Tartumaa Kambja vald Soinaste küla Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks

Pargi 2 Ülenurme alevik Kambja vald 61714 TARTUMAA

e-post [email protected] tel +372 750 2601 https://www.kambja.ee

registrikood 77000275

SEB Pank EE791010102034606009

Swedbank EE592200221068464111

KAMBJA VALLAVALITSUS

Transpordiamet [email protected]

13.05.2026 nr 6-1/41-46

Detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks Kambja Vallavolikogu algatas 21.09.2021.a otsusega nr 159 Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu ja kinnitas lähteseisukohad. Lähteseisukohtade kohaselt puuduv vajadus kooskõlastamiseks Transpordiametiga, kuna ei piirnenud riigiteedega. Kambja Vallavolikogu täiendas lähteseisukohti ning kinnitas need 27.08.2025.a otsusega nr 57 ning kooskõlastajaks määrati ka Transpordiamet. Tulenevalt eeltoodust edastame Teile kooskõlastamiseks Kambja vallas Soinaste külas asuva Jaani ja Leetsi maaüksuse detailplaneeringu. Planeeringu eesmärgiks on planeeringualale moodustada elamumaa ja äri-/tootmismaa krundid ning määrata ehitusõigus üksikelamute, ridaelamute ja äri-/tootmishoone projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringu koostaja Ruumi Grupp OÜ (planeerijad Olja Fomina ja Egle Heero). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Riivo Leiten juhtiv planeerimisspetsialist 5672 2025 [email protected] Lisa:

1. Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering (digitoimik).

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

35

B KOOKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite ja tehnovõrgu valdajatega. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte on toodud tabelis 12.

Tabel 12. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Koostöö

Jrk Ametiasutus/ kinnistu omanik

Kuupäev Nõusoleku asukoht Nimi ja ametinimi

1 Elektrilevi OÜ 22.08.2023 Eraldi lehtedel, lk Maie Erik, Elektrilevi OÜ volitatud esindaja

Märkused: Kooskõlastatud tingimustel - Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

2 Raadimõisa Gaas OÜ

24.08.2023 Eraldi lehtedel, lk Toomas Ruusmaa, müügijuht

Märkused: -

3 Telia Eesti AS 28.08.2023 Eraldi lehtedel, lk Kaino Ütt-Ütti, Telia Eesti AS volitatud esindaja

Märkused: Projekt kooskõlastatakse märkustega.

4 AS Tartu Veevärk 12.09.2023 Eraldi lehtedel, lk Peeter Pindma, arendusjuht

Märkused: Üle vaadatud 23ARE-3-DP-16.

5 Ratasepa mü omanik 19.09.2023 Eraldi lehtedel, lk Tambet Kibal, Tiina Pikk

Märkused: Olen nõus, et detailplaneeringuga nähakse ette kanalisatsioonitorustiku rajamine Ratasepa maaüksuse lääne osasse kuni seal olemasoleva kanalisatsioonikaevuni vastavalt allolevale skeemile ja planeeringu tehnovõrkude joonisele (joonis 5).

6 Paju mü omanik 10.10.2023 Eraldi lehtedel, lk Aiki Laaneots, Kadi Laaneots

Märkused: Olen nõus, et detailplaneeringuga nähakse ette veetorustiku rajamine Paju maaüksuse ida osasse Tõrvandi tee äärde vastavalt allolevale skeemile ja planeeringu tehnovõrkude joonisele (joonis 5).

7 Tõrvandi tee lõik 4 mü omanik

15.04.2024 Eraldi lehtedel, lk Virgo Vutt, Airi Undrits

Märkused: Sisu on välja toodud servituutide seadmise lepingus.

Kooskõlastused

Jrk Ametiasutus/ kinnistu omanik

Kuupäev Nõusoleku asukoht Nimi ja ametinimi

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

36

1 Päästeamet 06.06.2024 Eraldi lehtedel, lk Gennadi Apevalov, Lõuna päästekeskuse ohutusjärelvalve

büroo peainspektor

Märkused: Kooskõlastatud.

2 Terviseamet 30.12.2025 Eraldi lehtedel, lk Aira Varblane, vaneminspektor

Märkused: Amet tutvus esitatud planeeringu materjalidega ning märgib järgmist: Äri- ja tootmismaade ja elamumaade vahele on kavandatud arvestatava laiusega puhveralad; Veevarustuse planeerimisel lähtutakse Tartu Veevärk AS poolt väljastatud tehnilistest tingimustest ning juhime tähelepanu, et planeeritava ala joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019 määruses nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ toodule; Planeeringu seletuskirjas on käsitletud radooni, müra, vibratsiooni ja valgusreostuse mõju ning välja toodud vähendamise meetmeid. Müra osas on planeeringu seletuskirjas hinnatud, et rajataval tootmisalal hakkab tootmistegevus toimuma tootmishoone sees ja ei ole alust eeldada, et tegevus võiks häirida lähipiirkonna elanikke õhtusel, öisel ja/või puhkeajal arvestades, et kõrval kinnistutel paikneva analoogse tootmistegevuse müra mõõtmistel tootmisruumides ei ole tuvastatud ülenormatiivset müra; Amet soovib täiendavalt juhtida tähelepanu, et hoonetes tuleb arvestada sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“; Planeeringu seletuskirjas radooni käsitlevas peatükis viidatakse standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, kuid see ei ole enam kehtiv. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Tulenevalt eeltoodust kooskõlastab amet PlanS § 133 lõike 1 alusel Kambja vallas Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu.

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr 12042771

Töö nr: DP-08/12-2020

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi

maaüksuste ja lähiala detailplaneering

Asukoht:

Jaani ja Leetsi maaüksused, Soinaste küla, Kambja vald, Tartu maakond

Koostamise korraldaja:

Kambja Vallavalistus

Huvitatud isik:

Respo Haagised AS

Ain Antons

[email protected]

Planeerija:

Olja Fomina

[email protected] (MB 006852)

Egle Heero

[email protected] (MB 005405)

Tartu 2026

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

2

SISUKORD

ASELETUSKIRI _______________________________________________________________ 4

1 Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk __________________________________ 4

2 Arvestamisele kuuluvad dokumendid ____________________________________________ 4

3 Asukoht _____________________________________________________________________ 5

4 Piirangud ____________________________________________________________________ 5

5 Olemasoleva olukorra iseloomustus _____________________________________________ 6

6 Planeeritava maa-ala lähiümbruse funktsionaalsed seosed __________________________ 7

7 Planeeritava maa-ala lähiümbruse ehituslikud seosed ______________________________ 8

8 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ja üldplaneeringu muutmise ja

planeeringulahenduse põhjendus ____________________________________________________ 9

9 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine _______________________________________13

10 Kruntide ehitusõigus__________________________________________________________14

11 Kruntide hoonestusala piiritlemine ______________________________________________15

12 Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine __________________________________16

13 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus __________________________________17

14 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ____________________________________________18

14.1 Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus _____________________________________ 19

14.2 Kanalisatsioon ja sademevesi ___________________________________________ 20

14.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus _________________________________________ 21

14.4 Soojavarustus ________________________________________________________ 22

14.5 Gaasivarustus ________________________________________________________ 22

14.6 Sidevarustus _________________________________________________________ 22

15 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ______________________________________________22

16 Vertikaalplaneerimise põhimõtted _______________________________________________24

17 Asjakohaste mõjude hindamine ja keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu

elluviimiseks _____________________________________________________________________24

18 Radooniriski vähendamise võimalused __________________________________________28

19 Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded _____________________________________29

20 Servituutide vajaduse määramine _______________________________________________29

21 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nende ulatus ____________________________________________________________________32

22 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused _____________________________32

23 Planeeringu rakendamine _____________________________________________________33

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

3

B KOOKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE _________________________________ 35

CJOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD MATERJALID ___________________ 37

Joonis 1. Situatsiooniskeem __________________________________________ M 1:10000

Joonis 2. Olemasolev olukord __________________________________________ M 1:1000

Joonis 3. Kontakvööndi funktsionaalsed seosed __________________________ M 1:2000

Joonis 4. Põhijoonis __________________________________________________ M 1:1000

Joonis 5. Tehnovõrkude joonis _________________________________________ M 1:1000

Joonis 6. Illustratsioon ___________________________________________________skeem

DLISAD ____________________________________________________________________ 38

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

4

A SELETUSKIRI

1 Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kambja Vallavolikogu 21.09.2021 otsus nr 159

„Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu algatamine,

lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamine“.

Planeeringu koostamise käigus muutus algne planeeringu lahendus oluliselt, kuid Vallavalitsus

leidis, et menetlust on võimalik jätkata muutunud lahendusega, mistõttu kinnitati Kambja

Vallavolikogu 27.08.2025 otsusega nr 57 detailplaneeringule täiendatud lähteseisukohad.

Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalust muuta maaüksuse sihtotstarvet

maatulundusmaast ärimaaks, tootmismaaks, elamumaaks, sotsiaalmaaks ja transpordimaaks

ning ehitusõiguse ning arhitektuursete tingimuste määramist äri- ja tootmishoonete (sh

rajatiste) projekteerimiseks ja ehitamiseks ning elamute projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Lisaks anda lahendus planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsude

rajamiseks, parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning

tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Planeeringuala asub Soinaste külas ning on suurusega ca 8,9 ha. Planeeritav ala hõlmab

Jaani (k/ü 94901:007:1641, maatulundusmaa 100%, 54549 m²) ja Leetsi (k/ü 94901:007:1640,

maatulundusmaa 100%, 30211 m² ) maaüksuseid ning osaliselt lähialana Tõrvandi tee lõik 4

(k/ü 28301:001:1720, transpordimaa 100%), Tõrvandi tee lõik 5 (k/ü 28301:001:0183,

transpordimaa 100%), Tõrvandi tee lõik 6 (k/ü 94901:006:0096, transpordimaa 100%), Puu tee

(k/ü 94901:007:0710, transpordimaa 100%) ja Tamme tänava lõik 2 (k/ü 28301:001:2169)

maaüksuseid.

Käesoleval ajal Jaani ja Leetsi kinnistutel kehtestatud detailplaneeringud puuduvad. Jaani ja

Leetsi kinnistud jäävad Kambja Vallavolikogu 13.11.2018 otsusega nr 51 kehtestatud „Kambja

valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas“ alale. Kehtestatud üldplaneeringu

kohaselt on tegemist tiheasustusalaga, millele on määratud elamumaa maakasutuse

juhtfunktsioon. Detailplaneering sisaldab üldplaneeringu lahenduse muutmise ettepanekut.

Osaliselt säilib üldplaneeringu järgne maakasutus elamumaa.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on maa-ala plaan tehnovõrkudega täpsusastmega

1:500. Koostaja: Tartu Maakorralduse OÜ, MTR: EEG000168, töö nr: KE-8549, 15.03.2021.

2 Arvestamisele kuuluvad dokumendid

 Tartu maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Rahandusministeeriumi 27.02.2019

käskkirjaga nr 1.1-4/29 );

 Kambja valla endise Ülenurme valla territooriumi osa üldplaneering (kehtestatud Kambja

Vallavolikogu 13. 11. 2018 otsusega nr 51);

 Kambja valla üldplaneering (algatatud Kambja Vallavolikogu 23.04.2019 otsusega nr 72);

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

5

 Kesanurme detailplaneering (kehtestatud 23.08.2005 otsusega nr 86);

 Soinaste küla Kiivi ja Kiire maaüksuste detailplaneering (kehtestatud Ülenurme

Vallavolikogu 07.03.2006 otsusega nr 20);

 Tõrvandi aleviku ja Soinaste küla Leetsi ja Pumbametsa kinnistute detailplaneering

(kehtestatud 18.02.2003 otsusega nr 9);

 Ääre maaüksuse detailplaneering (kehtestatud 12.12.2006, otsusega nr 111);

 Soinaste külas asuva Juhani maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Kambja

Vallavolikogu 26.05.2020 otsusega nr 110);

 Tõrvandi alevikus Tamme tn 35 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Ülenurme

Vallavolikogu 20.04.2010 otsusega nr 14);

 Eratee avalikes huvides omandamise ja avalikuks kasutamiseks määramise kord (Kambja

Vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47);

 Kambja valla arengukava 2023-2030 (Kambja Vallavolikogu 19.10.2022 määrus nr 20);

 Kambja valla energia- ja kliimakava (Consultare OÜ, Nomine Consult OÜ, 2022);

 Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023–2035

(Kambja Vallavolikogu 17.01.2024 määrus nr 1);

 Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (Kambja Vallavolikogu 28.08.2018 määrus nr 36);

 Ülenurme valla heakorraeeskiri (Ülenurme Vallavolikogu 22.05.2007 määrus nr 13);

 KSH eelhinnang (Ruumi Grupp OÜ, 2020)

 Künnapuu arenduse vee- ja kanalisatsioonitorustik. (Keskkond & Partnerid OÜ, töö nr

024/2022. Lisa 1);

 Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude

kandmise kokkuleppimise kord (Kambja Vallavolikogu 16.11.2022 määrus nr 21);

 Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded (Riigihalduse ministri

17.10.2019 määrus nr 50);

 Tee projekteerimise normid (Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71);

 Ruumilise planeerimise leppemärgid (Rahandusministeerium, 2013);

 Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015);

 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);

 Muud asjakohased standardid, määrused ja seadused.

3 Asukoht

Jaani (k/ü 94901:007:1641, pindala 54549 m 2

) ja Leetsi (k/ü 94901:007:1640, pindala 30211

m 2

) maaüksused asuvad Tartu maakonnas Kambja vallas Soinaste külas Tamme tänava

(9490066) Ja Tõrvandi tee (9490089) vahelisel alal. Üldplaneeringu kohaselt piirneb

planeeringuala põhjast maatulundusmaaga ja vähesel määral elamumaadega. Idast piirneb

planeeringuala äri- ja tootmismaadega. Planeeringualast lõunas on elamumaa ja läänes

Tõrvandi tee, mille ääres on elamumaa ja osaliselt maatulundusmaa. Planeeritava ala suurus

kokku koos lähialaga on ca 8,9 ha.

