FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS

Harku Vallavalitsus

Kallaste tn 12

Tabasalu alevik

76901, Harju maakond,

75014132

15.05.2026 nr 11.3-1/26/2533

FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS

Riigi Tugiteenuste Keskus teeb finantskorrektsiooni otsuse Harku Vallavalitsuse(edaspidi toetuse

saaja)projektile nr 2021-2027.4.09.24-0075 „Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi

parandamine Harku vallas“.

Finantskorrektsiooni põhjuseks on projektiga seotud riigihankes nr 287612 „Harku

Vallavalitsuse 2 sõiduauto täisteenusrent“ esinenud rikkumised.

 Rikkumine I. Samalaadsete asjade ostud on jaotatud üksikhangeteks ja nende eeldatavad

maksumused jäetud nõuetekohaselt summeerimata. Sellega on rikutud riigihangete

seaduse § 28 lg 1 ja 2.

 Rikkumine II. Korraldatud on lihthange, kuid hanke maksumus ületab avatud menetluse

piirmäära ning sellega on rikutud riigihangete seaduse § 23 lg 2 p 1, § 24 lg 1 p 2 ja § 14

lg 2 p 1.

Rakendusüksus otsustab:

1. kohaldada rikkumisele 10% finantskorrektsiooni määra;

2. vähendada projekti abikõlblikke kulusid ja eelarvet 213,34 euro võrra, millest toetus

moodustab 170,67 eurot ja omafinantseering 42,67 eurot;

3. edaspidi vähendada riigihankega nr 287612 seotud abikõlblikke kulusid samuti 10% võrra,

mille võrra väheneb ka projekti eelarve;

4. muuta projekti taotluse osalise rahuldamise otsuse punkti 2 järgmiselt: „2. Projekti abikõlblike

kulude kogumaksumus on 278 671,66 eurot, millest toetuse määr on kuni 80% projekti

toetatavatest kuludest ja maksimaalne suurus 222 937,33 eurot ja omafinantseering on

minimaalselt 20% summas 55 734,33 eurot.“

Otsus koosneb järgmistest osadest: õiguslikud alused, asjaolud ja selgitused,

finantskorrektsiooni põhjendused, korrektsioonimäär, rikkumise summa ja eelarve vähendamine,

ärakuulamine, vaidlustamine

ÕIGUSLIKUD ALUSED

- perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse (edaspidi ÜSS) § 28;

- Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 p 2, § 35 lg 1, § 36;

- Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ÜM2014) § 22 lg 3 p 2 ja lg 4 ning § 228;

- sotsiaalkaitseministri 21.12.2023 määruse nr 74 „Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi

parandamine kohalikul tasandil“ (edaspidi meetme määrus) § 25;

- Riigi Tugiteenuste Keskuse (eelnevalt ja edaspidi RTK või rakendusüksus) 15.07.2024 toetuse

taotluse osalise rahuldamise otsus nr 11.4-34/24/756 (edaspidi taotluse rahuldamise otsus või

TRO) punkt 13;

- riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 28 lg 1 ja lg 2, § 23 lg 2 p 1, § 24 lg 1 p 2 ning § 14 lg 2 p

1 ja § 3.

ASJAOLUD JA SELGITUSED

1. Harku Vallavalitsus (eelnevalt ja edaspidi toetuse saaja või hankija) korraldas projekti nr 2021-

2027.4.09.24-0075 „Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine Harku vallas“

(eelnevalt ja edaspidi projekt) raames riigihangete registris (edaspidi RHR) lihthanke „Harku

Vallavalitsuse 2 sõiduauto täisteenusrent“ viitenumbriga 287612, hanketeade avaldati

27.11.2024 ja selle eeldatavaks maksumuseks oli 30 000 eurot.

2. Hange oli jaotatud osadeks: osa I M1 pistikhübriidmootoriga sõiduk (ühe M1

pistikhübriidmootoriga sõiduauto täisteenusrent 15 kuuks)eeldatava maksumusega 10 000

eurot ning osa II Invasõiduk (ühe invasõiduki täisteenuse rent 17 kuuks)eeldatava

maksumusega 17 000 eurot.

3. Hanke juurde oli registreerunud viis ettevõtet, määratud tähtajaks (10.02.2025) esitasid

pakkumuse kaks ettevõtet. Majanduslikult soodsamaks tunnistati MOBIRE EESTI AS

(10814092) pakkumus käibemaksuta maksumuses järgmiselt: hanke osa I - 11 550 eurot ja

hanke osa II - 27 192,35 eurot. Eduka pakkujaga sõlmiti 31.12.2024 hankelepingud nr 5-9/4/25

käibemaksuta maksumuses 11 500 eurot ja nr 5-9/5/25 käibemaksuta maksumuses 27 188,95

eurot.

4. Toetuse saaja on tänaseks (26.03.2026) esitanud rakendusüksusele projekti tegevuse 12

„Kvaliteetse teenuse pakkumiseks kohandatud auto ja invabussi kasutusrenti võtmine (sh ka

FleetComplete teenus)“ raames kuludokumendid (edaspidi ka KD) nr 18-22, mille abikõlblik

maksumus on 2133,35 eurot.

Rikkumine I. Samalaadsete asjade ostud on jaotatud üksikhangeteks ja nende eeldatavad

maksumused jäetud nõuetekohaselt summeerimata ning sellega on rikutud riigihangete

seaduse § 28 lõiget 1 ja 2.

