Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaloa esmataotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimine ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaja pikendamine

Maa- ja Ruumiamet [email protected] Transpordiamet [email protected] OÜ Forek [email protected] Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus [email protected]

05.05.2026 nr DM-133628-21

Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaloa esmataotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimine ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaja pikendamine

OÜ Forek (registrikood 14270074, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 158/1, 11317) esitas 29.09.2025 Keskkonnaametile taotluse Anelema V dolokivikarjääris maavara kaevandamiseks, viimane parandustaotlus esitatud 02.04.2026 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 02.04.2026 nr DM-133628-17). Taotlus on registreeritud KOTKAS-s menetluse nr M-133628 juurde. OÜ Forek taotleb maavara kaevandamise luba Anelema V dolokivikarjääris, eesmärgiga kaevandada Anelema maardla täitedolokivi aktiivse tarbevaru plokke 33 ja 34. Luba taotletakse 5 aastaks.

Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Anelema külas jäädes eraomandisse kuuluvatele kinnistutele Järveääre (katastritunnusega 63801:001:1193), Iirise (katastritunnusega 63801:001:0960) ja Põlde (katastritunnusega 63801:001:0959).

Keskkonnaamet edastab Teile tutvumiseks ja seisukoha saamiseks Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaloa taotluse kohta koostatud eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu. Palume esitada seisukoht esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul, s.o hiljemalt 20.05.2026. Kui seisukohta ei ole ette antud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse KMH algatamine Teie seisukohata.

Tulenevalt arvamuste ja ettepanekute küsimise vajadusest Anelema V dolokivikarjääri KMH eelhinnangu ning KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta pikendab Keskkonnaamet KMH algatamise otsuse tegemise tähtaega kuni 01.06.2026. Võimalusel tehakse otsus siiski varem.

Lisateave

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 11 lg 2, 11 lg 2 1, 11 lg 22

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Haldusmenetluse seadus § 41

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisa: Lisa 1_Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine_eelnõu.pdf

Teadmiseks: Raimond Kattago

Maigi Säinas 5918 4357 [email protected]

2(2)

EELNÕU

21.04.2026

Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine

1. OTSUS

Lähtudes alljärgnevast, OÜ Forek poolt 02.04.2026 esitatud Anelema V dolokivikarjääri

keskkonnaloa taotlusest nr T-KL/1030111-4 ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹

lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri

16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ning Põhja-Pärnumaa

Vallavolikogu 15.04.2026 otsusele nr 16, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaloa

taotlusele.

1.1.1. Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaloa taotluse menetlemisel arvestada

alljärgnevate keskkonnameetmetega:

1.1.1.1. Lubatud tööaeg karjääris ja väljaveol 8:00-18:00 esmaspäevast reedeni. Laupäev ja

pühapäev ning riiklikel pühadel tööd ega väljavedu ei toimu;

1.1.1.2. Teostada karjääri mõjupiirkonda jäävate kaevude (Mardi-Jaani, Jaagu-Andrese,

Põlde, Matsu kinnistutel) põhjavee kvaliteedi ning veetaseme seiret üks kord aastas;

1.1.1.3. Juhul kui loa omaniku tegevuse tõttu peaks piirkonna majapidamiste veevarutuses

ilmnema häiringuid, siis on loa omaniku kohustus häiringud koheselt kõrvaldada;

1.1.1.4. Kui loa omaniku väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud kaevandamisega, tuleb

kaevandajal tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang, kas kaevude

veetaseme ja vee kvaliteedi muutused on tingitud kaevandamisest. Eksperthinnang tuleb

esitada Keskkonnaametile ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele;

1.1.1.5. Kui eksperthinnanguga on tõendatud, et veetase karjääri mõjupiirkonnas olevates

kaevudes on langenud tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet on halvenenud

kaevandaja tegevuse tõttu, siis tuleb arendajal asendada need sügavamatest veekihtidest

toituvate kaevudega ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud (s.h. põhjendatult vanade

kaevude tamponeerimine ja uute veetrasside toomine hooneteni). Uued kaevud tuleb rajada

nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul;

1.1.1.6. Karjäärist kaevise transportimisel kasta transportteid. Sademetevaesel perioodil,

kui ööpäeva keskmine välitemperatuur on üle +5 kraadi, niisutada mäeeraldisel kaevise

transpordiks kasutatavaid sõiduteid pidevalt. Kuivadel ilmastikutingimustel kasutada

materjali veoks koormakatteid ja valida sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peeni

osakesi;

1.1.1.7. Rajada vähemalt 3 m kõrgused müratõkkevallid karjääri lääne ja lõuna suunale;

2

1.1.1.8. Väljaveoks kasutatavate teede seisundi tagamiseks ja jooksvate hooldustööde osas

keskkonnaloa omanikul teha tihedat koostööd tee omanikega ja kasutamiseajal pidevalt

jälgida, et tee seisukord ei halveneks ning vastaks majandus-ja kommunikatsiooniministri

14.07.2015 määrus nr 92 toodud nõuetele;

1.1.1.9. Enne kaevandamise alustamist ning kuivendusvee juhtimisel Angoja ojja

tuleb mõõta Angoja vee ja kuivendusvee vastavad hüdrokeemilised näitajad. Kui näitajad

erinevad üle 10%, tuleb leida hüdrotehnilised lahendused, mis vähendavad setete, toitainete

ja pH mõju ojale. Mõõtmise tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile.

1.2. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid

ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. OÜ Forek (registrikood 14270074, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu

mnt 158/1, 11317) esitas 29.09.2025 Keskkonnaametile taotluse Anelema V dolokivikarjääris

maavara kaevandamiseks, viimane parandustaotlus esitatud 02.04.2026 (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 02.04.2026 nr DM-133628-17). Taotlus on

registreeritud KOTKAS-s menetluse nr M-133628 juurde. OÜ Forek taotleb maavara

kaevandamise luba Anelema V dolokivikarjääris, eesmärgiga kaevandada Anelema maardla

täitedolokivi aktiivse tarbevaru plokke 33 ja 34. Luba taotletakse 5 aastaks.

2.2. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele

(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning

kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS

§ 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

Keskkonnaamet võttis Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaloa taotlusse menetlusse ja teavitas

keskkonnaloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid 19.12.2025 kirjaga nr DM133628-

9. Keskkonnaloa taotlus on 19.12.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Avalikustamise käigus esitati üks arvamus.

Eraisik R.K. esitas 18.02.2026 arvamuse (registreeritud KOTKAS-s 20.02.2026 nr DM-

13362813). Kodaniku mure seisnes peamiselt Põhja-Pärnumaal Põlde kinnistule

detailplaneeringu algatamisega, mille kohaselt soovitakse tiigi või tiikide rajamist vesiviljeluse

eesmärgil, kuna selline tegevus eeldab dolomiidi kaevandamist vahetus läheduses ja millega

võivad kaasneda pöördumatud keskkonna mõjud varale, elule ja tervisele. Kaevandamisega

kaasnev tolm, müra, vibratsioon ja veerežiimi muutumise risk häiriks ebamõistlikult ja talumatult

palju, kaasaarvatud teisi lähedale jäävate kinnistute elanikke.

Lisaks on eraisik toonud välja ettepanekud:

3

1. Korrastada varasemalt dolomiidi kaevandamisega rikutud ala ja kujundada tiikideks nii, nagu

seda lubatud on kaevandaja poolt. Koosolek, kus lubadused välja anti, toimus detsembris 2007.

aastal AS Reiden Dolomiidi kontoris, kus olid kohal ka Halinga vallavalitsuse esindajad ja mitmed

naaberkinnistute omanikud-esindajad. Täpsema meeldetuletamise koosolekuks oleme valmis; 2.

Palume korraldada koosolek Anelema dolomiidi karjääris kaevandamisest tulenevate keskkonna

mõjude aruteluks. On lubadusi, mis eelnimetatud koosoleku järgselt täideti, kuid on lubadusi, mis

siiani täitmist pole leidnud.

Keskkonnaamet vastas eraisikule e-posti teel järgnevalt:

Detailplaneeringu muredega palume pöörduda kohaliku omavalitsuse poole (KOV; Põhja

Pärnumaa vald). Hetkeolukord keskkonnaloa (kaevandamise) menetluses (M-133628) on järgnev:

Taotlus on võetud menetlusse ning taotlus on saadetud KOV-i arvamuse avaldamiseks.

PõhjaPärnumaa Vallavalitsus pikendas 12.02.2026 kirjaga nr 6-2/2300-1 (registreeritud

KOTKAS-s 16.02.2026 nr DM-133628-11) vastamistähtaega. KOV-il on aega anda arvamus

taotluse kohta hiljemalt 20.03.2026 kuupäevaks.

Keskkonnamõjude osas: Keskkonnaamet koostab taotlusele eelhinnangu, kus käsitletakse

erinevaid mõjusid (nt pinna -ja põhjaveele, tolm/müra, looduskaitse, koosmõjud teiste piirkonna

tegevustega jne), kus hinnatakse, kas keskkonnamõjude hindamine (KMH) on vajalik või mitte.

KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaeg 18.05.2026.

Keskkonnaameti praktika kohaselt tehakse soovi kohaselt avalik arutelu, kas siis kui eelhinnang

on valminud või keskkonnaloa eelnõu faasis. Muidugi on võimalik kohalikel pöörduda kohaliku

omavalitsuse poole ning paluda KOV-il teostada kohalikega avalik arutelu enne seda.

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus esitas 20.03.2026 kirjaga nr 6-2/2300-3 (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 23.03.2026 nr DM-133628-16) arvamuse, paludes

Keskkonnaameti selgitust, kas Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaloa taotluse lisas nr 15

esitatud Monika Rahula 18.03.2021 nõusolek on õiguslikult piisav ja kooskõlas maapõueseaduse

§ 50 lg 10 nõuetega, arvestades omaniku vahetumist ja asjaolu, et nõusolek ei sisalda selget tahet

lubada tegevust elamule lähemal kui 100 meetrit. Vastavalt maapõueseaduse § 55 lg 2 punktile 13

on asjakohase nõusoleku puudumine loa andmisest keeldumise alus. Seetõttu ei ole vallavolikogul

võimalik anda taotlusele arvamust enne, kui Keskkonnaamet on kinnitanud esitatud dokumentide

vastavust seadusele või nõudnud taotlejalt uue, kehtiva omaniku nõusoleku esitamist.

Keskkonnaamet on teinud 19.03.2026 kirjaga nr DM-133628-15 lisaandmete küsimise OÜ-le

Forek, selgitades, et Uuetooma kinnistu omaniku nõusolek on antud 2021. aastal Uuetooma

kinnistul kaevandustegevuseks. Tollane omanik suri 2021. aasta lõpus. Uus omanik on alates 2025

keskpaigast, enne Anelema V dolokivikarjääri taotluse esitamist.

Sellest lähtuvalt puudub Uuetooma uue omaniku nõusolek (kinnistu jääb lähemale kui 100 m

teenindusmaa piirist) kaevandamiseks. Kohalik omavalitsus teatas, et ei saa enne taotlusele

arvamust avaldada, kui ei ole olemas kooskõlastust. Keskkonnaamet palub taotlusele lisada

Uuetooma kinnistu (63801:001:0270) nõusolek ning esitada parandustaotlus hiljemalt

kuupäevaks

03.04.2026.

4

OÜ Forek esitas 02.04.2026 parandustaotluse nr T-KL/1030111-4 (registreeritud KOTKAS-s

dokumendina nr DM-133628-17), mistõttu ei ole enam vajalik kinnistu omaniku nõusolekut

lähtuvalt MaaPS § 50 lg 10.

Keskkonnaamet edastas uuesti Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaloa taotluse kohalikule

omavalitsusele arvamuse avaldamiseks, vastamistähtajaga esimesel võimalusel, hiljemalt

04.06.2026. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu on nõustunud 15.04.2026 otsusega nr 16 Anelema V

dolokivikarjääri keskkonnaloa menetlemisega tingimuslikult (vt ptk 2.3.).

2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Anelema V dolokivikarjääri

keskkonnaloa taotluse 19.12.2025 kirjaga nr DM-133628-10 Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele

arvamuse avaldamiseks. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu nõustus 15.04.2026 otsusega nr 16

(registreeritud KOTKAS-s 17.04.2026 nr DM-133628-20) Anelema V dolokivikarjääri

keskkonnaloa menetlemisega tingimuslikult:

1. lubatud tööaeg karjääris ja väljaveol 8:00-18:00 esmaspäevast reedeni. Laupäev ja pühapäev

ning riiklikel pühadel tööd ega väljavedu ei toimu;

2. karjääri mõjupiirkonda jäävate kaevude seire teha vähemalt 1 x aastas, kui kaevandamise

tulemusena olemasolevates kaevudes alaneb veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele või

vee kvaliteet halveneb (oluline negatiivne mõju), tuleb arendajal asendada need sügavamatest

veekihtidest toituvate kaevudega ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud (s.h. põhjendatult

vanade kaevude tamponeerimine ja uute veetrasside toomine hooneteni). Uued kaevud tuleb

rajada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul probleemi ilmnemisest;

3. karjäärist kaevise transportimisel kasta transportteid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva

keskmine välitemperatuur on üle +5 kraadi, niisutada mäeeraldisel kaevise transpordiks

kasutatavaid sõiduteid pidevalt. Kuivadel ilmastikutingimustel kasutada materjali veoks

koormakatteid ja valida sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peeni osakesi;

4. lisaks lõuna suunda rajatavatele müratõkkevallidele rajada vallid ka karjääri läänesuunda;

5. väljaveoks kasutatavate teede seisundi tagamiseks ja jooksvate hooldustööde osas

keskkonnaloa omanikul teha tihedat koostööd tee omanikega ja kasutamiseajal pidevalt

jälgida, et tee seisukord ei halveneks ning vastaks majandus- ja kommunikatsiooniministri

14.07.2015 määrus nr 92 toodud nõuetele.

2.4. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2

nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis

sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS §

6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet

otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja §

3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni

5

25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama

KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata

jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise

või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu

asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus

nr 31).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaloa taotlus nr T-KL/1030111-4, sh KeHJS § 6¹ lõike 1

kohane teave;

2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused;

3. Metsaportaal;

4. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS; https://infoleht.keskkonnainfo.ee/);

5. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2011 „AS Reiden Dolomiit ja Põhjanael OÜ poolt Anelema

dolokivimaardla kaevandamise ja laiendamise keskkonnamõju hindamise aruanne“ edaspidi

KMH aruanne

6. „Seletuskiri maavaravaru arvele võtmiseks Anelema dolokivikarjääris (varu seisuga

01.06.2024)”, OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 24130;

7. „Seletuskiri maavaravaru arvele võtmiseks Anelema dolokivimaardlas (varu seisuga

29.04.2024)”, OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 24130;

8. „Pärnu maakonna Anelema dolokivimaardla registrikande muutmine”, Maa- ja Ruumiameti

(endine Maa-amet) korraldus 28.06.2024 nr 1-17/24/1407;

9. „Pärnu maakonna Anelema maardla registrikande muutmine”, Eesti Geoloogiateenistuse

korraldus 24.04.2025 nr 13-5/25-49;

10. Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050;

11. Pärnu maakonna planeering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/74;

12. Hetkel kehtiv Halinga valla üldplaneering (kehtestatud vallavolikogu 31.10.2012 määrusega

nr 22).

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse eesmärk, iseloom ja maht

Osaühing Forek OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Anelema V dolokivikarjääris, eesmärgiga

kaevandada maardla koosseisu 2024. aastal aktiivseks tarbevaruks hinnatud maavara varu plokid

33 aT ja 34 aT. Luba taotletakse 5 aastaks. Taotletavast karjäärist saadav maavara on täitedolokivi,

mida on jätkuvalt kavas kasutada tükikivina, killustikuna ehitusbetooni valmistamiseks,

killustikuna asfaldi- ja betooni segudeks. Kaevandatud maa korrastatakse tehisveekoguks ja

rohumaaks.

6

Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas

Anelema külas jäädes eraomandisse kuuluvatele kinnistutele Järveääre (katastritunnusega

63801:001:1193), Iirise (katastritunnusega 63801:001:0960) ja Põlde (katastritunnusega

63801:001:0959).

Lähimad elamud jäävad Anelema V dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist ~44-102 m

kaugusele – Matsu (katastritunnus 63801:001:0268) ~44 m kaugusel, Põlde (katastritunnus

63801:001:0959) ~59 m kaugusel, Jaagu-Andrese (katastritunnus 18803:002:0372) ja Uuetooma

(katastritunnus 63801:001:0270) ~100 m kaugusel ning Matsu-Jüri (katastritunnus

63801:001:1192) ~102 m kaugusel. Teised elamud jäävad ~164 – 481 m kaugusele – Annuse

(katastritunnus 18803:002:0126) ~164 m kaugusel, Kopli (katastritunnus 18803:002:0115) ~218

m kaugusel ja Tooma (katastritunnus 18803:002:0021) ~481 m kaugusel teenindumaa piirist.

Vajalikud kooskõlastused on OÜ-l Forek olemas.

Põhja pool piirneb taotletav Anelema V dolokivikarjäär Anelema dolomiidikarjääri mäeeraldisega

(katastritunnus 18803:002:0119), millel paikneb Anelema maardla ehitusdolokivi aktiivse

reservvaru (aR) plokk 3. Anelema dolokivikarjääris kaevandab OÜ Forek kaevandamisloa nr

KMIN-083 alusel (kehtivus kuni 16.07.2049). Ida pool on külgnemine maaüksusega Matsupõllu

(katastritunnus 63801:001:0269) ja Anelema II dolokivikarjääri mäeeraldisega, kus kaevandab OÜ

Forek maavara kaevandamise loa nr L.MK/333947 alusel (kehtivus kuni 19.11.2049).

Taotletav Anelema V dolokivikarjäär ei kattu looduskaitseliste ja muude kitsendusi põhjustavate

objektide ega nende kaitsevöönditega.

Taotletava Anelema V dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 3,24 ha, sh taotletava

mäeeraldise pindala on 3,18 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab pindalaliselt enamuses ja sügavuti

kogu ulatuses Anelema dolokivimaardla aktiivse tarbevaru (aT) plokke 33 ja 34.

Taotletava mäeeraldise maavara varu ei ole kogu mahus kaevandatav. Plokist 33 aT jääb välja

lõunapoolne riba, mida kasutatakse mäeeraldise teenindusmaana, kuhu moodustatakse

müratõkkevall. Teenindusmaale jääb pindalal 0,06 ha plokist 33 aT 5 tuh m3. Planeeritav

müratõkkevall ulatub ka mäeeraldise alale 10 m ribana, mistõttu valli alla jääv varu ei ole kasutatav

seni, kuni müratõkkevall paikneb mäeeraldise varu peal. Kui tulevikus on võimalik müratõkkevall

nihutada mäeeraldise varult ära, on võimalik vastav varu kaevandada. Eelnevast tulenevalt

arvestatakse mäeeraldise kagunurgas plokist 33 aT pindalal 0,05 ha kaona 5 tuh m3. Kadu

arvestatakse hoideterviku kadu sisse. Mäeeraldisest on välja jäetud ka ploki 33 aT kagunurk

pindalal 0,05 ha mahus 4 tuh m3. Aktiivsest tarbevaruplokist 34 aT jääb lõunapoolt välja 0,12 ha

suurune ala järgides MaaPs § 50 lg 10. Plokist 34 aT väljajääva osa maht on 4 tuh m3.

Anelema V dolokivikarjääri taotletav varu kogus (seisuga 30.06.2025. a):

Plokk Maavara Aktiivne

tarbevaru,

tuh m3

Mäeeraldisest

väljajääv osa,

tuh m3

Kadu,

tuh m3

Kaevandatav

varu, tuh m3

33 aT täitedolokivi 137 9 15 113

34 aT täitedolokivi 177 4 19 154

KOKKU 314 13 34 267

7

Taotletaval Anelema V dolokivikarjääri mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 267 tuh m3.

Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~67 tuh m3. Sellise keskmise

kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Anelema V dolokivikarjäär ~ 4 aastaga ning loa

kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele.

Kaevandamise keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali

aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad

kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest.

Mäenduslikud tingimused taotletavas Anelema V dolokivikarjääris kaevandamiseks on soodsad,

sest tegemist on juba toimiva kaevandamispiirkonnaga.

Katendiks on muld (kasvukiht) ja moreen. Katendi maht mäeeraldisel on 92 tuh m3, millest muld

moodustab 9 tuh m3. Käsitletav ala paikneb tasase reljeefiga põllu- ja rohumaal, mistõttu on enne

kaevandamise alustamist vaja koorida katend (muld ja moreen). Katend on otstarbekas eemaldada

järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. Sealjuures tuleb mullakiht

ladustada muust katendist eraldi.

Kasuliku kihi kobestamine toimub puur-lõhketöödega. Lõhketöid teostab litsentseeritud

lõhketööde tegija, kes töötab vastava projekti järgi. Puur-lõhketööde jaoks on vajalik puurida

lõhatavale astangule vastavalt lõhketööde projektile laenguaukude võrk. Peale lõhkamist

suuremad tükid purustatakse vajadusel täiendavalt hüdrovasaraga. Järgnevalt laeb ekskavaator

kobestatud kivi kallurautole, mis veab dolokivi olemasolevasse Anelema II dolokivikarjääri

mäeeraldisel paiknevasse statsionaarsesse purustus-sorteerimissõlme, kus toimub materjali

purustamine ja killustiku erinevateks fraktsioonideks sorteerimine. Taotlejale kuuluvas Anelema

II dolokivikarjääris on antud õhusaasteluba. Taotletava Anelema V dolokivikarjääri territooriumil

ei ole purustamist, seega täiendavat luba seal vaja ei ole. Peale kaevise purustamist ja sorteerimist

paigutatakse erineva fraktsiooniga materjal frontaallaaduriga vastavatesse ladudesse. Materjali

nõudluse korral tõstetakse materjal frontaallaaduri abil uuesti kalluri kasti ning suunatakse edasi

tarbijateni.

Käesoleval ajal toimub Anelema dolokivikarjääris põhjavee väljapumpamine, mille tulemusena on

kujunenud põhjavee taseme alandus ligikaudu 14–16 m abs kõrguseni. Maavaravaru paikneb

osaliselt allpool põhjaveetaset. Vee ärajuhtimine on vajadusel võimalik läbi olemasoleva Anelema

II dolokivikarjääri teenindusala, kasutades olemasolevaid settebasseine ja pumplat. Kuna varu

arvutuse ala paikneb töötava dolokivikarjääri lähedal, millest toimub kaevandamise käigus

põhjavee väljapumpamine, on uue ala kasutuselevõtust tingitud (lisanduv) mõju põhjaveele

marginaalne. Anelema V dolokivikarjääris eraldi põhjavee väljapumpamist ei toimu, sest see jääb

juba põhjavee taseme alanduse piirkonda. Mäetööde ala laiendamisega seoses ei toimu

olemasoleva alanduslehtri suurenemist.

Kaevandamisprojektis määratakse täpsem kaevandamise tehnoloogia ja mäetööde ajaline ning

ruumiline areng. Pärast varu ammendamist tuleb kaevandatud maa korrastamiseks koostada

korrastamisprojekt.

3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega

8

Kavandataval alal kehtib Pärnu maakonna planeering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri

29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74).

Maavara kasutuse perspektiivi järgi on maakonnaplaneeringuga maavarad jagatud kolme

kategooriasse.

I kategooria – alad, kus maavarade kaevandamine on soodustatud. Kaevandustegevus toimub

juba praegu ja mõistlik on kaevandamist jätkata.

II kategooria – alad, kus kaevandamise alustamiseks ei ole teada suuremaid takistusi.

III kategooria – alad, kus maavara kaevandamiseks on olulised kitsendused (nt tiheasustus,

looduskaitsealad, Natura 2000 alad) ja seetõttu maavarade kaevandamine nendel aladel ei ole

tõenäoliselt võimalik.

Kategoriseeritud maardlad on näidatud tehnilise taristu joonisel. Anelema dolokivimaardlas asuv

Anelema V dolokivikarjäär on maakonnaplaneeringu kaardil „Tehniline taristu“ markeeritud kui I

kategooria ehitusmaavara.

Maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimused:

- maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise

võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on

kaevandamine majanduslikult otstarbekas, rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud

nendele aladele oleksid leevendatud ja minimaalsed; - kaevandamine kavandada ja korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju rohelisele

võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja põllumajandusliku

kasutuse huvidele; - asustatud alade piirkonnas on maavara kaevandamine problemaatiline tulenevalt

kaasnevatest häiringutest elanikele. Eelistada sama maavara kaevandamist eemal

asustatud aladest; - turba kaevandamiseks eelistada juba kuivendusest rikutud alasid; - kaevandamisel hinnata ja leevendada transpordiga kaasnevaid mõjusid; - kasutuselevõetud maardlates varud ammendada maksimaalselt ning alad korrastada; - arvelevõetud maavaravarud säilitada kasutamis- ja kaevandamisväärsena; - turbamaardlate kasutuselevõtmisel arvestada Pärnumaa turbavarude arengukavaga

aastani 2030; - maavara I kategooria ja II kategooria aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi

planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt planeerida uusi

elamualasid); - üldplaneeringu koostamisel arvestada maardlatega (sh aktiivses kasutuses olevatega); - maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara

kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (keskkonnamõju

hindamine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine,

hüdrogeoloogiliseduuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate

keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Suur osa maavara kaevandamise

negatiivsetest mõjudest on seotud materjali väljaveoga.

