Taotlus

8-1_626-6_Terviseamet_Seisukoha_kysimine_KSH_mittealgatamise_otsusele_Paekna_tee_2.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

AIMUR LIIVA PNOEE-36704162729 2024-04-02 05:31:06

8-1_626-6_Terviseamet_Seisukoha_kysimine_KSH_mittealgatamise_otsusele_Paekna_tee_2.pdf

KIILI VALLAVALITSUS

Terviseamet [email protected]

Meie 02.04.2024 nr 8-1/626-6

Seisukoha küsimine KSH mittealgatamise otsusele, Paekna tee 2 detailplaneering, Paekna küla, Kiili vald

Kiili Vallavalitsuses on registreeritud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Kiili vallas Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneeringu osas.

Lähtuvalt arendaja taotlusest detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Paekna külas Paekna tee 2 katastriüksuse (30401:002:0194) jagamine ja osadele moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Detailplaneeringuga moodustatakse 2 äri- ning tootmismaa krunti ja 2 maatulundusmaa krunti.

Äri- ning tootmismaa (eskiis joonisel pos 2) krundile tohib ehitada seitse kuni kolmekorruselist hoonet kõrgusega kuni 12,0 m (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa) kokku kuni 8000 m2. Äri- ning tootmismaa (eskiis joonisel pos 3) krundile tohib ehitada neli kuni kolmekorruselist hoonet kõrgusega kuni 12,0 m (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa) kokku kuni 1970 m2. Kõikide planeeritavate äri- ja tootmishoonete parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Maatulundusmaa kinnistule (eskiis joonisel pos 1) ehitusõigust ei anta. Maatulundusmaa krundile (eskiis joonisel pos 4) antakse ehitusõigus hajaasustuse põhimõttel: üks kuni kahekorruseline elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kolm ühekorruselist abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind kuni 500 m2

(ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Planeeringuga tuleb lahendada juurdepääs Vareti-Sillaotsa teelt, mis on kaasatud planeeringualasse.

Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus. Sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata teedeehituse- ja maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist.

Nabala tee 2a Kiili alev, Kiili vald 75401 Harjumaa

tel 6790260 fax 6040155

www.kiilivald.ee [email protected]

Registrikood 75020983 Swedbank EE142200001120218700 SEB Pank EE211010052030588006

Detailplaneeringuga on arvestatud Kiili valla üldplaneeringus esitatud nõuetega ning sisaldab Kiili valla üldplaneeringu (http://www.kiilivald.ee/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering) muutmise ettepanekut.

Kiili Vallavalitsus koostas keskkonnamõju strateegilise eelhindamise keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse väljaselgitamiseks planeeritud tegevustele.

Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6, palume enne detailplaneeringule KSH mittealgatamise otsuse tegemist Teie seisukohta kavandatava tegevuse osas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Aimur Liiva Vallavanem

Lisa: Kiili Vallavolikogu otsuse eelnõu koos lisadega

Margit Kuulmann, 6790278 [email protected]

Kiili_Vallavolikogu_otsuse_eelnou_Paekna_tee_2_dp_algatamine.pdf

KIILI VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Kiili EELNÕU

Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneeringu algatamine

Otsus võetakse vastu planeerimisseaduse § 124 lg 6, § 128 lg 1 ja lg 5 ja § 142 lg 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 33 lg 2 p 1, lg-d 3, 4, 5 ja § 35, Vabariigi valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, § 16 p 1 ning arvestades 27.09.2023 detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/626-3 ja 15.06.2020 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/92-20.

Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Kiili Vallavolikogu (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostamise menetleja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on Milesson Projekt Osaühing (Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Gonsiori tn 33-8, 10147, e-post [email protected]).

1. Algatada Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneeringu (DP0345) koostamine. Käesoleva otsuse põhjendused on esitatud lisas 1.

2. Planeeritaval maa-alal kehtib: 2.1. Kiili valla üldplaneering (projekteerimistingimused ja detailplaneeringud puuduvad).

3. Planeeritava maa-ala suurus on ~11 ha, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud lisas nr 2.

4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Paekna külas Paekna tee 2 katastriüksuse (30401:002:0194) jagamine ja osadele moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Detailplaneeringuga moodustatakse 2 äri- ning tootmismaa krunti ja 2 maatulundusmaa krunti. Äri- ning tootmismaa (eskiis joonisel pos 2) krundile tohib ehitada seitse kuni kolmekorruselist hoonet kõrgusega kuni 12,0 m (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa) kokku kuni 8000 m2. Äri- ning tootmismaa (eskiis joonisel pos 3) krundile tohib ehitada neli

kuni kolmekorruselist hoonet kõrgusega kuni 12,0 m (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa) kokku kuni 1970 m2. Kõikide planeeritavate äri- ja tootmishoonete parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Maatulundusmaa kinnistule (eskiis joonisel pos 1) ehitusõigust ei anta. Maatulundusmaa krundile (eskiis joonisel pos 4) antakse ehitusõigus hajaasustuse põhimõttel: üks kuni kahekorruseline elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kolm ühekorruselist abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind kuni 500 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Planeeringuga tuleb lahendada juurdepääs Vareti-Sillaotsa teelt, mis on kaasatud planeeringualasse.

Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva otsuse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut täpsustav joonis on käesoleva otsuse lisas nr 5.

5. Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 6.

6. Mitte algatada Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneeringule KSH menetlus. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse väljaselgitamiseks Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneeringu osas on käesoleva otsuse lisa nr 7. 6.1. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste

põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.

7. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel lõpetada detailplaneeringu menetlus. Oluliste põhjuste all mõeldakse eelkõige: 7.1. Kiili vallale eraldatud veeressursi ületamine.

8. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7.

9. Kiili Vallavalitsusel teavitada avaliku väljapaneku toimumisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.

10. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

11. Otsus jõustub teatavaks tegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vainola Vallavolikogu esimees

Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavolikogu xx.xx.2024 otsusele nr xx; 2. Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi skeem; 3. Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneeringu eskiislahenduse põhijoonis; 4. Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri; 5. Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneeringu eskiislahenduse üldplaneeringu muutmise ettepaneku joonis; 6. Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneeringu lähteseisukohad; 7. Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine.

Lisa_1_Seletuskiri_Paekna_tee_2.pdf

Lisa 1 Kiili Vallavolikogu

xx.xx.2024 otsuse nr xx juurde

Detailplaneeringu nimetus: Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneering (DP0345).

1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud Planeeritaval maa-alal kehtib:  Kiili valla üldplaneering (projekteerimistingimused ja detailplaneeringud puuduvad)

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Paekna külas. Planeeringuala suurus on 10,63 ha.