5. Riigihangete registri (edaspidi RHR või register) andmetel on Harku Vallavalitsus lisaks

punktides 1–4 kirjeldatud hankele viinud Harku Vallavalitsuse viie sõiduauto täisteenusrendi

ostmiseks läbi ka riigihanke nr 276833 (edaspidi RH 276833). Hanketeade avaldati RHR-s

15.04.2024, pakkumuste esitamise tähtaeg oli 09.05.2024 ja hange korraldati avatud

hankemenetlusena. Edukalt pakkujalt Hansarent OÜ osteti nelja mahtuniversaalsõiduki ja ühe

pikap doublecab maasturi rentimist viieks aastaks. Hankelepingute maksumus riigihangete

registri andmetel kokku 170 944,20 eurot käibemaksuta summas.

6. Punktides 1-5 toodu põhjal oleks toetuse saaja pidanud kirjeldatud kahte hanget käsitlema ühe

üksikhankena ja õige menetlusliigi valimiseks nende eeldatavad maksumused summeerima.

Tegemist on samaväärsete ja samalaadsete asjade ostmisega. Kuna summeerimise tulemusena

oleks lähtuvalt RHS § 14 lõikest 1 lihthanke piirmäär ületatud, on projektiga seotud RH

287612 läbiviimisel valitud ebaõige menetlusliik.

7. Hankekontrolli käigus palus rakendusüksus toetuse saajal selgitada, miks ei ole RH 276833 ja

RH 287612 puhul sama liiki asjade (sõiduautode täisteenusrent) eeldatavaid maksumusi

summeeritud ja sellest tulenevalt on RH 287612 läbi viidud lihthankemenetlusena.

Rakendusüksus viitas toetuse saajale, et kuna mõlema hanked on välja kuulutatud ja lepingud

on sõlmitud riigihangete registri andmetel 2024. aasta jooksul, oleks pidanud hankemenetluse

liigi (kas lihthange või avatud hange) otsustamisel lähtuma kahe hanke summeeritud

maksumusest (170 944,20+27 000) ja kasutama ka viimase, 2024. aasta lõpus läbi viidud hanke

nr 287612 puhul avatud menetlust. Toetuse saaja selgitas 18.06.2025, et esimese hankega (RH

276833) soetati sõidukid Harku Vallavalitsuse töötajatele tööülesannete täitmiseks. Teise

hankega (RH 287612) soetati sõidukid isikuhooldusteenuse projekti töötajate jaoks

isikuhooldusteenuse kvaliteetseks pakkumiseks. Hankija hinnangul ei ole tegemist sama

eesmärgi saavutamiseks ja funktsionaalselt koostoimivate asjadega.

8. 19.06.2025 saadetud päringus viitas rakendusüksus asjaolule, et tegemist on autode

täisteenusrendi ostmisega ning see, milliseks otstarbeks sõidukit kasutatakse, ei ole piisav

põhjus, et kahe hanke summeerimist vältida. Rakendusüksus palus esitada toetuse saajal

võimalikud vastuväited, argumendid ja selgitused olukorrale. Toetuse saaja selgitas

25.06.2025, et hankeid RH 276833 ja RH 287612 ei summeeritud, kuna hankes RH 287612

oli tegemist isikuhooldusprojekti raames läbiviidava, ajaliselt piiratud ning eraldiseisva

tegevusega, mis erines sisuliselt ja eesmärgilt tavapärase koduteenuse, mida mh tagatakse

hankes RH 276833 hangitud sõidukitega, igapäevasest toimimisest. Toetuse saaja hinnangul

ei olnud alust hangete RH 276833 ja RH 287612 eeldatavaid maksumusi summeerida, kuna:

8.1. Hanked teenivad erinevaid eesmärke – RH 276833 sõidukid on mõeldud vallavalitsuse üldiste tööülesannete täitmiseks,

– RH 287612 sõidukid on mõeldud isikuhooldusteenuse projektile.

8.2. Hanketegevused on ajaliselt ja sisuliselt eraldiseisvad

– projektipõhine tegevus on tähtajaline (15–17 kuud),

– RH 276833 lepingu kestus on 60 kuud.

8.3. Kasutajad ja sihtgrupid erinevad

– RH 276833 autosid kasutavad erinevad vallavalitsuse teenistujad, – RH 287612 sõidukeid kasutavad ainult projekti raames palgatud hooldustöötajad.

8.4. Üks RH 287612 sõidukitest on invakohandusega, mis toetuse saaja hinnangul muudab hanke

iseloomu.

9. Rakendusüksus leiab, et toetuse saaja põhjendused ei anna alust jätta summeerimata sama liiki

hangete eeldatavaid maksumusi. Selgitused ei ole piisavad järgmistel põhjustel:

9.1.Summeerimise aluseks on hanke ese, mitte kasutusotstarve. RHS § 28 lg 1 kohaldamisel

hinnatakse seda, mida hankija ostab, mitte seda, millisel otstarbel või millisel struktuuriüksusel

seda hiljem kasutatakse. Mõlema hanke esemeks on sõiduautode täisteenusrendi teenus, mis

on liigiliselt ja sisuliselt samalaadne. Erinevad kasutajad, sihtgrupid või tööülesanded ei

mõjuta hanke esemeks olevate asjade liiki.

9.2.Projektipõhised või ajaliselt piiratud tegevused ei vabasta summeerimiskohustusest. RHS

ei näe ette, et eraldiseisev projekt, täiendav rahastusallikas või tegevuse ajalisus võimaldaks

loobuda sama liiki hangete summeerimisest. Ka ajutise tegevuse jaoks hangitud samalaadsed

sõidukid tuleb käsitleda summeerimise kohustuse alla kuuluvana.