4 Piirangud

Planeeringualal on Tõrvandi teest ja Tamme tänavast tulenev tänava kaitsevöönd äärmise

sõiduraja välimisest servast 10 m (lähtuvalt ehitusseadustikust § 71, lg 3, vastu võetud

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

6

11.02.2015). Leetsi maaüksuse ääres Tõrvandi teel on sideehitise kaitsevöönd ulatusega 10

meetrit ning Leetsi maaüksusele ulatub väga väikesel määral elektripaigaldise kaitsevöönd

ulatusega 1 m (lähtuvalt määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 14 lg 1 ja § 10 lg 1, vastu

võetud 25.06.2015). Planeeringualal ega lähiümbruses ei paikne kultuurimälestisi, kaitstavaid

loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt

väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.

Lähim registreeritud III kaitsekategooria taimeliikide kasvukoht jääb planeeringualast ca 400 m

kaugusele edelasse.

5 Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringualaks olevad Jaani ja Leetsi maaüksused asuvad Kambja vallas, Soinaste küla

lõunaosas. Üldplaneeringu kohaselt on olemasolevate kinnistute juhtotstarve elamumaa.

Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1) ja olemasolev olukord on

kajastatud olemasoleva olukorra joonisel (joonis 2). Olemasolev maakasutuse sihtotstarve on

maatulundusmaa. Planeeringuala on hoonestamata. Juurdepääs planeeringualale on avalikult

kasutatavalt Tamme tänavalt ja Tõrvandi teelt. Olemasolevad kinnistusisesed teed ja platsid

puuduvad.

Planeeringuala on suhteliselt ühtlase reljeefiga. Maapind langeb kergelt lõuna suunas, suurim

kõrguste vahe maaüksuse põhjapiiri ja lõunapiiri vahel on ca 2,4 m. Ala madalaim koht asub

planeeringuala lõunaosas ja kõrgeim planeeringuala põhjaosas. Planeeringuala on endine

põllumaa, hetkel kasutuses discgolfi rajana, mistõttu on ala üpris hoolitsetud. Kõrghaljastusest

on alal valdavalt noored kased, aga ka üksikuid teisi puu ja põõsaliike. Ala lääneosas on

viljapuid. Kuna valdavalt on tegemist noorte kiirekasvuliste puudega, siis väärtuslik haljastus

puudub. Planeeringuala lõunaosas on üksikud väiksemad varikatused/kasvuhooned.

Planeeringualal olemasolevad liitumised tehnovõrkudega puuduvad. Lähim alajaam on Leetsi

(Veeriku), aadressiga Tõrvandi tee 28 (k/ü 94901:007:0732), mis asub Leetsi kinnistust üle tee.

Teine lähedal asuv alajaam on Tuule (Veeriku), aadressiga Tamme tn 25a (k/ü

94901:007:1746), mis on linnulennult ca 320 m kaugusel. Uus alajaam on planeeritud ka

Juhani (k/ü 94901:007:1642) kinnistu kagunurka. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud on Tõrvandi

teel. Lisaks Rehepapi teel ja selle pikendusena oleval Tamme tänaval, kust Juhani

detailplaneeringuga on planeeritud perspektiivne vee- ja kanalisatsioonivarustus tervele Tamme

tänavale. Planeeringuala juures olevas Tamme tänava osas on olemas vee- ja

kanalisatsioonitorustikud ning gaasitrass. Telekommunikatsiooni trass on Tõrvandi teel ning

Rehepapi teel ja selle pikendusena oleval Tamme tänaval, planeeringuala juures olevas

Tamme tänava osas aga puudub. Tänavavalgustus on välja ehitatud Tõrvandi tee

läänepoolsele küljele.

Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Planeeringualal on Kesk-Devoni

ladestiku settekivimid, Aruküla kihistu (D 2 ar). See koosneb peamiselt peeneteralisest liivakivist,

mis vaheldub õhemate savi, aleuroliidi ja domeriidi kompleksidega.

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

7

6 Planeeritava maa-ala lähiümbruse funktsionaalsed seosed

Soinaste küla piirneb põhjast Tartu linnaga. Planeeringuala asub Tartu kesklinnast ca 7 km

kaugusel ja linnapiirist ca 2 km kaugusel. Lõunast piirneb Soinaste küla Ülenurme ja Tõrvandi

alevikega. Planeeringualale lähim kõrvalmaantee on ca 450 m põhja suunas 22129 Tõrvandi-

Lemmatsi tee. Lähim põhimaantee on planeeringualast ida suunas olev 2 Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa maantee, planeeringualast ca 1,5 km kaugusel.

Planeeringualast ida suunas (planeeringuala ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee vahel) on

suured äri- ja tootmismaa alad. Planeeringualast lõunasse, loodesse ja edelasse jäävad

väikeelamualad. Läänest ja põhjast on planeeringuala valdavalt ümbritsetud

maatulundusmaaga. Piirkonna peamisteks maakasutuse funktsioonideks on tootmismaa,

maatulundusmaa ja elamumaa. Piirinaabrid on toodud allolevas tabelis.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Lähiaadress ja tunnus Katastriüksuse olemasolev

sihtotstarve

Katastriüksuse juhtotstarve

üldplaneeringus

Juhani (k/ü 94901:007:1642) Tootmismaa 100% Äri- ja toomismaa

Tamme tänava lõik 2 (k/ü

28301:001:2169)

Transpordimaa 100% Transpordimaa

Tamme tn 35 (k/ü 28301:001:1144)

Tootmismaa 50%

Ärimaa 50%

Äri- ja toomismaa

Tamme tn 35a (k/ü 28301:001:1145)

Tootmismaa 50%

Ärimaa 50%

Äri- ja toomismaa

Tombi tn 1 (k/ü 94901:007:0198) Elamumaa 100% Elamumaa

Tombi tn 3 (k/ü 94901:007:0199) Elamumaa 100% Elamumaa

Tõrvandi tee 13 (k/ü 94901:007:1099) Elamumaa 100% Elamumaa

Tõrvandi tee lõik 3 (k/ü 94901:007:0092) Transpordimaa 100% Transpordimaa

Puu tee (k/ü 94901:007:0710) Transpordimaa 100% Transpordimaa

Tõrvandi tee lõik 4 (k/ü 28301:001:1720) Transpordimaa 100% Transpordimaa

Tõrvandi tee lõik 6 (k/ü 94901:006:0096) Transpordimaa 100% Transpordimaa

Tõrvandi tee lõik 5 (k/ü 28301:001:0183) Transpordimaa 100% Transpordimaa

Linnavere tee 24 (k/ü 94901:006:0141) Maatulundusmaa 100% Maatulundusmaa

Pesa tn 21 (k/ü 94901:006:0682)

Maatulundusmaa 95%

Toomismaa 5%

Elamumaa

Planeeringualale on juurdepääs nii Tamme tänavalt kui ka Tõrvandi teelt. Mõlemad on

kohalikud avalikult kasutatavad kõvakattega teed. Ühendus Tartuga on Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa maantee ja Rehepapi tee kaudu. Rehepapi tee ja selle pikendusena oleva Tamme

tänava ääres on ka eraldi jalakäijate- ja jalgrattatee, mis on katkematus ühenduses nii Tartu,

Tõrvandi kui ka Ülenurmega. Tamme tänaval ja Tõrvandi teel eraldi väljaehitatud jalgteed

puuduvad.

Lähim ühistranspordipeatus on Papli tänaval „Tõrvandi“, mis asub planeeringualast ca 1 km

kaugusel. Lisaks on üks ühistranspordipeatus ka Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

8

planeeringualast ca 1,8 km kaugusel. Planeeringualale lähim asula keskus on Tõrvandis, ja

sellest natuke suurem Ülenurmes. Planeeringualast kagus asub lähim lasteaed ning toidupood,

mõlemad ca 1 km. Lähim kool on planeeringualast idas ca 2 km kaugusel. Lähim apteek ja

raamatukogu asuvad ca 800 m kaugusel lõunas. Lennujaam on ca 2,5 km kaugusel lõuna

suunas.

7 Planeeritava maa-ala lähiümbruse ehituslikud seosed

Planeeringualast idas olevad lähimad maaüksused on hetkel hoonestamata, seal paikneb

Respo Haagiste laoplats. Sellest edasi asub Respo Haagiste kahekorruseline tootmishoone.

Tegemist on tüüpilise laohoonega, millel on väikese kahepoolse kaldega katus ning fassaad

kaetud profileeritud metalliga. Planeeringualast kagus, teisel pool Tamme tänavat on samuti

madalamad, kahepoolsete madalakaldeliste katustega ja metallist fassaadidega tootmis- ja

laohooned. Lähiümbruses paiknevad äri- ja tootmishooned on üldjoontes ca 450-8500 m 2

ehitisealuste pindaladega, kõrgusega ca 7.5-11 m ja 1-3 korruselised. Tamme tänava ääres

ühtset ehitusjoont või hoonestusviisi väljakujunenud ei ole. Planeeringualast läänes on

maaüksused osaliselt hoonestatud üksikelamutega ning osaliselt hoonestamata

maatulundusmaa. Põhjapool olevad maaüksused on hoonestamata.

Elamupiirkonnas domineerivad üksikelamud, valdavalt 30-45° kahepoolse katusekaldega

kahekorruselised hooned. Selgelt ühtset arhitektuurilist stiili välja kujunenud ei ole. Ehitisregistri

andmete kohaselt on piirkonnas katusekatteks kasutatud nii katusekivi, plekki kui ka bituumen-

või rullmaterjali. Fassaadi viimistlusena on kasutatud valdavalt puitvoodrit, tellist ja krohvi.

Elamute kõrgus jääb 6-9 m vahele ja ehitisealused pinnad on valdavalt 150-230 m 2

. Maa- ja

Ruumiameti andmete kohaselt üksikelamu kruntide suurused jäävad valdavalt vahemikku

1600-2500 m². Lähimate ridaelamute (Tehnopargi teel) katusekalle on kehtiva Tara, Taraääre

ja Aiaääre maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu järgi 0-20°.

Planeeringuala lähiümbruses on kehtestatud 10 detailplaneeringut. Planeeringute peamiseks

eesmärgiks on olnud elamu-, äri- ja tootmismaa kruntide moodustamine. Enamus neist on

hoonestatud. Planeeringutega määratud põhilised ehitustingimused ja arhitektuurinõuded

kontaktvööndi äri- ja tootmismaa kruntide osas on olnud üldjoontes järgnevad: krundi suurused

3700-36000 m 2

, ehitisealune pind 1600-10000 m 2

, suurim lubatud hoonete arv krundil 2-4,

suurim lubatud korruselisus 2-3, lubatud maksimaalne kõrgus 12-16 m, katusekalle 0-12° ja 0-

20°. Elamumaa kruntide osas: krundi suurused ca 1000-3300 m 2

, ehitisealune pind ca 220-

1100 m 2

, suurim lubatud hoonete arv krundil 1-3, suurim lubatud korruselisus 1,5-2, lubatud

maksimaalne kõrgus 8-10 m, katusekalle 15-45°, 20-45° ja 30-45°. Planeeringuala

kontaktvööndi ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs ning lähiümbruses kehtestatud

planeeringute nimetused, numbrid ja põhilahendused on esitatud joonisel 3.

Lähtuvalt valla üldplaneeringust domineerib Kambja vallas madalam ja suurte ehitisealuste

pindadega toomishoonestus ja üldplaneering suunab hoidma tootmishoonestust kuni 12 m

kõrgusena, kuid see ei ole fikseeritud parameeter (üldplaneeringu kohaselt tuleb enam kui 12

m kõrguse äri- ja tootmishoone ehitamiseks koostada detailplaneering). Koostatavas

detailplaneeringus on tootmishoonete kõrgus tootmistehnoloogiast tulenevalt ja efektiivse

ruumikasutuse saavutamiseks planeeritud kuni 14 m. Selline kõrgus ei ole aga vajalik kogu

hoonestuse osas, vaid peamiselt automaatlao ruumide osas. Üle 12 m kõrguse hoone osa

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

9

täpsem asukoht selgub edasise projekteerimise käigus.

8 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ja

üldplaneeringu muutmise ja planeeringulahenduse põhjendus

Kambja valla arengukavas 2023–2030 on välja toodud ühe eesmärgina töökohtade loomine

valla territooriumil ja olemasolevate tööstusparkide arendamine. Arengukavas seatud üldiste

põhimõtete, valla arengu põhisuundade ja strateegiliste eesmärkidega kavandatav tegevus

vastuollu ei lähe.

Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt on planeeringuala näidatud tiheasumi

laienemisalana ja Soinaste piirkond märgitud kui maakondliku tähtsusega tootmis-, äri- ja

logistikaala. Maakonnaplaneeringu põhijoonise kohaselt on planeeringuala ümbritsetud samuti

tiheasumi laienemisalaga, olemasoleva tiheasumiga, nn valge alaga ning olemasoleva tootmis-

, äri- ja logistikaalaga. Tiheasum vastavalt maakonnaplaneeringule on olemasoleva kompaktse

asustusega territooriumi osa koos kompaktse asustuse arenguks kavandatava piiritletud maa-

alaga, kus ruumiline areng toimub linliku struktuuriga alale omase ruumikasutusega. See on

eelistatud ala uute hoonete kavandamiseks. Tiheasumi laienemisalal tuleb järgida kompaktse

hoonestuse põhimõtet, mille eesmärk on tihendada olemasolevat hoonestust ja luua

läbimõeldud ning multifunktsionaalne ruum. Linlikule struktuurile omane maakasutus hõlmab

endas terviklikku elukeskkonda, mis hõlmab nii elukohtade, vajalike teenuste, töökohtade kui

ka vaba aja veetmise võimaluste olemasolu ja paiknemist üksteise lähedal. Käesoleva

detailplaneeringuga kavandatakse linlikule struktuurile omane hoonestus arvestades

maakonnaplaneeringu tingimustega. Tiheasumi laienemisalale on lubatud ka äri- ja

tootmismaade planeerimine, seega planeeringulahendus on kooskõlas Tartu

maakonnaplaneeringuga.

Skeem 1. Väljavõte maakonnaplaneeringust.

Koostatavas Kambja valla üldplaneeringus on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks

määratud elamu maa-ala. Koostatav detailplaneering on seega osaliselt vastuolus koostatava

üldplaneeringuga, kuid kuna koostatava üldplaneeringu lahendus võib enne kehtestamist veel

muutuda, siis detailplaneeringu koostamisel lähtutakse eelkõige kehtivast üldplaneeringust.