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):

MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve

1 Paekna tee 2 30401:002:0194 10,63 ha Maatulundusmaa 100%

Tabel 1: Planeeringuala katastriüksused

Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus Detailplaneeringu ala piirneb:

MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve

1 Vareti-Sillaotsa tee T5 30401:002:0411 10009 m² Transpordimaa 100%

2 Aili 30401:002:0355 3.85 ha Maatulundusmaa 100%

3 11151 Tõdva-Nabala tee 30401:002:0061 11.43 ha Transpordimaa 100%

4 Kaire tee 7 30401:002:0298 3607 m² Elamumaa 100%

5 Kaire tee 6 30401:001:2946 3.06 ha Maatulundusmaa 100%

6 Matu 30401:001:0199 2.20 ha Elamumaa 100%

7 Vareti-Sillaotsa tee T4 30401:001:0201 2458 m² Transpordimaa 100% Tabel 2: Planeeringuala piirinaabrid

Olemasolev keskkond Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Planeeritav ala ei asu Kiili valla üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku rohekoridoris.

Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised Kinnistu käesoleva otsuse lisas nr 3 joonisel pos 2 on hetkel hoonestatud ajutiste ehitistega. Kinnistu käesoleva otsuse lisas nr 3 joonisel pos 4 on hetkel hoonestatud üksikelamuga.

Olemasolev tehnovarustus Planeeritav kinnistu on varustatud elektriliitumisega. Puudub ÜVK-ga liitumine.

1

Olemasolevad teed ja juurdepääsud Maa-alale pääseb Vareti-Sillaotsa teelt.

Kehtivad piirangud Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:  Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 3 0m, Paekna tee 2 kinnistu lõunapoolt Tõdva-Nabala tee.  Elektripaigaldise kaitsevöönd 2 m elektriõhuliin alla 1 kV, Paekna tee 2 kinnistu lõunapoolses

nurgas.  Elektripaigaldise kaitsevöönd 2 m 0,4 kV kaabelliin, Paekna tee 2 kinnistu loodepoolses nurgas.  Elektripaigaldise kaitsevöönd 10 m elektriõhuliin alla 1 kV, Paekna tee 2 kinnistu põhjapoolses

osas.  Elektripaigaldise kaitsevöönd 2 m elektriõhuliin 1-20 kV (keskpinge), Paekna tee 2 kinnistu

põhjapoolses osas.  Elektripaigaldise kaitsevöönd 2 m elektriõhuliin alla 1 kV, Paekna tee 2 kinnistu põhjapoolses

osas.  Maaparandussüsteemi maa-ala maaparandushoiu-ala, Paekna tee 2 kinnistu põhjapoolses osas.  Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10 km² eesvoolu kaitsevöönd 10 m, Paekna tee 2 kinnistu

kirdepoolses osas.  Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10 km² Ranna või kalda veekaitsevöönd 1 m, Paekna tee 2

kinnistu kirdepoolses osas.

ÜVK kohustus ÜVK-ga liitumine pole kohustuslik.

2. Eesmärk Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Paekna külas Paekna tee 2 katastriüksuse (30401:002:0194) jagamine ja osadele moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Detailplaneeringuga moodustatakse 2 äri- ning tootmismaa krunti ja 2 maatulundusmaa krunti. Äri- ning tootmismaa (eskiis joonisel pos 2) krundile tohib ehitada seitse kuni kolmekorruselist hoonet kõrgusega kuni 12,0 m (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa) kokku kuni 8000 m2. Äri- ning tootmismaa (eskiis joonisel pos 3) krundile tohib ehitada neli kuni kolmekorruselist hoonet kõrgusega kuni 12,0 m (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa) kokku kuni 1970 m2. Kõikide planeeritavate äri- ja tootmishoonete parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Maatulundusmaa kinnistule (eskiis joonisel pos 1) ehitusõigust ei anta. Maatulundusmaa krundile (eskiis joonisel pos 4) antakse ehitusõigus hajaasustuse põhimõttel: üks kuni kahekorruseline elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kolm ühekorruselist abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind kuni 500 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Planeeringuga tuleb lahendada juurdepääs Vareti-Sillaotsa teelt, mis on kaasatud planeeringualasse.

Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva otsuse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut täpsustav joonis on käesoleva otsuse lisas nr 5.

2

3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Paekna tee 2 kinnistule määratud tootmis- ja/või ärihoonete maakasutuse juhtfunktsioon. Planeeringuala asub detailplaneeringu kohustusega alal.

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas toodud tingimused: Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B):  Maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B).  Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides või ühisparklatena.  Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks.

3

Joonis 1: Väljavõte kehtivast Kiili valla üldplaneeringust

 Kuna valla arengu huvides pole otstarbekas haljastusega alasid kinni ehitada ärihoonetega, määrata sellistele aladele täpsustatud juhtotstarve haljastatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (BH).

 Haljastatud ja elanikele avalikus kasutuses vajalikel puhkeväärtuslikel aladel on võimalik vastavalt detailsemale krundi plaanile lubada puhkemajandust teenindavaid ehitisi (sh väike- ja ajutisi ehitisi), mis kuuluvad antud üldplaneeringu põhimõtete järgi büroo-, teenindus ja ärihoonete maa alla

 Juba haljastatud aladel ehitamiseks kehtestatakse eritingimused: nt 20% krundist on ehitusala, 80% hoonete juurde kuuluv haljastatud ala hoonet ümbritseva haljasalana.

Tootmismaa (T)  Maakasutuse juhtotstarve on tootmishoonete maa (T). Lubatud on maakasutuse kõrvalotstarve –

ärimaa (Ä) – juhul, kui krundil on lahendatud sellega seotud parkimisvajadused.  Tootmistehnoloogia korraldada selliselt, et tootmismaa piiril jääks saastetaseme piirväärtus

allapoole lubatud määra. Perspektiivis muuta kõigi vallas paiknevate tootmisettevõtete tehnoloogia keskkonda mittehäirivaks.

 Tootmisettevõtte territooriumist tuleb 20% haljastada. Haljastusest 60 % arvestada kõrghaljastusena.

Antud detailplaneeringus tuleb arvestada eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.

4. Koostatav Kiili valla üldplaneering Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Paekna tee 2 kinnistu maakasutuse juhtfunktsioon määratud osaliselt tootmise maa-alaks. Planeeringuala ei asu tiheasustusalas.

4

Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust

Tootmise maa-alal on lubatud erinevad tootmis-, laohooned, hoidlad, põllu-, metsa-, jahi- ja kalamajandushooned ning neid teenindavad rajatised.

Tootmise maa-alal on lubatud:  Tootmishooned: maavarade kaevandamise ja töötlemise-, energeetikatööstuse-, keemiatööstuse-,

toiduainetetööstuse-, ehitusmaterjalide ja –toodete tööstuse-, kergetööstuse-, puidutööstuse-, masina- ja seadmetööstuse-, muu tootmishoone.

 Hoidlad ja laohooned: toiduainete lao-, vedelkütuse-, küttegaasi- jm terminali hoidla-, külm-jm laohoone.

 Põllumajanduse-, metsa-, jahi- ja kalamajandushooned: loomakasvatus-, sh karuslooma- või linnukasvatushoone, teraviljakuivati, loomasööda-, mineraalväetiste või taimekaitse-vahendite hoidla, muu põllu-, metsa-, jahi- või kalamajandushoone.

5

 Tootmise maa-alale võib lisaks kavandada muud tootmist teenindavad ning piirkonda sobituvad hooned ja rajatised, sh tehnovõrkudega seotud ehitised ja erihooned (nt jäätmekäitlus-, veepuhastusjaamahoone jm).