Pärnu maakonnaplaneeringu 2023+ kohaselt kavandatava mäeeraldise ala ei kattu

maakonnaplaneeringuga määratud rohelise võrgustikuga ega ühegi väärtusliku maastikuga.

Mäeeraldis jääb kaitsmata põhjaveega alale.

9

Anelema V dolokivikarjääri kaevandamisloa taotlusega kavandatud ei ole vastuolus Pärnu

maakonna planeeringuga 2030+.

Kavandatava mäeeraldise alal kehtib kuni uue, Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu

kehtestamiseni Halinga valla üldplaneering (kehtestatud vallavolikogu 31.10.2012 määrusega nr

22).

Vallas paiknevad maardlad on kantud põhikaardile ning looduskaitse ja kinnismälestiste

kitsenduste ja piirangute kaardile. Kaevandamisega seotud tegevuste osas jälgitakse tegevuste

keskkonnasäästlikkust, minimaalset kahju loodusele ning suletavate karjääride (nende osade)

rekultiveerimist.

Halinga valla üldplaneeringu põhijoonise alusel jääb Anelema V dolokivikarjäär Anelema

maardla, põld, looduslik rohumaa, muu lage alale. Looduskaitse ja kultuurimälestiste kitsenduste

ja piirangute kaardi kohaselt Anelema V dolokivikarjääri alale kitsendused ja piirangud puuduvad.

Maa- ja Ruumiameti geoportaali kitsenduste kaardi kohaselt kattub Anelema V dolokivikarjäär

ressurssidega seotud kitsendustega (Anelema maardla, Rapla- ja Pärnumaa maavarade

teemaplaneeringu uuringuruum) ning asjaõigusega seotud kitsendustega (PARI_429922,

PARI_429924).

Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas

Anelema külas jäädes kinnistutele Järveääre (katastritunnus 63801:001:1193), Iirise

(katastritunnus 63801:001:0960) ja Põlde (katastritunnus 63801:001:0959). Kõik kinnistud

kuuluvad eraomandisse ja OÜ-l Forek on nõusolekud nendel dolokivi kaevandamiseks.

Pärandkultuuri all mõistetakse Maa- ja Ruumiameti geoportaali pärandkultuuri andmebaasi

tähenduses eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad

mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale.

Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike enda

kätes.

Lähimad pärandkultuuri objektid jäävad Põlde (katastritunnus 63801:001:0959) ja Matsu-Jüri

(katastritunnus 63801:001:1192) kinnistutele - Põlde rehielamu (638:REE:005, objektist või tema

esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%) ja Matsu-Jüri rehielamu (638:REE:001, objektist

või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%).

Halinga valla üldplaneeringu kohaselt pärandkultuuri objektid ei ole enamasti riikliku või kohaliku

kaitse all ega too endaga kaasa ka mingeid otseseid õigusi või kohustusi. Tegevuste kavandamisel

on soovitav nendega arvestada, neid tähistada ja võimalusel säilitada.

Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050

- Tuleb hinnata maapõue kasutamisega seotud olulisemad keskkonna-, majanduslikud ja

sotsiaalsed mõjud;

- Dolokivi tuleb kasutada maksimaalse lisandväärtusega, vältides raiskamist ja liigset

jäätmeteket;

- Kaevandamistegevus karjääris peab toimuma kooskõlas ruumilise planeerimisega ja vältima

konflikte teiste maakasutusviisidega.

10

Käesolev eelhinnang täidab keskkonnale avalduvate mõjude hindamise ülesannet. Seost kohaliku

omavalitsuse (endise valla) üldplaneeringuga ja Pärnu maakonna planeeringuga on kirjeldatud

käesoleva peatükis eelnevalt.

Eeltoodust lähtuvalt ei ole kavandatav tegevus vastuolus strateegiliste planeerimisdokumentide ja

kehtivate õigusaktidega.

Lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid tegevusi käsitletakse ptk-s 3.2.1.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

2024. aastal koostas OÜ J. Viru Markšeideribüroo geoloogilise uuringu aruande „Seletuskiri

maavaravaru arvele võtmiseks Anelema dolokivimaardlas (seisuga 01.06.2024)“ ja „Seletuskiri

maavaravaru arvele võtmiseks Anelema dolokivimaardlas (seisuga 29.04.2024)“. Selle

tulemusena kinnitati käsitletavale alale Maa-Ameti (nüüd Maa– ja Ruumiamet) 28. juuni 2024

korraldusega nr 1- 17/24/1407 ja Eesti Geoloogiateenistuse 24.04.2025 korraldusega nr 13-5/25-

49 aktiivse tarbevaru plokid (aruandes plokid 33, 34, 7 ja 11).

Seletuskirja kohaselt Anelema dolokivimaardla paikneb Siluri ladestu karbonaatkivimite

avamusel, kus karbonaatkivimeid katab kuni 3 m paksune Kvaternaarisetete kiht, mis koosneb

moreenist ja kasvukihist. Moreen on beežikaspruun ja sisaldab kulutamata, valdavalt karbonaatset,

harvem kristalliinset jämepurdu kuni 20%. Kasvukihi paksus on 0,2–0,3 m. Ehitusmaterjali

tootmise seisukohast ei oma katend praktilist väärtust.

Erinevatel aegadel on maardla kivimi stratigraafilist kuuluvust käsitletud erinevalt. Kuni 1989.

aastani loeti Anelema maardla kivimi vanuseks Jaagarahu ajastut, 1989. a maardla eeluuringul

arvati maardla kivim mikrofauna põhjal aga Jaani lademe ülaossa kuuluvaks. Pärast seda on

uuringuaruannetes kirjeldatud Anelema maardla kivimit Jaani lademe Anelema kihistu dolokivina.

Käesolevas töös on puursüdamiku kirjeldamisel aluseks võetud Eesti Geoloogiateenistuse poolt

koostatud geoloogilise baaskaardi lehe 5334 Pärnu-Jaagupi andmestik, mille põhjal jääb Anelema

maardla Jaagarahu lademe Muhu kihistu avamusele (S2mh).

Laias laastus eristatakse kasulikus lasundis järgmiseid kivimikihte (Tuuling, 2020):

1. kihi moodustab valkjashall, kohati kollakas pisi- kuni mikrokristalliline puhas ja kõva dolokivi.

Kivim on kohati poorne ja kavernoosne, iseloomulikud on savikiledega kaetud stüloliitpinnad.

Püriidi sisaldusest tingitult on kivim kohati sinakashalli mustriga, püriiti esineb kihipindadel ka

kristallidena. Kivim on valdavalt keskmisekihiline, dolokiviplaadid on 5–20 cm, valdavalt kuni 10

cm paksused. Kohati esineb biohermikehasid, mis paljanduvad Anelema dolokivikarjääri

mäeeraldise idaseinas, aga ka maardla põhjaosas. Sõltuvalt maapinna reljeefist ja katendi

paksusest on 1. kihi paksus valdavalt 2–4 m. Sageli on lasund ülemises osas murenenud ja

porsunud. Nii oli ka puuraugus PA-4/20, kus puurimisel tuli kivim ülaosa välja roostepruuni

puurhiivana. Ka 1989. a uuringu puuraugus PA-253 kirjeldatakse 1 m paksust murenenud

dolokivikihti.

2. kihi kivim on esindatud roheka varjundiga valkjashalli keskmisekihilise dolokiviga, milles

esineb õhukesi roheka domeriidi vahekihte. Vahekihtide arvukus suureneb kihi allosas. Sagedased

on parastüloliitpinnad, mis on kaetud roheka savimaterjaliga. Kompleksi paksus maardlas on 1–2

m, kuid uuritaval alal ei ole 1. ja 2. kihi vaheline kontakt terav vaid üleminekuline ja 2. kihi paksus

on orienteeruvalt 0,5 m.

11

3. kihi moodustab tumehall savikas dolokivi. Kogu maardlas on kiht piiratud levikuga ja väikese

paksusega. Kihi paksus ei ületa reeglina 1 meetrit. Puuraugus PA-4/20 on savikas kiht selgelt

eristatav, kus selle paksus on 0,6 m.

4. kiht on esindatud hele- kuni tumehalli, kohati pruunika või sinakasrohelise tooniga pisi- kuni

mikrokristallilise dolokiviga. Kivim on valdavalt tihe, esinevad üksikud suuremad kavernid

diameetriga kuni 3 cm, tekstuurilt on kivim keskmisekihiline (kihtide paksused 8–15 cm, harvem

35 cm), harvade kuni 3 cm paksuste savikate vahekihtidega. Iseloomulikud on punakaspruunid

laigud ja vöödid, samuti püriidikirjaline muster. Kihi pindadel esinevad mustjad savikiled. 4. kihi

paksus on puuraugus PA-4/20 5,4 m.

5. kihi moodustab hall ja tumehall, sageli sinakasrohelise tooniga, mikrokristalliline, tihe,

massiivne, savine dolokivi. Kontakt lasuva kivimiga ei ole terav, savisisaldus suureneb ühtlaselt

sügavuse suunas. Uuritaval alal on kiht avatud 1,3 m paksuselt.

Kasuliku kihi katendiks on 2,5 - 3,0 m (sh muld 0,2 - 0,3 m) paksune muld ja moreen. Kasuliku

kihi paksus on keskmiselt ~9,8 m. Kasuliku kihi lamam asub kõrgusel 16,2 abs m.

Anelema dolokivikarjääri ja lähiümbruse looduslik maapind lainjas ja selle absoluutne kõrgus jääb

26–32 m piiridesse. Maapinna üldine kallakus on lõuna-edelasuunaline, keskmiselt ligi 1m

kilomeetri kohta. Tarbevaru ja piirkonna dolokive katab õhuke, kuni 3 m paksune kivirikas moreen

ja osaliselt murenenud dolokivi. Sellesse pinnakattesse infiltreerub valdav osa sademeveest, mis

toidab kõikjal pinnasevett. (KMH aruanne p 2.7, lk 27)

Dolokivi laiendus asub Siluri veekompleksi levilal. Veekompleksi hüdrogeoloogilised tingimused

on määratud Juuru lademe Anelema kihistu litoloogilise iseloomuga. Pinnasevesi (ehk

vabapinnaline põhjavesi) levib kihistu kivimites enam kui 20 m sügavuseni ehk jääb alla 10 m

absoluutse kõrguse taseme. Sügavamal levivate Jaani ja Adavere lademe kivimite läbilõikes esineb

mergleid ja savikaid karbonaatsete kivimite erimeid. Need võivad moodustada tingliku

veepideme.(KMH aruanne p 2.7, lk 27)

Anelema maardla näol on tegemist aktiivse kaevanduspiirkonnaga, kus on juba enam kui poole

sajandi vältel karbonaatkivimi kaevandamiseks põhjaveetaset reguleeritud. Looduslik

põhjaveetase Analema dolokivikarjääri piirkonnas on ~24 – 26 m abs, kuigi sademetest ja

aurumisest tulenev looduslik veetaseme kõikumine tähendab, et karbonaatkivimite põhjaveetase

võib eri aastaaegadel erineda >1 m võrra. Pikaajalise kaevandamise tulemusel on veetase Anelema

dolokivikarjääride põhjas langetatud võrreldes loodusliku tasemega 10 – 12 m, tasemeni 14 – 16

m abs. Kuivendamine on põhjustanud veetaseme alanemist ka karjääri ümbruses, s.t välja on

kujunenud põhjaveetaseme alanduslehter.

Alanduslehtri ulatusest annab märku Anelema II dolokivikarjääri lääneserva rajatud puurauk PA

3/20, mis paiknes karjäärisüvendist ligikaudu 100 m kaugusel ning mille põhjaveetase asus 2020.

a septembris 23,75 m abs kõrgusel. Sellest võib järeldada, et alanduse oluline mõju ei ulatu 100

meetrist kaugemale. Samuti näitasid 2006. a Anelema II uuringu puuraukudes mõõdetud

veetasemed, et tegutsevast karjäärist lääne pool oli alanduse mõju ulatunud 50 - 100 m kaugusele.

Mäeeraldise piirist lähemale kui 100 m jäävad kagu suunas Matsu ja lõuna suunas Põlde elamud.

Nimetatud kinnistuomanikud on nõusoleku andnud maavara kaevandamiseks.

Vee ärajuhtimine on vajadusel võimalik läbi olemasoleva Anelema II dolokivikarjääri

teenindusala, kasutades olemasolevaid settebasseine ja pumplat. Kuna varu arvutuse ala paikneb

töötava dolokivikarjääri lähedal, millest toimub kaevandamise käigus põhjavee väljapumpamine,

on uue ala kasutuselevõtust tingitud (lisanduv) mõju põhjaveele marginaalne. Anelema V

12

dolokivikarjääris eraldi põhjavee väljapumpamist ei toimu, sest see jääb juba põhjavee taseme

alanduse piirkonda.

Taotletava Anelema V dolokivikarjääri territooriumil ei ole plaanitud vee pumplaid ja väljalaske.

Taotletava ala suurus on ~3 ha, mistõttu võib karjääride suurust ja dünaamikat arvesse võttes ette

näha, et ei alandata veetaset ega suurendata alanduslehtrit ja ei suurene lähedal asuvas Anelema

dolokivikarjäärist välja pumbatava vee vooluhulk.

Karjääride rajamisel ja nende töötamise jooksul maastikupilt muutub ja looduslik mitmekesisus

paratamatult väheneb. Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures

paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on

seadusandlikust korrast tulenevalt arendajale kohustuslik. Kaevandamisest mõjutatud maa

korrastatakse korrastamisprojekti alusel ning sellega tuleb alustada tehnoloogiliselt esimesel

võimalusel ja see tuleb lõpuni viia enne loa kehtivuse lõppu.

Kavandatud tegevusega piirneval alal on juba kaevandamisloaga mäeeraldised (Anelema

dolokivikarjäär ja Anelema II dolokivikarjäär) ja seega on alal tegemist juba inimtegevuse poolt

mõjutatud maastikuga.

Anelema V dolokivikarjääris ei ole kaitsealuste taime- ega loomaliikide elupaiku ega leiukohti

mäeeraldise ja teenindusmaa alal registreeritud.

Muu hulgas tuleb arvestada looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lõikes 6¹ sätestatuga, kuna pesade ja

munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine, pesade kõrvaldamine, samuti lindude tahtlik

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, on keelatud. Viidatud säte kehtib

keskkonnaloa omajale sõltumata sellekohase tingimuse kandmisest loale. LKS ega MaaPS ei

kohusta kõrvaltingimust seadma ning keskkonnaloa andmist ei välista vastava kõrvaltingimuse

puudumine.

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad. Energiat kulub

ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, kõrghaljastuse eemaldamine, katendi eemaldamine),

maavara kaevandamiseks ja kaevise laadimiseks transpordivahenditele.

Mäenduslikud tingimused taotletavas Anelema V dolokivikarjääris kaevandamiseks on soodsad,

sest tegemist on juba toimiva kaevandamispiirkonnaga ning alale on hea ligipääs läbi kõrval

asuvate karjääride (Anelema ja Anelema II dolokivikarjäär).

Enne kaevandamise alustamist on vaja koorida katend (muld ja moreen). Mürahäiringu

vähendamiseks rajatakse taotletava karjääri piirile katendivallid.

Kasuliku kihi kobestamine toimub puur-lõhketöödega. Lõhketöid teostab litsentseeritud

lõhketööde tegija, kes töötab vastava projekti järgi. Puur-lõhketööde jaoks on vajalik puurida

lõhatavale astangule vastavalt lõhketööde projektile laenguaukude võrk. Peale lõhkamist

suuremad tükid purustatakse vajadusel täiendavalt hüdrovasaraga. Järgnevalt laeb ekskavaator

kobestatud kivi kallurautole, mis veab dolokivi olemasolevasse Anelema II dolokivikarjääri

mäeeraldisel paiknevasse statsionaarsesse purustus-sorteerimissõlme, kus toimub materjali

purustamine ja killustiku erinevateks fraktsioonideks sorteerimine. Peale kaevise purustamist ja

sorteerimist paigutatakse erineva fraktsiooniga materjal frontaallaaduriga vastavatesse ladudesse.

13

Materjali nõudluse korral tõstetakse materjal frontaallaaduri abil uuesti kalluri kasti ning

suunatakse edasi tarbijateni.

Vee ärajuhtimine on vajadusel võimalik läbi olemasoleva Anelema II dolokivikarjääri

teenindusala, kasutades olemasolevaid settebasseine ja pumplat. Kuna varu arvutuse ala paikneb

töötava dolokivikarjääri lähedal, millest toimub kaevandamise käigus põhjavee väljapumpamine,

on uue ala kasutuselevõtust tingitud (lisanduv) mõju põhjaveele marginaalne. Anelema V

dolokivikarjääris eraldi põhjavee väljapumpamist ei toimu, sest see jääb juba põhjavee taseme

alanduse piirkonda. Mäetööde ala laiendamisega seoses ei toimu olemasoleva alanduslehtri

suurenemist.

Energiat kulub kuival ja tuulisel ajal väljaveoteede seisukorra tagamiseks ning tolmu tekke

vältimiseks karjääri väljaveoteede, killustikukuhilate, laoplatside ja töötlussõlmede ümbruse

niisutamiseks. Kütust kulub karjäärimasinate ja seadmete tööks.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Anelema V dolokivikarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste, vibratsioon ja võimalik mõju põhjaveele.

3.1.5.1. Pinna- ja põhjavesi

Anelema dolokivikarjääri ja lähiümbruse looduslik maapind lainjas ja selle absoluutne kõrgus jääb

26–32 m piiridesse. Maapinna üldine kallakus on lõuna-edelasuunaline, keskmiselt ligi 1m

kilomeetri kohta. Tarbevaru ja piirkonna dolokive katab õhuke, kuni 3 m paksune kivirikas moreen

ja osaliselt murenenud dolokivi. Sellesse pinnakattesse infiltreerub valdav osa sademeveest, mis

toidab kõikjal pinnasevett. Kui jätta arvestamata kõrgsoode laukajärved, siis maardla piirkonnas

lahtised seisva veega veekogud puuduvad. (KMH aruanne p 2.7, lk 27)

Anelema V dolokivikarjäärist läände jääb Nimetu kraav (KKR kood VEE1150504). Nimetu kraav

(KKR kood VEE1150504) kanti registrisse seoses Angoja (KKR kood VEE1150500) ruumikuju

muutmisega. Seni Angoja ülemjooksuks loetud lõik on ajalooliste kaartide põhjal inimtekkeline

kraav, mida pole põhjendatud Angojaks nimetada. Angoja ajaloolise lähte asukoha tuvastamine on

aga probleemne, kuna maaparandus on piirkonna vetevõrku tugevalt mõjutanud ning ajaloolistel

kaartidel (nt verstasel) on kujutatud katkendlikke looduslikke vooluveekogusid. Seetõttu viidi

Angoja lähe täpsemate andmete selgumiseni ajutisse asukohta maaparanduse eesvooluks loetud

lõigu algusesse. Senine Angoja ülemjooks võeti arvele uue kraavina (KKR kood VEE1150504),

kuna tegemist on Anelema dolokivikarjääri veelaskme suublaga (Veeseadus § 3 lg 4 p 2)1. Nimetu

kraav ning Angoja oja ei ole vooluveekogumina määratletud. Angoja on määratletud “Riigi poolt

korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu” loetellu (maaparandussüsteemi kood 6115050020000).

Kvaternaarisetted on esindatud põhiliselt saviliiv- ja liivsavimoreeniga, mis sisaldavad kruusateri

ja veeriseid. Kvaternaarisetted on suhteliselt veevaesed. Põhjaveekiht on seotud Alam-Siluri

Jaagarahu lademe dolokiviga (Siluri veekiht), mis moodustavad Anelema dolokivimaardla

kasuliku kihi. Ülemise kaevandamisele kuuluva kihi paksus on 7,1 – 8,7 m (keskmine 7,8 m).

Sügavuti muutub dolokivi savikamaks, esinevad õhukesed merglikihid. Kivimite veerohkus sõltub

nende lõhelisusest ning kavernoossusest. Põhjaveekihi toitumine toimub sademete filtreerumise

teel läbi katendi ja üldise põhjaveevoolu mõjul veekihis põhjast lõunasuunas.

14

Looduslik põhjaveetase Analema karjääri piirkonnas on ~24 – 26 m abs, kuigi sademetest ja

aurumisest tulenev looduslik veetaseme kõikumine tähendab, et karbonaatkivimite põhjaveetase

võib eri aastaaegadel erineda >1 m võrra. Pikaajalise kaevandamise tulemusel on veetase Anelema

dolokivikarjääride põhjas langetatud võrreldes loodusliku tasemega 10 – 12 m, tasemeni 14 – 16

m abs. Kuivendamine on põhjustanud veetaseme alanemist ka karjääri ümbruses, s.t välja on

kujunenud põhjaveetaseme alanduslehter.

Alanduslehtri ulatusest annab märku Anelema II dolokivikarjääri lääneserva rajatud puurauk PA

3/20, mis paiknes karjäärisüvendist ligikaudu 100 m kaugusel ning mille põhjaveetase asus 2020.

a septembris 23,75 m abs kõrgusel. Sellest võib järeldada, et alanduse oluline mõju ei ulatu 100

meetrist kaugemale. Samuti näitasid 2006. a Anelema II uuringu puuraukudes mõõdetud

veetasemed, et tegutsevast karjäärist lääne pool oli alanduse mõju ulatunud 50 - 100 m kaugusele.

Käesoleval ajal toimub Anelema dolokivikarjääris põhjavee väljapumpamine (reguleeritud

keskkonnaloas nr KMIN-083), mille tulemusena on kujunenud põhjavee taseme alandus ligikaudu

14–16 m abs kõrguseni. Maavaravaru paikneb osaliselt allpool põhjaveetaset. Vee ärajuhtimine on

vajadusel võimalik läbi olemasoleva Anelema II dolokivikarjääri teenindusala, kasutades

olemasolevaid settebasseine ja pumplat. Kuna varu arvutuse ala paikneb töötava dolokivikarjääri

lähedal, millest toimub kaevandamise käigus põhjavee väljapumpamine, on uue ala

kasutuselevõtust tingitud (lisanduv) mõju põhjaveele marginaalne. Anelema V dolokivikarjääris

eraldi põhjavee väljapumpamist ei toimu, sest see jääb juba põhjavee taseme alanduse piirkonda.

Eeltoodust lähtuvalt ja tuginedes Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 15.04.2026 otsusele nr 16 määrab

Keskkonnaamet järgnevad keskkonnameetmed:

- Teostada karjääri mõjupiirkonda jäävate kaevude (Mardi-Jaani, Jaagu-Andrese, Põlde,

Matsu kinnistutel) põhjavee kvaliteedi ning veetaseme seiret üks kord aastas.

- Juhul kui loa omaniku tegevuse tõttu peaks piirkonna majapidamiste veevarutuses ilmnema

häiringuid, siis on loa omaniku kohustus häiringud koheselt kõrvaldada.

- Kui loa omaniku väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud kaevandamisega, tuleb

kaevandajal tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang, kas kaevude

veetaseme ja vee kvaliteedi muutused on tingitud kaevandamisest. Eksperthinnang tuleb esitada

Keskkonnaametile ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele.

- Kui eksperthinnanguga on tõendatud, et veetase karjääri mõjupiirkonnas olevates

kaevudes on langenud tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet on halvenenud

kaevandaja tegevuse tõttu, siis tuleb arendajal asendada need sügavamatest veekihtidest toituvate

kaevudega ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud (s.h. põhjendatult vanade kaevude

tamponeerimine ja uute veetrasside toomine hooneteni). Uued kaevud tuleb rajada nii ruttu kui

võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul.

3.1.5.2. Õhk, tolm (peenosakesed)

Välisõhu kvaliteeti mõjutavad lõhkamistööd karjääris, purustus-sorteerimissõlme töö ja kaevise

transport (kaevandatud materjali laadimine, karjäärisisesed- ja kaevise väljaveoks kasutatavad

väljaveoteed). Tolmu eraldub vähesel määral ka maavara väljamisel. Osakeste eraldumine

mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast, kaevise

kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil kaasneb

tolmu eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt

ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

15

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete

künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus nr 67)

kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest

heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud künniskogust.