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

10

Kehtiva Kambja valla endise Ülenurme valla territooriumi osa üldplaneeringu kohaselt asub

planeeringuala tiheasutusalal ja on määratud elamualaks. Planeeringuala on hetkel välja

arendamata, samuti puudub seal selgelt eristuv elukeskkond. Varasemalt on tegemist olnud

maatulundusmaaga, kuid sellel eesmärgil ala enam ei kasutata. Detailplaneeringuga

muudetakse osa maast elualaks ja osa äri- ja toomisalaks. Maa-alale ei ole planeeritud olulise

keskkonnamõjuga tootmistegevust. Üldplaneeringu kohaselt on lubatud määratud

maakasutuse juhtfunktsiooni osas kõrvakasutust kuni 25% ulatuses. Detailplaneeringuga on

kavandatud üldplaneeringu kohast maakasutust 40%-l planeeringualast ja kõrvalekalle

maakasutuse juhtfunktsiooni osas on 60% ulatuses planeeringualast, seega tegemist on

üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Väljavõte üldplaneeringust ja üldplaneeringu

muutmise ettepanek on esitatud skeemil nr 2.

Skeem 2. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek. Ülemisel pildil kehtiv üldplaneering ja

alumisel pildil üldplaneeringu muutmise ettepanek. Planeeringuala on tähistatud punktiirjoonega.

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

11

Üldplaneeringus on välja toodud, et tiheasustusala arendamisel tuleb lähtuda eesmärgist luua

või hoida ruumiliselt terviklikku elukeskkonda ning tagada selle ruumiline ja funktsionaalne

terviklikkus ning mitmekesisus, eristuv iseloom ja ühendatus. Mitmeotstarbeliste alade

kavandamine piirkonda aitab luua paremat elukeskkonda, toetab majanduslikku arengut ja

vähendab pendelrännet, sest tootmise - ja äritegevuse laiendamise kaudu uute kodulähedaste

töökohtade loomine elamumaade lähedal loob võimaluse samas piirkonnas nii elada kui ka

töötada. Ainult elamualade planeerimine Tartu lähiümbrusesse kätkeb endas ohtu piirkonna

muutumiseks nn magalarajooniks (monofunktsionaalsus). Säästliku maakasutuse üheks

põhimõtteks on olemasoleva asustuse tihendamine, mitte liikumine lagealadele või

loodusesse. Planeeringuala asub juba väljakujunenud hoonestusega piirkonnas, kus on

olemas varustatus igapäevaste teenustega ning vajalik infrastruktuur, seega planeeringu

elluviimine toetab asustuse tihendamise põhimõtet. Planeeritud maakasutus haakub

olemasoleva ümbritseva ruumikasutusega, ühelt poolt olemasolevate elamutega ja teiselt poolt

äri- ja tootmisega. Planeeringuala piirneb idast ja kagust tootmismaadega ning

planeeringualale osaliselt tootmis- ja ärimaa juhtotstarbe määramine seob tootmisalad ühtseks

tervikuks ning maa juhtotstarve on keskkonda sobilik (skeem 2). Tootmishoone planeeritakse

olemasoleva kompleksi jätkuna ja seotakse olemasoleva infrastruktuuriga. Tegemist on

tootmisala laiendamise loogilise jätkuga.

Maa juhtotstarbe muutmine on vajalik seoses Respo Haagised AS tegevuse ümber

korraldamisega. Praegune tootmiskorraldus olemasolevates hoonetes eeldab materjalide ja

detailide transportimist üle Tamme tänava. Eesmärgiks on aga luua terviklik selgete piiridega

tootmis- ja ärimaa ala, mis võimaldab omavahel seotud tootmisprotsessid koondada ühele

poole Tamme tänavat. Selleks on otstarbekas kogu tootmiseks vajalik tööprotsess ja transport

koondada kokku tootmiseks mõeldud piiritletud maa-alale, mis ei puutuks kokku tavaliiklejaga.

Piirkonda ainult elamualade planeerimisel kasvaks tulevikus Tamme tänava ja lähiümbruse

liikluskoormus veelgi rohkem. Tootmise koondamine ühele poole Tamme tänavat vähendab

riske, mis võiksid liikluses tekkida, kui jääks alles vajadus transportida tooteid ja materjale üle

Tamme tänava. Kuivõrd maavajadus tootmise laiendamiseks on konkreetses asukohas, siis

eemal asuvad tootmismaad ei paku tekkinud maavajadusele lahendust, sest ei külgne

olemasoleva tootmismaaga. Tootmise koondamine ühele poole tänavat ja laiendamine

olemasolevas asukohas ei ole ainult majanduslikult otstarbekas, vaid järgib ka säästliku

maakasutuse põhimõtteid. Ühtse kompleksi rajamisel on tootmisprotsess sujuvam ja

loogilisem vähendades materjalimahukust ja süsinikuheidet tooteühiku kohta, samuti vähendab

sisetranspordi mahtu, mis omakorda panustab jätkusuutlikusse keskkonda ja arengusse.

Muutmaks detailplaneeringut üldplaneeringu eesmärkidega paremini haakuvaks, vastamaks

paremini erinevate huvide tasakaalule ja leevendamaks võimalikke visuaalseid vms häiringuid

on algset planeeringulahendust, kus kogu planeeringuala oli kavas muuta äri- ja tootmismaaks

muudetud ning äri- ja tootmismaa mahtu on vähendatud 60%-le. Äri-ja tootmismaa

hoonestusala on viidud elamualadest maksimaalselt kaugele. Hoonestuse kõrgust on

vähendatud 18-lt 14-le (vt ka ptk 7 lõik 4) ning kavandatud äri- ja tootmismaade ja

elamumaade vahele arvestatava laiusega puhveralad. Lisaks kannavad mingil määral eraldava

puhvri rolli ka vahel paiknevad sõiduteed.

Planeeringulahendus sobib olemasolevasse keskkonda, sest toob kokku, samas eraldades

olemasolevad elamualad ja tootmismaa, jätkates loogilise tervikuna olemasoleva tootmismaa

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

12

laiendamist ühelt poolt ning elamuala laiendamist teiselt poolt.Planeeringuala ruumiline

struktuur on kavandatud n-ö ülemineku tsoonidena. Planeeringuala lõunaossa kavandatud

üksikelamud haakuvad kõrval olevate üksikelamutega moodustades ühtse hoonestusstruktuuri

ja tänavajoone. Seejärel on kavandatud äri ja tootmismaa parkimine ja alles seejärel võimalikult

kaugele äri- ja tootmismaa hoonestus. Planeeringuala lääneossa on kavandatud ridaelamud,

mis sobivad elamupiirkonda, kuid aitavad samas moodustada eraldava joone äri- ja

tootmismaa ning olemasolevate elamumaade vahele. Seejärel on planeeritud puhverala, siis

laoplats ja alles siis äri- ja tootmishoonestus. Idasuunas on äri- ja tootmishoonestus

kavandatud olemasolevale tootmisele ja krundi piirile võimalikult lähedale. Põhjasuunas on

tundlikke alasid vähem, seega on sinna kavandatud 50 m laiune puhver ja seejärel äri-ja

tootmise hoonestusala. Planeeritud äri- ja tootmismaa hoonestusala ning planeeritud

elamumaa kruntide hoonestusalade vaheline kaugus lõunaküljel on ca 60-65 m ja lääneküljel

ca 85–135 m. Planeeritud äri- ja tootmismaa hoonestusala ning olemasolevate elamute

vaheline kaugus lõunaküljel on ca 75-175 m, lääneküljel ca 145-200 m ja põhjaküljel ca 130-

135 m.

Planeeringu realiseerimisel on ka positiivne mõju piirkonna elukvaliteedile. Kavandatud on suur

roheala, mida saab kasutada vabaajategevuste harrastamiseks. Ridaelamute ja üksikelamute

ümbrus heakorrastatakse. Rajatakse loogiline ühendatud teedevõrk, mille kõrvale on

kavandatud jalgtee ja tänavavalgustus, mis suurendab turvalisust. Kavandatav Tamme tänava

läbimurre parandab piirkonna liikumisvõimalusi. Luuakse juurde kodulähedasi töökohti. Seega

detailplaneeringu realiseerimine parandab piirkonna elukvaliteeti.

Üldplaneeringu kohaselt on tootmisalade planeerimisel vaja arvestada, et reserveeritud alale

mahuks ka kaitsehaljastus. Käesolevas planeeringus on välja pakutud lisaks äri-ja

tootmismaale planeeritud haljastusele veel lisaks eraldi ca 1 ha suurusel sotsiaalmaa krundil

olev kaitsehaljastusega puhverala elamute ja tootmismaa vahel (POS 12). See on ka piiriks

tootmisalade ja elamualade vahel, selgelt eristades ühte funktsiooni teisest, samas toimides ka

avaliku haljasalana. Olemasolevatele juba väljaehitatud kruntidele mõjuvad tootmismaa

laiendusele puhveralana ka planeeritud ridaelamud. Arvestades planeeritud elamumaade

mahtu oleks üldplaneeringu järgi sotsiaalmaa kavandamise nõue ca 0.2 ha mahus, seega

nõutust tunduvalt suurema sotsiaalmaa planeerimise puhul on põhjendatud sellest osale

muldvalli ja kaitsehaljastuse rajamine. Muldvall ei takista haljasala kasutamist elanikkonna

poolt. Muldvalli parameetreid ja selle haljastust saab planeerida nii, et see oleks lisaks

kasutatav piknikualana, kelgumäena, jooksurajana või maastikurattarajana vms. Põhijoonisel

on näidatud võimaliku jalutusraja illustratiivne paiknemine. Selle juurde saab rajada ka

istumiskohtasid. Seega muldvalli projekti koostamisel tuleks konsulteerida ka kohaliku

kogukonnaga. Vajadusel on võimalik muldvalli lühendada ja kavandada ka mänguväljaku

krundi POS 12 põhja- või lõunaküljele.

Planeeritud krundijaotus, kruntide suurused, ehitusõigus ja arhitektuuri näitajad sobivad

olemasolevasse keskkonda. Planeeringuala hoonestamisega ei kaasne piirkonna

ebaproportsionaalset tihenemist ega piirkonnale mitteomast hoonestuslaadi ega ületata

eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Eeltoodust tulenevalt on planeeringulahendus

kooskõlas valla üldisemate arengusuundadega ning planeeritud hoonestus on keskkonda

sobilik.

Üldplaneeringus välja toodud olulisemad tingimused on järgnevad:

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

13

 Väikeelamumaa aladel peab elamukrundi miinimumsuurus olema 1000 m 2

;

 Kolme elamuühikuga ridaelamu suurus peab olema minimaalselt 1800 m 2

, iga järgneva

elamuühikuga lisandub 500 m 2

;

 Elamualadel on kuni 5000 m 2

suuruse krundi lubatud täisehituse protsent 30%;

 Projekteeritavad üksikelamud võivad olla 9 m kõrgused ja tootmishoonestust suunav

üldplaneering hoidma kuni12 m kõrgusena;

 Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda, et sellises mahus elamuühikute planeerimisel

moodustaks avalikult kasutatav haljasala detailplaneeringu alast ca 10%;

 Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt.

9 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Jaani ja osa Leetsi maaüksusest liidetakse üheks äri- ja tootmismaa krundiks (POS 11).

Planeeringuala lääneosas olev ala jagatakse ca 2300 m² suurusteks elamumaa kruntideks

(POS 1-6) ja lõunaosas olev ala 1176 - 1446 m 2

suurusteks elamumaa kruntideks (POS 7-

10). Lisaks on planeeritud transpordimaa krundid (POS 13-16) ja sotsiaalmaa krunt (POS 12).

Planeeritavad krundi piirid, pindala ja sihtotstarve on toodud põhijoonisel (joonis 4). Andmed

kruntide moodustamiseks on esitatud põhijoonisel ning alljärgnevas tabelis.

Tabel 2. Kruntide moodustamine

Planeeringueelne Planeeringujärgne

Aadress Pindala Sihtotstarve*

Aadress Pindala Sihtotstarve*

Leetsi 30 211 m² M 100%

94901:007:1640

POS 1 2300 m² ER 100%

POS 2 2300 m² ER 100%

POS 3 2300 m² ER 100%

POS 4 2300 m² ER 100%

POS 5 2300 m² ER 100%

POS 6 2300 m² ER 100%

POS 16 1115 m² LT 100%

Jaani 54 549 m² M 100%

94901:007:1641

POS 7 1299 m² EP 100%

POS 8 1176 m² EP 100%

POS 9 1190 m² EP 100%

POS 10 1446 m² EP 100%

POS 13 706 m² LT 100%

POS 15 223 m² LT 100%

Leetsi 30 211 m² M 100%

94901:007:1640

Jaani 54 549 m² M 100%

94901:007:1641

POS 11 51 537 m²

ÄK, ÄV, ÄB 20%

TT, TL, TH, TK 80%

POS 12 9878 m² HP, HL 100%

POS 14 2390 m² LT 100%

*M – maatulundusmaa, ER – ridaelamu maa, EP – üksikelamu maa, ÄK – kaubandus-,

toitlustus- ja teenindushoone maa, ÄV – väikeettevõtluse hoone ja –tootmise hoone maa, ÄB –

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

14

kontori- ja büroohoone maa, TT – tootmishoone maa, TL – laohoone maa, TH –

hulgikaubanduse maa, TK – logistikakeskuse maa, HP – haljasala maa, HL – looduslik maa, LT

– tee- ja tänavamaa.

10 Kruntide ehitusõigus

Kruntide ehitusõigus on esitatud põhijoonisel (joonis 4) toodud tabelis. Käesoleva

planeeringuga seatakse ehitusõigus kuni nelja tootmis- ja ärihoone ehitamiseks, kuue

ridaelamu, nelja üksikelamu ning kahe sõidutee ehitamiseks. Tootmishoonete eesmärk on

haagiste ja mobiilsete elamute tootmine ja ladustamine. Planeeritud hooneid on lubatud

ehitada ainult põhijoonisel näidatud hoonestusalasse vastavalt maksimaalsele ehitisealusele

pinnale.

Tabel 3. Ehitusõigus POS 11

Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve Äri- ja tootmismaa 100 %

Maksimaalne hoonete arv krundil 4

Suurim lubatud korruselisus 3

Suurim lubatud kõrgus (EH2000) 79.90

Suurim lubatud kõrgus maapinnast 14 m

Minimaalne tulepüsivusklass TP 2*

Suurim lubatud ehitistealune pind 12 000 m 2

Suurim täisehituse protsent 22%

* Tulepüsivusklass tuleb täpsustada edasise projekteerimise käigus, vastavalt kehtivatele normidele.

Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“

kohaselt on POS 11 planeeritud ehitiste kasutamise otstarve:

 12310 – kaubandushooned

 12330 – teenindushooned

 12514 – toiduainetetööstuse hoone

 12515 – ehitusmaterjalide ja -toodete tööstuse hoone

 12516 – kergtööstuse hoone

 12517 – puidutööstuse hoone

 12518 – masina- ja seadmetööstuse hoone

 12519 – muu tööstushoone

 12521 – toiduainete laohoone

 12525 – külmhoone

 12529 – muu laohoone

 12714 – teraviljakuivati

 12715 – loomasööda hoidla

 12719 – muu põllu-, metsa-, jahi- või kalamajandushoone

 24223 – laoplats või laoväljak

 23029 – muu energiatööstuse rajatis

 12200 – büroohooned

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

15

Laoplatsi ehitamisel on soovitatav kasutada vett läbilaskvaid pinnakattematerjale.

Tabel 4. Ehitusõigus POS 1-POS 6

Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve Elamumaa 100%

Maksimaalne hoonete arv krundil 1+1

Suurim lubatud korruselisus 2

Suurim lubatud kõrgus (EH2000) Vt. ehitusõiguse tabel põhijoonisel (joonis 4)

Suurim lubatud kõrgus maapinnast 8 m

Minimaalne tulepüsivusklass TP 3

Suurim lubatud ehitistealune pind 500 m 2

Suurim täisehituse protsent 22%

Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“

kohaselt on POS 1-6 planeeritud ehitiste kasutamise otstarve:

 11221 - ridaelamu

 12744 – elamu, kooli vms abihoone

Parkla ehitamisel kasutada vett läbilaskvaid pinnakattematerjale.

Tabel 5. Ehitusõigus POS 7-POS 10

Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve Elamumaa 100%

Maksimaalne hoonete arv krundil 1+1

Suurim lubatud korruselisus 2

Suurim lubatud kõrgus (EH2000) Vt. ehitusõiguse tabel põhijoonisel (joonis 4)

Suurim lubatud kõrgus maapinnast 8 m

Minimaalne tulepüsivusklass TP 3

Suurim lubatud ehitistealune pind

350 - 430 m 2

Vt. ehitusõiguse tabel põhijoonisel (joonis 4)

Suurim täisehituse protsent 30%

Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“

kohaselt on POS 7-10 planeeritud ehitiste kasutamise otstarve:

 11101 – üksikelamu

 12744 – elamu, kooli vms abihoone

Alla 20 m 2

ehitisealuse pinnaga ja alla 5 m kõrgused väikeehitised jäävad ehitisealuse pinna

sisse, lisaks põhi- ja abihoonetele on lubatud püstitada maksimaalselt 1 väikeehitis.

11 Kruntide hoonestusala piiritlemine

Planeeritud hooneid on lubatud ehitada ainult põhijoonisel näidatud hoonestusalasse vastavalt

maksimaalsele ehitisealusele pinnale. Hoonestusalast välja jäävatele aladele on hoonete ja

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

16

rajatiste püstitamine keelatud, kuid on lubatud katta kõvakattega. Alla 20 m 2

rajatisi (nt

jalgrataste varjualused, prügimajad) on lubatud ehitada väljapoole hoonestusala, kuid

seejuures tuleb arvestada krundi suurimat lubatud ehitisealust pinda ja tuleohutusnõudeid.

Hoonestusalade kavandamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast, kujadest ja

planeeringualal olevatest piirangutest. Hoonestusalade minimaalne kaugus tänavamaa

poolsetest krundi piiridest on 7 m ning ülejäänud kohtades üldjuhul 4 m krundi piirist.

Tootmismaa hoonestusala on kavandatud ridaelamutest võimalikult kaugele, idapoolse krundi

piiri vastu. Tootmismaa ja elamumaa vahel peab olema puhverhaljastus vähemalt 30 m.

Kavandatud hoonestusala piiritlemine, selle sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel

(joonis 4). Planeeritud hoonete täpne ehitisealune pind ning paiknemine lahendatakse

ehitusprojektiga.

12 Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine

Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuursete tingimuste

määramisel on arvestatud üldplaneeringuga ja piirkonnas asuvate hoonetega. Lisaks on

arhitektuursete tingimuste määramisel lähtutud kontaktvööndi ehituslikust analüüsist peatükk 7.

Tootmishooned on valdavalt väikese katusekaldega, metallist fassaadiga. Ridaelamuid

lähipiirkonnas ei ole. Üksikelamuid on mitmesuguseid, läbivat ja selget arhitektuurset stiili pole

välja kujunenud.

Detailplaneeringu põhijoonisel on tähistatud hoonete võimalik asukoht planeeritaval

hoonestusalal. Kohustuslikku ehitusjoont pole määratud. Kavandatavate hoonete täpne suurus,

asukoht ja arhitektuuriline lahendus täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus.

Tabel 6. Arhitektuurinõuded POS 1 – POS 6

Katusekalle 0 - 15°

Katusetüüp Lamekatus, viilkatus, kelpkatus, kaldkatus

Katusekatte materjal Katusekivi, plekk, bituumen, PVC, rullmaterjal

Välisviimistluse materjalid Kivi, puit, klaas, krohv, betoon

Tabel 7. Arhitektuurinõuded POS 7 – POS 10

Katusekalle 20 - 40°

Katusetüüp Lamekatus, viilkatus, kelpkatus, kaldkatus

Katusekatte materjal Katusekivi, plekk, bituumen, PVC, rullmaterjal

Välisviimistluse materjalid Kivi, puit, klaas, krohv, betoon

Tabel 8. Arhitektuurinõuded POS 11

Katusekalle 0 - 15°

Katusetüüp Lamekatus, viilkatus, kaldkatus

Katusekatte materjal Plekk, bituumen, PVC, rullmaterjal

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

17

Välisviimistluse materjalid

Kivi, puit, klaas, krohv, betoon, plekk,

fassaadiplaadid

Hooned tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava järgi. Arhitektuur peab olema

planeeritavasse keskkonda sobiv, heatasemeline, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid

lahendusi järgiv, ohutu inimesele, varale ja keskkonnale. Hooned liigendada nii mahuliselt kui

ka fassaadi poolest. Välisviimistluse materjalide valikul kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid

materjale, neid omavahel kombineerides. Palki ja imiteerivaid materjale (nt plastvooder)

kasutada pole lubatud. Kõik krundil paiknevad hooned peavad olema loogilise arhitektuurse

lahendusega ja moodustama ühtse terviku. Võimalusel valida ühes hoonetegrupis sama

katusekalle. Abihoonete püstitamisel tuleb need lahendada lähtuvalt põhihoone arhitektuursest

stiilist. Kõik ridaelamud tuleb lahendada arhitektuuriliselt ühes võtmes.

Kahekorruselise hoonemahu puhul kavandada üksikelamu teine korrus katusealusena.

Ridaelamute paigutamisel krundile tuleb lähtuda põhimõttest, et hoone oleks paralleelselt

Tõrvandi teega. Üksikelamud paigutada risti- või paralleelselt planeeritud teega krundil POS 13.

Lisaks tuleb lähtuda krundil paiknevatest kitsendustest ning tuleohutusnõuetest tulenevatest

tingimustest.

Hoonete ±0.00 sidumine lahendada lähtuvalt hoone suurimast lubatud absoluutkõrgusest, mis

on määratud arvestades hoonestusala aluse maapinna kõrgeimat punkti ja sokli kõrguse

vahemikku ca 0.3-0.5 m.

13 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Tamme tänav on avaliku kasutusega kõrvaltänav. Tõrvandi tee on osaliselt avaliku kasutusega

ja osaliselt eraomandis olev jaotustänav. Tõrvandi tee eraomandis olevate lõikude (Tõrvandi tee

lõik 4, k/ü 28301:001:1720 ja Tõrvandi tee lõik 6, k/ü 94901:006:0096) kasutamiseks on

planeeritud sõlmida servituudilepingud või määratakse teelõigud avalikuks kasutamiseks.

Maakonnaplaneeringu kohaselt ei ole käesoleva planeeringu alale kergliiklusteed planeeritud

küll aga on kergliiklustee koridor näidatud kõrvolevale alale.

Planeeringuga kavandatakse kaks uut avalikku sõiduteed ja kolm uut avalikku kõnniteed:

Tamme tänava läbimurre (sõidutee ja kõnnitee POS 14), Tamme tänava kõnnitee (POS 15),

juurdepääsutee üksikelamutele (sõidutee POS 13) ja lisaks Tõrvandi tee kõnnitee (osaliselt

POS 16 ja osaliselt Puu teel). Tamme tänava läbimurre on vajalik nii juurdepääsuks POS 11 ja

POS 7-10 kruntidele kui ka otsemaks juurdepääsuks kohalikele elanikele, sh kergliiklejatele.

Tamme tänava läbimurde laiuseks on planeeritud 12 m, seejuures sõidutee minimaalseks

laiuseks arvestada 6 m ja kõnnitee minimaalseks laiuseks 2 m. Juurdepääsutee POS 13

laiuseks on planeeritud 5 m. Tamme tänava läbimurdel olev ja ridaelamute ees paiknev

kõnnitee tuleb omavahel siduda. Tõrvandi tee ridaelamute ees paiknev kõnnitee on planeeritud

rajada osaliselt olemasolevale avalikult kasutatavale transpordimaale (Puu tee, k/ü

94901:007:0710) ja osaliselt krundile POS 16, selle laiuseks on arvestatud minimaalselt 2 m.

Planeeritud teed (POS 13-16) antakse üle vallale ja määratakse avalikku kasutusse. Laiema

võrgustikuga planeeritud kergliiklustee seotud ei ole, kuid perspektiivis on võimalik siduda

näiteks Tamme tänava kaudu. Liiklusohutuse tagamiseks ei tohiks kergliiklusteed kruntide

mahasõitudel katkestada, vaid mahasõidu peab lahendama üle kergliiklustee. Teed tuleb

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

18

rajada asfaltkattega. Sõiduteede ning kõnniteede täpne paiknemine lahendada projekteerimise

käigus.

Elamukruntide POS 1-6 juurdepääs toimub Tõrvandi teelt kahepeale jagatud juurdepääsudena.

Raskeveokite juurdepääs äri- ja tootmismaa krundile POS 11 on planeeritud Nupu tänavalt,

vältimaks raskeveokite liiklust elamualade vahel. Sõiduautode juurdepääs ja parkimine äri- ja

tootmisalale on planeeritud Tamme tänava läbimurdelt POS 14. Juurdepääsud elamukruntidele

POS 7-10 tuleb lahendada POS 13 juurdepääsutee kaudu, teistel külgedel on mahasõidu

rajamise keelualad (vt joonis 4).

Võttes aluseks standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ on põhijoonisele (joonis 4) kantud

nähtavuskolmnurgad projektkiirusel 30 km/h ja 50 km/h, kus ei tohi paikneda ühtki nähtavust

piiravat takistust. Planeeringualal ei paikne nähtavuskolmnurgas kõrghaljastust ega muid

likvideerimist vajavaid objekte. Põhijoonisel on toodud soovituslikud juurdepääsud

elamukruntidele ning äri- ja tootmismaa krundile. Lisaks on esitatud põhimõtteline

juurdepääsutee lahendus koos parkimisega.

Parkimine lahendatakse krundisiseselt. Kuigi vastavalt Eesti Standardile “Linnatänavad“ EVS

843:2016 tuleb äri- ja tootmismaa parkimiskohtade arv suurem, on maaüksuse omaniku

vajadusi arvestades planeeritud minimaalselt 74 parkimiskohta, vajadusel lisada parkimiskohti

edasise projekteerimise käigus. Väiksem parkimisvajadus tuleneb sellest, et 50% hoonestusest

on planeeritud laohooneks ning tootmishoones on tootmisprotsess suures ulatuses

automatiseeritud. Ridaelamutele on lähtuvalt standardist planeeritud iga sektsiooni kohta kaks

parkimiskohta. Lisaks on iga ridaelamu krundi kohta planeeritud üks lisanduv parkimiskoht

külalistele, seega kokku 54 parkimiskohta. Standardi kohaselt tuleb eramute arendamisel

tagada 3 parkimiskohta, seega kokku 12 parkimiskohta. Parkimine lahendada kinnistusiseselt.

Ridaelamute ning äri- ja tootmishoonete projekteerimise käigus lahendada ka jalgrataste

parkimine lähtuvalt linnatänavate standardist. Jalgrataste hoiustamise võimalus võib olla kas

kinnistul või näiteks ridaelamuboksi siseselt.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Tamme tänava läbimurdele POS 14 tänava

kaitsevöönd laiusega 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast ja juurdepääsuteele POS 13

tänavakaitsevöönd laiusega 6 m äärmise sõiduraja välimisest servast.

Planeeringus kavandatava parkla ja Tamme tänava läbimurde rajamisega kaasneb mõningane

liiklussageduse kasv Tamme tänavale, kuid tootmisega seotud transport on kavandatud Nupu

tänava kaudu. Tõrvandi teel toimub mõningane liiklussageduse kasv seoses uute ridaelamute

planeerimisega.

14 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeritavatel maa-aladel olemasolevad liitumised tehnovõrkudega puuduvad. Planeeringuga

esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus (joonis 5), mida täpsustatakse edasise

projekteerimise käigus kui on selgunud hoonestuse täpne asukoht. Tehnovõrkude hilisem

projekteerimine ja ehitus tuleb võrguvaldajatega täiendavalt kooskõlastada. Ridaelamute

tehnovõrkude planeerimisel on arvestatud ühise tehnoruumi olemasoluga. Juhul kui ühine

tehnoruum puudub, tuleb tehnovõrkudega liitumistel arvestada iga boksiga eraldi.

Tehnovõrkude ligikaudne ulatus on esitatud tabelis 9. Uute tehnovõrkude pikkused on

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

19

arvestatud ühenduskohast olemasolevaga kuni hoonestusalani. Planeeritud tehnovõrkude

rajamise täpne ulatus selgub tehnovõrkude projekteerimise käigus.