9.3.Lepingu kestuse erinevus ei ole õiguslikult oluline. Rendi pikkus (15–17 kuud vs 60 kuud)

ei muuda hanke esemeks olevaid sõidukeid liigiliselt erinevaks ega mõjuta vajadust

summeerida eeldatavaid maksumusi õige menetlusliigi määramisel.

9.4.Erilahendusega sõiduk ei muuda hanke üldist iseloomu. Ühe invakohandusega sõiduki

lisamine ei muuda ülejäänud sõidukite liigilist olemust ega anna alust eraldi riigihanke

korraldamiseks. Hankija saab vajadusel hankes määratleda eraldi osad, kuid hanke üldine ese

jääb samaks: täisteenusrendi sõidukid.

9.5.Hanked on samalaadsed ja toimuvad samal kalendriaastal. Kuna mõlemad hanked viidi

läbi 2024. aastal ning mõlema esemeks on sõiduautode täisteenusrent, oli toetuse saajal

kohustus lähtuda summeeritud eeldatavast maksumusest. Summeerimata jätmine tõi kaasa

vale menetlusliigi valiku ja seadusest tulenevate rangemate menetlusreeglite vältimise.

10. Rakendusüksus asub seisukohale, et mõlemad hanked olid sisuliselt sama liiki asjade ostmine

(sõiduautode täisteenusrent) ja toetuse saaja esitatud selgitused ei ole piisavad, et õigustada

kahe hanke eraldi käsitlemist ega vasta RHS § 28 eesmärgile ja sisule. Seega oleks pidanud

mõlema hanke (RH 276833 ja RH 287612) eeldatavad maksumused summeerima ja

piirmääradest lähtuvalt lihthanke asemel korraldama avatud hankemenetluse. Ostude

summeerimata jätmisega on toetuse saaja rikkunud RHS § 28 lõiget 1. Samuti on toetuse saaja

rikkunud RHS § 28 lõiget 2, kuna hanke osadeks jagamine (kahe eraldi hanke korraldamine)

tõi kaasa seadusest tulenevate rangemate menetlusreeglite (avatud menetlus) vältimise.

Rikkumine II. Korraldatud on lihthange, kuid tegelikult hanke maksumus ületab avatud

menetluse piirmäära ning sellega on rikutud riigihangete seaduse § 23 lg 2 p 1, § 24 lg 1 p 2

ja § 14 lg 2 p 1.

11. Toetuse saaja viis läbi lihthankemenetluse sõidukite täisteenusrendi tellimiseks (kaks osa:

pistikhübriid ja invasõiduk), kuigi hanke tegelik eeldatav maksumus (arvestades

hankedokumentides lubatud lepingu pikendamise ja väljaostmise võimalusi) ületas RHS § 14

lg 2 p 1 kohase 60 000 euro avatud menetluse piirmäära.

12. Vastavalt 27.11.2024 avaldatud hanketeatele oli hanke eeldatavaks maksumuseks 30 000

eurot. Hange oli jagatud kaheks osaks. Hanke osa I sisaldas ühe M1 pistikhübriidmootoriga

sõiduauto täisteenusrenti 15 kuuks eeldatava maksumusega 10 000 eurot ning hanke osa II ühe

invasõiduki täisteenuse renti 17 kuuks eeldatava maksumusega 17 000 eurot.

13. Hankedokumentide (lepinguprojekti p 10.7) kohaselt oli hankijal õigus pikendada sõidukite

rendiperioodi kuni 24 kuu võrra või osta sõiduk välja selle jääkmaksumusega. Sellest

tulenevalt tuleb eeldatav maksumus arvutada maksimaalselt võimaliku lepingu kestvuse ja

maksumuse alusel.

14. Arvutuste tulemusel ületas mõlema hankeosa eeldatav maksumus koos lepingus lubatud

pikendamise või väljaostmise võimalustega 60 000 euro piirmäära, sõltumata kahest

võimalikust metoodikast.

15. Meetod A (rendiperiood + võimaliku pikenduse kogukestus (24 kuud)): osa 1 (pistikhübriid):

30 0301 eurot, osa 2 (invasõiduk) 65 573,352 eurot, kokku 95 693,35 eurot.

16. Meetod B (rendiperiood + jääkmaksumus, RHS § 24 lg 1 p 2): osa 1: 40 809,023 eurot, osa 2:

49 413,954 eurot, kokku 90 222,97 eurot.

17. Seega eeldatav maksumus ületas avatud menetluse piirmäära mõlemal arvutusviisil. Sellest

järeldub, et hankija ei oleks tohtinud lihthankemenetluse tulemusel lepinguid sõlmida.

18. Toetuse saaja selgitas5, et eeldatav maksumus kujundati suulise turu-uuringu alusel enne hanke

väljakuulutamist, pärast pakkumuste laekumist selgus, et pikendamine või väljaostmine ei ole

rahaliselt otstarbekas ning hankija otsustas seetõttu piirata lepingu täitmist algselt planeeritud

perioodiga (15 ja 17 kuud) ning seetõttu peab hankija eeldatava maksumuse määramist õigeks

ja leiab, et lihthange oli lubatav.

19. Eeldatav maksumus määratakse enne hanke väljakuulutamist ning lähtudes hanke

dokumentides lubatud maksimumtingimustest. Hankelepingu projekti punkt 10.7 lubas

lepingu pikendamist kuni 24 kuu võrra või sõiduki väljaostmist jääkväärtusega.