Ehitustingimused:  Hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind on 70%. Kaalutlusotsuse alusel on

põhjendatud juhul (nt kui lähipiirkonnas on piisavas mahus haljasalasid) lubatud ehitisealuse pinna osatähtsuse suurendamine.

 Alevisse ja alevikku kavandatav äri- ja tootmishoone max kõrgus on 12 m juhul kui hoone vahetusse naabrusesse jäävad eluhooned. Kõrguspiirang on vajalik, et tagada hoonete omavaheline sobivus ning sujuv arhitektuurne üleminek.

 Arvestada tundlike (elamud, ühiskondlikud hooned, puhkealad jm) alade paiknemisega lähinaabruses. Nendega vahetult külgneval alal ei ole lubatud kavandada olulist ruumilist mõju põhjustavat tegevust. Olulist ruumilist mõju põhjustav äri- ja tootmismaa planeerida väljapoole tihedama või kompaktsema asustusega piirkondi ning tundlikest aladest piisavasse kaugusesse.

 Tundlike alade eraldamiseks ja kaitseks müra, tolmu, reostuse vms eest, on vajalik kavandada piisava laiusega haljasriba või rajada häiringu levikut takistav piire. Kaitsev piire või puhverala rajada eelkõige häiringut põhjustava objekti territooriumile, va juhul kui müratundliku objektide kavandamine piirkonda toimub pärast häiringut tekitava objekti rajamist.

 Kui ala kuulub ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni piirkonda ning vastav taristu on välja ehitatud, siis on üldjuhul sellega liitumine kohustuslik.

5. Algatamise põhjendused Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Seega on menetluse mittealgatamine kooskõlas ka haldusmenetluse eesmärgipärasuse põhimõttega. Menetluse jätkamine olukorras, kus on ilmselge, et menetluse tulemusena sellel planeeringualal PlanS eesmärki ja põhimõtteid arvestava planeeringu kehtestamise otsuseni ei jõuta, tooks kaasa põhjendamatuid aja- ja ressursikulutusi kõigile osalistele.

Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti.

5.1. Kvaliteetne ruumiloome Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve. Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välisruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste, teenuste, metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga arendada olemasolevat elukeskkonda iga ruumiotsusega igaühele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus.

Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente (Ruumiloome töörühma lõpparuanne):  ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi

miinimumkriteeriumid;  2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris - kõrge kvaliteediga

ehituskultuuri edendamine;

6

 Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine;  PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted;  Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise juhend.

Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid vajadusi.

Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed hindamismeetodid võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse jne.

Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur) kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“). Joonisel 1 on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni põhjal.

7

1 JUHTIMINE

2 FUNKTSIONAALSUS

3 KESKKOND

4 MAJANDUS

5 MITMEKESISUS

6 KONTEKST

7 KOHATUNNETUS

8 ILU

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Graafik 1: Detailplaneeringu võrkdiagramm

Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek ei ole olulisel määral vastuolus kvaliteetsele ruumiloome nõuetele.

5.2. Äri- ning tootmismaa moodustamise mõjud Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6):  atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna kinnistamiseks ning

avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks;  elamuehituseks valla territooriumil koos elukeskkonna väärtuste säilitamise ja arendamise ning

teiste maakasutusliikide tasakaalustatud arenguga.

Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja ettevõtluspiirkonna, kus elamine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju.

Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati:  uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi;  vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste teket

piirkonna looduskeskkonnale;  uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega;  miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks;  atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla sotsiaalse ja

majandusliku arengu.

8

Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide saavutamisele; negatiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda võivad mõjud esitatud tabelis 1 (lk 26). Antud juhul on võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende mõju detailplaneeringu elluviimise puhul. Tulemused on esitatud tabelis 3.

Mõju Tulemus elukeskkonna kvaliteet ja elamistingimused.

Positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb. Olemasolev hooldamata ala korrastatakse ja luuakse juurde mitu ärimaa krunti. Negatiivne mõju: elamistingimused kohalikele elanikele ei parane pigem halvenevad. Suureneb liikluskoormus ja sellega kaasnevad negatiivsed mõjud. Elamu kruntide läheduses on kohe äri- ja tootmisala.

majandusliku arengu intensiivistumine Pigem positiivne mõju: Uute ärimaade loomisega suureneb mõju majanduslikule arengule.

uute elanike tulek piirkonda, suurendab nii valla kui ka teenuse pakkujate tulusid

Positiivne mõju: Uute ärimaade loomisega suureneb mõju majanduslikule arengule.

transpordi-ja infrastruktuuri paranemine

Negatiivne mõju: Liikluskoormus suureneb ja suureneb koormus valla eelarvele. Positiivne mõju: Uute ärimaade loomisega parandatakse liikluskorraldust ja liiklusohutust.

ühistranspordi tasuvuse paranemine Negatiivne mõju: Kiili valla elanikud kasutavad enamuses autosid (Juuni 2017 - jaanuar 2018 Harjumaa, Kohila ja Rapla elanike liikumisviiside uuring. Küsitlusuuringu viis läbi AS Kantar Emor. Uuringu tellija: Maanteeamet).

liikumisvõimaluste ja juurdepääsetavuse paranemine

Negatiivne mõju: Liikluskoormus suureneb ja suureneb koormus valla eelarvele.

loodusmaastiku asendumine tehismaastikuga (looduskoosluste hävimine)

Pigem positiivne mõju: Puudub mõju loodusmaastikule kuna tegemist on juba olemasoleva tootmismaaga. Olemasolev hooldamata ala korrastatakse ja luuakse juurde mitu ärimaa krunti.

maastiku killustumine Pigem positiivne mõju: Puudub mõju loodusmaastikule kuna tegemist on juba olemasoleva tootmismaaga. Olemasolev hooldamata ala korrastatakse ja luuakse juurde mitu ärimaa krunti. Maastiku killustumist planeeringu elluviimisel ei toimu.

põllumaastiku ja selle harimise tasuvuse vähenemine

Puudub mõju: Põllumajandusliku maa vähenemist ei toimu.

maaparandussüsteemide rikkumine Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

kinnisvaraarenduse muutumine valdavaks maakasutuseks – söötis kõlvikud

Puudub mõju: Ehitustingimustega on võimalik seada täiendavad tingimused.

ehitusalade stiihiline areng Positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb. Areng on jätkuv olemasolevale. Ehitustingimustega on võimalik seada täiendavad tingimused. Tegemist on juba olemasoleva tootmismaaga. Olemasolev hooldamata ala korrastatakse ja luuakse juurde mitu ärimaa krunti.

sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri rajamise vajadus – suur koormus valla eelarvele

Puudub mõju: Ärimaa loomisega ei kaasne täiendavaid kulusid valla eelarvele.

võimalik loodusliku reljeefi muutmine, mõjud pinnasele (mõju avaldavad transport, pinnasetööd, ehitusprahi laokile jätmine)

Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Tegemist on juba olemasoleva tootmismaaga. Olemasolev hooldamata ala korrastatakse ja luuakse juurde mitu ärimaa krunti.