Tabel 9. Tehnovõrkude koondtabel

Tehnovõrgu nimetus Planeeringu algatamise eelse

tehnovõrgu ulatus

Planeeringuga kavandatava

tehnovõrgu ulatus

Maakaabel

(sh perspektiivne)

Olemasolevad liitumised

puuduvad

726 m

Tänavavalgustuse kaabel 295 m

Sidekanalisatsioon 590 m

Gaasitorustik 332 m

Veetorustik

(sh varemplaneeritud)

1342 m

Kanalisatsioonitorustik

(sh varemplaneeritud)

1317 m

Sadevetekanalisatsiooni

torustik

615 m

14.1 Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus

Veevarustuse planeerimisel on lähtutud Tartu Veevärk AS poolt 16.05.2023 väljastatud

tehnilistest tingimustest 23ARE-2-DT-14. Planeeringuala veevarustusega tagamiseks on

planeeritud veetoru POS 14 ja POS 13 tänavamaale, mis on ühendatud Puu tee De 110 ja

Tamme tänava De 225 veetorudega. POS 7- 10 ühendused on planeeritud POS 13 veetorust.

POS 11 ühendus on planeeritud POS 14 asuvast planeeritud veetorust. POS 1-6 ühendused on

planeeritud Tõrvandi teel asuvast veetorust, millest osa on olemasolev ja osa varem planeeritud

Künnapuu arenduse raames. Veetoru ringistamine on planeeritud Künnapuu tee (De 160) ja

Pesa tänava (De 160) veetorudega, mille ühendamine toimub Paju maaüksuse (k/ü

94901:006:0182) ja 22129 Tõrvandi-Lemmatsi tee kaudu. Tehnorajatiste maakasutusõigus

tagatakse servituudialana. Projekteerimisel kasutada kehtivaid ehitusnorme ja eeskirju ning

lähtuda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja projekteerimise tehnilistest

tüüptingimustest. Liitumispunktide asukoht näha ette avalikult kasutatavale maale ja neile tuleb

tagada juurdepääs hooldustehnikaga. Planeeringuala ligikaudne vee tarbimine on arvestatud

20 m³ ööpäevas. Krundisisesed veetorustikud ja täpne veetarbimise kogus täpsustakse

edasise projekteerimise käigus. Planeeritava ala joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee

kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019 määruses nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja

kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ toodule. Terviklik

veevarustuse lahendus ja ringistamine on näidatud tehnovõrkude joonisel nr 5 asuval skeemil

nr 1.

Tuletõrje veevarustuse planeerimisel on aluseks siseministri määrus nr 10 „Veevõtukoha

rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

20

tingimused ning kord“, vastu võetud 18.02.2021 ja standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste

tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Lähtuvalt määrusest peavad tuletõrjeveega

varustatud hooned paiknema veevõtukohast kuni 200 m kaugusel. Tuletõrjeveevarustuse jaoks

ühisveevärgist tagatud vooluhulk on 10 l/s. Lähimad olemasolevad hüdrandid paiknevad

Tõrvandi tee ja Puu tee ristumiskohas ja Tamme tänaval. Planeeringuala tuletõrjevesi

lahendatakse olemasolevate hüdrantide baasil. Hüdrantide asukoht on näidatud tehnovõrkude

joonisel nr 5 (skeem nr 1).

Tootmishoone tulekustutusvee täpne vajaminev vooluhulk selgub hoone projekteerimisel. Kui

kustutusvee vajadus ületab hüdrantide baasil võimaldava veevooluhulga, siis tuleb rajada

veevõtu lisavõimalused, näiteks mahutid või tiik. Tootmishoone peab olema varustatud

automaatse tuletõrje signalisatsioonisüsteemiga.

14.2 Kanalisatsioon ja sademevesi

Reoveekanalisatsiooni ja sademevee planeerimisel on lähtutud Tartu Veevärk AS poolt

16.05.2023 väljastatud tehnilistest tingimustest 23ARE-2-DT-14. Reovee eesvooluks on

Ratasepa maaüksusel (k/ü 94901:007:1843) paiknev reoveekanalisatsiooni torustik (De 250).

Reoveekanalisatsiooni torustik on planeeritud Puu teelt kuni Ratasepa maaüksuseni ja

transpordimaale POS 13. POS 7-10 reovesi juhitakse POS 13 planeeritud torustikku. POS 11

reovesi juhitakse POS 14 asuvasse planeeritud torustikku. POS 1- 6 ühendused on planeeritud

Tõrvandi teel asuvasse kanalisatsioonitorustikku, millest osa on olemasolev ja osa varem

planeeritud Künnapuu arenduse raames. Reoveekanalisatsiooni projekteerimisel tuleb

arvestada Puu teel asuva reoveekanalisatsiooni kõrgusega. Tehnorajatiste maakasutusõigus

tagatakse servituudialana. Igale krundile planeerida eraldi ühendustoru krundiga külgnevast

tänavatorustikust. Vajadusel tõsta detailplaneeringuala maapinda. Projekteerimisel kasutada

kehtivaid ehitusnorme ja eeskirju ning lähtuda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja

projekteerimise tehnilistest tüüptingimustest. Liitumispunktide asukoht näha ette avalikult

kasutatavale maale ja neile tuleb tagada juurdepääs hooldustehnikaga. Planeeringualalt

ärajuhitava reovee kogus on maksimaalselt ca 20 m³ ööpäevas. Krundisisesed

kanalisatsioonitorustikud ja täpne reovee kogus täpsustakse edasise projekteerimise käigus.

Terviklik kanalisatsioonitorustike lahendus on näidatud tehnovõrkude joonisel asuval

skeemil nr 1.

Planeeringuala sajuvesi immutada osaliselt krundisiseselt ja osaliselt suunata kraavidesse

(joonis 5). Planeeringualal tuleb suurendada sademevee viibeaega, viibeaja projekteerimisel

arvutada sõltuvalt konkreetsest lahendusest, vee kogusest ja põhjavee tasemest viibeaja

vajadus. Lahendus tuleb teha selliselt, et oleks välistatud valinguvihma aegne uputus allavoolu

paiknevatel kinnistutel ja teedel ning naaberkinnistutel. Valinguvihma aegse ülekoormuse

vähendamiseks sajuveesüsteemis ja vooluhulga reguleerimiseks tuleb vajadusel rajada

vooluhulka reguleeriv maht (immutuskassetid, imbkaevud, puhvermahutid vms).

Planeeringualalt sademeveesüsteemi juhitava sademevee vooluhulga vähendamiseks ja

ühtlustamiseks kasutada võimalikult väikese äravooluteguriga pinnakatteid. Sademevee

käitlemise täpne lahendus ning hoonete lähiümbruse drenaažisüsteem anda edasise

projekteerimise käigus. Arvestada, et allpool võimalikku paisutustaset asuvate

sademeveeneelude kanaliseerimiseks kasutada pumpamist.

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

21

Üksikelamute POS 7-10 sademevesi immutatakse pinnasesse. Lisaks sademevee

immutamisele tuleks seda maksimaalselt ka oma krundi piires ära kasutada. Selleks tuleb

võimalusel sademevett katustelt kokku koguda ja juhtida mahutisse. Ridaelamute POS 1-6

sademevesi on samuti planeeritud immutada võimalikult palju pinnasesse ja juhtida

kraavisüsteemi. Kruntide POS 1-4 liigvesi suunatakse dreenitoruga läbi krundi POS 12, POS 11

paiknevasse kraavi ja kruntide POS 5-6 liigvesi on planeeritud dreenitoruga suunata otse

Tamme tänava läbimurde äärde planeeritud kraavi (vt joonis 5). Tootmismaa POS 11

äärealadele on planeeritud kraavid, kuhu juhitakse parklast kokku kogutud sademevesi. Lisaks

on joonisel 5 näidatud võimalik immutusala asukoht (nt looduslik või tehislik taimestatud nõgu

või veesilm, kuhu sademevesi ajutiselt koguneb ja ajapikku pinnasesse imbub), mis tuleb

projekteerida kui selgub, et kinnistule on vajalik suurem sademevee viibeaeg. Sõidutee POS 14

sademevesi on planeeritud juhtida külgkaldega tänava ääres olevasse kraavi. Planeeritud

sademevee kraavid ühendatakse läbi truubi Juhani maaüksusel (k/ü 94901:007:1642) paikneva

kraaviga kustkohast liigub vesi edasi Tamme tn 10a (k/ü 94901:007:1849) ja Nupu tn 4 (k/ü

28301:001:0138) piiril olevasse kaevu ja sealt edasi Rehepapi tee sademeveekollektorisse või

imbub kraavidest viivitusega pinnasesse.

Parkla ja muu võimaliku õlireostusega platside rajamisel tuleb sademevee puhastamiseks

kasutada I-klassi liiva- ja õlipüüdureid. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama

keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ sätestatud sademevee

saasteainesisalduse piirväärtustele. Sademe- ja drenaaživee juhtimine

reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.

14.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus

Elektrivarustuse planeerimisel on aluseks võetud Elektrilevi OÜ poolt 23.11.2022 väljastatud

tehnilised tingimused nr 432407. Planeeringuala elektrivarustus on ette nähtud Leetsi: (Veeriku)

alajaamast. Toide on planeeritud sealt mööda 15/0.4 kV maakaableid liitumiskilpideni.

Planeeritavate hoonete elektriga varustamiseks on kavandatud kruntide piiridele 0.4 kV

liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud ühe- ja kahekohalistena. Liitumiskilbid

peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini nähakse ette

maakaabliga. Kogu elektrivõrgu väljaehitamine peab toimuma vastavalt Elektrilevi OÜ

liitumistingimustele ning tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana.

Transpordimaale POS 14 on planeeritud perspektiivsete 15/0,4 kV maakaablite koridor.

Krundisisene elektrivarustuse ja välisvalgustuse lahendus antakse edasise projekteerimise

käigus. Valgustid (näiteks parklas asuvad prožektorid) ei tohi olla suunatud nii, et need

pimestaks liiklejaid) ja ei tohi olla häirivad ümbritsevate elamute suunas. Vältida tuleb

valgusreostuse tekitamist.

Tänavavalgustus on planeeritud transpordimaa kruntidele POS 13 ja POS 14. Krundile POS 15

planeeritud tänavavalgustus on perspektiivne.

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

22

14.4 Soojavarustus

Planeeringuala ei kuulu kaugküttepiirkonda. Perspektiivselt kaugkütte piirkonna laienemisel

kaaluda liitumist kaugküttega. Hoonete soojavarustus on planeeritud lahendada lokaalküttena.

Lubatud on taastuvenergia kasutamine ning kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused (maaküte,

õhk-vesi küttesüsteem jne), mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on

keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe kasutamine. Detailplaneeringu lahenduses

maakütte projekteerimist ja rajamist ette ei nähta, kuid see pole keelatud. Päikesepaneelide

paigaldamine on lubatud, soovitavalt hoone konstruktsiooni osana, maapealsed raamid on

keelatud. Päikesepaneelide kasutamisel peab olema tagatud, et need ei häiriks liiklust.

14.5 Gaasivarustus

Lähtuvalt Raadimõisa Gaas OÜ poolt 22.02.2023 väljastatud tehnilistest lähteandmetest on

võimalik gaasivarustuse tagamiseks liituda Tamme tänaval oleva gaasitoruga (B-kategooria,

läbimõõt De110). Gaasi peatorustik on planeeritud transpordimaale POS 14, igale kinnistule on

ette nähtud peatorustikust eraldi väljavõte. Lisaks on planeeritud pikendada gaasi

peatorustikku Tõrvandi teel, et tagada ka kruntide POS 1 ja POS 2 gaasivarustus. Arvestada, et

võimalik maksimaalne võimsus on 100-145 m³/h. Krundisisene gaasivarustuse lahendus

antakse edasise projekteerimise käigus.

14.6 Sidevarustus

Sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud Telia Eesti AS poolt 28.11.2022 väljastatud

telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37462075. Ridaelamute POS 1-6 ja

üksikelamute POS 7-10 ühendamine sidevõrguga on planeeritud sidekaevust TVI-23 4-avalise

multitoruga kuni planeeritud sidekaevudeni (KKS2 PL), millest tehakse igale krundile eraldi

hargnemised 2-avaliste multitorudega. Vajadusel paigaldada sidekaeve juurde. Iga ridaelamu

tehnoruumi tuleb paigaldada 2-avaline multitoru. Juhul kui ühine tehnoruum puudub, siis tuleb

igale boksile rajada eraldi multitoru. Üksikelamutele tuleb samuti paigaldada 2-avaline

multitoru. Igasse ridaelamu boksi peab jõudma optiline kaabel. Bokside ja eramajade

sisevõrgud ehitada vähemalt CAT5E kaabliga. Kasutada 1/32 splitterit ning magistraalkaablina

kasutada 48 kiulist singlemode optilist kaablit ja majadesse paigaldada 24 kiulised optilised

kaablid. Kogu rajatav sidekanal peab olema elektriliselt tuvastatav.

POS 11 sidevarustus lahendatakse ettevõttesisese võrguga, uut liitumist ei planeerita.

Krundisisesed sidekaablid ja -torustikud lahendatakse edasise projekteerimise käigus.

15 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Kogu planeeringualal esineb kõrghaljastust. Planeeritava ala kõrghaljastus on suures osas

isetekkeline ja lähtuvalt puistu hindamise metoodikast on tegemist peamiselt III väärtusklassi (ja

ka madalama klassi) haljastusega. Enamasti on tegu kaskede ja natuke vähemal määral

remmelgatega, rohkem on veel pajusid ja viirpuid. Alal esineb üksikuid väiksemaid pihlakaid,

õunapuid, kuuski, mände. Tõrvandi tee ääres on mõned väikesed tammed. Üksikuid liike võib

esineda rohkem.

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

23

Fotod 1-2. Näiteid planeeringualal olevast haljastusest

Väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma haljastuse eristamiseks on soovitatav tellida

dendroloogiline hinnang. Kuna ala on ajutiselt kasutuses discgolfi pargina, siis suur osa alast

on niidetud. Kambja valla üldplaneeringu kohaselt tuleb käesolevas planeeringus olevas

ulatuses elamuühikute planeerimisel ette näha planeeringualast ca 10% suurune haljasala.

Käesolevas planeeringus on see sotsiaalmaa krunt POS 12. See 30 m laiune haljastatud

puhverala täidab nii kaitsehaljastuse, avaliku ruumi kui ka puhvri eesmärki äri- ja tootmismaa

visuaalseks eraldamiseks elamukruntidest.

