuv

• Olemasolev tee konstruktsioon

(Teemandi tn katendikonstruktsiooni kihtide paksused vastavalt Tartu linnavalitsuselt

saadud infole)

Projekteeritud haljasalade murukate

• Murukülv

• Kasvualus h = 10 cm

• Täide kohalikust pinnasest (vajadusel)

• Olemasolev aluspinnas

Töö number: 2603 Täpne Pliiats OÜ Töö nimetus: Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt Tee ehitusprojekti staadium: Põhiprojekt

10 / 18

6.3.2 HDPE geomembraani paigaldamine

Täitematerjali kiht kile all peab olema nõuete kohaselt tihendatud ja jälgima sillutise pinna

kallet suunaga restkaevu poole. Kile paksus on min. 1,5mm, paanid ühendatakse

omavahel keevisõmblusega. Materjal ulatub 1m ulatuses sillutise alast väljapoole.

Vertikaalsele betoonpinnale (tankuri saar) paigaldatakse materjal plast liistuga 8x35mm,

mis kinnitatakse betooni külge poltidega M5x60, sammuga 20…25cm. Kile ja betooni

vahel ja liistu peal peab asuma õlikindel (polüuretaan-aluseline) hermeetik. Restkaevul

on 15cm laiune PE vöö, millele kinnitatakse keevituse teel membraani kile. Kaevu vöö

kohal on drenaaži avad Ø14mm, sammuga 10..15cm, avad kaetakse 2x filterkangaga.

Detailsem info materjali kohta: „Handbook of Geosynthetics“ © Geosynthetic Materials

Association January 2002.

6.3.3 Äärekivid

Projekteeritud sõidutee betoonäärekivi (150x290 mm) ja kõnnitee betoonäärekivi (80x200

mm) , peavad olema valmistatud tardkivimi baasil (klass 3) (vastavalt EVS-EN

1340:2003+AC:2006 „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid” Tabel 2.2 nõuetele).

Üldised nõuded projekteeritud äärekivi paigaldamisele ja materjalidele on toodud

määruses „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“.

Lisaks määruses esitatud nõuetele tuleb projektis juhinduda järgnevast:

• Äärekivide esiservad tuleb faasida ning äärekivide vaheline vuuk ei tohi olla suurem kui 5 mm.

• Alla 4,0 m äärekivi kõverusraadiuse puhul tuleb kasutada vastava raadiusega äärekive või lühendatud äärekive, mille pikkus on kuni 0,5 m.

• Kõveratel ei tohi äärekivide vaheline vuuk olla suurem kui 10 mm.

• Äärekivid rajada kogu pikkuses täis betoonalusele h≥5cm, betooni klass C16/20 (nn. pätsikeste kasutamine pole lubatud).

Äärekivide kõrgused on näidatud projekti plaanijoonistel.

Üleminekud madaldatud äärekivile teostada kahe kivi ulatuses.

6.4 Tee-ehitusmaterjalid

6.4.1 Nõuded materjalidele

MATERJALIDE

NÕUDED: Materjal

Kihi

paksus,

[cm] Materjali minimaalsed nõuded

Töö number: 2603 Täpne Pliiats OÜ Töö nimetus: Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt Tee ehitusprojekti staadium: Põhiprojekt

11 / 18

Asfaltsegud

AC 16 surf 4

AKÖL 900-1499

(EVS 901-3:2021)

AC 20 base 6

AKÖL 900-1499

(EVS 901-3:2021)

AC 32 base 7

AKÖL 900-1499

(EVS 901-3:2021)

Killustikalus Paekillustik fr

4/63 20-30 AKÖL 20 500 - 3000 (KKEJ)

Juurde-

veetavad

liiv-

pinnased

Mõõdukalt

ühtlaseteraline

keskliiv uMSa Tm_105 20-30

Vastavalt juhendi „Elastsete

teekatendite projekteerimine“

Tabel 21

Täitematerjal Tm_65 muutuv

Vastavalt juhendi „Elastsete

teekatendite projekteerimine“

Tabel 21

Märkused:

• Kasutatava asfaltsegu omadused ja sõelkõver peavad rahuldama EVS 901-3:2021 toodud vastava segulehe tingimusi.

• Asfaltsegudes kasutatav filler peab rahuldama EVS 901-1:2020 nõudeid.

• Täitematerjalide ja filleri minimaalsed katsesagedused ja katsemeetodid on määratud EVS 901-1:2020.

• KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis

• Tööde teostamisel juhinduda määrusest „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“.

• Asfaltbetoonkatte pikivuugid teostada kuumvuukidena. Vuukide töötlemine teostada vastavalt juhendile „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“.

• Killustikalused ehitada vastavalt juhisele „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“.

• Sillutiskivid peavad vastama standardile EVS-EN 1338.

EVS-EN 13242 (Ehitustöödel ja tee- ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotudtäitematerjalid) ja EVS-EN 13285 (Sidumata segud) standardite järgi toodetud materjale loetakse katendiehituseks sobivaks juhul kui materjal vastab miinimumnõuetele, mida on kirjeldatud allolevalt:

1) Enne täitematerjali laotamist ja tihendamist peab maksimaalne peenosiste sisaldus (0,063 mm avadega sõela läbivad osakesed) olema <5%.

Töö number: 2603 Täpne Pliiats OÜ Töö nimetus: Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt Tee ehitusprojekti staadium: Põhiprojekt

12 / 18

2) Peale täitematerjali laotamist ja tihendamist peab täitematerjalist võetud proovisosakesi terasuurusega ≤0,063mm olema ≤ 7%.

Enne konstruktsioonikihtide rajamist tuleb tõendada kaeviku põhja aluspinnase

kandevõime piisavus EVS 934:2016 kohase plaatkoormuskatsega. Juhul, kui tihendatud

aluspinnase Ev2 jääb väiksemaks katendiarvutuse aluspinnase E-moodulist (45 MPa),

siis projektis esitatud konstruktsioon ei ole kehtiv ning konstruktsiooni tugevdamiseks

tuleb valida olukorda sobivad täiendavad kihid ja materjalid (geosünteedid või teised

täitematerjalid), mille alusel teostatakse ka uus katendi kontrollarvutus.

6.5 Veeviimarid

6.5.1 Sademevee ära juhtimine ja kraavid

Sademeveed on juhitud projekteeritud restkaevudesse.

6.6 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid

6.6.1 Liiklusmärgid

Projekteeritud liiklusmärgid sõiduteel peavad kuuluma suurusrühma I. Projekteeritud liiklusmärgid jalgratta- ja jalgteedel peavad kuuluma suurusrühma 0. Liiklusmärkide ja viitade alused sõiduteel valmistada alumiiniumist. Liiklusmärkide alused jalgratta- ja jalgteedel valmistada tsinkplekist. Sõiduteele paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutada II- klassi valgustpeegeldavat kilet. Jalgratta- ja jalgteede liiklusmärkidel kasutada I-klassi valgustpeegeldavat kilet. Kui liiklusmärgid saavad demonteerimise või hoiustamise ajal kahjustada, tuleb olemasolevad liiklusmärgid asendada uute liiklusmärkidega, mis vastavad käesoleva projektis sätestatud nõuetele. Liiklusmärkide materjalinõuded: Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormustele. Minimaalsed koormuste nõuded on toodud Riigiteede liikluskorralduse juhise tabelis II-1.4b. Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN 206-1 nõuetele vastavat betooni. Betooni keskkonnaklassid valida vastavalt Riigiteede liikluskorralduse juhise punktile 1.5.6. Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid. Liiklusmärkide postid ja tarvikud: Kõik postid peavad olema kuum-galvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud ülemise otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti.

Töö number: 2603 Täpne Pliiats OÜ Töö nimetus: Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt Tee ehitusprojekti staadium: Põhiprojekt

13 / 18

Liiklusmärkide paigaldamine: Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile EVS 613:2023 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine”. Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80 % tugevusest.

6.6.2 Teekattemärgistus

Teekattemärgistus teostada valuplastikuga. Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614:2022

Teemärgised ja nende kasutamine”.

6.7 Tehnovõrgud

Tehnovõrgud on lahendatud vastavates eriosades.

6.8 Keskkonnakaitse

Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada

keskkonda.

Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja

õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete

tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 50 meetrit. Töövõtja peab olema valmis

hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat

teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.

Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega

vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning

Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete

käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda

keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.

Ehitusjäätmete kogumine ja käitlemine on Töövõtja kohustus.

Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb

ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada

nende endises seisukorras.

Töö number: 2603 Täpne Pliiats OÜ Töö nimetus: Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt Tee ehitusprojekti staadium: Põhiprojekt

14 / 18

6.9 Maastikukujundustööd

6.9.1 Ettevalmistus ja haljastuse likvideerimine

Tee maa-ala tuleb puhastada võsast, põõsastest, kividest, prügist jne. Jäätmete

käitlemise kohutus on Töövõtjal.

6.9.2 Projekteeritud haljastus

Haljasalad rajada kasvualusele. Kasvualuse rajamiseks on lubatud kasutada välja kaevatud kasvupinnast, kui see vastab kasvualusele esitatud nõuetele. Kasvualus peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle

piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juur-umbrohte.

Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema.

Uue kasvualuse rajamisel tuleb kasvualuse materjal laotada eelnevalt planeeritud pinnale,

seda veidi aluspinda segades, et ei tekkiks järsku üleminekut eri kihtide vahel. Tihedatel

liigniisketel savimaadel võib puude ja põõsaste kasvualuse rajada aluspinnase peale, et

vesi ei koguneks istutusauku, kuid kasvualus ei tohi olla väiksema mahuga kui nõutud.

Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad.

Juhul kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muru külviks

tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis-

ja katvusomadused.

Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada.

6.9.3 Rajamisaegne hooldus

Ehitustööde ajal vastutab säilitatava ja rajatava haljastuse eest töövõtja. Rajatavat

haljastust kasta korrapäraselt. Vajadusel teostada umbrohutõrjet. Muru ja istutuste

esmased hooldustööd teha parima praktika kohaselt.

6.9.4 Hilisem hooldus

Peale valmimist teostada hooldust korrapäraselt, piirkonnale sobival hooldustasemel ja

parimat haljastuse hoolduse praktikat järgides. Kuival ajal kasta muru.

7 Tööde teostamine

7.1 Üldosa

Ehitustööde teostamisel peab järgima projekti kooskõlastustel ja/või ehitusloal märgitud

kolmandate osapoolte võimalike täiendavate tingimustega.

Töö number: 2603 Täpne Pliiats OÜ Töö nimetus: Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt Tee ehitusprojekti staadium: Põhiprojekt

15 / 18

7.2 Ettevalmistustööd

Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega

tähistada.

Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb välja märkida kõik iseloomulikud tee-elemendid.

Väljamärgitud punktid tuleks looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada

või uuesti välja märkida.

Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu

osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on Töövõtja

kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks

vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või

kooskõlastada täiendavalt Tellija või omavalitsusega enne ehitustööde algust.

Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk käidelda vastavalt

jäätmekäitlusseadusele.

Töövõtja peab hoolitsema, et ehitustööde käigus teostataks kõik seaduste ja määrustega

määratud ülevaatused ja kontrollid vastavate ametiisikute poolt. Kontrollidest tuleb

eelnevalt Tellijat teavitada, kuid mitte vähem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks

ülevaatustest osa võtta.

Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada

tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel.

Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab

olema kooskõlas tööde tellijaga. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni

pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis (2m)

kaevetööd teostada käsitsi.

Töövõtja kohustub fikseerima/pildistama kõik olemasolevad piiritähised looduses enne

ehitustööde algust. Kui piiritähis looduses puudub, tuleb see fikseerida maaomaniku ja

Tellija esindaja juuresolekul. Piirinaabrite piiride tähised, mis on looduses leitud ja

fikseeritud, peavad säilima ehitusperioodi lõpuni. Kui ehituse käigus piirinaabrite piiride

tähised saavad kahjustada või hävinevad, peab need töövõtja oma kuludega taastama.

Objekti pildistamine

Enne projekteeritud lahenduse mahamärkimist ja materjali toomist objektile tuleb

Töövõtjal teha põhjalik ja süstemaatiline ehitusplatsi tööpiirkonna ja objekti piirinaabrite

piiritähiste pildistamine. Antud fotod on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud

olukorra fikseerimisel. Pildistamisel tuleb fikseerida hooned (pöörates erilist tähelepanu

Töö number: 2603 Täpne Pliiats OÜ Töö nimetus: Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt Tee ehitusprojekti staadium: Põhiprojekt

16 / 18

olemasolevatele kahjustustele – praod, vajumise ilmingud jms), teekatted, äärekivid,

kraavid, haljasalad, puud, põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed

elemendid (kaevud, postid), piirded, piirdeaiad, väravad, piirinaabrite piiritähised,

säilitatavad puud, hekid jms. Fotod tuleb teha vahetult enne ehitustegevuse algust.

Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud digitaalsele andmekandjale (nt.

CD/DVD, USB, väline kõvaketas), need tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on

tagatud vajaliku info kiire ülesleidmine ja pildistuse asukoht üheselt määratletav.

Üks eksemplar igast digitaalsest andmekandjast tuleb esitada Tellijale enne ehitustööde

alustamist vastaval lõigul.

Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade

kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele,

piiretele, piiritähistele jne tekitatud kahjude) õigustatuse hindamiseks. Kui Töövõtja ei ole

täitnud eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra fikseerimisel ega suuda seetõttu

tõendada, et ta ei ole vastutav Tööde tegemise piirkonnas olevate ehitiste või muude

objektide kahjustuste eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning

defektide likvideerimine ja sellega seonduvate kulude kandmine kuulub Töövõtja

kohustuste hulka.

7.2.1 Teetööde lühikirjeldus

• Veenduda vajalike lubade, kooskõlastuste ja pädevuste olemasolus.

• Objekt tähistada nõuetekohaselt (infotahvlid, ajutine liikluskorraldus).

• Ehitustööde teostamisel erakinnistutelt lähtuda maaomanike poolt seatud kooskõlastuste tingimustest.

• Märkida välja tee geomeetrilised elemendid.

• Eemaldada likvideeritavad võsa, kännud, kivid.

• Teostada väljakaeved. Eemaldada projekteeritud katendite alt kasvupinnas ja mitte sobiv pinnas. Profileerida ja tihendada olemasolev aluspinnas.

• Ehitada välja tehnovõrkude projektlahendused.

• Paigaldada, profileerida ja tihendada täitepinnas.

• Rajada dreenkihid ja liivalused.

• Rajada killustikalused.

• Paigaldada äärekivid.

• Paigaldada sillutiskivid.

• Paigaldada asfaltbetoonkate.

• Planeerida nõlvad, külvata muru.

• Teostada haljastus ja heakorrastus.

• Teostada kattemärgistus ning paigaldada liikluskorraldusvahendid.

• Paigaldada väikevormid.

Töö number: 2603 Täpne Pliiats OÜ Töö nimetus: Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt Tee ehitusprojekti staadium: Põhiprojekt

17 / 18

• Puhastada teemaa-ala.

• Kontrollmõõtmised, tööde üleandmine, objekti valmimine.

7.2.2 Nõuded mulde ja aluse tihendustegurile ning kandevõimele

Elastsusmoodul:

• Elastsusmoodul mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tihendatud dreenkihi peal peab olema ≥ 65 MPa.

• Elastsusmoodul mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tihendatud killustikaluse peal peab olema sõiduteel ning teenindava transpordiga kõnniteel ≥ 170 MPa.

• Elastsusmoodul mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tihendatud killustikaluse peal peab olema kõnniteel ≥ 140 MPa.

Tihendustegur:

• tihendustegur katendi põhjast kuni 0,4 m sügavuseni ≥ 0,98

• tihendustegur katendi põhjast üle 0,4 m sügavusel ≥ 0,96

7.3 Ehitusaegne liikluskorraldus

Enne ehitustööde alustamist kohustub Töövõtja koostama ehitusaegse liikluskorralduse

skeemi, mille kohustub kooskõlastama kohaliku omavalitsuse liikluskorralduse

spetsialistiga. Ajutine liikluskorraldus peab vastama MTM määruse nr 43 „Nõuded

ajutisele liikluskorraldusele“. Ehitusaegne liikluskorraldus ehitusobjektil peab vastama

kooskõlastatud skeemile.

Kogu tööde teostamise aja peab ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel ja muude

sõidukite liiklemisel kindlustama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja

vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumise väljapoole ehitusobjekti piire.

Selleks tuleb rajada ehitusobjektile või selle vahetusse lähedusse rehvide puhastamiseks

sobiv hooldusala (hooldusala asukoha planeerib ja kooskõlastab ehitustööde teostaja)

ning korraldada vajadusel teehooldetööd. Juhul kui hooldusala asub väljaspool

ehitusobjekti tuleb kavandada ja tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine.

8 Hooldusjuhend Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud Majandus- ja taristuministri

määrusega „Tee seisundinõuded“. Lähtuda tuleb määruse kehtivast redaktsioonist.

Avalikult kasutatava tee omanik või teehoiu eest vastutav isik on kohustatud hoidma tee

seisunditaseme nõuetele vastavas seisukorras. Käesolevas seletuskirjas on tähelepanu

juhitud projekti peamistele eripäradele, muus osas kehtivad üldised hooldamise

tingimused, mis tulenevad tee omaniku ja töövõtja vahelisest lepingust.

Töö number: 2603 Täpne Pliiats OÜ Töö nimetus: Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt Tee ehitusprojekti staadium: Põhiprojekt

18 / 18

Konkreetsete, ehitusöödel kasutatud toodete (kaevud, valgustid, liiklusmärgid, vms)

tootjapoolsed hooldus- ja kasutusjuhendid tuleb töövõtjal edastada Tellijale. Toodete

hooldamisel lähtuda edastatud hooldusjuhendistest.

8.1 Suvihoole

• Kattele sattunud kemikaalid, mis võivad kahjustada nii teekatet kui ka markeeringut, tuleb eemaldada koheselt, et vältida võimalikke katte kahjustusi.

• Kattele tekkinud mehaanilised vigastused tuleb koheselt kaitsta, kas asfalteerimise, pindamise vmt teel, et vältida kahjustuse süvenemist alumistesse katendikihtidesse.

• Liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad ja reflekteeruvad.

• Betoonkivist sillutisel teostada vajadusel umbrohutõrjet.

• Teostada süstemaatiliselt kontrolle sademevee restluukide seisukorra hindamiseks. Avastatud puudused (ummistused vms) likvideerida koheselt.

8.2 Talihoole

• Lumevallide lükkamisel teedelt peab jälgima, et lükatav lumi ja tehnika ei vigastaks liikluskorraldusvahendeid. Vigastatud liikluskorraldusvahendid tuleb koheselt asendada.

• Betoonkividega äärekivide juures lume lükkamisel, tuleb vältida äärekivide kahjustamist.

8.3 Liikluskorraldusvahendite hoole

• Liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad ja reflekteeruvad, 95% märgi pinnast peab olema vigastusteta. Juhul kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, tuleb märgid korrastada või välja vahetada.

• Kattemärgistus tuleb uuendada, kui selle peegeldusvõime langeb alla lubatud normi.

8.4 Haljastuse hoole

• Muru tuleb regulaarselt niita.

Seletuskirja koostaja: Kert Jõeäär (Allkirjastatud digitaalselt)

Kuupäev: 01.05.2026

1.5 0

5.00

2.80

5.00

3.60

2.3 2

1

1

2

2

3.00

8.74

9.007.50

2.8 0

3.7 8

3.8 2

A

C

4

1

3

5

R3.00

R3.00

R8.00

R6.00

R5.50

R9.50

19.83

9.3 8

Olemasolevate kaevude kaaned/kaped tõsta/langetada projekteeritud pinnani

Vajadusel kaevukaas langetada projekteeritud kergliiklustee pinnaga tasa

Tolmuimeja Õhk/vesi Täitmine

Adblue ja klaasipesuvedeliku tankur Elektriauto laadija

LPG täitmine

TÖÖ NIMETUS

PROJEKTEERIJA

Täpne Pliiats OÜ Registrikood: 16996020 [email protected]

Vastutav insener Kert Jõeäär

Kuupäev 01.05.2026

TÖÖ TELLIJA

OBJEKTI ASUKOHT

JOONISE NIMETUS

TÖÖ NUMBER TEE EHITUSPROJEKTI STAADIUM MÕÕTKAVA JOONISE NUMBER

Asendiplaan

2603 Põhiprojekt 1:500 TL-4-02

OÜ Invelo Registrikood: 16068715

[email protected]

Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

Teemandi tn 6, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond

Punktide koordinaadid on L-EST'97 süsteemis ja kõrgused EH2000 kõrgussüsteemis

Geoaluse koostaja MAAINSENER OÜ. Töö number GEO 7476. Mõõdistatud veebruar 2026.

N

S

W E

TINGMÄRGID Katastriüksuse piir Maapealne hoonestusala (vastavalt detailplaneeringule)

Projekteeritud hoone välisseinte gabariit

Projekteeritud hoone varikatus Projekteeritud tee servajooned Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 (h=0 cm) Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 (h=8 cm) Projekteeritud betoonplaatidest murukaitseriba (1 rida 30 x 30 cm plaate) Projekteeritud tekstuurplaatidest kivisillutis ülekäiguradade ees (braikivi) Projekteeritud kõnnitee äärekivi 80x200 (h=0 cm) Projekteeritud restkaev ümmargune/kandiline kaevuluuk Projekteeritud sõiduauto parkimiskoht (2,8 x 5,0 m) Projekteeritud liiklusmärgi post Projekteeritud teisaldatav teetõke - betoonpolkera Ø670, H=0,27 m Projekteeritud nõlv kaldega 1:2 Projekteeritud sõidutee ab-ülekate

Projekteeritud sõidutee ab-katend

Projekteeritud tankurite betoonkivisillutiskatend

Projekteeritud kõnnitee betoonkivisillutiskatend

Projekteeritud kõnnitee ab-katend

Projekteeritud sõidutee ab-katendi taastamine

Projekteeritud haljasalade murukate Teekaitsevöönd

Hinnapost

Projekteeritud statsionaarne generaator

Projekteeritud jäätmemahutid Molok Domino (bio/klaaspakend/segaolme | pakend/paber ja papp)

Projekteeritud jalgrataste parkimiskohad

Projekteeritud hinnapost h=14m

Projekteeritud peasissepääs / muu sissepääs

AR osa (Invelo OÜ töö nr IN2603) tingmärgid:

Tolmuim. Õhk/vesi Projekteeritud tolmuimeja ja õhk/vesi automaat

Projekteeritud betoonist laud ja pingid

Elektriautode laadimistaristu välikilp

70.50 70.55

70.60 70.65

70.45

70.50

70.55

70 .4

5 70

.4 5

70 .5

0 70

.5 0

70 .5

0

70 .5

5 70

.5 5

70 .5

5

70 .6

0 70

.6 0

70 .6

0 70

.6 5

70 .6

5

70.50

70 .5

0

70 .5

0

70.50

70 .5

5

70.55

70 .5

5

70.6070.60

70 .6

0

70.65

70.65

70 .6

5

70.7070.70

70 .7

0

1

1

2

2

70.50

70.50

70.55

70.60

70.50

70.55

70.55

70.6070.60

70.60

70 .60

70.65

70.60

70.65

70 .70

70 .50

70.55

70.60

70.65

70.70

70.75

70.50

70 .5

0

70 .5

5

70 .5

5 70

.5 5

70.55

70 .6

5

70 .70

70.55

70.60

70.60

70.65

70.65 70.65

70 .6

5 70

.6 5

70.6570.65

70 .7

0

70.7070.70

70.70

70.70

70.70 70.70

70 .7

070.75

70.75

70.70

70.65

70.80

70.75

70.75

70.75

RK 70.41

RK 70.68

RK 70.54

RK 70.48

RK 70.4570

.5 5

70.60

70.60

70 .6

5

70 .5

0 70

.5 0

70 .5

5 70

.5 5

70 .6

0 70

.6 0

70 .6

5

70 .4

5

A

C

4

1

3

5

70.75 70.65

70.65 ±0.00 =

70.75 abs.k.