Hankedokumentides sisalduv võimalus pikendada lepingut või osta sõiduk välja kohustab

hankijat eeldatavat maksumust arvutama maksimaalse võimaliku maksumuse järgi.

Hankeõiguse praktika ei luba eeldatava maksumuse arvestamisest välja jätta tingimusi, mis

võivad lepingut rahaliselt suurendada.

20. Pakkumuste avamisel oli hankijal kohustus tuvastada, et eeldatav maksumus ületab lihthanke

piirmäära. Ja kui pakkumuste maksumused viitavad selgelt sellele, et lepingu potentsiaalne

kogumaksumus koos pikenduse või väljaostmise võimalusega ületab avatud menetluse

piirmäära, peab hankija kas tunnistama menetluse kehtetuks või korraldama avatud hanke.

Toetuse saaja seda ei teinud ning sõlmis lepingud lihthankena.

21. RHS ei võimalda õigustada vääralt määratud eeldatavat maksumust sellega, et hankija hiljem

teatud võimalusi ei kasuta. Hankeõigus lähtub objektiivsest, mitte tagantjärele kohandatud

maksumusest. Eeldatav maksumus ei sõltu sellest, mida hankija hiljem otsustab, vaid sellest,

mida hankedokumendid võimaldavad.

22. Rakendusüksus asub seisukohale, et toetuse saaja on rikkunud RHS § 24 lg 1 punkti 2

(eeldatava maksumuse määramine) ja RHS § 14 lg 2 punkti 1 (piirmäärad) ja RHS § 3 punkte

1, 3 ja 5.

FINANTSKORREKTSIOONI PÕHJENDUSED

23. Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käsitletavate rikkumiste

asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

1 Osa nr I (pistikhübriid sõiduk) pakkumuse maksumus on 770,00 eurot kuus. Kuna lepingu p 10.7 võimaldab lepingut

pikendada 24 kuu võrra, on hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel vaja arvesse võtta esialgne lepingu

kestvus (15 kuud) ja lisaks veel ka lepingu pikendamise võimalus (24 kuud), seega 15 kuud+24 kuud= 39 kuud. 39

kuud x 770,00 eurot/kuus= 30 030 eurot on pistikhübriid sõiduki lepingu maksumus. 2 Osa nr II invasõiduki pakkumuse maksumus on 1599,35 eurot kuus. Kuna lepingu p 10.7 võimaldab lepingut

pikendada 24 kuu võrra, on hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel vaja arvesse võtta esialgne lepingu

kestvus (17 kuud) ja lisaks veel ka lepingu pikendamise võimalus (24 kuud), seega 17 kuud+24 kuud= 41 kuud. 41

kuud x1599,35 eurot/kuus= 65 573,35 eurot on ainuüksi invasõiduki lepingu maksumus. 3 Kui arvestada lepingu maksumust RHS § 24 lg 1 p 2 alusel (rendiperiood +jääkväärtus), tuleks osa I maksumuseks

15 kuud x 770,00 eurot/kuus=11 550 eur+29 259, 02 eurot (jääkmaksumus)= 40 809, 02 eurot. 4 Osa II puhul tuleks maksumuseks 17 kuud x 1599,35 eurot/kuus=27 188,95 eur+22 225 eurot (jääkmaksumus)= 49

413,95 eurot. 5 18.06.2025 ja 25.06.2025 esitatud selgituskirjas.

24. Meetme määruse § 21 lg 2 kohaselt peab toetuse saaja täitma ÜM2022 §-s 10 ja 11 sätestatut,

sh järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija RHS-i tähenduses (§ 11 lg 1). Harku

Vallavalitsus on avaliku sektori hankija RHS-i § 5 lg 2 p 2 tähenduses.

25. TRO punkti 10 kohaselt lähtub toetuse saaja toetuse kasutamisel ja riigihangete läbiviimisel

RHS-s sätestatust juhul, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. RHS mõistes hankijatele kehtivad

kõikide ostude puhul RHS §-s 3 toodud üldpõhimõtted. Kuna toetuse saaja on hankija RHS-i

tähenduses, siis tuleb ostude puhul täita RHS § 3 üldpõhimõtteid.

Põhjendused rikkumise I osas

26. RHS § 28 lõike 1 kohaselt võib hankija riigihanke osadeks jaotada ja osta asju ning tellida

teenuseid või ehitustöid eraldi, kui ta kohaldab iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele või

kontsessioonilepingu sõlmimisele kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega

hankelepingu sõlmimise või kontsessioonilepingu sõlmimise korda.

27. RHS § 28 lõike 2 kohaselt ei või hankija jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata

riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on

funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või

ehitustööd. Hankija võib jaotada riigihanke osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel

õigustatud. Seega keelab RHS § 28 lg 2 jaotada hanget õigusvastaselt osadeks.

28. Hanke õigusvastase osadeks jaotamisega on tegemist, kui hankija ei ole eeldatava maksumuse

määramisel summeerinud kokku kuuluvate lepingute maksumusi. Kokku kuuluvad need

hankelepingud, mis on RHS § 28 lg 2 kohaselt funktsionaalselt koostoimivad või sama

eesmärgi saavutamiseks vajalikud. Toodud määratluse kohaselt tuleb hankijal rakendatavate

menetlusreeglite väljaselgitamiseks otsustada, kas planeeritav hange on eraldiseisev

üksikhange 6 või selle osa. Kui hange on üksikhange, saab lähtuda selle konkreetse soetuse

eeldatavast maksumusest. Kui aga hanget võib pidada üksikhanke osaks, tuleb kohalduvate

nõuete väljaselgitamiseks osade eeldatavad maksumused liita.

