Euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

1

EELNÕU

Märts, 2024

Euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadus

§ 1. Euro kasutusele võtmise seaduse muutmine

Euro kasutusele võtmise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Euro kasutusele võtmise ja eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamise seadus“;

2) paragrahvis 1 asendatakse sõnad „kõrvaldamist ning krooni ja euro paralleelkäivet“ sõnadega

„kõrvaldamist, krooni ja euro paralleelkäivet ning eurodes tehtavate sularahamaksete

arveldamist“;

3) seadust täiendatakse 11. peatükiga järgmises sõnastuses:

„11. peatükk

EURODES TEHTAVATE SULARAHAMAKSETE ARVELDAMINE

§ 51. Lõpphinna ümardamine sularahamaksetes

(1) Füüsilises müügikohas eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamisel ümardatakse

tasutav lõpphind viie sendiga täisarvuliselt jaguva summani:

1) ülespoole, kui kauba või teenuse lõpphind lõpeb enne ümardamist kolme, nelja, kaheksa või

üheksa sendiga;

2) allapoole, kui kauba või teenuse lõpphind lõpeb enne ümardamist ühe, kahe, kuue või seitsme

sendiga.

(2) Kui füüsilises müügikohas tasutakse kaupade või teenuste eest korraga nii sularahas kui ka

muu maksevahendiga, ümardatakse ainult sularahamakse summa ning seda juhul, kui see on

viimane makse.

(3) Tasutavat lõpphinda ei ümardata, kui see on väiksem kui kolm senti või kui maksmisel

kasutatakse muud maksevahendit kui sularaha.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka füüsilisest müügikohast ostetud kauba

tagastamisel ja osutatud teenuse eest makstud raha tagastamisel sularahas siis, kui ostetud kauba

või osutatud teenuse eest tasuti sularahas. Kui tagastatava kauba või osutatud teenuse eest tasuti

muu maksevahendiga, siis käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut võib kohaldada, kui ostjale on võimaldatud

otsustada, millisel viisil tagastatava kauba või osutatud teenuse eest makstud raha talle

tagastatakse ning ostja on andnud nõusoleku raha tagastamiseks sularahas.

2

§ 52. Lõpphinna ümardamisest teavitamine

(1) Füüsilises müügikohas eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamisel peab tarbijale

avaldama teabe kauba või teenuse lõpphinna ümardamise kohta kirjalikult selgelt loetaval ning

tarbijale üheselt mõistetaval ja kergesti märgataval viisil.

(2) Füüsilises müügikohas eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamisel peab kauba või

teenuse eest tasutav ümardatud lõpphind olema esitatud nii, et see oleks eristatav kauba

müügihinnast ja ühikuhinnast ning teenuse lõpphinnast.

§ 53. Lõpphinna ümardamiseks kohustatud isik

Käesolevas peatükis sätestatud nõudeid on kohustatud täitma ettevõtja võlaõigusseaduse ning

kaupleja tarbijakaitseseaduse tähenduses.

§ 54. Sätete kohaldamine

Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse tarbijale ja juriidilise isiku esindajale.“;

4) seadust täiendatakse 12. peatükiga järgmises sõnastuses:

„12. peatükk

RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 55. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud nõuete täitmise üle teeb

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete

täitmise üle riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 30 sätestatud

riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“;

5) seaduse 2. peatükki täiendatakse 11. jaoga järgmises sõnastuses:

„11. jagu

Ümardamisreeglite rakendamine

§ 2301. Üleminekuperiood lõpphinna ümardamise rakendamiseks

Käesoleva seaduse §-s 53 nimetatud isikud on kohustatud viima oma tegevuse vastavusse

käesolevas seaduses sätestatud nõuetega 2025. aasta 1. jaanuariks.“.

§ 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 62 lõike 3 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „sigarettide,“;

2) paragrahvi 62 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

3

„(31) Maksumärkide tellija teatab Maksu- ja Tolliametile maksumärkide tellimisel sigarettide

maksimaalse jaehinna. Sigarettide maksimaalne jaehind teatatakse 0,05 euro täpsusega.“.

§ 3. Tarbijakaitseseaduse muutmine

Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 65 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Võlaõigusseaduse“ sõnadega „ning euro

kasutusele võtmise ja eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamise seaduse“;

2) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga

maakohtusse ning nõuda kauplejalt, kes on rikkunud euro kasutusele võtmise ja eurodes

tehtavate sularahamaksete arveldamise seaduse §-des 51 ja 52 sätestatut, rikkumise lõpetamist

ja rikkumisest hoidumist.“.

§ 4. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „….“ ……………… 2024

Algatab Vabariigi Valitsus……………. 2024

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on kehtestada 1- ja 2-sendistele euromüntidele kohustuslikud

ümardamisreeglid, mis tähendab seda, et füüsilistes müügikohtades on kaupmehel kohustus

ümardada sularahamakse korral ostukorvi (mitte eraldi iga toote) maksumus üles- või allapoole

lähima viie sendini. Lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga,

ümardatakse allapoole, ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga,

ümardatakse ülespoole.

Peamised probleemid väikese nimiväärtusega müntidega on, et nende ringlusest väljalangemine

on väga suur, mis tingib selle kompenseerimiseks nende ületootmise; ostujõud on väga väike

ja neid kasutatakse vähe (maksta ei saa ka mündiautomaatides); tootmis- ja käitlemiskulud on

ebaproportsionaalselt suured võrreldes nende väärtusega sularahatsüklis ning tootmise ja

käitlemisega kaasneb tarbetu keskkonnakulu.

Inimesed saavad 1- ja 2-sendiseid valdavalt poest vahetusrahana, kuid kasutavad neid ise

ostmisel väga vähe. Nii jõuab 1- ja 2-sendiseid keskpanka taasringlusesse saatmiseks tagasi

palju vähem kui teisi euromünte. 2011-2022. aastal jõudis Eesti Panka tagasi aastas keskmiselt

3% väljaantud 1- ja 2-sendistest. Kuna vahetusrahana tuleb kaupmeestel 1- ja 2-sendiseid münte

siiski väljastada, püsib nõudlus suur ning keskpangal tuleb 1- ja 2-sendiseid suure

väljalangevuse (ehk teisisõnu sisuliselt ühekordse kasutuse) kompenseerimiseks muude

müntidega võrreldes rohkem juurde toota või teiste keskpankadega nimiväärtuses vahetada.

2023. aastal tagastatud 10,3 miljonist mündist oli 1- ja 2-sendiste osakaal 30%. Osakaalu tõusu

mõjutas väga oluliselt Eesti Panga ja Omniva poolt sügisel alustatud mündivahetuse

kampaania. Selle käigus vahetati 3,3 miljonit münti, millest 65% olid just 1- ja 2-sendised.

Statistika näitab, et aasta jooksul Eesti Panka tagastatud 3,2 miljonist 1- ja 2-sendisest tagastati

2,4 miljonit just viimase kolme kuu jooksul, kui oli käimas mündivahetuse projekt1. Kampaania

korras müntide kogumisele pakub püsivamat lahendust ümardamisreegli kehtestamine.

Sularahas maksmisel kaupmeeste jaoks kohustusliku ümardamisreegli kehtestamine ostukorvi

maksumusele lähima viie sendini, kaotaks vajaduse tagastada kassadest 1- ja 2-sendiseid münte

ning sellisel juhul oleks vajadus neid münte juurde toota märkimisväärselt väiksem.

Eelnõu on plaanitud seadusena jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna

nõunik Jarmo Lilium (e-mail [email protected], tel 5302 6314). Eelnõu juriidilist kvaliteeti

1 https://www.eestipank.ee/press/mundikorje-jatkub-omniva-kaudu-ka-uuel-aastal-28122023

2

kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (e-mail:

[email protected], tel 5885 1423). Eelnõu toimetas keeleliselt personali- ja õigusosakonna

keeletoimetaja Sirje Lilover (e-mail [email protected], tel 5885 1468).

1.3 Märkused

Eelnõu näeb ette euro kasutusele võtmise seaduse (edaspidi ka „EKVS“) 1. märtsil 2015. a.

jõustunud redaktsiooni RT I, 31.12.2015, 21, tarbijakaitseseaduse (edaspidi „TKS“) 1. jaanuaril

2024. a. jõustunud redaktsiooni RT I, 06.07.2023, 95 ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja

elektriaktsiisi seaduse (edaspidi „ATKEAS“) 1. jaanuaril 2025. a. jõustuva redaktsiooni RT I,

01.07.2023, 10 muutmise.

Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsuse koostamine, mis saadeti 20. oktoobril 2023. a

kooskõlastamiseks ja huvipooltele tagasiside saamiseks.2 Väljatöötamiskavatsus annab

ülevaate eelnõu algatamise põhjuste, selle aluseks olnud uuringute ja kaasamisprotsessi

detailidest. Vältimaks dubleerimist ei ole neid seletuskirjas korratud. Tagasiside

väljatöötamiskavatsuse kohta on lisatud eelnõu seletuskirjale.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga 2023–2027.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025. a.

Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 73 võetakse eelnõu seadusena vastu Riigikogu

poolthäälte enamusega.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on kehtestada sularahas maksmisel kauplejate ja ettevõtjate jaoks

kohustuslikud ümardamisreeglid. Ümardamisreeglite kasutuselevõtt tähendab seda, et

füüsilistes müügikohtades on kauplejal ja ettevõtjal kohustus ümardada sularahamakse korral

ostukorvi (mitte eraldi iga toote) maksumus üles- või allapoole lähima viie sendini. Sellega

kaob vajadus tagastada kassadest 1- ja 2-sendiseid münte.

Lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ümardatakse allapoole,

ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga, ümardatakse ülespoole.

Kauplustes 1- ja 2-sendiseid münte vahetusrahana enam tarbijale ei tagastata. Muu

maksevahendiga nagu pangakaardiga makstes hindu ei ümardata. Kohtades, kus ostja saab

valida maksevahendi, saab ta selle kaudu ühtlasi valida, kas ümardamine toimub

(sularahamakse) või mitte (muu paberkandjal või elektrooniline makse).

Ümardamisreegli pretsedent on ka Eestis olemas. 1997. aastal lõpetas Eesti Pank Eesti krooni

viiesendiste emiteerimise ja alates 2004. aastast kuni euro kasutusele võtmiseni 2011. aastal

reguleeris kauba või teenuse lõpphinna ümardamist kaubandustegevuse seaduse § 9 lõige 1,

mis lubas kauba või teenuse lõpphinda ümardada 10 sendiga täisarvuliselt jaguva summani.

Eesti Panga hinnangul läks tollane muudatus ühiskonnas sujuvalt.