Sotsiaalmaal, elamumaadel ja krundi POS 11 põhjaosas tuleb võimalikult suur osa

olemasolevast haljastusest säilitada. Põhijoonisel eraldi välja toodud tootmismaal ja

sotsiaalmaal asuv haljastus, mis tuleb kindlasti säilitada. Puid tohib likvideerida hoonestusala

ulatuses, selle vahetus ümbruses ning juurdepääsuteede, tehnorajatiste, parkimiskohtade vms

rajatiste püstitamiseks ja muldvalli rajamiseks. Lubatud on ka ebatervete isendite

likvideerimine. Ehitustööde ajal tuleb kasutusele võtta olemasolevate säilitatavate puude

kaitsemeetmed.

Muutmaks elamupiirkond visuaalselt esteetilisemaks ja eraldamaks seda paremini

tootmismaast, tuleb rajada mitmetasandiline looduslik puhver. Esimeseks tasandiks sobib

haljastatud muldvall, mille peale on omakorda rajatud mitmerindeline haljastus. Haljastuses

kaaluda nii heitlehiste kui ka igihaljaste taimede kasutamist. Taimede istutamisel ja istikute

valikul tuleb juhinduda standardist EVS 939-2:2020 ”Ilupuude ja põõsaste istikute

kvaliteedinõuded”, et tagada võimalikult kiire varjestuse tekkimine. Enne muldvalli ja

kaitsehaljastuse rajamist tuleb koostada vastav projekt ja kooskõlastada see Kambja

Vallavalitsusega.

Uushaljastust võib rajada kogu planeeringuala piires. Müralevikut ja õhusaastet aitab

leevendada mitmerindeline haljastus, sh okaspuude kasutamine. Tootmishoone piirdeaiale

võib kasvama panna ka ronitaimi, et visuaalset häiringut vähendada. Uushaljastuse

kavandamisel arvestada tehnovõrkude kaitsevööndite ulatusega, taimede istutusvahedega

ning teede ristumiskohtades nähtavusega. Soovitavalt kõrghaljastust mitte planeerida hoonele

lähemale kui 5 m. Elamukruntide haljastuse täpsemal planeerimisel on soovituslik koostada

eraldi haljastusprojekt.

Äri- ja tootmismaa krundi minimaalne haljastuse protsent on 10%, sellest vähemalt 5% peab

olema kõrghaljastus. Kõrghaljastusega elamukruntidel tuleb olemasolev väärtuslik

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

24

kõrghaljastus säilitada väljaspool detailplaneeringu määratud hoonestusala vähemalt 70%

ulatuses, kuid sealjuures võib läbi viia valik- ja hooldusraieid. Soovituslikult kavandada

täiendavat kõrghaljastus äri-ja tootmismaa krundi POS 11 põhja- ja lõunaossa Pesa

elamurajooni, Tõrvandi tee 13 elamu ja uute üksikelamu kruntide varjestuseks. Lisaks on

kavandatud täiendavat kõrghaljastust uute ridaelamute parkimisala liigendamiseks.

Põhijoonisel on näidatud võimalik uue kõrghaljastuse paiknemine. Täpne asukoht, kus

haljastus säilitatakse või uus rajatakse selgub projekteerimise käigus.

Krundi piiramiseks äri- ja tootmismaal on lubatud rajada kõrgusega kuni 2,1 m läbipaistvaid

metallpiirdeid. Elamukruntide piiramiseks on lubatud rajada kõrgusega 1,2-1,5 m puitaedasid

või läbipaistvaid metallpiirdeid. Piirdeaia rajamine krundi piirile pole lubatud kruntide POS 1-6

Tõrvandi tee poolsel küljel, kus piirdega on lubatud ümbritseda vaid ridaelamute õueala. Piire

peab sobituma hoone arhitektuuri ja ümbritseva keskkonnaga ning järgima ümbruses juba

välja kujunenud tavasid. Lubatud on ka hekkide rajamine või piirdeaia ja hekkide omavaheline

kombineerimine. Piirdeaed või hekid ei tohi varjata teede ristumiskohas liiklejate nähtavust ega

paikneda nähtavuskolmnurkades. Piirete kaugus transpordimaa poolsetest külgedest

minimaalselt 2 m. Kruntide POS 7-8 piirdeaed tuleb rajada 3 m sissepoole transpordimaaga

POS 14 piirnevas küljes, et tagada nähtavus ristmikul. Avausteta müüride ja plankaedade

rajamine on keelatud. Väravad ei tohi avaneda üle tänavajoone. Põhijoonisel on antud

soovituslik piirdeaedade paiknemine.

Planeeringuala heakorra tagamisel tuleb järgida Ülenurme Vallavolikogu 22.05.2007 määruses

nr 13 „Ülenurme valla heakorraeeskiri“ sätestatud nõudeid.

16 Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeringualal maapinna olulist tõstmist ette ei nähta. Vajadusel on lubatud reljeefi

korrigeerida nt hoone all ja ümbruses, juurdepääsuteedel ja parkimisaladel. Lubatud on krundi

POS 12 reljeefi muutmine muldvalli rajamiseks. Põhjendatud juhul ja kooskõlas kohaliku

omavalitsusega on lubatud eeltoodust erinevad lahendused. Krundi täitmist eraldi ette ei nähta.

Tasandus ja koorimistöödel väljatulevat pinnast võib kasutada krundi haljasala kujundamisel.

Vajadusel tuleb täitepinnas ära vedada.

Vertikaalplaneerimine täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Selleks tuleks koostada

vastavasisuline projekt. Seejuures tuleb tagada sademevee äravool hoonest eemale ja tagada,

et sadevesi ei voolaks naaberkruntidele ulatuses, mis takistaks nende kruntide sihtotstarbelist

kasutamist. Sademeveed osaliselt immutada haljasaladel ja osaliselt suunata kraavidesse.

17 Asjakohaste mõjude hindamine ja keskkonnatingimused

planeeringuga kavandatu elluviimiseks

Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid keskkonnamõjuhindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga tuleb planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) §

142 lõike 6 kohaselt üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava

detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist

hindamist (edaspidi KSH). KSH algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

25

eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2

nimetatud valdkonda kuuluvat (antud juhul infrastruktuuri ehitamine ja kasutamine) ja § 6 lõike 4

alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr

224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 2 kohaselt tuleb eelhinnang anda, kui arendatakse

muuhulgas elurajooni.

Planeeritaval maa-alal kavandatava tegevuse kohta on koostatud KSH eelhinnang, eesmärgiga

välja selgitada, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik KSH läbiviimine. KSH eelhinnang

on koostatud algsele lähteülesandele, kus oli planeeritud praegusest suurem tootmishoone

(ehitisealuse pinnaga 20 000 m 2

, kõrgusega 18 m, sh kuumtsinkimistehas). Praegu on

detailplaneeringus potentsiaalset keskkonda mõjutavat tegevust planeeritud vähem

(ehitisealune pind kuni 12 000 m 2

, kõrgus kuni 14 m, kuumtsinkimist ei tule). Eelhinnangu

käigus jõuti tulemusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni, piirkonna

arengusuundi, kavandatava tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada

detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.

Vastavalt KeHJS § 2 2

on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimesetervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnatingimustega arvestamine on

antud juhul igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus. Kaalutluste tulemusena otsustas

Kambja Vallavolikogu mitte algatada KSH-d.

Planeeringulahenduse koostamisel on kaalutud järgmisi võimalikke planeeringuga seotud

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, mille

võimalike tekkivate negatiivsete mõjude vähendamiseks tuleb kasutusele võtta vastavad

leevendusmeetmed (elamutega piirnevatel aladel peab oluline keskkonnahäiring jääma

territooriumi piiresse):

 Majanduslikud, kultuurilised ja sotsiaalsed mõjud – Soinaste küla rahvaarv on tugevas

kasvutrendis, mis viitab kasvavale huvile piirkonnas elamise vastu ning vajadusele uute

elamukruntide ja ka töökohtade järele. Võimaluste tagamine tootmisettevõtete jätkuvaks

arenguks ja töötajate arvu kasvatamiseks toetab piirkonna teenusepakkujate (toitlustajad,

majutusasutused, kauplused jne) arengut. Tiheasustuses mitmeotstarbeliste alade

kavandamine aitab toetada majanduslikku arengut ja vähendab sundliikumisi.

Planeeringuga on kavandatud piirkonda 28 elamuühikut ja üks tootmisühik. Logistiliselt on

nii kavandatud elamud kui ka tootmine heas asukohas parandades piirkonna sidusust.

Tootmise koondamine kompaktselt kokku ühele poole teed vähendab transpordist

tulenevat saastet ja liiklusmüra ning on kooskõlas looduslikke ressursse säästva ja

kestlikku majandusarengut toetavate põhimõtetega. Taristu arendamine ehk kavandatavad

kõnniteed koos valgustusega ja Tamme tänava läbimurre parandavad igapäevase

liikumise mugavust ja ohutust ning suurendavad seeläbi elamumaade atraktiivsust ja

tõstes kinnisvara väärtust. Planeeringu elluviimisega ehitatakse välja tehnovõrgud, mis

teeb ka ümbritsevate alade arendamise lihtsamaks. Teatud määral võib aga ka

olemasolevate teeäärsete elamumaade atraktiivsus langeda, kuna looduslik ala asendub

tehisliku keskkonnaga. Planeeringuala on eraomandis ja sellel ei ole muid kultuurilisi ega

sotsiaalseid objekte, mis oleks kohalikele elanikele olulised. Alale on maaomaniku loal

rajatud ajutine discgolfi park, kuid Kambja valda rajatakse peagi uus 20-rajaline discgolfi

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

26

park, mistõttu piirkonna discgolfi huvilistele vajalik võimalus säilib. Lisaks on kavandatud

planeeringuga ca 1 ha sotsiaalmaad, mis võib pakkuda tulevikus uusi puhke- ja vabaaja

veetmise võimalusi ning kooskäimisvõimalusi.

 Maastikuilme ja looduskeskkond – Planeeringuala hoonestamine toob endaga kaasa

keskkonna ja maastikuilme muutuse ning inimtegevuse mõju suurenemise. Kavandatava

tegevuse realiseerimisel kohaliku maastiku looduslikkus väheneb, kuid seejuures on

oluline, et planeeringuala pole üldkasutatav maa, määratletud väärtusliku maastikuna,

väärtusliku põllumajandusmaana ega muus osas tundlik maa-ala. Lähipiirkond on juba

suuremas osas hoonestatud, seega laiemas plaanis on tegemist pigem keskkonda sobiva

muutusega. Mõju on teatud mõttes ka positiivne kuna tiheasustusalal olev seni kasutusest

väljas ala heakorrastatakse ja hoonestatakse. Planeeritud tegevusest tuleneva negatiivse

visuaalse mõju vähendamiseks on ette nähtud haljastuse säilitamine üldplaneeringus

nõutud mahus ja lisaks ka täiendava haljastuse ning puhverhaljastuse rajamine. Kuna

planeeringuga asendub senine looduslikus seisundis ala tehisliku alaga, siis tuleb

tähelepanu pöörata elurikkuse kao vähendamisele suunatud meetmete rakendamisele.

Elurikkuse suurendamisele võib kaasa aidata ka näiteks teatud alade vähesem niitmine,

okste koristamata jätmine, pesakastide paigaldamine, hekkide rajamine, muruplatside

asemele lillemuru külvamine jne. Arhitektuur ja kavandatud väliruum peab olema

kõrgetasemeline ja planeeritavasse keskkonda sobiv.;

 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – Olulised valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnaallikad

puuduvad, kuid planeeritud tegevusega kaasneb teatav (tänavavalgustuse rajamine,

tootmisterritooriumi valgustus ja elamute valgustus) valguse emissioon. Eelistada tuleks

valgust alla suunavaid ja krundi äärest sissepoole suunavaid lahendusi. Teatud määral

aitab valgust varjata ka planeeringualale kavandatud uushaljastus, sh just kruntide

perimeetrisse kavandatud haljastus. Kaasaegse korrektselt projekteeritud ja ehitatud

valgustuslahenduse korral ei ole oodata valgusreostuse teket. Vältida tootmisterritooriumi

ülemäärast valgustamist. Kõrvalkinnistutel paikneva analoogse tootmistegevuse osas

koostas OÜ Hendrikson & Co 2024. aastal õhusaasteloa vajaduse hinnangu, millest

selgus, et erinevate tootmistegevuste käigus eralduvad summaarsed heitekogused jäävad

allapoole kehtestatud künnisväärtuseid ja õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik.

Kavandatava tegevusega ei tohi põhjustada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75

„Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi

hindamispiirid“ lisa 1 kehtestatud saasteainete piir- või sihtväärtuste ületamist välisõhus ja

keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord,

hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemes“ kehtestatud

lõhna häiringutaseme ületamist.;

 Müra ja vibratsioon - Kavandatava tegevuse realiseerimisega ei põhjustata

ümbruskonnas välismüra normväärtuste ületamisi ning olulised vibratsiooniallikad

puuduvad. Tootmistegevus on viidud planeeringuala piires elamutest võimalikult

kaugele. Olemasolevaga analoogne tootmistegevus hakkab toimuma tootmishoone

sees ja ei ole alust eeldada, et tegevus võiks häirida lähipiirkonna elanikke õhtusel,

öisel ja/või puhkeajal. Kõrvalkinnistutel paikneva analoogse tootmistegevuse müra

mõõtmistel tootmisruumides ei ole tuvastatud ülenormatiivset müra. Teatud määral

aitab planeeringualal tekkivat võimalikku müra leevendada planeeritud puhverala, koos

muldvalli ja mitmerindelise haljastusega. Haljastus aitab vähendada kajade levikut ja

leevendada psühholoogiliselt tajutavat müra. Tootmisterritooriumil on võimalk kasutada

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

27

müra neelavaid paneele seintel või katustel, kui müra peegeldub näiteks hoonetelt

tagasi. Müratõkkeseinte puhul tuleb paigutada müratõke võimalikult müraallika

lähedale. Hoonete tehniliste seadmete valikul ja paigutamisel arvestada naaberhoonete

paiknemisega. Arvestada tuleb sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded

müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. Eeldatavalt ei ole kavandatud tegevusega seotud

transpordivahendite liikumine kuigi tihe, seetõttu liiklusmüra taseme üldine suurenemine

ei ole oluline. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja

vibratsiooni tasemeid, aga sellisel juhul on tegu lühiajalise ja mööduva mõjuga.