29. Asjade puhul tuleb üksikhankena käsitleda selliste asjade ostmist, mis on samalaadsed, st

mõeldud samaks või samaseks otstarbeks7 ja seda tuleb alati hinnata. Antud juhul ostis toetuse

saaja projekti raames Harku Vallavalitsusele kahe sõiduauto täisteenusrenti (RH 287612).

Need tooted on olemuselt samalaadsed toetuse saaja RH 276833 käigus ostetud viie sõiduauto

täisteenusrendiga, st mõeldud samaks otstarbeks ja sama eesmärgi saavutamiseks. Seetõttu

leiab rakendusüksus, et RH 276833 ja RH 287612 raames tehtud soetuste puhul on tegemist

üksikhanke osadega, mille eeldatavad maksumused tulnuks summeerida ja summast lähtuvalt

valida õiguspärane menetluse liik.

30. Rakendusüksus hindas toetuse saaja selgitusi, miks hangete RH 276833 ja RH 287612

eeldatavaid maksumusi ei summeeritud. Toetuse saaja põhjendas eraldi hangete läbiviimist

erineva kasutusotstarbe, projektipõhisuse, kasutusperioodi, töötajate ja sihtgrupi erinevusega

ning ühe sõiduki invakohandusega. Rakendusüksuse hinnangul ei ole toetuse saaja selgitused

piisavad. Summeerimise aluseks on hanke ese, mitte sõidukite sisemine kasutus või

projektipõhine eesmärk. Mõlema hanke esemeks oli sõiduautode täisteenusrent, mis on

liigiliselt samalaadne teenus. Projektipõhisus, tegevuse ajalisus või lepingu kestus ei ole RHS

§ 28 kohaselt aluseks summeerimiskohustusest loobumiseks. Samal aastal tehtud sama liiki

ostud tuleb summeerida. Invakohandusega sõiduk ei muuda hanke üldist liiki ega vabasta

summeerimiskohustusest. Hangete eraldi korraldamise tulemusena valiti RH 287612 puhul

ebaõige menetlusliik, kuna summeeritud maksumus ületas lihthanke piirmäära.

6 Direktiivides ja kohtupraktikas kasutatakse ühe riigihanke määratlemiseks terminit „üksikhange“ 7 Direktiiv 2014/24, art 5 lg 9 ja põhjendus 19

31. Õiguspärase menetlusliigi valik sõltub seega hankelepingu eeldatavast maksumusest, milleks

on hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma8 (RHS § 23 lg 2 p 1). Kui

riigihanke eeldatava maksumuse arvestamine on RHSis sätestatust tulenevalt võimalik mitmel

meetodil ja nendest meetoditest vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke eeldatav maksumus

võrdne kas lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmääraga või ületaks vastavat piirmäära,

peab hankija arvestama riigihanke eeldatava maksumuse selle meetodi alusel (RHS § 23 lg 8).

Seega antud juhul tuleb eelistada nii projekti raames kui ka väljaspool seda ostetud autode

täisteenusrendi maksumuse summeerimist nende rahastamisallika põhisele arvestusele. Samuti

tuleb arvestada asjaolu, et mõlemad hanked viidi läbi samal (so 2024) eelarveaastal.

32. Kuna kahe sõiduauto täisteenusrendi ostmine oli kavandatud projekti eelarves ja taotluse

rahuldamise otsus9 saadi enne hanke 287612 korraldamist, pidi toetuse saajale olema selge, et

kahe sõiduauto täisteenusrendi ostmisel riigihanke piirmäär10 projekti abikõlblikkuse perioodi

jooksul ületatakse.

33. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja pidanuks lähtuvalt RHS §

28 lõikest 1 ja 2 ja § 14 lõike 2 punktist 1 projekti raames kahe sõiduauto täisteenusrendi

ostmisel läbi viima avatud hankemenetluse.

Põhjendused rikkumise II osas

34. Vastavalt RHS §-s 3 toodud üldpõhimõtetele on hankija kohustatud järgima riigihanke

korraldamisel muuhulgas järgmisi üldpõhimõtteid: tagama konkurentsi efektiivse

ärakasutamise, kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning sõlmima

hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel.

35. RHS § 23 lõike 2 punkti 1 kohaselt arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka

hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu

alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist.

36. Lähtuvalt RHS § 23 lg 2 punktist 1 tulenevatest nõuetest riigihanke eeldatava maksumuse

määramisel lasub hankijal hoolsuskohustus kõik oma tellitavad teenused läbi mõelda, võttes

sealjuures arvesse kõiki võimalikke tulevikus tellitavaid sama eesmärgi saavutamiseks

vajalikke teenuseid ja lähtuvalt sellest valida õige hankelepingu sõlmimise kord teenuste

tellimiseks. Toetuse saajale oli ette teada planeeritav eesmärk vajadus tellida sõiduautode

täisteenusrenti, mis on sama eesmärgi saavutamiseks vajalik teenus.

37. RHS § 24 lg 1 punkt 2 sätestab, kuidas määrata selliste asjade hankelepingu eeldatavat

maksumust, mille esemeks on asjade üürimine, rentimine või liisimine. Kui asjade üürimise,

rentimise või liisimisega seotud tähtajalise hankelepingu tähtaeg on pikem kui 12 kuud, tuleb

eeldatav kogumaksumus määrata koos intresside ja asja eeldatava jääkmaksumusega pärast

hankelepingu tähtaja lõppemist. Seega hanke eeldatav maksumus oleks tulnud arvestada

lähtudes RHS § 23 lg 1 punktist 2.