2 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/423eea47-0297-483d-b8dc-9576311db5e8

3

Maksevahendina jääksid 1- ja 2-sendised Eestis kehtima, sest ümardamisreeglitega ei saa muuta

müntide kui maksevahendi staatust. Ehk lihtsustatult – tarbijad ja muud kliendid saavad oma

makseid sooritada edaspidi ka 1- ja 2-sendiste euromüntidega.3

Maksevahendi staatust saab muuta üksnes EL-i vastava õigusakti muutmisega. Euroalal

seaduslikuks maksevahendiks olevad euromüntide nimiväärtused sätestab Euroopa Liidu

nõukogu määrus 729/2014 ringlusesse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste

näitajate kohta. EL-i tasandil ühtsete ümardamisreeglite kehtestamine on olnud viimastel

aastatel Euroopa Komisjoni töökavas, kuid jäänud esialgu pandeemia ja seejärel Ukraina sõja

tõttu pakilisemate küsimuste varju.

Muudatuse tegemiseks on mitmed põhjused.

 Esiteks on väikese nimiväärtusega müntide ringlusest väljalangemine väga suur, mis

tingib selle kompenseerimiseks nende ületootmise. Alates 2011. aastast, kui Eesti liitus

euroalaga, on Eesti Pank lasknud 1- ja 2-sendiseid euromünte ringlusesse keskmiselt 50

tonni aastas, kuid viimastel aastatel on keskmine väljastamise maht olnud 40 tonni

aastas. Sellega kaasneva keskkonnajälje ning kulude ja kasu vaatest ei ole väikseima

nimiväärtusega müntide tootmise jätkamine otstarbekas.

 Teiseks on 1- ja 2-sendiste euromüntide ostujõud väga väike ja neid kasutatakse vähe

(maksta ei saa ka mündiautomaatides). Inimesed saavad 1- ja 2-sendiseid valdavalt

poest vahetusrahana, kuid ise kasutavad neid ostmisel väga vähe – mündid on rahakotis

rasked ja tülikad ning ostujõud on väike.

 Kolmandaks on nende tootmis- ja käitlemiskulud ebaproportsionaalselt suured

võrreldes nende väärtusega sularahatsüklis. Müntide ringlusesse laskmisega kaasnevad

kulud, mis tulenevad toorikute tootmisest, müntide vermimisest, emiteerimisest,

käitlemisest, taasringlusesse laskmisest, autentimisest, pakendamisest, transpordist,

ladustamisest ja utiliseerimisest. Lisaks kaasnevad arvestatavad kulud sularaha

käitlemisega kaubandus- ja toitlustusasutustes ning majanduse muudes sektorites, kus

sularahamakseid kasutatakse. Eesti Pangas on 1- ja 2-sendiste müntide tootmiskulud

aastas sõltuvalt kogusest 80 000 – 160 000 eurot.

 Neljandaks kaasneb tootmise ja käitlemisega tarbetu keskkonnakulu. Eesti Pank on

alates Eestis euro käibele tulemisest selliseid münte ringlusesse emiteerinud 612 tonni

ehk 230 miljonit tükki väärtuses 3,4 miljonit eurot. Kui need mündid jäävad valdavalt

ringlusest kõrvale, on selliste müntide tootmine sisuliselt raiskamine, mida oleks

ümardamisreegli kehtestamisega võimalik ära hoida või leevendada.

Lõpliku ostusumma ümardamist lähima viie sendini ei reguleeri Eestis ega Euroopa Liidus

praegu ükski õigusakt.

2023. aasta seisuga on kuus euroala liikmesriiki 1- ja 2-sendiste müntide emiteerimisvajaduse

vähendamiseks kehtestanud ümardamisreeglid ja seitsmes riik teatanud sellisest kavatsusest.

Soomes, Belgias, Itaalias ja Slovakkias on ümardamisreeglid kehtestatud seadusega, Hollandis

ja Iirimaal osapoolte (keskpank, kommertspangad, kaupmehed, tarbijad) vahelise

kokkuleppega.

3 Tuleb aga märkida, et vastavalt euro kasutusele võtmise seaduse § 2 lõike 2 kohaselt kehtib juba täna reegel, et

kauplejad on kohustatud vastu võtma korraga kuni 50 kehtivat euromünti sõltumata nende väärtusest (kui münte

on rohkem, siis see sõltub juba kaupleja soovist, kas ta võtab rohkem münte vastu). Pangatähti peavad nad vastu

võtma aga piiranguteta.

4

 Soomes kehtib kohustus ümardada lõplik ostusumma sularahas maksmise korral üles-

või allapoole lähima viie eurosendini alates 2002. aastast (VTK-s ekslikult 2022.

aastast). Ümardamine on reguleeritud rahandusministeeriumi haldusalas euromaksete

ümardamise seadusega4. See võeti vastu enne euro müntide ja paberraha ringlusesse

laskmist, et jätkata Soomes marga ajal pikka aega kestnud traditsiooni väikesed

sularahamaksed lähima 10 pennini ümardada. Elektrooniliste maksete korral ei ole

erinevalt sularahamaksetest ümardamine kohustuslik. 1- ja 2-sendised on Soomes ka

praegu maksevahend5, kuid jaemüüjatel ei ole kohustust neid vastu võtta, kui nad on

teavitanud, et nad seda ei tee.

 Hollandis tegi maksesüsteemide ühiskondlik foorum (rahandusministeeriumi

initsiatiivil loodud koostöökogu, kuhu kuuluvad jaekaubandussektori ja tarbijate

ühendused, kommertspangad ja Hollandi keskpank) ettepaneku kehtestada 2004. aasta

septembrist sularahamaksetele ümardamisreeglid. Reeglite rakendamine on vabatahtlik

ning ümardamist kasutavad poepidajad markeerivad selle eraldi märgistusega

sissepääsu juures. Ümardamine kehtib vaid sularahamaksetele. Enamus nii suuri kui ka

väikeseid jaekaupmehi on muudatusega kaasa läinud ja sente enam ei kasuta.

 Belgia kehtestas 1- ja 2-sendiste müntide emiteerimisvajaduse vähendamiseks

ümardamisreeglid 2014. aastal algselt vabatahtlikuna, kuid kuna see osutus

vähetulemuslikuks, muudeti kaubanduse ja tarbijakaitse seadust uuesti 2019. aastal.

Alates 2019. aasta algusest muutus ostukorvi hinna ümardamine sularahamaksete korral

kohustuslikuks. Muude maksevahendite puhul on jaemüüjal võimalik valida.

Ümardamine saab toimuda ainult füüsilises kauplemiskohas nii ostja kui ka müüja

juuresolekul.

 2015. aasta oktoobrist kehtestas ümardamisreegli Iirimaa6. Ostukorvi hinna

ümardamine lähima 5 eurosendini toimub vabatahtlikkuse alusel ainult

sularahamaksetele. Mõlemad osapooled peavad ümardamisega nõus olema, mõlemal on

õigus maksta ka ümardamata summa. Aasta pärast ümardamisreeglite kehtestamist olid

need kasutusele võtnud 80% jaekaupmeestest. 93% küsitletud inimestest vastas, et

ümardamine on hea või et vahet ei ole.

 2018. aasta algusest lõpetas Itaalia 1- ja 2-sendiste euromüntide vermimise.

Sularahamakse korral võib kaupmees ostukorvi hinna ümardada lähima viie sendini.

 Slovakkia läks ümardamisreeglitele üle 2022. aasta suvel. Parlament kiitis 2021. aasta

sügisel heaks rahandusministeeriumi esitatud eelnõu muudatuse tegemiseks seaduses

hindade kohta, mille järgi ümardatakse ostukorvi hind sularahamakse puhul lähima viie

sendini.

 Leedus on alanud ümardamisreeglite kehtestamise ettevalmistus. Seimi eelarve- ja

rahanduskomisjon toetas 2023. aasta juunis Leedu keskpanga ettepanekut kehtestada

aastast 2025 sularahaga maksmisel ostukorvile ümardamisreegel, millega väheneks

4 https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2000/20000890; https://www.finlex.fi/fi/laki/smur/2000/20000890 5 https://www.suomenpankki.fi/en/money-and-payments/euro-coins/ 6 https://www.centralbank.ie/consumer-hub/rounding

5

vajadus 1- ja 2-sendiseid juurde toota. Algatust ja vastava eelnõu koostamist on valmis

toetama ka opositsioon7.

Käesoleva seaduse eesmärgi saavutamiseks muudetakse EKVS-i, ATKEAS-t ning TKS-i.

Seadustes sätestatakse:

1) millistel juhtudel võib tasumisele kuuluvaid summasid ümardada;

2) kas ja kuidas tuleb ümardamise kasutamisest teavitada;

3) millise reegliga leitakse ümardatud summa ning

4) järelevalve regulatsioon.

Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses pakuti eesmärgi saavutamiseks võimalike variantidena

välja EKVS-i, võlaõigusseaduse (edaspidi „VÕS“) ja/või TKS-i muutmist, Eesti Panga seaduse

muutmist või siis uue seaduse kehtestamist. Pärast väljatöötamiskavatsusele laekunud

tagasiside analüüsimist leiti, et kõige sobivam ja selgem on muuta EKVS-i, kuna

ümardamisreeglite põhimõtete kasutuselevõtt hõlmab siiski kõiki sihtgruppe.

EKVS-i täiendamise eelis on selle tingimusteta kohaldumine kõigile eurodes tehtavatele

tehingutele ja ümardamisreeglite sisaldumine aktis, mis ongi üheselt mõeldud euro kui

seadusliku maksevahendi kasutamise reguleerimiseks.

Väljatöötamiskavatsuse kohta oodati arvamusi:

 Ettevõtlusorganisatsioonidelt (Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Väikekaupmeeste Liit, Eesti

Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,

Eesti Pangaliit MTÜ);

 Tarbijaid esindavatelt organisatsioonidelt (Pensionäride Ühenduste Liit, Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Puuetega Inimeste Koda);

 Ministeeriumitelt (Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Kliimaministeerium);

 Riigikogu rahandus- ja majanduskomisjonilt ja kõigilt fraktsioonidelt;

 Muudelt huvigruppidelt (kommertspankadele sularahateenust osutavad ettevõtted –

Hansab AS ja Brink’s Estonia OÜ; Eesti Looduskaitse Selts).

Väljatöötamiskavatsuse kohta esitasid arvamuse Justiitsministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Pangaliit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kõik väljatöötamiskavatsusele

arvamuse esitanud toetasid 1- ja 2-sendistele euromüntidele ümardamisreeglite kehtestamist.