TÖÖ NIMETUS

PROJEKTEERIJA

Täpne Pliiats OÜ Registrikood: 16996020 [email protected]

Vastutav insener Kert Jõeäär

Kuupäev 01.05.2026

TÖÖ TELLIJA

OBJEKTI ASUKOHT

JOONISE NIMETUS

TÖÖ NUMBER TEE EHITUSPROJEKTI STAADIUM MÕÕTKAVA JOONISE NUMBER

Vertikaalplaneering

2603 Põhiprojekt 1:500 TL-4-04

OÜ Invelo Registrikood: 16068715

[email protected]

Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

Teemandi tn 6, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond

Punktide koordinaadid on L-EST'97 süsteemis ja kõrgused EH2000 kõrgussüsteemis

Geoaluse koostaja MAAINSENER OÜ. Töö number GEO 7476. Mõõdistatud veebruar 2026.

N

S

W E

TINGMÄRGID Katastriüksuse piir Maapealne hoonestusala (vastavalt detailplaneeringule)

Projekteeritud hoone välisseinte gabariit

Projekteeritud hoone varikatus Projekteeritud tee servajooned Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 (h=0 cm) Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 (h=8 cm) Projekteeritud betoonplaatidest murukaitseriba (1 rida 30 x 30 cm plaate) Projekteeritud tekstuurplaatidest kivisillutis ülekäiguradade ees (braikivi) Projekteeritud kõnnitee äärekivi 80x200 (h=0 cm) Projekteeritud restkaev ümmargune/kandiline kaevuluuk Projekteeritud sõiduauto parkimiskoht (2,8 x 5,0 m) Projekteeritud liiklusmärgi post Projekteeritud teisaldatav teetõke - betoonpolkera Ø670, H=0,27 m Projekteeritud nõlv kaldega 1:2 Projekteeritud sõidutee ab-ülekate

Projekteeritud sõidutee ab-katend

Projekteeritud tankurite betoonkivisillutiskatend

Projekteeritud kõnnitee betoonkivisillutiskatend

Projekteeritud haljasalade murukate

Projekteeritud kõnnitee ab-katend

Projekteeritud sõidutee ab-katendi taastamine Teekaitsevöönd Projekteeritud horisontaal (lõikevahe 10 cm) Projekteeritud horisontaal (lõikevahe 5 cm) Projekteeritud kõrgusarv Projekteeritud kõrgusarv restkaevul Projekteeritud kaldejoon

7.00

7.05

6.78

RK 7.00

Hinnapost

Projekteeritud statsionaarne generaator

Projekteeritud jäätmemahutid Molok Domino (bio/klaaspakend/segaolme | pakend/paber ja papp)

Projekteeritud jalgrataste parkimiskohad

Projekteeritud hinnapost h=14m

Projekteeritud peasissepääs / muu sissepääs

AR osa (Invelo OÜ töö nr IN2603) tingmärgid:

Tolmuim. Õhk/vesi Projekteeritud tolmuimeja ja õhk/vesi automaat

Projekteeritud betoonist laud ja pingid

Elektriautode laadimistaristu välikilp

1

1

2

2

RK 70.41

RK 70.68

RK 70.53

RK 70.46

RK 70.45

±0.00 = 70.75 abs.k.

Olemasolevate kaevude kaaned/kaped tõsta/langetada projekteeritud pinnani

Vajadusel kaevukaas langetada projekteeritud kergliiklustee pinnaga tasa

Tolmuimeja Õhk/vesi Täitmine

Adblue ja klaasipesuvedeliku tankur Elektriauto laadija

LPG täitmine

A

C

4

1

3

5

Perspektiivne sidetrass ja sidekaev, lahendatakse eraldi projektiga

Elektri liitumispunkt

Olemasolev veevarustuse liitumispunkt DN50

Olemasolev sademeveekanalisatsiooni liitumiskaev

Olemasolev reoveekanalisatsiooni liitumispunkt paikneb kinnistu piiril

V11

V11

V11

V11

V11

V11

K11

K11

K21

K21

K21

K21

K21

K21

K21

Ø110 L=1.3 0.020

K21

K21

K21

K21

K21

TÖÖ NIMETUS

PROJEKTEERIJA

Täpne Pliiats OÜ Registrikood: 16996020 [email protected]

Vastutav insener Kert Jõeäär

Kuupäev 01.05.2026

TÖÖ TELLIJA

OBJEKTI ASUKOHT

JOONISE NIMETUS

TÖÖ NUMBER TEE EHITUSPROJEKTI STAADIUM MÕÕTKAVA JOONISE NUMBER

Tehnovõrkude koondplaan

2603 Põhiprojekt 1:500 TL-5-01

OÜ Invelo Registrikood: 16068715

[email protected]

Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

Teemandi tn 6, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond

Punktide koordinaadid on L-EST'97 süsteemis ja kõrgused EH2000 kõrgussüsteemis

Geoaluse koostaja MAAINSENER OÜ. Töö number GEO 7476. Mõõdistatud veebruar 2026.

N

S

W E

PROJEKTEERITUD KINNISTUSISENE SADEMEVEEKANALISATSIOONI TORUSTIK

TINGMÄRGID

(SMART PIPES OÜ töö nr 26013)

PROJEKTEERITUD KINNISTUSISENE REOVEEKANALISATSIOONI TORUSTIK

PROJEKTEERITUD KINNISTUSISENE VEETORUSTIK

TINGMÄRGID Katastriüksuse piir Maapealne hoonestusala (vastavalt detailplaneeringule)

Projekteeritud hoone välisseinte gabariit

Projekteeritud hoone varikatus Projekteeritud tee servajooned Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 (h=0 cm) Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 (h=8 cm) Projekteeritud betoonplaatidest murukaitseriba (1 rida 30 x 30 cm plaate) Projekteeritud tekstuurplaatidest kivisillutis ülekäiguradade ees (braikivi) Projekteeritud kõnnitee äärekivi 80x200 (h=0 cm) Projekteeritud restkaev ümmargune/kandiline kaevuluuk Projekteeritud liiklusmärgi post Projekteeritud teisaldatav teetõke - betoonpolkera Ø670, H=0,27 m Projekteeritud nõlv kaldega 1:2 Projekteeritud sõidutee ab-ülekate

Projekteeritud sõidutee ab-katend

Projekteeritud tankurite betoonkivisillutiskatend

Projekteeritud kõnnitee betoonkivisillutiskatend

Projekteeritud kõnnitee ab-katend

Projekteeritud sõidutee ab-katendi taastamine

Projekteeritud haljasalade murukate Teekaitsevöönd

PROJEKTEERITUD 1. KLASSI ÕLIPÜÜDUR NS10 LM

Hinnapost

Tolmuim. Õhk/vesi

Projekteeritud statsionaarne generaator

Projekteeritud jäätmemahutid Molok Domino

Projekteeritud jalgrataste parkimiskohad

Elektriautode laadimistaristu kaabel/kaitsetoru

Elektriautode laadimistaristu välikilp

Projekteeritud hinnapost h=9m

Projekteeritud peasissepääs / muu sissepääs

Projekteeritud maa-alused kütusemahutid

Projekteeritud tolmuimeja ja õhk/vesi automaat

Perspektiivne sidetoru

Projekteeritud betoonist laud ja pingid

AR osa (Invelo OÜ töö nr IN2603) tingmärgid:

invelo

Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

EP - eelprojekt

01.05.2026 | v02

Projekt

töö nr IN2603

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

staadium Eelprojekt

Omanik

Karbiid OÜ esindaja Ronald Blumenau

kontakt [email protected] | +372 534 22 224

Tellija

Karbiid OÜ esindaja Ronald Blumenau

kontakt [email protected] | +372 534 22 224

Projektijuht

Invelo OÜ MTR EEP004496

reg nr: 16068715 vastutav spetsialist

Ott Ojamaa Volitatud arhitekt, tase 7 | kutsetunnistuse nr: 186018

projekteerija Elar Lomp

kontakt [email protected] | +372 53 06 66 00

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 2/53

SISUKORD

1 Üldosa.....................................................................................................................................................................................3

2 Asendiplaan..........................................................................................................................................................................7

3 Arhitektuur..........................................................................................................................................................................12

4 Maastikuarhitektuur........................................................................................................................................................16

5 Akustika..............................................................................................................................................................................22

6 Tuleohutus..........................................................................................................................................................................24

7 Küte, ventilatsioon, jahutus...........................................................................................................................................31

8 Tugevvool............................................................................................................................................................................38

9 Nõrkvoolupaigaldis.........................................................................................................................................................42

10 Jäätmekäitlus..................................................................................................................................................................46

11 Töötervishoid ja -ohutus...............................................................................................................................................50

12 Energiatõhusus...............................................................................................................................................................52

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 3/53

1 Üldosa

1.1 Seletuskirja ülesehitus

Seletuskirjas on kajastatud teemad, mis haakuvad konkreetse objektiga. Kui mingi temaatika on kajastamata, siis ei ole see projekteerimise objektiks.

Projekt on koostatud eelprojekti staadiumis. Projektis on seletuskiri ja joonised teineteist täiendavateks. Võima- like vastuolude esinemisel projekti erinevate osade vahel lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ning seejärel muudest projektis sisalduvatest dokumentidest.

Projekti tuleb käsitleda koos kõikide tehniliste tingimuste ning erinevate projekteerijate poolt koostatud projek- tidega. Juhul, kui ülal loetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus projektiga, tuleb ühendust võtta projek- teerijaga emaili teel ning arvestada eespool mainitud norme, alusdokumente ja nõudeid. Kui projekti nõuded on alusdokumentatsiooni nõuetest rangemad, tuleb täita projektis antud juhendinõudeid. Kui tekib vastuolu erine- vates normdokumentides esitatud nõuete vahel või mõne üksikjuhtumi lahendamisel, siis tuleb ühendust võtta projekteerijaga emaili teel ning esialgu juhinduda nõudest, mis esitab antud probleemi lahendamiseks kõrgendatud tingimused. Lisaks eelpool loetletule on projekti aluseks võetud ka asjakohased juhend-ja teabe- materjalid; erialased käsiraamatud; tootekataloogid ning hea ehitustava. Eelpool loetletud lähteandmetest, normdokumentidest, lisamaterjalidest ja tavadest tuleb lähtuda ka projekti järgmiste etappide koostamisel, ehi- tustööde ajal ning käigus.

Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ning ehitamisel tuleb kinni pidada headest ehitustavadest, Eesti Standardikeskuse standarditest, ET-normidest, kvaliteedinõuetest RYL ning materjalide ja seadmete tarnija-ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning hooldusnõuetest. Kõigi õigusaktide, normdokumentide ja eeskirjade puhul tuleb kinni pidada käesoleval ajahetkel kehtivatest õigusaktidest, normdokumentidest ja eeskirjadest. Joonistel näidatud mõõdud eelnevalt kontrollida ja täpsustada ehitusobjektil enne uue tööetapiga alustamist.

Inseneriosad on kajastatud staadiumikohases mahus ja kirjeldavad projekteeritud põhimõttelisi lahendusi. Kõiki lahendusi täpsustatakse põhi- ja tööprojektide staadiumis. Vajadusel koostatakse muudatusprojekt ehituse käi- gus teostatud muudatuste käsitlemiseks.

Eelprojekt ei ole hoone ehitustööde teostamise aluseks. Hoone ehitustööde teostamiseks tuleb tellida seaduses ettenähtud põhi- ja tööprojektid.

1.2 Üldandmed

1.2.1 Ehitise asukoht Eesti Tartu maakond Tartu linn Tartu linn Teemandi tn 6

1.2.2 Ehitise lühikirjeldus Käesoleva projekti mahus on Teemandi tn 6 kinnistule projekteeritud tankla koos varikatusega.

1.2.3 Projekteerija 1.2.3.1 Asendiplaan

Töö teostaja: Invelo OÜ

Kontakt: Tel. +372 5306 6600 | [email protected]

Projektijuht/projekteerija Elar Lomp

MTR: EEP004496

Vastutav spetsialist: Ott Ojamaa | Volitatud arhitekt, tase 7 | kutsetunnistuse nr: 186018

1.2.3.2 Vertikaalplaneerimine ja teed-platsid Töö teostaja: Täpne Pliiats OÜ

Kontakt: [email protected]

Projektijuht/projekteerija Kert Jõeäär

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 4/53

MTR: EEP005162

Vastutav spetsialist: Kert Jõeäär | Diplomeeritud teedeinsener, tase 7| kutsetunnistuse nr:207302 

1.2.3.3 Arhitektuur Töö teostaja: Invelo OÜ

Kontakt: Tel. +372 5306 6600 | [email protected]

Projektijuht/projekteerija Elar Lomp

MTR: EEP004496

Vastutav spetsialist: Ott Ojamaa | Volitatud arhitekt, tase 7 | kutsetunnistuse nr: 186018

1.2.3.4 Ehituskonstruktsioonid Töö teostaja: Streng OÜ

Kontakt: Tel. +372 56911237 | [email protected]

Projekteerija Oliver Orrin

MTR: EEP000753

Vastutav spetsialist: Oliver Orrin | Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 | kutsetunnistus nr: 192136

1.2.3.5 Tuleohutus Töö teostaja: Invelo OÜ

Kontakt: Tel. +372 5306 6600 | [email protected]

Projektijuht/projekteerija Elar Lomp

MTR: EEP004496

Vastutav spetsialist: Ott Ojamaa | Volitatud arhitekt, tase 7 | kutsetunnistuse nr: 186018

1.2.3.6 Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Töö teostaja: Smart Pipes OÜ

Kontakt: [email protected]| +372 526 8802

Registreeringu nr.: MTR EEP001966, EPE000622

Registreerimise kp.: 25.08.2010

Projekteerija Ins. Veiko Loorents

1.2.3.7 Energiatõhusus Töö teostaja: Narva Ehitusprojekt OÜ,

Kontakt: [email protected] | +372 5529729

Projekteerija Dmitri Sahharov | Energiakasutuse modelleerija, tase 7 |

kutsetunnistuse nr: OT008864

1.2.3.8 Maastikuarhitektuur Töö teostaja: Invelo OÜ

Kontakt: +372 5657 7899 | [email protected]

Projekteerija Jaana Tulk | diplom nr LC 002034

MTR: EEP004496

Vastutav spetsialist: Ott Ojamaa | Volitatud arhitekt, tase 7 | kutsetunnistuse nr: 186018

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 5/53

1.3 Alusdokumendid

1.3.1 Lähteandmed 1.3.1.1 Tellija lähteülesanne

Tellija lähteülesanne on esitatud suulisel kujul projekteerimiskoosolekut käigus.

1.3.1.2 Detailplaneering ja projekteerimistingimused • Detailplaneering

◦ Pealkiri - Ringtee tn 89, Ringtee tn 83 ja Raudtee tn 114B krundite ja lähiala detailplaneering

◦ Töö nr - DP3619

◦ Koostaja - Tartu Arhitektuuribüroo OÜ

◦ Kehtestatud 02,05,2023 (Tartu Linnavalitsuse korraldus nr 471)

1.3.2 Ehitusuuringud • Geodeetiline alusplaan

◦ töö nimetus: - Teemandi tn 6 geodeetiline alusplaan

◦ töö teostaja: - Maainsener OÜ

◦ töö number: - GEO 7476

◦ töö teostamise aeg: - veebruar 2026

1.3.3 Objekti kasutusiga Projektdokumentatsioonis toodud ehitiste kasutusead on järgmised:

• Hoone kandetarindite (seinad, karkass) kasutusiga on 50 aastat;

• Ventilatsiooni-, gaasi-, veevarustuse- ja kütteseadmete kasutusiga on 20 aastat;

• Vee-, kütte-, gaasi ja-, kanalisatsiooni- ja ventilatsioonitorustike kasutusiga on 50 aastat.

• Elektripaigaldise kasutusiga on 20 aastat.

• Teede ja platside eluiga on 30 aastat.

1.3.4 Normdokumendid • Riigikogu 11.02.2015 seadus „Ehitusseadustik”.

• Riigikogu 05.05.2010 seadus „Tuleohutuse seadus”.

• Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”.

• Siseministri 07.01.2013 määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“

• Siseministri 12.12.2022 määrus nr 44 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valiku- le, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule”

• Siseministri 18.02.2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

• Majandus- ja taristuministri 30.04.2015 määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energia- märgisele”.

• Sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamu- tes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid”.

• Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu”.

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 6/53

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”.

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika”.

• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimum- nõuded”.

• Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“.

• Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõt- mise, määramise ja hindamise meetodid”

• Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”

• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tu- lenevad nõuded ehitisele”

• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt”

• EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”

• EVS 843:2016 „Linnatänavad”

• Heast ehitustavast (ET-1 0207-0068)

• Maa RYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd.

• Tarindi RYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone kande- ja piirdetarindid

• Sisetööde RYL2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd

• Maalritööde RYL 2012 Maalritööde kvaliteedi üldnõuded ja viimistluskombinatsioonid

• Tartu Linnavolikogu 28.06.2018 määrus nr 29 „Tartu linna jäätmehoolduseeskiri”

• Tartu Linnavolikogu 13.03.2025 määrus nr 93 „Tartu linna jäätmekava 2025-2029”

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 7/53

2 Asendiplaan

2.1 Üldandmed

2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesolev projektiosa käsitleb Teemandi tn 6 tankla asendiplaanilist osa.

2.1.2 Alusdokumendid Alusdokumendid on kirjeldatud punktis 1.3.

2.2 Olemasolev

2.2.1 Paiknemine Projektis käsitletud ala paikneb Tartu linna edelanurgas, piirnedes põhjast ja idast Lääneringteega, lõunast ja läänest Teemandi tn T13 tänavamaaga ning loodest Teemandi tn 6 kinnistuga.

Piirkonnas asuvad Laseri ja Kvartsi elamurajoonid ning rajatav Päevakivi elu-ja ärirajoon. Kinnistust üle ring- ristmiku lõunasse on projekteerimises ehituskauplus.

2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised Olemasolevad hooned ja rajatised puuduvad.

2.2.3 Olemasolev reljeef Kinnistu on suhteliselt tasane, kaldega edela-kagu suunal. Kõrgusmärgid kinnistul jäävad vahemikku +69,97m kuni +70,78m. Kõrgusmärgid sissesõidul on +70,54m ja +70,72m.

2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus Olemasolev kõrghaljastus puudub.

2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed Kinnistule pääs on asfalteeritud Teemandi tänavalt. Tänava rajamise käigus on kinnistule rajatud kaks juurde- pääsu, mis mõlemad ära kasutatakse. Sõiduteest teisel pool (läänepool) on kergliiklustee ning bussipeatus.

2.2.6 Krundi pinnase omadused Pinnaseuuringud puuduvad. Naaberkinnistute Päevakivi tänaval Töö nr 25-024 lähimad puuraugud on PA-17 ja PA18. Uuringu järgi on tegemist nõrkade savipinnastega. Enne vundamentide rajamist tuleb teostada pinnase uuringud või kandevõime kontroll.

2.3 Asendiplaani lahendus

2.3.1 Hoone(te) ja rajatis(t)e paigutus Hoone on paigutatud kinnistu edelapiiri ehitusala piirile, põhifassaadi ja varikatusega Lääneringtee poole. Hoonest põhja ja kagusse on paigutatud parkimiskohad ning kinnistu põhjanurka hinnapost.

Mahutid on ette nähtud paigutada maa-alustena kagupiiril asuvale haljasalale.

2.4 Vertikaalplaneering

2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed Vertikaalplaneerimine lähtub rajatud sisse- ja väljapääsude kõrgustest ning nõuetekohastest kalletest. Kõrgus- märgid sissesõidul on +70,54m ja +70,72m.

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 8/53

2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus Hoone paiknemiskõrgus ±0,00=+70,75m on valitud teede-platside kalletest tulenevalt.

2.4.3 Sademevee käitlemine Sadeveed on osaliselt ette nähtud immutada omal kinnistul (tanklahoone katuselt tulev osa), osaliselt on sade- veed ette nähtud juhtida sadeveekanalisatsiooni. Sadeveetorustik on dimensioneeritud töötama puhvermahuti- na, et mitte ületada lubatavat vooluhulka.

2.5 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine

2.5.1 Liikluskorraldus ja parkimine krundil Kinnistule pääs on Teemandi tänavalt. Kinnistule on ette tänava ehituse käigus rajatud 2 sisse-väljasõitu, mis antud projektiga kasutusse lähevad. Sõiduautodele on tagatud võimalus pääseda kinnistule mõlemast sisse- pääsust, rekkad pääsevad ainult lõunapoolsest.

Kinnistule on ette nähtud 2 parkimisala - üks parkimisala lõunaküljes 7 parkimiskohaga, teine parkimisala põh- jaküljes 6 parkimiskohaga, sealhulgas 2 inva-parkimiskohta.

2.5.2 Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused Peasissepääsu lähedusse on projekteeritud 2 invaparkimiskohta. Parkimiskohast kuni hooneni on vertikaal- planeerimine lahendatud alla 5% kalletega, et ratastoolis liikuja saaks mugavalt hooneni pääseda. Kõik tasa- pindade vahed ning lävepakud peavad olema madalamad, kui 25mm.

2.5.3 Liikluskorraldusvahendid Kinnistul säilivad olemasolevad liikluskorraldusvahendid („Anna teed” 221). Lisaks on ette nähtud lisada nõue- tekohane silt ja märgistus invaparkimiskohtadele.

2.5.4 Parkimine Vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” korruselamute alal nõutav parkimiskohtade arv:

• Teenindusjaam, tankla : 184,8 m² / 80 = 9,2 tk 10tk≈

• Rajatakse 13 parkimiskohta

Eraldi tähistatakse inva-parkimiskohad värvi ja nõetekohase sildiga.

Vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” nõutav jalgratta-parkimiskohtade arv:

• Muu kauplus : 184,8 m² / 50 = 3,7 tk 4 tk. ≈

• Rajatakse 6 parkimiskohta (EVS järgne min arv)

2.6 Teed ja platsid

2.6.1 Juurdesõidutee Juurdesõit kinnistule on mööda asfalteeritud Teemandi tänavat.

2.6.2 Krundisisesed teed ja platsid Krundisisesed teed kaetakse asfaltbetooniga. Tankimis ja laadimisala kaetakse betoonist sillutuskiviga ning hoone ümber on ette nähtud rajada betoonist sillutuskiviga pandus. Terrass rajatakse kõnnitee kattega.

2.6.3 Katendid Kõnnitee (ümber maja)

• Betoonkivi h = 8 cm

• Paigaldusliiv h = 3 cm

• Killustikalus fr 4/63 LA>35 (Tm 240) h = 20 cm

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 9/53

• Mõõdukalt ühtlaseteraline keskliiv uMSa (Tm 105) h = 20 cm

• Täitematerjal (Tm 65) h = 74 cm

• Olemasolev aluspinnas

Tankurite ala

• Betoonkivi h = 8 cm

• Sängitusbetoon C30/37 h = 6 cm

• Killustikalus fr 4/63 LA>35 (Tm 240) h = 30 cm

• Mõõdukalt ühtlaseteraline keskliiv uMSa (Tm 105) h = 30 cm

• HDPE kile h = 1,5mm

• Täitematerjal (Tm 65) h = 51 cm

• Olemasolev aluspinnas

Sillutiskivi sängitusbetooni paigaldatakse betooni deformatsioonivuugid ja see ümbritsetakse deformatsiooni- lindiga.

Asfaltkate

• AC 16 surf 70/100 h = 4 cm

• AC 32 base 70/100 h = 7 cm

• Killustikalus fr 4/63 LA>35 (Tm 240) h = 30 cm

• Mõõdukalt ühtlaseteraline keskliiv uMSa (Tm 105) h = 30 cm

• Täitematerjal (Tm 65) h = 54 cm

• Olemasolev aluspinnas

Teede-ehituses kasutatavad katendi materjalid

• Killustikalus

Killustikaluses kasutatav kivimaterjal peab vastama järgmistele nõuetele:

Gc80/15, C50/10, LA30, F4, FI35, f4. Killustik peab omama vastavussertifikaati.

• Äärekivid

Betoonist äärekivid külmakindlusklassiga 3 vastavalt EVS-EN 1340:2003 „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katse- meetodid“ tuleb paigaldada C 16/20 betoonist alusele. Betoon tuleb paigaldada lubjakivikillustiku fraktsiooni 4- 32 mm.

• Sillutuskivid

Betoonist sillutuskivid peavad vastama EVS-EN 1338:2003+AC:2006 „Betoonist sillutuskivid. Nõuded ja katse- meetodid” nõuetele: külmakindlusklass – 3, lõhestustõmbetugevus – 3.6 MPa.

• Asfaltbetoon

Asfaltbetoon peab vastama standardi EVS 901-1:2009, EVS 901-2:2009 ja EVS 901-3:2009 nõuetele.

AC 16 surf: Gc90/15, C50/10, LA30, AN19, F2, FI20, FNaCl4, f2

AC 20 base: Gc85/20, C50/30, LA30, F4, FI20, f4. Asfaltbetoon peab omama vastavussertifikaati.

2.6.4 Äärekivid Kõvakattega alad piiratakse äärekividega. Täpsemalt lahendatakse teede-platside osas.

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 10/53

2.7 Haljastus ja heakorrastus

2.7.1 Olemasolev, säilitatav haljastus Kinnistul olemasolev haljastus puudub.

2.7.2 Väikeehitised ja -vormid Hoone peasissepääsu juurde ja terrassi juurde tuleb paigaldada avalikud pürgikastid Ette on nähtud 3tk kahelt poolt ratta kinnitamise võimalusega rattahoidikut terrassi kõrvale. Terrass piiratakse istutuskastidega, mis hal- jastatakse igihaljaste taimedega.

Kõik paigaldatavad tooted valitakse vastalt tanklaketi väljakujunenud tüüplahendustele.

Kõik avalikud prügikastid tuleb tähistada vastavalt https://liigitikogumine.ee/ juhendis toodud piktogrammidega. Piktogrammi värvi, kirjeldust ega ikooni ei ole lubatud muuta. Suurus vastavalt konteineri suurusele.

Kinnistu kagunurka on ette nähtud puhkeala betoonist laua ja puidust istumisosaga betoonist pinkidega.

Lauaks on ette nähtud nt Kiili betoon OÜ silebetoonist laud 7.34 ja pink 7.33. Betooniosa toon naturaalne hall ja puiduosa toon helepruun 5063 Sora

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 11/53

2.7.3 Piirded ja väravad Kinnistut ei ole piirdega ette nähtud piirata.

2.8 Välisvalgustus

Projektis on ette nähtud välivalgustus fassaadil, sissepääsudel, tankimissaare varjualusel ja parkimisalal. Välisvalgustus lahendatakse põhiprojekti mahus.

Valgustid valitakse nii, et need ei põhjustaks valgusräigust ega ebaühtlast valgust ning projekteeritud la- hendusega tuleb tagada, et oleks välditud maanteel sõitvate sõidukite pimestamine nii tänavavalgustite kui ka valgusreklaamidega.

Valgusreklaami paigaldamisel on reklaami pindadele seatud heleduse maksimaalne piirväärtus ööpäevaringselt 150 cd/m². Valgusreklaamidele määratakse automaatne hämardamine, et pimedamal ajal vältida liigset valgus- reostust. Eelistatakse valge teksti kasutamist, kus valge valgusega esitatud tekstidelogode maksimaalne värvustemperatuuri piirväärtus on 4300 K (neutraalvalge). Reklaamid lahendatakse ühtse kompositsioonilise tervikuna, vältides eraldiseisvaid ja eriilmelisi kujundusi.

2.9 Maa-ala tehnilised andmed

• Krundi pindala - 1826.0 m²

• Krundi sihtotstarve - Ärimaa 100%

• Ehitisealune pindala kokku - 285,6 m²

◦ Tankla hoone - 184,8 m²

◦ Varikatus - 100,0 m²

◦ Hinnapost - 0,8 m²

• Hoonete arv kinnistul - 1

• Täisehitusprotsent - 15,6 %

• Krundisiseste parkimiskohtade arv

◦ sõiduautod - 13 kohta (s.h. 2 invaparkimiskohta)

◦ jalgrattad - 6 kohta

• Krundisiseste teede ja platside pindala - 1315,4 m²

• Haljastatud ala - 17,8 %

• Kõrghaljastusega ala - 10%

• Hoonete tuleohutusklass - TP2

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 12/53

3 Arhitektuur

3.1 Üldandmed

3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesolev projektiosa käsitleb Teemandi tn 6 tankla arhitektuuri osa.

3.1.2 Alusdokumendid Alus- ja normdokumendid vt p.1.3.

3.2 Arhitektuuri üldlahendus

3.2.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud Hoone ja varikatus on paigutatud detailplaneeringuga ettenähtud ehitusalasse. Detailplaneeringuga ettenähtud ehitusala on 4m kinnistu piirist.

Kuna hoone on madal ja jääb eluhoonetest põhjakülge, siis naaberkinnistute insolatsioonitingimusi ei mõjuta.

3.2.2 Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused Hoone ja varikatus ning teenindavad rajatised rajatakse kõik ühes etapis.

Laiendamise võimalusi ei ole ette nähtud.

3.2.3 Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon Hoone arhitektuurne üldkontseptsioon lähtub tanklaketi tüüplahendusest, mis on kohandatud vastavale kinnistule sobivaks. Hoone põhitooniks on Terminali tanklaketi põhitoon (rohekassinine), mida tasakaalustavad hallid elemendid.

3.2.4 Energiatõhusus ja sisekliima Hoone on energiatõhususe jaoks kompaktse kuju ja vormiga. Energiatõhusust aitavad tagada hea soojapida- vusega välispiirded.

Päiksekaitset ei ole ette nähtud, kuna klaasfassaad asub põhjaküljes.

Normatiivne sisekliima tagatakse mehaanilise sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniga ning reguleeritava küt- te- ning jahutussüsteemi abil.

3.2.5 Hoone ruumid Hoone on projekteeritud ühekordsena, peasisepääsuga Lääneringtee poolt. Põhilise hoonest võtavad enda alla müügisaal ja abiruumid. Lisaks on ette nähtud inva-WC, juhtaja kabinet, puhkeruum töötajatele, töötajate WC ning tehnoruumid. Samuti jahekamber ja külmkamber..

3.2.6 Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused Liikumispuuetega inimestele tagatakse juurdepääs tanka müügisaali. Juurdepääs hooneni projekteeritakse nõuetekohaste kalletega ning sujuvate üleminekutega. Seal kus lävepakud on vajalikud projekteeritakse need võimalikult madalad (max 15mm).

Invatualetis on tagatud:

• WC-poti kõrgus 470-500mm prill-laua peale;

• WC-poti kasutamist hõlbustavad käetoed mõlemal pool WC-potti 600-millimeetrise vahega, mis asu- vad põrandast 800 millimeetri kõrgusel;

• Kraanikauss, mis asub põrandast 800 millimeetri kõrgusel ja seinast sellisel kaugusel, et kraanikausi alla jääks vähemalt 300 millimeetri sügavune ja 670 mm kõrgune ruum põlvedele ;

• kergesti ja ühe liigutusega toimiv käsihoovaga termostaatsegisti

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 13/53

• lisakäepide uksel (paigutus-ukse sisemisele küljele hingedepoolsesse serva, ukselingi kõrgusele 850- 900mm, pikkus 400-600mm, painutatud metalltoru);

• häirenupp või selle pikendusnöör ning nende kättesaadavus nii potil olles kui ka põrandalt;

• wc-paberi hoidja käeulatuses (käetugede küljes);

• nõutav peegli kõrgus maapinnast (peegli alumine serv 900 mm põrandast);

• nagide kõrgus maapinnast (klosetipoti kõrvale seinale tuleb põrandast ca 1200 mm kõrgusele paigal- dada 2–3 nagi rõivaste, karkude, keppide jms riputamiseks);

• invatualettruumi lukustamiseks seestpoolt on soovitav kasutada pööratavaid lukk-käepidemeid.

3.3 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted

3.3.1 Vundament Hoone on projekteeritud raudbetoonist lint- ja postvundamentidele, mis rajatakse külmumispiirist allapoole. Vundamentide täpne lahendus antakse põhi- ja tööprojektide koostamise käigus.

Hoone sokliosa kiviseinte osas lahendatakse betoonsoklina, mis soojustatakse 160mm EPS 120 Perimeeter soo- justusega. Viimistluseks väljaspoolt jääb puhas betoonpind.

U ≤ 0,225 W/m²K

3.3.2 Põrand pinnasel Hoone põrandad on projekteeritud klassikalise maapinnale toetuva raudbetoon plaadina. Põranda alt eemalda- takse kõik orgaaniline pinnas, täidetakse min 200mm liivaga ja soojustatakse kahe kihi 100+100mm EPS100 Sil- ver soojustusplaatidega. Plaatide vuugid paigaldada üksteise suhtes nihkes. Soojustuse peale paigaldatakse ki- le ning valatakse 120mm raudbetoon põrandaplaat koos põrandaküttetorustikuga.

U ≤ 0,15 W/m²K

3.3.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid Hoone vertikaalseteks kandekonstruktsioonideks on teraspostid ning horisontaalseteks terastalad ja kandev profiilplekk. Varikatuse vertikaalseteks kandekonstruktsioonideks on teraspostid ning horisontaalseteks te- rastalad ja fermid ning kandev profiilplekk.

3.3.4 Katus, katuslagi Hoone katus on ette nähtud rajada terastaladest ja kandevprofiilist kandeosaga.

• 2xSBS või PVC rullmaterjal

• Mineraalvill soojustus min 60kPa, λD 0,037W/mK≤ 30mm

• EPS soojustus min 50kPa λD 0,039W/mK≤ 100+150mm

• Aurutõke

• Mineraalvill soojustus min 60kPa, λD 0,037W/mK≤ 70mm

• Kandev profiilplekk vastavalt kon. projektile 153mm

• Ripplagi vastavalt sisearh. Projektile

U 0,108 W/m²K≤

3.3.5 Välisseinad Hoone välisseinad on ette nähtud rajada PIR täitega sandwich paneelidest, mis väljast kaetakse metallist ver- tikaalse tuulutusrooviga (20mm) ning horisontaalse Ruukki Lamella Groove 30 plekkfassaadiga.

U 0,140 W/m≤ ²K; Rw 24dB≥

3.3.6 Siseseinad Hoone mittekandvad siseseinad on projekteeritud kergkonstruktsioonis seintena.

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 14/53

95mm metallkarkassiga seinad on ette nähtud müügisaali piiravaks seinaks. Sein rajatakse 95mm metall- karkassil, isoleeritakse mineraalvillaga min 100mm ning kaetakse mõlemalt poolt tavakips+erikõva kipsplaadiga 2x12,5mm (riputamiseks vajadusel ette näha 12mm vineerplaat alumise kihi asemel). Seinad pahteldatakse ja värvitakse. Niiskete ruumide poolne sisesein kaetud metallkonstruktsioonile niiske ruumi ehi- tusplaadiga, mis kaetud vajadusel hüdroisolatsiooni ning omakorda keraamiliste plaatidega. Mittekandvate si- seseinte viimistlusmaterjal täpsustub sisearhitektuuri osa projektis.

• Rw 54dB.≥

66mm karkassiga seinad on ette nähtud olmeruumide ja tehnoruumide osasse. Sein rajatakse 66mm metall- karkassist, isoleeritakse mineraalvillaga min 50mm ning kaetakse mõlemalt poolt erikõva kipsplaadiga 12,5mm. Seinad pahteldatakse ja värvitakse

• Rw 48dB.≥

3.3.7 Avatäited Hoone välisavatäideteks on projekteeritud alumiiniumprofiilis klaasfassaadid. Akende avatavad osad on ette nähtud avanema nii kald- kui pöördsuunaliselt. Akendel peab olema mikrotuulutusrežiim.

Välisuksed on ette nähtud põhiliselt alumiiniumfassaadis asuva liuguksena peasissepääsuks, alumiiniumpro- fiilis klaasuksena terrassile pääsuks ning soojustatud tõstuksena lao teenindamiseks. Ustele paigaldada roostevabast terasest koormusttaluvad lävepakud. Uste piirdeliistud uksega samas toonis.

Akna klaaspaketi U 0,6 W/m²K, Alumiiniumfassaadid U 0,80 W/m²K; Uksed U 1,10 W/m²K≤ ≤ ≤

Akna õhumüra isolatsiooniindeks R'w 35dB. Klaaspaketi valib aknatootja. ≥

Aknad ja nende osad peavad vastu pidama nii kasutusest tingitud mehaanilisele koormusele kui ka ilmasti- kumõjudele. Suluste suurus, tugevus ja arv peavad tagama nende vastupidavuse neile normaalsetes kasutus- tingimustes mõjuvatele koormustele.

Ohutute klaasingute kavandamisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ava- täidete juhendist AT 6-2019.

Käiguteega piirnevad, horisontaalselt jagamata selged ja läbipaistvad klaaspinnad tuleb klaasi tugevusest sõltumata tähistada 900-1500 mm kõrgusele püsivalt paigaldatud märgistega.

Välisperimeetris paiknevate avatäidete tihendamisel järgida RIL-107 , p 4.3.2 „Liitekohad akna ja uksega“ nõude- id. Akende ja uste kaitseplekid peavad vastama juhendkaartidele RT 80-11202-et Hoone kaitseplekid ja RT 80- 11115-et „Täiendavad sile- ja profiilplekktarindid, üldjuhend”.

3.3.8 Varikatused, rõdud, terrassid ja teised hoone väliskonstruktsioonid Varikatus on projekteeritud teraspostidest ja terastaladest koosneva kandeosaga. Postid ja talad dimen- sioneeritakse konstruktiivses projektis. Talade peale on ette nähtud kandev profiilplekk, mille peale kallete and- miseks immutatud puidust kaldu lõigatud kaldeosa ning 21mm vineer ja rullmaterjalist katusekate.

Kandekonstruktsiooni alla kinnitatakse tarindid ripplae kinnitamiseks ja plekist ripplagi nt trapetsprofiil T20.

Varikatuse ääred kaetakse plekiga ning tasutvalgustatud valgusribaga ning logodega.

Soojuspumpade välisosade varjamiseks on need paigutatud maapinnale ning nende ümber ette nähtud metallist pulbervärvitud ribistusega varjestav raam. Raam värvitakse seinaga sama tooni (RAL 5021 – rohekassinine). Külg peab olema pumpade hoolduseks täies ulatuses avatav. Asukoht ja lahendus näidatud vaatejoonistel. Täp- ne lahendus antakse põhiprojekti mahus peale täpsete pumpade valimist.

3.4 Hoone tehnilised andmed

3.4.1 Tankla • Otstarve: - 12339 ; Muu teenindushoone

• Ehitisealune pind (m²) - 184,8 m²

• Maapealse osa alune pind ( m²) - 184,8 m²

• Köetav pind ( m²) - 165,4 m²

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 15/53

• Suletud netopind ( m²) - 165,4 m²

• Mitteeluruumide pind (m²) - 160,7 m²

• Üldkasutatav pind ( m²) - 0,0 m²

• Tehnopind ( m²) - 4,7 m²

• Pikkus (m) - 9,3 m

• Laius (m) - 19,4 m

• Sügavus (m) - 0,0 m

• Kõrgus (m) - 3,6 m

• Absoluutne kõrgus (m) - 74,4 m

• Maht (m³) - 628 m³

• Maapealse osa maht (m³) - 628 m³

• Maapealsete korruste arv - 1

• Maa-aluste korruste arv - 0

3.4.2 Varikatus • Otstarve: - 24219; Muu nimetamata rajatis

• Ehitisealune pind (m²) - 100,0 m²

• Maapealse osa alune pind ( m²) - 100,0 m²

• Pikkus (m) - 15,2 m

• Laius (m) - 7,0 m

• Sügavus (m) - 0,0 m

• Kõrgus (m) - 5,8 m

• Absoluutne kõrgus (m) - 76,5 m

3.4.3 Hinnapost • Otstarve: - 24219; Eksponeerimisotstarbega rajatis

• Ehitisealune pind (m²) - 0,8 m²

• Maapealse osa alune pind ( m²) - 0,8 m²

• Pikkus (m) - 0,4 m

• Laius (m) - 2,3 m

• Sügavus (m) - 0,0 m

• Kõrgus (m) - 9,0 m

• Absoluutne kõrgus (m) - 79,5 m

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 16/53

4 Maastikuarhitektuur

4.1 Üldandmed

4.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesolev projektiosa käsitleb projekteeritud tankla ala haljastust. .

4.1.2 Alusdokumendid Alus- ja normdokumendid on kajastatud punktis 1.3.

Lisaks antud punktis äratoodule:

4.1.2.1 Normdokumendid • EVS 939-1:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 1: Terminid ja määratlused”

• EVS 939-2:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded”

• EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse”

• EVS 939-4:2020Puittaimed haljastuses. Osa 4: Puuhooldustööd

• MAARYL 2010

• RT 89-10639-et „Õuealade haljastustööd“

4.2 Olemasolev

Kinnistul puudub olemasolev kõrghaljastus. Kinnistu on hetkel murupinnaga, mida mõned korrad aastas niide- takse.

4.3 Projekteeritud lahendus

4.3.1 Projekteeritud muru Kõik ehituse käigus kahjustada saanud haljasalad tuleb taastada

Projekteeritud on universaalne haljastussegu, vastupidav põuale, tallamis- ja talvekindel.

Koostis: lamba-aruhein 15% – Festuca ovina Mentor/Aurora; aasnurmikas 10% – Poa pratensis Brooklawn/ Rug- by II; võsundiline punane aruhein 40% – Festuca rubra rubra Barustic; puhmikuline punane aruhein 25% – Festuca rubra commutata Bardiva/Soberana; karjamaa raihein 10% – Lolium perenne Verdi/Barrage. Kindlasti ei tohi segus olla ristikut.

Muruseeme peab olema varustatud sertifikaadiga. Murukatte seemnesegu peab olema seemneseguklassi idanevus-, puhtus- ja muude nõuete kohane. Murualad rajada murukülviga, sh kogu projektala muru- parandused.

Külvimuru kasvualus tihendada nii, et sellel käimine ei põhjusta vajumeid ja valmis pind sobitub ümbruskon- naga. Kasvualuse tasasus mõõdetuna 3m rihtlatiga on ±30mm. Külvid tihendada võrkrulliga nii, et seemned on kergelt kaetud.

Murule tuleb arvestada 15 cm (võimalusel 20cm) kasvualust, tihenenult mõõdetuna. Muru kasvualuse pealmises 10cm kihis ei tohi olla üle 20 mm suurusi kive, selle alune pind on aga isegi soovitatav rajada näiteks mullasõel- metest, mis tähendab fr 16/32 kivide ja mulla segu, mis tagab muru parema kandevõime ja dreenimise. Valmis murualune pind peab olema tasane ja seal ei tohi olla vettkoguvaid lohke ega paljandeid. Seemne kulu on 30 g/ m² kohta. Muru tuleb külvata kogu ulatuses ühtlaselt, peale külvi maa-ala rullida. Esimene niitmine teha rõht- lõikuriga ja rohujäätmed koguda. Murualade servasid, mis ei piirne ääretugede, püsitarindi või loodusmaastiku- ga, tuleb garantiiperioodil piirata kaks korda. Muruala pind peab olema külviaegse tasasusega ka garantii- perioodi lõppedes. Vastu võetud materjali projektikohasust ja kõlblikkust kontrollida tarnedokumentidest enne külvamist. Külvi ühtlust ning seemnete erikulu kontrollida kohe pärast külvamist. Külvide tärkamist kontrollida kasvuperioodil.

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 17/53

4.3.2 Projekteeritud haljastus Kinnistule on projekteeritud kahte liiki puid.

Jrk nr Liik Sort

Kogus

[tk]

Täiskasvanud puu/põõsa kõrgus

[m]

Täiskasvanud puu võra läbi- mõõt

[m]

Istiku min kõrgus või tüve ümber- mõõt/ -läbi- mõõt

[m]

Istutusnõuded, mater- jalid

1 Arukask Fastigiata Joes 6 8-10 2 tüvi min 12/3.8

kasvumuld, männikoo- re multš, toestamine (toestuspulgad ja sidu- mislint)

2 Sahhalini pihlakas

Dodong 5 2-2,5(madal pooge) või 4-8

2-2,5 (4) tüvi min 14/4.5

kasvumuld, männikoo- re multš, toestamine (toestuspulgad ja sidu- mislint)

3 Harilik mänd 5 ~8-12 ~5-7 tüvi juure- kaelalt min 12/4

kasvumuld, männikoo- re multš, toestamine (toestuspulgad ja sidu- mislint)

4 Lookjas- mägimänd

Mughus 18 2-2.5 (3) kuni 2 kõrgus min 30

kasvumuld, männikoo- re multš

5 Lodjap-põis- enelas

Amber Jubilee 23 ~2 (1.5-2.5) ~1.5-2 (1.2- 2.5)

kõrgus min 40

kasvumuld, männikoo- re multš

Jrk 1 – Arukask

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 18/53

Jrk 2 -Sahhalini pihlakas

Jrk 3 - Harilik mänd

Jrk 4 - Lookjas-mägimänd

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 19/53

Jrk 5 - Lodjap-põisenelas `Amber Jubilee`

4.4 Nõuded istikutele, kasvukohale ja istutustöödele

4.4.1 Nõuded istikutele Kasutada ainult Eestis või lähiriikides kasvatatud istikuid. Kaugemalt toodud taim peab olema talvitunud Eestis vähemalt kaks talve. Käesolevas töös on kõik puud ette nähtud mullapalliga!

