Viru-Nigula vallavolikogu …..
otsuse nr …… LISA nr 3
Elamupiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) eelhindamine
1. Ülevaade kavandatavast tegevusest
1.1. Tegevuse kohustus, eesmärk ja vajadus
Planeeringu koostamise nõue tuleneb planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 1 punktist 1 - üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Kehtiva üldplaneeringu järgi on Elamupiirkonna maaüksus (katastritunnus 34501:001:0015) mõeldud looduslikuks haljastuseks, kuid pole mõeldud elamuehitamiseks sobivate kruntide moodustamiseks. Tulenevalt eeltoodust on algatatav detailplaneering üldplaneeringut muutev, kuna teeb ettepaneku terve Elamupiirkonna katastriüksuse juhtotstarbe muutmiseks. Eesmärk on väikeelamute ala kavandamine.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Elamupiirkonna kinnistu jagamine elamumaa kruntideks, kruntidele hoonestusala määramine, ehitusõiguse määramine, vajalike rajatiste, tehnovõrkude, avalike teede asukoha määramine ning servituutide seadmine.
1.2. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Detailplaneeringu koostamise laiem eesmärk on Kunda linna juurde tekitada elamuehituseks sobilikke alasid. Kunda linnas ei ole soovijatele pakkuda taristuga elamukrunte, Elamupiirkonna detailplaneering loob võimalused peredele kodu rajamiseks.
Viru-Nigula vald soovib elamuarendusalana kasutusele võtta maatüki, mis asub juba väljakujunenud elamukvartali vahetus läheduses ning moodustaks koos juba 2005. aastal kehtestatud Toolse tee elamupiirkonna II osa detailplaneeringuga ühtse terviku. Maaüksus paikneb hästi ligipääsetavas kohas, tulevastele kruntidele on olemas juurdepääsutee Astangu tänavalt (katastriüksuse alusel Toolse tee, katastriüksuse tunnus 34501:001:0023, edaspidi kasutame Astangu tn), ka on maaüksuse sihtotstarve elamumaa.
1.3. Planeerimisdokumendi elluviimise aeg
PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse
alus, samas on mõiste „lähiaastad“ määratlemata. Planeeringu elluviimise aeg määratakse lähteülesandes (LS).
2. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele planeerimisdokumentidele
Viru-Nigula valla arengukava 2022-2030 peatükis „Viru-Nigula valla arendamise mudel“ ühe lähiaastate tegevussuunana on eesmärkidena välja toodud elamufondi parendamine, kolehoonete lammutamine ning valla elamufondi kriitiline analüüs ja selle tulemustest lähtuv poliitika kujundamine. 29.12.2022 otsusega nr 72 vallavolikogu poolt vastu võetud, kuid tänaseks veel kehtestamata Viru-Nigula valla üldplaneeringus on öeldud: Elamualade planeerimisel tuleb neile tagada hästi toimiv juurdepääs, sotsiaalne taristu ja tehnovõrkudega varustatus. Arendamine peab toimuma võimalikult tervikliku, põhjalikult läbikaalutud ruumilise visiooni ja terviklahenduse alusel. Elamupiirkondade väljaarendamisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele vajaliku sotsiaalse taristu osade, ühistranspordi võimaluste, avaliku ruumi ja kohalike keskuste arenguga. Elamupiirkonna detailplaneeringu puhul on eelnevad tingimused täidetud.
2.1. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+
Maakasutuselt ja visioonilt vastab detailplaneering Lääne-Viru maakonnaplaneeringule. Planeeringuala kattub Kunda linnalise asustuse alaga. Lääne-Viru maakonnaplaneering sätestab, et linnalise asutusega ala arendamisel ja planeerimisel tuleb tagada selle ala ruumiline ja funktsionaalne terviklikkus ning mitmekesisus, asustuse suunamine peab lähtuma eelkõige tihendamise printsiibist, millega eelistatakse tühjana seisvate ning alakasutatud maa-alade ja hoonete taaskasutusele võtmist.
2. Detailplaneering on Viru-Nigula valla üldplaneeringut (kehtestatud Kunda Linnavolikogu 21.06.2001 määrusega nr 20, üle vaadatud ja muudetud Kunda Linnavolikogu 11.01.2010 a. otsusega nr 2) muutev. Loodusliku haljastuse juhtotstarbega maa soovitakse muuta elamumaa juhtotstarbega maaks.