9

pinna-ja põhjavete reostusohu suurenemine

Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

ökoloogiliste protsesside kulg võib olla takistatud

Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

radoonioht siseõhus Puudub mõju: projekteerida ja ehitada radooniohutu hoone

võimalik visuaalne reostus Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Tabel 3: Detailplaneeringu mõjud.

Lähtudes tabelis 3 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on mitmed negatiivsed mõjud (4) kuid positiivsed mõjud (7) on mõningas ülekaalus. Mitmeid negatiivse iseloomuga mõjusid on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. 6. Detailplaneeringu menetluse lõpetamise olulised põhjused Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline. 1) Milline on põhjaveeressurss Kiili vallas? Kiili vallas on kinnitatud põhjaveevarud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ (edaspidi käskkiri). Käskkirjaga on Kiili vallas kinnitatud põhjavee prognoosvaru Ordoviitsium-Kambriumi (edaspidi O-C) vee kihis 800 m3/ööp ning Kambrium Vendi (edaspidi C-V) veekihis 500 m3/ööp. Põhjaveevarud Kiili vallas on kehtestatud kuni 2030. aasta lõpuni. Keskkonnalubadega (L.VV/332201, L.VV/328400, L.VV/332430) on käesoleval hetkel O-C veekihist lubatud põhjaveevõtt 324,99 m3/ööp. Lisaks on Keskkonnaamet menetlusse võtnud OÜ Kiili KVH keskkonnaloa taotluse, millega taotletakse põhjaveevõttu O-C veekihist 250 m3/ööp. Juhul, kui keskkonnaluba antakse, on keskkonnalubade kohaselt lubatud O-C veekihist põhjaveevõtt kokku 574,99 m3/ööp. Keskkonnaloaga L.VV/332430 on käesoleval hetkel C-V veekihist lubatud põhjaveevõtt 500,66 m3/ööp. Eelnevast lähtuvalt saab öelda, et C-V veekihi põhjaveekihi põhjaveevarud on Kiili vallas kehtestatud mahus kasutuses ning O-C põhjaveekihi vabade põhjaveevarude hulgaks on 225,01 m3/ööp. 2) Kas põhjaveeressurssi suurendamine Kiili vallas on võimalik? Veeseaduse 7. peatüki esimene jagu reguleerib põhjaveevarude hindamist ja kehtestamist. Põhjaveevarusid on võimalik ümber hinnata veeseaduse § 206 lg 2 ning lg 3 toodud juhtudel. Põhjaveevarude ümberhindamise tulemusena on võimalik varasemalt kehtestatud põhjaveevarude hulka muuta. Põhjaveevarude hindamiseks tehakse vastavalt veeseaduse § 204 lg 5-le hüdrogeoloogiline uuring, mille tegemist koordineerib Keskkonnaministeerium, ja koostatakse uuringuaruanne, mis esitatakse põhjaveekomisjonile. Põhjaveevarude hindamise või ümberhindamise tellib isik, kes on huvitatud nende määramisest või muutmisest. Põhjaveevarude hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist (veeseadus § 204 lg 6). Vastavalt eelmainitud uuringuaruande põhjal annab soovituse põhjaveekomisjon valdkonna eest vastutavale ministrile põhjaveevaru kehtestamiseks. Valdkonna eest vastutav minister ei kehtesta põhjaveevaru , kui esineb veeseaduse § 205 lg 4- s toodud asjaolusid. Eelnevast lähtuvalt ei ole hetkel võimalik Kiili valla põhjaveevarude suurendamise võimalikkuse kohta selget vastust anda. Vastava otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister koostatud põhjaveevarude uuringu aruande põhjal, tuginedes põhjaveekomisjoni soovitustele.

Hetkel on kogu saadaolev veeressurss kasutuses või broneeritud juba kehtestatud detailplaneeringutele. Tuleb arvestada, et veeressurss on elutähtis teenus ja kui sellise tempoga edasi mahtusid eraldada, võime ühel päeval olla olukorras, kus vett enam ei jätku. Hetkel on esmane prioriteet tagada senistele klientidele ja väljastatud mahtudele vastav ressurss, seda ka erinevatel tarbimisperioodidel, sh suvel.

10

7. Detailplaneeringu menetlus 12.05.2020 – Kiri nr 8-1/626. Eskiislahenduse esitamine. 05.05.2021 – Kiri nr 8-1/626-1. Eskiislahenduse esitamine. 17.08.2023 – Kiri nr 8-1/626-2. Eskiislahenduse esitamine. 27.09.2023 – Kiri nr 8-1/626-3. Taotluse esitamine. xx.xx.2024 – haldusleping nr

Koostaja: Eduard Ventman, vallaarhitekt

11

Lisa_2_Skeem_Paekna_tee_2.pdf

Lisa_3_Pohijoonis_Paekna_tee_2.pdf

MILESSON PROJEKT OÜ

PAEKNA TEE 2, PAEKNA KÜLA, KIILI VALD,

HARJUMAA

PÕHIJOONIS

JUHATAJA

ARHITEKT

PAEKNA KÜLAS PAEKNA TEE 2 MAAÜKSUSE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING

Projekti nimetus:

Objekti asukoht:

Joonise nimetus:

TÖÖ NR. 01-23DP

16.08.2023.a.

JOONIS NR. 1

MIHKEL LEINSAAR

STAADIUM: E

PÄDEV ISIK

MIHKEL LEINSAAR

M 1:1000

28096M2

DETAILPLANEERINGU TINGMÄRGID:

ÖÖKULLI KINNISTU PIIR

PLANEERITAVA MAA-ALA PIIR

KINNISTU PIIR

OLEMASOLEV ELEKTRI MADALPINGE KAABELLIIN

OLEMASOLEV ELEKTRIPAIGALDISE KAITSEVÖÖND

OLEMASOLEV ELEKTRI JAOTUSKILP

OLEMASOLEV ELEKTRIÕHULIIN ALLA 1KV

OLEMASOLEVAD TEED

PLANEERITUD ÜKSIKELAMUMAA (EE 100%)

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD HOONE ORIENTEERUV ASUKOHT

PLANEERITUD SISSEPÄÄS KINNISTULE

PLANEERITUD SÕIDUAUTO PARKIMISKOHT

PRÜGIKONTEINERITE ORIENTEERUV ASUKOHT

PLANEERITUD ELEKTRI MAAKAABELLIIN

PLANEERITUD VEETORUSTIK

PLANEERITUD KANALISATSIOONITORUSTIK

PLANEERITUD ELEKTRI MAAKAABELLIIN

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU

1

PLANEERITUD ABIHOONE2

PLANEERITUD ABIHOONE (GARAAŽ)

3

PLANEERITUD VÄIKEEHITIS

4

PLANEERITUD VÄIKEEHITIS

5

VERSIOON: V01

10.00

DETAILPLANEERINGU TINGMÄRGID:

PLANEERITAVA MAA-ALA PIIR

KINNISTU PIIR

OLEMASOLEVAD HOONED

OLEMASOLEV ELEKTRIPAIGALDISE KAITSEVÖÖND

OLEMASOLEVAD SÄILITATAVAD KRAAVID JA OJA

korruste arv + -

(elamu/abihoone)