Üldised kvaliteedi- ja miinimumnõuded istikutele on:

• peavad olema liigi-, sordi- või vormiehtsad;

• istikute kõrgus, laius ja võrsekasv peavad olema liigi-, sordi- või vormitüüpilised;

• istikud peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne kasvamine oleks tagatud;

• istikutele peab olema puukoolis vähemalt kolm korda tehtud juurehoolduslõikust või peab selle juurestik olema kujundatud sobivaks muul viisil;

• juured peavad juurekaelalt kasvama ühtlaselt ja eri suundadesse.

Istikutel ei tohi olla: oksalõikehaavasid, mille läbimõõt on suurem kui 1/3 tüve läbimõõdust; kahvelharusid; tü- vest liiga lähestikku väljuvaid oksi; väikese väljumisnurgaga oksi; tüve ja sellest väljuvate põhiokste vahel sis- sekasvanud koort; tüve- ja koorevigastusi, kuivanud oksi, külmakahjustusi ega kemikaalidega töötlemisest tek- kinud kahjustusi; taimekasvu pärssivaid kahjureid ja haigusi; keerdjuuri.

Nõuded mullapalliga istikutele :

• juurestik peab olema tugev, õigesti hooldatud ning rohkelt harunenud;

• juurepall peab olema kompaktne ja hästi koos püsiv;

• istiku juurepalli suurus peab olema tasakaalus maapealse osa mõõtmetega, vastama istiku vanusele ja liigi iseärasustele. Juurepalli läbimõõt juurekaelalt mõõdetuna on vähemalt kolmekordse juurekaela ümbermõõdu suurune;

• substraadis või kerge lõimisega mullas kasvanud juurepall on lisaks pakkekangale toestatud traat- korviga (tohib kasutada tsinkimata traatvõrku);

• lubatud on kõige rohkem kolm suuremat lõikehaava taime kohta;

• mullapalli sees ei tohi olla mitmeaastaseid umbrohtusid, vana istutusnõu ega lagunemata pakkekan- gast;

• pakkematerjal peab olema selline, et see laguneks mullas vähemalt ühe aasta jooksul.

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 20/53

Üldised nõuded mullapalliga lehtpuudele:

• puude istikud peavad olema ühe läbiva tüvega;

• tüvi peab olema hästiarenenud, tugev ja sirge;

• tüvekõverus ei tohi olla üle 5cm 1,5m kohta;

• võras peab olema rohkelt elujõulisi ja leherikkaid oksi;

• põhioksal peab olema vähemalt kolme aasta külgoksad;

• viimane võrakujunduslõikus peab olema tehtud müümisele eelnenud kasvuperioodil;

• istik peab olema vähemalt 2 korda ümber istutatud;

• istikule on tehtud juurehooldust igal 3.-4. aastal ja kolme suurusjärgu ajal;

• istiku tüvi peab asetsema keset mullapalli;

• mullapalli sees ei tohi olla mitmeaastaseid umbrohtusid, vana istutusnõu ega lagunemata pakkekan- gast.

Üldised nõuded kasvualusele:

• Kasvumuld peab nii koostiselt kui struktuurilt vastama kasutusotstarbele ja kasvutingimustele.

• Kasvumuld ei tohi sisaldada pehastuvaid ehitusjäätmeid, segavaid kive ega muid taimestikule võõraid kahjulikke aineid.

• Kasvumuld ei tohi sisaldada pikaealiste umbrohtude juuri, üle 60 mm läbimõõduga kive, ega muid osi- seid, mis ei kõdune ja on ohtlikud inimestele, loomadele, taimedele ja põhjaveele.

Kasvumulla paksus tihendatuna on puude 100 cm, põõsastel 50 cm ja kõrrelistel 30 cm. Põõsaste istutus on ka- vandatud lausistutustena ühtsel kasvualusel. Muru kasvumulla paksus muruseemne külvi puhul on 15 cm.

Kasvualus peab olema kogu ulatuses ühtlane. Valmis kasvualusel ei tohi olla segavaid ebatasasusi ega vett ko- guvaid lohke. Kasvualuse rajamisel tuleb arvestada selle tihendumisega.

Kasvumuld ei tohi sisaldada mitmeaastaste umbrohtude juuri.

Haljasala täite tihendustegur min 0,92.

4.4.2 Istutamine ja hooldus 4.4.2.1 Puude istutamine

Istikud tuuakse kohale nii, et need saab kohe istutada lõplikku kasvukohta. Ehitusplatsil tuleb jälgida, et istikud ei kuivaks. Juurestikku tuleb kogu aeg päikese eest kaitsta. Kavandatavad puud tuleb istutada 100% kasvumulla lisamisega. Puu võib istutada olemasolevasse pinnasesse, kui selle omadused vastavad istiku kasvunõuetele. Kui olemasolev pinnas on liialt tihenenud, tuleb seda parandada või 1 m sügavuselt välja vahetada. Olemasolev kasvupinnas tuleb välja vahetada. Soovitavalt võiks istutustöid teha aprillis-mais või septembris-oktoobris. Istutusauk peab olema vähemalt 20% juurepallist suurem. Enne istutustööd tehakse kasvupinnasesse istutus- auk, mis osaliselt täidetakse kvaliteetse kasvumullaga. Enne istutamist tuleb juurepalli korralikult kasta. Istik tuleb asetada püstiasendisse istutusauku tihendatud kasvumullale, et juurekael jääks maapinnaga ühele tasandile. Liiga sügavale istutades jäävad taimed kiratsema või hukuvad. Kui taim istutatakse liiga kõrgele, jää- vad peale vajumist juured mullast välja. Looduslikust materjalist kanga ja kunstmaterjalist kanga peab eemal- dada täielikult. Vigastada saanud juured tuleb tagasi lõigata ning jälgida, et juured ei jääks istutusauku keerdus ega otsad ülespidi. Juurekael puhastada enne istutamist mullast juhul kui seda pole eelnevalt puukoolis tehtud. Istutustöid peab tegema isik, kes on omandanud kutse- või kõrghariduse erialal, mille õppeprogrammis on ol- nud haljasalade rajamise praktiline õpe. Pärast istutustööde lõppu tuleb eemaldada vigastatud ja murdunud ok- sad.

Istutamisel jälgida MaaRYL 2010 kvaliteedinõudeid ja üksikasjalikke juhiseid.

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 21/53

4.4.2.2 Multšimine: Istikutealune pind multšitakse puukoore või puiduhakkest tehtud multšiga, mille tükkide suurus on kuni 5 cm. Multš ei tohi sisaldada umbrohuseemneid, - juuri või -risoome. Multši kasutatakse ringina istiku ümber vähe- malt istutusaugu ulatuses. Suurte üksikute puude ümber laotatakse multši mullapinnale 10 cm paksuse kihina ning tüvest vähemalt 10 cm eemale. Multš laotatakse pärast istutustööde lõppu tasandatud ja umbrohtudest puhastatud mullapinnale.

4.4.2.3 Kastmine: Peale istutamist tuleb istikuid kohe korralikult kasta. Sagedasel nõrgal kastmisel pole mõtet. Kastmisel peab muld niiskuma juurestiku leviku (vähemalt 25-30 cm) sügavuseni, selleks kulub puudele vett vähemalt 50-100 liitrit ühe taime kohta. Kasta tuleb õhtusel ajal, et vee aurumiskadu oleks väiksem. Kastmisvee jaoks tuleb puu ümber moodustada pinnasest madal ringvall, mille läbimõõt peab olema vähemalt 1 m (vähemalt istutusaugu suurune). Esitada nõuded istikutele vastavalt asjakohase normdokumendi liigitusele või kirjeldada teisiti, kui la- henduses on ette nähtud, näiteks normist kõrvalekalduvaid kõveraid puid või muud sarnast.

4.4.3 Projekteeritud haljastuse kaitse kasvueaks Kõrgemad puud toestada kohe pärast istutamist kolme toe ja lindiga. Nööridega ei ole toestamine lubatud! Toed kinnitada nii, et kinnistused lubavad juurtel kasvada ning ei läbi olemasolevat juurepalli. Hiljem kui taimed on juurdunud toed eemaldatakse. Tugiteivas peab olema u 1/3 istiku kõrgusest ning nad rammitakse tugevalt alus- pinnasesse väljapoole juurepalli. Ühes rivis kasvavate puude tugiteibad peavad jääma ühekõrgused. Teibad ei tohi hõõruda istiku oksi ega tüve. Toestus peab vastu pidama puu juurdumiseni (2-3 aastat) ja lõigatakse see- järel maapinnalt ära. Sidumiseks kasutada pehmet ja laia linditaolist sidumismaterjali. Ühel istutusalal tuleb kasutada samasuunaliselt paigaldatud ühesuguseid tugesid ja sidemeid.

Istutusjärgse toestamise skeem.

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 22/53

5 Akustika

5.1 Üldandmed

5.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesolevas peatükis käsitletakse projekteeritud tankla akustilisi nõudeid ja lahendusi.

5.1.2 Alusdokumendid Projekti koostamise aluseks olnud dokumendid vt. Seletuskiri punkt 1.3.

5.2 Välispiirete ja ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded

5.2.1 Välispiirete heliisolatsiooninõuded Liiklusmüra normtasemed:

Müügisaalides, teenindusruumides LpA,eq,T päeval: 50 dB

5.3 Ehitusakustikalahenduste põhimõtted

Nõuetekohased heliisolatsiooninõuded täidetakse hoonele projekteeritud piirdetarindite ning avatäidetega.

Kõikidel akendel on ette nähtud klaaspaketid heliisolatsiooniga R'w vähemalt 30 dB.

Ruumidele on projekteeritud uksed vastavalt ruumide kasutusotstarbele ning otstarbele vastava heliisola- tsiooninõudega.

5.4 Ruumiakustikalahenduste põhimõtted

Järelkõlastuse soovituslikud piirväärtused, T:

Hoone tüüp Ruumi tüüp T (s) Märkused

Muu asutus ja ettevõte

Bürooruum, lugemis- ja näituse- saal, teenindusruum (restoran, kohvik, müügisaal jms), mürateki- tavate seadmetega tööruum

Järelkõlakestuse vähendamiseks on soovitatav ruumide siseviimistlusel kasutada helineelavaid ma- terjale ja konstruktsioone, sh ripphelineeldureid.

5.5 Tehnoseadmete müratasemed ruumides ja territooriumil

Maksimaalsed lubatud tehnoseadmetest põhjustatud helirõhutasemed ruumides ja välisterritooriumil (dB):

Müügisaalides Hoone tehnokommunikatsioonid LpA, max 45 dB

Teenindusruumides Sööklates, baarides, restoranides

Hoone tehnokommunikatsioonid LpA, max 40 dB

Maksimaalsed lubatud tehnoseadmetest põhjustatud helirõhutasemed elamualal (dB):

Elu- ja magamisruumides Tootmis- ja teenindusruumid, tööstusette- võtted

LpA,eq,T (dB)

päeval 30

öösel 25

LA,max (dB)

öösel 40

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 23/53

Lubatud müra normtase vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”.

Müra piirväärtus Müra sihtväärtus

Müra liik Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra

Müra kategooria Aeg

II kategooria – haridusasutuste, tervis- hoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu maa-alad, rohealad

päev 60 60 55 50

öö 55 45 50 40

*Tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust.

Tehnoseadmete müra leviku vähendamiseks tuleb piirdekonstruktsioonidele paigaldada nõuetekohane heli- isolatsioon ning kasutada müra ja vibratsiooni levikut tõkestavaid tarindeid seadmete ja kommunikatsioonide paigaldamisel. Struktuurse müra leviku vähendamiseks paigaldatakse torustik piirdekonstruktsioonide läbi- misel elastsetesse ümbristesse.

Kõik seadmed, milledes on pöörlevaid, periooditi töötavaid või muul viisil korpuse omamüra tekitavaid osasid, tuleb eraldada hoone konstruktsioonidest vibratsiooniisolaatoritega. Seadmete ja konstruktsioonide vahel ei to- hi olla otsest või kaudset kontakti, mis on tekitatud jäigast kokkupuutest.

Vibratsiooni summutamise võib ära jätta seadmetel, millede pöörlemiskiirus on väike ja seadmetest tekkiv omamüra on tähtsusetu. Vibroisolaatoritele paigutatud seadmed tuleb ühendada torustikuga elastsete vahe- elementide abil.

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 24/53

6 Tuleohutus

6.1 Üldandmed

6.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesolev projektiosa käsitleb Teemandi tn 6 tankla tuleohutuse osa.

6.1.2 Alusdokumendid Alus- ja normdokumendid ning lähteandmed on loetletud seletuskirja punktis 1.3.

Lisaks antud punktis äratoodule:

6.1.2.1 Normdokumendid • EVS 812-1:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara

• EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid

• EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid

• EVS 812-3:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus

• EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

• EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded

• EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine

• EVS-EN 50172:2005 – Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid

• EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika. Hädavalgustus

• EVS-EN 62305-4:2011/AC:2016 Piksekaitse. Osa 4: Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid

• EVS 919:2020 “Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid”

6.2 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve

• Tuleohutusklass - TP2

• Kasutusviis - IV kasutusviis (kaubandushoone/tankla)

• Kasutusotstarve - 12339 ; Muu teenindushoone

• Korruste arv - 1

6.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted

6.3.1 Tuleohutuskujad Hoone on paigutatud DP ehitusalasse ning ohutuskujad naaberhoonestusega on tagatud.

Lääneringtee jääb projekteeritud varikatusest ca 15m kaugusele, tankur ca 18m kaugusele. Tankla seadmestik jääb Teemandi tänavast ca 20m kaugusele. Tankla hoone jääb Teemandi tänavast ca 5m kaugusele.

6.3.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad • Kandekonstruktsioonide tulepüsivus - R30

• Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus - EI30

Raudbetoonkonstruktsioonidel jäetakse piisav kaitsekiht, et tagada nõutud tulepüsivus. Teraskonstruktsioonid võõbatakse tuletõkkevärviga vastavalt arvutatud kriitilisele temperatuurile.

Tuletõkkeuksed 50 % tuletõkkekonstruktsioonist (ukse minimaalne tulepüsivus EI30).

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 25/53

Varikatuse kattekonstruktsioon mittepõlev materjal, kandekonstruktsiooni tulepüsivus R30

6.3.3 Põlemiskoormus Tanklahoone põlemiskoormus 600 MJ/m²≤

6.3.4 Ladustamine Abiruumis hoiustatakse tanklas müüdavaid tooteid ja toiduaineid.

Põlevvedeliku maksimaalne lubatud kogus väiketaaras tanklahoones kokku on 200 L.

6.3.5 Ohukategooria Tanklasse paigutatavad kogused:

• Bensiinid        30 000 L e. 22 500 kg

• Diislid             70 000 L e. 59 150 kg

◦ Kokku             81 650 kg e. 81,65 tonni

Arvutuskäik vastavalt Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrusele nr 10 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord

Arvutus:

∑ qi / Qa  1 kus≥  qi on ohtliku kemikaali või sama ohukategooria kemikaali kogus tonnides, ja Qa ohtliku aine või ohukategooria alammäär tonnides vastavalt ülaltoodud määruse lisa tabelite 1 ja 2 veerule 1.

• bensiin: 22,5t / 100 = 0,225

• diisel: 59,15t / 1000 = 0,0592

• LPG: 3,24 / 10 = 0,324

◦ Kokku: 0,6082 < 1,0

C-kategooria alammäär plahvatusohtlike vedelike puhul on 1,0, mida antud tankla puhul ei ületata.

Maa-ja Ruumiameti andmetel, ei paikne tankla üheski ettevõtte ohualas sees.

Väljavõtte esitatud allpool:

6.4 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus

Hoones on tuletõkkesektsiooniks jaotatud ainult kilbiruum, kuna kilbi võimsus ületab 100A. Tehnoruumis asuvad

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 26/53

ventseadmed teenindavad ainult ühte tuletõkkesektsiooni ja ei ole seetõttu eraldatud. Kilbiruumile nähakse ette eraldiseisev ventilatsioon otse välisõhku.

Kilbiruumi uksele automaatset sulgurit ei ole ette nähtud kuna sellest igapäevast käimist ei toimu ning seda avatakse ainult hoolduseks.

6.5 Tuletundlikkus

6.5.1 Ruumid üldiselt • Seinad ja lagi D-s2,d2

• Põrandad ei ole normeeritud

6.5.2 Välisseinad • Soojustussüsteem D,d0

• Välisseina välispind D,d0

• Õhutuspilu välispind D,d0

• Õhutuspilu sisepind D-s2,2

6.5.3 Tehnilised ruumid (sh panipaikade või hoiuruumide vaheseinad) • Seinad ja lagi B-s1,d0

• Põrandad DFL-s1

6.5.4 Muud konstruktsioonid • Katusekate Broof(t2-t4)

• Kaablite tuletundlikus üldiselt Dca-s2,d2,a2

• Kaablite tuletundlikus evakuatsiooniteel Cca-s1,d1,a2*

• terrassi põranda pinnakiht DFL-s2

• terrasside põranda konstruktsioon B-s1

* Kui evakuatsiooniteel soovitakse kasutada ehitisele üldiselt ette nähtud kaablit, tuleb tagada kaabli kaitstus tule eest (K) kestusega vähemalt 10 minutit, kasutades materjale, mis vastavad selle ruumi tuletundlikkuse nõudele siseministri 30.03.2017 määrusee nr. 17 lisa 6 järgi.

6.6 Evakuatsioonilahendus

6.6.1 Maksimaalne inimeste arv Vastavalt Siseministri 30.03.2017 määrusele nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ on IV kasutusviisiga hoones arvestuslik pindala 2,5 m² inimese kohta.

Müügisaali pindala on 100,1 m². Arvestades 2,5 m² inimese peale: 100,1 / 2,5 = 40,4 ~40 inimest.

Hoones võivad lisaks veel olla 2-3 teenindajat ehk kokku alla 45 inimese.

6.6.2 Evakuatsiooniteed 6.6.2.1 Evakuatsiooniteede laiused ja arv

Evakuatsiooniväljapääsudeks on välisuksed müügisaalis. Müügisaalist on kindlustatud 2 evakuatsiooniväljapää- su. Väljapääsu pikkus ei ületa 30 m (hoones on ette nähtud ATS).

Evakuatsiooniteed ja väljapääsud on näidatud hoone põhikorruse plaani joonisel. Kõik evakuatsiooni väljapää- sud on vähemalt kõrgusega 210 cm. Evakuatsiooniuks avaneb evakuatsiooni suunas, välisukse laius on 120 cm ja on komplekteeritud avamisseadmega ehk peab olema avatav ilma abivahenditeta ja sulusavamise liigutus ei tohi olla evakuatsiooni suunale vastupidine.

Liuguksed (laius 140 cm) varustada UPS-iga, tagamaks elektri kadumisel ukse toimivus. Lisaks tuleb evakua-

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 27/53

tsiooniuksed varustada avariinuppudega. Evakuatsioonipääsud ja -teed tähistatakse tuleohutuse seaduse koha- selt.

6.6.3 Pääsud keldrisse, pööningule ja katusele Pääs katusele lahendatakse teisaldatava redeli abil. Hoone ega varikatuse katusele turvavarustust ei ole ette nähtud.

6.7 Tuleohutuspaigaldised

Hoone varustatakse järgmiste tuleohutuspaigaldistega:

• esmased tulekustutusvahendid (kustutid);

• automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem;

• aknad ja uksed, mida saab kasutada suitsu eemaldamiseks

• evakuatsioonisulused ja sulgurid;

• turvavalgustus, paanikavastane valgustus:

• info- ja juhtimispaneel

6.7.1 Päästemeeskonna infopunkt Vastavalt Siseministri määrusele nr. 17 ,,Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ” nõudele - päästemeeskonna infopunkt rajatakse hoonesse, mis on varustatud automaatse või automaatse adresseeritud tulekahjusignali- satsioonisüsteemiga või automaatse tulekustutussüsteemiga - on hoonesse projekteeritud päästemeeskonna infopunkt. Infopunkt on laohoones pääsuga otse õuest, infopunkt peab olema tähistatud vastavalt nõuetele. Päästemeeskonna infopunktis peab olema tagatud valgustus vähemalt valgustugevusega 5 luksi ja vähima toi- mimisajaga üks tund.

Ruumi pääsemiseks vabastab läbipääsusüsteem suluse, et uks oleks päästemeeskonna poolt avatav. Võib kasutada viidet, arvestades päästemeeskonna kohalejõudmise aega, aga mitte üle 3 minuti. Infopunkti paigalda- takse operatiivkaart.

Ukse kohale paigaldada vilkur, mis rakendub ATS häire korral, et päästemeeskonnal oleks ruum kergemini lei- tav. Välisustele paigaldatakse infosildid:

• PÄÄSTEMEESKONNA SISENEMISTEE

• AUTOMAATNE TULEKAHJUSIGNALISATSIOON

Päästemeeskonna infopunktis peavad olema tuleohutuspaigaldiste infotabloo ning päästetöö tegemiseks vajali- kud skeemid ja joonised, automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja suitsueemaldussüsteemi juhtimis- seadmed, operatiivkaart ning info päikesepaneelide kohta. Infokaardi koostab hoone omanik ja kooskõlastab selle päästeasutusega. Kaart koostatakse määruse nr 17 lisa 9 näitel.

6.7.2 Automaatne tulekahjusignalisatsioon Hoonele nähakse ette automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. ATS keskseade paigaldatakse pääste- meeskonna infopunkti, mis on asub peasissepääsu juures.

Tulekahju avastamisseadmed ja tulekahjuteatenupud paigaldatakse ainult siseruumidesse

Tulekahju-signalisatsioonisüsteemi projektid ja paigaldus teostatakse vastavalt Siseministri 7. jaanuari 2013. a määrus nr 1 „Nõuded automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tule- kahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ ja standardile EVS-EN 54; CEN/TS 54 „Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem“.