2.3. Detailplaneering ei jää rohevõrgustiku- ega miljööväärtuslikule alale.
Nii kehtiva kui ka koostatava valla üldplaneeringu järgi ei jää kavandatav ala rohevõrgustiku- ega miljööväärtuslikule alale. Ala jääb välja nii Toolse looduskaitsealalt kui ranna või kalda piiranguvööndist.
2.4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele
Detailplaneering ei ole vastuolus teiste õigusaktidega.
2.5. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse
KSH keskseks eesmärgiks on nimetatud strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates. Lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ei oma planeerimisdokument olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.
2.6. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete üle võtmisel
Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument olulist tähtsust Euroopa Liidu
keskkonnaalaste õigusaktide nõuete üle võtmisel.
3. Olemasoleva olukorra kirjeldus
Planeeritava ala suurus on 14 674 m2 ja see paikneb Kunda linnas, vahetult Toolse tee elamupiirkonnast (Toolse tee, Astangu tn piirkond) lõunas, hõlmates elamumaa sihtotstarbega Elamupiirkonna kinnistut (34501:001:0015). Kinnistul ei paikne ühtegi hoonet. Juurdepääs kinnistule on võimalik Astangu tänavalt.
4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Planeeringualal ei asu maardlaid, maaparandussüsteeme, läheduses ei asu ohtlikke ettevõtteid. Lähimad ohtlikud ettevõtted on AS Estonian Cell (mõjuala kaugus ca 2,2 km, käitise tegevusala vesinikperoksiid) ja Wibax Tank AS Kunda Terminal (mõjuala kaugus ca 2,5 km, kemikaal naatriumhüdroksiidi lahus).
Piirkonnas asub kõrghaljastus, mis aga metsaseaduse mõistes (metsaseadus § 3 lõige 3) ei kvalifitseeru metsamaaks, kuna kinnistu sihtotstarve on elamumaa. Kõrghaljastuse moodustab võsastunud väheväärtuslik segamets ja puistu, mis koosneb kuni 10-12 m kõrgustest kuuskedest, leppadest ja kaskedest. Elamurajooni väljaehitamiseks tuleb teostada kõrghaljastuse lageraie, kuid kuna tegemist ei ole metsamaaga, puudub vajadus esitada Keskkonnaametile metsateatis. Väheväärtusliku segametsa ja puistu raie ja selle asendamine elamuid ümbritseva haljastusega, ei põhjusta olulist keskkonnamõju. Hoonete ümbruse haljastus nähakse ette projekteerimisstaadiumis.
4.1. Geoloogia ja hüdrogeoloogia
Suurema osa Lääne-Viru maakonnast hõlmab Põhja-Eesti lavamaa koos Pandivere kõrgustikuga. Põhjast piirab lavamaad paekallas ehk pankrannik, mis maakonnas paljandub järsu astanguna just Kunda juures. Geoloogilises läbilõikes eristuvad kolm kivimite ja setete kompleksi. Aluskorra kivimiteks, mis paiknevad alates ca 150 meetri sügavusest, on kristalse aluskorra graniidid ja gneisid. Nende kohal lasuvad aluspõhjakivimid nagu liivad, savi, lubjakivid ja dolomiit. Kõige kõrgemal, lubjakividel, lasuvad pinnakatte setted, mille paksus on keskmiselt 2-10 meetrit. Reljeefist tingituna ühinevad Kundas Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi veehorisondi põhjaveed üheks põhjavee kompleksiks. Pinnasevee ehk ülemise kihi põhjavee sügavus on planeeringuala piirkonnas erinev, ulatudes 0,5 kuni 4,0 meetrini. Kõige kõrgem on ta klindieelsel madalikul ja sügavaim rannavallidel. Ehitusgeoloogilised tingimused on linnasiseselt erinevad, kõikudes halbadest (ülemine ja alumine klindiastang) kuni headeni (lubjakivikülvik).
Käesolev elamuala paikneb klindi peal ehk tipus. Pinnakatte paksus detailplaneeringu alal küünib 2,5 – 3 meetrini ja koosneb fluvioglatsiaalsetest liivadest kruusadest. Pinnakatte alla jäävad Alam-Kambriumi liivakivid savi vahekihtidega. Ehitusgeoloogilised ehk ehitustingimused on planeeritavas elamupiirkonnas suhteliselt head, kuid hoonete projekteerimisele peavad siiski alati eelnema ehitusgeoloogilised uuringud.
Planeeringuala asub tervikuna nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.