Siiski esitati väljatöötamiskavatsuse kohta ka erinevaid tähelepanekuid, millega on eelnõu

koostamisel arvestatud. Kooskõlastustabel on leitav seletuskirja lisana.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu on kooskõlas põhiseadusega, teiste seadustega ja EL õigusega.

3.1 Eelnõu vastavus põhiseadusele

Ümardamisreeglite kehtestamine ei ole vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega.

7 https://www.lrt.lt/en/news-in-english/19/2020249/making-economy-770-tons-lighter-lithuania-moves-to-phase-

out-1-and-2-cent-coins

6

Seaduse muudatused on puutumuses põhiseaduse § 31 sätestatud ettevõtlusvabadusega.

Ettevõtlusvabadus annab isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusena

käsitatavasse tegevusse, teisalt ka õiguse teatud positiivsete meetmete järele.

Ettevõtlusvabaduse tuumaks on Riigikohus siiski pidanud riigi kohustust mitte teha

põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks.8 Ettevõtja õigust olla vaba riigi sekkumisest on kohus

käsitlenud laialt. Riigikohus peab sisuliselt iga riigi kehtestatud regulatsiooni

ettevõtlusvabadust riivavaks9.

Eelnõuga ei takistata ettevõtlust ega kehtestata ettevõtlusvabadusele piiranguid, kuivõrd

seaduse muudatused, millega kehtestatakse sularahas maksmisel kaupmeeste jaoks kohustuslik

ümardamisreegel, on nende tegevust lõppkokkuvõttes lihtsustavad, kuigi toovad endaga kaasa

näiteks teavitamiskohustuse ning lõppsumma ümberarvutamise kohustuse. Samas on see riive

väike, kuna kassaaparaatide ümberseadistamine ja eeldatavasti ka teavitamine (nt pannakse

sildid välja) on ühekordne tegevus. Eelnõus esitatud lahendus ümardamisreeglite

kohustuslikuks kehtestamiseks vähendab sularahaga arveldavate ettevõtjate halduskoormust,

kuna väheneb vajadus käidelda münte, mille makseväärtus on väga väike. Sularaharinglus

muutub efektiivsemaks nii keskpanga kui ka teiste sularaharingluses osalevate poolte vahel –

pangad, kommertspankadele sularahateenust osutavad ettevõtjad, jaemüüjad. Sularahamaksed

muutuvad lihtsamaks ja kiiremaks ning arveldamine mugavamaks.

Eelnõu riivab ka põhiseaduse §-s 32 toodud omandipõhiõigust, kuna ettevõtjatel ja kauplejatel

kaupade ja teenuste müügi eest saadud tasu võib ühtedel juhtudel jääda väiksemaks, kui

müügihind, samas teistel juhtudel võib see olla hoopis suurem. Võimatu on hinnata, kui palju

ettevõtjad või kauplejad seeläbi võidavad või kaotavad. Pigem on riive väike.

Sama kehtib ka tarbijate puhul, kes mõningatel juhtudel peavad ostu eest tasuma suurema

summa, kui kaubad või teenused üksikult võttes maksaksid. Riive on aga väike, kuna ühe ostu

pealt võib kaotada maksimaalselt kaks senti. Seega, isegi kui iga päev sooritada ost, mis

ümardatakse kliendi jaoks ebasoodsamas suunas, kaotaks klient aastas 7 eurot ja 30 senti.

Samas on see ebatõenäoline, kuna mõni lõpparve kuulub ikka ümardamisele alla poole, st

kliendile soodsamas suunas.

3.2 Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õiguse või rahvusvahelise õigusega. Eurosentide

ümardamisreeglid on juba kehtestatud mitmes EL-i liikmesriigis, ilma et sellega oleks

kaasnenud regulatiivse valiku vaidlustamine põhiõiguste rikkumise tõttu.

Euroopa Komisjoni 22. märtsi 2010. aasta soovituse „Euro pangatähtede ja müntide seadusliku

maksevahendi staatuse, ulatuse ja mõju kohta“ (2010/191/EL)10 punkti 9 kohaselt liikmesriigid

peaksid hoiduma uute ümardamiseeskirjade kehtestamisest. Põhjuseks tuuakse see, et need

reeglid võivad pärssida müntide maksekohustusest vabastamise võimet ja ei võimalda maksta

täpset summat. Samuti võivad need mõnel puhul tähendada sularahamakse eest lisatasu

nõudmist. Eelnõu autorid on siiski seisukohal, et need riskid sellisel kujul ei realiseeru või ei

too ühe või teise õigusliku lahendi kasuks otsustamisel kaasa negatiivset mõju.

8 https://pohiseadus.ee/sisu/3502/paragrahv_31 9 https://pohiseadus.ee/sisu/3502 10 Komisjoni soovitus, 22. märts 2010, euro pangatähtede ja müntide seadusliku maksevahendi staatuse ulatuse ja

mõju kohta

7

Lisaks tuleb soovituse hindamisel arvestada, et see ei ole obligatoorne. Põhjendatud juhtudel

võib liikmesriik kasutada ka teistsuguseid lahendusi.

Hinnatase ja maksetavad euroalal on soovituse andmise ajaga (soovitus on antud 14 aastat

tagasi) võrreldes muutunud. Niisamuti on muutunud olulisemaks keskkonnahoiuteemad. Seda

arvestades alustas Euroopa Komisjon 2020. aasta septembris avalikku arutelu 1- ja 2-sendiste

müntide kasutamise üle. Euroopa kodanikke kutsuti nelja nädala jooksul avaldama arvamust

selle kohta, kas need tühistada või mitte. Arutelu, kas seadusandlik ettepanek sularahamaksete

ühtsete ümardamisreeglite kohta ning võimalusel 1- ja 2-sendisest müntidest loobumine on

õigustatud, võib viia Euroopa Komisjoni eelnimetatud soovituse muutmiseni. Et EL-i tasandil

toimuva arutelu tulemused ega nende rakendamise ajaraam pole täpselt ennustatavad, ei peaks

käesoleva eelnõu menetlemist sellest sõltuvusse seadma.

3.3 Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist: esimesega muudetakse EKVS-i, teisega ATKEAS-t,

kolmandaga TKS-i ning viimasega nähakse ette seaduse jõustumise aeg.

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse vastavalt EKVS-i kehtivat pealkirja „Euro

kasutusele võtmise seadus“ ning §-s 1 sätestatud seaduse reguleerimisala. Nii seaduse pealkirjas

avaldatud kui ka §-s 1 sätestatud reguleerimisala on ümardamisreeglite kehtestamiseks liialt

kitsas. EKVS-i eesmärk on reguleerida Eesti krooni kui seadusliku maksevahendi käibelt

kõrvaldamise ja euro kui seaduslikule maksevahendile ülemineku protsessi. EKVS-i

reguleerimisesemesse ei kuulu tsiviilkäibes rahaliste kohustuste sularahas või muul viisil

täitmise reguleerimine. Tegemist on avaliku õiguse valdkonda kuuluvate õigusnormidega,

millised ei välista rahalise kohustuse täitmise viisi reguleerivate õigusnormide kohaldamist.

Lepingulistes suhetes rahaliste kohustuste täitmise erinevad viisid on reguleeritud VÕS §-s 91.

Selle paragrahvi lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse võib täita sularahas. Eelnõu seda õigust

ei mõjuta.

EKVS § 2 sätestab euro piiranguteta vastuvõtmise kohustuse. Viidatud sätte lõike 1 kohaselt

on Eesti Pank ja Eestis tegutsevad krediidiasutused kohustatud euro münte ja pangatähti vastu

võtma piiranguteta. Lõikes 1 nimetamata isikud on kohustatud vastu võtma korraga kuni 50

kehtivat euro münti sõltumata nende väärtusest, pangatähti aga piiranguteta. Tarbijad ja muud

kliendid saavad oma makseid sooritada ka edaspidi 1- ja 2-sendiste euromüntidega, kuid isikule

vahetusrahana neid ei tagastata. Arvestades eeltoodut, täiendatakse ümardamisreeglite

kehtestamiseks seaduse pealkirja ja reguleerimisala ning hõlmatakse sellesse ka eurodes

tehtavate sularahamaksete arveldamine.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse EKVS-i uue peatükiga 11, milles nähakse ette eurodes

tehtavate sularahamaksete arveldamise regulatsioon.

Eelnõu § 1 punktiga 3 EKVS-i lisatav § 51 näeb ette reeglid, millistel juhtudel võib tasumisele

kuuluvaid summasid ümardada ning millise meetodiga ümardatud summa leitakse. Selles

paragrahvis viidatud lõpphinna ümardamise kasutuselevõtt sularahamaksete korral tähendab

seda, et füüsilistes müügikohtades on kaupmehel kohustus ümardada sularahamakse korral

kauba või teenuse lõpphind (mitte eraldi iga toote) maksumus üles- või allapoole lähima viie

sendini. TKS § 7 lõige 2 sätestab, et müügihind on kaubaühiku või kaubakoguse eest tarbija

tasutav lõpphind. Selliselt on seaduses üheselt välja toodud, et ümardada tuleb lõplik

ostusumma, mille tarbija peab maksma. Lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või

8

seitsme eurosendiga, ümardatakse allapoole, ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või

üheksa eurosendiga, ümardatakse ülespoole. Sellisel juhul on tarbija tasutavaks lõpphinnaks

kauba müügihinna ümardamise tulemusel saadud summa. Füüsilistes müügikohtades 1- ja 2-

sendiseid münte vahetusrahana enam tarbijale ei tagastata. Muu maksevahendiga nagu näiteks

pangakaardiga makstes hindu ei ümardata. Kohtades, kus ostja saab valida maksevahendi, saab

ta selle kaudu ühtlasi valida, kas ümardamine toimub (sularahamakse) või mitte (muu

paberkandjal või elektrooniline makse).

Näited:

1. Ostukorv, mille maksumus kokku on 15,41 eurot või 15,42 eurot, ümardatakse 15,40 eurole.

2. Ostukorv, mille maksumus kokku on 15,43 eurot või 15,44 eurot, ümardatakse 15,45 eurole.

3. Ostukorv, mille maksumus kokku on 15,46 eurot või 15,47 eurot, ümardatakse 15,45 eurole.

4. Ostukorv, mille maksumus kokku on 15,48 eurot või 15,49 eurot, ümardatakse 15,50 eurole.

5. Kui ostukorvis on näiteks neli toodet hinnaga 2,28 eurot, 15,32 eurot, 11,99 eurot ja 1,17

eurot, siis ühegi üksiku toote hinda ei ümardata, küll aga ümardatakse ostukorvi maksumus

30,76 eurot kassas sularahaga maksmise korral 30,75 eurole. Kaardiga makstes tasutakse ostu

eest 30,76 eurot.