Keskseadmele tuleb tagada reservtoide 72h jooksul valveseisundis ja 0.5h jooksul häireseisundis. Garanteeri- tud reservtoite aega võib vähendada vastavuses kehtivate normidega. Keskseadme põhitoide lahendatakse tu- gevvoolusüsteemide põhiprojektiga. Hoone varustatakse tulekahjusignalisatsiooni anduritega täies mahus. Peamiselt kasutatakse optilisi suitsuandureid. Käsiteadustid paigaldatakse väljapääsude juurde ja liikumistee- dele. Lähima käsiteadustini hoone ükskõik millisest punktist ei tohi vahemaa ületada 30m mõõdetuna piki või- malikku liikumisteed. Temperatuuriandureid võib kasutada ainult ruumides, milles optilised suitsuandurid

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 28/53

võivad põhjustada valehäireid. Andurite, käisteadustite jt. komponentide paigalduskohad ja paigaldus peavad vastama kehtestatud normdokumentidele. Tulekahjuhäire hoones antakse häirekellade ja sireenidega, mis ra- kenduvad viiteta.

Sauna plokki tuleb paigaldada ATS süsteemi ühendatud suitsu- ja vingugaasiandur.

Tulekahju korral keskseade:

• lülitab välja sundventilatsioonisüsteemid;

• edastab häireteate valvesignalisatsioonisüsteemile;

• teavitab ohus olevaid inimesi tulekahjust häirekelladega.

• hakkavad põlema välised evakuatsioonivalgustid,

ATS süsteemi juhtmestikus kasutatavad kaablid peavad vastama keskseadme tootja poolt määratletud nõue- tele. Häirekellade ahelad tuleb teostada tulekindla kaabliga. ATS juhtmestik paigaldatakse kõikjal varjatult v.a. garaažis tehnilistes ruumides. ATS kaablid paigaldatakse eraldi tugevvoolukaablitest. Tulepüsivate kaablite installatsioon tuleb teostada tulekindlate kinnitusvahendite ja installatsioonimaterjalidega, kaablitejätkamine tuleb teostada tulepüsivates harukarpides.

Vastavalt Siseministri 7. jaanuari 2013. a määruse nr 1 „Nõuded automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüstee- mile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häire- keskusesse“ lisa 2 nõuete järgi ATS seadme häiret automaatselt Päästeametisse ei edastata.

6.7.3 Turvavalgustus Hoonele on ette nähtud 1 h toimeajaga väljapääsutee ja paanikavastane valgustus

Väljapääsutee valgustus on ettenähtud ohtu sattunud inimeste evakuatsiooniks vajaliku väljapääsutee ja sellel paiknevate tuletõrje- ja päästevahendite (kustutid) kiireks leidmiseks ja ohutuks kasutamiseks. Väljumisteede ja evakuatsioonipääsude tähistamiseks kasutatakse evakuatsiooni märke. Evakuatsioonipääsud tähistatakse evakuatsioonipääsu märgiga, vajadusel varustatakse väljumisteed evakuatsioonipääsuni suunavate evakua- tsioonisuuna märkidega. Märgid vastavad standardile EVS 620- 2:2012+A1:2017.

Üle 60 m2 suuruse pindalaga ruumid ja ruumid, mis on küll alla nimetatud pindala, aga seal võib korraga viibida vähemalt 10 inimest, varustatakse paanikavastaste valgustitega. Paanikavastane valgusti ei tohi olla sellise pai- galdusega, et takistab väljapääsutee valgusti tuvastamist (nt ei tohi asuda kohe väljapääsutee valgusti kõrval). Paanikavastane valgustus paigaldatakse ka tualetti või riietusruumi, kui pindala on üle 10 m² (k.a. inva WC-sse, olenemata ruumi suurusest).

Valgustiheduste osas antakse seletuskirjas üldised suurused, põhimõtte edasiandmiseks. Iga valgusti liigi valgustiheduse määramisel eriosa projektis peab lähtuma standardis EVS-EN 1838:2013 antud lahendustest. Väljumistee valgustiga väljumisteel ja evakuatsiooniuste piirkonnas põrandapinna rõhtne valgustihedus ei tohi olla alla 1 lx. Paanikavastase valgustiga tagatava vaba põrandapinna rõhtne valgustihedus ei tohi olla alla 0,5 lx (nõue ei kehti ruumi ääretsoonidele). Tuleohutuspaigaldiste (k.a. infopunkt) valgustamiseks vajalik valgustihe- dus on 5 lx kuni 2 m kauguseni paigaldisest

Evakuatsioonivalgustus lahendatakse eraldi projektiga vastavalt standardite EVS-EN 1838:2013 „Valgustehnika. Hädavalgustus“ ning EVS-EN 50172:2005 „Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid“ nõuetele.

6.7.4 Automaatne tulekustutussüsteem Ei ole ette nähtud.

6.7.5 Piksekaitse Täitmis- ja tühjendamiskohad ning mahutid tuleb kaitsta piksekaitsega. Piksekaitsesüsteem projekteeritakse vastavalt standardite EVS-EN 62305-1, EVS-EN 62305-2, EVS-EN 62305-3 ja EVS-EN 62305-4 või teiste asja- kohaste tehniliste normide nõuetele. Piksekaitse eraldi lahendatakse projektiga põhi- ja tööprojekti mahus, arvestades kõiki tankla iseärasusi.

Hoonele ja varikatusele nähakse ette III klassi piksekaitse.

6.7.6 Suitsueemaldamine Suitsueemaldamine toimub avatavate akende ja uste kaudu. Suitsueemaldusavade mõjupiirkonnaks on 10- 15

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 29/53

meetrit arvestusega, et kümne meetrise mõjupiirkonna ületamisel lisatakse arvestuslikule suitsueemaldamise koefitsiendile iga meetri puhul 0,1%. Suitsueemaldus on üldiselt hoone mahus põranda tasapinnalt avatavate akende ja ustega – lahendusviis 1, käivitustase on 1.

Välisseinas suitsueemalduseks arvestatud käsitsi avatav aken peab avanema täies ulatuses,kaldavatav la- hendus ei sobi. Avatav (või kergelt purustatav) osa peab asuma vähemalt osaliselt ruumi ülemises kolmandikus

Välisseina ääres asuvate ruumide suitsueemaldusel välisuste kaudu, peab ukse ülemine kolmandik ulatuma ruumi ülemisse kolmandikku

6.7.7 Tulekustutid Hoonesse on ette nähtud üks 6kg pulberkustuti 200m² põrandapinna kohta, vähemalt 2tk korruse peale. Hoones võetakse kasutusele 6 kg ABC klassiga pulberkustutid ja 5 kg CO2 kustutid kilbiruumi jaoks.

Tulekustutite asukohad täpsustatakse põhiprojekti mahus. Tulekustutid peavad vastama sertifikaatidele EN 3-7; PED 97/23/EC; MED96/98/EC; CE .

Tulekustuti paigaldatakse vertikaalselt spetsiaalse kinnitusega hoone seinale, põrandale või kergesti ava- tavasse kappi ja paigutatakse kohta, kus on objektil viibivatel isikutel võimalik puhkenud tulekahju korral tule- kustutit võimalikult kergesti kätte saada või kus selle kasutamise vajadus on kõige suurem.

Tulekustuti paigaldamisel ehitise seinale arvestatakse järgmiste nõuetega:

• tulekustuti ei tohi takistada uste täielikku avamist;

• tulekustuti põhi ei või olla põrandast või maapinnast kõrgemal kui 1,5 m;

• tulekustuti on nähtav või leitav märgistuse järgi;

• paigaldatud tulekustuti ei tohi takistada evakuatsiooniteel inimeste liikumist ja evakueerumist;

• tulekustuti asub küttekehast ohutul kaugusel.

Tankimiskohad on varustatud ABC-tüüpi külmumiskindlate 6 kg pulberkustutitega. Õlireostuse esmatõrjeks varustada hoone vähemalt 50 kg absorbeerivat ainet, plastkotte ja kilet.

Soovitatav on tankla territooriumi kaitseks paigaldada vähemalt üks veetav tulekustuti tulekustutusaine massiga 50 kg.

6.7.8 Muud tuleohutuspaigaldised Tankurid varustada vastavalt EVS 620-2:2012/A1:2017 Tuleohutus. Osa 2. Ohutusmärgid (kehtiv alates 05.07.2017) kehtestatud lahtise tule tegemist ja suitsetamist keelavate ohutusmärkidega ja lisatahvliga „Tankimise ajaks seisata mootor!“

Vedelkütuse mahtui õhutustorud on ette nähtud viia varikatuse posti seest katusele. Ühe posti seest 2tk ja teise seest 3tk (näidatud katuse plaanil). Adblue ja LPG mahutite õhutustorud paigaldatakse nende täitmiskastide juurde (näidatud asendiplaanil).

6.8 Tehnosüsteemide tuleohutus

6.8.1 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus Kuna ventilatsiooniseadmed teenindavad ainult ühte sektsiooni, siis täiendavaid nõudeid ei ole ette nähtud. Kil- biruumile rajatakse eraldiseisev ventilatsioon (temperatuurianduriga väljatõmme).

Ventilatsiooniseadmed lülitatakse ATS signaalist välja.

6.8.2 Kütteseadmete tuleohutus Hoonesse on planeeritud õhk-vesi soojuspumba baasil veekandjal põrandaküttesüsteem. Kuna tehnoruum eraldi sektsioon ei ole, siis eraldi nõudeid läbiviikudele ei ole.

6.8.3 Muude tehnosüsteemide tuleohutus Tehnoseadmete läbiviigud ei tohi kiirendada tule levikut. Torustike läbiminekul tuletõkkepiiretest tihendada tule- kindla mastiksiga vastavalt tulekaitse nõuetele. Kanalisatsioonitorustike läbiviigud varustada tuletõkkemanseti-

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 30/53

ga.

Hoonele on ette nähtud päikesepaneelid.

Päästemeeskonna infopunkti tuleb ette näha päikesepaneelide paigalduse silt ja peakilbi juurde või inverteri juurde tuleb paigaldada päikeseelektri paigaldise projekt.

Liitumispunkt ning hoone päästemeeskonna sisenemistee peavad olema varustatud kahepoolse toite hoiatus- sildiga vastavalt standardi EVS 812-7:2018 lisale D.

Antud märgi minimaalne suurus on 10 cm x 15 cm ning välisõhus paiknev märk peab olema UV-kindel. Pääste- meeskonna infopunkt peab sisaldama päikeseelektrijaama dokumentatsiooni. Dokumentatsioon peab sisaldama järgmist:

• Paigaldusplaani (pealtvaade), soovitatavalt aerofoto;

• Paigaldise struktuurskeemi;

• Kaabliteede asukohta;

• Akupanga asukohta (olemasolul).

Päikeseelektri paigaldisel peab olema tagatud ohutu lahutusvõimalus järgmistes punktides:

• Liitumiskilbis kinnistu piiril;

• Peakilbis peakaitsmest ja inverteri kaitselahuslülitist:

• Inverterilt DC lahutuse lüliti abil. (Kui inverter ei asu kilbiga samas ruumis, siis tuleb inverteri asukohas ette näha täiendav kaitselahutusvahend vahelduvvoolukaablile)

6.9 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele

Päästemeeskonnal on juurdepääs ümber kogu hoone. Päästeautoga pääseb hoone kõigile külgedele.

Pääs kinnistule on Teemandi tänavalt.

6.10 Väline tulekustutusvesi

Tankla arvestuslik tulekahju kestvus on 3 tundi. Tulekustutusvee arvestuslik veevooluhulk on vähemalt 10 l/s, kokku 108m³. Tulekustutusvesi saadakse ühisveevärki ühendatud maa-alusest hüdrandist, mis asub kohe üle tee, hoone peasissepääsust linnulennult 50m kaugusel.

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 31/53

7 Küte, ventilatsioon, jahutus

7.1 Üldandmed

7.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesolev projektiosa käsitleb Teemandi tn 6 tankla kütte, ventilatsiooni ja jahutuse osa.

7.1.2 Alusdokumendid Alus- ja normdokumendid ning lähteandmed on loetletud seletuskirja punktis 1.3.

Lisaks antud punktis äratoodule:

7.1.2.1 Normdokumendid • EVS-EN 12236:2002 Hoonete ventilatsioon. Ventilatsioonikanalite riputid ja toed. Nõuded tugevusele

• EVS-EN 12237:2003 Hoonete ventilatsioon. Ventilatsioonikanalid. Ümmarguste spiraalõhukanalite tuge- vus ja tihedus

• EVS-EN 1886:2007 Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed. Mehaanilised omadused

• EVS-EN 13053:2019 Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed.

• EVS-EN 1507:2006 Hoonete ventilatsioon. Kandilise ristlõikega lehtmetallist õhutorud. Nõuded tuge- vusele ja tihedusele

• EVS-EN 12097:2006 Hoonete ventilatsioon. Õhutorustik. Nõuded torustike komponentide hoolduse liht- sustamiseks

• EVS-EN 1506:2007 Hoonete ventilatsioon. Ümmarguse ristlõikega lehtmetallist õhutorud ja fitingud. Mõõtmed

• EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid

• EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest

• EVS 860-1:2020 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1: Torustikud mahutid ja seadmed. Isolatsioonimaterjalid- ja elemendid

• EVS 860-7:2018 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 7: Torustikud mahutid ja seadmed. Katete ja tugikonstruktsioonide materjalid

• LVI 12-10370 Soome juhendmaterjal 2004 “Torustike ja õhukanalite toestamine”

• RYL 2002, I ja II osa Hoone tehnosüsteemid. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded

• EVS-EN ISO 14731:2019 Keevitustööde koordineerimine. Ülesanded ja kohustused EVS 844:2022 Hoone kütte projekteerimine

• EVS-EN 12101-13:2022 Suitsu ja soojuse kontrollsüsteemid

7.2 Küte

7.2.1 Välisõhu arvutuslikud parameetrid Välisõhu arvutuslikud parameetrid käsitletava hoone sisekliima projekteerimisel.

Suvel t = +27° RH = 50%, talvel t = -25°C RH = 80%.

Küttesüsteemi arvutuste aluseks on tagada välisõhutemperatuuril –25ºC sisetemperatuur olmeruumides +18- +21ºC. Soojakadude arvutamisel on aluseks võetud piirdetarindite soojusjuhtivuse piirväärtused.

7.2.2 Soojusvarustus Hoone soojusega varustamiseks paigaldatakse õhk-vesi soojuspumbad.

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 32/53

Soojuskoormused:

• Põrandaküte 5,5 kW

• Ventilatsioon 16,5 kW

• Soe tarbevesi 3,0 kW

Kokku 25 kW

7.2.3 Süsteemi kirjeldus Õhk-vesi soojuspumbad varustavad soojusega kütte, ventilatsiooni ja sooja tarbevee süsteeme. Õhk-vesi soo- juspumbad paigaldatakse katusele

7.2.4 Torud ja toruosad Küttetorustik ehitatakse alupex torudest. Torustiku max töörõhk on 10 baari. Alupex torude ühendamiseks kasu- tatakse difusioonikindlaid pressliitmikke.

Küttetorustikud isoleeritakse vastavalt LVI-RYL 2002 nõuetele (vt. KVVK materjalid, torustikud, isolatsioon).

Piiretest läbiminekud tuleb teha nii, et ei oleks takistatud torude vaba liikumine piirdes. Betoonpiirdest läbi- minekul tuleb küttetoru paigaldada kaitsehülsi või koorikisolatsiooni sisse. Piirde sisse jäävas osas ei tohi olla liitmikke.

Tuletõkkesektsioonist läbiminekul konstruktsiooni ja hülsivaheline tühimik täita mittepõleva materjaliga, mille tulepüsivus vastab konstruktsiooni (tarindi) tulepüsivusele, hülsi ja toruvaheline tühimik täita tuletõk- kemastiksi, mineraalvilla või tuletõkkemansetiga. Tuletõkketsooni piirdest läbiminekul jälgida torutootja ette- võtte juhiseid.

Enne montaaži tuleb torud hoolikalt puhastada ja torude lõikamisel tekkinud ebatasasused kõrvaldada. Torud asetatakse sellise vahemaa tagant, et ühendus-, isolatsiooni- ja hooldustööd saaks teostada takistusteta.

Torustikud tuleb monteerida nii, et kahe isoleeritud toru või isolatsiooni ja konstruktsiooni vahele jääb vähemalt 40 mm.

Kõik tarvilikud tühjendused ja õhutused on töövõtja määrata. Torustik varustatakse kõigi vajalike kontroll-mõõ- teriistade ja sulgemis-reguleerimisarmatuuriga.

7.2.5 Sulge-, liini-, õhuärastus- ja tühjendusventiilid Kõik sulgventiilid d 200 peavad olema täisavaga kuulventiilid, soovitav on kasutada tehases sisseehitatud tüh≤ - jenduskorgiga. Torustiku tühjenduseks tuleb kasutada kuulventiile (juhul kui pole tehases valmistatud ventiilis), mis ohutuse tagamiseks varustatakse keermega korgiga.

Ventiili läbimõõt peab olema ühendatava toru läbimõõduga võrdne.

Terve küttesüsteemi soojuskandia tsirkulatsiooni tasakaalustamiseks ja häälestamiseks projektsetele voolu- hulkadele (mõõtmiseks ja reguleerimiseks) tuleb kasutada liiniseadeventiile, nendel peab olema mõõteriista ühendamiseks konstruktsioonis vastavad niplid ja tühjendamise kork.

Õhuärastus- ja tühjendusventiilid paigutatakse nii, et süsteemist oleks võimalik kõikidest osadest õhku välja lasta ning süsteemi tühjendada.

7.2.6 Surveproovid Torustike tihenduse kindlakstegemiseks teostab töövõtja tavaliselt külma veega surveproovid Tellija esindaja juuresolekul. Vee külmumisohu korral võib selle asendada veeglükooli seguga. Surveproovi kestvus on mini- maalselt 2 tundi.

Surveproov teostatakse hüdraulilisele survele 6 atm

7.2.7 Kütte- ja soojusvarustuse võrgu läbipesemine Võrgud pestakse Iäbi kas suruõhuga või veega. Veega läbipesemiseks kasutatakse tsirkulatsiooniveepumpasid ja vajaduse korral abipumpasid.

Kui Iäbipesemine toimub tarbimisveega, kuuluvad vajalikud läbipesemisühendused töövõttu.

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 33/53

Voolu kiiruse suurendamiseks ja kõikide süsteemi harude küllaldase läbipesemise tagamiseks jaotatakse võr- gud läbipesemise teostamisel sulgurventiiiidega osadeks.

7.3 Ventilatsioon

7.3.1 Arvutuslikud õhuvooluhulgad ja ruumide õhuvahetus Õhuhulgad on määratud järgnevate andmete põhjal:

• erinevate ruumide omavahelised rõhuvahed

• tehnoloogiliste seadmete alusel

• ruumide puhtusenõuded

• kvaliteedi tase

Õhuhulgad on arvutatud järgmiselt:

• kontoriruumid 10 l/s inimese kohta

• müügisaal 2 l/s m2 kohta

• wc 30 l/s inimese kohta

• ladu 10 l/s inimese kohta

• tehniline ruum, kilbiruum 5 l/s

7.3.2 Õhutemperatuurid Välisõhu arvutuslikud parameetrid (EVS 844:2022):

Suvine

• välisõhu temperatuur +27°C, suhteline niiskus 50%RH

• sissepuhutava õhu temperatuur vastavalt välistemperatuurile, mitte vähem kui +21°C

Talvine

• välisõhu temperatuur -25°C

• sissepuhutava õhu temperatuur +21°C

• äljatõmmatava õhu temperatuur +21°C

7.3.3 Süsteemide kirjeldus Hoonesse on projekteeritud mehaaniline sissepuhke ja väljatõmbe süsteem.

Ventilatsioonisüsteemid teenindavad järgmisi ruume:

• SV1 müügisaali, kontoriruumide, laoruumi, tehnilise ruumi ja wc üldventilatsioon

• SV2 ventilatsioonikubu kohtventilatsioon

Ventilatsiooniseade SV1 paigaldatakse tehnilisse ruumi. Seadme õhuvõtt toimub läbi välisresti ja väljapuhe läbi ventilatsiooni korstna.

Ventilatsiooniseade SV1 on varustatud rootorsoojusvaheti, ventilaatorite, filtrite ja veeküttekalorifeeriga. Seade on varustatud automaatikaga. Seadmete juhtimine toimub juhtpuldi abil. Ventilatsiooniseadme automaatika on võrgujuhtimisega Modbus.

Ventilatsiooniseade SV2 paigaldatakse tehnilisse ruumi. Seadme õhuvõtt toimub läbi välisresti ja väljapuhe läbi ventilatsiooni korstna. Ventilatsiooniseade SV2 on varustatud plaatsoojusvaheti, ventilaatorite, filtrite ja veeküt- tekalorifeeriga. Seade on varustatud automaatikaga. Seadmete juhtimine toimub juhtpuldi abil. Ventilatsiooni- seadme automaatika on võrgujuhtimisega Modbus.

Ventilatsiooniseadme kiiruse reguleerimine toimub 2-astmelise pöördlüliti (asukoht täpsustatakse) abil.

Turboswing kubude el. klapid töötavad järgmiselt:

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 34/53

1. Seade töötab täiskiirusel, avatud on kõik sissepuhke- väljatõmbe klapid.

2. Seade töötab poolel kiirusel, pooled (üle-ühe) klapid on avatud.

Turboswing kubud on varustatud LED lampide ja UV-SC (UV-SwingControl) süsteemiga. Süsteem peab olema jälgitav nii kohapeal kui ka üle võrgu. Turboswing rasvafiltritel peab olema kiirus 750-1000 pööret minutis).

7.3.3.1 Ventilatsiooniseadmed Ventilatsiooniseadmed peavad olema kokkupandud nii, et need vastavad 98/37/EC nõuetale ning omavad CE tä- histust.

Ventilaatoritena peab kasutama tsentrigugaal-, radiaal- või aksiaal-tsentrifugaalventilaatoreid. Ventilatsiooni- seadmetes kasutatakse kõrge efektiivsusega, väikse energiatarbimise ja müratasemega EC mootoritega ventilaatoreid.

Veeküttekalorifeeriga ventilatsiooniseadmete SFP ei tohi ületada soojusvahetiga mehaanilise sissepuhke-välja- tõmbe korral 1,6 kW/m3/s.

7.3.3.2 Ventilatsiooniseadme kest ja alusraam Ventilatsiooniseadme kest peab vastama vähemalt klassile D1, et seade ei deformeeruks ka ventilaatori tööta- des suletud klappide (k.a tuletõkkeklapid) korral.

Kesta tihedus peab vastama vähemalt klassile A, soojajuhtivus klassile T3 ja külmasildade näitaja klassile TB3 (vastavalt standardile EVS-EN 1886 „Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed. Mehaanilised omadu- sed“).

Põrandale paigaldataval ventilatsiooniseadmel on tehases paigaldatud jalad. Jalad on varustatud mürasummu- tavate kummipatjadega.

7.3.3.3 Kalorifeerid Sissepuhkesüsteemi kalorifeer on ette nähtud sissepuhutava õhu soojendamiseks. Kalorifeer garanteerib ette- antud õhutemperatuuri hoidmise sõltumatult välisõhu temperatuurist.