4.2. Taimestik ja loomastik
Planeeringualal on valdavalt tegemist kõrghaljastusega kaetud alaga, mis aga eelnevalt osas 4 kirjeldatud põhjusel ei kvalifitseeru metsamaaks ning selle raie ei põhjusta olulist keskkonnamõju. Planeeringuala asub väljaehitatud elamupiirkonna vahetus läheduses, ala ei ole maa-ameti kaardirakenduseandmetel pesitsuspaigaks kaitsealustele linnu- ja loomaliikidele.
4.3. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustik
Planeeringualale ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid, hoiualasid, püsielupaiku, kaitstavate liikide elupaiku ega kaitstavate looduse üksikobjekte. Lähim Natura ala, Toolse looduskaitseala (Natura 2000 linnuala ja Natura 2000 loodusala) asub ligikaudu 100 m põhja suunas ning ligikaudu 20 m lääne suunas paikneb III kat kaitsealuste taimede asuala. Elamupiirkonna mõju mõlemale alale võib lugeda ebaoluliseks.
4.4. Muinsuskaitse ja pärandkultuuri objektid
Detailplaneeringu alal ja lähiümbruses ei ole teadaolevatel andmetel muinsuskaitse ega pärandkultuuri objekte.
4.5. Jääkreostus
Detailplaneeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada ka olulist pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud edasisele ehitustegevusele.
5. Kavandatava tegevusega kaasnev mõju
Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, mistõttu tuleb PlanS §142 lõike 6 kohaselt anda eelhinnang ning kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) koostamise vajalikkust detailplaneeringule, samuti keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktidest 1 ja 3 tulenevalt tuleb keskkonnamõju strateegilist hindamist kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui KeHJS § 33 lõikes 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi ja kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktides 1 või 3 sätestatud juhul. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 nimekirja kohaselt.
Arvestades planeeringuala paiknemist, piirkonna keskkonnatingimusi ja kavandatavaid tegevusi ning lähtudes KeHJS § 33 toodud kriteeriumidest, sealhulgas lõiked 2, 3 ja 5, hinnatakse mõju järgnevate kriteeriumide alusel.
5.1. Maakasutuslikud mõjud
Vastavalt kehtivale üldplaneeringule on planeeringuga hõlmatud maakasutuse juhtotstarve looduslik haljastuse maa, kuid uue vastu võetud üldplaneeringu ja maaüksuse sihtotstarbe järgi on tegemist elamumaaga. Arvestades asjaolu, et elamupiirkonnast lõunasse jääb Riigimetsa Majandamise Keskuse hallatav riigimaa (Kunda metskond) ning põhja poole juba välja ehitatud Toolse elamupiirkond, ei oma tegevus maakasutuslikust seisukohast olulist mõju.
5.2. Maastik
Tegemist on tasase maa-alaga, suurim kõrguste vahe on ligikaudu 1 m (39,5-40,5 m abs kõrgus), mis on suuremas osas kaetud kõrghaljastusega, mis aga eelnevalt kirjeldatud põhjustele (osa 4 ja 4.2) metsaks ei kvalifitseeru. Kinnistul ei paikne tänase seisuga ühtegi elamut ega muud hoonet. Tulenevalt tegevuse iseloomust ja asukohast, olulist mõju maastikule ei esine. Leevendava meetmena tuleb olemasoleva ja likvideeritava kõrghaljastuse asemel näha elamute ümbrusse ette uushaljastus, mida tuleb käsitleda koos ehitus- või eraldi haljastusprojektiga.
5.3. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele
Planeeringu alale ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid, hoiualasid, püsielupaikasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega kaitstavaid looduse üksikobjekte. Lähim III kategooria kaitsealuste taimede ala asub ligikaudu 20 m planeeritavast Elamupiirkonnast läänes; lähim Natura 2000 ala, Toolse linnuala, jääb ligikaudu 100 m kaugusele põhja poole, planeeritava elamupiirkonna ja Toolse looduskaitseala vahele jääb veel juba välja ehitatud Toolse elamupiirkond. Uue planeeritava elamupiirkonna mõju nimetatud kaitse- ja/või loodusaladele võib lugeda ebaoluliseks.
5.4. Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele, mõju veekogule
Mõju pinnasele avaldub peamiselt ehitusalustele aladele ja on lokaalne. Ehitiste rajamisel ja edasisel kasutamisel ei toimu eeldatavalt saasteainete heidet põhjavette. Ehitustegevuse käigus on veevõtt ja reoveeteke eeldatavalt minimaalsed, mis kaasnevad peamiselt olmetegevusega.