Seda meetodit on kasutanud kõik ümardamisreeglid kehtestanud euroala riigid.

Eelnõu § 1 punktiga 3 EKVS-i lisatav § 51 lg 2 näeb ette, et kui kauba või teenuse eest

makstakse nii sularahas kui ka muu maksevahendiga (nt maksekaart, kinkekaart, vautšer),

ümardatakse ainult sularahas makstav summa ja seda siis, kui sularahas makstakse viimasena.

Seda seetõttu, et ümardamisele kuulub tasutav lõpphind.

Eelnõu § 1 punktiga 3 EKVS-i lisatav § 51 lõige 3 näeb ette, et tasutavat lõpphinda ei ümardata,

kui see on väiksem kui kolm senti või kui maksmisel kasutatakse muud maksevahendit kui

sularaha. See tähendab, et juhul kui tasutakse kauba või teenuse eest, mille müügihind on

väiksem kui kolm senti, siis seda summat 0-i ei ümardata, st seda ei saa tasuta. See aga ei

tähenda, et näiteks 1.02 eurot maksva ostukorvi korral 0,2 senti ei ümardata. Sularahas makstes

tuleb sel juhul 0,2 senti ümardada nulli.

Lõpphinda ei ümardata ka siis, kui maksmisel kasutatakse muud maksevahendit kui sularaha.

Muu maksevahend on nt paberkandjal kinkekaart, vautšer või elektroonilisel kujul maksekaart,

kinkekaart, mobiilne viipemakse. Nendel puhkudel jätkub kõik nagu seni.

Näited:

Olukord, kus ostukorvi summast osa makstakse kaardiga ja osa sularahas, ümardatakse

tasumisele kuuluv lõpphind järgmiselt.

Ostukorvi summa – 28,44 eurot. Ostja soovib tasuda 20,32 eurot sularahas ja ülejäänud summa

maksekaardiga. Sularahas makstavat summat 20,32 eurot ei ümardata. 20,32 euro suurune

sularahamakse lahutatakse lõplikult summast: 28,44 eurot – 20,32 eurot = 8,12 eurot. Ostja

maksab 8,12 eurot maksekaardiga ning ümardamist ei rakendata.

Juhul, kui olukord on vastupidine – esmalt tasutakse 8,12 eurot maksekaardiga ning 20,32

sularahas -, siis rakendatakse ümardamist ning sularahas kuulub tasumisele 20,30 eurot.

Kui ostukorvi eest tasumisel kasutatakse kinkekaarti või vautšerit, ümardatakse maksmisele

kuuluvad summad samamoodi.

9

Eelnõu § 1 punktiga 3 EKVS-i lisatav § 51 lõige 4 näeb ette, et käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatu kehtib ka füüsilisest müügikohast ostetud kauba tagastamisel ja osutatud teenuse eest

makstud raha tagastamisel sularahas siis, kui ostetud kauba või osutatud teenuse eest tasuti

sularahas. Kui tagastatava kauba või osutatud teenuse eest tasuti muu maksevahendiga, siis ei

või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldada. VÕS § 189 lõige 1 sätestab, et

lepingupooled peavad välja andma lepingu alusel üleantu. Seega ei ole lubatav olukord, kus

klient maksab kaupluses muu paberkandjal või elektroonilise maksevahendiga (nt kinkekaardi

või pangakaardiga) kauba eest 5,02 eurot, kaup osutub defektseks ja kliendile tagastatakse 5,00

eurot ümardatuna sularahas või pangakaardile. Seetõttu nähakse ette, et ostetud kauba

tagastamisel ja osutatud teenuse eest makstud raha tagastamisel rakendub ümardamisreegel

juhul, kui ostetud kauba või teenuse eest tasuti sularahas, millal samuti rakendati lõpphinna

ümardamist. Ostukorvi tagastamisel, mis sisaldas erineva hinnaga tooteid, ümardatakse kogu

ostukorvi maksumus. Juhul, kui sellest ostukorvist tagastatakse näiteks ainult üks toode, siis

tuleb ümardada selle üksiktoote hind. Sama kehtib ka teenuste puhul.

Samasse paragrahvi lisatav lõige 5 näeb aga ette võimaluse rakendada ostetud kauba

tagastamisel ja osutatud teenuse eest makstud raha tagastamisel sularahas ümardamisreeglit

poolte kokkuleppel ka siis, kui nende eest maksti muu maksevahendiga kui sularaha. Kui

kaupleja on teavitanud ostjat kauba tagastamisel või teenuse eest makstud raha tagastamisel

raha tagastamise viisist ning ostja nõustub kaupleja tingimustega, on nad makseviisis kokku

leppinud ning lõikes 5 sätestatud keeld ei kohaldu.

Ümardamisreegli kehtestamine ei piira kauba või teenuse hinna määramist ning avaldamist

sendi täpsusega. See, et eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamisel ümardatakse

tasumisele kuuluv lõpphind viie sendiga täisarvuliselt jaguva summani, ei tähenda, et toodete

hinnad ei või ka edaspidi olla näiteks 7,99 ja 3,42. Käesolev eelnõu ei piira seega toote või

teenuse hinna määramist. See on oluline, kuna üksiku kauba või teenuse hinna senditäpsusega

ümardamisel sekkutaks liigselt selle pakkuja ettevõtlusvabadusse määrata hind tema poolt

müüdavale tootele. Ostukorvi lõpphinna ümardamisel on võimalik ka ostjal maksevahendi

valiku kaudu valida, kas tasuda ümardatud (sularahamakse) või ümardamata (muu paberkandja

või elektrooniline makse) kujul.

Eelnõu § 1 punktiga 3 EKVS-i lisatavad § 52 lõiked 1 ja 2 reguleerivad kauba lõpphinna

ümardamisest teavitamist. Selle eesmärgiks on suurendada tarbijate informeeritust ning

vähendada tarbijates segadust, mis alguses tõenäoliselt ka tekib. Eurodes tehtavate

sularahamaksete arveldamisel peab tarbijale avaldama teabe kauba või teenuse lõpphinna

ümardamise kohta kirjalikult selgelt loetaval ning tarbijale üheselt mõistetaval ja kergesti

märgataval viisil. Teadlikkus ümardamisreeglite kasutuselevõtust ilmselt kõikide tarbijateni ei

jõua, mistõttu on oluline, et sellest teavitamine oleks selge ja arusaadav ning lõpphinna

kujunemine oleks mõistetav. Eesti Pank on lubanud varustada Eesti Kaupmeeste Liitu

ümardamisreegleid selgitavate teabematerjalide näidistega.

Teave ümardamisreegli kohta peaks olema kergesti nähtav kõigile tarbijatele, et tagada nende

teadlikkus sellest. Teabe võib esitada näiteks müügikoha seinal või ekraanil või kassas

kuvatavate teadete kaudu. Teabe esitamisel tuleks vältida keerulist keelt või ebamääraseid

sõnastusi ning tagada, et tarbijad mõistaksid täpselt, kuidas nende lõpphind ümardatakse.

Sarnastele kriteeriumitele vastav teavitamine on ette nähtud TKS-i §-s 7 kauba müügihinna ja

ühikuhinna avaldamisele, mis tuleb esitada kirjalikult selgelt loetaval ning tarbijale üheselt

mõistetaval ja kergesti märgataval viisil. Teabe peaks esitama enne ostu eest maksmist, et

10

tarbija saaks läbi maksevahendi valiku valida, kas ümardamine toimub või mitte. Soovi korral

saab ka pärast ostu kajastada ümardamist arve või ostutšeki peal.

Samuti on oluline, et kauba või teenuse eest tasutav ümardatud lõpphind peab olema esitatud

nii, et see oleks eristatav kauba müügihinnast ja ühikuhinnast ning teenuse lõpphinnast. TKS-i

§ 7 lõike 2 järgi on kauba müügihind kaubaühiku või kaubakoguse eest tarbija tasutav lõpphind.

Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et ühikuhind on kauba ühe kilogrammi, ühe liitri, ühe meetri,

ühe ruutmeetri, ühe kuupmeetri või muu kauba turustamisel laialdaselt ja tavapäraselt

kasutatava ühe ühiku lõpphind. Ühikuhinnaks võib olla ka tükihind, kui kaupa ei mõõdeta

eelnimetatud ühikutes. TKS § 8 lõike 1 kohaselt peab teenust pakkudes kaupleja teavitama

tarbijat teenuse eest tasutavast lõpphinnast. Kui teenuse lõpphinda ei ole võimalik eelnevalt

kindlaks määrata, teavitab kaupleja tarbijat teenuse hinna komponentidest, tariifidest või hinna

arvutamise alustest nii, et tarbijal on võimalik teenuse lõpphinda piisava täpsusega arvutada.

Tarbija jaoks peaks olema selgelt arusaadav, et kauba müügi- ja ühikuhind ning teenuse

lõpphind võib olla erinev tasumisele kuuluvast lõpphinnast, kui kasutatakse ümardamisreeglit.

Näiteks, kui kauba maksumus on 3,76 eurot, siis kassas sularahaga maksmisel tuleb tasuda

lõpphinnana 3,75 eurot, kuid muu maksevahendiga (nt pangakaardiga) makstes on lõpphinnaks

endiselt 3,76 eurot, nagu on avaldatud kauba hind.

Kuna ümardama peab tasumisele kuuluva lõpphinna, siis saab see toimuda alles kauba või

teenuse eest tasumisel. Seetõttu on oluline, et lõpphind avaldatakse tarbijale selgelt ja

korrektselt enne ostu eest tasumist.

Eelnõu § 1 punktiga 3 EKVS-i lisatav § 53 sätestab, kellele lõpphinna ümardamise kohustus

kohaldub. Nende nõuete täitmiseks on kohustatud ettevõtja võlaõigusseaduse ning kaupleja

tarbijakaitseseaduse tähenduses.

VÕS § 1 lõikes 6 defineeritakse ettevõtja kui isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes

teeb tehingu, mis seondub tema iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. TKS § 1

lõike 2 punkti 2 kohaselt on kauplejaks füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik

juriidiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega.

Avalik-õiguslik juriidiline isik on kauplejaks juhul, kui ta tegutseb eraõiguslikus suhtes. Näiteks

Eesti Rahvusraamatukogu kui avalik-õiguslik juriidiline isik, aga raamatute laenutamisel on

laenajaga eraõiguslikus suhtes.

Eelnõu § 1 punktiga 3 EKVS-i lisatav § 54 sätestab, et käesolevas peatükis sätestatut

kohaldatakse tarbijale ja juriidilise isiku esindajale.