7.3.3.4 Filtrid Filtreid kasutatakse sissepuhkesüsteemis välisõhu ja väljatõmbel väljatõmbeõhu puhastamiseks enne soo- jusutilisaatorit. Filtritena tuleb kasutada kottfiltreid.

Sissepuhkeõhu filtri klass EU7. Ventilatsiooniseadme mustumise vastu tuleb kasutada väljatõmbel EU5 filtrit. Filtrid on ette nähtud ühekordseks kasutamiseks. Filtrite mustumise korral süttib signaallamp ventilatsiooni- seadme puldil.

7.3.3.5 Soojustagasti Soojustagastite temperatuurikasutegur võrdse sissepuhke- ja väljatõmbeõhu hulga korral:

• ristivoolu plaatsoojustagasti -vähemalt 60%

• vastuvoolu plaatsoojustagasti -vähemalt 80%

• rootorsoojustagasti- vähemalt 80%

Ventilatsiooniseadmes on kasutatud rootorsoojustagasti ja vastuvoolu plaatsoojustagastit .

7.3.3.6 Klapid Ventilatsiooniseadme värskeõhu- ja väljaviskeklapid, mis peavad olema vedrutadastusega ajamiga, tuleb pai- galdada välispiirde ja seadme vahele nii, ei seadme mittetöötamisel oleks välditud külma välisõhu tungimine seadmesse.

Klapi soojajuhtivustegur ei tohi olla halvem kui 3W/m2K ja tiheduse klass mitte halvem kui 3 (vastavalt standar- dile EVS-EN 1751 „Hoonete ventilatsioon. Lõppelemendid. Klappide ja ventiilide aerodünaamiline katsetamine“).

Plaatsoojustagasti möödaviigu klapi klapiasendi pööramiseks ei tohi kasutada plastist (või sellega analoogseid) materjale

7.3.3.7 Mürasummutid Toru- või plaatmürasummutid peavad olema tehases valmistatud. Mürasummutid Peavad olema testitud, oma- ma mürasummutuskarakteristikuid oktaavribade kaupa.

Mürasummutid peavad olema valmistatud mittepõlevatest materjalidest.

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 35/53

Ventilatsiooniseadmete summutusmaterjal peab olema vastupidav puhastusele.

Mürasummutid peavad tagama ventilaatori poolt teenindatavates ruumides kogu müraspektri ulatuses normi mitte ületava mürataseme (EVS 906:2010). Peale süsteemide montaaži ja töösserakendamist tuleb ruumides teostada mürataseme mõõtmine ja vastavus normidele (EVS 906:2010).

7.3.3.8 Ventilatsioonitorustik Hoone ventilatsioonis kasutada ümarkanalitena standardite SFS-EN 1506, SFS 3282 ja SFS 3541 kohaste mõõt- metega kanaleid ja kanalite osi. Kanalisüsteemide kuumtsingitud spiraalvuukidega kanalid ja nende tööstusli- kult toodetud osad ühendada üksteisega, tihendada kanalites ja kanaliosades olevate kummirõngastihenditega.

Õhutorud ja selle osad peavad olema varustatud tootjafirma originaal kummitihenditega. Tihendid on kinnitatud tehases püsivalt kanali osadele. Liitmikud lukustada tõmbeneetidega.

Muude kui kummirõngastihenditega kanalite kasutamisel ühendada kanaliosad üksteisega tugevalt ja tihedalt. Liitmikud lukustada neetidega. Liitmike tihedus tagada drossellindiga.

Kantkanalitena kasutada eelkõige standardite SFS-EN 1505, SFS 3281 ja SFS 5436 kohaseid kanaleid ja kanalite osi. Kantkanalid ühendada üksteisega eelkõige liistliitmikega, mille korral valmis kujuga kanalid ja kanaliosad ühendada liistudega. Liistud lukustada otstest.

Suunamuutusteks, hargnemisteks ja läbimõõdu muutusteks kasutada spetsiaalseid tehases valmistatud toru- osi. Hargnemistel vältida sadulate kasutamist.

Neetide minimaalne arv:

Ø63…ø250 3 tk.; Ø315…ø500 4 tk; ø630…ø1250 8 tk

Suurköögiseadmete kohtäratõmbe väljatõmbekanalid tuleb teha teraslehest, mille paksus on vähemalt 1,2mm.

Ventilatsioonisüsteemi õhukanalite tihedusklass peab olema vähemalt B [EVS-EN 13779:2007].

7.3.3.9 Õhukanalite soojusisolatsioon Torud ja seadmed tuleb monteerida nii, et kahe isoleeritud toru või isolatsiooni ja konstruktsiooni vahele jääb vähemalt 40 mm. Isolatsioonikihi paksused sõltuvad soojuskandja temperatuurist, ümbritsevast keskkonna te- mperatuurist ja toru läbimõõdust.

Soojusisolatsiooniks kasutada alumiiniumpaberiga kaetud mineraalvilla matte tihedusega 30 kg/m³.

Tuletõkkeisolatsiooniks kasutada fooliumiga kaetud mineraalvilla võrkmatte tihedusega >80 kg/m³.

Isoleerimine peab vastama Soome LVI 50-10344, LVI 50-10315 või EVS 860 nõuetele.

7.3.3.10 Õhukanalite kinnitamine Ventilatsioonitorustiku kinnitused tuleb teha vastavalt EVS-EN 12236 „Hoonete ventilatsioon. Ventilatsioonikana- lite riputid ja toed. Nõuded tugevusele.“ Ja LVI 12- 10370 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike ja kanalite kinni- tamine“ nõuetele.

Ventilatsioonitorustiku kinnituste tulepüsivusaeg peab olema vähemalt sama pikk kui torustiku tulepüsivusaeg.

7.3.3.11 Reguleerimisklapid Kasutada tuleb ainult testitud (reguleerimis- ja mürakarakteristikutega) IRIS-tüüpi reguleerklappe, mis on varustatud mõõtotsikutega ja mille paigaldus peab võimaldama sealt õhuhulga mõõtmise. Ümarad reguleerkla- pid tuleb valida sellised, mis ei ole ventilatsiooni kanalite puhastamisel takistuseks.

Klapi asendit peab olema võimalik muuta vastava käepidemega ning lukustada kindlasse asendisse.

7.3.3.12 Puhastusluugid Puhastusluugid tuleb paigaldada nii sissepuhke- kui ka väljatõmbetorustikele:

• tuletõkesti juurde

• armatuuri ja seadmete juurde (kui armatuur või seade ei ole kergelt eemaldatav või selle konstrukt- sioon ei võimalda torustiku puhastamist läbi selle)

• üle 45° põlvede juurde

• püstikute ülemistesse ja alumistesse otstesse

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 36/53

• õhujaotuskambritele

• väljatõmbetorustikul sirgetele torulõikudele, kui puhastusluukide või muude puhastamist võimaldavate seadmete vahekaugus on üle 8 m.

Vahekaugus võib olla pikem, kui vahepeal puuduvad puhastamist takistavad asjaolud. Sissepuhketorustikel võib puhastusluukide vaheline kaugus olla kuni 15 m.

Puhastusluugi tulepüsivusaeg peab vastama kanali tulepüsivusajale.

Kandilistel kanalitel kasutatavate puhastusluukide minimaalsed mõõtmed on järgmised:

• kanali külg s<250 400x100

• kanali külg 200<s<500 400x200

• kanali külg s>500 500x400

Ümaratel kanalitel kasutatavate puhastusluukide minimaalsed mõõtmed on järgmised:

• d<200 400x100

• 200<d<500 400x200

• d>500 500x400

7.3.3.13 Restid, plafoonid, õhujagajad Töövõtja poolt väljavalitud tooted, mis esitatakse Järelvalvele kooskõlastamiseks, peavad täitma järgmisi nõudeid:

• välimus

• eeldatud survekadu

• müratase

• sissepuhke õhujoa maksimaalne lubatud kiirus 0,2 m/s viibimistsoonis

Restid, plafoonid ja õhujagajad peavad olema varustatud õhuhulga reguleerimise võimalusega ning peavad olema lahtivõetavad puhastamise jaoks.

7.4 Jahutus

7.4.1 Jahutuskoormuse arvutamise alused Välisõhu arvutuslikuks temperatuuriks on +27°C RH50%.

7.4.2 Üldised nõuded jahutussüsteemi kvaliteedile Jahutussüsteemi jahutusvõimsuse suhe tarbitavasse elektrivõimsusesse peab olema kogu võimsusskaalas ESEER 5,0. Külmaainena kasutada R32.≥

7.4.3 Jahutuse kirjeldus Kontoruruumide ja müügisaali jahutuseks on projekteeritud otseaurustumisega MULTISPLIT õhksoojuspumbad. Jahutuse siseseadmed paigaldatakse lakke ja seintele. Välisseadmed paigaldatakse katusele. . Välisosa paigal- dada spetsiaalsetele jalastele ja jalased kinnitada veekindla vineeri külge. Vineerist alusplaat peab olema ca 1 m².

Jahutussüsteemid on lahendatud alljärgnevalt:

• J1.1 (müügisaal) 6,0 kW;

• J1.2 (müügisaal) 6,0 kW;

• J1.3 (juhataja) 2 kW;

• J1.4 (personal) 2 kW;

Jahutussüsteemide summaarne jahutusvõimsus on 16,0 kW.

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 37/53

NB! Jahutuse- ja küttesüsteemide üheaegne töö välistada ruumikontrollerist. Külmaagensi R32 torustikuna kasutatakse eelisoleeritud pestud vasktoru.

Soojuspumpade kondensaat juhitakse kanalisatsiooni isevoolselt ja kondensaadipumpade abil. Kondentsvee ühendamine kanalisatsioonitorustikuga kuulub jahutuse töövõttu.

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 38/53

8 Tugevvool

8.1 Üldandmed

8.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesolev projektiosa käsitleb Teemandi tn 6 tugevvoolu osa.

8.1.2 Alusdokumendid Alus- ja normdokumendid ning lähteandmed on loetletud seletuskirja punktis 1.3.

Lisaks antud punktis äratoodule:

8.1.2.1 Normdokumendid • EVS-EN 12464-1 „Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus“;

• EVS-EN 12464-2 „Töökohavalgustus. Välistöökohad“;

• EVS-HD 60364-7-714 Välisvalgustuspaigaldised;

• EVS-EN 1838 „Valgustehnika. Hädavalgustus“;

• EVS-EN 50172 „Evakuatsioon. Hädavalgustussüsteemid”;

• EVS 811:2012 „Hoone ehitusprojekt“;

• EVS-EN ISO 9001 „Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Nõuded“;

• EVS-IEC 61140 „Kaitse elektrilöögi eest“;

• EVS-HD (EN, IEC) 60364 / 384 „Ehitiste elektripaigaldised / Madalpingelised elektripaigaldised“;

8.2 Olemasolev

Kinnistule on välja ehitatud liitumiskilp. Kinnistul muud elektripaigaldised ja hooned puuduvad.

8.3 Elektrivarustus

8.3.1 Liitumispunkti kirjeldus ja põhiparameetrid Kinnistu elektrivarustuse liitumine on olemasolev. Olemasolevast liitumiskilibist rajatakse uus kaabelliin hoone toiteks ja välikilp elektriautode laadimise tarbeks. .

• Elektripaigaldise liik: 1. liik

• Peakaitsme suurus: tankla osa 3x125 A (peakaitse ja liitumispunkt on tankla osa liitumiskilbis LK, asukoht krundi piiril),

• elektriautode osa 3x400 A (peakaitse ja liitumispunkt on elektriautode osa liitumiskilbis LK, asukoht krundi piiril)

• Pinge: 400/230V

• Juhistikusüsteem: TN-C-S

• Installeeritud võimsus: Pi = 150 kW

• Arvutuslik võimsus: Pa = 85 kW

Installeeritav ja arvutuslik võimsus täpsustatakse põhiprojektis.

8.3.2 Jõuseadmed, magistraalid, kütteseadmed Tankla osa liitumiskilpi LK-sse lisada liinikaitse C3x125 A+ ümberlüliti+klemmlaud generaatori ühendamiseks.

Peatoitekaabliks paigaldada maakaabel AXPK4G150.

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 39/53

Elektriautode laadija jaoks paigaldada maakaablid 2x AXPK4G150.

Tankla peakilp PJK paigaldatakse kilbiruumi.

Käesolev töö ei kajasta tankurite kaabeldust ja kaitsetorustikku. See lahendatakse tehnoloogia projektiga.

Hoonesse on projekteeritud soojuspumbaga küte. Müügisaali väljapääsu ette on projekteeritud elektriline põrandaküte. Müügisaali on projekteeritud õhkkardin. Vihmavee äravoolulehtrite kinnijäätumise vastu on pro- jekteeritud elekterküttega lehtrid).

Tankurite ja kuumutusseadmete avariiseiskamiseks on ette nähtud hädaväljalülitamise võimalus. Selleks pai- galdada tankurite juurde ja kassadesse hädaväljalülitamise nupud, millede abil on võimalik katkestada tankurite või kuumutusseadmete elektriline toide. Hädaväljalülitamise turvalüliti tähistada selliselt, et selle äratundmine oleks üheselt mõistetav.

Elektriseadmete valikul lähtuvalt gaasplahvatusohu tsoonidele arvestada tankla tehnoloogia projektiga. Ena- mus 0,4 kV pingestatud elektripaigaldisest asub väljaspool ohutsoone. Tsoonis 2 asuvad osaliselt läbijooksvate- na tankurite toitekaablid. Varikatuse valgustuse ja turvakaamerate kaabeldus ja elektriseadmed asuvad väljas- pool ohutsoone.

Kõik platsivõrgud teostada maakaablitena plastist kaablitorudes (750 N), Ühte torusse ei tohi paigaldada nõrk- ja tugevvoolu kaableid. Peale kaablite paigaldamist tõmmata kõikidesse torudesse täiendavalt tsingitud traat ML2,5 hilisemate kaablite paigaldamiseks. Kaablite väljaviigud tihendada.

Kaablite tuletundlikkus (CPR klass) peab olema vähemalt Dca-s2,d2,a2.

8.3.3 Valgustus 8.3.3.1 Siseruumid

Müügisaalis paigaldada süvistatavad valgustid. Tehnilistes ja abiruumides paigaldada valgustid süvistatult lakke.

Valgustuse lülitus toimub gruppide kaupa. Sanruumides toimub lülitus kohalolekuanduriga.

Valgustid komplekteerida lampidega värvsustemperatuuriga 4000 K. Valitud valgusteid võib asendada teiste tootjate analoogsete tehniliste parameetritega valgustitega (kooskõlastada tellijaga).

Arvestades ruumide keskkonnaga on valgustuse projekteerimisel valitud hooldeteguriks 0,8. Lülitite paigaldus- kõrgus 1,4 m.

Keskmine projekteeritud üldvalgustustiheduse hooldeväärtus tööpiirkonnas on näidatud valgustuse joonisel EL-5-03 ruumide kaupa.

Kunstliku valgustatuse keskmised projekteeritud üldvalgustustiheduse hooldeväärtused tööpiirkonnas (aluseks standard EVS-EN 12464-1)

Ruum Ēm lx UGRL Ra K

• Müügisaal 500 23 80 4000

• Ladu, abiruum 200 25 80 4000

• Puhkeruum 300 23 80 4000

• Sanruumid 200 25 80 4000

• Tankurite ala 200 25 80

• Territoorium 20 25 80

8.3.3.2 Turvavalgustus Turvavalgustus projekteeritakse evakuatsiooni- ja paanikavältimisvalgustusena minimaalse toimimisajaga vähemalt üks tund.

Evakuatsioonivalgustitena kasutatakse akuga (n LED, kestvus 1h) ja suunava kleebisega varustatud spetsiaal- seid valgusteid (pidevlülitus).

Paanikavältimisvalgustusena kasutatakse eraldiseisvaid sisseehitatud turvavalgustuse akuseadmega E1 (kest- vus 1h) valgusteid. Turvavalgustid saavad toite eraldi grupiliinilt. Perioodilise kontrolli teostamiseks

katkestatakse vastavate grupiliinide toited. Valgustisisesed paanikavältimisvalgustid saavad toite üldvalgustuse

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 40/53

rühmaliinilt.

Turvavalgustite korrasolekut peavad näitama indikaatorlambid. Turvavalgustite asukohad valitakse selliselt, et nad tagaksid evakuatsiooni teel põrandal valgustatuse vähemalt 1 lx. Maksimaalse ja minimaalse valgustustihe- duse suhe piki evakuatsioonitee keskjoont ei või olla suurem kui 40:1. Turvavalgustid paigaldatakse põrandast vähemalt 2 m (evakuatsiooniteel - 2,1 m) kõrgusele.

8.3.3.3 Välisvalgustus Tankla välisvalgustus projekteeritakse 70W, 8000-9000 lm LED valgustitega. Iga valgusti monteeritakse koonilisele metallmastile, paigalduskõrgus 8m maapinnast.

Valgustusmasti soklisse monteerida kilp keermekaitsmete ja klemmidega. Välisvalgustuse arvutuslik elektri- koormus on 800W. Välisvalgustuse kaabelliinid ehitatakse kaabliga MCMK/NYY 1kV plasttorus pinnases.

Kaablitorude tugevusklass sõidutee all on 750N, haljasalal ja kõnniteede all - 450N. Kaablite ja plasttorude mi- nimaalne paigaldussügavus sõidutee all on 1.0m, väljaspool sõiduteed - 0.7m maapinaast. Paralleelselt paigal- dada kaitsetorud nõrkvooluseadmete kaablite jaoks.

Tööd teostada vastavalt kehtivatele standarditele ja elektriseadmete ehituse eeskirjadele.

8.3.3.4 Juhtimissüsteem Valgustuspaigaldise toide on ette nähtud objekti peakilbist PJK.

Välisvalgustuse installeeritud võimsus on max ~3 kW.

Elektrivarustuse pingesüsteem välisvalgustuse võrgus ~230/400V, 50 Hz,

juhistikusüsteem TN-S.

Välisvalgustuse juhtimine on ette nähtud hoone peakilbi hämaralüliti abil või käsitsi töörežiimis.

8.3.4 Piksekaitsepaigaldis, maandamine, potentsiaaliühtlustus Tanklale projekteeritakse üks ühine maanduskontuur piksekaitseks, kaitsemaanduseks, potentsiaalide üht- lustamiseks ja staatilise elektrilaengu kõrvaldamiseks.

Hoonele projekteeritav piksekaitsepaigaldis peab vastama järgmistele nõuetele:

Piksekaitsesüsteemi klass III (EVS-EN 62305).

PEN-i lahutamine toimub peakilbis PJK.

Maandus ja potentsiaaliühtlustussüsteem rajada vastavalt kehtivatele nõuetele.

Maandada tuleb kõik elektriseadmete normaalselt pingevabad metallosad juhtmestiku kolla-rohelise soone abil. Potentsiaaliühtlustuskontuuriga ühendada ehituslikud metallkonstruktsioonid, ventilatsiooni- ja veetorus- tik, kaabliredelid, metallmööbel, tanklaseadmed ja nõrkvooluseadmete PE klemmid. Rajatav potentsiaaliüht- lustuskontuur ühendada kokku mahutite ja elektriautode laadija potentsiaaliühtlustuskontuuriga

8.3.5 Varutoite süsteemid Hoonele on ette nähtud paigaldada elektrienergia töökindluse tagamiseks lokaalne elektrigeneraator. Gene- raator paigutatakse Teemandi tänava poolsele küljele, tänavakividest alusele. Generaator on ette nähtud piirata 1,7m kõrguse tumehalli (RAL7016) võrkpaneelaiaga. Hooldusvärav min 1200mm lai. Generaatori võimsus min 90kVA (täpsustatakse põhiprojektis – kogu hoone toimimiseks vajalik võimsus välja arvatud elektriautode laadi- mine). Kasutatakse kinnise kestaga, integreeritud kütusemahutiga generaatorit. Generaatori käivitumine ma- nuaalne (hoonest seest käivitatav). Sobilik generaator nt Pramac GDW90I/FNE.

8.3.6 Montaaž Kaablite, lülitite ja pistikupesade montaaž teostada varjatult. Seadmete paigalduskõrgused on näidatud joonistel. Seadmete, lülitite ja valgustite asukohti võib vajadusel muuta.

Kõik seadmed, lülitid, valgustid ja jõuliinid markeerida (toitekilp, grupi number)!

8.3.7 Ehitustööde dokumenteerimine ja järelvalve Ehitustööde dokumenteerimisel ja järelevalvel lähtuda Ehitusseadustikust.

Kõrvalekalded projektist kooskõlastatakse tellijaga ja projekteerijaga ning fikseeritakse kirjalikult.

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 41/53

Peale tööde teostamist koostab ehitaja teostatud tööde kohta teostusjoonised.

Töövõtu hulka kuulub ka valgustatuse mõõdistamine, hädavalgustussüsteemi muutmisel (valgustite lisamine, asendus jms) sissekannete tegemine hoolduspäevikusse ja hädavalgustite adresseerimine.

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 42/53

9 Nõrkvoolupaigaldis

9.1 Üldandmed

9.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesolev projektiosa käsitleb projekteeritud tankla nõrkvoolulahendusi.

9.1.2 Alusdokumendid Alus- ja normdokumendid ning lähteandmed on loetletud seletuskirja punktis 1.3.

Lisaks antud punktis äratoodule:

9.1.2.1 Normdokumendid • EVS-EN 50173 „Üldkaabelduse standard“

• EVS-EN 50174 „Üldkaabelduse standard“

• EVS-EN 50310 „Andmetöötluspaikade potentsiaaliühtlustus“

• EVS-EN 61000 „Elektromagnetilise ühilduvuse standard“

• EVS-EN 50130-4 „Häiresüsteemid. Osa 4: Elektromagnetiline ühilduvus. Toote-perekonna standard: Häiringukindluse nõuded tulekahju-, sissemurde- ja kallaletungialarmisüsteemide, videovalvesüs- teemide, juurdepääsukontrollisüsteemide ja personaal-appikutsesüsteemide komponentidele“

• EVS-EN 50131 „Häiresüsteemid. Sissetungimis-häire süsteemid“

• EVS-EN 60839 Alarm and electronic security Systems

• EVS-EN 50136 Häiresüsteemid. Häireedastussüsteemid ja seadmed.

• EVS-EN 50134 „Häiresüsteemid. Sotsiaalsfääri alarmsüsteemid“

• CLC/TS 50136-9:2017 Alarm systems - Alarm transmission systems and equipment - Part 9: Require- ments for common protocol for alarm transmission using the Internet Protocol (IP)

• EVS-EN 62676 Video surveillance systems for use in security applications

• EVS-EN 60728 „Televisiooni-, heli- ja multi-meediasignaalide kaabelvõrgud“

• EVS-EN 54 „Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem“

• CEN/TS 54-32 Technical specification

• EVS-EN 50849:2017 Häireteadustuse helisüsteemid

Nõrkvoolusüsteemide ehitusel tuleb jälgida “Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 II. osa” üldisi kvaliteedinõudeid. Paigaldatavad nõrkvooluseadmed peavad vastama antud valdkonnas kehtivate EL direktiivide alusel kehtestatud tootestandardite nõuetele ning omama CE vastavusmärki, lähtudes „Toote nõuetele vastavuse tõen- damise seaduse” nõuetest.