Müraallika valdaja peab tagama, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset

ületavat müra. Planeeringuala liikluse, ehitus- ja kasutusaegne müra ei tohi ületada

lähedal asuvatel müratundlikel maa-aladel keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr

71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ kehtestatud mürataseme normatiive. Ehitusmüra tasemed ei tohi

lähedusse jäävatel müratundlikel maa-aladel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada

määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha päevadel kella 07.00-19.00.

Ehitus- ja kasutusaegne vibratsioon ei tohi ületada läheduses asuvates elamutes

sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ §3 kehtestatud

piirväärtusi.;

 Pinnas ja veestik - Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, mis

tähendab, et tegemist on kõrge reostusohtlikkusega alaga. Seetõttu on reovesi

kavandatud juhtida ühiskanalisatsiooni, et saasteained ei jõuaks põhjavette. Parklasse

kogunev vesi tuleb enne sademeveekanalisatsiooni suunamist puhastada õli- ja

liivapüüduriga. Planeeringuala veevarustus tagatakse ühisveevärgist. Reostusohu

vältimiseks tuleb tagada nõuetekohane keskkonnatingimusi arvestav reovee ja

veevarustuse lahendus, sh tuleb tagada vajalik ruumivajadus tagamaks nõuetekohased

kujad. Tootmistegevusega ei teki tehnoloogilist heitvett. Kemikaalide pinnasse sattumise

välistamiseks väljaspool tootmishooneid kemikaale ei ladustata. Kavandatava

arendustegevusega rajatavad suure ehitisealuse pinnaga hooned ja laoplatsid võivad

mõjutada sademevee kogunemist ja käitumist piirkonnas. Sademevee käitlemisel on

soovitatav maksimaalselt kasutada looduslähedasi viibeaega suurendavaid lahendusi ja

kavandada sademevee kogumislahendused. Minimeerida tuleb vett läbilaskmatute

pindade osakaalu.;

 Jäätmed - Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning

seadusandlusele. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse prügikonteineritesse.

Majandustegevusest tekkivaid jäätmeid tuleb käsitleda olmejäätmetest eraldi. Tekkivad

jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba omavatele ettevõtetele ning tagada vaba juurdepääs

konteineritele. Rakendama peab jäätmete sorteerimist vastavalt Keskkonnaministri

03.06.2022 määrusele nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord

ning sorditud jäätmete liigitamise alused“. Jäätmete äravedu korraldatakse vastavalt

Kambja valla jäätmehoolduseeskirjale (määrus nr 5, 19.04.2011). Tavapärasest suurem

jäätmete teke on seotud ka ehitustöödega. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki

tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

28

jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule

ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.;

 Liiklus - Kavandatava tegevuse elluviimine suurendab liikluskoormust planeeringualal ja

naabruses paiknevatel teedel. Samas ei saa seda pidada antud ala asukohta silmas

pidades oluliseks ning olulist liiklusmüra ja liiklusest põhjustatud õhusaaste tasemete

tõusu eeldatavalt ei kaasne. Tamme tänavale ja Tõrvandi teele raskeveokite liiklust ei

planeerita. Planeeringuga kavandatakse uued kõnniteed, mis muudavad jalakäijate

liikumise ohutumaks. Tamme tänava läbilõike planeerimine muudab piirkonna elanike

igapäevase liiklemise mugavamaks. Kuna juurdepääsusid planeeringualale on mitu, siis

jaotub liikluskoormus ka erinevas kohas paiknevate ristumiskohtade vahel.

 Energiakasutus - Uute hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia

säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning võimalusel näha ette võimalusi

energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks. Rakendada

tuleb energia ja kütuse tõhusat kasutamist ja kasutada parimaid võimalikke tehnoloogiaid.;

 Õnnetuste esinemine - Kavandatava tegevusega kaasneda võivateks õnnetusteks on

kemikaalide lekkimine ja tuleoht. Väljaspool tootmishooneid kemikaale ei ladustata.

Tuleõnnetusohu minimeerimine toimub peamiselt hoonete projekteerimise faasis

asjakohaste tuleohutusmeetmete projekteerimise, hädaolukorra lahendamise plaani

koostamise ja rakendamisega. Õnnetuste esinemine ja nende tagajärjel avalduvate

mõjude esinemine on vähetõenäoline.;

 Ehitustegevus - Teatav negatiivne lühiajaline mõju võib esineda ka ehitustegevuse käigus

(nt mõju pinnasele ja taimestikule, ehitusjäätmete teke, vibratsioon, müra, tolm, jäätmed

jms). Ehituse käigus avaldatakse negatiivset mõju pinnasele, kuid need mõjud on

lokaalsed ja lühiajalised. Kaevanditest eemaldatud pinnast on soovitav kasutada osaliselt

kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevetöödest ülejääva kaevise kasutamiseks

planeeringualast väljaspool, tuleb esitada taotlus Keskkonnaametile ja saada vastav luba

(maapõueseaduse § 97 lg 1 alusel on vaja Keskkonnaameti luba ehitamisel üle jääva

kaevise tarbimisel või võõrandamise juhtudel, kui kaevise kogus on suurem kui 5000

kuupmeetrit). Ehitustegevuse käigus tuleb kinni pidada headest tavadest ja kõikidest

kehtestatud keskkonnakaitselistest nõuetest, ette näha piisavad leevendusmeetmed ning

arvestada, et ehitustegevustest lähtuvad mõjud ei ületaks lubatud piirnorme. Tuleb järgida,

et hoone ja tehnovõrkude rajamise käigus oleks mõjutatud võimalikult väike maa-ala ning

vältida reostuste tekkimist.

 Kliimamuutused - Seoses kliimamuutustega sagenevad järjest enam ekstreemsed

ilmastikuolud, sh tormid, valingvihmad, üleujutused ja äärmuslikud temperatuurid. Sellest

tulenevalt on oluline: säilitada olemasolevat väärtuslikku haljastust ja looduslikku

pinnareljeefi; uute hoonete ehitamisel ja rajatiste püstitamisel tuleb tähelepanu pöörata

nende vastupidavusele äärmuslike ilmastikuolude puhul; tuleb tagada säästlike

sademeveesüsteemide kasutamine sh sademevee korduvkasutamine, viibeaja

suurendamine ja dreenivate pinnakatete kasutamine.

18 Radooniriski vähendamise võimalused

Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne õhust raskem gaas. Siseõhku tungib

radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Peamine

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

29

radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Suitsetamine

muudab radooniprobleemi oluliselt hullemaks, sest suitsu enda mõjule lisanduvad

suitsuosakestele kinnitunud radooni tütarproduktide emiteeritud kiirgus ja radoonist tulenev

kiirgus.

Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile (2023) on planeeringualal keskmise või madala

radoonisisaldusega pinnas (30-50 kBq/m 3

). Radooniriski levilate kaardil on märgitud

radooniohtlikud alad, mis annavad piirkondade üldise iseloomustuse. Radoonisisaldus võib

varieeruda võrdlemisi väikeste vahemaade tagant üpriski oluliselt ning seetõttu tuleb

planeeritaval maa-alal ka enne eluhoonete ehitamist kindlaks teha pinnase radooniriski suurus

ning tagada radooniohutu keskkond siseruumides, rakendades vajadusel hoonete

projekteerimisel EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ meetmeid. Hoonete elu-, puhke- ja tööruumides peab aasta

keskmine radoonisisaldus ruumiõhus olema väiksem kui 200 Bq/m³. Soovitav on teha pinnase

mõõtmine enne hoone projekteerimist ja pärast ehitamist mõne aasta pärast uuesti.

Madala radoonitaseme tagamiseks hoones tuleks kasutusele võtta järgmisi meetmed:

 tagada tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt

ventileeritav betoonplaatpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse

sundventilatsioon);

 tagada hoones nõuetekohane ventilatsioon ja regulaarne tuulutamine;

 esimese korruse põrandaaluse tuulutamine ja isoleerimise vastava kilega;

 hea ehituskvaliteet ja kvaliteetsete materjalide kasutamine.

19 Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestusaladele ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja

hoonetevaheliste kujadega, lähtudes siseministri 30. märtsi 2017. a määrusest nr 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded“. Minimaalne hoonetevaheline kuja peab elamutel olema 8 m.

Ühe krundi piires võib lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi kui sellised hooned on samast

tuleohutusklassist. Juhul, kui abihoonete vahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku

piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritavad tootmishooned VI kasutusviisiga ja ridaelamud

ning üksikelamud I kasutusviisiga hooned. Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt

hoonete kasutusviisile, korruselisusele ja töötajate arvule määratud äri-ja tootmishoonetele TP2

ja eluhoonetele TP3. Ehitiste täpsed tulepüsivusklassid määratakse edasise projekteerimise

käigus.

Päästemeeskonnale tuleb tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks

juurdepääs ettenähtud päästetehnikaga, arvestades EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa

7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ toodud nõudeid.

20 Servituutide vajaduse määramine

Kehtivad servituudid on esitatud tabelis 10 ning on näidatud joonistel 2, 4 ja 5.

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

30

Tabel 10. Olemasolevad servituudid

Teeniv kinnisasi Valitsev isik/kinnisasi Servituudi sisu

Jaani

(k/ü 94901:007:1641)

Leetsi

(k/ü 94901:007:1640)

Elektrivõrgu valdaja

Isiklik kasutusõigus elektripaigaldise

(maakaabelliini) ehitamiseks, omamiseks ja

majandamiseks.

Jaani

(k/ü 94901:007:1641)

Leetsi

(k/ü 94901:007:1640)

Sidevõrgu valdaja

Isiklik kasutusõigus elektroonilise side võrgu

ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks,

kasutamiseks ja likvideerimiseks.

Jaani

(k/ü 94901:007:1641)

Veevõrgu valdaja

Isiklik kasutusõigus veetorustiku ehitamiseks,

omamiseks, kasutamiseks ja korrashoiuks.

Käesoleva detailplaneeringuga määratakse vajadus alljärgnevate servituutide seadmiseks

(tabel 11). Servituudid seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele.

Servituudialade ulatus määratakse tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi

ulatuses. Servituudialad on näidatud planeeringu joonistel 4 ja 5.

Tabel 11. Servituutide seadmise vajadus

Teeniv kinnisasi Valitsev isik/kinnisasi Servituudi sisu

POS 1, POS 2, POS

11, POS 12

Sademevee-

kanalisatsioonivaldaja

Isiklik kasutusõigus. Sadeveetoru valdajal on

õigus rajada, hooldada ja kasutada läbi teeniva

kinnisasja kulgevat sadeveetoru.

POS 3, POS 4, POS

11, POS 12

Sademevee-

kanalisatsioonivaldaja

Isiklik kasutusõigus. Sadeveetoru valdajal on

õigus rajada, hooldada ja kasutada läbi teeniva

kinnisasja kulgevat sadeveetoru.

POS 5, POS 6

Sademevee-

kanalisatsioonivaldaja

Isiklik kasutusõigus. Sadeveetoru valdajal on

õigus rajada, hooldada ja kasutada läbi teeniva

kinnisasja kulgevat sadeveetoru.

Juhani maaüksus

(k/ü 94901:007:1642)

Sademevee-

kanalisatsioonivaldaja

Isiklik kasutusõigus. Sadeveetoru valdajal on

õigus rajada, hooldada ja kasutada läbi teeniva

kinnisasja kulgevat sadeveetoru.

Tõrvandi tee lõik 4

(k/ü 28301:001:1720)

POS 1-16/Kambja vald

Reaalservituut (teeservituut) või sundvalduse

seadmine avaliku juurdepääsu võimaldamiseks.

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

31

Teeniv kinnisasi Valitsev isik/kinnisasi Servituudi sisu

Tõrvandi tee lõik 6

(k/ü 94901:006:0096)

POS 1-16/Kambja vald

Reaalservituut (teeservituut) või sundvalduse

seadmine avaliku juurdepääsu võimaldamiseks.

POS 1 POS 2 Reaalservituut (teeservituut) kinnistu igakordse

omaniku kasuks juurdepääsu võimaldamiseks.

POS 2 POS 1 Reaalservituut (teeservituut) kinnistu igakordse

omaniku kasuks juurdepääsu võimaldamiseks.

POS 3 POS 4 Reaalservituut (teeservituut) kinnistu igakordse

omaniku kasuks juurdepääsu võimaldamiseks.

POS 4 POS 3

Reaalservituut (teeservituut) kinnistu igakordse

omaniku kasuks juurdepääsu võimaldamiseks.

POS 5 POS 6 Reaalservituut (teeservituut) kinnistu igakordse

omaniku kasuks juurdepääsu võimaldamiseks.

POS 6 POS 5 Reaalservituut (teeservituut) kinnistu igakordse

omaniku kasuks juurdepääsu võimaldamiseks.

Paju

(k/ü 94901:006:0182)

Veevõrgu valdaja

Isiklik kasutusõigus. Veevõrgu valdajal on õigus

rajada, hooldada ja kasutada läbi teeniva

kinnisasja kulgevat veetoru.

Ratasepa

(k/ü 94901:007:1843)

Kanalisatsioonivõrgu

valdaja

Isiklik kasutusõigus. Kanalisatsioonivõrgu valdajal

on õigus rajada, hooldada ja kasutada läbi

teeniva kinnisasja kulgevat kanalisatsioonitoru.

POS 5 Elektrivõrgu valdaja

Isiklik kasutusõigus elektripaigaldise (õhuliini)

ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks.

Tõrvandi tee lõik 4

(k/ü 28301:001:1720)

Elektrivõrgu valdaja

Isiklik kasutusõigus elektripaigaldise (elektrikaabli)

ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks.

Tõrvandi tee lõik 4

(k/ü 28301:001:1720)

Sidevõrgu valdaja

Isiklik kasutusõigus. Sidevõrgu valdajal on õigus

rajada, hooldada ja kasutada läbi teeniva

kinnisasja kulgevat veetoru.

Tõrvandi tee lõik 4

(k/ü 28301:001:1720)

Veevõrgu valdaja

Isiklik kasutusõigus. Veevõrgu valdajal on õigus

rajada, hooldada ja kasutada läbi teeniva

kinnisasja kulgevat veetoru.

Tõrvandi tee lõik 4

(k/ü 28301:001:1720)

Kanalisatsioonivõrgu

valdaja

Isiklik kasutusõigus. Kanalisatsioonivõrgu valdajal

on õigus rajada, hooldada ja kasutada läbi

teeniva kinnisasja kulgevat kanalisatsioonitoru.