Mõju pinna- ja põhjaveele võib avalduda avariiolukorras. Suuri õnnetusi ja avariisid eeldada ei ole.
Elamupiirkonna planeeritud ühisveevarustus ja -kanalisatsioon ühendatakse Kunda linna, OÜ Kunda Vesi poolt opereeritavasse vee- ja kanalisatsioonivõrku – valmidus selleks on olemas Astangu tn ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike näol olemas. Ehitusaegse ja edasise tegevusega ei kaasne olulist mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele ega veevarustusele.
5.5. Mõju veerežiimile
Oluline negatiivne mõju veerežiimile puudub. Ka hoonete rajamine ei mõjuta oluliselt ala veerežiimi, minimaalne ehitusaegne mõju on lokaalne.
5.6. Mõju mullastikule
Kavandatava tegevuse mõju mullastikule jääb ehitustegevusega kaasnevale alale. Tulenevalt
tegevuse iseloomust olulist negatiivset mõju ei kaasne.
5.7. Mõju temperatuurile, sademetele, tuulele
Tulenevalt tegevuse iseloomust igasugune mõju kliimateguritele puudub. Hoonete kütmine nähakse ette elektri- ja õhk-vesi soojuspumba baasil. Tahke kütusega köetakse vaid kaminaid, kuid tegemist ei ole põhikütteallikaga ning mõju on väheoluline.
5.8. Valgus, soojus, kiirgus, lõhn
Lähtuvalt tegevuse iseloomust valguse, soojuse, lõhna ja kiirguse reostust kavandatava tegevusega ei kaasne.
5.9. Taristu rajamisega kaasnevad mõjud
Juurdepääs elamupiirkonnale on Astangu tänavalt. Taristu rajamisega olulist mõju ei kaasne.
5.10. Ehituskeeluvööndi vähendamisega kaasnevad mõjud
Planeeritava tegevuse elluviimiseks ei ole vaja vähendada ranna või kalda ehituskeeluvööndit.
5.11. Müra ja vibratsioon
Olulist mürahäiringut ja vibratsiooni ei kaasne. Vähesel määral ja lühiajaliselt võib avaldada mõju ehitusaegne müra.
5.12. Mõju välisõhu kvaliteedile
Tulenevalt tegevuse iseloomust ei kaasne olulist mõju välisõhu kvaliteedile. Välisõhu saasteluba vajavaid tegevusi detailplaneeringuga ei kavandata.
5.13. Jäätme- ja energiamahukus, loodusvarade kasutus
Kavandatava tegevuse käigus tekib jäätmeid, kuid mitte olulises koguses. Jäätmeteke on seotud peamiselt ehitustegevusega ning hiljem olmetegevuses tekkivate jäätmetega. Seadusekohase jäätmekäitluse korral on mõju minimaalne. Ehitusprojekti käigus täpsustakse jäätmete, sealhulgas mittekasutatava väljakaevatud pinnase koguseid ja käitlusviisi.
Hoonete rajamine ja edasine kasutus ei eelda olulist loodusvarade kasutust ning ei ole ülemäära energia- ega jäätmemahukas. Ühisveevärgi veetarbimine elamutele moodustab kokku kuni 2,5 m3/d (ööp), 75 m3/kuus. Tegevuse iseloomust lähtudes ei ole näha olulise keskkonnamõju kaasnemist.
5.14. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Keskkonna- või terviseohtlike avariiolukordade esinemine on nõuetekohase tegevuse korral
vähetõenäoline. Kavandatav tegevus ei ole oma iseloomult ohtlik, sh kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlike ainete transporti ega hoiustamist. Lekete tuvastamisel või avariide korral tuleb reostus koheselt likvideerida vastavalt kehtivatele nõuetele.
5.15. Sotsiaal-majanduslikud mõjud
Elukeskkonna kvaliteet moodustub mitmetest teguritest, mille olulisus iga inimese jaoks sõltub isiklikest väärtushinnangutest. Teguritena võib välja tuua ligipääsu rohealadele, piirkonna erinäolisust elustiilide seisukohalt või heakorda. Tegemist on väljakujunenud
elamupiirkonna laiendusega. Planeeritava tegevusega eeldatavalt elanikkonnale negatiivset mõju ei avaldu. Kuna tegemist on olemasoleva elamualaga, siis tuleb planeeringuga tagada, et roheala osakaal ega ligipääs rohealale ei väheneks.