PARKIMISKOHTADE ARVP3

PLANEERITUD KINNISTU PIIR

PLANEERITUD MAATULUNDUSMAA (Mp ja Mm 100%)

PLANEERITUD HOONESTUSALA

LIKVIDEERITAV OBJEKT

PLANEERITUD KILLUSTIKKATTEGA VÕI

ASFALTKATTEGA ALA

PLANEERITUD SISSEPÄÄS KINNISTULE

PLANEERITUD HOONE ORIENTEERUV ASUKOHT

SÕIDUKITE LIIKUMISSUUND

PLANEERITUD PARKIMISKOHT

PRÜGIKONTEINERITE ORIENTEERUV ASUKOHT

Kruntide moodustamise tabel

pos.nr. aadress krundi

planeeritud

sihtotstarve

(katastriüksuse liik)

krundi

planeeritud

suurus m2

moodustatakse

kinnistutest (nr.).

või riigi maale

1 E 100%

PAEKNA KÜLAS PAEKNA TEE 2 MAAÜKSUSE JA

LÄHIALA

DETAILPLANEERING

HARJU MAAKOND, KIILI VALD, PAEKNA KÜLA

PÕHIJOONIS

M 1:1000

2

3

4

5

6

7

2210

2251

2439

2512

514

1109

7966

E 100%

L 100%

M 100%

PLANEERITAVA MAA-ALA NÄITAJAD:

TARNA TEE 1 19801:001:1066 19256M2

PLANEERITAVA MAA-ALA SUURUS CA 1,9 HA

PLANEERITAVA ALA MAABILANSS ARV M2 %

ÜKSIKELAMUMAA (EE) 4 9412 48,9%

MAATULUNDSUMAA (M) 1 7966 41,3%

TRANSPORDIMAA 3 1878 9,8%

KINNISTUTE ARV KOKKU 8

ELAMUÜHIKUTE ARV 4

PARKIMISKOHTADE ARV NORMATIIVNE PLANEERITUD

12 12

Kruntide ehitusõigus ja kitsendused ning arhitektuursed nõuded

pos.

nr.

krundi aadress

või aadressi

ettepanek

krundi

planeeri-

tud

suurus

m2

max.

hoonete

ehitis-

alune

pind m2

max.

üksikelamu

korruselisus.

max.

üksikelamu

kõrgus

(m)

hoonete

arv

krundil

maa sihtots-

tarve

ja osakaal %

(detail-

planeeringu

liikide

kaupa)

maa sihtots-

tarve

ja osakaal %

(katastri-

üksuse

liikide

kaupa)

suletud

brutopind

katastriüks-

use sihtots-

tarvete

kaupa

tule-

püsivus

parkimis-

kohtade

arv

norma-

tiivne

ja

kavand-

atud

arhitektuuri-

nõuded

kitsendused

1 2210

19256

400 3 (1/2) EE 100% 700

2800

TP-3 3

12

lahtine

katuse

kalle

ja katuse

harja

suund

hoone-

stusviis

∠25-∠45

2K. 9M.

E 100% KALDA PIIRANGUVÖÖND 100M, ELEKTRIPAIGALDISE KAITSEVÖÖND, TEE KAITSEVÖÖND 10M KINNISTU PIIRIST

2

3

4

5

6

7

2251

2439

2512

514

1109

7966

400

-

2K. 9M.

-

3 (1/2)

-

EE 100% E 100%

L 100% L 100%

Mp ja Mm

100%

M 100%

700

3

TP-3

lahtine ∠25-∠45

-

KALDA PIIRANGUVÖÖND 100M, TEE KAITSEVÖÖND 10M KINNISTU PIIRIST ELEKTRIPAIGALDISE KAITSEVÖÖND ELEKTRIPAIGALDISE KAITSEVÖÖND, TEE KAITSEVÖÖND 10M KINNISTU PIIRIST KALDA PIIRANGUVÖÖND 100M, ELEKTI MAAKAABELIINI SERVITUUT 117M2, TEE KAITSEVÖÖND 10M KINNISTU PIIRIST KALDA PIIRANGUVÖÖND 100M, ELEKTI MAAKAABELIINI SERVITUUT 120M2

KALLASRADA 4M, KALDA VEEKAITSEVÖÖND 10, KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50M, KALDA PIIRANGUVÖÖND 100M, TEE KAITSEVÖÖND 10M KINNISTU PIIRIST

max.

abihoone

korruselisus.

max.

abihoone

kõrgus

(m)

1K. 5M.

-

üksik-

elamu

abi-

hoone

-

1 2

8 255 - -- - - - - - - - -L 100% L 100%

8 L 100% 255

KALDA PIIRANGUVÖÖND 100M, ELEKTRIPAIGALDISE KAITSEVÖÖND

Ä 20%, Th 80%

12 / -

3 / -

1970 m²

2948 m²

4

4927 m²

Ä 20%, Th 80%

12 / -

3 / -

8000 m²

9307 m²

7

28096 m²

1

3

x

4

0

=

5

2

0

m

2

3

2

m

2

Sihtotstarve % detailplaneeringu liikides

Kõrgus meetrites maapinnast

(elamu/abihoone)

Korruste arv

+ / -

(elamu/abihoone)

Ehitisealune pindala (m²) Hoonete arv krundil

(elamu/abihoone)

Hoonestusala suurus (m²)

KRUNDI EHITUSÕIGUSE AKEN:

KINNISTU POSITSIOONINUMBER

1

3

x

4

0

=

5

2

0

m

2

1

0

x

1

0

=

1

0

m

2

25970M2

47245M2

1

4927M2

OLEMASOLEV LAOHOONE

OLEMASOLEV ÜKSIKELAMU

PLANEERITUD PUURKAEV

OLEMASOLEV TIIK

A

v

a

l i k

u

l t

k

a

s

u

t

a

t

a

v

a

t

e

k

a

i t

s

e

v

ö

n

d

3

0

m

30 .0

0

10.00 10.00

2.00 2.00

5.00

4. 00

4.00

5.00

SÄILITATAV KÕRGHALJASTUS

ISTUTATAV KÕRGHALJASTUS

P

K

=

2

4

P

K

=

2

3

P

K

=

3

2

P

K

=

3

1

MAAPARANDUSSÜSTEEMI MAA-ALA

Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km²

MURUKATTEGA ALA

Lisa_4_Seletuskiri_Paekna_tee_2.pdf

Paekna külas Paekna tee 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

SELETUSKIRJA SISUKORD

1. Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud 2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk 3. Olemasoleva olukorra kirjeldus 3.1. Üldandmed 3.2. Maaomand planeeritaval alal 3.3. Kehtivad kitsendused 4. Planeeringuga kavandatav 4.1. Avalik ruum 4.1.1. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslikud seosed 4.1.2 Avaliku ruumi ehituslikud ideed ja olulised arhitektuursed nõuded 4.1.3. Kavandatud kruntide ehitusõigus positsioonide kaupa 4.2. Keskkonnakaitse, haljastus ja heakord 4.2.1. Üldosa 4.2.2. Keskkonnakaitse 4.2.3. Haljastus ja heakord 4.2.4. Jäätmekäitlus 4.3. Tänavavõrk ja liikluskorraldus 4.4. Tehnovõrgud 4.4.1. Veevarustus ja kanalisatsioon 4.4.1.1 Veevarustus 4.4.1.2 Reovee kanalisatsioon 4.4.1.3. Sademevee kanalisatsioon ja drenaaž 4.4.1.4. Maaparandussüsteemi torustik 4.4.2. Elektrivarustus 4.4.3. Sidevarustus 4.4.4. Päikesepaneelid 4.5. Tuleohutus 4.6. Erinõuded 4.7. Kuritegevuse riske vähendavaid nõuded ja tingimused 5. Planeeringu elluviimise tegevuskava 6. Üldplaneeringu muutmise ettepanek