Seadusesse lisatav sularahamaksete arveldamise regulatsioon kohaldub kõigile füüsilistele

isikutele, nii siis kui nad tegutsevad tarbijana kui ka juriidilise isiku esindajana. Kõigile

kohalduva ümardamisreegli kehtestamine on põhjendatud ettevõtja/kaupleja seisukohalt, kuna

vastupidisel juhul peaks lisaks ümardamisreegli loomisele kassasüsteemides ja

majandustarkvaras hakkama teenindaja/müüja selgitama kassas välja ka seda, kas tehingut

sooritab füüsiline isik (tarbija) või juriidiline isik. Sellisel juhul pikeneks tehingute tegemise

aeg, keerukama süsteemi loomine suurendaks tarkvara arenduse kulusid ning tekitaks

kaupmeeste suuremat vastumeelsust selle loomisele. Ümardamisreeglite kehtivusala

suhteliikide kaupa piiritlemine ei ole sisuliselt õigustatud. Seaduse eesmärgi saavutamiseks

peab loodav regulatsioon kohalduma kõigile, kes sularahamaksetega arveldavad.

11

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse seadust §-ga 55, mis näeb ette, et riiklikku järelevalvet

peatükis 11 sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

(edaspidi „TTJA“).

TTJA võib käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud nõuete täitmise üle riikliku järelevalve

teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 30 sätestatud küsitlemise ja dokumentide

nõudmise erimeedet. Seaduse rakendamiseks peab kaupleja ümardama tasutavat lõpphinda

ning kauplejal on ka teabe esitamise kohustused, mis peavad olema esitatud kirjalikult. Riikliku

järelevalve tegemisel peab TTJA kontrollima nimetatud kohustuste täitmist ning seega on

järelevalve üheks osaks ka kontrolli tegemine dokumentide välja nõudmise kaudu. Juhul, kui

TTJA-l selline õigus puuduks, ei oleks võimalik reaalselt riikliku järelevalvet teostada.

Lisaks on järelevalve teostamisel alati õigus kasutada riikliku järelevalve korrakaitseseaduses

sätestatud üldmeetmeid – teavitamine, ettekirjutuse tegemine jm.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse seaduse 2. peatüki 12. jagu rakendussättega, mille kohaselt

ettevõtjad ja kauplejad on kohustatud viima oma tegevuse vastavusse käesolevas seaduses

sätestatud nõuetega 1. jaanuariks 2025. aasta. Ümardamisreeglite rakendamiseks on vajalik teha

näiteks kassasüsteemides ja majandustarkvaras arendustöid ning mõelda läbi tarbija

teavitamine, et oleks kassades võimalik ümardamisreeglit rakendada.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse ATKEAS-st.

Sigarettide maksumärkide tellimisel teatatakse maksuhaldurile sigarettide maksimaalne

jaemüügihind, mis trükitakse maksumärgile. Muudatuse kohaselt peab ettevõtja teatama

sigarettide maksimaalse jaehinna viiesendi täpsusega, sest sularahaga arveldamisel hakatakse

hindasid ümardama. ATKEAS § 59 alusel on keelatud võõrandada sigarette maksimaalsest

jaehinnast kõrgema hinnaga. Muudatusega tekib kooskõla hindade ümardamise reegli ja

aktsiisiseaduse §-s 59 sätestatud keelu vahel.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse TKS-i. Eelnõuga täiendatakse TKS-i § 65, mis reguleerib TTJA

volitusi tarbijate kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamisel.

Eelnõu näeb ette, et TTJA võib pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga maakohtusse ning nõuda

kauplejalt, kes on rikkunud euro kasutusele võtmise ning eurodes tehtavate sularahamaksete

arveldamise seaduse §-des 51 ja 52 sätestatut, rikkumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist.

TKS-i §-s 64 sätestatakse tarbijate kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamise kord.

Tarbijate kollektiivseid huve kahjustavaks tegevuseks on mis tahes tegu, mis riivab või võib

riivata määratlemata arvu tarbijate ühiseid huve ja on vastuolus õigusaktides tarbijate kaitseks

sätestatuga. Eelnõuga TKS §-i 65 lisatav lõige 31 viitab euro kasutusele võtmise ning eurodes

tehtavate sularahamaksete arveldamise seaduse §-le 51 ja 52, kus on sätestatud vastavalt

lõpphinna ümardamise reeglid ning lõpphinna ümardamisest teavitamise kord. Tarbijate

kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks võib TTJA pöörduda Eesti Vabariigi

nimel hagiga maakohtusse (lõige 31). Tarbijate kollektiivseid huve kahjustava tegevuse

lõpetamiseks sobiva meetme valikul on Tarbijakaitseametil kaalutlusõigus.

Eelnõu § 4 kohaselt jõustub seadus 1. jaanuaril 2025. aastal.

12

Seaduse jõustumise aeg on määratud selliselt, et ettevõtjatel ja kauplejatel oleks piisavalt aega

oma kassasüsteemide ja majandustarkvara ümberseadistamiseks.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Vaata peatükki 3.2.

6. Seaduse mõjud

Kaasnev mõju: majandusele

Sihtrühm 1 – ettevõtjad

Ümardamisreegli kehtestamisel oleks ettevõtjatele (sh turumüüjad, väikekauplused, erinevad

teenusepakkujad, toitlustuskohad) eelkõige positiivne mõju. Sularaha käitlemise kulud

väheneksid kaubandus- jm sektorites, kus kasutatakse sularahamakseid, sest kaoks vajadus 1-

ja 2-sendiseid vahetusrahana tagada. Klientide teenindamine kassas kiireneks, sest väikeste

sentide lugemisele kuluv aeg väheneks. Samuti väheneks töötajate koormus nn kassa

tegemise/üleandmisega seotud tegevustel, mis hoiaks kokku ka nappivat tööjõuressurssi.

Sularahamakseid kasutavate ettevõtjate kohta statistikat ei koguta. Üldiselt on sularahamaksete

tegemine võimalik enamikest jaekaubanduse ettevõtetest, kus tegeletakse üle teenindusleti

klientide teenindamisega. Eesti Kaupmeeste Liidu liikmeskonnas, mille hulka ei kuulu väikesed

poepidajad, on sularahatehingute osakaal vahemikus 23–35%. Eesti Väikekaupmeeste Liitu

kuuluvas OG Elektra AS kauplustes (Grossi kauplused) on sularahatehingute osakaal ligi 40%.

Tallinna Kaubamaja Grupi AS-is (Kaubamaja, Selver) vahemikus 17–23%.

Ettevõtjatele võib avaldada lühiajaliselt negatiivset mõju ühekordne kassasüsteemide ja

raamatupidamiseks vajaliku majandustarkvara ümberseadistamine, et ostukorvi lõpphinna

arvutamisel oleks võimalik rakendada ümardamisreegleid. Kulu suurus sõltub sellest, kui

keerukas on praegu kasutatav maksevõimaluste süsteem. Näiteks saab paljudes kauplustes ja

teenindusasutustes lisaks sularahale ja pangakaardile tasuda ka boonuspunktide, kinkekaardi,

taaratšeki ja muude vahenditega või neid makseviise kombineerides. Kombineeritud

makselahenduste jaoks on ümardamisreeglite rakendamiseks välja pakutud ka konkreetsed

lahendused nii, et ümardamisele kuulub ainult ostukorvi lõppsumma, kui selle eest tasutakse

sularahas, mis lihtsustab seega ka tasumise arvestust ja uuendusi majandustarkvaras. Nendel

kaupmeestel, kellel on kasutusel sama tarkvara, mis eurole üle minnes, on kulud väiksemad,

kuna ümardamisloogika oli toona juba välja arendatud. Uutes süsteemides seda

funktsionaalsust reeglina ei ole. Samas on näiteks laialtkasutatavas Erply kassasüsteemides

taoline ümardamise lahendus olemas ning muudatuse tegemine kliendile tasuta. Kogukulu

jaekaubandusele on ühekordne ning võib hinnanguliselt jääda mõnesaja tuhande euro ja ühe

miljoni euro vahele. Suures jaekaubandusketis võib kulu olla Eesti Kaupmeeste Liidu

hinnangul mõnikümmend tuhat eurot. Nii kinnitab Kaubamaja Grupi AS-i hinnang, et vastav

kulu võiks olla 20 000 – 30 000 eurot. Kaubamaja Grupi hinnangul on see kulu suhteliselt väike

ja aktsepteeritav, kuid seda tingimusel, et kassasüsteemides ja majandustarkvaras

ümberhäälestamine puudutab vaid sularahatehinguid. Kui see puudutaks ka muid

maksevahendeid, oleks olukord teine.

13

Sihtrühm 2 – kõik isikud, kes potentsiaalselt sularahaga arveldavad

Ümardamisreegli kehtestamisel oleks sularahaga arveldajatele eelkõige positiivne mõju.

Maksed muutuksid kiiremaks ja mugavamaks ning väheneks müntide tagastamisega seotud aja-

ja rahakulu.

Tarbijatel ja muudel klientidel on edaspidi vaja väiksemas ulatuses maksta kaudselt kinni

jaemüüjate müntide käitlemisega seotud kulusid. 2023. aastal Eestis läbiviidud F-monitor

maksekäitumise uuringu11 põhjal kasutab sularaha esmase valikuga tasumisel enim (11%) 60-

80aastaste vanusegrupp. Sinna hulka kuuluvad ka pensionärid, keda on Eestis Statistikaameti

andmete põhjal 309 000. See moodustab 22% elanikkonnast. Siiski on sularaha kasutamine

erinevate vanusegruppide vahel üsna võrdne ning erineb vanusegrupiti paari protsendi võrra.

Sularaha kasutajad on eelkõige mehed (12%, naised 6%) ning eelkõige madalama sissetulekuga

inimesed (0-400 EUR leibkonna liikme kohta on sularaha eelistus 16%; 400-800 EUR

leibkonna liikme kohta on eelistus 12%). Muudes sihtgruppides jääb sularaha kasutamine alla

10% ja sularaha ei kasuta üldse 14% vastanutest.

1- ja 2-sendiste kaotamise pooldajate osakaal on F-monitori küsitluse põhjal üsna võrdne

vanusegrupiti ning on vahemikus 49-54%: pooldavad nii 18-44a kui ka 60-80a, vähim on toetus

49-60a hulgas. Viimati 2023. aasta sügisel Euroopa Komisjoni korraldatud eurobaromeetri

uuringu12 järgi on Eestis ümardamisreegli kehtestamise pooldajaid 75% vastanuist.

See oht on madal, et sularahamaksetest võiksid hakata keelduma ettevõtjad, kes ei soovi

ümberseadistamise kulusid kanda. Lisaks on seaduseelnõus välja pakutud sularahaga

arveldavate isikute õiguste kaitse ka riikliku järelevalve abil.