5.16. Ruumiline mõju
Oluline ruumiline mõju on vastavalt PlanS § 6 punktile 13 mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Kavandatava tegevusega lähtuvalt tegevuse iseloomust, olulist ruumilist mõju ei kaasne.
5.17. Kumulatiivsed mõjud
Kumulatiivsed mõjud on inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumisest tingitud mõjud,
mis võivad hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada
loodusressursside seisundi halvenemist. Eeldatavalt kumulatiivset mõju käesoleva tegevusega ei kaasne.
5.18. Piiriülene mõju
Piiriülene mõju puudub. Arendaja kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest keskkonnamõju. Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju asustustele ning ei ole antud tegevusliigi kohta suuremastaabiline.
6. Asjaomaste isikute ja asutuste seisukohad
KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb enne otsuse tegemist küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt ja isikutelt.
Seisukohta KSH algatamata jätmise kohta küsime Keskkonnaametilt. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik PlanSe § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.
Arvamust detailplaneeringu lähteseisukohtadele küsime Päästeametilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt ning Terviseametilt.
7. Hindamistulemuste kokkuvõte
7.1. Strateegilise planeerimisdokumendi nimetus ja eesmärk
Nimi: Elamupiirkonna detailplaneeringu koostamine
Eesmärk: muudetakse Viru-Nigula vallas, Kunda linnas, ca 1,4 ha suurusel Elamupiirkonna kinnistul üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet.
Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja nimi ja kontaktandmed
Detailplaneeringu koostamise algataja on Viru-Nigula Vallavolikogu, kehtestaja Viru-Nigula Vallavolikogu, korraldaja Viru-Nigula Vallavalitsus (mõlema aadress Kasemäe tn 19, Kunda linn, Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa). Koostaja ei ole KSH eelhinnangu koostamise hetkel teada.
7.2. Teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega esinev vastuolu või vastuolu puudumine
Detailplaneeringuga on kavas muuta kehtivat Kunda linna üldplaneeringut.
7.3. Dokumendi rakendumisel avalduva keskkonnamõju olulisus või põhjendus, miks mõju ei ole oluline
Kavandatud tegevus ei avaldada olulist keskkonnamõju ega põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, kuivõrd tegu on osaliselt juba varem väljakujunenud elamupiirkonnaga. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks potentsiaalselt keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju.
Piirkonnas asub kõrghaljastus, mis aga metsaseaduse mõistes (metsaseadus § 3 lõige 3 ei kvalifitseeru metsamaaks, kuna kinnistu sihtotstarve on elamumaa. Kõrghaljastuse moodustab võsastunud väheväärtuslik segamets ja puistu, mis koosneb kuni 10-12 m kõrgustest kuuskedest, leppadest ja kaskedest. Elamurajooni väljaehitamiseks tuleb teostada nimetatud kõrghaljastuse lageraie, kuid kuna tegemist ei ole metsamaaga, puudub vajadus esitada Keskkonnaametile metsateatis. Väheväärtusliku segametsa ja puistu raie ja selle asendamine elamuid ümbritseva haljastusega, ei põhjusta olulist keskkonnamõju. Hoonete ümbruse uushaljastus nähakse ette projekteerimisstaadiumis.
Tegevusega kaasnevad võimalikud väheolulised keskkonnamõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide
nõudeid. Planeeringus kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist lähtuvalt tegevuse iseloomust.
Kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara, sest planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, õhusaaste ega müratasemete suurenemist. Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, samuti ei kaasne olulist mõju veekeskkonnale. Kavandatav tegevus ei põhjusta kumulatiivset ega piiriülest mõju.
Lähtudes eeltoodust ning kui detailplaneeringu koostamisel arvestatakse keskkonnakaitsealaseid õigusakte, norme ja üldplaneeringu nõudeid, ei ole keskkonnamõju strateegiline hindamine vajalik ning planeeringuga kavandatud tegevustega ei kaasne olulist keskkonnamõju.
7.4. Õigusaktidega vastuolu esinemine või puudumine
Õigusaktidega ei esine vastuolusid.
7.5. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega tutvumise aeg ja koht
Eelneval kokkuleppel tööpäevadel tööajal Viru-Nigula vallavalitsuses (Kasemäe tn 19, Kunda linn, Viru-Nigula vald, telefon 325 5960 ja valla kodulehel https://viru-nigula.ee/.
Eelhinnangu koostas Viru-Nigula valla ehitusspetsialist Sven Otsmaa