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

32

Teeniv kinnisasi Valitsev isik/kinnisasi Servituudi sisu

Tõrvandi tee lõik 4

(k/ü 28301:001:1720)

Gaasivõrgu valdaja

Isiklik kasutusõigus. Gaasivõrgu valdajal on õigus

rajada, hooldada ja kasutada läbi teeniva

kinnisasja kulgevat kanalisatsioonitoru.

21 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nende ulatus

Planeeringualal piiravad tegevust muud seadustest tulenevad kitsendused, mis on loetletud

alljärgnevalt:

 tegevuspiirangud tänava kaitsevööndis, mis on kooskõlas ehitusseadustikuga;

 tegevuspiirangud elektri kaabelliinide kaitsevööndis, mis on kooskõlas määruses „Ehitise

kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad

nõuded“ sätestatuga;

 tegevuspiirangud ühisvee- ja kanalisatsioonitrasside kaitsevööndites, mis on kooskõlas

seaduses „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“ sätestatuga;

 tegevuspiirangud gaasitorustiku kaitsevööndis, mis on kooskõlas määruses „Ehitise

kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad

nõuded“ sätestatuga;

 tegevuspiirangud sidekommunikatsiooni kaitsevööndis, mis on kooskõlas määruses

„Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded“ sätestatuga.

22 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine.” EVS

809-1:2002. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed on:

 tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus, varjuliste alade

vältimine;

 konkreetsed ja selgelt eristuvad juurdepääsud piirkonnale;

 tagumiste juurdepääsude vältimine krundile ja hoonetele;

 laoplatsid ja elamukrundid eraldada piirdeaedadega;

 korrashoid, sh sotsiaalmaa korrashoid ja selge kujundus;

 tänavavalgustus, kõnniteed, suunaviidad tekitavad turvatunde;

 vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine;

 süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine.

 vastupidavate ehitusmaterjalide, ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab

sissemurdmiste riski;

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

33

23 Planeeringu rakendamine

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Detailplaneering on

pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi koostatavatele ehituslikele projektidele.

Kohalik omavalitsus võib anda välja planeeringus toodud nõudeid täpsustavaid

projekteerimistingimusi. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama

kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema

kooskõlastatud ja kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.

Arendaja kohustus on teostada esmalt detailplaneeringukohased maakorralduslikud

toimingud. Arendaja tagab detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse realiseerimiseks

vajalike avalikult kasutatavate teede ja nendega seotud rajatiste (sh sõidutee, kõnnitee,

välisvalgustus, kaitsehaljastusega muldvall, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised)

väljaehitamise ja sellega seotud kulutuste kandmise detailplaneeringus ja vastavasisulises

lepingus sätestatud viisil, mahus ja ulatuses. Rajatiste väljaehitamine on detailplaneeringuga

planeeritud hoonete rajamise tingimuseks (enne hoonetele ehituslubasid ei väljastata).

Arendajal on kohustus muldvall ja kaitsehaljastus rajada enne äri- ja tootmishoonetele ehitusloa

väljastamist. Planeeritud avalikult kasutatava tee üleandmise vallale ja avaliku kasutuse

tingimused määratakse samuti Kambja valla ja arendaja vahelise vastavasisulise lepinguga.

Vastavasisuline leping sõlmitakse Kambja valla ja arendaja vahel enne detailplaneeringu

kehtestamist. Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt arendaja ja võrguvaldajate

kokkulepetele ning servituudilepingud sõlmitakse arendaja, võrguvaldajate ja kinnistuomanike

kokkulepetele tuginedes. Servituutide kanded kinnistusraamatus peavad olemas olema enne

ehituslubade väljastamist. Planeeritud ehitusõigus realiseeritakse krundivaldaja poolt.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne Kambja vallale kohustust detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Kui planeeringuala

realiseerimisega ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist, on

kohalikul omavalitsusel (Kambja Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud detailplaneering

kehtetuks. Planeeringut on lubatud realiseerida etappide kaupa.

Planeeringu elluviimise orienteeruv järjekord:

1. Planeeringujärgsete katastriüksuste moodustamine.

2. Vajalike servituutide seadmine.

3. Avalikult kasutatavate teede, tehnovõrkude ja rajatiste ehitamiseks tehniliste tingimuste

taotlemine, ehitusprojektide koostamine, kooskõlastamine ja ehituslubade taotlemine.

Ehituslubade väljastamine ja planeeritud teede, tehnovõrkude, rajatiste ehitamine ning

kasutusloa saamine.

4. Planeeringujärgsete hoonete ehitusprojektide koostamine, kooskõlastamine, ehituslubade

taotlemine ja väljastamine. Hoonete kasutuslubade taotlemine ja väljastamine.

Planeeringuga ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltel. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkinnistute omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi

omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei

või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti

tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee,

suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või kasutamise

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

34

käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

35

B KOOKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite ja tehnovõrgu valdajatega.

Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte on toodud tabelis 12.

Tabel 12. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Koostöö

Jrk Ametiasutus/

kinnistu omanik

Kuupäev Nõusoleku asukoht Nimi ja ametinimi

1 Elektrilevi OÜ 22.08.2023 Eraldi lehtedel, lk Maie Erik, Elektrilevi OÜ volitatud

esindaja

Märkused: Kooskõlastatud tingimustel - Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

2 Raadimõisa Gaas

OÜ

24.08.2023 Eraldi lehtedel, lk Toomas Ruusmaa, müügijuht

Märkused: -

3 Telia Eesti AS 28.08.2023 Eraldi lehtedel, lk Kaino Ütt-Ütti, Telia Eesti AS

volitatud esindaja

Märkused: Projekt kooskõlastatakse märkustega.

4 AS Tartu Veevärk 12.09.2023 Eraldi lehtedel, lk Peeter Pindma, arendusjuht

Märkused: Üle vaadatud 23ARE-3-DP-16.

5 Ratasepa mü omanik 19.09.2023 Eraldi lehtedel, lk Tambet Kibal, Tiina Pikk

Märkused: Olen nõus, et detailplaneeringuga nähakse ette kanalisatsioonitorustiku rajamine

Ratasepa maaüksuse lääne osasse kuni seal olemasoleva kanalisatsioonikaevuni vastavalt allolevale

skeemile ja planeeringu tehnovõrkude joonisele (joonis 5).

6 Paju mü omanik 10.10.2023 Eraldi lehtedel, lk Aiki Laaneots, Kadi Laaneots

Märkused: Olen nõus, et detailplaneeringuga nähakse ette veetorustiku rajamine Paju maaüksuse

ida osasse Tõrvandi tee äärde vastavalt allolevale skeemile ja planeeringu tehnovõrkude joonisele (joonis

5).

7 Tõrvandi tee lõik 4

mü omanik

15.04.2024 Eraldi lehtedel, lk Virgo Vutt, Airi Undrits

Märkused: Sisu on välja toodud servituutide seadmise lepingus.

Kooskõlastused

Jrk Ametiasutus/

kinnistu omanik

Kuupäev Nõusoleku asukoht Nimi ja ametinimi

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

36

1 Päästeamet 06.06.2024 Eraldi lehtedel, lk Gennadi Apevalov, Lõuna

päästekeskuse ohutusjärelvalve

büroo peainspektor

Märkused: Kooskõlastatud.

2 Terviseamet 30.12.2025 Eraldi lehtedel, lk Aira Varblane, vaneminspektor

Märkused: Amet tutvus esitatud planeeringu materjalidega ning märgib järgmist: Äri- ja

tootmismaade ja elamumaade vahele on kavandatud arvestatava laiusega puhveralad; Veevarustuse

planeerimisel lähtutakse Tartu Veevärk AS poolt väljastatud tehnilistest tingimustest ning juhime

tähelepanu, et planeeritava ala joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama

sotsiaalministri 24.09.2019 määruses nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid

ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ toodule; Planeeringu seletuskirjas on käsitletud radooni, müra,

vibratsiooni ja valgusreostuse mõju ning välja toodud vähendamise meetmeid. Müra osas on planeeringu

seletuskirjas hinnatud, et rajataval tootmisalal hakkab tootmistegevus toimuma tootmishoone sees ja ei ole

alust eeldada, et tegevus võiks häirida lähipiirkonna elanikke õhtusel, öisel ja/või puhkeajal arvestades, et

kõrval kinnistutel paikneva analoogse tootmistegevuse müra mõõtmistel tootmisruumides ei ole tuvastatud

ülenormatiivset müra; Amet soovib täiendavalt juhtida tähelepanu, et hoonetes tuleb arvestada

sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“; Planeeringu seletuskirjas radooni

käsitlevas peatükis viidatakse standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks

uutes ja olemasolevates hoonetes“, kuid see ei ole enam kehtiv. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu

keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“ toodule. Tulenevalt eeltoodust kooskõlastab amet PlanS § 133 lõike 1 alusel Kambja vallas

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu.

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

37

C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD

MATERJALID

Joonis 1. Situatsiooniskeem________________________________________________ M 1:10000

Joonis 2. Olemasolev olukord _______________________________________________ M 1:1000

Joonis 3. Kontakvööndi funktsionaalsed seosed _______________________________ M 1:2000

Joonis 4. Põhijoonis _______________________________________________________ M 1:1000

Joonis 5. Tehnovõrkude joonis ______________________________________________ M 1:1000

Joonis 6. Illustratsioon ________________________________________________________skeem

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

38

D LISAD

1. Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek (30.09.2020)

2. Soinaste külas Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) eelhinnang (16.12.2020)

3. Kambja Vallavalitsuse kiri nr 6-1/41-3 „Seisukoha küsimine Soinaste külas asuvate Jaani ja

Leetsi maaüksuste detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

mittealgatamise eelnõule“ (04.02.2021)

4. Põllumajandus- ja Toiduameti kiri nr 6.2-1/1297-1 „Seisukoht Soinaste külas asuvate Jaani

ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise mittealgatamise eelnõule“ (10.02.2021)

5. Keskkonnaameti kiri nr 6-5/21/2499-2 „Seisukoht Jaani ja Leetsi detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta“ (25.02.2021)

6. Leping nr 12-17/48 detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ja Kambja valla tehnilise

taristu rajamise rahaliseks toetamiseks (19.08.2021)

7. Kambja Vallavolikogu otsus nr 159 „Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste

detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõjude

strateegilise hindamise mittealgatamine“ (21.09.2021)

8. Soinaste külas asuvate Jaani (kü tunnus 94901:007:1641) ja Leetsi (kü tunnus

94901:007:1640) maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu lähteülesanne (21.09.2021)

9. Detailplaneeringu koostamise algatamise teade Kambja valla veebilehel (21.09.2021)

10. Detailplaneeringu koostamise algatamise teade piirinaabritele (18.10.2021)

11. Detailplaneeringu koostamise algatamise teade Ametlikes Teadaannetes (18.10.2021)

12. Detailplaneeringu koostamise algatamise teade Postimehes (18.10.2021)

13. Detailplaneeringu koostamise algatamise teade Kambja Valla Sõnumites nr 9 (268)

(22.10.2021)

14. Planeeringuala lähipiirkonna elanike vaie (13.10.2021)

15. Planeeringuala lähipiirkonna elaniku vaie (15.10.2021)

16. Planeeringuala lähipiirkonna elaniku vaie (18.10.2021)

17. Detailplaneeringu eskiislahendust tutvustava arutelu teade (02.02.2022)

18. Seisukoht detailplaneeringu eskiislahendusele (14.02.2022)

19. Seisukoht detailplaneeringu eskiislahendusele nr 1/22 (14.02.2022)

20. Detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu protokoll (15.02.2022)

21. AS Respo Haagised seisukohad arvamustele (24.03.2022)

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

39

22. Detailplaneeringu eskiislahenduse arutelu protokoll (12.05.2022)

23. Kambja Vallavalitsuse kiri nr 6-1/41-13 „Kambja Vallavalitsuse seisukoht esitatud

seisukohtadele“ (23.05.2022)

24. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 432407 (23.11.2022)

25. Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 37462075 (28.11.2022)

26. Raadimõisa Gaas OÜ tehnilised lähteandmed (22.02.2023)

27. AS Tartu Veevärk tehnilised tingimused nr 23ARE-2-DT-14 (16.05.2023)

28. Elektrilevi OÜ projekti kooskõlastus nr 6603816782 (22.08.2023)

29. Raadimõisa Gaas OÜ projekti kooskõlastus (24.08.2023)

30. Telia Eesti AS projekti kooskõlastus nr 38192852 (28.08.2023)

31. AS Tartu Veevärk AS projekti kooskõlastus nr 23ARE-3-DP-16 (12.09.2023)

32. Ratasepa maaüksuse omanike nõusolek (19.09.2023)

33. Paju maaüksuse omanike nõusolek (10.10.2023)

34. Tõrvandi tee lõik 4 servituutide seadmise leping (15.04.2024)

35. Kambja Vallavalitsuse kiri nr 6-1/41-17 „Detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks“

(04.06.2024)

36. Päästeameti kooskõlastus (06.06.2024)

37. Keskkonnaameti kiri nr 6-2/25/4600-2 „Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneering“

(25.03.2025)

38. Maa- ja Ruumiameti kiri nr 6-3/25/4142-3 „Ettepanekud Kambja vallas Soinaste külas Jaani

ja Leetsi detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta“ (23.04.2025)

39. Kambja Vallavalitsuse kiri nr 6-1/41-33 „Teade detailplaneeringu avaliku arutelu

edasilükkamisest“ (07.05.2025)

40. Kambja Vallavalitsuse kiri nr 6-1/41-35 „Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu

eelnõu avalikustamise järgse avaliku arutelu toimumise teade (21.05.2025)

41. Vallavalitsuse seisukohad esitatud arvamustele (29.05.2025)

42. Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu avaliku väljapaneku

järgse avaliku arutelu protokoll (04.06.2025)

43. Kambja Vallavolikogu otsus nr 57 „Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste

detailplaneeringu täiendatud lähteseisukohtade kinnitamine“ (27.08.2025)

44. Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu lähteseisukohad

(27.08.2025)

45. Detailplaneeringu täiendatud lähteseisukohtade kinnitamise teade Kambja valla veebilehel

(03.09.2025)

46. Maa- ja Ruumiameti kiri nr 6-3/25/4142-7 „Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala

detailplaneeringust“ (24.11.2025)

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

40

47. Terviseameti kooskõlastus (30.12.2025)