Tuginedes ka ümardamisreegli kehtestanud riikide kogemustele on järeldatud, et madala

ostujõuga müntide kõrvaldamine ringlusest inflatsiooni ei tõsta. Slovakkias, kus

ümardamisreegel jõustus 2022. aastal, näitasid keskpanga simulatsioonid võimaliku mõju

suuruseks keskmises leibkonnas 0–2 senti kuus13. Ostuharjumusi muutes, näiteks kaardimakset

kasutades, on võimalik mõju veelgi vähendada. Kauplustel oleks raske tootepõhist ümardamist

ka omakasupüüdlikult rakendada, kuivõrd ümardamine toimuks ostukorvi maksumuselt.

Kauplusel on raske mõjutada, mitme sendiga ostu lõpphind lõpeb, sest ostukorvis on mitmed

erinevad tooted (sh näiteks kaalutooted, mille lõpphind selgub kaalumisel).

Et mõju inflatsioonile on marginaalne, kinnitas Euroopa Keskpank oma hinnangutes

kohustuslike ümardamisreeglite kehtestamise eelnõude kohta Leedu (12.12.2023)14, Slovakkia

(20.04.2021)15 ja Belgia (04.09.2018)16 puhul ning osutas samuti, et ümardamine toimub

sümmeetriliselt nii üles- kui ka allapoole. Euroopa Keskpank on samal arvamusel ka Eesti kohta

esitatud arvamuses (04.03.2024) , et ümardamisreeglite kehtestamisel ei ole tõenäoliselt mõju

inflatsioonile Eestis, võttes eelkõige arvesse, et hindade ümardamine toimub sümmeetriliselt ja

piirdub lõpliku ostusummaga.

11 https://www.eestipank.ee/press/uuring-eesti-elanikud-ja-ettevotted-hindavad-siinseid-makselahendusi-korgelt-

13122023 12 https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2981 13 The issue of one and two euro cent coins and the possible reduction of their use through the introduction of

rounding, Narodna Banka Slovenska, June 2020. 14 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52023AB0043 15 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021AB0014 16 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52018AB0041

14

Huvigrupina on eraldi käsitletud näiteks pensionäre (mh Pensionäride Ühenduste Liidu kaudu),

kuna nende vaesusrisk (eriti üksi elavate pensionäride puhul) on keskmisest suurem ja võis

eeldada, et nad on plaanitava muudatuse suhtes tundlikumad. Arvamusküsitluste kohaselt on

ka vanemaealiste sihtgrupp ümardamisreeglite kehtestamise poolt (mh kuna sentide kasutamine

on neile tülikas). Sarnastel põhjustel käsitleti eraldi huvigrupina ka puuetega inimesi Eesti

Puuetega Inimeste Koja kaudu.

Sihtrühm 3 – krediidiasutustele ehk kommertspankadele sularahateenust osutavad

ettevõtjad Ümardamisreegli kehtestamisega väheneks pankadele sularahateenust osutavate ettevõtjate

töömaht, mis kulub 1- ja 2-sendiste müntidega tegelemiseks, ning selle mõju võib olla

mõlemasuunaline. Maksevahendina jääksid 1- ja 2-sendised kehtima, aga vahetusrahana neid

ei väljastataks, seega edastaksid sularahakäitlejad müntide piisava koguse täitumisel need Eesti

Pangale ja müntide osakaal jääks ringluses järk-järgult vähemaks. Teenuse osutamise vajadus

pankadele väheneks, kuna ei oleks vaja enam 1- ja 2-sendiseid münte ringlusesse juurde toota.

Ärimahtude vähenemine on olemuselt negatiivse mõjuga, aga selle ulatust on sektori esindajatel

hetkel keeruline prognoosida. Väikeste sentide vähenemisel vabaneb ettevõtjatel ka tööjõudu

muude, potentsiaalselt kasumlikumate tegevuste jaoks. Krediidiasutustele sularahateenust

pakkuvaid ettevõtjaid on Eesti turul 2 – Hansab AS ning Brinks Estonia OÜ.

Sularahakäitlejatele on 1- ja 2-sendiste müntide käitlemine sama ressursimahukas kui ükskõik

millise teise mündi puhul, aga nende väärtus oluliselt väiksem ja negatiivse ringluse tõttu on

keskpangast nende juurde tellimine palju sagedasem.

Sihtrühm 4 – Eesti Pank

Ümardamisreegli kehtestamisel oleks Eesti Pangale positiivne mõju, sest väheneks vajadus

väikese nimiväärtusega münte juurde emiteerida. Kaovad uute 1- ja 2-sendiste müntide

tootmisega seotud kulud, mis ulatuvad aastas sõltuvalt nõudlusest 80 000 – 160 000 euroni.

Niisamuti ei ole keskpangal vaja teha 1- ja 2-sendiste müntide ringlusesse laskmisega seotud

kulusid.

Eesti Panga avaliku kommunikatsiooni plaanid seoses ümardamisreeglite kehtestamiseks

vajaliku teavitustööga kätkevad mh järgmiseid tegevusi:

 korduma kippuvad küsimused (KKK) nii laiale elanikkonnale kui ka kaupmeeste jaoks;

 teavitusmaterjalid kaupmeestele:

1) kaupluste juhatajatele slaidikomplekt põhimuudatuste kohta, et nad saaksid töötajatele teha

selgitustööd eelseisvast muudatusest;

2) kassiiridele lihtsam A4 formaadis väljatrükk, et neil oleks muudatuse alguskuudel mugav

vaadata põhipunkte, kuidas kassas ostusumma ümardamine käib.

Sama sisuga info levitamine KOV-de ja kohalike lehtede kaudu ning teavitustöö

sotsiaalmeedias. Ajakirjanduse poolelt on keskpanga töötajad valmis ümardamisreegli

kehtestamisega seotud muudatusi selgitama näiteks vanemaealistele suunatud saadetes.

Kaasnev mõju: keskkonnamõju

Ümardamisreeglite kehtestamisel oleks keskkonnale positiivne mõju, sest 1- ja 2-sendiste

müntide tootmise ja emiteerimise protsessil on arvestatav koormus keskkonnale. Eesti Pank

tellib neid münte euroalal asuvatest sertifitseeritud rahapajadest, mis kasutavad metallitoorainet

mitmetest kaevandustest. Lisaks tootmisele on keskkonnamõju ka nende transpordil Eestisse.

Euroalaga liitumisest alates ei ole euromünte Eestis utiliseeritud (kuna neid ei tule piisaval

hulgal ringlusest tagasi), aga laialdasemalt euroala riikides ümardamisreegleid kehtestades

15

väheneb nende utiliseerimise vajadus liikmesriikides tervikuna. Niisiis, kuna praegusel ajal

jäävad 1- ja 2-sendised mündid valdavalt ringlusest kõrvale, on selliste müntide tootmine

sisuliselt ressursside raiskamine, mida oleks ümardamisreegli kehtestamisega võimalik ära

hoida või leevendada.

Eelnõus esitatud lahendus ümardamisreeglite kohustuslikuks kehtestamiseks vähendab

sularahaga arveldavate ettevõtjate halduskoormust, kuna väheneb vajadus käidelda münte,

mille makseväärtus on väga väike. Sularaharinglus muutub efektiivsemaks nii keskpanga kui

ka teiste sularaharingluses osalevate poolte vahel – pangad, kommertspankadele

sularahateenust osutavad ettevõtted, jaemüüjad. Sularahamaksed muutuvad lihtsamaks ja

kiiremaks ning arveldamine mugavamaks.

Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Uued nõuded ei mõjuta KOV-de korraldust. Ümardamisreelgi kehtestamine avaldab

riigiasutustest mõju TTJA-le, kelle ülesandeks on teostada järelevalvet eelnõuga kehtestatavate

ümardamisreeglite täitmise üle. TTJA on välja toonud, et arvestades TTJA-le varasematel

aastatel laekunud hinnaprobleemidega seotud pöördumiste hulka (ca 100 aastas) ja läbiviidud

järelevalvemenetlusi (näiteks 2023. aastal 140), on hinnaküsimused probleemne valdkond, mis

vajab TTJA süvendatud tähelepanu. Ümardamisreeglite täitmise üle järelevalve tegemine ei too

esialgsel hinnangul kaasa täiendava ametikoha loomise vajadust.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele kulusid ega tulusid.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamisega kaasneb vajadus muuta majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018.

aasta määrust nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal. Seaduse jõustumise aeg on määratud selliselt, et

ettevõtjatel ja kauplejatel oleks piisavalt aega oma kassasüsteemide ja majandustarkvara

ümberseadistamiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu on varasemalt esitatud kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Eesti

Kaupmeeste Liidule, Eesti Väikekaupmeeste Liidule, Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsiooni MTÜ-le, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Pangaliit MTÜ-le,

Pensionäride Ühenduste Liidule, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Puuetega

Inimeste Kojale, Hansab AS ja Brink’s Estonia OÜ-le ja Eesti Looduskaitse Seltsile. Esitatud

märkustega on põhjendatuse korral arvestatud (vt märkuste tabelit).

16

Algatab Vabariigi Valitsus 2024. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Märts, 2024

MÄRKUSTE TABEL

Euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Nr

Märkused

Arvestatud/

Mitte-

arvestatud/

Selgitatud/Tead

miseks võetud

RaM märkused

I kooskõlastusring

Justiitsministeerium

1. Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega.

Eelnõu § 1 p 3 (EKVS § 51 lg 2) – kõnealuse muutmispunktiga

nähakse ette lõige 2, mille teises lauses sätestatakse, et tagastatav

summa ümardatakse sõltumata tagastatud kaupade või osutatud

teenuste arvust ning ostmisel kasutatud maksevahendist.

Selline regulatsioon ei ole kooskõlas VÕS §-ga 189, sest lepingust

(osalisel) taganemisel tekib tagasitäitmise võlasuhe. Nimelt

sätestab VÕS § 189 lõige 1, et lepingupooled peavad välja andma

lepingu alusel üleantu. Seega ei ole meie hinnangul lubatav

olukord, kus klient maksab kaupluses elektroonilise

maksevahendiga (nt pangakaardiga) kauba eest 5,02 eurot, kaup

osutub defektseks ja kliendile tagastatakse 5,00 eurot ümardatuna

sularahas või pangakaardile.