9.2 Välisvõrk

Kinnistul sideühendus hetkel puudub. Sideühenduse välisvõrgu projekt koostatakse eraldi. Näidatud on ainult perspektiivne trassi kulgemine. Ühendus Teemandi tänava alt on ette nähtud rajada kinnisel meetodil.

9.3 Üldandmed

9.3.1 Sidevarustuse tüüp ja läbilaskevõime Kaabeldus on ette nähtud keerupaari kaablitega Cat. 6 vastav (varjestamata) andmeedastusklassiga

Optikakaabeldus on ette nähtud SM OS2 kategooria.

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 43/53

9.4 Kaabliteed

Kaablitele planeeritakse kaabliredelid ja kaablikarbikud tugevvooluosa töövõtus. Ühisele

kaabliredelile paigutamisel tuleb kaablite eraldamiseks kasutada metallist eraldusplaati või redelile paigalda- tavat metallist nõrkvoolukaablite renni.

Kaablite paigalduseks läbi seinte ja lagede puuritakse vajaliku suurusega avad.

Kõik läbiviigud kuuluvad tihendamisele. Läbiviikude tihendamine peab tagama ka piisava helikindluse (ei tohi väheneda seina helipidavus).

9.5 Andmesidesüsteemid

9.5.1 Üldkaabeldus Käesolevas projektis on üldkaablivõrk ette nähtud telefoni– ja andmeside tarbeks. Võrk on projekteeritud tervi- kuna tähtvõrguna ja jaotusvõrgu tasandil avatud kaablivõrgu printsiipidest lähtuvalt. Üldkaablivõrgu magistraal- ühendused on projekteeritud kasutades optikakaableid ning vaskkaableid U/UTP 4x2x0,5 Cat6.

9.5.1.1 Üldkaabelduse põhimõtted Hoone arvutivõrgu keskseks sõlmeks on hoone peajaotla. Peajaotlasse nähakse ette ka sidevälisühenduse si- send.

9.5.1.2 Magistraalkaabelduse põhimõtted Magistraalkaabel nähakse ette single mode optikakaablil põhinev.

9.5.1.3 Paigalduse põhimõtted Peajaotla koostatakse sobiva suurusega 19’’ seadmekapi baasil. Kapi ülaossa paigaldada magistraalühenduste paneelid, seejärel RJ45 Cat 6 paneelid, millest väljuvad 4x2x0,5 Cat 6 U/UTP kaablid töökohtade ühendus- pesadesse. Jaotlasse on ette nähtud paigaldada paneelid toitepesadega ning on arvestatud ruum andmeside- võrgu aktiivseadmete jaoks. Iga 24xRJ45 Cat6 ühenduspaneeli kohta on ette nähtud üks kaablijuhikute paneel

9.5.1.4 Jaotusvõrk Jaotusvõrk baseerub 1xRJ45 ja 2xRJ45 ühenduspesadel.

Käesolev projekt hõlmab arvuti- ja sidevõrgu passiivosa ehk kaablivõrku koos otsastusseadmetega. Aktiivsead- med ei kuulu töövõttu ja lahendatakse lõpptellija poolt eraldi hankega.

Kõik ühenduspesad peavad olema märgistatud.

Andmesidevõrgu testimise peab teostama konkreetsest ehitusobjektist mittesõltuv ettevõte ja testimise juures peab viibima paigaldaja esindaja. Lingid tuleb testida kaabeldussüsteemile ettenähtud üldtunnustatud taadeldud testriga, millele on installeeritud kõige viimane saadaolev tarkvara versioon. Testida tuleb kõik paigaldatud lin- gid ning testimine peab vastama tootja poolt välja töötatud protseduurile. Tellijale tuleb esitada testiprotokollid koos teostusdokumentatsiooniga.

Testimine toimub kooskõlas standardi EVS-EN 50346 nõuetega.

9.5.2 Eriotstarbeline andmesidevõrk Täpsustatakse põhiprojekti staadiumis.

9.6 Telefonisüsteemid

9.6.1 Telefonivõrk Vajadusel nähakse ette IP põhine telefoniside.

9.7 Tulekahjusignalisatsioon

Hoonesse on ette nähtud analoog-adresseeritav tulekahjusignalisatsioonisüsteem (edaspidi ATS).

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 44/53

Keskseadme asukoht on ette nähtud Päästemeeskonna sisenemisteele infopunktis.

ATS on terviklik ja sisaldab vähemalt järgnevat:

• süsteemi keskseade,

• tulekahjuteatenupud;

• optilised suitsuandurid;

• temperatuuriandurid;

• ventilatsiooni seiskamine;

• kütte seiskamine;

• häirekellade käivitus (võidakse lahendada tuletõkkesektsioonide kaupa);

• tuletõkkeuste magnethoidikute juhtimine (vajadusel);

• valmidus häireedastuseks Päästeteenistuse jälgimispulti.

Keskseade saab eraldi kaabliga toite vastava piirkonna elektrikilbist ja reservtoite akudelt, mis peavad tagama ATS seadmete katkematu töö 72 tunni jooksul normaalrežiimis ja 0,5 tunnise häiresoleku ajal. Vajalik akude mahtuvus M sõltub paigaldaja poolt valitud ATS seadmete voolutarbest ning arvutatakse valemist:

M=1.25 x (In x 72 + Ih x 0.5), kus

M on vajalik mahtuvus Ah –s

In on normaalolukorras kogu ATS-i poolt akudelt tarbitav vool ja

Ih on häireolukorras kogu ATS-i poolt akudelt tarbitav vool.

Koefitsent 1.25 on ligikaudne akude vananemisest tingitud mahtuvuse vähenemine viie aasta pärast.

In ja Ih on reaalsed voolutarbed ja need mõõdetakse valmisehitatud süsteemi korral iga konkreetse kesksead- me jaoks eraldi.

Võrgutoide peab olema toodud iga keskseadme jaoks eraldi grupiautomaadi alt.

Võimaliku tulekahju avastamiseks kasutatakse valdavalt optilisi suitsuandureid. Kohtadesse, kus ruumi nor- maalsed kasutamistingimused võivad põhjustada suitsuandurite valerakendumist, paigaldatakse temperatuuri tõusukiiruse andurid. Kõigi väljapääsude juurde nähakse ette käsiteadustid. Käsiteadustite paigalduskõrgus on 0,9...1,4m.

Alarmiseadmeteks kasutatakse mootorkelli ning hoone välisseinale paigaldatavat välisireen.

Alarmiahelad ühendatakse tulekindla kaabliga, kasutatakse tulekindlaid paigaldustarvikuid.

Planeeritakse ühendused:

• ventilatsiooni juhtkilpi, kustkaudu toimub ventilatsioonisüsteemi seiskamine;

• valvekeskusesse;

• elektrikilpidesse jahutuse ja vajadusel kütte seikamiseks;

9.8 Valvesignalisatsioon

Hoonesse nähakse ette valvesignalisatsioonisüsteem.

Valvesüsteemiga kaitstakse kõiki ruume. Valvatav ala jaotatakse valvegruppideks Tellija vajaduste kohaselt. Kõik valvesüsteemi andurid ühendatakse süsteemi 1 tsooni põhimõttel (1 andur tsoonis), et oleks tagatud häire lokaliseerimine anduri täpsusega. Erandiks on kahepoolse ukse kaks magnetkontakti, mis võivad olla samas tsoonis.

Süsteem lahendatakse sabotaažikontrolliga. Kõigi andurite kaanekontaktid ühendatakse sabotaažiahelatesse.

Süsteem sisaldab järgnevaid komponente:

• Keskseade;

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 45/53

• Tsoonimoodulid (laiendusmoodulid, väljundmoodulid);

• Magnetkontaktid;

• kahesüsteemsed Infrapunaandurid;

• Klahvistikud;

Kõikidele I korruse välispiirdes olevatele ustele paigaldatakse magnetkontaktandur. Hoone siseosaga piirnevate madala turvalisusega ruumidesse andureid ei paigaldata (WC, koristajaruumid, akendeta koridorid, mille sisse- pääsud on valvestatavad jne.)

Igasse ruumi, vastavalt ruumi suurusele ja otstarbele paigaldatakse liikumisandur või ukse magnetandur. Nä- hakse ette klaviatuurid põhilistele sissepääsudele.

9.9 Läbipääsusüsteem

Ei projekteerita.

9.10 Videovalve

Väliperimeetri jälgimiseks nähakse ette videovalvekaamerad.

9.11 TV-võrk

Eraldi TV võrku ei projekteerita, nähakse ette IP põhine signaaliedastus

9.12 Eriotstarbelised süsteemide

Inva wc-sse nähakse ette hädakutsesüsteem.

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 46/53

10 Jäätmekäitlus

10.1 Üldandmed

Hoone ekspluatatsioonis tekkivate jäätmete utiliseerimiseks tuleb hoone haldajal sõlmida jäätmeveoleping. Jäätmeveo graafik täpsustatakse vastavalt hoone kasutusele.

Ehitusjäätmed on käesolevas peatükis käsitletud eraldi.

10.2 Olmejäätmed

Ekspluateerimise käigus tekkiv olmeprügi ja olmejäätmed kogutakse liikide kaupa eraldi konteineritesse.

Heakord tagatakse vastavalt Tartu linna heakorra eeskirjale. Kõik mahutid tuleb tähistada vastavalt https:// liigitikogumine.ee juhendis toodud piktogrammidega. Piktogrammi värvi, kirjeldust ega ikooni ei ole lubatud muuta. Suurus vastavalt konteineri suurusele.

Jäätmemahutid on ette nähtud paigutada kinnistu loodenurka. Mahutite asukohad on näidatud asendiplaanil.

Jäätmete jaoks on projekteeritud mahutid. Sulgudes näidatud värv asendiplaanil

• Segaolmejäätmed ~ 3,0 m³ (must)

• Biojäätmed - ~ 1,5 m³ (pruun)

• Pakendijäätmed ~ 3,0 m³ (kollane)

• Paberi ja papijäätmed ~ 3,0 m³ (helehall)

• Klaaspakendid ~ 1,5 m³ (roheline)

Mahutitena on ette nähtud kasutada süvistatavad Molok Domino konteinerid 3tk. Jaotused on ette nähud 2 tk 3m³ mahutid, millest üks tervenisti segaolme jaoks ja üks 1/2 ja 1/2 jaotusega vastavalt klaasi ja biojäätmete mahutiks. 1 tk 5m³ mahuti 1/2 ja 1/2 jaotusega paberi ja papi ning pakendijäätmete jaoks.

Viimistluseks on ette nähtud komposiitlauast viimistlus – Night sky black. Erinevate jäätmete kaaned erista- takse värvidega ning samuti lisatakse märgis jäätmekonteinerile.

Hoonesisene sorteerimine lahendatakse vastavalt ruumi vajadusele. Kasutajatele ja töötajatele tekitada või- malus sorteerida jäätmed liikide kaupa juba tekkekohas. Täpne lahendus sisearhitektuurse projektiga.

10.3 Ehitusjäätmed

Ehitusjäätmete kogumisel ja käitlemisel peab juhinduma Jäätmeseadusest ja Tartu linna jäätmehoolduseeskir- jast. Ehituse ajal tekkinud ehituspraht ja jäätmed tuleb utiliseerida lähtuvalt kehtivatest seadusandlikest akti-

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 47/53

dest.

Ehitusprotsessis ei teki naftaprodukte sisaldavaid ehitusjäätmeid.

Peale ehitustööde lõppu haljastatakse krunt ja taastatakse haljastus krundist väljapoole jäävatel aladel, mis on saanud pinnasetööde ja trasside ehituse käigus kannatada.

Kuna ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m³, tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada seletuskiri ning omavalitsuse kinnitatud jäätmeõiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

Kogu tööde teostamise aja peab ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel ja muude sõidukite liiklemisel kind- lustama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks tuleb rajada ehitusobjektile või selle vahetusse lähedusse rehvide puhastamiseks sobiv hooldusala (hooldusala asukoha planeerib ja kooskõlastab ehitustööde teostaja) ning korraldada vajadusel teehooldetööd. Juhul kui hooldusala asub väljaspool ehitusobjekti tuleb kavandada ja tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine.

10.4 Ehitustööde käigus tekkivate jäätmete hinnangulised kogused

Nr Jäätmekood Jäätme liik Kogus Ühik Käitleja Tegevuse lühikirjeldus

1. 15 01 06 Pakendijäätmed (segapa- kend)

2 m³ Ragn Sells AS

2. 17 01 01 Betoon 2 m³ Ragn Sells AS Purustada ja kasutada täitema- terjalina või toimetada jäätmejaa- ma

3. 17 02 01 Immutamata puit 1 m³ Taaskasutuseks küttematerjalina

4. 17 02 03 Plastid 0,5 m³ Ragn Sells AS

5. 17 04 05 Raud ja teras 1 t AS Kuusakoski Taaskasutuseks metalli kokku- ostu

6. 17 08 02 Kipsipõhised ehitusmater- jalid

2 m³ Ragn Sells AS

7. 08 01 11* 08 04 09*

Viimistlusjäätmed (värvi-, laki- lahusti-, liimi-, hermeetikujäätmed)

1 m³ Ragn Sells AS

8. 20 03 01 Segaolmejäätmed 5 m³ Ragn Sells AS Toimetada prügilasse eraldi muudest jäätmetest

* Ohtlikud jäätmeliigid

Märkus: Kõik tabelis toodud kogused on hinnangulised ning ehitustustööde läbiviija on kohustatud kontrollima kogused üle ning koostama jäätmeõiendi.

Teede-platside osa mahud on toodud vastava osa seletuskirjas.

10.5 Jäätmete edasine suunamine

Ehitusjäätmed kas taaskasutatakse (näiteks metall, ehituspuit, ehituskivid ja -tellised jt) või kõrvaldatakse ehi- tusjäätmete ladustamispaigas (inertsed jäätmed nagu krohvi-, kipsi-, betoonijäätmed jt) vastavalt ladustuskoha kasutuseeskirjadele (rekultiveerimisprojektile) või antakse töötlemiseks üle vastavale jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlusettevõttele.

Ehitus-lammutusjäätmeid tohib üle anda käitlemiseks ainult isikule, kellel on ettevõttes ohtlike jäätmete käit- luse eest vastutav pädev isik. Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab jäätmekäitlusettevõttele olema väljastatud keskkonnaluba infosüsteemis KOTKAS.

Ehitise vastuvõtmiseks esitatavale dokumentatsioonile tuleb kohustuslikus korras lisada õiend jäätmete nõue-

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 48/53

tekohase käitlemise kohta ja jäätmete üleandmist tõendavad dokumendid.

Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse lähimas jäätmekäitluskohas.

Käesolevas jäätmekavas sätestamata juhtudel peab lähtuma kehtivatest riigi ja Tartu linna õigusaktidest.

Ehitustööd organiseeritakse objektil vastavalt kohaliku omavalituse poolt sätestatud korrale ja muudele asja- kohastele õigusaktidele, kooskõlas Tellija ja naaberkinnistu omanikega. Ehituse Peatöövõtja peab korraldama töö objektil nii, et võimalikult vähe häiritakse kõrvalhoonete tingimusi. Ehitusfront tuleb eraldada ajutiste piire- tega.

Üldkasutataval tänaval, kõnniteel ega hoovis ei tohi ladustada ehitusmaterjale, parkida pikemaks ajaks veokeid ega teha teisi toiminguid, mis häirivad ümbruskonna tavapärast keskkonda.. Ehitusmaterjalide ladustamine toi- mub krundil või vastavalt kokkuleppele. Tuleb tagada ladustamise ohutus. Ehitusaegse valve tagab ehitusette- võte.

Ehituse ajal tuleb kaitsta olemasolevaid puid. Haljastuse kaitsmist tuleb jälgida ka transpordi liikumisel. Peale ehitustööde lõppu ehitusala heakorrastatakse ja haljastatakse.

10.6 Ehitusplatsi jäätmete valikkogumine

• Kõik eritüübilised konteinerid peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Kõik ehitustöölised peavad olema instrueeritud eritüübiliste ehitusjäätmete konteinerite olemasolust ja asukohast. Kõigilt ehitustöölistelt peab olema võetud allkiri, et neid on instrueeritud eritüübiliste jäätmekonteinerite olemasolust ja nad on sellest kohustusest aru saanud ning kohustuvad seda täitma. Erinevad jäätmed:

• Puidujäätmed ladustatakse vahetult konteinerisse. Suure-gabariidilised puidujäätmed peavad olema ära viidud jäätmekäitlusettevõttesse igapäevaliselt.

• Kiletamata paber ja papp peab olema sorteeritud eraldi ja paigutatud kinnisesse konteinerisse.

• Mustmetall peab olema välja sorteeritud ja kogutakse eraldi konteinerisse. Mahukad detailid võib eraldi ladustada konteineri kõrvale. Mahukad detailid peavad olema ära viidud igapäevaliselt.

• Värviline metall kogutakse eraldi konteinerisse.

• Mineraalsed jäätmed nagu kivid, krohv, betoon, kips jms peab olema kogutud eraldi konteineritesse.

• Klaasijäätmed kogutakse eraldi konteinerisse.

• Pinnasejäätmed laaditakse koheselt veokitele ning ladustatakse vastavatesse ladustamiskohtadesse, kust neid saab edasi suunata täiteks jne.

• Ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Ohtlike jäätmete konteiner peab olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Ohtlikud jäätmed antakse üle vastavat keskkonnaluba omavale jäätmekäit- lejale, kes on registreeritud infosüsteemis KOTKAS.

• Värvi-, laki-, liimi-, vaigujäätmed, plastikud ja reliinid, sh nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäät- metega immutatud materjalid jms koguda kokku eraldi konteinerisse.

• Vanad päevavalguslampide torud peavad olema kokku kogutud eraldi konteinerisse ja üle antud jäät- mekäitlusettevõttele. Hoiduda päevavalguslampide purustamisest.

• Õlid ja kütusejäägid, värvid ja lakijäägid koguda kokku eraldi anumatesse.

10.7 Ehitusjäätmete valdaja kohustused

• rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;

• korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud isikule. Ohtlikke jäätmeid võib käidelda vastavat keskkonnakaitseluba omav isik.

• rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Muude taaskasutus võimaluste puudu- misel võib põlevaid jäätmeid kasutada energia tootmisel;

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 49/53

• võtma tarvidusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokile;

• valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks;

• kooskõlastama KOV jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklasse;

• kooskõlastama omavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise parkidesse või haljasalale;

• tagama, et kinnistul või krundil oleks eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;

• teavitama oma töötajaid kohalikus omavalitsuses kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesolevas jäätmekavas ja eeskirjades sätestatust.

• Esitama objekti kasutusloa taotlemisel jäätmeõiendi ja jäätmete üleandmist tõendavad dokumendid.

• ehitusjäätmete käitlemist puudutav dokumentatsioon tuleb säilitada vähemalt 2 aastat.

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 50/53

11 Töötervishoid ja -ohutus Ehitustööde tööohutuse ning ehitustööde korraldamise eest vastutab vastavat registreeringut omav ehitustööde läbiviija. Ohutuse tagamiseks ja terviseriskide ennetamiseks peab ehitusettevõtja järgima Vabariigi Valitsuse (VV) 8. detsembri 1999. aasta määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” teises peatükis sä- testatud nõudeid, tagama töövahendite ja isikukaitsevahendite nõuetekohase kasutamise ning järgima kasuta- tavate materjalide, sh ohtlike kemikaalide käitlemise nõudeid. Ehitustööde peatöövõtja peab ehitusplatsil kirjali- kult määrama töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori.

Ehitustööde läbiviimisel peab koordinaator Euroopa Nõukogu direktiivi 92/57/EMÜ kohaselt:

• koordineerima töötervishoiu ja tööohutuse ennetuspõhimõtetest lähtudes kõigis ehitustööde kavan- damise ja ettevalmistamise staadiumides tööülesannete ja -etappide planeerimist ning nendele kuluva aja hindamist. Ohtlike tööde korral võetakse arvesse ka tööohutuse plaanis ja ehitustööde organisee- rimise kavas kirjeldatut;

• koostama või laskma koostada tööohutuse plaani või ehitustööde organiseerimise kava;

• koostama ehitustöid iseloomustavate omaduste kausta, mis sisaldaks ohutuse ja tervishoiu kohta asjaomast teavet, mida võiks edaspidiste tööde puhul arvesse võtta.

Tööinspektsioonile tuleb esitada enne ehitamise alustamist eelteade, kui eeldatav töömaht ületab 500 inimtöö- päeva. Töömahu arvutamiseks summeeritakse igale tööle kavandatava aja ja tööst osavõtvate töötajate arvu korrutised.

Kirjalik tööohutuse plaan peab sisaldama ohtlike tööde ohutuse tagamise abinõusid ja ehitustööde korraldust, mis annavad kõigile ehitusplatsil töötavatele isikutele võimaluse täita tööülesandeid vastavalt VV 8. detsembri 1999. aasta määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” teises peatükis sätestatud nõuetele.

Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada ehitusplatsi vahetusse naab- rusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud. Kirjaliku tööohutuse plaani osaks on ehi- tusplatsi skeem.

Ehitusplatsi skeemil tuleb näidata:

• kontori- ja olmeruumide paigutus;

• materjalide laadimise ja ladustamise kohad;

• jäätmete ladustamise kohad;

• masinate ja seadmete (sh tornkraanade) paiknemine;

• täitematerjalide või pinnase kogumise kohad;

• õhuliinide ja teiste tehniliste installatsioonide asukohad, kaasa arvatud muud ohud pinnases, mis olid olemas enne ehitusplatsi loomist;

• liikumisteede ja ohualade paiknemine;

• juurdepääsuteed päästemeeskonnale või kiirabibrigaadile;

• esmaste tulekustutusvahendite, esmaabivahendite ja hädaabitelefoni asukohad;

• evakuatsioonipääsude ja -teede paiknemine.

Kaevandamis- ja transpordimehhanismide kasutajad ja masinate juhid peavad olema läbinud eriväljaõppe.

Tõsteseadmeid tohib käsitseda ainult eriväljaõppe saanud töötaja, kes on vähemalt 18aastane.

Kui ehitusplatsil on piiratud juurdepääsuga ohualad, tuleb need märgistada ning rakendada abinõusid, et sinna ei pääseks kõrvalised isikud. Ohualas võib töötada ainult vastava eriväljaõppe saanud inimene, kelle kaitseks peab rakendama vajalikke abinõusid.

Ehitustööde alguseks peavad ehitusplatsil või sellele võimalikult lähedal asuma kasutusvalmis olmeruumid.