38. RHS § 23 lg 8 kohaselt ei või ühtegi riigihanke eeldatava maksumuse määramise aluse valikut

kasutada riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks. Kui riigihanke

eeldatava maksumuse arvestamine on RHS-i 1.peatükis sätestatust tulenevalt võimalik mitmel

meetodil ja nendest meetoditest vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke eeldatav maksumus

võrdne kas lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmääraga või ületaks vastavat piirmäära,

peab hankija arvestama riigihanke eeldatava maksumuse selle meetodi alusel.

8 Arvestades muu hulgas hankelepingu alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist 9 Taotluse rahuldamise otsus 15.07.2024 nr 11.4-34/24/756 10 Asjade ja teenuste riigihanke piirmäär on 60 000 eurot.

39. Antud juhul mõlemad maksumuse arvestamise meetodid (vt p 16 ja p 17) ületavad avatud

menetluse piirmäära.

40. Hankijal on kohustus tuvastada, kas pakkumuste maksumused viitavad sellele, et lepingu

potentsiaalne kogumaksumus koos pikenduse või väljaostmise võimalusega ületab avatud

menetluse piirmäära, ning vajadusel peab hankija kas tunnistama menetluse kehtetuks või

korraldama avatud hanke. Toetuse saaja seda ei teinud ning sõlmis lepingud lihthankena. Isegi,

kui hankija eksimus pole olnud tahtlik, ei muuda see asjaolu, et hanke läbiviimisel on lähtutud

ebaõigest hankelepingu sõlmimise korrast.

41. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei oleks tohtinud

riigihankes nr 287612 sõlmida hankelepinguid nr 5-9/4/25 ja nr 5-9/5/25 ja pidanuks lähtuvalt

RHS § 24 lõikest 1 punktist 2 ja § 14 lõike 2 punktist 1 tunnistama menetluse kehtetuks või

korraldama avatud hankemenetluse.

KORREKTSIOONIMÄÄR 10%

42. ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui

toetuse saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on

mõjutanud kulu abikõlblikkust. ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud

rikkumise korral ÜM2014 § 21 lõiget 11 ja §-e 22–229.

Rikkumise I korrektsioonimäär 10%

43. ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui

toetuse saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on

mõjutanud kulu abikõlblikkust. ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud

rikkumise korral ÜM2014 § 21 lõiget 11 ja §-e 22–229.

44. Rikkumise osas esinevad ÜM2014 § 22 lg 3 p-s 2 toodud asjaolud. Selle kohaselt rakendatakse

riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava, kuid riigihanke rahvusvahelisest piirmäärast

väiksema eeldatava kogumaksumusega hankelepingu korral hankelepingule 25-protsendilist

finantskorrektsiooni määra, kui riigihanke osadeks jaotamisel eraldi riigihangeteks on rikutud

riigihangete seaduse §-s 28 sätestatud tingimusi.

45. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib eelnimetatud juhul hankelepingule kohaldada 10-

protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui vähemalt hanketeade on avaldatud riigihangete registris.

46. ÜM2014 § 21 lg 11 punkt 4 sätestab, et kui §-des 22–22⁷ nimetatud rikkumise puhul esineb

rikkumist kergendav asjaolu ning rikkumise finantsmõju Euroopa Liidu eelarvele saab pidada

vähetõenäoliseks, kuid see ei ole välistatud, võib ettenähtud 10-protsendilisele

finantskorrektsiooni määrale erandina kohaldada 5- või 2-protsendilist määra. Seega peab

rakendusüksus eelkõige hindama, kas antud juhul esinevad sellised rikkumist kergendavad ja

finantsmõju vähendavad asjaolud, mille puhul oleks 10%-line finantskorrektsiooni määr

selgelt ebaproportsionaalne ning võimalik oleks kohaldada määrana 5% või 2%.

47. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/106013 (edaspidi ühissätete määrus)

artikli 103 lõike 1 koosmõjus ühissätete määruse selgituste punktiga 70 tuleb rakendusüksusel

finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel muu hulgas arvestada proportsionaalsuse

põhimõttega, mistõttu ei saa rakendusüksus rikkumisele kohaldada automaatselt ÜM2014s

vastavale rikkumise koosseisule ettenähtud konkreetset finantskorrektsiooni määra ilma, et

oleks eelnevalt analüüsinud, kas antud rikkumisel esineb võrreldes ÜM2014s kirjeldatud

rikkumise koosseisuga selliseid erisusi, mille puhul oleks põhjendatud üldisest ettenähtud

finantskorrektsiooni määrast väiksema finantskorrektsiooni kohaldamine.

48. Rakendusüksus on hinnanud käesoleva rikkumise asjaolusid üksikasjalikult ning on

seisukohal, et ei esine selliseid asjaolusid, mis eristaksid käesolevat rikkumist ÜM2014 § 22

lõikes 3 punktis 2 ja seda täiendavas lõikes 4 kirjeldatud samalaadsest rikkumisest, mistõttu ei

kohaldu ÜM2014 § 21 lg 11 punktis 4 toodud määrad ega muud 10%-st madalamad

finantskorrektsiooni määrad. Kui toetuse saaja oleks projekti raames sõiduautode

täisteenusrendi hankimisel järginud summeeritud maksumusest lähtuvat hankekorda ja

korraldanud mõlemad hanked (RH 276833 ja RH 287612) avatud hankemenetlusena,

osalenuks projektiga seotud hankes suuremal hulgal huvitatud isikuid ning hangitud

sõiduautode täisteenusrendi kogumaksumus võinuks kujuneda toetuse saaja jaoks

soodsamaks. Võttes arvesse, et sõiduautode täisteenusrendi pakkujaid on turul palju, tuleb

sellise võimaluse tõenäosust pidada arvestatavaks. Lisaks on levinud ärimudeli ja turuloogika

järgi tavapärane, et suuremas koguses tellimustele rakendatakse müüja poolt ka suuremat

allahindlust.