Teeme ettepaneku eelnõu muuta ja lisatav EKVS § 51 lõige 2

sõnastada järgmiselt ning näha ette ka lõiget 2 täpsustav lõige 3

(sellest tulenevalt muuta ka järgnevate lõigete numeratsiooni):

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka füüsilisest

müügikohast ostetud kauba tagastamisel ja osutatud teenuse eest

makstud raha tagastamisel sularahas siis, kui ostetud kauba või

osutatud teenuse eest tasuti sularahas. Juhul kui tagastatava kauba

või osutatud teenuse eest tasuti elektroonilise maksevahendiga, ei

või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldada.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut võib kohaldada, kui

tarbijale on võimaldatud otsustada, millisel viisil talle tagastatava

kauba või osutatud teenuse eest makstud raha tagastatakse ning

tarbija on andnud nõusoleku raha tagastamiseks sularahas.

Arvestatud

2

2. Eelnõu § 1 p 4 (EKVS § 54) – eelnõuga täiendatakse EKVS-i

riikliku järelevalve normiga ning sätestatakse, et riiklikku

järelevalvet EVKS 11. peatükis sätestatud nõuete täitmise üle

teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA).

Juhime tähelepanu, et eelnõuga ei sätestata, milliseid erimeetmeid

TTJA selle ülesande täitmiseks kasutada võib. Kui eesmärk on, et

TTJA võiks selle ülesande täimisel lisaks üldmeetmetele kasutada

ka erimeetmeid, siis tuleb eelnõu täiendada ja vastav regulatsioon

ette näha. Eelnõu seletuskirjas märgitu, et TTJA riikliku

järelevalve meetmed on sätestatud TKS-i 7. peatükis, ei ole piisav

ega ka põhjendatud, sest TKS-s sätestatud meetmed on väga

ulatuslikud ning kõigi nende meetmete kasutamise õigus ei ole

EKVS-s vajalik.

Seetõttu tuleb eelnõu täiendada ning sätestada, milliseid

erimeetmeid TTJA EVKS 11. peatükis sätestatu üle järelevalvet

teostades kasutada võib. Juhime tähelepanu, et seetõttu peab

täiendama ka eelnõu seletuskirja ning iga erimeetme puhul eraldi

selgitama, miks just see konkreetne erimeede on EKVS alusel

riikliku järelevalve tõhusaks läbiviimiseks vajalik.

Arvestatud

3. Eelnõu § 3 p 2 (TKS § 65 täiendamine lg 31) – kuigi lisatav

lõige on analoogne kehtiva TKS § 65 lõikega 2, mis sätestab

TTJA peadirektori või tema volitatud isiku õiguse teha

ettekirjutuse, siis juhime tähelepanu, et ettekirjutuse tegemise

õigus on TTJA-l kui pädeval korrakaitseorganil KorS § 28 alusel

niikuinii olemas. Seejuures ei ole ettekirjutuse tegemise õigus

piiratud TTJA peadirektori või tema poolt volitatud isikuga.

Palume eelnõu seletuskirja täiendada selgitusega, miks sellise

erisuse sätestamine just TKS-s vajalik on. KorS § 28 on

üldmeede, mida saab kasutada siis, kui muud meetmed ei ole

võimalikud ja sellest täpsemate aluste sätestamine on lubatud,

kuid see peab olema põhjendatud.

Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja

seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega.

Arvestatud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab

eelnõu märkuseta.

Teadmiseks

võetud

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

3

5. TTJA toetab ja peab põhjendatuks ümardamisreeglite sätestamist

euro kasutusele võtmise seadusesse.

Täiendavalt soovime juhtida tähelepanu järgmisele. Kuna 1- ja 2-

sendised on endiselt käibel, siis olukorras, kus tarbijal on olemas

sularahas täpne summa, peaks tarbijale jääma võimalus tasuda

kauba eest ilma ümardamisreegleid rakendamata. Kirjeldatud

juhul ei teki kauplejale ka kohustust raha (eeskätt 1- ja 2-

sendiseid) tagastada. Kuivõrd üks seaduses muudatuse tegemise

põhjustest on asjaolu, et väikese nimiväärtusega münte on üle

toodetud, aitaks kirjeldatud võimalus vähendada juba ringlusesse

lastud 1- ja 2-sendiste euromüntide osakaalu. TTJA hinnangul on

seega kirjeldatud ettepanek kooskõlas eelnõu eesmärgiga.

Eelnevast tulenevalt peab TTJA oluliseks luua erand juhuks,

kui tarbijal on sularahas võimalik tasuda täpne summa.

Muus osas TTJA toetab eelnõu ja peab selle eesmärki

põhjendatuks.

Mittearvestatud Ümardamisreeglitele sellise erandi tegemine teeb selle rakendamise

praktikas keeruliseks ega ole mõistlik. Sellisel juhul peaks

ettevõtja/kaupleja lisaks ümardamisreegli loomisele tarkvaras välja

arendama ka selle reegli erandid ning hakkama ka kassas selgitama

välja, kas ostjal on olemas täpne rahasumma või mitte. Praktikas võib

see eriti keeruline olla suurtes ja kiiretes jaemüügikeskkondades, kus

kassapidajatel võib olla raske jälgida iga kliendi makseviisi. Selline

lahendus võib suurendada kassajärjekordi ja aeglustada teenindust.

Selline lahendus ilmselt ei anna olulisel määral ka soovitud tulemust,

kuivõrd olukorras, kus ostukorvi summa tuleks ümardada ülespoole,

kuid ostjal on olemas täpne raha, tasutakse 2 senti vähem, kui

ümardamisreegli rakendamisel. Ehk et see ei vähenda juba ringlusesse

lastud 1- ja 2-sendiste osakaalu. Olukorras, kus ostusumma tuleb

ümardada allapoole, tekib olukord, kus ostjal võib küll olemas olla täpne

rahasumma, kuid ta saab valida ümardamise ning maksta 2 senti vähem.

Lisaks see tekitaks ka segadust muudatuste selgitamisel nii avalikkuses

kui ka tarbijatele, et millistel hetkedel erandid kehtivad ja millal ei kehti.

See muudab muudatuste selgitamise keerulisemaks ja õõnestab

suhtumist kogu üleminekusse.

Kokkuvõttes ei saa sellist lahendust pidada eesmärgi suhtes

proportsionaalseks.

6. TTJA esitas 7. märtsil 2024. a täiendava selgituse, milles toob

välja, et täiendava ametikoha loomise vajadus käesoleval ajal

puudub, mistõttu tuleks eelnõu seletuskirjas välja jätta järgnev

tekst:

„Tulemuslikuks tarbijate majandushuvide kaitseks

ümardamisreeglite täitmise järelevalves oleks esialgsel hinnangul

tarvis ühe täiendava ametikoha loomine kuluga 45 000 eurot

aastas.“

Arvestatud Seletuskirja muudetud.

Eesti Proviisorapteekide Liit

7. Eesti apteekide jaoks tekitab eelnõus sisalduv regulatsioon olulisi

praktilisi küsimusi. Meie liikmete jaoks on oluline mõista

muudatuse mõju apteekidele, kes teostavad jaemüügil

müügitehinguid ka sularahas, kuna muudatus hõlmaks ka ravimite

müüki. Küsimusi tekitavad asjaolud, et ravimite jaemüük on

Selgitatud Selgitame, et ümardamisreegli kehtestamine ei piira kauba või teenuse

hinna määramist ning avaldamist sendi täpsusega. See, et eurodes

tehtavate sularahamaksete arveldamisel ümardatakse tasumisele kuuluv

lõpphind viie sendiga täisarvuliselt jaguva summani, ei tähenda, et

toodete hinnad ei või ka edaspidi olla näiteks 7,99 ja 3,42. Käesolev

4

riiklikult reguleeritud juurdehindluse piirmääradega kauplemine

ja teiseks, et soodustusega ravimite jaemüügil võtab Tervisekassa

osa ravimi hinnast (vastavalt soodustuse protsendile) enese kanda,

seega on meie küsimus, kuidas mõjutab ümardamine ravimihüvitiste arvestamist.

Ravimite jaemüügil eksisteerivad ravimite jaemüügi

juurdehindluse piirmäärad:

https://www.riigiteataja.ee/akt/13353363. Kas õiguslikult on

lubatav hinna ülespoole ümardamine kui sellega juurdehindluse

piirmäärasid ületatakse?

eelnõu ei piira seega toote või teenuse hinna määramist ning apteegi

poolt määratud ravimi hind on see, mille puhul tuleb järgida ravimite

juurdehindluste lubatud piirmäärasid.

8. Millise hinna alusel hakkab toimuma sularahatehingu puhul

Tervisekassa ravimihüvitise arvutamine ja maksmine apteekidele:

kas aluseks võetakse ümardatud müügihind või

raamatupidamislik müügihind? Kuidas apteek peab seda hinda esitama?

Selgitatud Ümardamisel juurde või vähem makstav kuni 2 senti kuulub sellesse

hinnaossa, mis ületab piirhinda või hinnakokkuleppes sätestatud hinda

ja mille osas ravikindlustuse seaduse alusel Tervisekassa ei võta üle

ravimi müügi eest tasu maksmise (ehk ravimi hüvitamise) kohustust.

9. Kui ostukorvis on mitu erinevat retseptiravimit ning ostukorvi

summa ümardatakse, siis kuidas see ümardus erinevate toodete vahel ära jagada arvestades arveldust Tervisekassaga?

Selgitatud Aruandlus Tervisekassale peaks käima ümardamata müügihinna järgi;

kui apteegikülastaja soovib tasuda sularahas, siis ümardatakse see hind,

aga see ei mõjuta Tervisekassa hinnakokkulepet/piirhinda. Tervisekassa

on fikseerinud piirhinna aluseks, mille järgi ta ravimit hüvitab. Kui

ravimi hind ületab piirhinda, siis see ei mõjuta hüvitatavat summat.

Samamoodi ei loe siin see, kui on mitu toodet, sest aruandlus peaks

fikseerima selle, mis on enne ümardamist ehk apteegi poolt määratud

hinna.

10. Millised ettevalmistused ja muudatused müügi- ja

kassasüsteemides on vajalikud, et olla valmis kavandatavaks

ümardamisreeglistikuks? Kas ministeerium kavatseb koostöös

Tervisekassa välja töötada juhised või standardid, kuidas apteekide süsteemides muudatusi teha?

Selgitatud Rahandusministeeriumil ei ole kavas kassasüsteemides tehtavate

muudatuste kohta juhiste või standardite koostamine. Tegemist on

kassasüsteemide IT arendustega, mis võivad olla erinevad lähtuvalt

kasutatavast majandustarkvarast. Kassasüsteemid peavad toetama

lõpphinna ümardamist. Näiteks Eesti Kaupmeeste Liit on oma

arvamuses käesoleva seaduse väljatöötamiskavatsuse kohta välja

toonud, et tegemist ei ole mahukate arendustega ning kulu on

väheoluline ja ühekordne. Soovitame pöörduda selles küsimuses näiteks

oma kassasüsteemi pakkuja poole.