Arvestades kavandatavat tegevust, on kohane hinnata määruse nr 67 lisas nimetatud saasteainetest

tahkete osakeste (edaspidi ka „tolm“) heite (PMsum) tekkimist. PMsum puhul on künniskoguseks

määratud 1 tonn aastas, millest suurema heite koguse korral on nõutav keskkonnaluba paiksest

heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks.

Saasteainete sisaldus (kontsentratsioon) välisõhus ei tohi väljaspool ettevõtte tootmisterritooriumi

(karjääriala) ületada vastavale saasteainele kehtestatud piirväärtust (õhukvaliteedi piirväärtust).

Õhukvaliteedi piirväärtused on saasteainetele kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016

määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning

õhukvaliteedi hindamispiirid“ (määrus nr 75).

Seletuskirja kohaselt:

Puurtööd

Maavara kobestamine toimub puur-lõhketöödega kuni 68 000 m3 maavara varu ulatuses aastas.

Eelduslikult teostatakse puurtöid standardse puurmasinaga, mis on varustatud 12 filtrist koosneva

püüdeseadmega, mille püüdeefektiivsus on 99,5%. Puurimisel tekkiv tolm püütakse enamuses

kinni ning õhku eralduvad heitkogused on marginaalsed.

Puurimise eriheitmed tahkete osakeste kohta järgmised:

PMsum = 0,59 kg/puurauk;

PM10 = 0,31 kg/puurauk;

PM2,5 = 0,31 kg/puurauk.

Puurimisega eralduvate tahkete osakeste aastase heitkoguse leidmiseks on vajalik teada

puuritavate puuraukude arvu. Anelema V dolokivikarjääris lõhkamiseks puuritava augu sügavus

on keskmiselt ligikaudu 8 m. Korraga lõhatakse kuni 5 000 m3 dolokivi, mille tarbeks on vajalik

eelnevalt puurida 45 puurauku. Aastase kaevandamise mahu lõhkamiseks tuleb seega puurida

vastavalt:

68 000 m3 / 5 000 m3 x 45 ≈ 612 lõhke-puurauku

PMsum = 612 x 0,59 = 361,1 kg/a = 0,361 t/a, millest õhku eraldub 0,002 t/a;

PM10 = 612 x 0,31 = 189,7 kg/a = 0,190 t/a, millest õhku eraldub 0,001 t/a;

PM2,5 = 612 x 0,31 = 189,7 kg/a = 0,190 t/a, millest õhku eraldub 0,001 t/a.

Lõhkamine

Lõhketööd viiakse läbi vastavalt lõhketöö projektile ning töödel kasutatakse kvalifitseeritud

lõhkajat. Lõhketöödel eralduvate tahkete osakeste heitkogused leitakse järgmise valemiga:

=0,00022()1.5 , kus

16

E – emissiooni faktor, tahkete osakeste kogus, kg/lõhkamise kohta;

A – lõhkeala pindala, m2 (kus lõhkamissügavus ≤ 21 m).

Metoodika kohaselt rakendatakse peenosakeste (PM10) heitkoguste leidmisel eeltoodud valemis

konstanti 0,52 ning eriti peenete osakeste (PM2,5) heitkoguste leidmisel konstanti 0,03.

Arvestades, et ühe lõhkamisega kobestatakse maavara kuni 5 000 m3 ulatuses, tuleb aastase

kaevandamismahu 68 000 m3 raimamiseks lõhketöödega teostada ligikaudu 14 lõhkamist aastas,

kusjuures ühe lõhkamise ala suuruseks kujuneb ligikaudu 630 m2. Eelviidatud metoodika kohaselt

kujunevad aastased tahkete osakeste heitkogused järgmiselt:

PMsum = 0,00022 x (630)1.5 x 14 = 48,7 kg/a = 0,0487 t/a;

PM10 = 0,00022 x (630)1.5 x 14 x 0,52 = 25,3 kg/a = 0,0253

t/a;

PM2,5 = 0,00022 x (630)1.5 x 14 x 0,03 = 1,46 kg/a = 0,00146 t/a.

Vähesel määral viiakse purustus-sorteerimissõlme diiselmootorist ja lõhkamistöödega aastas

välisõhku lämmastikoksiide, süsinikoksiidi, vääveldioksiidi, tahkeid osakesi ja lenduvaid

orgaanilisi ühendeid.

Lõhketöödel eralduv tolm on lokaalse iseloomuga, mis põhjustab suuri kontsentratsioone ainult

lühiajaliselt ning lõhkekoha vahetus läheduses. Tekkinud tolmu kontsentratsioonid hajuvad paari

minutiga ning ei avalda olulist mõju pikemaajalistele keskmistele kontsentratsioonidele.

Lõhkamisel tekkivad põletmisgaasid (peamiselt CO, NOx ja SO2) heitmed on võimalik arvutada

kasutatava lõhkeaine tüübi ja koguste kaudu (Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool,

Mäeinstituut, Tallinn 1998). Dolokivi lõhkamisel on lõhkeaine erikuluks kobestuslaengu puhul 0,4

– 0,5 kg/m3 dolokivi mahu kohta. Võttes lõhkeaine erikuluks 0,45 kg/m3 kohta, on aastase

toodangu kobestamiseks vajalik ligikaudu 30,6 t lõhkeainet. Eelviidatud metoodika kohaselt

eraldub ammooniumnitraadist heitmeid 1 t lõhkeaine kohta CO 34 kg/t, NOx 8 kg/t ja SO2 - 1 kg/t

(ammooniumnitraadi tüüpi lõhkeaine „ANFO“).

Arvestades aastas lõhkeaine kulu, on põlemisgaaside aastasteks heitkogusteks:

CO = 34 kg/t x 30,6 t = 1040 kg/a = 1,04 t/a;

NOx = 8 kg/t x 30,6 t = 245 kg/a = 0,245 t/a;

SO2 = 1 kg/t x 30,6 t = 31 kg/a = 0,031 t/a.

Lõhkamisel eralduvad põlemisgaasid ja tolm esinevad vaid lõhkamise hetkel ja väga lühiajaliselt,

valdavalt mõne sekundi jooksul, pärast mida saasteaineid juurde ei teki. Seetõttu on tegemist

kontrollimatu väga lühiajalise heitega. Lõhketööde teostamise ajal on muud karjääritööd peatatud

ning teistest heiteallikatest täiendavaid heitkoguseid ei lisandu.

Arvestades, et lõhkamisel toimub saasteainete hajumine ligikaudu 5 minuti jooksul ehk 300

sekundi jooksul, moodustaks lõhkamisel eralduvad saasteained tunnikeskmistest

kontsentratsioonidest ligikaudu 8,3% ehk lõhketööde heited moodustavad heiteallika tööajalisest

dünaamikast kaduvväikese osa.

Puur-lõhketöödega on aastased heitkogused järgnevad:

17

Saasteaine Heitkogus,

t/a

Künnikogus, t/a

Tahked osakesed summaarselt (PM-sum)

sh peenosakesed (PM10)

sh eriti peened osakesed (PM2,5)

0,0507

0,0263

0,00246

1

Süsinikoksiid (CO) 1,04 10

Vääveldioksiid (SO2) 0,031 1

Lämmastikoksiidid (NOx) 0,245 0,3

Esitatud heitkoguste hinnangu põhjal ei ole kavandatava aastase kaevandamismahu 67 000 m3

juures õhuluba vajalik, sest keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse

künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks

nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Tolmu teket on võimalik vähendada heite rohkemate tegevuste teostamisega ajal kui ilmastik seda

soosib (vihm, tuulevaikus). Vajadusel on võimalik vältimaks tolmu teket kuival ja tuulisel ajal

kasutada tootmisel niisutustehnoloogiaid näiteks regulaarselt niisutades karjääri väljaveoteid,

killustikukuhilaid, laoplatse ja töötlussõlme ümbrust. Karjääris töötavad

ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad kallurautod eraldavad õhku

heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid. Tehniliselt korrasoleva

kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate saastekomponentide

sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad

jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja

tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel.

Eeltoodust lähtuvalt ning tuginedes Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 15.04.2026 otsusele nr 16

määrab Keskkonnaamet järgnevad keskkonnameetmed:

1. Karjäärist kaevise transportimisel kasta transportteid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva

keskmine välitemperatuur on üle +5 kraadi, niisutada mäeeraldisel kaevise transpordiks

kasutatavaid sõiduteid pidevalt. Kuivadel ilmastikutingimustel kasutada materjali veoks

koormakatteid ja valida sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peeni osakesi;

2. Väljaveoks kasutatavate teede seisundi tagamiseks ja jooksvate hooldustööde osas

keskkonnaloa omanikul teha tihedat koostööd tee omanikega ja kasutamiseajal pidevalt

jälgida, et tee seisukord ei halveneks ning vastaks majandus- ja kommunikatsiooniministri

14.07.2015 määrus nr 92 toodud nõuetele.

3.1.5.3. Müra

Kaevandamisel tekitavad müra nii mäetööde teostamiseks kui ka maavara transpordiks

kasutatavad masinad (ekskavaator, kopplaadur, kallurauto, purustus- ja sorteerimissõlm).

Lühiajalist müra esineb ka lõhketööde teostamisel, kuid lõhketööde müra puhul lühiajalist

koosmõju ei esine, kuna samaaegseid lõhketöid ei kavandata ning pikaajaline keskmine

müraolukord on lõhketööde puhul tagasihoidlik.

18

Lähimad elamud jäävad Anelema V dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist ~44-102 m

kaugusele – Matsu (katastritunnus 63801:001:0268) ~44 m kaugusel, Põlde (katastritunnus

63801:001:0959) ~59 m kaugusel, Jaagu-Andrese (katastritunnus 18803:002:0372) ja Uuetooma

(katastritunnus 63801:001:0270) ~100 m kaugusel ning Matsu-Jüri (katastritunnus

63801:001:1192) ~102 m kaugusel.

Mürahäiringu vähendamiseks planeeritakse loa taotluse seletuskirja kohaselt rajada taotletava

karjääri lõunapiirile katendivallid.

Ülenormatiivne (60 dB) müratase esineb peamiselt töötavate masinate vahetus läheduses, levides

maksimaalselt 20 m (ekskavaator, laadur) kuni 40 m (purustisõelur) kaugusele. 2019. aasta

Anelema dolokivikarjääri mõõtmised näitavad, et karjääri pool valli oli mõõdetud müratase 56 dB,

mis tähendab, et müratõkkevalli taga ei ole ette näha ülenormatiivset müra mingil juhul.

Tegemist on aastakümneid töös olnud karjääride piirkonnaga ja purustamist Anelema V

dolokivikarjääris ei kavandata, samuti pole laekunud kaebusi kohalikelt elanikelt. Kuna tegemist

on ühele arendajale kuuluvate karjääridega, siis ei viida töid läbi mitmes karjääris korraga ja ei

teki kumulatiivset mõju. Seega olukorra muutumist ei ole ette näha ja karjääride töötamisel tekkiv

müra ei häiri kohalikke elanikke ka edaspidi. Siinkohal loa taotleja kinnitab, et juhul kui kohalike

elanike poolt laekuvad kaebused müratasemete kohta, tehakse vastavad uuringud ja vajadusel

leitakse kompromiss tekkiva häiringu kompenseerimiseks.

3.1.5.4. Vibratsioon

Puur-lõhketöödega raimamise peamiseks negatiivseks keskkonnamõjuks on maavõnked ja

kivimikildude laialipaiskumine. Vibratsioon on lühiajaline ning püsivat mõju keskkonnale ei oma.

Vastavalt lõhkematerjaliseaduse § 42 punktile 2 peavad lõhketöö parameetrid ja kasutatavad

kaitsevahendid vältima lõhketöö ohualasse jäävate seadmete kahjustamist lööklaine, kildude

aialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõju eest. Lõhkamisel tekkiva maavõngete mõ j u

vähendamiseks on soovitatav kasutada lühiviitlõhkamist, millega tagatakse vähim korraga lõhatav

lõhkeaine kogus. Lõhketöid viib karjääris läbi vastavat litsentsi omav ettevõtte, kes peab arvestama

nii karjääri geoloogilisi tingimusi kui ka maavõngete suhtes tundlikke objektide kaugust

lõhketöödest ja muid objektide iseärasusi ning vastavalt sellele koostab puurlõhketööde projekti

ja puur-lõhketööde passi. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid valitakse

selliselt, et on välistatud lõhketööde ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine,

kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul Lõhketööd viiakse läbi vastavalt

eelnevalt koostatavale puur-lõhketööde projektile ning töödel kasutatakse kvalifitseeritud lõhkajat.

Vajadusel seirata maavõngete levikut seismograafidega, mis paigaldatakse maavõngete suhtes

tundliku objekti külge või vahetus lähedusse. Tundlike objektide läheduses kasutada väiksemaid

lõhkeaine koguseid. Laialipaiskuvate kivimikildude ohu vältimise lihtsaim moodus praktikas on

lõhkamise ajal kasutada valveposte, takistamaks inimeste viibimist ohualas.

Eeltoodust lähtuvalt (müra, vibratsioon) ja tuginedes Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 15.04.2026

otsusele nr 16 määrab Keskkonnaamet järgnevad keskkonnameetmed:

19

1. lubatud tööaeg karjääris ja väljaveol 8:00-18:00 esmaspäevast reedeni. Laupäev ja pühapäev

ning riiklikel pühadel tööd ega väljavedu ei toimu;

2. Rajada vähemalt 3 m kõrgused müratõkkevallid karjääri lääne ja lõuna suunale.

3.1.5.5. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandamistegevusest ümbruskonnale ei kaasne.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade

kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.

Katendiks on muld (kasvukiht) ja moreen. Katendi maht mäeeraldisel on 92 tuh m3, millest muld

moodustab 9 tuh m3. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel

ja selle teenindusmaal. Sealjuures tuleb mullakiht ladustada muust katendist eraldi.

Peale lõhkamist suuremad tükid purustatakse vajadusel täiendavalt hüdrovasaraga. Järgnevalt laeb

ekskavaator kobestatud kivi kallurautole, mis veab dolokivi olemasolevasse Anelema II

dolokivikarjääri mäeeraldisel paiknevasse statsionaarsesse purustus-sorteerimissõlme, kus toimub

materjali purustamine ja killustiku erinevateks fraktsioonideks sorteerimine.

Peale kaevise purustamist ja sorteerimist paigutatakse erineva fraktsiooniga materjal

frontaallaaduriga vastavatesse ladudesse. Materjali nõudluse korral tõstetakse materjal

frontaallaaduri abil uuesti kalluri kasti ning suunatakse edasi tarbijateni.

Anelema V dolokivikarjääris kaevandamise tootmisprotsessis kaevandamise jäätmeid ei teki,

mäeeraldiselt eemaldatav katend ei ole tootmisprotsessi otsene eesmärk ega leia kasutusotstarvet

koheselt. Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele lisada

jäätmete tekkimisel.

Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud,

patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda nõuetekohaselt (viia jäätmejaama vms).

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle

tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastade nii

pinnast kui ka vett. Selle vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida

kaevandamisprojektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete

pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid.

Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

20

Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid

on ületatud või võidakse ületada.

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

Peatükis 3.1. on ära toodud kavandatava tegevuse asukoht ja ptks-s 3.2.1. mõjutatav keskkond ning

siinkohal ei korrata.

3.2.1. Võimaliku mõjuala ulatus

Võimaliku mõjuala ulatus dolokivikarjääris on üldjuhul 360 m. Lähimad elamud jäävad Anelema

V dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist ~44-218 m kaugusele – Matsu (katastritunnus

63801:001:0268) ~44 m kaugusel, Põlde (katastritunnus 63801:001:0959) ~59 m kaugusel,

JaaguAndrese (katastritunnus 18803:002:0372) ja Uuetooma (katastritunnus 63801:001:0270)

~100 m kaugusel, Matsu-Jüri (katastritunnus 63801:001:1192) ~102 m kaugusel, Annuse

(katastritunnus 18803:002:0126) ~164 m kaugusel ning Kopli (katastritunnus 18803:002:0115)

~218 m kaugusel.

Kavandatava tegevuse võimalikeks mõjudeks on:

- Müra/tolmu häiring

- Lõhketöödega kaasnevad võnked ja nende mõjud

- Kaevandamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele

Mürahäiringu vähendamiseks rajatakse taotletava karjääri piirile katendivallid. Ülenormatiivse (60

dB) mürahäiringut eeldada ei ole.

Aastased tahkete osakeste heitkogused on järgmised:

PMsum = 0,00022 x (630)1.5 x 14 = 48,7 kg/a = 0,0487 t/a;

PM10 = 0,00022 x (630)1.5 x 14 x 0,52 = 25,3 kg/a = 0,0253

t/a;

PM2,5 = 0,00022 x (630)1.5 x 14 x 0,03 = 1,46 kg/a = 0,00146 t/a.

Arvestades aastas lõhkeaine kulu, on põlemisgaaside aastasteks heitkogusteks:

CO = 34 kg/t x 30,6 t = 1040 kg/a = 1,04 t/a;

NOx = 8 kg/t x 30,6 t = 245 kg/a = 0,245 t/a;

SO2 = 1 kg/t x 30,6 t = 31 kg/a = 0,031 t/a.

Esitatud heitkoguste hinnangu põhjal ei ole kavandatava aastase kaevandamismahu 67 000 m3

juures õhuluba vajalik, sest keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse

21

künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks

nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Vibratsioon on lühiajaline ning püsivat mõju keskkonnale eeldada ei ole.

Maavaravaru paikneb osaliselt allpool põhjaveetaset. Vee ärajuhtimine on vajadusel võimalik läbi

olemasoleva Anelema II dolokivikarjääri teenindusala, kasutades olemasolevaid settebasseine ja

pumplat. Kuna varu arvutuse ala paikneb töötava dolokivikarjääri lähedal, millest toimub

kaevandamise käigus põhjavee väljapumpamine, on uue ala kasutuselevõtust tingitud (lisanduv)

mõju põhjaveele marginaalne. Anelema V dolokivikarjääris eraldi põhjavee väljapumpamist ei

toimu, sest see jääb juba põhjavee taseme alanduse piirkonda.

3.2.2. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

Taotletava tegevuse ala asub 100% maatulundusmaal. Tasase reljeefiga põllu- ja rohumaal,

mistõttu on enne kaevandamise alustamist vaja koorida katend (muld ja moreen).

Põhja pool piirneb taotletav Anelema V dolokivikarjäär Anelema dolomiidikarjääri mäeeraldisega

(katastritunnus 18803:002:0119), millel paikneb Anelema maardla ehitusdolokivi aktiivse

reservvaru (aR) plokk 3. Anelema dolokivikarjääris kaevandab OÜ Forek kaevandamisloa nr

KMIN-083 alusel (kehtivus kuni 16.07.2049). Ida pool on külgnemine maaüksusega Matsupõllu

(katastritunnus 63801:001:0269) ja Anelema II dolokivikarjääri mäeeraldisega, kus kaevandab OÜ

Forek maavara kaevandamise loa nr L.MK/333947 alusel (kehtivus kuni 19.11.2049).

Mõjualasse (360 m) suurtööstuseid/tootmisalasid ei jää.

3.2.3. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

Kaevandatava tegevusega on kaasnenud ja kaasneb maa-ala reljeefi ja pinnase pöördumatu

ümberkujundamine. Maavara kaevandamise tulemusel on kujunenud endise, suhteliselt tasase

lainja reljeefi asemele eriilmeline reljeef, mille peamiseks vormiks on sulglohk. Viimase suhteline

sügavus ulatub 12–14 m-ni.

Anelema dolokivimaardla paikneb Siluri ladestu karbonaatkivimite avamusel, kus

karbonaatkivimeid katab kuni 3 m paksune Kvaternaarisetete kiht, mis koosneb moreenist ja

kasvukihist. Anelema maardla jääb Jaagarahu lademe Muhu kihistu avamusele (S2mh).

Kivimikihte on käsitletud ptk-s 3.1.3. Kasuliku kihi katendiks on 2,5 - 3,0 m (sh muld 0,2 - 0,3 m)

paksune muld ja moreen. Kasuliku kihi paksus on keskmiselt ~9,8 m. Kasuliku kihi lamam asub

kõrgusel 16,2 abs m.

Plokkide 33 aT ja 34 aT killustiku füüsikalis-mehaaniliste näitajate koondtabel:

Plokk Maavara LA tegur LA kateg Külmakindlus F, % F kateg

Plokk 33 täitedolokivi 31 - 39/33,1 35 0,3–15,8 /5,2 F

Plokk 33 täitedolokivi 31 - 39/33,1 35 0,3–15,8 /5,2 F

22

Arvestades kehtivaid kaevandamislube ja maardla hüdrogeoloogilisi tingimusi, on korrastamise

suund pärast veetaseme alandamise lõpetamist tehisveekogu rajamine. Sealjuures tuleb jälgida, et

veekogu sügavus peab olema valdavalt üle 2 m, mis välistab selle hilisema kinni kasvamise.

Nimetatud tingimus saab antud juhul kogu varu väljamisel ka täidetud, kuna oodatav veekogu

keskmine sügavus pärast pumpamise lõpetamist ja vee tagasi valgumist kaevandatud alale on ~10

m (oodatav veetase ~25 m).

Dolokivi looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub täielikult ka loodusmaastik,

kuid see on taastatav karjääriala korrastamisega.

Korrastatud ala hinnanguline kõlvikune jaotus:

Kõlvik Pindala, ha

Veekogu ~2,81

Rohumaa ~0,43

KOKKU 3,24

3.2.4. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime

Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja

olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega.

Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid.

KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne

ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks

peamisteks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev

müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele.

Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on

näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise

tagamine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. See saab hakata

taastuma peale karjääri korrastamist. Karjäär korrastatakse tehisveekoguks ja rohumaaks, kuhu

kujunevad uued kooslused.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Karjäär ei asu

tiheasustusalal ning sellel puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alad. Lähim muinsuskaitseline kinnismälestis (Ohvrikivi Hiiejumal,

kultuurimälestiste registri nr 11728) asub mäeeraldisest ~430 m kaugusel. Planeeritav tegevus ei

mõjuta mälestise seisukorda ega selle püsimajäämist.

Lähimad pärandkultuuri objektid jäävad Põlde (katastritunnus 63801:001:0959) ja Matsu-Jüri

(katastritunnus 63801:001:1192) kinnistutele - Põlde rehielamu (638:REE:005, objektist või tema

23

esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%) ja Matsu-Jüri rehielamu (638:REE:001, objektist

või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%). Pärandkultuuri all mõistetakse Maa- ja

Ruumiameti geoportaali pärandkultuuri andmebaasi tähenduses eelmiste põlvkondade poolt

pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja

kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse

all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes.

Lähimad Natura 2000 alad ja elupaigad

Dolokivikarjääri mõjuala on 360 meetrit. Selles ulatuses on Natura elupaigatüübi kadastikud

(5130) levikuala. Osaliselt kattub kadastiku ala Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldisega, kus

on kehtiv luba (L.MK/332978) aastast 2019 ja kus elupaik ei säili.

Anelma IV dolokivikarjääri mäeeraldisega külgnevalt ja taotletavast Anelema V dolokivikarjääri

mäeraldisest umbes 180 meetri kaugusel on veel kadastiku lahustükk. Suurem ja terviklikum

kadastiku lahustükk (17 ha) paikneb Uduvere-Suigu-Nurme teest lõuna pool. Taotletavast

mäeeraldisest jääb see lahustükk ligikaudu 240 meetri kaugusele.

Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala on umbes 2,5 km kaugusel loode suunas asuv Oese

soo loodusala (RAH0000316), mille kaitse-eesmärgiks on elupaigatüübid rabad (*7110), siirde- ja

õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230) ning siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0) ning eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica).

Vääriselupaigad

VEP210774, mäeeraldise teenidusmaast ~223 m kaugusel lääne suunas. Põhitüübiks on

laialehised metsad. Tegemist on angervaksa kasvukohatüübiga. Majandamisjuhiseks on „mitte

raiuda“ ja „surnud ja lamapuitu mitte eemaldada“.

VEP210775, mäeeraldise teenidusmaast ~193 m kaugusel lääne suunas. Põhitüübiks on

laialehised metsad. Tegemist on angervaksa kasvukohatüübiga. Majandamisjuhiseks on „mitte

raiuda“ ja „surnud ja lamapuitu mitte eemaldada“.

Mäeeraldise võimalikus mõjualas kaitstavad liigid/loodusobjektid

Must-toonekurg (Ciconia nigra) - KLO9124446 (~7,4 km kaugusel, projekteeritav Eametsa

musttoonekure püsielupaik), KLO9128703 (~9,6 km kaugusel), KLO9128708 (~6,2 km

kaugusel).

Muud liigid

Suurkoovitaja (Numenius arquata; KLO9116647) põhja sunnas umbes 530 meetri kaugusel.