49. Rakendusüksus lisab, et ka Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste juhendi C(2019) 3452

punkti 2.1 alapunkti 2 kohaselt tuleb asjade hankelepingute kunstlikult osadeks jagamise

korral, kui selle tõttu ei avaldata kooskõlas siseriiklike õigusnormidega teavet hanke kohta,

rakendada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Kui analüüsida eelnimetatud juhendis

ja ÜM20214 §-des 22–22⁷ toodud riigihangete rikkumiste puhul kohaldatavaid

finantskorrektsiooni määrasid tervikuna, siis selgub, et hanke osadeks jagamine ja sellest

tulenev menetluse ebaõige valik on üks karmimalt koheldavaid rikkumisi (maksimaalne

finantskorrektsiooni määr 100%).

50. Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga,

mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks11.

Rikkumise II korrektsioonimäär 10%

51. Käesoleva rikkumise puhul esinevad ÜM2014 § 228 toodud asjaolud, mille kohaselt, kui alla

riigihanke piirmäära riigihanke korraldamisel rikutakse riigihangete seadust, kohaldatakse

sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1

nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne.

52. ÜM2014 § 21 lõige 1 sätestab: Kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et

toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni

otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle

rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa

rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti

tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu

abikõlblikkusele.

53. ÜM2014 seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et § 228 rakendamisel tuleb asjakohase

protsendimäära valikul lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast

finantskorrektsiooni määrast, mistõttu otsuse punktides 11-27 kirjeldatu viitab ÜM2014 § 22

lõikes 3 punktis 2 ja seda täiendavas lõikes 4 kirjeldatud rikkumise asjaoludele (hanketeate

avaldamise ja riigihanke osadeks jaotamise nõuete eiramine) 10-protsendilisele

finantskorrektsiooni määrale. Seega üldjuhul kohaldub sellistele rikkumistele 10%

finantskorrektsioon.

11 Eeltoodud põhimõtet toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtuasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud.

54. Rakendusüksus leiab, et toetuse saaja kohustuste eiramise tagajärjel on tekkinud rahalise kahju

oht, mille suurust ei ole võimalik hinnata12, kuna puudub teave selle kohta, millised pakkujad,

milliste hindadega ning milline edukas pakkumus oleks olnud juhul, kui hange oleks läbi

viidud nõuetekohases avatud menetluses. Seetõttu ei ole tegemist üksnes formaalse

rikkumisega, vaid sisulise rikkumisega, mis võis mõjutada konkurentsi ning hanke tulemust.

55. Rikkumise raskuse hindamisel arvestas rakendusüksus, et toetuse saaja viis läbi lihthanke

suulise turu-uuringu põhjal kujundatud eeldatava maksumuse alusel, kuid pakkumuste

avamisel ilmnes, et tegelik potentsiaalne lepingu maksumus ületas nii lihthanke kui avatud

menetluse piirmäära. Sellest hoolimata hanget kehtetuks ei tunnistatud ega korraldatud avatud

menetlust, vaid sõlmiti lepingud lihthankena. Tulenevalt RHS-ist on avatud hankemenetluse

regulatsioon oluliselt erinev §-s 125 sätestatud lihthanke korraldamise reeglistikust (nt pikem

pakkumuste esitamise tähtaeg), tagades oluliselt avaramalt hankest potentsiaalselt huvitatud

ettevõtete teavitamise ühes võimalusega menetluses osaleda ja pakkumus esitada.

56. Kui toetuse saaja oleks korraldanud hanke RH 287612 avatud hankemenetlusena, osalenuks

projektiga seotud hankes eelduslikult suuremal hulgal huvitatud isikuid ning hangitud

sõiduautode täisteenusrendi kogumaksumus võinuks kujuneda toetuse saaja jaoks soodsamaks.

Võttes arvesse, et sõiduautode täisteenusrendi pakkujaid on turul palju, tuleb sellise võimaluse

tõenäosust pidada arvestatavaks. Lisaks on levinud ärimudeli ja turuloogika järgi tavapärane,

et suuremas koguses tellimustele rakendatakse müüja poolt ka suuremat allahindlust.

57. Seetõttu ei ole põhjendatud käsitleda rikkumist sedavõrd väheolulisena, et rakendada 10

protsendist väiksemat, nt 2% või 5% finantskorrektsiooni määra. Arvestades rikkumise

tegelikku mõju ning ÜM 2014 § 22 lõikes 4 sätestatud võimalust vähendada

korrektsioonimäära juhul, kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris, on

rakendusüksuse hinnangul 10% finantskorrektsioon põhjendatud, tasakaalustatud ja vastab

rikkumise raskusele.

Tervikuna hankele rakendatav korrektsioonimäär 10%

58. ÜM2014 § 21 lg 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju

ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis

sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra.

Kuna hankes tuvastatud mõlema rikkumise puhul on finantskorrektsioonimäär 10%, siis on

see ka hankele tervikuna rakendatavaks määraks.