Paekna tee 2 kinnistu, Paekna küla, Kiili vald, Harjumaa. Versioon: V02. 20.09.2023.a. Milesson Projekt OÜ reg. nr. 11428623 Detaliplaneering töö nr 01-23DP Arhitekt ja pädev isik Mihkel Leinsaar - 1 / 11-

Paekna külas Paekna tee 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

II SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud

Käesolev detailplaneeringu eskiisprojekt on koostatud Paekna külas Paekna tee 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamiseks.

Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid on:  Planeerimisseadus, redaktsiooni jõustumise kp. 01.07.2018.a.  Ehitusseadustik, redaktsiooni jõustumise kp. 01.07.2018.a.  Kiili valla üldplaneering, kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16. mai 2013. a. otsusest nr 26  Kiili valla kaevetööde eeskiri. (Kiili Vallavolikogu 20. mai 2010 määrus nr 11)  Kaevetööde taastamistööde tagatisraha suuruse (Kiili Vallavalitsus 19. juuni 2012 määrus

nr 13)  Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded

(Kiili Vallavalitsuse 01.03.2016 määrus nr 1)  Sotsiaalse infrastruktuuri tasu kehtestamine (Kiili Vallavolikogu 21.01.2021 otsus nr 4)  Kiili Vallavolikogu 21. jaanuar 2021 otsuse nr 4 "Sotsiaalse infrastruktuuri tasu

kehtestamine" muutmine  Kiili valla detailplaneeringukohaste ja planeeringlahenduse elluviimiseks vajalike ja

sellega seotud rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord

Planeeritava ala suuruseks on ligikaudu 10,63 ha.

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Paekna tee 2 kinnistule planeerida neli kinnistut. Neljast kinnistust kaks kinnistut on planeeritud ärimaa 20% ja tootmismaa 80%. Neile kahele kinnistule antakse ehitusõigused hoonete rajamiseks. Ülejäänud kaks kinnistut jäävad maatulundusmaaks. Kinnistul positsiooninumbriga 4 asub olemasolev üksikelamu, mis säilib. Kinnistule positsiooninumbriga 1 ei rajata hooneid.

3. Olemasoleva olukorra kirjeldus

3.1. Üldandmed

Paekna tee 2 kinnistu paikneb Paekna külas Kiili vallas. Paekna tee 2 kinnistu on 10,63ha suur ning katastriüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Paekna tee 2 kinnistu piirneb järgmiste kinnistutega: 1. lõunapoolt Tõdva-Nabala teega transpordimaa 100%. 2. Üle Tõdva-Nabala tee lõunapool paiknevad kolm maatulundusmaa 100% kinnistut, mis on järgmised:

a. Proosajüri kinnistu, maatulundusmaa 100%, kinnistu pindala 18,02 ha, hoonestamata.

b. Vareti kinnistu, maatulundusmaa 100%, kinnistu pindala 8,92 ha, hoonestamata. c. Abro kinnistu, maatulundusmaa 100%, kinnistu pindala 9,52 ha, hoonestamata.

3. läänepool ja põhjapool Vareti-Sillaotsa tee T5 transpordimaa 100%. Paekna tee 2 kinnistu, Paekna küla, Kiili vald, Harjumaa. Versioon: V02. 20.09.2023.a.

Milesson Projekt OÜ reg. nr. 11428623 Detaliplaneering töö nr 01-23DP Arhitekt ja pädev isik Mihkel Leinsaar - 2 / 11-

Paekna külas Paekna tee 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

4. Üle Vareti-Sillaotsa tee läänepool paiknevad järgmised kinnistud: a. Ees-Abro kinnistu, maatulundusmaa 100%, kinnistu pindala 1808m2,

hoonestamata. b. Paekna tee 4 kinnistu, tootmismaa 100%, kinnistu pindala 6163m2, hoonestatud. c. Pääsu kinnistu, tootmismaa 100%, kinnistu pindala 3502m2, hoonestatud. d. Piiritaja kinnistu, tootmismaa 100%, kinnistu pindala 4726m2, hoonestamata. e. Lepiku kinnistu, tootmismaa 100%, kinnistu pindala 4,19ha, hoonestatud.

5. läänepool Vareti-Sillaotsa tee ja Paekna tee 2 kinnistu vahel on Aili kinnistu, maatulundusmaa 100%, kinnistu pindala 3,85 ha, hoonestamata. 6. Üle Vareti-Sillaotsa tee põhjapool paiknevad järgmised kinnistud:

a. Kitsemuraka kinnistu, maatulundusmaa 100%, kinnistu pindala 7,45ha, hoonestamata.

b. Välja kinnistu, elamumaa 100%, kinnistu pindala 19990m2, hoonestatud. c. Vareti kinnistu, elamumaa 100%, kinnistu pindala 2,62ha, hoonestamata.

7. idapool a. Kaire tee 6 kinnistu, maatulundusmaa 100%, kinnistu pindala 3,06ha,

hoonestamata. b. Kaire tee 7 kinnistu, elamumaa 100%, kinnistu pindala 3607m2, hoonestatud.

Üldplaneeringu järgi asub Paekna tee 2 suures osas tootmis – ja/või ärihoonete maal (rajatav) ning metsa alal.

3.2. Maaomand planeeritaval alal

Planeeritaval maa-alal asub järgmine kinnistu:

Paekna tee 2, 30401:002:0194, kinnistu pindala 10,63ha, maatulundusmaa 100%.

Paekna tee 2 kinnistu kuulub Valdur Suitsˇile.

Paekna tee 2 kinnistule on seatud notariaalne kasutuskord Kätrin Leppikˇu kasuks 28096m2, mis asub planeeritaval maa-alal planeeritud kinnistu positsiooninumbriga 2.

Paekna tee 2 põhjapoolsele osale on seatud notariaalne kasutuskord Andrus Suppi kasuks 10000 m2.

3.3. Kehtivad kitsendused

 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 30m, Paekna tee 2 kinnistu lõunapoolt Tõdva- Nabala tee.

 Elektripaigaldise kaitsevöönd 2m elektriõhuliin alla 1 kV, Paekna tee 2 kinnistu lõunapoolses nurgas.

 Elektripaigaldise kaitsevöönd 2m 0,4kV kaabelliin, Paekna tee 2 kinnistu loodepoolses nurgas.