Sookurg (Grus grus; KLO9115086) loode suunas umbes 800 meetri kaugusel. Põldtsiitsitaja

(Emberiza hortulana; KLO9116413) põhja suunas umbes 1,1 kilomeetri kaugusel. Põhja-nahkhiir

(Eptesicus nilssonii; KLO9115586) põhja suunas umbes 2,42 kilomeetri kaugusel.

Väikekonnakotkas (Clanga pomarina; KLO9124380) lõuna suunas umbes 3,2 kilomeetri

kaugusel.

Ülejäänud teised liigid jäävad kaugemale kui 4 km.

24

Looduskaitseseaduse § 55 lg 6 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja

tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal. Keelatud on

looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise

ajal.

3.2.5. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel

eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline

ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui

see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus

hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).

Anelema V dolokivikarjääris kaevandamisel on lähtuvalt tegevuse iseloomust peamisteks inimese

tervise ja heaolu mõjutatavateks teguriteks müra, õhusaaste (peenosakesed), lõhkamistel tekkiv

vibratsioon, joogivee kättesaadavus.

Lähimad elamud jäävad Anelema V dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist ~44-102 m

kaugusele – Matsu (katastritunnus 63801:001:0268) ~44 m kaugusel, Põlde (katastritunnus

63801:001:0959) ~59 m kaugusel, Jaagu-Andrese (katastritunnus 18803:002:0372) ja Uuetooma

(katastritunnus 63801:001:0270) ~100 m kaugusel ning Matsu-Jüri (katastritunnus

63801:001:1192) ~102 m kaugusel. Teised elamud jäävad ~164 – 481 m kaugusele – Annuse

(katastritunnus 18803:002:0126) ~164 m kaugusel, Kopli (katastritunnus 18803:002:0115) ~218

m kaugusel ja Tooma (katastritunnus 18803:002:0021) ~481 m kaugusel teenindumaa piirist.

Vajalikud kooskõlastused on OÜ-l Forek olemas.

Mürahäiringu vähendamiseks rajatakse katendivallid. Ülenormatiivse (60 dB) mürahäiringu

ilmnemist eeldada ei ole. Tegemist on aastakümneid töös olnud karjääride piirkonnaga ja

purustamist Anelema V dolokivikarjääris ei kavandata, samuti pole laekunud kaebusi kohalikelt

elanikelt. Kuna tegemist on ühele arendajale kuuluvate karjääridega, siis ei viida töid läbi mitmes

karjääris korraga ja ei teki kumulatiivset mõju. Seega olukorra muutumist ei ole ette näha ja

karjääride töötamisel tekkiv müra ei häiri kohalikke elanikke ka edaspidi. Juhul kui kohalike

elanike poolt laekuvad kaebused müratasemete kohta, tehakse vastavad uuringud ja vajadusel

leitakse kompromiss tekkiva häiringu kompenseerimiseks.

Saasteainete sisalduste piirväärtuste ületamist väljaspool tootmisterritooriumi piiri ette ei ole näha.

Võimalik peenosakeste (tolmu) heide ei ulatu lähimate elamutega hoonestatud kinnistuteni. Tolmu

levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, tolmu leviku tõkestamiseks on vajadusel võimalik

kasutusele võtta täiendavad leevendusmeetmed (niisutamine, konveierite katmine). Puurtööde

käigus tekkiv tolm on võimalik enamuses kinni püüda standardse puurmasina püüdesüsteemiga.

Lõhketöödel eralduv tolm on lokaalse iseloomuga, mis põhjustab suuri kontsentratsioone ainult

lühiajaliselt ning lõhkekoha vahetus läheduses. Tekkinud tolmu kontsentratsioonid hajuvad paari

minutiga ning ei avalda olulist mõju pikemaajalistele keskmistele kontsentratsioonidele.

Lõhkamisel eralduvad põlemisgaasid ja tolm esinevad samuti vaid lõhkamise hetkel ja väga

lühiajaliselt, valdavalt mõne sekundi jooksul, pärast mida saasteaineid juurde ei teki. Vajadusel on

tootmisel tolmu tekke leviku vältimiseks kuival ja tuulisel ajal kasutada niisutustehnoloogiaid,

25

näiteks regulaarselt niisutades karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja

purustussorteerimissõlme ümbrust.

Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate

saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid,

põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite heitgaaside piirväärtused on

kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel.

Puur-lõhketöödega raimamise peamiseks negatiivseks keskkonnamõjuks on maavõnked ja

kivimikildude laialipaiskumine. Vibratsioon on lühiajaline ning püsivat mõju keskkonnale ei oma.

Lõhketöid viib karjääris läbi vastavat litsentsi omav ettevõtte, kes peab arvestama nii karjääri

geoloogilisi tingimusi kui ka maavõngete suhtes tundlikke objektide kaugust lõhketöödest ja muid

objektide iseärasusi.

Karjääri laienedes laieneb vastavalt ka alanduslehtri ulatus. Kuna taotletavas mäeeraldises

avatakse samade omadustega kivimikiht, mis varasemateski karjäärides, on oodata sarnase

ulatusega alanduslehtri teket – s.t veetaseme oluline alanemine ei ulatu uue mäeeraldise piirist

enam kui 100 m kaugusele. Lisaks, arvestades, et taotletavast mäeeraldisest põhjas, idas ja läänes

asuvad juba endised või praegused mäeeraldised, ei oma taotletav mäeeraldis neis suundades

lisanduvat mõju (veetaseme alanemist seal suundades domineerivad neile lähemad mäeeraldised).

Kahe mäeeraldise alanduslehtri ühinemisel ei ole oodata kuidagi lisanduvat veetaseme alanduse

teket (vastupidi, sissevool karjääri väheneb, kuna osa kuivendatavast kivimist dreenib teise

karjääri). Lisanduv mõju ulatub vaid lõuna suunas, mis on välja toodud joonisel 1.

Joonis 1. Anelema V dolokivikarjääri alanduslehtri mõju ulatus

Suureneva veetaseme alanduse mõju potentsiaalsesse raadiusesse jäävad taotletava mäeeraldise

mõjul järgmised kinnistud: Mardi-Jaani (katastritunnus:18803:002:0191), Jaagu-Andrese

26

(katastritunnus:18803:002:0372), Põlde (katastritunnus: 63801:001:0959), Matsu-Jüri

(katastritunnus: 63801:001:1192), Matsu (katastritunnus: 63801:001:0268) ning Uuetooma

(katastritunnus:63801:001:0270). Ehitisregistri ning Eesti Looduse Infosüsteemi andmetel on

registris vaid Uuetooma kinnistu puurkaev (kood PRK0051761).

Loa väljastamisel on taotleja kinnitanud, et kui Mardi-Jaani, Jaagu-Andrese, Põlde, Matsu-Jüri,

Matsu ning Uuetooma kinnistutel tekivad karjääri mõjul veevarustusprobleemid, tuleb loa

omanikul tagada ligipääs joogiveele, nt. sügavama puurkaevu rajamisel või olemasoleva kaevu

korrastamisel.

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 15.04.2026 otsuses nr 16 „Arvamuse andmine Anelema V

dolokivikarjääri keskkonnaloa taotluse kohta“ on nõustunud keskkonnaloa taotlusega tingimusel:

„karjääri mõjupiirkonda jäävate kaevude seire teha vähemalt üks kord aastas, kui kaevandamise

tulemusena olemasolevates kaevudes alaneb veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee

kvaliteet halveneb (oluline negatiivne mõju), tuleb arendajal asendada need sügavamatest

veekihtidest toituvate kaevudega ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud (s.h. põhjendatult vanade

kaevude tamponeerimine ja uute veetrasside toomine hooneteni). Uued kaevud tuleb rajada nii

ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul probleemi ilmnemises“.

Anelema dolokivikarjääris on Keskkonnaamet andnud keskkonnaloa nr KMIN-083, milles on

käsitletud ka vee-eriosa, kus on määranud leevendusmeetmed, mille alusel tuleb teostada kaevude

veetaseme ning kvaliteedi seiret. Puurkaevudest (Uuetooma, puurkaevu kat. tunnus 51761 ja

Matsu-Jüri, puurkaevu kat. tunnus 51760) tuleb teostada põhjaveetaseme mõõtmist üks kord kuus.

Puurkaevude kvaliteeti tuleb Uuetooma ja Matsu-Jüri puurkaevudest üks kord kvartalis. Loa

omanik on kohustustest kinni pidanud ning on teostanud nõutud seireid loas kehtestatud

tingimustel pidevalt ning on seire andmed esitanud Keskkonnaametile infosüsteemi KOTKAS

kaudu. Seega eelpool nimetatud kaevudes toimub juba seire, mis muuhulgas on ka rangemalt

nõutud, kui Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu poolt välja toodud seire sagedus.

Küll aga seatakse ettevaatusprintsiibist lähtuvalt keskkonnaloasse tingimus - Mardi-Jaani,

JaaguAndrese, Põlde, Matsu kinnistute kaevudest tuleb seiret teostada üks kord aastas ning

analüüsida järgmisi näitajaid: ammoonium, elektrijuhtivus, heljum, hägusus, keemiline

hapnikutarve, kloriid, lahustunud hapnik (O2), naftasaadused, pH, PHT, raud, sulfaat, temperatuur,

üldlämmastik (Nüld). Lisaks tuleb Mardi-Jaani, Jaagu-Andrese, Põlde, Matsu kinnistute kaevudest

teostada põhjaveetaseme mõõtmist üks kord aastas.

Lisaks seatakse keskkonnaloasse tingimus, et kui kaevandamise käigus esineb kaebusi vee

kättesaadavuse osas kaevudest ja loa omaniku väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud

kaevandamisega, tuleb kaevandajal tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang,

kas kaevude veetaseme muutused on tingitud kaevandamisest. Eksperthinnang tuleb esitada

Keskkonnaametile ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele.

Kui eksperthinnanguga on tõendatud, et veetase karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes on

langenud tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet on halvenenud kaevandaja

tegevuse tõttu, siis tuleb arendajal asendada need sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega

ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud (rajada puurkaev, kaevu puhastada või vajadusel kaevu

süvendada). Veevarustus tuleb tagada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt võib

tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade kaevandamisel ebasoodne mõju

vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisel.

Keskkonnaloale kõrvaltingimuste seadmise eesmärk on leevendada kaevandamisest tulenevaid

häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega

silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest

27

keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda keskkonnaloale kõrvaltingimuste lisamist tekkida

võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks.

Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed häiringute vähendamiseks.

Lisaks loa andja Anelema dolokivikarjäärides määranud leevendusmeetmed kaevandamislubade

KMIN-083 ja L.MK/333947 välja andmisel, mille alusel toimuvad pidevalt nõutud seired.

Maavara kaevandamise loa taotleja kinnitab, et jätkab taotletaval mäeeraldisel kaevandamisel

kõrge töökultuuri hoidmist ning vastavate leevendusmeetmete rakendamist.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Anelema V dolokivikarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega kaasnevateks mõjudeks on

mõju pinna- ja põhjaveele, puur-lõhketöödest põhjustatud maavõnked, müra, tolm, ning

maakasutuse ja maastikupildi visuaalne muutumine.

3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus,

kestus, sagedus ja pöörduvus

Kavandatava tegevuse mõjualana käsitletakse taotletava Anelema V dolokivikarjääri mäeeraldise

teenindusmaad ning kuni ~100 m lõuna suunas, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda

põhjavee alandamise mõju.

Dolokivikarjääri üldine mõjuala on ~360 m. Lähimad elamud jäävad Anelema V dolokivikarjääri

mäeeraldise teenindusmaa piirist ~44-102 m kaugusele – Matsu (katastritunnus 63801:001:0268)

~44 m kaugusel, Põlde (katastritunnus 63801:001:0959) ~59 m kaugusel, Jaagu-Andrese

(katastritunnus 18803:002:0372) ja Uuetooma (katastritunnus 63801:001:0270) ~100 m kaugusel

ning Matsu-Jüri (katastritunnus 63801:001:1192) ~102 m kaugusel. Teised elamud jäävad ~164 –

481 m kaugusele – Annuse (katastritunnus 18803:002:0126) ~164 m kaugusel, Kopli

(katastritunnus 18803:002:0115) ~218 m kaugusel ja Tooma (katastritunnus 18803:002:0021)

~481 m kaugusel teenindumaa piirist.

Suureneva veetaseme alanduse mõju potentsiaalsesse raadiusesse jäävad taotletava mäeeraldise

mõjul seega Mardi-Jaani, Jaagu-Andrese, Põlde, Matsu-Jüri, Matsu ning Uuetooma kinnistud. Kui

antud kinnistutel tekivad karjääri mõjul veevarustusprobleemid, tuleb taotlejal tagada ligipääs

joogiveele, nt. sügavama puurkaevu rajamisel või olemasoleva kaevu korrastamisel.

Ülenormatiivne (60 dB) müratase esineb peamiselt töötavate masinate vahetus läheduses, levides

maksimaalselt 20 m (ekskavaator, laadur) kuni 40 m (purustisõelur) kaugusele. 2019. aasta

Anelema dolokivikarjääri mõõtmised näitavad, et karjääri pool valli oli mõõdetud müratase 56 dB.

Koosmõju teiste piirnevate karjääridega ei ole eeldada, kuna töid ei viida läbi mitmes karjääris

korraga, seetõttu ei teki kumulatiivset mõju.

Eelduslikult teostatakse puurtöid standardse puurmasinaga, mis on varustatud 12 filtrist koosneva

püüdeseadmega, mille püüdeefektiivsus on 99,5%. Puurimisel tekkiv tolm püütakse enamuses

kinni ning õhku eralduvad heitkogused on marginaalsed.

Lõhketöödel eralduv tolm on lokaalse iseloomuga, mis põhjustab suuri kontsentratsioone ainult

lühiajaliselt ning lõhkekoha vahetus läheduses. Tekkinud tolmu kontsentratsioonid hajuvad paari

minutiga ning ei avalda olulist mõju pikemaajalistele keskmistele kontsentratsioonidele.

28

Lõhkamisel eralduvad põlemisgaasid ja tolm esinevad vaid lõhkamise hetkel ja väga lühiajaliselt,

valdavalt mõne sekundi jooksul, pärast mida saasteaineid juurde ei teki. Seetõttu on tegemist

kontrollimatu väga lühiajalise heitega. Lõhketööde teostamise ajal on muud karjääritööd peatatud

ning teistest heiteallikatest täiendavaid heitkoguseid ei lisandu.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete

künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud

künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa

kehtivusaja jooksul (5 aastat). Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel

otseseid mõjusid (müra, tolm) ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist

ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju.

Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset

keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid (müra, õhusaaste

jne) võib siiski tekkida. Võib eeldada, et häiringute esinemine on leevendatav ja võimalik.

Asjaõigusseaduse § 143 lõige 1 sätestab, et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu,

auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate

mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega

ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on

keelatud.

Kaebuste korral tuleb häiringute intensiivsust mõõta ning vajadusel korraldada töö karjääris

ümber.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju. Tegevus jääb riigipiirist enam kui 70 km

kaugusele.

3.3.3. Mõju kaitstavatele liikidele, loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku alale

Kadastikud on Eestis poollooduslikud kooslused, mis on enamasti kujunenud karjatamise ning

niitmise lõppemisel loopealsetel, liivanõmmedel ja muudes kuivades kasvukohtades asuvatele

endistele niitudele. Kadastikud kuuluvad Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse. Eestis levinud

kadastikud saab laias laastus jaotada kadastikeks endistel loopealsetel (lookadastikud, tekkinud

avatud loopealsete võsastumisel) ning kadastikeks, mis on tekkinud teistsuguste niitude

(palunõmme ja aruniitude), aga ka raiesmike või söötis põldude kadakaga kinnikasvamisel.

Kadastikke kui poollooduslikku koosust ohustab peamiselt selle hooldamata jätmine kui ka otsene

ehitustegevus elupaiga arvelt. Euroopa Liidu loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) artikkel 17 kohase

viimase aruande (periood 2019-2024) põhjal on kadastike seisund soodne ja trend stabiilne.

Kuna kavandatava tegevusega ei kaasne ohutegureid, mis võiks kadastikke ebasoodsalt mõjutada

ja kadastike elupaigatüübi üldhinnang viimase Loodusdirektiivi aruande alusel on soodne, ei ole

eeldada olulise ebasooda mõju avaldumist antud elupaigatüübile.

Anelema V dolokivikarjääri teenindusmaa piirist loode-lääne suunda jäävad vääriselupaigad

VEP210775 ja VEP210774. VEP-id asuvad riigimaal Riigimetsa Majanduse Keskuse kvartalil

HA357 eraldistel 5 ja 28. Keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 2 „Vääriselupaiga

klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitsteks lepingu sõlmimine

29

ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“ § 261 lg 2 järgi on avalik-õigusliku isiku

omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas keskkonnaregistrisse kantud VEP-s keelatud raie.

Kuna kavandatud tegevus jääb materjalide kohaselt piirist u 190-223 m kaugusele, siis ei ole

eeldada mõju avaldumist VEP-ile.

Must-toonekurg (Ciconia nigra) eelistab vanu, inimmõjust vähe häiritud, looduslikult

mitmekesiseid metsi, kus on ligipääs sobivatele toitumisaladele. Must-toonekurg eelistab toituda

tugevapõhjalistel ja madalaveelistel metsaojadel ja jõgedel, samuti madalsoodel, kopra

üleujutusaladel jt märgaladel (sööb pms kala, vähem konni, veeputukaid jt). Vähem toitutakse

kraavidel, sest need kuivavad sageli juba kevad-suvel ja püsivat elustikku (toitu) seal seetõttu ei

teki. Sobivate toitumisalade nappuse tõttu võib liik toitumas käia kuni 40 km kaugusel. Peamised

ohutegurid on teadmata pesapaikade hävimine, pesitsusajal häirimine ja toitumisalade (nt

veekogude) kvaliteedi langus. Must-toonekure arvukust Eestis pärsibki toidunappus, mis on

tingitud veekogude halvast seisukorrast. Peamised probleemid on: metsakuivendus ja

maaparandus, mis muudavad ojad perioodiliselt kuivaks või kaladele ligipääsmatuks;

võsastumine, kus liiga tihe kaldavõsa takistab suurel linnul veele ligipääsu ja saagijahti ning

saasteained, mistõttu võib toidu kaudu (eriti kaladest) lindude organismi kuhjuda ohtlikul määral

elavhõbedat. Must-toonekure arvukus on alates 1990ndate algusest vähenenud kogu Baltikumis.

Sigiva asurkonna suurus Eestis 30-60 paari, millest viimasel kolmel aastal (2023-2025) on olnud

asustatud 35 erinevat musttoonekurepesa, mis asuvad 24 pesitsusterritooriumil. I kaitsekategooria.

IUCN staatus: kriitilises. Elupaik jääb arendusalast ~5,4 km kaugusele, tegemist on asustatud

pesaga. Must-toonekure toitumisveekogude analüüsi (Kotkaklubi 2021) alusel jäävad keskmise

sagedusega kasutatavad vooluveekogud (kraavid) kaevandusalast 1,2-1,5 km kaugusele, enim

kasutatav Uru oja 500 m kaugusele (täpsem toitumiskoht 1,5 km), Angoja , mis jääb kaevandusala

idaserva, käib liik regulaarselt toitumas.1

Angoja on must-toonekure jaoks oluline toitumisala, mille seisund sõltub vee kvaliteedist. Kui

karjääri kuivendusveed juhitakse nimetatud ojja, siis tuleb tagada, et kuivendusveed ei muudaks

vee hüdrokeemilisi näitajaid – pH, hõljuvainete hulk, BHT5. Võimaliku negatiivse mõju

hindamiseks sobivale must-toonekure toitumisalale, tuleb mõõta oja vee ja kuivendusvee

vastavad hüdrokeemilised näitajad. Kui näitajad erinevad üle 10%, tuleb leida hüdrotehnilised

lahendused, mis vähendavad setete, toitainete ja pH mõju ojale. Proovi peaks võtma kraavi

suubumiskohas ojja ning ojas vastavalt 10 m enne kraavi suubumist.

Keskkonnaamet teeb ettepaneku lisada järgnev kõrvaltingimus:

- Enne kaevandamise alustamist ning kuivendusvee juhtimisel Angoja ojja tuleb mõõta

Angoja vee ja kuivendusvee vastavad hüdrokeemilised näitajad. Kui näitajad erinevad üle

10%, tuleb leida hüdrotehnilised lahendused, mis vähendavad setete, toitainete ja pH mõju

ojale. Mõõtmise tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile.

Arvestades, et lähim Natura 2000 ala on 2,5 km kaugusel, on objektiivse teabe põhjal välistatud

ebasoodsad mõjud ala eesmärkidele ning kavandata tegevuse tulemusel ei halvene ala seisund ega

saa kahjustatud ala terviklikkus. Sellest tulenevalt ei ole Natura eelhindamise läbiviimine vajalik.

1 Must-toonekure oluliste pesitsusterritooriumite kaardistamine ja potentsiaalselt tervendamist vajavate

vooluveekogude piiratud valimi koostamine (Kotkaklubi, 2026)

30

3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Tegemist on aastakümneid töös olnud karjääride piirkonnaga. Kuna tegemist on ühele arendajale

kuuluvate karjääridega, siis ei viida töid läbi mitmes karjääris korraga ja ei teki kumulatiivset

mõju.

3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi

Anelema V dolokivikarjääri kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt

käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3 ning siinkohal

ei korrata.

Lähtuvalt eelhinnangu kaalutlustest ja Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 15.04.2026 otsusest nr 16

tuleb Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaloa menetlemisel arvestada alljärgnevate

keskkonnameetmetega:

1. Lubatud tööaeg karjääris ja väljaveol 8:00-18:00 esmaspäevast reedeni. Laupäev ja pühapäev

ning riiklikel pühadel tööd ega väljavedu ei toimu;

2. Teostada karjääri mõjupiirkonda jäävate kaevude (Mardi-Jaani, Jaagu-Andrese, Põlde, Matsu

kinnistutel) põhjavee kvaliteedi ning veetaseme seiret üks kord aastas;

3. Juhul kui loa omaniku tegevuse tõttu peaks piirkonna majapidamiste veevarutuses ilmnema

häiringuid, siis on loa omaniku kohustus häiringud koheselt kõrvaldada;

4. Kui loa omaniku väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud kaevandamisega, tuleb kaevandajal

tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang, kas kaevude veetaseme ja vee

kvaliteedi muutused on tingitud kaevandamisest. Eksperthinnang tuleb esitada Keskkonnaametile

ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele;

5. Kui eksperthinnanguga on tõendatud, et veetase karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes on

langenud tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet on halvenenud kaevandaja

tegevuse tõttu, siis tuleb arendajal asendada need sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega

ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud (s.h. põhjendatult vanade kaevude tamponeerimine ja uute

veetrasside toomine hooneteni). Uued kaevud tuleb rajada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem

kui 1 kuu jooksul;

6. Karjäärist kaevise transportimisel kasta transportteid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva

keskmine välitemperatuur on üle +5 kraadi, niisutada mäeeraldisel kaevise transpordiks

kasutatavaid sõiduteid pidevalt. Kuivadel ilmastikutingimustel kasutada materjali veoks

koormakatteid ja valida sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peeni osakesi;

7. Rajada vähemalt 3 m kõrgused müratõkkevallid karjääri lääne ja lõuna suunale;

8. Väljaveoks kasutatavate teede seisundi tagamiseks ja jooksvate hooldustööde osas

keskkonnaloa omanikul teha tihedat koostööd tee omanikega ja kasutamiseajal pidevalt jälgida, et

tee seisukord ei halveneks ning vastaks majandus-ja kommunikatsiooniministri 14.07.2015

määrus nr 92 toodud nõuetele;

9. Enne kaevandamise alustamist ning kuivendusvee juhtimisel Angoja ojja tuleb mõõta Angoja

vee ja kuivendusvee vastavad hüdrokeemilised näitajad. Kui näitajad erinevad üle 10%, tuleb

leida hüdrotehnilised lahendused, mis vähendavad setete, toitainete ja pH mõju ojale. Mõõtmise

tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile.

Keskkonnameetmed kantakse hiljem Anelema V dolokivikarjääri loale kõrvaltingimusteks.

Vajadusel täpsustatakse keskkonnaloale kantavate kõrvaltingimuste sõnastust keskkonnaloa

andmise korralduses.

31

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning

kavandatava kaevandamisega eeldatavalt ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega

Natura 2000 võrgustiku alasid;

2. Anelema V dolokivikarjääris eraldi põhjavee väljapumpamist ei toimu, sest see jääb juba

põhjavee taseme alanduse piirkonda;

3. Lähtuvalt ettevaatusprintsiibist seatakse Mardi-Jaani, Jaagu-Andrese, Põlde, Matsu

majapidamiste kaevudele veetasemete ja kvaliteedi mõõtmise seire kohustus üks kord aastas;

4. Eelhindamise tulemusena selgus, et leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei ületata

kaevandamisel piirmäärasid müra (sh vibratsioon) ja õhusaaste osas;

5. Looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav

maa-ala korrastamisega

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud

juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 3³

lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik

ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning

eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet

kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja

kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

Eelhinnangus analüüsitud info põhjal seatud keskkonnameetmed on toodud ptk-s 3.3.5. ning siin

kohal ei korrata.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel xx.xx.xxxx kirjaga nr x Anelema V

dolokivikarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH

algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele ja

tutvumiseks OÜ-le Forek, seisukoha esitamise tähtajaga xx.xx.xxxx.

Keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule laekus/ei laekunud

arvamusi.

32

Maigi Säinas 5918 4357 (maapõu)

[email protected]

Karina Karpa 5199 3576 (veeosakond)

[email protected]

Liis Sinijärv 5306 4783 (looduskasutuse osakond)

[email protected]

Liisu Aulik 5692 4060 (loodushoiutööde osakond)

[email protected]

Jaanus Nilp 5109 735 (metsaosakond)

[email protected]

EELNÕU

21.04.2026

Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine

1. OTSUS

Lähtudes alljärgnevast, OÜ Forek poolt 02.04.2026 esitatud Anelema V dolokivikarjääri

keskkonnaloa taotlusest nr T-KL/1030111-4 ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹

lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri

16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ning Põhja-Pärnumaa

Vallavolikogu 15.04.2026 otsusele nr 16, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaloa

taotlusele.

1.1.1. Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaloa taotluse menetlemisel arvestada

alljärgnevate keskkonnameetmetega:

1.1.1.1. Lubatud tööaeg karjääris ja väljaveol 8:00-18:00 esmaspäevast reedeni. Laupäev ja

pühapäev ning riiklikel pühadel tööd ega väljavedu ei toimu;

1.1.1.2. Teostada karjääri mõjupiirkonda jäävate kaevude (Mardi-Jaani, Jaagu-Andrese,

Põlde, Matsu kinnistutel) põhjavee kvaliteedi ning veetaseme seiret üks kord aastas;

1.1.1.3. Juhul kui loa omaniku tegevuse tõttu peaks piirkonna majapidamiste veevarutuses

ilmnema häiringuid, siis on loa omaniku kohustus häiringud koheselt kõrvaldada;

1.1.1.4. Kui loa omaniku väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud kaevandamisega, tuleb

kaevandajal tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang, kas kaevude

veetaseme ja vee kvaliteedi muutused on tingitud kaevandamisest. Eksperthinnang tuleb

esitada Keskkonnaametile ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele;

1.1.1.5. Kui eksperthinnanguga on tõendatud, et veetase karjääri mõjupiirkonnas olevates

kaevudes on langenud tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet on halvenenud

kaevandaja tegevuse tõttu, siis tuleb arendajal asendada need sügavamatest veekihtidest

toituvate kaevudega ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud (s.h. põhjendatult vanade

kaevude tamponeerimine ja uute veetrasside toomine hooneteni). Uued kaevud tuleb rajada

nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul;

1.1.1.6. Karjäärist kaevise transportimisel kasta transportteid. Sademetevaesel perioodil,

kui ööpäeva keskmine välitemperatuur on üle +5 kraadi, niisutada mäeeraldisel kaevise

transpordiks kasutatavaid sõiduteid pidevalt. Kuivadel ilmastikutingimustel kasutada

materjali veoks koormakatteid ja valida sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peeni

osakesi;

1.1.1.7. Rajada vähemalt 3 m kõrgused müratõkkevallid karjääri lääne ja lõuna suunale;

2

1.1.1.8. Väljaveoks kasutatavate teede seisundi tagamiseks ja jooksvate hooldustööde osas

keskkonnaloa omanikul teha tihedat koostööd tee omanikega ja kasutamiseajal pidevalt

jälgida, et tee seisukord ei halveneks ning vastaks majandus-ja kommunikatsiooniministri

14.07.2015 määrus nr 92 toodud nõuetele;

1.1.1.9. Enne kaevandamise alustamist ning kuivendusvee juhtimisel Angoja ojja

tuleb mõõta Angoja vee ja kuivendusvee vastavad hüdrokeemilised näitajad. Kui näitajad

erinevad üle 10%, tuleb leida hüdrotehnilised lahendused, mis vähendavad setete, toitainete

ja pH mõju ojale. Mõõtmise tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile.

1.2. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid

ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. OÜ Forek (registrikood 14270074, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu

mnt 158/1, 11317) esitas 29.09.2025 Keskkonnaametile taotluse Anelema V dolokivikarjääris

maavara kaevandamiseks, viimane parandustaotlus esitatud 02.04.2026 (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 02.04.2026 nr DM-133628-17). Taotlus on

registreeritud KOTKAS-s menetluse nr M-133628 juurde. OÜ Forek taotleb maavara

kaevandamise luba Anelema V dolokivikarjääris, eesmärgiga kaevandada Anelema maardla

täitedolokivi aktiivse tarbevaru plokke 33 ja 34. Luba taotletakse 5 aastaks.

2.2. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele

(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning

kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS

§ 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

Keskkonnaamet võttis Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaloa taotlusse menetlusse ja teavitas

keskkonnaloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid 19.12.2025 kirjaga nr DM133628-

9. Keskkonnaloa taotlus on 19.12.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Avalikustamise käigus esitati üks arvamus.

Eraisik R.K. esitas 18.02.2026 arvamuse (registreeritud KOTKAS-s 20.02.2026 nr DM-

13362813). Kodaniku mure seisnes peamiselt Põhja-Pärnumaal Põlde kinnistule

detailplaneeringu algatamisega, mille kohaselt soovitakse tiigi või tiikide rajamist vesiviljeluse

eesmärgil, kuna selline tegevus eeldab dolomiidi kaevandamist vahetus läheduses ja millega

võivad kaasneda pöördumatud keskkonna mõjud varale, elule ja tervisele. Kaevandamisega

kaasnev tolm, müra, vibratsioon ja veerežiimi muutumise risk häiriks ebamõistlikult ja talumatult

palju, kaasaarvatud teisi lähedale jäävate kinnistute elanikke.

Lisaks on eraisik toonud välja ettepanekud:

3

1. Korrastada varasemalt dolomiidi kaevandamisega rikutud ala ja kujundada tiikideks nii, nagu

seda lubatud on kaevandaja poolt. Koosolek, kus lubadused välja anti, toimus detsembris 2007.

aastal AS Reiden Dolomiidi kontoris, kus olid kohal ka Halinga vallavalitsuse esindajad ja mitmed

naaberkinnistute omanikud-esindajad. Täpsema meeldetuletamise koosolekuks oleme valmis; 2.

Palume korraldada koosolek Anelema dolomiidi karjääris kaevandamisest tulenevate keskkonna

mõjude aruteluks. On lubadusi, mis eelnimetatud koosoleku järgselt täideti, kuid on lubadusi, mis

siiani täitmist pole leidnud.

Keskkonnaamet vastas eraisikule e-posti teel järgnevalt:

Detailplaneeringu muredega palume pöörduda kohaliku omavalitsuse poole (KOV; Põhja

Pärnumaa vald). Hetkeolukord keskkonnaloa (kaevandamise) menetluses (M-133628) on järgnev:

Taotlus on võetud menetlusse ning taotlus on saadetud KOV-i arvamuse avaldamiseks.

PõhjaPärnumaa Vallavalitsus pikendas 12.02.2026 kirjaga nr 6-2/2300-1 (registreeritud

KOTKAS-s 16.02.2026 nr DM-133628-11) vastamistähtaega. KOV-il on aega anda arvamus

taotluse kohta hiljemalt 20.03.2026 kuupäevaks.

Keskkonnamõjude osas: Keskkonnaamet koostab taotlusele eelhinnangu, kus käsitletakse

erinevaid mõjusid (nt pinna -ja põhjaveele, tolm/müra, looduskaitse, koosmõjud teiste piirkonna

tegevustega jne), kus hinnatakse, kas keskkonnamõjude hindamine (KMH) on vajalik või mitte.

KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaeg 18.05.2026.

Keskkonnaameti praktika kohaselt tehakse soovi kohaselt avalik arutelu, kas siis kui eelhinnang

on valminud või keskkonnaloa eelnõu faasis. Muidugi on võimalik kohalikel pöörduda kohaliku

omavalitsuse poole ning paluda KOV-il teostada kohalikega avalik arutelu enne seda.

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus esitas 20.03.2026 kirjaga nr 6-2/2300-3 (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 23.03.2026 nr DM-133628-16) arvamuse, paludes

Keskkonnaameti selgitust, kas Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaloa taotluse lisas nr 15

esitatud Monika Rahula 18.03.2021 nõusolek on õiguslikult piisav ja kooskõlas maapõueseaduse

§ 50 lg 10 nõuetega, arvestades omaniku vahetumist ja asjaolu, et nõusolek ei sisalda selget tahet

lubada tegevust elamule lähemal kui 100 meetrit. Vastavalt maapõueseaduse § 55 lg 2 punktile 13

on asjakohase nõusoleku puudumine loa andmisest keeldumise alus. Seetõttu ei ole vallavolikogul

võimalik anda taotlusele arvamust enne, kui Keskkonnaamet on kinnitanud esitatud dokumentide

vastavust seadusele või nõudnud taotlejalt uue, kehtiva omaniku nõusoleku esitamist.

Keskkonnaamet on teinud 19.03.2026 kirjaga nr DM-133628-15 lisaandmete küsimise OÜ-le

Forek, selgitades, et Uuetooma kinnistu omaniku nõusolek on antud 2021. aastal Uuetooma

kinnistul kaevandustegevuseks. Tollane omanik suri 2021. aasta lõpus. Uus omanik on alates 2025

keskpaigast, enne Anelema V dolokivikarjääri taotluse esitamist.

Sellest lähtuvalt puudub Uuetooma uue omaniku nõusolek (kinnistu jääb lähemale kui 100 m

teenindusmaa piirist) kaevandamiseks. Kohalik omavalitsus teatas, et ei saa enne taotlusele

arvamust avaldada, kui ei ole olemas kooskõlastust. Keskkonnaamet palub taotlusele lisada

Uuetooma kinnistu (63801:001:0270) nõusolek ning esitada parandustaotlus hiljemalt

kuupäevaks

03.04.2026.

4

OÜ Forek esitas 02.04.2026 parandustaotluse nr T-KL/1030111-4 (registreeritud KOTKAS-s

dokumendina nr DM-133628-17), mistõttu ei ole enam vajalik kinnistu omaniku nõusolekut

lähtuvalt MaaPS § 50 lg 10.

Keskkonnaamet edastas uuesti Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaloa taotluse kohalikule

omavalitsusele arvamuse avaldamiseks, vastamistähtajaga esimesel võimalusel, hiljemalt

04.06.2026. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu on nõustunud 15.04.2026 otsusega nr 16 Anelema V

dolokivikarjääri keskkonnaloa menetlemisega tingimuslikult (vt ptk 2.3.).

2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Anelema V dolokivikarjääri

keskkonnaloa taotluse 19.12.2025 kirjaga nr DM-133628-10 Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele

arvamuse avaldamiseks. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu nõustus 15.04.2026 otsusega nr 16

(registreeritud KOTKAS-s 17.04.2026 nr DM-133628-20) Anelema V dolokivikarjääri

keskkonnaloa menetlemisega tingimuslikult:

1. lubatud tööaeg karjääris ja väljaveol 8:00-18:00 esmaspäevast reedeni. Laupäev ja pühapäev

ning riiklikel pühadel tööd ega väljavedu ei toimu;

2. karjääri mõjupiirkonda jäävate kaevude seire teha vähemalt 1 x aastas, kui kaevandamise

tulemusena olemasolevates kaevudes alaneb veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele või

vee kvaliteet halveneb (oluline negatiivne mõju), tuleb arendajal asendada need sügavamatest

veekihtidest toituvate kaevudega ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud (s.h. põhjendatult

vanade kaevude tamponeerimine ja uute veetrasside toomine hooneteni). Uued kaevud tuleb

rajada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul probleemi ilmnemisest;

3. karjäärist kaevise transportimisel kasta transportteid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva

keskmine välitemperatuur on üle +5 kraadi, niisutada mäeeraldisel kaevise transpordiks

kasutatavaid sõiduteid pidevalt. Kuivadel ilmastikutingimustel kasutada materjali veoks

koormakatteid ja valida sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peeni osakesi;

4. lisaks lõuna suunda rajatavatele müratõkkevallidele rajada vallid ka karjääri läänesuunda;

5. väljaveoks kasutatavate teede seisundi tagamiseks ja jooksvate hooldustööde osas

keskkonnaloa omanikul teha tihedat koostööd tee omanikega ja kasutamiseajal pidevalt

jälgida, et tee seisukord ei halveneks ning vastaks majandus- ja kommunikatsiooniministri

14.07.2015 määrus nr 92 toodud nõuetele.

2.4. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2

nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis

sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS §

6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet

otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja §

3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni

5

25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama

KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata

jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise

või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu

asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus

nr 31).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaloa taotlus nr T-KL/1030111-4, sh KeHJS § 6¹ lõike 1

kohane teave;

2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused;

3. Metsaportaal;

4. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS; https://infoleht.keskkonnainfo.ee/);

5. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2011 „AS Reiden Dolomiit ja Põhjanael OÜ poolt Anelema

dolokivimaardla kaevandamise ja laiendamise keskkonnamõju hindamise aruanne“ edaspidi

KMH aruanne

6. „Seletuskiri maavaravaru arvele võtmiseks Anelema dolokivikarjääris (varu seisuga

01.06.2024)”, OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 24130;

7. „Seletuskiri maavaravaru arvele võtmiseks Anelema dolokivimaardlas (varu seisuga

29.04.2024)”, OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 24130;

8. „Pärnu maakonna Anelema dolokivimaardla registrikande muutmine”, Maa- ja Ruumiameti

(endine Maa-amet) korraldus 28.06.2024 nr 1-17/24/1407;

9. „Pärnu maakonna Anelema maardla registrikande muutmine”, Eesti Geoloogiateenistuse

korraldus 24.04.2025 nr 13-5/25-49;

10. Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050;

11. Pärnu maakonna planeering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/74;

12. Hetkel kehtiv Halinga valla üldplaneering (kehtestatud vallavolikogu 31.10.2012 määrusega

nr 22).

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse eesmärk, iseloom ja maht

Osaühing Forek OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Anelema V dolokivikarjääris, eesmärgiga

kaevandada maardla koosseisu 2024. aastal aktiivseks tarbevaruks hinnatud maavara varu plokid

33 aT ja 34 aT. Luba taotletakse 5 aastaks. Taotletavast karjäärist saadav maavara on täitedolokivi,

mida on jätkuvalt kavas kasutada tükikivina, killustikuna ehitusbetooni valmistamiseks,

killustikuna asfaldi- ja betooni segudeks. Kaevandatud maa korrastatakse tehisveekoguks ja

rohumaaks.

6

Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas

Anelema külas jäädes eraomandisse kuuluvatele kinnistutele Järveääre (katastritunnusega

63801:001:1193), Iirise (katastritunnusega 63801:001:0960) ja Põlde (katastritunnusega

63801:001:0959).

Lähimad elamud jäävad Anelema V dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist ~44-102 m

kaugusele – Matsu (katastritunnus 63801:001:0268) ~44 m kaugusel, Põlde (katastritunnus

63801:001:0959) ~59 m kaugusel, Jaagu-Andrese (katastritunnus 18803:002:0372) ja Uuetooma

(katastritunnus 63801:001:0270) ~100 m kaugusel ning Matsu-Jüri (katastritunnus

63801:001:1192) ~102 m kaugusel. Teised elamud jäävad ~164 – 481 m kaugusele – Annuse

(katastritunnus 18803:002:0126) ~164 m kaugusel, Kopli (katastritunnus 18803:002:0115) ~218

m kaugusel ja Tooma (katastritunnus 18803:002:0021) ~481 m kaugusel teenindumaa piirist.

Vajalikud kooskõlastused on OÜ-l Forek olemas.

Põhja pool piirneb taotletav Anelema V dolokivikarjäär Anelema dolomiidikarjääri mäeeraldisega

(katastritunnus 18803:002:0119), millel paikneb Anelema maardla ehitusdolokivi aktiivse

reservvaru (aR) plokk 3. Anelema dolokivikarjääris kaevandab OÜ Forek kaevandamisloa nr

KMIN-083 alusel (kehtivus kuni 16.07.2049). Ida pool on külgnemine maaüksusega Matsupõllu

(katastritunnus 63801:001:0269) ja Anelema II dolokivikarjääri mäeeraldisega, kus kaevandab OÜ

Forek maavara kaevandamise loa nr L.MK/333947 alusel (kehtivus kuni 19.11.2049).

Taotletav Anelema V dolokivikarjäär ei kattu looduskaitseliste ja muude kitsendusi põhjustavate

objektide ega nende kaitsevöönditega.

Taotletava Anelema V dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 3,24 ha, sh taotletava

mäeeraldise pindala on 3,18 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab pindalaliselt enamuses ja sügavuti

kogu ulatuses Anelema dolokivimaardla aktiivse tarbevaru (aT) plokke 33 ja 34.

Taotletava mäeeraldise maavara varu ei ole kogu mahus kaevandatav. Plokist 33 aT jääb välja

lõunapoolne riba, mida kasutatakse mäeeraldise teenindusmaana, kuhu moodustatakse

müratõkkevall. Teenindusmaale jääb pindalal 0,06 ha plokist 33 aT 5 tuh m3. Planeeritav

müratõkkevall ulatub ka mäeeraldise alale 10 m ribana, mistõttu valli alla jääv varu ei ole kasutatav

seni, kuni müratõkkevall paikneb mäeeraldise varu peal. Kui tulevikus on võimalik müratõkkevall

nihutada mäeeraldise varult ära, on võimalik vastav varu kaevandada. Eelnevast tulenevalt

arvestatakse mäeeraldise kagunurgas plokist 33 aT pindalal 0,05 ha kaona 5 tuh m3. Kadu

arvestatakse hoideterviku kadu sisse. Mäeeraldisest on välja jäetud ka ploki 33 aT kagunurk

pindalal 0,05 ha mahus 4 tuh m3. Aktiivsest tarbevaruplokist 34 aT jääb lõunapoolt välja 0,12 ha

suurune ala järgides MaaPs § 50 lg 10. Plokist 34 aT väljajääva osa maht on 4 tuh m3.

Anelema V dolokivikarjääri taotletav varu kogus (seisuga 30.06.2025. a):

Plokk Maavara Aktiivne

tarbevaru,

tuh m3

Mäeeraldisest

väljajääv osa,

tuh m3

Kadu,

tuh m3

Kaevandatav

varu, tuh m3

33 aT täitedolokivi 137 9 15 113

34 aT täitedolokivi 177 4 19 154

KOKKU 314 13 34 267

7

Taotletaval Anelema V dolokivikarjääri mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 267 tuh m3.

Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~67 tuh m3. Sellise keskmise

kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Anelema V dolokivikarjäär ~ 4 aastaga ning loa

kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele.

Kaevandamise keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali

aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad

kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest.

Mäenduslikud tingimused taotletavas Anelema V dolokivikarjääris kaevandamiseks on soodsad,

sest tegemist on juba toimiva kaevandamispiirkonnaga.

Katendiks on muld (kasvukiht) ja moreen. Katendi maht mäeeraldisel on 92 tuh m3, millest muld

moodustab 9 tuh m3. Käsitletav ala paikneb tasase reljeefiga põllu- ja rohumaal, mistõttu on enne

kaevandamise alustamist vaja koorida katend (muld ja moreen). Katend on otstarbekas eemaldada

järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. Sealjuures tuleb mullakiht

ladustada muust katendist eraldi.

Kasuliku kihi kobestamine toimub puur-lõhketöödega. Lõhketöid teostab litsentseeritud

lõhketööde tegija, kes töötab vastava projekti järgi. Puur-lõhketööde jaoks on vajalik puurida

lõhatavale astangule vastavalt lõhketööde projektile laenguaukude võrk. Peale lõhkamist

suuremad tükid purustatakse vajadusel täiendavalt hüdrovasaraga. Järgnevalt laeb ekskavaator

kobestatud kivi kallurautole, mis veab dolokivi olemasolevasse Anelema II dolokivikarjääri

mäeeraldisel paiknevasse statsionaarsesse purustus-sorteerimissõlme, kus toimub materjali

purustamine ja killustiku erinevateks fraktsioonideks sorteerimine. Taotlejale kuuluvas Anelema

II dolokivikarjääris on antud õhusaasteluba. Taotletava Anelema V dolokivikarjääri territooriumil

ei ole purustamist, seega täiendavat luba seal vaja ei ole. Peale kaevise purustamist ja sorteerimist

paigutatakse erineva fraktsiooniga materjal frontaallaaduriga vastavatesse ladudesse. Materjali

nõudluse korral tõstetakse materjal frontaallaaduri abil uuesti kalluri kasti ning suunatakse edasi

tarbijateni.

Käesoleval ajal toimub Anelema dolokivikarjääris põhjavee väljapumpamine, mille tulemusena on

kujunenud põhjavee taseme alandus ligikaudu 14–16 m abs kõrguseni. Maavaravaru paikneb

osaliselt allpool põhjaveetaset. Vee ärajuhtimine on vajadusel võimalik läbi olemasoleva Anelema

II dolokivikarjääri teenindusala, kasutades olemasolevaid settebasseine ja pumplat. Kuna varu

arvutuse ala paikneb töötava dolokivikarjääri lähedal, millest toimub kaevandamise käigus

põhjavee väljapumpamine, on uue ala kasutuselevõtust tingitud (lisanduv) mõju põhjaveele

marginaalne. Anelema V dolokivikarjääris eraldi põhjavee väljapumpamist ei toimu, sest see jääb

juba põhjavee taseme alanduse piirkonda. Mäetööde ala laiendamisega seoses ei toimu

olemasoleva alanduslehtri suurenemist.

Kaevandamisprojektis määratakse täpsem kaevandamise tehnoloogia ja mäetööde ajaline ning

ruumiline areng. Pärast varu ammendamist tuleb kaevandatud maa korrastamiseks koostada

korrastamisprojekt.

3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega

8

Kavandataval alal kehtib Pärnu maakonna planeering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri

29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74).

Maavara kasutuse perspektiivi järgi on maakonnaplaneeringuga maavarad jagatud kolme

kategooriasse.

I kategooria – alad, kus maavarade kaevandamine on soodustatud. Kaevandustegevus toimub

juba praegu ja mõistlik on kaevandamist jätkata.

II kategooria – alad, kus kaevandamise alustamiseks ei ole teada suuremaid takistusi.

III kategooria – alad, kus maavara kaevandamiseks on olulised kitsendused (nt tiheasustus,

looduskaitsealad, Natura 2000 alad) ja seetõttu maavarade kaevandamine nendel aladel ei ole

tõenäoliselt võimalik.

Kategoriseeritud maardlad on näidatud tehnilise taristu joonisel. Anelema dolokivimaardlas asuv

Anelema V dolokivikarjäär on maakonnaplaneeringu kaardil „Tehniline taristu“ markeeritud kui I

kategooria ehitusmaavara.

Maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimused:

- maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise

võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on

kaevandamine majanduslikult otstarbekas, rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud

nendele aladele oleksid leevendatud ja minimaalsed; - kaevandamine kavandada ja korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju rohelisele

võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja põllumajandusliku

kasutuse huvidele; - asustatud alade piirkonnas on maavara kaevandamine problemaatiline tulenevalt

kaasnevatest häiringutest elanikele. Eelistada sama maavara kaevandamist eemal

asustatud aladest; - turba kaevandamiseks eelistada juba kuivendusest rikutud alasid; - kaevandamisel hinnata ja leevendada transpordiga kaasnevaid mõjusid; - kasutuselevõetud maardlates varud ammendada maksimaalselt ning alad korrastada; - arvelevõetud maavaravarud säilitada kasutamis- ja kaevandamisväärsena; - turbamaardlate kasutuselevõtmisel arvestada Pärnumaa turbavarude arengukavaga

aastani 2030; - maavara I kategooria ja II kategooria aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi

planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt planeerida uusi

elamualasid); - üldplaneeringu koostamisel arvestada maardlatega (sh aktiivses kasutuses olevatega); - maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara

kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (keskkonnamõju

hindamine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine,

hüdrogeoloogiliseduuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate

keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Suur osa maavara kaevandamise

negatiivsetest mõjudest on seotud materjali väljaveoga.

Pärnu maakonnaplaneeringu 2023+ kohaselt kavandatava mäeeraldise ala ei kattu

maakonnaplaneeringuga määratud rohelise võrgustikuga ega ühegi väärtusliku maastikuga.

Mäeeraldis jääb kaitsmata põhjaveega alale.

9

Anelema V dolokivikarjääri kaevandamisloa taotlusega kavandatud ei ole vastuolus Pärnu

maakonna planeeringuga 2030+.