Riietusruumide vahetus läheduses peavad asuma pesuruumid. Sooja ja külma veega duši kasutamise võimalus tuleb anda töötajatele, kelle töö on seotud ohtlike kemikaalidega või tolmuga või kes teevad rasket füüsilist tööd.

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 51/53

Ehitusplatsil peab olema tagatud esmaabi andmine selleks koolitatud töötaja poolt. Koolitatud töötaja või tööta- jad peavad olema igal ajal kiirelt kättesaadavad ning arvestama peab ka ehitusplatsi töökohtade pikki vahemaid. Ehitusplatsil peavad olema kättesaadavad esmaabivahendid ja silmadušš ning nende asukoht tuleb nõuete- kohaselt märgistada. Samuti peavad olema nähtavale kohale välja pandud telefoninumbrid abi kutsumiseks (ühtne number 112) ning esmaabiandja nimi ja telefoninumber.

Kõikides kohtades, kus töötamise või liikumise ajal on kukkumisoht, peab suurema kui kahemeetrise kukkumiskõrguse puhul rakendama ohutusabinõusid, nagu kaitsepiirded, ohutusvõrgud jt analoogsed kaitseva- hendid. Väiksema kui 15kraadise kaldega katuse serva külge tuleb kukkumise vältimiseks kinnitada kaitsepiire, kui räästa kõrgus ületab 3,5 meetrit. Ohutuse tagamiseks ja terviseriskide ennetamiseks ehitusplatsil peavad tööandjad, kelle töötajad seal töötavad tagama isikukaitsevahendite nõuetekohase kasutamise.

Ehitustööde tegemise ajal on koordinaator kohustatud jälgima, et ehitusplatsil töötavad isikud ja ehitusplatsile lubatud isikud oleksid varustatud ohule vastavate isikukaitsevahenditega.

Hoone kasutamisel vastutab töötervishoiu ning tööohutuse eest hoonet või hoone osa kasutava ettevõtte juht- kond.

Ehitusprojekti koostamisel on arvestatud tingimustega ohutu töökeskkonna loomiseks. Ehitusprojektis on ette- nähtud materjalide ja tarindite kasutamine, mis on lubatud kasutamiseks EL riikides ning ei kujuta endast ohtu töötajate tervisele.

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 52/53

12 Energiatõhusus

12.1 Üldnõuded

12.1.1 Normdokumendid • Majandus- ja taristuministri 30.04.2015 määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energia-

märgisele”.

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika”.

• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimum- nõuded”.

12.1.2 Arvutuslikud parameetrid Hoone ruumide talvine kütmise seadeväärtus on +21°C. Hoone ruumide suvise ruumitemperatuuri kontrolli (jahutuse) seadeväärtus +27°C.

12.1.3 Arvutuse tegemise lähte-eeldused Energiaarvutuse tegemiseks on koostatud energiasimulatsioonimudel tarkvaraga IDA ICE kus iga hoone ruum on käsitletud eraldi tsoonina.

Kasutusprofiilid, vabasoojused, siseõhu temperatuurid, ventilatsiooni vooluhulgad on arvestatud „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ärihoonele ettenähtud andmete järgi.

12.1.4 Arvutuse tulemused Vastavalt hoone kasutamise otstarbele on liginullenergiahoone piirmäär antud hoonel on 125 kWh/m²a, lokaal- set elektritootmist taastuvast energiaallikast arvesse võtmata 145 kWh/m²a. Hoone energiatõhususarv on 124 kWh/(m²a). Lokaalselt toodetud elektrienergia arvesse võtmata on hoone ETA 145 kWh/m2a. Hoone vastab energiatõhususe miinimumnõuetele.

12.2 Arhitektuur

Hoone on ühe-korruseline tanklahoone. Hoone suletud netopindala on 165,4 m², millest 8,0 m² on madala tem- peratuuriseadega pind (külmkambrid). Hoone kasutusotstarve on 12339 Muu teenindushoone.

12.3 Hoone soojustehnilised näitajad

12.3.1 Välispiirete U-arvud Energiamärgise arvutamisel on lähtutud järgmistest piirdetarindite soojajuhtivustest (U- arvudest):

• Välissein VS-1 keskmine 0,140 W/(m²*K)

• Katuslagi KL-1 0,108 W/(m²*K)

• Põrand pinnasel PP-1 0,150 W/(m²*K)

• Aken 0,80 W/(m²*K)

• Välisuks 1,10 W/(m²*K)

12.3.2 Külmasillad Soojusvajaduse arvutamisel on lähtutud "Liginullenergia hooned. Piirdetarindite liitekohtade joonsoojusläbivuse kataloog" (2017, TTÜ)

• Välissein-välissein välisnurk 0,02 W/(m*K)

• Välissein-sisesein liitekoht 0,03 W/(m*K)

• Katuslagi-välissein 0,10 W/(m*K)

töö nimetus Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2603 | Eelprojekt versioon v02

aadress Teemandi tn 6,Tartu linn,Tartu linn,Tartu maakond

projekteerija Elar Lomp kuupäev 01.05.2026

vastutav spetsialist Ott Ojamaa lehti 53/53

• Välissein-põrand pinnasel 0,25 W/(m*K)

• Akna seinakinnituskoht 0,06 W/(m*K)

• Ukse seinakinnituskoht 0,06 W/(m*K)

12.3.3 Hoone õhuleke Märgise arvutamiseks on kasutatud määrusesest erinevat õhulekke arvu. Hoone kasutusloa taotlemisel tuleb esitada õhulekke testi tulemus, mis vastab vähemalt energiaarvutuses kasutatud väärtusele ( 1,5 m³/(h·m²)).≤

12.4 Tehnosüsteemid

12.4.1 Küte Soojusenergiaga varustamiseks on hoonele projekteeritud õhk-vesi soojuspumbad millega varustatakse:

• põrandküttesüsteemi;

• sooja tarbeveesüsteemi.

Soojuskoormused:

• Põrandaküte 5,5 kW

• Ventilatsioon 16,5 kW

• Soe tarbevesi 3,0 kW

◦ Kokku 25 kW

Paigaldatavate soojuspumpade soojusvõimsus (nt 2tk NIBE S2125-20) -7C juures 2x13,0kW.

Soojuspumba energiamärgisel toodud sesoonne primaarenergiale taandatud külma kliima kasutegur protsenti- des ηs ruumide küttele on 181%. Tarbevee soojendamiseks kasutatakse integreeritud veeboileriga soojuspumpa. Soojuspumba energiamärgisel toodud sesoonne primaarenergiale taandatud külma kliima kasutegur protsenti- des ηhw on144 %.

12.4.2 Ventilatsioon Soojustagastiga ventilatsiooniseadmed on varustatud soojuspumba pealt töötava veekandjal küttekalorifeeriga ning plaat-soojustagastiga.

• soojustagasti temperatuuri suhtarv 0,80, SFP 1,4 kW/(m³/s) minimaalne väljaviske temperatuur 0°C≤

12.4.3 Jahutus Ette nähtud paigaldada multi-split jahutusseadmed. Seade valimisel järgmistes projekti staadiumites tuleb arvestada, et SPLIT seade SEER peab olema vähemalt 5,0. nt Mitsubishi SCM71ZS-W 2tk (jahutusvõimsus 1,1- 8,8kW).

12.4.4 PV paneelid Energiamärgises on arvutud minimaalne vajalik päikesepaneelide arv nõuete täitmiseks. Minimaalselt tuleks paigaldada 3,0kW paneele.

Hoonele on projekteeritud 40tk PV 500W paneeli koguvõimsusega 20,0 kW. Paneelide kaldenurk horisondi suhtes on 30°, paneelide suund on 218° põhja suunast päripäeva.

Elektrisüsteem lahendatakse nii, et kõik tarbijad saaksid lokaalselt toodetud elektrienergiat kasutada.

12.4.5 Elektriautode laadimistaristu Iga parkimiskoha juurde on ette nähtud elektriautode laadimistaristu paigaldamiseks vajalik reservtorustik. Vähemalt ühele parkimiskohale paigaldatakse elektriauto laadimisvõimalus.

Asendiplaanil on näidatud torustiku kulgemine.

Seletuskirja koostas: Ins. Elar Lomp

GSPublisherVersion 1742.4.35.24

Projektijuht:

Joonise nimetus:

Töö nimetus:

Ehitise aadress: Teemandi tn 6, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, Eesti

Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt

Asendiplaan

Elar Lomp

Eriala ja staadium: AR - Eelprojekt

Invelo OÜ | reg. 16068715 | EEP004496 | [email protected]

Töö nr: IN2603

Tellija: Karbiid OÜinvelʞ Vastutav spetsialist: Ott Ojamaa

Mõõtkava: 1:500

Kuupäev:

Joonise nr: IN2603_EP_AR-4-02

01.05.2026

Kurve tee 14, Karla küla, Rae vald, Harjumaa

A

C

4

1

3

5

2 8 00

2 8 00

9 003

5 000

9 0 00

3 600

2 800

8 746

5 000

elektri liitumispunkt

veevarustuse liitumispunkt olemasolev maakraan

reoveekanalisatsiooni liitumispunkt rajatav kontrollkaev

sadeveekanalisatsiooni liitumispunkt olemasolev kontrollkaev

elektriauto laadija

Adblue ja klaasipesuvedeliku täitmiskast (õhutustorud kastil)

Täitmine

LPG täitmine õhutustorud

79301:001:1325

79301:001:1338

Teemandi tn 13

79301:001:1353

79301:001:0548 Teemandi tn 6

79301:001:1558

Teemandi tn 4

Päevakivi tn 1

Teemandi tänav T13 79301:001:1029

Lääneringtee T28

A

A

Bussipeatus Bussipeatus

A

A

A

A

A

Brai kiv

i

Braikiv i

Br ai

kiv i

Br aik

ivi

A

A

A

be t k

ivi

bet kivi

bet kivi

Confalt

Teemandi tn

Pä ev

ak ivi

tn

Lääneringtee

Prügik.

70.77 70.96

71.07

70.95

71.3071.21

71.10

71.04

71.14

71.24 70.88

70.84

70.77

71.17

71.1171.02

70.96 71.05

71.08

71.02

71.38

71.49 71.58

71.32

71.21

71.28

71.45

71.36

71.43

71.36

71.41

71.32

71.07

71.15

71.25

71.22 71.37

71.46

71.51

71.13

71.18

71.26

70.69

70.7470.53

70.61

70.72

70.69

70.7570.72

70.57

70.60

70.61

70.63

70.78

70 .66

70 .68

70.73

70.72

70 .3

9

70.34

70 .27

70 .3

3

70 .4

0 70

.43

70 .46

70.52

70 .5

0

70.35

70.36

70 .39

70.51

70.53

70.55

70.40

70 .5

1

70.47

70.54 70.59

70.68

70.50

70.56

70.60

70.49

70.52

70.68

70 .5

9

70 .5

4

70.47

70.48

70.71

70.71

70.42

70.51

70.55

70.74

70.57

70.64

70 .5

2

70.62

70.53

70.70

70.86

70 .8

0

70.73

70 .6

7

70.75

70.63

70 .5

6 70

.3 7

70 .5

3

70 .5

0

70 .3

8

70 .3

6

70.38

70 .2

1 70

.29

70.37

70.3970.48

70 .33

70 .4

4

70 .3

1 70

.3 4

70 .6

4

70 .4

5

70 .46

70 .5

3

70 .6

6

70 .7

0

70.64

70.76 70.68

70.27

70.22

70.18

70.24

70.26

70.34

70.33

70.83

70.89

70.94

70.98

70.70

70.62

70.47

70.58

70.69

70.68

70.72

70.71

70.65

70.48

70.37

70.58

70.75

70.73

70.79

70.73

70.90

70.95

70 .7

7

71.00

71.04

70 .5

4

70.55

70.48

70 .3

6

70 .44

70 .2

0

70.52

70.49

70.64

70.67

70.67

70.62

70.70

70.70

70.71

70.75 70.73

70 .6

9 70

.6 1

70.77

70 .40

70 .4

570 .6

070.65

70 .54

70 .58

70 .5

8

70.43

70 .3

8

70 .5

1

70 .38

70 .5

1

70.44

70.88

70 .8

0

70.77 70.78

70.61

70.76

70.63

70.83 70.77 70.69

70 .87

70 .8

3

70.89

70.91

70.86

70.87 70.90

70 .8

1

70.82

70.62

70.66

70.82

70.89

70.85 70.90

70.80

70 .7

3

70 .70

70 .7

1

70.98

71.05 70.86

70.91

70 .80

70.94

70.72

70 .7

6

70.89

70.80 70.7470.84 70 .55

70 .5

5

70.59

70.65

70 .5

8

70.63

70 .9

6 71

.0 0

70.68

70.73

70 .6

9

70.66

70 .6

3

70.58 70.60

70.63

70.69

70.59

70.71

70.58

70.61

70 .6

4

70 .57

70 .5

5

70 .44

70.51

70 .5

3

70 .4

1 70

.4 3

70.46

71.71

71.53

71.67

71.62

71.57

71.49

71.34

71.39

71.44

71.30

70.70

70.79

70.65

71.15

71.20

71.25

70.89

70.97

70.84 71.19

71.24

71.29

71.34

71.44

70.11

70.30

70.12

70.12

70.09

7 0.

22

70.21

70.51

6 9.

37

69.35 69.36

70.63

70.48

70.62

70.38

70.39 70.61

72.22

Teemandi tn

be t k

ivi

70.70 70.78

70.47

70.72

70.68

70.65

70.66

70.65

70.73

70.48

70.60

70.47

71 .0470

.92

70.62

70 .5

2

70.78

70.80

70 .7

5

70.69

70.59

70.44

70 .2

6

70 .3

1

70 .5

2

70.69

70.59

70.52

70.55

70.57

70.62

70.69

70.75

70.80

70.86

70.49

70.61

70.50

70 .40

70 .4

2 70

.5 3

70.64

70.85

70.60

70.52

70.57

70.63

70.64

70.88

70.82

70.73

70.54

70.48

70.63

70.68

70.56

70.46

70.56

70.49

70.44

70.45

70.46

70.47

70.36

70.18

69.97

70.06

70.33

70.38

70.33

70.30

70.30

70.38

70.39

70.39

70.55

70.65

70.57

70.46

70.37

70.21

70.18

70.16

70.21

70.23

70.18

70.04

70.05

70.42

70.45

70.06

70.10

70.24

70.18

70.21

70.15

70.20

70.25

70.37

70.48

70.64

70.47

70.37

70.29

70.18

70.05

70.08

70.12

70.14

70.09

70.53

70.22

70.14

70.16

70.18

70.13

70.18

70.14

70.12

70.23

70.27

70.51

70.67

70.51

70.68

B.plaat

B.plaat

B.plaat

B. pl

aa t

B.plaat

B.plaat

B.plaat

B.plaat

B.plaat

B.plaat

B.plaat

1

2

1

2

TP

L

A A

be t k

ivi

B. pl

aa t

Graniitkivi

Graniitkivi B.plaat

Hinnapost

Tolmuim. Õhk/vesi

M aantee kaitsevöönd

30m äärm

ise sõiduraja servast

Lookjas mägimänd

Harilik mänd

Sahhalini pihlakas `Dodong`

Lookjas mägimänd

Arukask `Fastigiata Joes`

Sahhalini pihlakas `Dodong`

Lodjap-põisenelas `Amber Jubilee`

Lodjap-põisenelas `Amber Jubilee`

Harilik mänd

Lodjap-põisenelas `Amber Jubilee`

1 2

3 4

1 2

3 4

5 6

7

Perspektiivne sidetrass lahendatakse eraldi projektiga

Perspektiivne sidekaev lahendatakse eraldi projektiga

±0,00=+70,75m

Nurgakoordinaadid tankla nr X Y 1. 6470977.63 657422.90 2. 6470989.79 657407.29 3. 6470997.16 657413.03 4. 6470984.99 657428.64

Märkused

- Geodeetiline alusplaan Maainsener OÜ , töö nr GEO 7476 (veebruar 2026) - Koordinaatide süsteem L-Est'97, kõrgused EH2000 - Plaanil ei ole näidatud männikooremultši, kõik istikute ümbrused multšida männikoorega.

Kinnistu tehnilised näitajad ja võrdlus detailplaneeringuga

Näitaja Detailplaneering Ehitusprojekt Krundi pindala 1824 m² 1826 m² Krundi kasutamise sihtotstarve Ärimaa 100%* Ärimaa 100% Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 300 m² 184,8 m² Kinnistu ehitiste ehitisealune pind - 285,6 m² Suurim lubatud hoonete arv krundil 1 1 Hoonete lubatud suurim abs. kõrgus +79,30 m +74,35 m Parkimiskohtade arv(1/20 brutopind) 15 13** Haljastatud ala - 20,2 % Kõrghaljastusega ala 10% 10% *Detailplaneering - ÄH– tankla ja teenindushoone maa ** Arvutuse järgi projekteeritud hoonele nõutud 10 kohta, rajatakse 13

Ehitise tehnilised näitajad (tankla)

Otstarve: 12339 ; Muu teenindushoone Ehitisealune pindala: 184,8 m2 Maapealse osa alune pind: 184,8 m2

Maapealsete korruste arv: 1 Maa-aluste korruste arv: 0 Absoluutne kõrgus: 74,4 m Kõrgus: 3,6 m Pikkus: 9,3 m Laius: 19,4 m Suletud netopind: 165,4 m2 Köetav pind: 165,4 m2 Hoone maht: 628 m3 Maapealse osa maht: 628 m3

Üldkasutatav pind: 0,0 m2

Mitteeluruumi pind : 160,7 m2

Tehnopind: 4,7 m2

Hinnapost

Nurgakoordinaadid varikatus nr X Y 1. 6471000.67 657430.27 2. 6470990.13 657422.05 3. 6470994.43 657416.53 4. 6471006.43 657425.88

Ehitise tehnilised näitajad (varikatus)

Otstarve: 24219; Muu nimetamata rajatis Ehitisealune pindala: 100,0 m2 Maapealse osa alune pind: 100,0 m2

Absoluutne kõrgus: 76,5 m Kõrgus: 5,8 m Pikkus: 15,2 m Laius: 7,0 m

Ehitise tehnilised näitajad (hinnapost)

Otstarve: 24214; Eksponeerimisotstarbega rajatis Ehitisealune pindala: 0,8 m2 Maapealse osa alune pind: 0,8 m2

Absoluutne kõrgus: 79,5 m Kõrgus: 9,0 m Pikkus: 0,4 m Laius: 2,3 m

Tolmuim. Õhk/vesi

Nurgakoordinaadid hinnapost nr X Y 1. 6471017.84 657417.67 2. 6471018.16 657417.43 3. 6471019.97 657419.82 4. 6471019.65 657420.06

Kinnistu piir

TINGMÄRGID:

Projekteeritud hoone

Detailplaneeringu hoonestusala piir

Projekteeritud varikatus

Projekteeritud tänavakivikatend

Projekteeritud kinnistusisene murukatend

Projekteeritud asfaltkatend

Projekteeritud statsionaarne generaator

Projekteeritud jäätmemahutid Molok Domino (bio/klaaspakend/segaolme | pakend/paber ja papp)

Projekteeritud jalgrataste parkimiskohad

Elektriautode laadimistaristu kaabel/kaitsetoru

Elektriautode laadimistaristu välikilp

Projekteeritud hinnapost h=9m

Projekteeritud peasissepääs / muu sissepääs

Projekteeritud maa-alused kütusemahutid

Projekteeritud tolmuimeja ja õhk/vesi automaat

Maantee kaitsevöönd

Projekteeritud kõnnitee äärekivi

Projekteeritud sõidutee äärekivi

Smart-Pipes OÜ töö nr 26013 tingmärgid

Projekteeritud veetoru (kinnistu toru)

Projekteeritud kanalisatsioonitoru (kinnistu toru)

Projekteeritud reoveekanalistsiooni kaev

Projekteeritud sadeveekanalisatsiooni kaev / restkaevud

Projekteeritud sadeveetoru (kinnistu toru)

Projekteeritud 1. klassi õlipüüdur NS10 LM

Perspektiivne sidetoru

Projekteeritud puu - Sahhalini pihlakas (Dodong)

Projekteeritud puu - Arukask (Fastigiata Joes)

Projekteeritud betoonist laud ja pingid

Täpne Pliiats OÜ töö nr 2603 tingmärgid

Projekteeritud kõnnitee ab-katend

Projekteeritud tekstuurplaatidest kivisillutis ülekäiguradade ees (braikivi)

Projekteeritud teekattemärgistus (ülekäigurada)

Projekteeritud puu - Harilik mänd

Projekteeritud põõsas - Lookjas mägimäng

Projekteeritud põõsas - Lodjap-põisenelas (Amber Jubilee)

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tartu Linnavalitsus

[email protected]

Raekoja plats 1a

50089, Tartu, Tartu maakond

Teie 05.05.2026

Meie 15.05.2026 nr 7.1-2/26/7851-2

Teemandi tn 6 kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Tartu linna Teemandi tn 6 kinnistu

ehitusloa eelnõu (menetlus nr 540246, EHR koodid nr 121452923 (tankla), 221503842 (varikatus),

221503843 (hinnapost), 221506760 (elektriauto laadimistaristu), 221506761 (LPG mahuti) ja

221506833 (kütuse- ja Adblue mahutid)).

Kinnistu (katastritunnus 79301:001:0548) asub riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee

(edaspidi riigitee) km 180,22-180,28 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse tankla ning tankla toimimiseks vajalike rajatiste ehitamiseks. Ehitusloa aluseks

on muuhulgas järgmised projektid:

- Invelo OÜ, töö nr IN2603 „Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt“, EP – eelprojekt,

01.05.2026/v02;

- Täpne Pliiats OÜ, töö nr 2603 „Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt“, Põhiprojekt,

01.05.2026;

- OÜ Smart Pipes, töö nr 26013 „Teemandi tn 6 tankla ehitusprojekt“, Põhiprojekt,

Veevarustus ja kanalisatsioon, välisosa, 30.04.2026.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt ehitusloa aluseks olevale

projektile.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavad

leevendavad meetmed, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Me ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

4. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 540246) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele

projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.

5. Kooskõlastus ei laiene reklaamtahvlile ja/või mistahes liiklusvälisele teabevahendile.

Nende paigaldamiseks tuleb meile [email protected] esitada eraldi

kooskõlastustaotlus koos täpse kujunduse, kauguse ja paiknemissuunaga, et oleks võimalik

hinnata liiklusseaduse § 53 nõuetele vastavust.

2 (2)

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. IN2603_EP_AR-3-01_Seletuskiri

2. IN2603_EP_AR-4-02_Asendiplaan

3. 2603_PP_TL-3-01_seletus

4. 2603_PP_TL-4-02_asend

5. 2603_PP_TL-4-04_vert

6. 2603_PP_TL-5-01_tehno

7. 26013_PP_VKV-3-01_seletuskiri

8. 26013_PP_VKV-4-01_VVK-1-valisvork

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]