 Elektripaigaldise kaitsevöönd 10m elektriõhuliin alla 1 kV, Paekna tee 2 kinnistu põhjapoolses osas.

 Elektripaigaldise kaitsevöönd 2m elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin), Paekna tee 2 kinnistu põhjapoolses osas.

 Elektripaigaldise kaitsevöönd 2m elektriõhuliin alla 1 kV, Paekna tee 2 kinnistu põhjapoolses osas.

Paekna tee 2 kinnistu, Paekna küla, Kiili vald, Harjumaa. Versioon: V02. 20.09.2023.a. Milesson Projekt OÜ reg. nr. 11428623 Detaliplaneering töö nr 01-23DP Arhitekt ja pädev isik Mihkel Leinsaar - 3 / 11-

Paekna külas Paekna tee 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

 Maaparandussüsteemi maa-ala maaparandushoiu-ala, Paekna tee 2 kinnistu põhjapoolses osas.

 Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² eesvoolu kaitsevöönd 10m, Paekna tee 2 kinnistu kirdepoolses osas.

 Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² Ranna või kalda veekaitsevöönd 1m, Paekna tee 2 kinnistu kirdepoolses osas.

4. Planeeringuga kavandatav

Paekna külas Paekna tee 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringus kavandatakse Paekna tee 2 kinnistule neli kinnistut: Kinnistu positsiooninumbriga 1 maatulundusmaa 100%, kinnistu pindala 25970m2, Kinnistu positsiooninumbriga 2 ärimaa 20% ja tootmismaa 80%, kinnistu pindala 28096m2, Kinnistu positsiooninumbriga 3 ärimaa 20% ja tootmismaa 80%, kinnistu pindala 4927m2, Kinnistu positsiooninumbriga 4 maatulundusmaa 100%, kinnistu pindala 47245m2.

4.1. Avalik ruum

4.1.1. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslikud seosed

Planeeritava maa-ala kontaktvööndisse jääb erinevate suurustega maatulundusmaad, elamumaad ja tootmismaad. Osad kontaktvööndi kinnistud on hoonestatud.

Kavandatud avaliku ruumi muutus vastab Kiili valla üldplaneeringule. Rajatavate hoonete maht ja välimus kavandada arhitektuurselt heade lahendustega, mis ei rikuks avalikku ruumi.

4.1.2 Avaliku ruumi ehituslikud ideed ja olulised arhitektuursed nõuded

Planeeritavale maa-alale rajatavate hoonete arhitektuur peaks olema kaasaegne ja lihtne, ning arvestama planeeringu taotlust sulatada hoonestus loodusesse ning ümbritsevasse keskkonda. Hoonete välisviimistlus määratakse konkreetsete ehitusprojektidega. Hoonete välisviimistlus materjalidena välisvoodriks on soovituslik kasutada puitu, fassaaditellist, plekki, kilet ja krohvi. Lubatud on ka erinevate välisvoodri materjalide kombineerimine. Hoonete katusekattematerjalidena on soovituslik kasutada kivi, plekki, kilet või bituumenit. Ehitiste vahelised kujad on lahendatud vastavalt normatiiv-dokumentidele ja on ära näidatud põhijoonisel. Käesolevas detailplaneeringus on hoonete asukoht krundil orienteeruv. Krundi piiridele rajatakse vajadusel piirdeaed kõrgusega kuni 1,5m. Puitlippide vahe peab olema minimaalselt 2cm nii, et piirdeaed jääb osaliselt läbipaistev.

Kinnistu positsiooninumbriga 2 on hetkel hoonestatud ajutiste ehitistega. Kinnistu positsiooninumbriga 4 on hetkel hoonestatud üksikelamuga.

4.1.3. Kavandatud kruntide ehitusõigus positsioonide kaupa

Kinnistu positsiooninumbriga 1 maatulundusmaa 100%, kinnistu pindala 25970m2 jäetakse hoonestamata.

Paekna tee 2 kinnistu, Paekna küla, Kiili vald, Harjumaa. Versioon: V02. 20.09.2023.a. Milesson Projekt OÜ reg. nr. 11428623 Detaliplaneering töö nr 01-23DP Arhitekt ja pädev isik Mihkel Leinsaar - 4 / 11-

Paekna külas Paekna tee 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Kinnistu positsiooninumbriga 2 ärimaa 20% ja tootmismaa 80%, kinnistu pindala 28096m2, hoonestatakse. Planeeritud ärimaa 20% ja tootmismaa 80% kinnistut on lubatud hoonestada kuni seitsme hoonega. Ärimaa 20% ja tootmismaa 80% kinnistu maksimaalne ehitisealune pindala on 8000m2. Hoone võib olla kuni 12m kõrge. Hoone võib olla kuni kolmekorruseline. Lubatud katusekaded on 0-35º, ühepoolse kaldega katuse puhul 0-15º. Katuseharja suunale piiranguid ei seata (kinnistu piiride kuju ei ole tavaline neljakandiline). Soovituslik katuseharja suund on risti või paralleelne kinnistu piiridega. Hooned rajatakse selle kinnistu läänepoolsesse ossa. Idapoolne kinnistu osa jääb hoonestamata, sinna rajatakse ladustamise plats.

Kinnistu positsiooninumbriga 3 ärimaa 20% ja tootmismaa 80%, kinnistu pindala 4927m2, hoonestatakse. Planeeritud ärimaa 20% ja tootmismaa 80% kinnistut on lubatud hoonestada kuni nelja hoonega. Ärimaa 20% ja tootmismaa 80% kinnistu maksimaalne ehitisealune pindala on 1970m2. Hoone võib olla kuni 12m kõrge. Hoone võib olla kuni kolmekorruseline. Lubatud katusekaded on 0-35º, ühepoolse kaldega katuse puhul 0-15º. Katuseharja suunale piiranguid ei seata (kinnistu piiride kuju ei ole tavaline neljakandiline). Soovituslik katuseharja suund on risti või paralleelne kinnistu piiridega.

Kinnistu positsiooninumbriga 4 maatulundusmaa 100%, kinnistu pindala 47245m2, säilib olemasolev hoonestus. Selle kinnistu ehitusõigus lahendatakse tulevikus eraldi detailplaneeringuga.

4.2. Keskkonnakaitse, haljastus ja heakord

4.2.1. Üldosa

Otseseid kahjulikke keskkonnamõjutusi planeeritavast tegevusest ei tulene. Põhilised keskkonda mõjutavad tegurid tulenevad ehitustegevusest.

4.2.2. Keskkonnakaitse

Projektiga on tagatud puhta elukeskkonna säilimine. Kinnistul ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, ka ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ja tegevusi.

Tootmistehnoloogia korraldada selliselt, et tootmismaa piiril jääks saastetaseme piirväärtus allapoole lubatud määra.

Planeeritud kinnistute maapind rajada nii, et sademevett ei juhita naaberkinnistutele.

4.2.3. Haljastus ja heakord

Tootmisettevõtte territooriumist tuleb 20% haljastada. Haljastusest 60 % arvestada kõrghaljastusena.