Kavandatava mäeeraldise alal kehtib kuni uue, Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu

kehtestamiseni Halinga valla üldplaneering (kehtestatud vallavolikogu 31.10.2012 määrusega nr

22).

Vallas paiknevad maardlad on kantud põhikaardile ning looduskaitse ja kinnismälestiste

kitsenduste ja piirangute kaardile. Kaevandamisega seotud tegevuste osas jälgitakse tegevuste

keskkonnasäästlikkust, minimaalset kahju loodusele ning suletavate karjääride (nende osade)

rekultiveerimist.

Halinga valla üldplaneeringu põhijoonise alusel jääb Anelema V dolokivikarjäär Anelema

maardla, põld, looduslik rohumaa, muu lage alale. Looduskaitse ja kultuurimälestiste kitsenduste

ja piirangute kaardi kohaselt Anelema V dolokivikarjääri alale kitsendused ja piirangud puuduvad.

Maa- ja Ruumiameti geoportaali kitsenduste kaardi kohaselt kattub Anelema V dolokivikarjäär

ressurssidega seotud kitsendustega (Anelema maardla, Rapla- ja Pärnumaa maavarade

teemaplaneeringu uuringuruum) ning asjaõigusega seotud kitsendustega (PARI_429922,

PARI_429924).

Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas

Anelema külas jäädes kinnistutele Järveääre (katastritunnus 63801:001:1193), Iirise

(katastritunnus 63801:001:0960) ja Põlde (katastritunnus 63801:001:0959). Kõik kinnistud

kuuluvad eraomandisse ja OÜ-l Forek on nõusolekud nendel dolokivi kaevandamiseks.

Pärandkultuuri all mõistetakse Maa- ja Ruumiameti geoportaali pärandkultuuri andmebaasi

tähenduses eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad

mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale.

Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike enda

kätes.

Lähimad pärandkultuuri objektid jäävad Põlde (katastritunnus 63801:001:0959) ja Matsu-Jüri

(katastritunnus 63801:001:1192) kinnistutele - Põlde rehielamu (638:REE:005, objektist või tema

esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%) ja Matsu-Jüri rehielamu (638:REE:001, objektist

või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%).

Halinga valla üldplaneeringu kohaselt pärandkultuuri objektid ei ole enamasti riikliku või kohaliku

kaitse all ega too endaga kaasa ka mingeid otseseid õigusi või kohustusi. Tegevuste kavandamisel

on soovitav nendega arvestada, neid tähistada ja võimalusel säilitada.

Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050

- Tuleb hinnata maapõue kasutamisega seotud olulisemad keskkonna-, majanduslikud ja

sotsiaalsed mõjud;

- Dolokivi tuleb kasutada maksimaalse lisandväärtusega, vältides raiskamist ja liigset

jäätmeteket;

- Kaevandamistegevus karjääris peab toimuma kooskõlas ruumilise planeerimisega ja vältima

konflikte teiste maakasutusviisidega.

10

Käesolev eelhinnang täidab keskkonnale avalduvate mõjude hindamise ülesannet. Seost kohaliku

omavalitsuse (endise valla) üldplaneeringuga ja Pärnu maakonna planeeringuga on kirjeldatud

käesoleva peatükis eelnevalt.

Eeltoodust lähtuvalt ei ole kavandatav tegevus vastuolus strateegiliste planeerimisdokumentide ja

kehtivate õigusaktidega.

Lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid tegevusi käsitletakse ptk-s 3.2.1.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

2024. aastal koostas OÜ J. Viru Markšeideribüroo geoloogilise uuringu aruande „Seletuskiri

maavaravaru arvele võtmiseks Anelema dolokivimaardlas (seisuga 01.06.2024)“ ja „Seletuskiri

maavaravaru arvele võtmiseks Anelema dolokivimaardlas (seisuga 29.04.2024)“. Selle

tulemusena kinnitati käsitletavale alale Maa-Ameti (nüüd Maa– ja Ruumiamet) 28. juuni 2024

korraldusega nr 1- 17/24/1407 ja Eesti Geoloogiateenistuse 24.04.2025 korraldusega nr 13-5/25-

49 aktiivse tarbevaru plokid (aruandes plokid 33, 34, 7 ja 11).

Seletuskirja kohaselt Anelema dolokivimaardla paikneb Siluri ladestu karbonaatkivimite

avamusel, kus karbonaatkivimeid katab kuni 3 m paksune Kvaternaarisetete kiht, mis koosneb

moreenist ja kasvukihist. Moreen on beežikaspruun ja sisaldab kulutamata, valdavalt karbonaatset,

harvem kristalliinset jämepurdu kuni 20%. Kasvukihi paksus on 0,2–0,3 m. Ehitusmaterjali

tootmise seisukohast ei oma katend praktilist väärtust.

Erinevatel aegadel on maardla kivimi stratigraafilist kuuluvust käsitletud erinevalt. Kuni 1989.

aastani loeti Anelema maardla kivimi vanuseks Jaagarahu ajastut, 1989. a maardla eeluuringul

arvati maardla kivim mikrofauna põhjal aga Jaani lademe ülaossa kuuluvaks. Pärast seda on

uuringuaruannetes kirjeldatud Anelema maardla kivimit Jaani lademe Anelema kihistu dolokivina.

Käesolevas töös on puursüdamiku kirjeldamisel aluseks võetud Eesti Geoloogiateenistuse poolt

koostatud geoloogilise baaskaardi lehe 5334 Pärnu-Jaagupi andmestik, mille põhjal jääb Anelema

maardla Jaagarahu lademe Muhu kihistu avamusele (S2mh).

Laias laastus eristatakse kasulikus lasundis järgmiseid kivimikihte (Tuuling, 2020):

1. kihi moodustab valkjashall, kohati kollakas pisi- kuni mikrokristalliline puhas ja kõva dolokivi.

Kivim on kohati poorne ja kavernoosne, iseloomulikud on savikiledega kaetud stüloliitpinnad.

Püriidi sisaldusest tingitult on kivim kohati sinakashalli mustriga, püriiti esineb kihipindadel ka

kristallidena. Kivim on valdavalt keskmisekihiline, dolokiviplaadid on 5–20 cm, valdavalt kuni 10

cm paksused. Kohati esineb biohermikehasid, mis paljanduvad Anelema dolokivikarjääri

mäeeraldise idaseinas, aga ka maardla põhjaosas. Sõltuvalt maapinna reljeefist ja katendi

paksusest on 1. kihi paksus valdavalt 2–4 m. Sageli on lasund ülemises osas murenenud ja

porsunud. Nii oli ka puuraugus PA-4/20, kus puurimisel tuli kivim ülaosa välja roostepruuni

puurhiivana. Ka 1989. a uuringu puuraugus PA-253 kirjeldatakse 1 m paksust murenenud

dolokivikihti.

2. kihi kivim on esindatud roheka varjundiga valkjashalli keskmisekihilise dolokiviga, milles

esineb õhukesi roheka domeriidi vahekihte. Vahekihtide arvukus suureneb kihi allosas. Sagedased

on parastüloliitpinnad, mis on kaetud roheka savimaterjaliga. Kompleksi paksus maardlas on 1–2

m, kuid uuritaval alal ei ole 1. ja 2. kihi vaheline kontakt terav vaid üleminekuline ja 2. kihi paksus

on orienteeruvalt 0,5 m.

11

3. kihi moodustab tumehall savikas dolokivi. Kogu maardlas on kiht piiratud levikuga ja väikese

paksusega. Kihi paksus ei ületa reeglina 1 meetrit. Puuraugus PA-4/20 on savikas kiht selgelt

eristatav, kus selle paksus on 0,6 m.

4. kiht on esindatud hele- kuni tumehalli, kohati pruunika või sinakasrohelise tooniga pisi- kuni

mikrokristallilise dolokiviga. Kivim on valdavalt tihe, esinevad üksikud suuremad kavernid

diameetriga kuni 3 cm, tekstuurilt on kivim keskmisekihiline (kihtide paksused 8–15 cm, harvem

35 cm), harvade kuni 3 cm paksuste savikate vahekihtidega. Iseloomulikud on punakaspruunid

laigud ja vöödid, samuti püriidikirjaline muster. Kihi pindadel esinevad mustjad savikiled. 4. kihi

paksus on puuraugus PA-4/20 5,4 m.

5. kihi moodustab hall ja tumehall, sageli sinakasrohelise tooniga, mikrokristalliline, tihe,

massiivne, savine dolokivi. Kontakt lasuva kivimiga ei ole terav, savisisaldus suureneb ühtlaselt

sügavuse suunas. Uuritaval alal on kiht avatud 1,3 m paksuselt.

Kasuliku kihi katendiks on 2,5 - 3,0 m (sh muld 0,2 - 0,3 m) paksune muld ja moreen. Kasuliku

kihi paksus on keskmiselt ~9,8 m. Kasuliku kihi lamam asub kõrgusel 16,2 abs m.

Anelema dolokivikarjääri ja lähiümbruse looduslik maapind lainjas ja selle absoluutne kõrgus jääb

26–32 m piiridesse. Maapinna üldine kallakus on lõuna-edelasuunaline, keskmiselt ligi 1m

kilomeetri kohta. Tarbevaru ja piirkonna dolokive katab õhuke, kuni 3 m paksune kivirikas moreen

ja osaliselt murenenud dolokivi. Sellesse pinnakattesse infiltreerub valdav osa sademeveest, mis

toidab kõikjal pinnasevett. (KMH aruanne p 2.7, lk 27)

Dolokivi laiendus asub Siluri veekompleksi levilal. Veekompleksi hüdrogeoloogilised tingimused

on määratud Juuru lademe Anelema kihistu litoloogilise iseloomuga. Pinnasevesi (ehk

vabapinnaline põhjavesi) levib kihistu kivimites enam kui 20 m sügavuseni ehk jääb alla 10 m

absoluutse kõrguse taseme. Sügavamal levivate Jaani ja Adavere lademe kivimite läbilõikes esineb

mergleid ja savikaid karbonaatsete kivimite erimeid. Need võivad moodustada tingliku

veepideme.(KMH aruanne p 2.7, lk 27)

Anelema maardla näol on tegemist aktiivse kaevanduspiirkonnaga, kus on juba enam kui poole

sajandi vältel karbonaatkivimi kaevandamiseks põhjaveetaset reguleeritud. Looduslik

põhjaveetase Analema dolokivikarjääri piirkonnas on ~24 – 26 m abs, kuigi sademetest ja

aurumisest tulenev looduslik veetaseme kõikumine tähendab, et karbonaatkivimite põhjaveetase

võib eri aastaaegadel erineda >1 m võrra. Pikaajalise kaevandamise tulemusel on veetase Anelema

dolokivikarjääride põhjas langetatud võrreldes loodusliku tasemega 10 – 12 m, tasemeni 14 – 16

m abs. Kuivendamine on põhjustanud veetaseme alanemist ka karjääri ümbruses, s.t välja on

kujunenud põhjaveetaseme alanduslehter.

Alanduslehtri ulatusest annab märku Anelema II dolokivikarjääri lääneserva rajatud puurauk PA

3/20, mis paiknes karjäärisüvendist ligikaudu 100 m kaugusel ning mille põhjaveetase asus 2020.

a septembris 23,75 m abs kõrgusel. Sellest võib järeldada, et alanduse oluline mõju ei ulatu 100

meetrist kaugemale. Samuti näitasid 2006. a Anelema II uuringu puuraukudes mõõdetud

veetasemed, et tegutsevast karjäärist lääne pool oli alanduse mõju ulatunud 50 - 100 m kaugusele.

Mäeeraldise piirist lähemale kui 100 m jäävad kagu suunas Matsu ja lõuna suunas Põlde elamud.

Nimetatud kinnistuomanikud on nõusoleku andnud maavara kaevandamiseks.

Vee ärajuhtimine on vajadusel võimalik läbi olemasoleva Anelema II dolokivikarjääri

teenindusala, kasutades olemasolevaid settebasseine ja pumplat. Kuna varu arvutuse ala paikneb

töötava dolokivikarjääri lähedal, millest toimub kaevandamise käigus põhjavee väljapumpamine,

on uue ala kasutuselevõtust tingitud (lisanduv) mõju põhjaveele marginaalne. Anelema V

12

dolokivikarjääris eraldi põhjavee väljapumpamist ei toimu, sest see jääb juba põhjavee taseme

alanduse piirkonda.

Taotletava Anelema V dolokivikarjääri territooriumil ei ole plaanitud vee pumplaid ja väljalaske.

Taotletava ala suurus on ~3 ha, mistõttu võib karjääride suurust ja dünaamikat arvesse võttes ette

näha, et ei alandata veetaset ega suurendata alanduslehtrit ja ei suurene lähedal asuvas Anelema

dolokivikarjäärist välja pumbatava vee vooluhulk.

Karjääride rajamisel ja nende töötamise jooksul maastikupilt muutub ja looduslik mitmekesisus

paratamatult väheneb. Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures

paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on

seadusandlikust korrast tulenevalt arendajale kohustuslik. Kaevandamisest mõjutatud maa

korrastatakse korrastamisprojekti alusel ning sellega tuleb alustada tehnoloogiliselt esimesel

võimalusel ja see tuleb lõpuni viia enne loa kehtivuse lõppu.

Kavandatud tegevusega piirneval alal on juba kaevandamisloaga mäeeraldised (Anelema

dolokivikarjäär ja Anelema II dolokivikarjäär) ja seega on alal tegemist juba inimtegevuse poolt

mõjutatud maastikuga.

Anelema V dolokivikarjääris ei ole kaitsealuste taime- ega loomaliikide elupaiku ega leiukohti

mäeeraldise ja teenindusmaa alal registreeritud.

Muu hulgas tuleb arvestada looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lõikes 6¹ sätestatuga, kuna pesade ja

munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine, pesade kõrvaldamine, samuti lindude tahtlik

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, on keelatud. Viidatud säte kehtib

keskkonnaloa omajale sõltumata sellekohase tingimuse kandmisest loale. LKS ega MaaPS ei

kohusta kõrvaltingimust seadma ning keskkonnaloa andmist ei välista vastava kõrvaltingimuse

puudumine.

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad. Energiat kulub

ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, kõrghaljastuse eemaldamine, katendi eemaldamine),

maavara kaevandamiseks ja kaevise laadimiseks transpordivahenditele.

Mäenduslikud tingimused taotletavas Anelema V dolokivikarjääris kaevandamiseks on soodsad,

sest tegemist on juba toimiva kaevandamispiirkonnaga ning alale on hea ligipääs läbi kõrval

asuvate karjääride (Anelema ja Anelema II dolokivikarjäär).

Enne kaevandamise alustamist on vaja koorida katend (muld ja moreen). Mürahäiringu

vähendamiseks rajatakse taotletava karjääri piirile katendivallid.

Kasuliku kihi kobestamine toimub puur-lõhketöödega. Lõhketöid teostab litsentseeritud

lõhketööde tegija, kes töötab vastava projekti järgi. Puur-lõhketööde jaoks on vajalik puurida

lõhatavale astangule vastavalt lõhketööde projektile laenguaukude võrk. Peale lõhkamist

suuremad tükid purustatakse vajadusel täiendavalt hüdrovasaraga. Järgnevalt laeb ekskavaator

kobestatud kivi kallurautole, mis veab dolokivi olemasolevasse Anelema II dolokivikarjääri

mäeeraldisel paiknevasse statsionaarsesse purustus-sorteerimissõlme, kus toimub materjali

purustamine ja killustiku erinevateks fraktsioonideks sorteerimine. Peale kaevise purustamist ja

sorteerimist paigutatakse erineva fraktsiooniga materjal frontaallaaduriga vastavatesse ladudesse.

13

Materjali nõudluse korral tõstetakse materjal frontaallaaduri abil uuesti kalluri kasti ning

suunatakse edasi tarbijateni.

Vee ärajuhtimine on vajadusel võimalik läbi olemasoleva Anelema II dolokivikarjääri

teenindusala, kasutades olemasolevaid settebasseine ja pumplat. Kuna varu arvutuse ala paikneb

töötava dolokivikarjääri lähedal, millest toimub kaevandamise käigus põhjavee väljapumpamine,

on uue ala kasutuselevõtust tingitud (lisanduv) mõju põhjaveele marginaalne. Anelema V

dolokivikarjääris eraldi põhjavee väljapumpamist ei toimu, sest see jääb juba põhjavee taseme

alanduse piirkonda. Mäetööde ala laiendamisega seoses ei toimu olemasoleva alanduslehtri

suurenemist.

Energiat kulub kuival ja tuulisel ajal väljaveoteede seisukorra tagamiseks ning tolmu tekke

vältimiseks karjääri väljaveoteede, killustikukuhilate, laoplatside ja töötlussõlmede ümbruse

niisutamiseks. Kütust kulub karjäärimasinate ja seadmete tööks.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Anelema V dolokivikarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste, vibratsioon ja võimalik mõju põhjaveele.

3.1.5.1. Pinna- ja põhjavesi

Anelema dolokivikarjääri ja lähiümbruse looduslik maapind lainjas ja selle absoluutne kõrgus jääb

26–32 m piiridesse. Maapinna üldine kallakus on lõuna-edelasuunaline, keskmiselt ligi 1m

kilomeetri kohta. Tarbevaru ja piirkonna dolokive katab õhuke, kuni 3 m paksune kivirikas moreen

ja osaliselt murenenud dolokivi. Sellesse pinnakattesse infiltreerub valdav osa sademeveest, mis

toidab kõikjal pinnasevett. Kui jätta arvestamata kõrgsoode laukajärved, siis maardla piirkonnas

lahtised seisva veega veekogud puuduvad. (KMH aruanne p 2.7, lk 27)

Anelema V dolokivikarjäärist läände jääb Nimetu kraav (KKR kood VEE1150504). Nimetu kraav

(KKR kood VEE1150504) kanti registrisse seoses Angoja (KKR kood VEE1150500) ruumikuju

muutmisega. Seni Angoja ülemjooksuks loetud lõik on ajalooliste kaartide põhjal inimtekkeline

kraav, mida pole põhjendatud Angojaks nimetada. Angoja ajaloolise lähte asukoha tuvastamine on

aga probleemne, kuna maaparandus on piirkonna vetevõrku tugevalt mõjutanud ning ajaloolistel

kaartidel (nt verstasel) on kujutatud katkendlikke looduslikke vooluveekogusid. Seetõttu viidi

Angoja lähe täpsemate andmete selgumiseni ajutisse asukohta maaparanduse eesvooluks loetud

lõigu algusesse. Senine Angoja ülemjooks võeti arvele uue kraavina (KKR kood VEE1150504),

kuna tegemist on Anelema dolokivikarjääri veelaskme suublaga (Veeseadus § 3 lg 4 p 2)1. Nimetu

kraav ning Angoja oja ei ole vooluveekogumina määratletud. Angoja on määratletud “Riigi poolt

korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu” loetellu (maaparandussüsteemi kood 6115050020000).

Kvaternaarisetted on esindatud põhiliselt saviliiv- ja liivsavimoreeniga, mis sisaldavad kruusateri

ja veeriseid. Kvaternaarisetted on suhteliselt veevaesed. Põhjaveekiht on seotud Alam-Siluri

Jaagarahu lademe dolokiviga (Siluri veekiht), mis moodustavad Anelema dolokivimaardla

kasuliku kihi. Ülemise kaevandamisele kuuluva kihi paksus on 7,1 – 8,7 m (keskmine 7,8 m).

Sügavuti muutub dolokivi savikamaks, esinevad õhukesed merglikihid. Kivimite veerohkus sõltub

nende lõhelisusest ning kavernoossusest. Põhjaveekihi toitumine toimub sademete filtreerumise

teel läbi katendi ja üldise põhjaveevoolu mõjul veekihis põhjast lõunasuunas.

14

Looduslik põhjaveetase Analema karjääri piirkonnas on ~24 – 26 m abs, kuigi sademetest ja

aurumisest tulenev looduslik veetaseme kõikumine tähendab, et karbonaatkivimite põhjaveetase

võib eri aastaaegadel erineda >1 m võrra. Pikaajalise kaevandamise tulemusel on veetase Anelema

dolokivikarjääride põhjas langetatud võrreldes loodusliku tasemega 10 – 12 m, tasemeni 14 – 16

m abs. Kuivendamine on põhjustanud veetaseme alanemist ka karjääri ümbruses, s.t välja on

kujunenud põhjaveetaseme alanduslehter.

Alanduslehtri ulatusest annab märku Anelema II dolokivikarjääri lääneserva rajatud puurauk PA

3/20, mis paiknes karjäärisüvendist ligikaudu 100 m kaugusel ning mille põhjaveetase asus 2020.

a septembris 23,75 m abs kõrgusel. Sellest võib järeldada, et alanduse oluline mõju ei ulatu 100

meetrist kaugemale. Samuti näitasid 2006. a Anelema II uuringu puuraukudes mõõdetud

veetasemed, et tegutsevast karjäärist lääne pool oli alanduse mõju ulatunud 50 - 100 m kaugusele.

Käesoleval ajal toimub Anelema dolokivikarjääris põhjavee väljapumpamine (reguleeritud

keskkonnaloas nr KMIN-083), mille tulemusena on kujunenud põhjavee taseme alandus ligikaudu

14–16 m abs kõrguseni. Maavaravaru paikneb osaliselt allpool põhjaveetaset. Vee ärajuhtimine on

vajadusel võimalik läbi olemasoleva Anelema II dolokivikarjääri teenindusala, kasutades

olemasolevaid settebasseine ja pumplat. Kuna varu arvutuse ala paikneb töötava dolokivikarjääri

lähedal, millest toimub kaevandamise käigus põhjavee väljapumpamine, on uue ala

kasutuselevõtust tingitud (lisanduv) mõju põhjaveele marginaalne. Anelema V dolokivikarjääris

eraldi põhjavee väljapumpamist ei toimu, sest see jääb juba põhjavee taseme alanduse piirkonda.

Eeltoodust lähtuvalt ja tuginedes Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 15.04.2026 otsusele nr 16 määrab

Keskkonnaamet järgnevad keskkonnameetmed:

- Teostada karjääri mõjupiirkonda jäävate kaevude (Mardi-Jaani, Jaagu-Andrese, Põlde,

Matsu kinnistutel) põhjavee kvaliteedi ning veetaseme seiret üks kord aastas.

- Juhul kui loa omaniku tegevuse tõttu peaks piirkonna majapidamiste veevarutuses ilmnema

häiringuid, siis on loa omaniku kohustus häiringud koheselt kõrvaldada.

- Kui loa omaniku väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud kaevandamisega, tuleb

kaevandajal tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang, kas kaevude

veetaseme ja vee kvaliteedi muutused on tingitud kaevandamisest. Eksperthinnang tuleb esitada

Keskkonnaametile ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele.

- Kui eksperthinnanguga on tõendatud, et veetase karjääri mõjupiirkonnas olevates

kaevudes on langenud tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet on halvenenud

kaevandaja tegevuse tõttu, siis tuleb arendajal asendada need sügavamatest veekihtidest toituvate

kaevudega ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud (s.h. põhjendatult vanade kaevude

tamponeerimine ja uute veetrasside toomine hooneteni). Uued kaevud tuleb rajada nii ruttu kui

võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul.

3.1.5.2. Õhk, tolm (peenosakesed)

Välisõhu kvaliteeti mõjutavad lõhkamistööd karjääris, purustus-sorteerimissõlme töö ja kaevise

transport (kaevandatud materjali laadimine, karjäärisisesed- ja kaevise väljaveoks kasutatavad

väljaveoteed). Tolmu eraldub vähesel määral ka maavara väljamisel. Osakeste eraldumine

mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast, kaevise

kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil kaasneb

tolmu eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt

ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

15

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete

künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus nr 67)

kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest

heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud künniskogust.

Arvestades kavandatavat tegevust, on kohane hinnata määruse nr 67 lisas nimetatud saasteainetest

tahkete osakeste (edaspidi ka „tolm“) heite (PMsum) tekkimist. PMsum puhul on künniskoguseks

määratud 1 tonn aastas, millest suurema heite koguse korral on nõutav keskkonnaluba paiksest

heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks.

Saasteainete sisaldus (kontsentratsioon) välisõhus ei tohi väljaspool ettevõtte tootmisterritooriumi

(karjääriala) ületada vastavale saasteainele kehtestatud piirväärtust (õhukvaliteedi piirväärtust).

Õhukvaliteedi piirväärtused on saasteainetele kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016

määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning

õhukvaliteedi hindamispiirid“ (määrus nr 75).

Seletuskirja kohaselt:

Puurtööd

Maavara kobestamine toimub puur-lõhketöödega kuni 68 000 m3 maavara varu ulatuses aastas.

Eelduslikult teostatakse puurtöid standardse puurmasinaga, mis on varustatud 12 filtrist koosneva

püüdeseadmega, mille püüdeefektiivsus on 99,5%. Puurimisel tekkiv tolm püütakse enamuses

kinni ning õhku eralduvad heitkogused on marginaalsed.