11. Kas on olemas üleminekuperiood, mille jooksul peavad ettevõtted

oma süsteemid vastavusse viima ning millist tuge pakub valitsus

selle protsessi läbiviimiseks?

Selgitatud Seadus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2025. aastal. Selleks ajaks

peavad ka kassasüsteemid toetama lõpphinna ümardamist.

Eesti Kaupmeeste Liit

12. Kinnitame veel korra Eesti Kaupmeeste Liidu poolt, et toetame

eelnõus valitud lähenemist. VTK-le juba saadetud

kommentaaridele meil täiendusi ei ole, täname meie seniseid

Teadmiseks

võetud

5

ettepanekuid arvestamast. Teeme jätkuvalt koostööd

riigiasutustega, eelkõige Eesti Pangaga, selgitustööks tarbijatele.

13. Kaupmeeste Liit ei pea mõistlikuks luua erandit

ümardamisreeglitele juhuks kui tarbijal on sularahas võimalik

tasuda täpne summa. Seda järgnevatel põhjustel:

1. Kassasüsteemides tuleb kirjeldada makse ja ümardamise

reeglid ostu lõppsummale. Oleks liiga keerukas ja

kulukas luua olukord, kus teatud juhul lõppsumma

ümardatakse ja teatud olukorras mitte. Kuna riigi eesmärk

on 1- ja 2-sendistest tasapisi vabaneda, on ajutise

vaheolukorra loomine ebaotsarbekas kulu.

2. Väikeste müntide käitlemise töö ja kulu jääksid

kaupmeestele sellisel juhul alles ning kaoks üks

põhjustest toetada ümardamisreeglite kehtestamist.

3. Tarbijatel on endiselt võimalik müntides maksta ja neid

ära anda. Ei ole riski, et need jäävad inimestele kätte.

4. Tekiks ebavõrdne olukord, kus kaupmees kannab

ostukorvi lõppsumma allapoole ümardamisel kahju, aga

tarbija jaoks on samal ajal kahju kandmise risk kaotatud.

Tarbijal on niigi võimalik valida kaardimakse, et

ümardamisreeglite tõttu sättida lõppsumma endale

soodsam. Kaupmehel sellist võimalust ei ole, seega niigi

tarbija kasuks loodud eelnõu süvendaks veelgi kaupmehe

kahju.

Juhul kui ümardamisreeglitele selline erand kehtestatakse, peab

Kaupmeeste liit üle vaatama oma toetuse eelnõule. Täna ette

pandud ümardamisreeglid tähendavad kaupmeestele ühekordset

arenduskulu ning tuleviku vaates enam-vähem tasakaalus kulusid

ümardamisreeglitelt ning tulusid ajasäästult müntidega

tegelemisel. Kui ümardamisel saab summasid ainult allapoole

ümardada, peame me hindama võimalikku rahalist kogukahju

sektorile.

Toetame Eesti Panga senist matemaatilist ettepanekut

ümardamisreeglitele, mida ükski osapool mõjutada ei saa ja mis

on kergelt tarbija kasuks niigi.

Arvestatud

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

6

14. Kaubanduskoda toetab eelnõuga kavandatud muudatust ehk

ettepanekut kehtestada 1- ja 2-sendistele euromüntidele

ümardamisreeglid, mida kohaldatakse ostu lõppsummale kassas

sularahaga maksmisel. Ümardamisreeglite kasutuselevõtt

tähendaks seda, et füüsilistes müügikohtades on kaupmehel

kohustus ümardada sularahamakse korral ostukorvi maksumus

üles- või allapoole lähima viie sendini. Kaubanduskoda toetab

ümardamisreeglite loogikat ja ümardamisreeglite

kasutuselevõttu, kuna see vähendab ettevõtete koormust, sest

kaoks vajadus tagastada kassadest 1- ja 2-sendiseid münte.

Teadmiseks

võetud

15. Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt lisatakse euro kasutusele võtmise

seadusesse § 52, millega reguleeritakse kauba lõpphinna

ümardamisest teavitamist. Sätte kohaselt tuleb tarbijale avaldada

teave kauba või teenuse lõpphinna ümardamise kohta kirjalikult

selgelt loetaval ning tarbijale üheselt mõistetaval ja kergesti

märgataval viisil. Kaubanduskoja hinnangul on

ümardamisreeglite kasutuselevõtu korral oluline ka riigipoolne

teavitustöö tarbijatele. Oleme seisukohal, et muudatuse

jõustumise järgselt on riigi poolt vajalik aktiivne teavitustöö, et

inimesed ja tarbijad ei arvaks, et tegemist on kaupmeeste

isetegevusega. Leiame, et kaubandussektor ei tohi jääda

peamiseks selgitustöö tegijaks tarbijatele ning riik peab aktiivselt

ka ise tegema teavitustööd, et ümardamisreeglid on riigi algatus

ning matemaatilised ümardamisreeglid ei ole tarbija petmiseks.

Selgitatud Eesti Panga avaliku kommunikatsiooni plaanid seoses

ümardamisreeglite kehtestamiseks vajaliku teavitustööga kätkevad mh

järgmiseid tegevusi:

 korduma kippuvad küsimused (KKK) nii laiale elanikkonnale

kui ka kaupmeeste jaoks

 teavitusmaterjalid kaupmeestele:

1) kaupluste juhatajatele slaidikomplekt põhimuudatuste kohta, et nad

saaksid töötajatele teha selgitustööd eelseisvast muudatusest;

2) kassiiridele lihtsam A4 formaadis väljatrükk, et neil oleks muudatuse

alguskuudel mugav vaadata põhipunkte, kuidas kassas ostusumma

ümardamine käib.

sama info levitamine KOV-de ja kohalike lehtede kaudu ning teavitustöö

sotsiaalmeedias. Ajakirjanduse poolelt pakume muudatusi selgitama

näiteks vanemaealistele suunatud saadetesse.

Hansab AS

16. Kinnitame, et toetame teie poolt algatatud eelnõuga 1-ja 2-sendste

käibelt eemaldamist alates 01.01.2025 Eesti Vabariigis

Teadmiseks

võetud

II kooskõlastusring

Justiitsministeerium

17. Eelnõu § 1 p 4 (EKVS § 54) – esitasime I kooskõlastusringil

märkuse, et eelnõuga ei sätestata, milliseid erimeetmeid TTJA

selle ülesande täitmiseks kasutada võib, ja palusime täiendada

eelnõu ja seletuskirja. Soovisime, et eelnõu seletuskirjas on iga

erimeetme puhul eraldi selgitatud, miks just see konkreetne

erimeede on EKVS alusel riikliku järelevalve tõhusaks

läbiviimiseks vajalik.

Arvestatud Seletuskirja täiendatud.

7

Kuigi olete seletuskirja täiendanud, siis palume esitatud selgituste

lakoonilisuse tõttu veel seletuskirjas olevaid erimeetmete volituse

põhjendusi täiendada. Näiteks märgitakse seletuskirjas, et

„Nimetatud erimeetmete kasutamise õigus on vajalik selleks, et

TTJA-l oleks võimalik teostada riiklikku järelevalvet, kui

tegemist on seadusest tulenevate nõuete täitmise kontrollimisega.

Juhul, kui TTJA-l puuduks õigus isikut küsitleda, nõuda

dokumente ning valdusesse siseneda, ei oleks võimalik reaalselt

riikliku järelevalvet teostada.“.

Ülaltoodud selgitus ei ava, miks on tingimata vaja valdusesse

sisenemise õigust, kui poed (eelnõus füüsilised müügikohad) on

avalikud kohad, kuhu saab riikliku järelevalve teostaja siseneda

ka ilma selle volituseta. Tekib küsimus, kas eelnõuga loodavas

peatükis sätestatud nõuete üle riikliku järelevalve teostamiseks on

vaja siseneda ka muudesse ruumidesse. Sellest tulenevalt palume

seletuskirja täiendada, et oleks arusaadav, millistes olukordades

ja miks valdusesse sisenemine vältimatu on.

18. Eelnõu § 3 (TKS § 65) – kuigi olete I kooskõlastusringil eelnõus

esitatud tarbetu lisatava lõike (endine lõige 31) eelnõust välja

jätnud ja sellest tulenevalt muutnud ka eelnõus esitatud lõike

numeratsiooni, siis tuleb numeratsiooni parandada ka

seletuskirjas olevas selgituses ning välja jätta ka viimane lause:

„Ettekirjutuse tegemisel lähtutakse haldusmenetluse seadustikus

sätestatust.“. Palume seletuskirja parandada.

Arvestatud Seletuskirja muudetud.

19. Kooskõlastuskirja lisades on esitatud eelnõu ja seletuskirja failis

jäljega tehtud märkused.

Arvestatud

osaliselt

Olete esitanud järgmise märkuse: „EN SK-st selgub, et EN-ga loodavaid

norme kohaldatakse tarbijatele. See peab ka EN sisust nähtuma. Palume

EN täiendada ja loodavasse peatükki märkida, et selles ptk-s esitatud

regulatsiooni kohaldatakse just tarbijatele.“

Märgime, et me ei saa seda arvestada kuna seadusesse lisatav

sularahamaksete arveldamise regulatsioon kohaldub kõigile füüsilistele

isikutele, nii siis kui nad tegutsevad tarbijana kui ka juriidilise isiku

esindajana. Kõigile kohalduva ümardamisreegli kehtestamine on

põhjendatud ettevõtja/kaupleja seisukohalt, kuna vastupidisel juhul

peaks lisaks ümardamisreegli loomisele kassasüsteemides ja

majandustarkvaras hakkama teenindaja/müüja selgitama kassas välja ka

seda, kas tehingut sooritab füüsiline isik tarbijana või juriidilise isiku

esindajana. Sellisel juhul pikeneks tehingute tegemise aeg, keerukama

8

süsteemi loomine suurendaks tarkvara arenduse kulusid ning tekitaks

kaupmeeste suuremat vastumeelsust selle loomisele. Ümardamisreeglite

kehtivusala suhteliikide kaupa piiritlemine ei ole sisuliselt õigustatud.

Vastav selgitus on SK-s lk 7.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Euro kasutusele võtmise seaduse ja

sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks euro kasutusele võtmise seaduse ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirja ja märkuste

tabeliga, mis on lisatud käesolevale kirjale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

rahandusministri ülesannetes

Lisad:

1. Eelnõu

2. Seletuskiri

3. Märkuste tabel

Jarmo Lilium 5302 6314

[email protected]

Meie 17.03.2024 nr 1.1-10.1/1322-1