Paekna tee 2 kinnistu, Paekna küla, Kiili vald, Harjumaa. Versioon: V02. 20.09.2023.a. Milesson Projekt OÜ reg. nr. 11428623 Detaliplaneering töö nr 01-23DP Arhitekt ja pädev isik Mihkel Leinsaar - 5 / 11-

Paekna külas Paekna tee 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Kinnistu positsiooninumbriga 2 säilib osaliselt olemasolev kõrghaljastus. Planeeritud on ka uut kõrghaljastust. Uue kõrghaljastuse täpne lahendus antakse peale detailplaneeringu kehtestamist hoonete ehitusprojektides.

Kinnistu positsiooninumbriga 3 ei asu hetkel väga palju väärtuslikku kõrghaljastust. Planeeritud on rajada uus kõrghaljastus. Uue kõrghaljastuse täpne lahendus antakse peale detailplaneeringu kehtestamist hoonete ehitusprojektides.

4.2.4. Jäätmekäitlus

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda nii jäätmeseadusest kui ka Kiili valla jäätmehoolduseeskirjast. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmete äravedu korraldada jäätmekäitlusluba omavate firmade kaudu. Jäätmed kogutakse vastavasse kinnisesse prügikonteinerisse. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Mõju keskkonnale suureneb jäätmeveo tõttu (müra, õhusaaste, koormus teele, vibratsioon), kuid eeldatavalt suhteliselt väikeste koguste tõttu ei osutu see oluliseks. Jäätmeveo korraldab jäätmevaldaja. Jäätmeid käsitletakse vastavalt jäätmehoolduseeskirjadele.

Võtta aluseks jäätmeseaduse § 71 lg 2 p 7 (Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskiri sätestab korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded) ja Kiili valla jäätmehoolduseeskirja § 38-41.

4.3. Tänavavõrk ja liikluskorraldus

Liikluskorraldus on lahendatud vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad” nõuetele, kehtiv alates 04.04.2016.a. Planeeritud kinnistutele juurdepääsud on tagatud Vareti-Sillaotsa tee T5 kaudu.

Kinnistute positsiooninumbriga 2 ja 3 täpne parkimiskorralduse lahendus ja parkimiskohtade arv antakse peale detailplaneeringu kehtestamist hoonete ehitusprojektides.

4.4. Tehnovõrgud

4.4.1. Veevarustus ja kanalisatsioon

4.4.1.1 Veevarustus

Kinnistu positsiooninumbriga 2 veevarustus on lahendatud planeeritava puurkaevuga hooldusalaga 10m.

Kinnistu positsiooninumbriga 3 veevarustus on lahendatud planeeritava puurkaevuga hooldusalaga 10m.

Kinnistu positsiooninumbriga 4 veevarustus on lahendatud olemasoleva puurkaevuga hooldusalaga 10m.

Paekna tee 2 kinnistu, Paekna küla, Kiili vald, Harjumaa. Versioon: V02. 20.09.2023.a. Milesson Projekt OÜ reg. nr. 11428623 Detaliplaneering töö nr 01-23DP Arhitekt ja pädev isik Mihkel Leinsaar - 6 / 11-

Paekna külas Paekna tee 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

4.4.1.2 Reovee kanalisatsioon

Kinnistu positsiooninumbriga 2 reoveekanalisatsioon on lahendatud planeeritava kogumismahutiga või mitme kogumismahutiga.

Kinnistu positsiooninumbriga 3 reoveekanalisatsioon on lahendatud planeeritava kogumismahutiga või mitme kogumismahutiga.

Kinnistute positsiooninumbriga 2 ja 3 kogumismahutite täpne lahendus antakse hoonete ehitusprojektides.

Kinnistute positsiooninumbriga 2 ja 3 täpseid reoveekanalisatsiooni vooluhulki ööpäevas detailplaneeringu staadiumis veel ei teata.

4.4.1.3. Sademevee kanalisatsioon ja drenaaž

Sademeveed immutatakse pinnasesse. Osaliselt säilivad ka olemasolevad kuivenduskraavid. Osaliselt asendatakse olemasolevad kuivenduskraavid drenaažitorustikuga.

Kinnistul positsiooninumbriga 2 on rajatud olemasolev tiik.

Täpne kuivendukraavide ja drenaažitorustiku lahendus antakse peale detailplaneeringut ehitusprojektides.

4.4.1.4. Maaparandussüsteemi torustik

Kinnistul positsiooninumbriga 1 asuv olemasolev maaparandussüsteemi torustik säilitatakse.

4.4.2. Elektrivarustus

Kinnistute positsiooninumbriga 2 ja 3 elektrivarustus tagatakse rajatavatest elektrikilpidest Vareti-Sillaotsa tee T5 läheduses.

Kinnistul positsiooninumbriga 4 on olemasolev elektrivarustus.

4.4.3. Sidevarustus

Planeeritaval maa-alal puudub sidekaabli kaudu sidevarustus.

4.4.4. Päikesepaneelid

Planeeritud kinnistutele paigaldatakse vajadusel päikesepaneelid hoonete katustele või seintele. Päikesepaneele on lubatud paigaldada ka maapinnale.

Paekna tee 2 kinnistu, Paekna küla, Kiili vald, Harjumaa. Versioon: V02. 20.09.2023.a. Milesson Projekt OÜ reg. nr. 11428623 Detaliplaneering töö nr 01-23DP Arhitekt ja pädev isik Mihkel Leinsaar - 7 / 11-

Paekna külas Paekna tee 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

4.5. Tuleohutus

Detailplaneering käsitleb Paekna külas Paekna tee 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu planeeritavat maa-ala. Käesolevale detailplaneeringule ei ole koostatud tuleohutusuuringuid.

Detailplaneeringu tuleohutus osa koostamisel on arvesse võetud järgmised normdokumendid: - Siseministri 03.detsember 2018.a. määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. - Eesti Standard EVS 812-7:2018 “Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”, kehtib alates 16.05.2018.a. - EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”, kehtiv alates 03.10.2017.a. - Riigikogu „Tuleohutuse seadus“, redaktsiooni jõustumise kuupäev 18.01.2016.a.

Projektlahendus ei sisalda kõrvalekaldeid normdokumentidest ega nende üksikutest nõuetest. Paekna tee 2 kinnistu muutub planeeringuga tiheasustusega alaks.

Tuletõrjevesi saadakse olemasolevast tuletõrjevee veevõtukohast, mis asub Paekna tee 4 kinnistul Paekna tee 2 kinnistust üle tee ~15m kaugusel. Vajalik veehulk on 10l/s 3 tunni jooksul. Olemasolev tuletõrje veevõtukoht tagab vajaliku veekoguse.

Detailplaneerimisprojektis on krundile kantud hoonestusala, mis arvestab tulekaitsenorme:

 krundi piire ümbritseb vähemalt 4m laiune hoonestuskeeluala.  tuletõrjetehnika juurdepääs hoonetele on tagatud.  planeeritavate hoonete lubatud maksimaalne kõrgus on 12m.  hoonete maksimaalne korruselisus on 3.  planeeritavad hooned kuuluvad tuleohutusklassi TP3 või TP2.

4.6. Erinõuded