Puurimise eriheitmed tahkete osakeste kohta järgmised:

PMsum = 0,59 kg/puurauk;

PM10 = 0,31 kg/puurauk;

PM2,5 = 0,31 kg/puurauk.

Puurimisega eralduvate tahkete osakeste aastase heitkoguse leidmiseks on vajalik teada

puuritavate puuraukude arvu. Anelema V dolokivikarjääris lõhkamiseks puuritava augu sügavus

on keskmiselt ligikaudu 8 m. Korraga lõhatakse kuni 5 000 m3 dolokivi, mille tarbeks on vajalik

eelnevalt puurida 45 puurauku. Aastase kaevandamise mahu lõhkamiseks tuleb seega puurida

vastavalt:

68 000 m3 / 5 000 m3 x 45 ≈ 612 lõhke-puurauku

PMsum = 612 x 0,59 = 361,1 kg/a = 0,361 t/a, millest õhku eraldub 0,002 t/a;

PM10 = 612 x 0,31 = 189,7 kg/a = 0,190 t/a, millest õhku eraldub 0,001 t/a;

PM2,5 = 612 x 0,31 = 189,7 kg/a = 0,190 t/a, millest õhku eraldub 0,001 t/a.

Lõhkamine

Lõhketööd viiakse läbi vastavalt lõhketöö projektile ning töödel kasutatakse kvalifitseeritud

lõhkajat. Lõhketöödel eralduvate tahkete osakeste heitkogused leitakse järgmise valemiga:

=0,00022()1.5 , kus

16

E – emissiooni faktor, tahkete osakeste kogus, kg/lõhkamise kohta;

A – lõhkeala pindala, m2 (kus lõhkamissügavus ≤ 21 m).

Metoodika kohaselt rakendatakse peenosakeste (PM10) heitkoguste leidmisel eeltoodud valemis

konstanti 0,52 ning eriti peenete osakeste (PM2,5) heitkoguste leidmisel konstanti 0,03.

Arvestades, et ühe lõhkamisega kobestatakse maavara kuni 5 000 m3 ulatuses, tuleb aastase

kaevandamismahu 68 000 m3 raimamiseks lõhketöödega teostada ligikaudu 14 lõhkamist aastas,

kusjuures ühe lõhkamise ala suuruseks kujuneb ligikaudu 630 m2. Eelviidatud metoodika kohaselt

kujunevad aastased tahkete osakeste heitkogused järgmiselt:

PMsum = 0,00022 x (630)1.5 x 14 = 48,7 kg/a = 0,0487 t/a;

PM10 = 0,00022 x (630)1.5 x 14 x 0,52 = 25,3 kg/a = 0,0253

t/a;

PM2,5 = 0,00022 x (630)1.5 x 14 x 0,03 = 1,46 kg/a = 0,00146 t/a.

Vähesel määral viiakse purustus-sorteerimissõlme diiselmootorist ja lõhkamistöödega aastas

välisõhku lämmastikoksiide, süsinikoksiidi, vääveldioksiidi, tahkeid osakesi ja lenduvaid

orgaanilisi ühendeid.

Lõhketöödel eralduv tolm on lokaalse iseloomuga, mis põhjustab suuri kontsentratsioone ainult

lühiajaliselt ning lõhkekoha vahetus läheduses. Tekkinud tolmu kontsentratsioonid hajuvad paari

minutiga ning ei avalda olulist mõju pikemaajalistele keskmistele kontsentratsioonidele.

Lõhkamisel tekkivad põletmisgaasid (peamiselt CO, NOx ja SO2) heitmed on võimalik arvutada

kasutatava lõhkeaine tüübi ja koguste kaudu (Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool,

Mäeinstituut, Tallinn 1998). Dolokivi lõhkamisel on lõhkeaine erikuluks kobestuslaengu puhul 0,4

– 0,5 kg/m3 dolokivi mahu kohta. Võttes lõhkeaine erikuluks 0,45 kg/m3 kohta, on aastase

toodangu kobestamiseks vajalik ligikaudu 30,6 t lõhkeainet. Eelviidatud metoodika kohaselt

eraldub ammooniumnitraadist heitmeid 1 t lõhkeaine kohta CO 34 kg/t, NOx 8 kg/t ja SO2 - 1 kg/t

(ammooniumnitraadi tüüpi lõhkeaine „ANFO“).

Arvestades aastas lõhkeaine kulu, on põlemisgaaside aastasteks heitkogusteks:

CO = 34 kg/t x 30,6 t = 1040 kg/a = 1,04 t/a;

NOx = 8 kg/t x 30,6 t = 245 kg/a = 0,245 t/a;

SO2 = 1 kg/t x 30,6 t = 31 kg/a = 0,031 t/a.

Lõhkamisel eralduvad põlemisgaasid ja tolm esinevad vaid lõhkamise hetkel ja väga lühiajaliselt,

valdavalt mõne sekundi jooksul, pärast mida saasteaineid juurde ei teki. Seetõttu on tegemist

kontrollimatu väga lühiajalise heitega. Lõhketööde teostamise ajal on muud karjääritööd peatatud

ning teistest heiteallikatest täiendavaid heitkoguseid ei lisandu.

Arvestades, et lõhkamisel toimub saasteainete hajumine ligikaudu 5 minuti jooksul ehk 300

sekundi jooksul, moodustaks lõhkamisel eralduvad saasteained tunnikeskmistest

kontsentratsioonidest ligikaudu 8,3% ehk lõhketööde heited moodustavad heiteallika tööajalisest

dünaamikast kaduvväikese osa.

Puur-lõhketöödega on aastased heitkogused järgnevad:

17

Saasteaine Heitkogus,

t/a

Künnikogus, t/a

Tahked osakesed summaarselt (PM-sum)

sh peenosakesed (PM10)

sh eriti peened osakesed (PM2,5)

0,0507

0,0263

0,00246

1

Süsinikoksiid (CO) 1,04 10

Vääveldioksiid (SO2) 0,031 1

Lämmastikoksiidid (NOx) 0,245 0,3

Esitatud heitkoguste hinnangu põhjal ei ole kavandatava aastase kaevandamismahu 67 000 m3

juures õhuluba vajalik, sest keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse

künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks

nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Tolmu teket on võimalik vähendada heite rohkemate tegevuste teostamisega ajal kui ilmastik seda

soosib (vihm, tuulevaikus). Vajadusel on võimalik vältimaks tolmu teket kuival ja tuulisel ajal

kasutada tootmisel niisutustehnoloogiaid näiteks regulaarselt niisutades karjääri väljaveoteid,

killustikukuhilaid, laoplatse ja töötlussõlme ümbrust. Karjääris töötavad

ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad kallurautod eraldavad õhku

heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid. Tehniliselt korrasoleva

kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate saastekomponentide

sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad

jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja

tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel.

Eeltoodust lähtuvalt ning tuginedes Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 15.04.2026 otsusele nr 16

määrab Keskkonnaamet järgnevad keskkonnameetmed:

1. Karjäärist kaevise transportimisel kasta transportteid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva

keskmine välitemperatuur on üle +5 kraadi, niisutada mäeeraldisel kaevise transpordiks

kasutatavaid sõiduteid pidevalt. Kuivadel ilmastikutingimustel kasutada materjali veoks

koormakatteid ja valida sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peeni osakesi;

2. Väljaveoks kasutatavate teede seisundi tagamiseks ja jooksvate hooldustööde osas

keskkonnaloa omanikul teha tihedat koostööd tee omanikega ja kasutamiseajal pidevalt

jälgida, et tee seisukord ei halveneks ning vastaks majandus- ja kommunikatsiooniministri

14.07.2015 määrus nr 92 toodud nõuetele.

3.1.5.3. Müra

Kaevandamisel tekitavad müra nii mäetööde teostamiseks kui ka maavara transpordiks

kasutatavad masinad (ekskavaator, kopplaadur, kallurauto, purustus- ja sorteerimissõlm).

Lühiajalist müra esineb ka lõhketööde teostamisel, kuid lõhketööde müra puhul lühiajalist

koosmõju ei esine, kuna samaaegseid lõhketöid ei kavandata ning pikaajaline keskmine

müraolukord on lõhketööde puhul tagasihoidlik.

18

Lähimad elamud jäävad Anelema V dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist ~44-102 m

kaugusele – Matsu (katastritunnus 63801:001:0268) ~44 m kaugusel, Põlde (katastritunnus

63801:001:0959) ~59 m kaugusel, Jaagu-Andrese (katastritunnus 18803:002:0372) ja Uuetooma

(katastritunnus 63801:001:0270) ~100 m kaugusel ning Matsu-Jüri (katastritunnus

63801:001:1192) ~102 m kaugusel.

Mürahäiringu vähendamiseks planeeritakse loa taotluse seletuskirja kohaselt rajada taotletava

karjääri lõunapiirile katendivallid.

Ülenormatiivne (60 dB) müratase esineb peamiselt töötavate masinate vahetus läheduses, levides

maksimaalselt 20 m (ekskavaator, laadur) kuni 40 m (purustisõelur) kaugusele. 2019. aasta

Anelema dolokivikarjääri mõõtmised näitavad, et karjääri pool valli oli mõõdetud müratase 56 dB,

mis tähendab, et müratõkkevalli taga ei ole ette näha ülenormatiivset müra mingil juhul.

Tegemist on aastakümneid töös olnud karjääride piirkonnaga ja purustamist Anelema V

dolokivikarjääris ei kavandata, samuti pole laekunud kaebusi kohalikelt elanikelt. Kuna tegemist

on ühele arendajale kuuluvate karjääridega, siis ei viida töid läbi mitmes karjääris korraga ja ei

teki kumulatiivset mõju. Seega olukorra muutumist ei ole ette näha ja karjääride töötamisel tekkiv

müra ei häiri kohalikke elanikke ka edaspidi. Siinkohal loa taotleja kinnitab, et juhul kui kohalike

elanike poolt laekuvad kaebused müratasemete kohta, tehakse vastavad uuringud ja vajadusel

leitakse kompromiss tekkiva häiringu kompenseerimiseks.

3.1.5.4. Vibratsioon

Puur-lõhketöödega raimamise peamiseks negatiivseks keskkonnamõjuks on maavõnked ja

kivimikildude laialipaiskumine. Vibratsioon on lühiajaline ning püsivat mõju keskkonnale ei oma.

Vastavalt lõhkematerjaliseaduse § 42 punktile 2 peavad lõhketöö parameetrid ja kasutatavad

kaitsevahendid vältima lõhketöö ohualasse jäävate seadmete kahjustamist lööklaine, kildude

aialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõju eest. Lõhkamisel tekkiva maavõngete mõ j u

vähendamiseks on soovitatav kasutada lühiviitlõhkamist, millega tagatakse vähim korraga lõhatav

lõhkeaine kogus. Lõhketöid viib karjääris läbi vastavat litsentsi omav ettevõtte, kes peab arvestama

nii karjääri geoloogilisi tingimusi kui ka maavõngete suhtes tundlikke objektide kaugust

lõhketöödest ja muid objektide iseärasusi ning vastavalt sellele koostab puurlõhketööde projekti

ja puur-lõhketööde passi. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid valitakse

selliselt, et on välistatud lõhketööde ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine,

kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul Lõhketööd viiakse läbi vastavalt

eelnevalt koostatavale puur-lõhketööde projektile ning töödel kasutatakse kvalifitseeritud lõhkajat.

Vajadusel seirata maavõngete levikut seismograafidega, mis paigaldatakse maavõngete suhtes

tundliku objekti külge või vahetus lähedusse. Tundlike objektide läheduses kasutada väiksemaid

lõhkeaine koguseid. Laialipaiskuvate kivimikildude ohu vältimise lihtsaim moodus praktikas on

lõhkamise ajal kasutada valveposte, takistamaks inimeste viibimist ohualas.

Eeltoodust lähtuvalt (müra, vibratsioon) ja tuginedes Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 15.04.2026

otsusele nr 16 määrab Keskkonnaamet järgnevad keskkonnameetmed:

19

1. lubatud tööaeg karjääris ja väljaveol 8:00-18:00 esmaspäevast reedeni. Laupäev ja pühapäev

ning riiklikel pühadel tööd ega väljavedu ei toimu;

2. Rajada vähemalt 3 m kõrgused müratõkkevallid karjääri lääne ja lõuna suunale.

3.1.5.5. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandamistegevusest ümbruskonnale ei kaasne.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade

kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.

Katendiks on muld (kasvukiht) ja moreen. Katendi maht mäeeraldisel on 92 tuh m3, millest muld

moodustab 9 tuh m3. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel

ja selle teenindusmaal. Sealjuures tuleb mullakiht ladustada muust katendist eraldi.

Peale lõhkamist suuremad tükid purustatakse vajadusel täiendavalt hüdrovasaraga. Järgnevalt laeb

ekskavaator kobestatud kivi kallurautole, mis veab dolokivi olemasolevasse Anelema II

dolokivikarjääri mäeeraldisel paiknevasse statsionaarsesse purustus-sorteerimissõlme, kus toimub

materjali purustamine ja killustiku erinevateks fraktsioonideks sorteerimine.

Peale kaevise purustamist ja sorteerimist paigutatakse erineva fraktsiooniga materjal

frontaallaaduriga vastavatesse ladudesse. Materjali nõudluse korral tõstetakse materjal

frontaallaaduri abil uuesti kalluri kasti ning suunatakse edasi tarbijateni.

Anelema V dolokivikarjääris kaevandamise tootmisprotsessis kaevandamise jäätmeid ei teki,

mäeeraldiselt eemaldatav katend ei ole tootmisprotsessi otsene eesmärk ega leia kasutusotstarvet

koheselt. Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele lisada

jäätmete tekkimisel.

Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud,

patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda nõuetekohaselt (viia jäätmejaama vms).

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle

tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastade nii

pinnast kui ka vett. Selle vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida

kaevandamisprojektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete

pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid.

Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

20

Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid

on ületatud või võidakse ületada.

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

Peatükis 3.1. on ära toodud kavandatava tegevuse asukoht ja ptks-s 3.2.1. mõjutatav keskkond ning

siinkohal ei korrata.

3.2.1. Võimaliku mõjuala ulatus

Võimaliku mõjuala ulatus dolokivikarjääris on üldjuhul 360 m. Lähimad elamud jäävad Anelema

V dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist ~44-218 m kaugusele – Matsu (katastritunnus

63801:001:0268) ~44 m kaugusel, Põlde (katastritunnus 63801:001:0959) ~59 m kaugusel,

JaaguAndrese (katastritunnus 18803:002:0372) ja Uuetooma (katastritunnus 63801:001:0270)

~100 m kaugusel, Matsu-Jüri (katastritunnus 63801:001:1192) ~102 m kaugusel, Annuse

(katastritunnus 18803:002:0126) ~164 m kaugusel ning Kopli (katastritunnus 18803:002:0115)

~218 m kaugusel.

Kavandatava tegevuse võimalikeks mõjudeks on:

- Müra/tolmu häiring

- Lõhketöödega kaasnevad võnked ja nende mõjud

- Kaevandamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele

Mürahäiringu vähendamiseks rajatakse taotletava karjääri piirile katendivallid. Ülenormatiivse (60

dB) mürahäiringut eeldada ei ole.

Aastased tahkete osakeste heitkogused on järgmised:

PMsum = 0,00022 x (630)1.5 x 14 = 48,7 kg/a = 0,0487 t/a;

PM10 = 0,00022 x (630)1.5 x 14 x 0,52 = 25,3 kg/a = 0,0253

t/a;

PM2,5 = 0,00022 x (630)1.5 x 14 x 0,03 = 1,46 kg/a = 0,00146 t/a.

Arvestades aastas lõhkeaine kulu, on põlemisgaaside aastasteks heitkogusteks:

CO = 34 kg/t x 30,6 t = 1040 kg/a = 1,04 t/a;

NOx = 8 kg/t x 30,6 t = 245 kg/a = 0,245 t/a;

SO2 = 1 kg/t x 30,6 t = 31 kg/a = 0,031 t/a.

Esitatud heitkoguste hinnangu põhjal ei ole kavandatava aastase kaevandamismahu 67 000 m3

juures õhuluba vajalik, sest keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse

21

künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks

nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Vibratsioon on lühiajaline ning püsivat mõju keskkonnale eeldada ei ole.

Maavaravaru paikneb osaliselt allpool põhjaveetaset. Vee ärajuhtimine on vajadusel võimalik läbi

olemasoleva Anelema II dolokivikarjääri teenindusala, kasutades olemasolevaid settebasseine ja

pumplat. Kuna varu arvutuse ala paikneb töötava dolokivikarjääri lähedal, millest toimub

kaevandamise käigus põhjavee väljapumpamine, on uue ala kasutuselevõtust tingitud (lisanduv)

mõju põhjaveele marginaalne. Anelema V dolokivikarjääris eraldi põhjavee väljapumpamist ei

toimu, sest see jääb juba põhjavee taseme alanduse piirkonda.

3.2.2. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

Taotletava tegevuse ala asub 100% maatulundusmaal. Tasase reljeefiga põllu- ja rohumaal,

mistõttu on enne kaevandamise alustamist vaja koorida katend (muld ja moreen).

Põhja pool piirneb taotletav Anelema V dolokivikarjäär Anelema dolomiidikarjääri mäeeraldisega

(katastritunnus 18803:002:0119), millel paikneb Anelema maardla ehitusdolokivi aktiivse

reservvaru (aR) plokk 3. Anelema dolokivikarjääris kaevandab OÜ Forek kaevandamisloa nr

KMIN-083 alusel (kehtivus kuni 16.07.2049). Ida pool on külgnemine maaüksusega Matsupõllu

(katastritunnus 63801:001:0269) ja Anelema II dolokivikarjääri mäeeraldisega, kus kaevandab OÜ

Forek maavara kaevandamise loa nr L.MK/333947 alusel (kehtivus kuni 19.11.2049).

Mõjualasse (360 m) suurtööstuseid/tootmisalasid ei jää.

3.2.3. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

Kaevandatava tegevusega on kaasnenud ja kaasneb maa-ala reljeefi ja pinnase pöördumatu

ümberkujundamine. Maavara kaevandamise tulemusel on kujunenud endise, suhteliselt tasase

lainja reljeefi asemele eriilmeline reljeef, mille peamiseks vormiks on sulglohk. Viimase suhteline

sügavus ulatub 12–14 m-ni.

Anelema dolokivimaardla paikneb Siluri ladestu karbonaatkivimite avamusel, kus

karbonaatkivimeid katab kuni 3 m paksune Kvaternaarisetete kiht, mis koosneb moreenist ja

kasvukihist. Anelema maardla jääb Jaagarahu lademe Muhu kihistu avamusele (S2mh).

Kivimikihte on käsitletud ptk-s 3.1.3. Kasuliku kihi katendiks on 2,5 - 3,0 m (sh muld 0,2 - 0,3 m)

paksune muld ja moreen. Kasuliku kihi paksus on keskmiselt ~9,8 m. Kasuliku kihi lamam asub

kõrgusel 16,2 abs m.

Plokkide 33 aT ja 34 aT killustiku füüsikalis-mehaaniliste näitajate koondtabel:

Plokk Maavara LA tegur LA kateg Külmakindlus F, % F kateg

Plokk 33 täitedolokivi 31 - 39/33,1 35 0,3–15,8 /5,2 F

Plokk 33 täitedolokivi 31 - 39/33,1 35 0,3–15,8 /5,2 F

22

Arvestades kehtivaid kaevandamislube ja maardla hüdrogeoloogilisi tingimusi, on korrastamise

suund pärast veetaseme alandamise lõpetamist tehisveekogu rajamine. Sealjuures tuleb jälgida, et

veekogu sügavus peab olema valdavalt üle 2 m, mis välistab selle hilisema kinni kasvamise.

Nimetatud tingimus saab antud juhul kogu varu väljamisel ka täidetud, kuna oodatav veekogu

keskmine sügavus pärast pumpamise lõpetamist ja vee tagasi valgumist kaevandatud alale on ~10

m (oodatav veetase ~25 m).

Dolokivi looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub täielikult ka loodusmaastik,

kuid see on taastatav karjääriala korrastamisega.

Korrastatud ala hinnanguline kõlvikune jaotus:

Kõlvik Pindala, ha

Veekogu ~2,81

Rohumaa ~0,43

KOKKU 3,24

3.2.4. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime

Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja

olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega.

Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid.

KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne

ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks

peamisteks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev

müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele.

Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on

näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise

tagamine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. See saab hakata

taastuma peale karjääri korrastamist. Karjäär korrastatakse tehisveekoguks ja rohumaaks, kuhu

kujunevad uued kooslused.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Karjäär ei asu

tiheasustusalal ning sellel puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alad. Lähim muinsuskaitseline kinnismälestis (Ohvrikivi Hiiejumal,

kultuurimälestiste registri nr 11728) asub mäeeraldisest ~430 m kaugusel. Planeeritav tegevus ei

mõjuta mälestise seisukorda ega selle püsimajäämist.

Lähimad pärandkultuuri objektid jäävad Põlde (katastritunnus 63801:001:0959) ja Matsu-Jüri

(katastritunnus 63801:001:1192) kinnistutele - Põlde rehielamu (638:REE:005, objektist või tema

23

esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%) ja Matsu-Jüri rehielamu (638:REE:001, objektist

või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%). Pärandkultuuri all mõistetakse Maa- ja

Ruumiameti geoportaali pärandkultuuri andmebaasi tähenduses eelmiste põlvkondade poolt

pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja

kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse

all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes.

Lähimad Natura 2000 alad ja elupaigad

Dolokivikarjääri mõjuala on 360 meetrit. Selles ulatuses on Natura elupaigatüübi kadastikud

(5130) levikuala. Osaliselt kattub kadastiku ala Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldisega, kus

on kehtiv luba (L.MK/332978) aastast 2019 ja kus elupaik ei säili.

Anelma IV dolokivikarjääri mäeeraldisega külgnevalt ja taotletavast Anelema V dolokivikarjääri

mäeraldisest umbes 180 meetri kaugusel on veel kadastiku lahustükk. Suurem ja terviklikum

kadastiku lahustükk (17 ha) paikneb Uduvere-Suigu-Nurme teest lõuna pool. Taotletavast

mäeeraldisest jääb see lahustükk ligikaudu 240 meetri kaugusele.

Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala on umbes 2,5 km kaugusel loode suunas asuv Oese

soo loodusala (RAH0000316), mille kaitse-eesmärgiks on elupaigatüübid rabad (*7110), siirde- ja

õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230) ning siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0) ning eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica).

Vääriselupaigad

VEP210774, mäeeraldise teenidusmaast ~223 m kaugusel lääne suunas. Põhitüübiks on

laialehised metsad. Tegemist on angervaksa kasvukohatüübiga. Majandamisjuhiseks on „mitte

raiuda“ ja „surnud ja lamapuitu mitte eemaldada“.

VEP210775, mäeeraldise teenidusmaast ~193 m kaugusel lääne suunas. Põhitüübiks on

laialehised metsad. Tegemist on angervaksa kasvukohatüübiga. Majandamisjuhiseks on „mitte

raiuda“ ja „surnud ja lamapuitu mitte eemaldada“.

Mäeeraldise võimalikus mõjualas kaitstavad liigid/loodusobjektid

Must-toonekurg (Ciconia nigra) - KLO9124446 (~7,4 km kaugusel, projekteeritav Eametsa

musttoonekure püsielupaik), KLO9128703 (~9,6 km kaugusel), KLO9128708 (~6,2 km

kaugusel).

Muud liigid

Suurkoovitaja (Numenius arquata; KLO9116647) põhja sunnas umbes 530 meetri kaugusel.

Sookurg (Grus grus; KLO9115086) loode suunas umbes 800 meetri kaugusel. Põldtsiitsitaja

(Emberiza hortulana; KLO9116413) põhja suunas umbes 1,1 kilomeetri kaugusel. Põhja-nahkhiir

(Eptesicus nilssonii; KLO9115586) põhja suunas umbes 2,42 kilomeetri kaugusel.

Väikekonnakotkas (Clanga pomarina; KLO9124380) lõuna suunas umbes 3,2 kilomeetri

kaugusel.

Ülejäänud teised liigid jäävad kaugemale kui 4 km.

24

Looduskaitseseaduse § 55 lg 6 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja

tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal. Keelatud on

looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise

ajal.

3.2.5. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel

eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline

ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui

see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus

hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).

Anelema V dolokivikarjääris kaevandamisel on lähtuvalt tegevuse iseloomust peamisteks inimese

tervise ja heaolu mõjutatavateks teguriteks müra, õhusaaste (peenosakesed), lõhkamistel tekkiv

vibratsioon, joogivee kättesaadavus.

Lähimad elamud jäävad Anelema V dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist ~44-102 m

kaugusele – Matsu (katastritunnus 63801:001:0268) ~44 m kaugusel, Põlde (katastritunnus

63801:001:0959) ~59 m kaugusel, Jaagu-Andrese (katastritunnus 18803:002:0372) ja Uuetooma

(katastritunnus 63801:001:0270) ~100 m kaugusel ning Matsu-Jüri (katastritunnus

63801:001:1192) ~102 m kaugusel. Teised elamud jäävad ~164 – 481 m kaugusele – Annuse

(katastritunnus 18803:002:0126) ~164 m kaugusel, Kopli (katastritunnus 18803:002:0115) ~218

m kaugusel ja Tooma (katastritunnus 18803:002:0021) ~481 m kaugusel teenindumaa piirist.

Vajalikud kooskõlastused on OÜ-l Forek olemas.

Mürahäiringu vähendamiseks rajatakse katendivallid. Ülenormatiivse (60 dB) mürahäiringu

ilmnemist eeldada ei ole. Tegemist on aastakümneid töös olnud karjääride piirkonnaga ja

purustamist Anelema V dolokivikarjääris ei kavandata, samuti pole laekunud kaebusi kohalikelt

elanikelt. Kuna tegemist on ühele arendajale kuuluvate karjääridega, siis ei viida töid läbi mitmes

karjääris korraga ja ei teki kumulatiivset mõju. Seega olukorra muutumist ei ole ette näha ja

karjääride töötamisel tekkiv müra ei häiri kohalikke elanikke ka edaspidi. Juhul kui kohalike

elanike poolt laekuvad kaebused müratasemete kohta, tehakse vastavad uuringud ja vajadusel

leitakse kompromiss tekkiva häiringu kompenseerimiseks.

Saasteainete sisalduste piirväärtuste ületamist väljaspool tootmisterritooriumi piiri ette ei ole näha.

Võimalik peenosakeste (tolmu) heide ei ulatu lähimate elamutega hoonestatud kinnistuteni. Tolmu

levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, tolmu leviku tõkestamiseks on vajadusel võimalik

kasutusele võtta täiendavad leevendusmeetmed (niisutamine, konveierite katmine). Puurtööde

käigus tekkiv tolm on võimalik enamuses kinni püüda standardse puurmasina püüdesüsteemiga.

Lõhketöödel eralduv tolm on lokaalse iseloomuga, mis põhjustab suuri kontsentratsioone ainult

lühiajaliselt ning lõhkekoha vahetus läheduses. Tekkinud tolmu kontsentratsioonid hajuvad paari

minutiga ning ei avalda olulist mõju pikemaajalistele keskmistele kontsentratsioonidele.

Lõhkamisel eralduvad põlemisgaasid ja tolm esinevad samuti vaid lõhkamise hetkel ja väga

lühiajaliselt, valdavalt mõne sekundi jooksul, pärast mida saasteaineid juurde ei teki. Vajadusel on

tootmisel tolmu tekke leviku vältimiseks kuival ja tuulisel ajal kasutada niisutustehnoloogiaid,

25

näiteks regulaarselt niisutades karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja

purustussorteerimissõlme ümbrust.

Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate

saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid,

põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite heitgaaside piirväärtused on

kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel.

Puur-lõhketöödega raimamise peamiseks negatiivseks keskkonnamõjuks on maavõnked ja

kivimikildude laialipaiskumine. Vibratsioon on lühiajaline ning püsivat mõju keskkonnale ei oma.

Lõhketöid viib karjääris läbi vastavat litsentsi omav ettevõtte, kes peab arvestama nii karjääri

geoloogilisi tingimusi kui ka maavõngete suhtes tundlikke objektide kaugust lõhketöödest ja muid

objektide iseärasusi.

Karjääri laienedes laieneb vastavalt ka alanduslehtri ulatus. Kuna taotletavas mäeeraldises

avatakse samade omadustega kivimikiht, mis varasemateski karjäärides, on oodata sarnase

ulatusega alanduslehtri teket – s.t veetaseme oluline alanemine ei ulatu uue mäeeraldise piirist

enam kui 100 m kaugusele. Lisaks, arvestades, et taotletavast mäeeraldisest põhjas, idas ja läänes

asuvad juba endised või praegused mäeeraldised, ei oma taotletav mäeeraldis neis suundades

lisanduvat mõju (veetaseme alanemist seal suundades domineerivad neile lähemad mäeeraldised).

Kahe mäeeraldise alanduslehtri ühinemisel ei ole oodata kuidagi lisanduvat veetaseme alanduse

teket (vastupidi, sissevool karjääri väheneb, kuna osa kuivendatavast kivimist dreenib teise

karjääri). Lisanduv mõju ulatub vaid lõuna suunas, mis on välja toodud joonisel 1.

Joonis 1. Anelema V dolokivikarjääri alanduslehtri mõju ulatus

Suureneva veetaseme alanduse mõju potentsiaalsesse raadiusesse jäävad taotletava mäeeraldise

mõjul järgmised kinnistud: Mardi-Jaani (katastritunnus:18803:002:0191), Jaagu-Andrese

26

(katastritunnus:18803:002:0372), Põlde (katastritunnus: 63801:001:0959), Matsu-Jüri

(katastritunnus: 63801:001:1192), Matsu (katastritunnus: 63801:001:0268) ning Uuetooma

(katastritunnus:63801:001:0270). Ehitisregistri ning Eesti Looduse Infosüsteemi andmetel on

registris vaid Uuetooma kinnistu puurkaev (kood PRK0051761).

Loa väljastamisel on taotleja kinnitanud, et kui Mardi-Jaani, Jaagu-Andrese, Põlde, Matsu-Jüri,

Matsu ning Uuetooma kinnistutel tekivad karjääri mõjul veevarustusprobleemid, tuleb loa

omanikul tagada ligipääs joogiveele, nt. sügavama puurkaevu rajamisel või olemasoleva kaevu

korrastamisel.

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 15.04.2026 otsuses nr 16 „Arvamuse andmine Anelema V

dolokivikarjääri keskkonnaloa taotluse kohta“ on nõustunud keskkonnaloa taotlusega tingimusel:

„karjääri mõjupiirkonda jäävate kaevude seire teha vähemalt üks kord aastas, kui kaevandamise

tulemusena olemasolevates kaevudes alaneb veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee

kvaliteet halveneb (oluline negatiivne mõju), tuleb arendajal asendada need sügavamatest

veekihtidest toituvate kaevudega ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud (s.h. põhjendatult vanade

kaevude tamponeerimine ja uute veetrasside toomine hooneteni). Uued kaevud tuleb rajada nii

ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul probleemi ilmnemises“.

Anelema dolokivikarjääris on Keskkonnaamet andnud keskkonnaloa nr KMIN-083, milles on

käsitletud ka vee-eriosa, kus on määranud leevendusmeetmed, mille alusel tuleb teostada kaevude

veetaseme ning kvaliteedi seiret. Puurkaevudest (Uuetooma, puurkaevu kat. tunnus 51761 ja

Matsu-Jüri, puurkaevu kat. tunnus 51760) tuleb teostada põhjaveetaseme mõõtmist üks kord kuus.

Puurkaevude kvaliteeti tuleb Uuetooma ja Matsu-Jüri puurkaevudest üks kord kvartalis. Loa

omanik on kohustustest kinni pidanud ning on teostanud nõutud seireid loas kehtestatud

tingimustel pidevalt ning on seire andmed esitanud Keskkonnaametile infosüsteemi KOTKAS

kaudu. Seega eelpool nimetatud kaevudes toimub juba seire, mis muuhulgas on ka rangemalt

nõutud, kui Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu poolt välja toodud seire sagedus.

Küll aga seatakse ettevaatusprintsiibist lähtuvalt keskkonnaloasse tingimus - Mardi-Jaani,

JaaguAndrese, Põlde, Matsu kinnistute kaevudest tuleb seiret teostada üks kord aastas ning

analüüsida järgmisi näitajaid: ammoonium, elektrijuhtivus, heljum, hägusus, keemiline

hapnikutarve, kloriid, lahustunud hapnik (O2), naftasaadused, pH, PHT, raud, sulfaat, temperatuur,

üldlämmastik (Nüld). Lisaks tuleb Mardi-Jaani, Jaagu-Andrese, Põlde, Matsu kinnistute kaevudest

teostada põhjaveetaseme mõõtmist üks kord aastas.

Lisaks seatakse keskkonnaloasse tingimus, et kui kaevandamise käigus esineb kaebusi vee

kättesaadavuse osas kaevudest ja loa omaniku väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud

kaevandamisega, tuleb kaevandajal tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang,

kas kaevude veetaseme muutused on tingitud kaevandamisest. Eksperthinnang tuleb esitada

Keskkonnaametile ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele.

Kui eksperthinnanguga on tõendatud, et veetase karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes on

langenud tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet on halvenenud kaevandaja

tegevuse tõttu, siis tuleb arendajal asendada need sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega

ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud (rajada puurkaev, kaevu puhastada või vajadusel kaevu

süvendada). Veevarustus tuleb tagada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt võib

tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade kaevandamisel ebasoodne mõju

vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisel.

Keskkonnaloale kõrvaltingimuste seadmise eesmärk on leevendada kaevandamisest tulenevaid

häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega

silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest

27

keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda keskkonnaloale kõrvaltingimuste lisamist tekkida

võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks.

Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed häiringute vähendamiseks.

Lisaks loa andja Anelema dolokivikarjäärides määranud leevendusmeetmed kaevandamislubade

KMIN-083 ja L.MK/333947 välja andmisel, mille alusel toimuvad pidevalt nõutud seired.

Maavara kaevandamise loa taotleja kinnitab, et jätkab taotletaval mäeeraldisel kaevandamisel

kõrge töökultuuri hoidmist ning vastavate leevendusmeetmete rakendamist.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Anelema V dolokivikarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega kaasnevateks mõjudeks on

mõju pinna- ja põhjaveele, puur-lõhketöödest põhjustatud maavõnked, müra, tolm, ning

maakasutuse ja maastikupildi visuaalne muutumine.

3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus,

kestus, sagedus ja pöörduvus

Kavandatava tegevuse mõjualana käsitletakse taotletava Anelema V dolokivikarjääri mäeeraldise

teenindusmaad ning kuni ~100 m lõuna suunas, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda

põhjavee alandamise mõju.

Dolokivikarjääri üldine mõjuala on ~360 m. Lähimad elamud jäävad Anelema V dolokivikarjääri

mäeeraldise teenindusmaa piirist ~44-102 m kaugusele – Matsu (katastritunnus 63801:001:0268)

~44 m kaugusel, Põlde (katastritunnus 63801:001:0959) ~59 m kaugusel, Jaagu-Andrese

(katastritunnus 18803:002:0372) ja Uuetooma (katastritunnus 63801:001:0270) ~100 m kaugusel

ning Matsu-Jüri (katastritunnus 63801:001:1192) ~102 m kaugusel. Teised elamud jäävad ~164 –

481 m kaugusele – Annuse (katastritunnus 18803:002:0126) ~164 m kaugusel, Kopli

(katastritunnus 18803:002:0115) ~218 m kaugusel ja Tooma (katastritunnus 18803:002:0021)

~481 m kaugusel teenindumaa piirist.

Suureneva veetaseme alanduse mõju potentsiaalsesse raadiusesse jäävad taotletava mäeeraldise

mõjul seega Mardi-Jaani, Jaagu-Andrese, Põlde, Matsu-Jüri, Matsu ning Uuetooma kinnistud. Kui

antud kinnistutel tekivad karjääri mõjul veevarustusprobleemid, tuleb taotlejal tagada ligipääs

joogiveele, nt. sügavama puurkaevu rajamisel või olemasoleva kaevu korrastamisel.

Ülenormatiivne (60 dB) müratase esineb peamiselt töötavate masinate vahetus läheduses, levides

maksimaalselt 20 m (ekskavaator, laadur) kuni 40 m (purustisõelur) kaugusele. 2019. aasta

Anelema dolokivikarjääri mõõtmised näitavad, et karjääri pool valli oli mõõdetud müratase 56 dB.

Koosmõju teiste piirnevate karjääridega ei ole eeldada, kuna töid ei viida läbi mitmes karjääris

korraga, seetõttu ei teki kumulatiivset mõju.

Eelduslikult teostatakse puurtöid standardse puurmasinaga, mis on varustatud 12 filtrist koosneva

püüdeseadmega, mille püüdeefektiivsus on 99,5%. Puurimisel tekkiv tolm püütakse enamuses

kinni ning õhku eralduvad heitkogused on marginaalsed.

Lõhketöödel eralduv tolm on lokaalse iseloomuga, mis põhjustab suuri kontsentratsioone ainult

lühiajaliselt ning lõhkekoha vahetus läheduses. Tekkinud tolmu kontsentratsioonid hajuvad paari

minutiga ning ei avalda olulist mõju pikemaajalistele keskmistele kontsentratsioonidele.

28

Lõhkamisel eralduvad põlemisgaasid ja tolm esinevad vaid lõhkamise hetkel ja väga lühiajaliselt,

valdavalt mõne sekundi jooksul, pärast mida saasteaineid juurde ei teki. Seetõttu on tegemist

kontrollimatu väga lühiajalise heitega. Lõhketööde teostamise ajal on muud karjääritööd peatatud

ning teistest heiteallikatest täiendavaid heitkoguseid ei lisandu.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete

künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud

künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa

kehtivusaja jooksul (5 aastat). Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel

otseseid mõjusid (müra, tolm) ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist

ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju.

Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset

keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid (müra, õhusaaste

jne) võib siiski tekkida. Võib eeldada, et häiringute esinemine on leevendatav ja võimalik.

Asjaõigusseaduse § 143 lõige 1 sätestab, et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu,

auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate

mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega

ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on

keelatud.

Kaebuste korral tuleb häiringute intensiivsust mõõta ning vajadusel korraldada töö karjääris

ümber.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju. Tegevus jääb riigipiirist enam kui 70 km

kaugusele.

3.3.3. Mõju kaitstavatele liikidele, loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku alale

Kadastikud on Eestis poollooduslikud kooslused, mis on enamasti kujunenud karjatamise ning

niitmise lõppemisel loopealsetel, liivanõmmedel ja muudes kuivades kasvukohtades asuvatele

endistele niitudele. Kadastikud kuuluvad Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse. Eestis levinud

kadastikud saab laias laastus jaotada kadastikeks endistel loopealsetel (lookadastikud, tekkinud

avatud loopealsete võsastumisel) ning kadastikeks, mis on tekkinud teistsuguste niitude

(palunõmme ja aruniitude), aga ka raiesmike või söötis põldude kadakaga kinnikasvamisel.

Kadastikke kui poollooduslikku koosust ohustab peamiselt selle hooldamata jätmine kui ka otsene

ehitustegevus elupaiga arvelt. Euroopa Liidu loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) artikkel 17 kohase

viimase aruande (periood 2019-2024) põhjal on kadastike seisund soodne ja trend stabiilne.

Kuna kavandatava tegevusega ei kaasne ohutegureid, mis võiks kadastikke ebasoodsalt mõjutada

ja kadastike elupaigatüübi üldhinnang viimase Loodusdirektiivi aruande alusel on soodne, ei ole

eeldada olulise ebasooda mõju avaldumist antud elupaigatüübile.

Anelema V dolokivikarjääri teenindusmaa piirist loode-lääne suunda jäävad vääriselupaigad

VEP210775 ja VEP210774. VEP-id asuvad riigimaal Riigimetsa Majanduse Keskuse kvartalil

HA357 eraldistel 5 ja 28. Keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 2 „Vääriselupaiga

klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitsteks lepingu sõlmimine

29

ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“ § 261 lg 2 järgi on avalik-õigusliku isiku

omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas keskkonnaregistrisse kantud VEP-s keelatud raie.

Kuna kavandatud tegevus jääb materjalide kohaselt piirist u 190-223 m kaugusele, siis ei ole

eeldada mõju avaldumist VEP-ile.

Must-toonekurg (Ciconia nigra) eelistab vanu, inimmõjust vähe häiritud, looduslikult

mitmekesiseid metsi, kus on ligipääs sobivatele toitumisaladele. Must-toonekurg eelistab toituda

tugevapõhjalistel ja madalaveelistel metsaojadel ja jõgedel, samuti madalsoodel, kopra

üleujutusaladel jt märgaladel (sööb pms kala, vähem konni, veeputukaid jt). Vähem toitutakse

kraavidel, sest need kuivavad sageli juba kevad-suvel ja püsivat elustikku (toitu) seal seetõttu ei

teki. Sobivate toitumisalade nappuse tõttu võib liik toitumas käia kuni 40 km kaugusel. Peamised

ohutegurid on teadmata pesapaikade hävimine, pesitsusajal häirimine ja toitumisalade (nt

veekogude) kvaliteedi langus. Must-toonekure arvukust Eestis pärsibki toidunappus, mis on

tingitud veekogude halvast seisukorrast. Peamised probleemid on: metsakuivendus ja

maaparandus, mis muudavad ojad perioodiliselt kuivaks või kaladele ligipääsmatuks;

võsastumine, kus liiga tihe kaldavõsa takistab suurel linnul veele ligipääsu ja saagijahti ning

saasteained, mistõttu võib toidu kaudu (eriti kaladest) lindude organismi kuhjuda ohtlikul määral

elavhõbedat. Must-toonekure arvukus on alates 1990ndate algusest vähenenud kogu Baltikumis.

Sigiva asurkonna suurus Eestis 30-60 paari, millest viimasel kolmel aastal (2023-2025) on olnud

asustatud 35 erinevat musttoonekurepesa, mis asuvad 24 pesitsusterritooriumil. I kaitsekategooria.

IUCN staatus: kriitilises. Elupaik jääb arendusalast ~5,4 km kaugusele, tegemist on asustatud

pesaga. Must-toonekure toitumisveekogude analüüsi (Kotkaklubi 2021) alusel jäävad keskmise

sagedusega kasutatavad vooluveekogud (kraavid) kaevandusalast 1,2-1,5 km kaugusele, enim

kasutatav Uru oja 500 m kaugusele (täpsem toitumiskoht 1,5 km), Angoja , mis jääb kaevandusala

idaserva, käib liik regulaarselt toitumas.1

Angoja on must-toonekure jaoks oluline toitumisala, mille seisund sõltub vee kvaliteedist. Kui

karjääri kuivendusveed juhitakse nimetatud ojja, siis tuleb tagada, et kuivendusveed ei muudaks

vee hüdrokeemilisi näitajaid – pH, hõljuvainete hulk, BHT5. Võimaliku negatiivse mõju

hindamiseks sobivale must-toonekure toitumisalale, tuleb mõõta oja vee ja kuivendusvee

vastavad hüdrokeemilised näitajad. Kui näitajad erinevad üle 10%, tuleb leida hüdrotehnilised

lahendused, mis vähendavad setete, toitainete ja pH mõju ojale. Proovi peaks võtma kraavi

suubumiskohas ojja ning ojas vastavalt 10 m enne kraavi suubumist.

Keskkonnaamet teeb ettepaneku lisada järgnev kõrvaltingimus:

- Enne kaevandamise alustamist ning kuivendusvee juhtimisel Angoja ojja tuleb mõõta

Angoja vee ja kuivendusvee vastavad hüdrokeemilised näitajad. Kui näitajad erinevad üle

10%, tuleb leida hüdrotehnilised lahendused, mis vähendavad setete, toitainete ja pH mõju

ojale. Mõõtmise tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile.

Arvestades, et lähim Natura 2000 ala on 2,5 km kaugusel, on objektiivse teabe põhjal välistatud

ebasoodsad mõjud ala eesmärkidele ning kavandata tegevuse tulemusel ei halvene ala seisund ega

saa kahjustatud ala terviklikkus. Sellest tulenevalt ei ole Natura eelhindamise läbiviimine vajalik.

1 Must-toonekure oluliste pesitsusterritooriumite kaardistamine ja potentsiaalselt tervendamist vajavate

vooluveekogude piiratud valimi koostamine (Kotkaklubi, 2026)

30

3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Tegemist on aastakümneid töös olnud karjääride piirkonnaga. Kuna tegemist on ühele arendajale

kuuluvate karjääridega, siis ei viida töid läbi mitmes karjääris korraga ja ei teki kumulatiivset

mõju.

3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi

Anelema V dolokivikarjääri kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt

käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3 ning siinkohal

ei korrata.

Lähtuvalt eelhinnangu kaalutlustest ja Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 15.04.2026 otsusest nr 16

tuleb Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaloa menetlemisel arvestada alljärgnevate

keskkonnameetmetega:

1. Lubatud tööaeg karjääris ja väljaveol 8:00-18:00 esmaspäevast reedeni. Laupäev ja pühapäev

ning riiklikel pühadel tööd ega väljavedu ei toimu;

2. Teostada karjääri mõjupiirkonda jäävate kaevude (Mardi-Jaani, Jaagu-Andrese, Põlde, Matsu

kinnistutel) põhjavee kvaliteedi ning veetaseme seiret üks kord aastas;

3. Juhul kui loa omaniku tegevuse tõttu peaks piirkonna majapidamiste veevarutuses ilmnema

häiringuid, siis on loa omaniku kohustus häiringud koheselt kõrvaldada;

4. Kui loa omaniku väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud kaevandamisega, tuleb kaevandajal

tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang, kas kaevude veetaseme ja vee

kvaliteedi muutused on tingitud kaevandamisest. Eksperthinnang tuleb esitada Keskkonnaametile

ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele;

5. Kui eksperthinnanguga on tõendatud, et veetase karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes on

langenud tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet on halvenenud kaevandaja

tegevuse tõttu, siis tuleb arendajal asendada need sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega

ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud (s.h. põhjendatult vanade kaevude tamponeerimine ja uute

veetrasside toomine hooneteni). Uued kaevud tuleb rajada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem

kui 1 kuu jooksul;

6. Karjäärist kaevise transportimisel kasta transportteid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva

keskmine välitemperatuur on üle +5 kraadi, niisutada mäeeraldisel kaevise transpordiks

kasutatavaid sõiduteid pidevalt. Kuivadel ilmastikutingimustel kasutada materjali veoks

koormakatteid ja valida sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peeni osakesi;

7. Rajada vähemalt 3 m kõrgused müratõkkevallid karjääri lääne ja lõuna suunale;

8. Väljaveoks kasutatavate teede seisundi tagamiseks ja jooksvate hooldustööde osas

keskkonnaloa omanikul teha tihedat koostööd tee omanikega ja kasutamiseajal pidevalt jälgida, et

tee seisukord ei halveneks ning vastaks majandus-ja kommunikatsiooniministri 14.07.2015

määrus nr 92 toodud nõuetele;

9. Enne kaevandamise alustamist ning kuivendusvee juhtimisel Angoja ojja tuleb mõõta Angoja

vee ja kuivendusvee vastavad hüdrokeemilised näitajad. Kui näitajad erinevad üle 10%, tuleb

leida hüdrotehnilised lahendused, mis vähendavad setete, toitainete ja pH mõju ojale. Mõõtmise

tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile.

Keskkonnameetmed kantakse hiljem Anelema V dolokivikarjääri loale kõrvaltingimusteks.

Vajadusel täpsustatakse keskkonnaloale kantavate kõrvaltingimuste sõnastust keskkonnaloa

andmise korralduses.

31

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning

kavandatava kaevandamisega eeldatavalt ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega

Natura 2000 võrgustiku alasid;

2. Anelema V dolokivikarjääris eraldi põhjavee väljapumpamist ei toimu, sest see jääb juba

põhjavee taseme alanduse piirkonda;

3. Lähtuvalt ettevaatusprintsiibist seatakse Mardi-Jaani, Jaagu-Andrese, Põlde, Matsu

majapidamiste kaevudele veetasemete ja kvaliteedi mõõtmise seire kohustus üks kord aastas;

4. Eelhindamise tulemusena selgus, et leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei ületata

kaevandamisel piirmäärasid müra (sh vibratsioon) ja õhusaaste osas;

5. Looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav

maa-ala korrastamisega

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud

juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 3³

lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik

ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning

eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet

kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja

kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

Eelhinnangus analüüsitud info põhjal seatud keskkonnameetmed on toodud ptk-s 3.3.5. ning siin

kohal ei korrata.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel xx.xx.xxxx kirjaga nr x Anelema V

dolokivikarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH

algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele ja

tutvumiseks OÜ-le Forek, seisukoha esitamise tähtajaga xx.xx.xxxx.

Keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule laekus/ei laekunud

arvamusi.

32

Maigi Säinas 5918 4357 (maapõu)

[email protected]

Karina Karpa 5199 3576 (veeosakond)

[email protected]

Liis Sinijärv 5306 4783 (looduskasutuse osakond)

[email protected]

Liisu Aulik 5692 4060 (loodushoiutööde osakond)

[email protected]

Jaanus Nilp 5109 735 (metsaosakond)

[email protected]