RIKKUMISE SUMMA JA EELARVE VÄHENDAMINE

59. Hanke raames tekkinud kulusid on projekti tegevuse 12. „Kvaliteetse teenuse pakkumiseks

kohandatud auto ja invabussi kasutusrenti võtmine (sh ka FleetComplete teenus)“ raames

esitatud KD-ga nr 18, 19, 20, 21 ja 22 abikõlblikus summas 2133,35 eurot, mis on elluviijale

välja maksmata.

60. Lähtuvalt antud otsusest loeb rakendusüksus abikõlbmatuks tegevusega 12 seotud kuludest

213,34 eurot (2133,35*10%). Kokku on abikõlbmatu summa 213,34 eurot, millest toetus

moodustab 170,67 eurot ja omafinantseering 42,67 eurot.

61. ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetuse ja omafinantseeringu eelarvet vastavalt

finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse osalise rahuldamise otsuses kehtivale

proportsioonile. Kui projekti toetuse ja omafinantseeringu proportsioon on muutunud,

vähendatakse väljamakstud toetust ja omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal

kehtivale toetuse proportsioonile.

12 Vaata joonealust märget nr 11

ÄRAKUULAMINE

62. Tulenevalt ÜSS § 13 lõike 2 punktist 3 andis rakendusüksus enne finantskorrektsiooni otsuse

tegemist toetuse saajale võimaluse esitada oma seisukohad.

63. Rakendusüksus edastas 26.03.2026 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes

esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 09.04.2026.

64. Toetuse saaja esitas 08.04.2026 seisukohad13, milles toob välja, et ei nõustu

finantskorrektsiooni otsuse eelnõus toodud rikkumistega ega kavandatava 10%

finantskorrektsiooniga ning leiab, et eelnõu ei võimalda õiguspärase haldusakti andmist, kuna

hangete summeerimata jätmine oli põhjendatud: sõidukite hanked viisid läbi kaks iseseisvalt

vastutavat osakonda erinevatel eesmärkidel ja erinevatest rahastusallikatest ning need ei

teeninud sama funktsionaalset eesmärki, mistõttu oli RHS § 23 lg 6 alusel lubatav käsitleda

neid eraldi ega olnud tegemist menetlusreeglite teadliku vältimisega. Vallavalitsus rõhutab, et

eelnõus viidatud võimalik finantsmõju ja suurema konkurentsi argumentatsioon on oletuslik

ja tõendamata, kuna avatud menetluse pisut pikem tähtaeg ei oleks realistlikult toonud kaasa

rohkem pakkujaid ega soodsamat hinda, mõlemas hankes osalesid samad pakkujad ning

edukad pakkujad olid erinevad, lisaks olid projektiga seotud sõidukid osaliselt kohandatud

invasõidukid, mille maksumust ei saa võrrelda tavapäraste teenistusautodega. Samuti leiab

toetuse saaja, et rakendusüksus ei ole hinnanud kergendavaid asjaolusid ega põhjendanud,

miks ei võiks kohaldada leebemat (nt 5% või 2%) korrektsioonimäära, ning eelnõu ei vasta

HMS §-des 54–56 tulenevatele põhjendamis- ja kaalumisnõuetele, kuna tugineb valdavalt

oletustele ega võimalda hinnata otsuse õiguspärasust; sellest tulenevalt palub Harku

Vallavalitsus finantskorrektsiooni kohaldamisest loobuda või vähemalt rakendada oluliselt

leebemat korrektsiooni.

65. Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb erandeid tõlgendada alati kitsalt ning hankija, kes soovib

erandile tugineda, kannab tõendamiskoormist selle erandi esinemist tõendavate asjaolude osas.

Vastavalt peab hankija suutma tõendada, et tegemist on iseseisva üksusega direktiivi

2014/24EL põhjenduse 20 tähenduses, st üksus viib riigihankeid iseseisvalt läbi, teeb ise

riigihangetega seonduvaid otsuseid ja vastutab nende eest, tal on asjaomaste riigihangete jaoks

eraldi eelarverida, ta sõlmib hankelepingu sõltumatult ning rahastab seda oma kontrollitavast

eelarvest.

66. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja väitega, et hangete eraldi käsitlemine on põhjendatud

üksnes seetõttu, et hanked viisid läbi erinevad struktuuriüksused (haldusosakond ning sotsiaal-

ja tervishoiuosakond), kuna RHS kohaselt käsitatakse hankijat tervikuna ning

organisatsioonisisene tööjaotus ei oma tähtsust hanke eeldatava maksumuse määramisel.

Harku valla hankekorra14 kohaselt ei ole ette nähtud, et vallavalitsuse struktuuriüksus (nt

osakond) võiks olla iseseisev hankija. Hankekord käsitleb hankijana Harku Vallavalitsust kui

tervikut ning eraldi üksustena üksnes vallavalitsuse hallatavaid asutusi. Seega ei tulene

hankekorrast õiguslikku alust käsitada vallavalitsuse osakondi RHS § 23 lg 6 tähenduses

iseseisvalt tegutsevate üksustena, kelle puhul oleks lubatav riigihanke eeldatava maksumuse

arvestamine eraldi. Seetõttu ei saa eelarvelisele eraldatusele tuginedes jätta samaliigilisi

hankeid summeerimata ning neid tuleb käsitada ühe hankija – Harku Vallavalitsuse –

hangetena. Lisaks eeltoodule nähtub riigihangete registris avaldatud andmetest ning

hankedokumentidest, et nii hanke nr 276833 kui ka hanke nr 287612 puhul on hankijana

märgitud Harku Vallavalitsus, mitte vallavalitsuse struktuuriüksus või osakond. Samuti on

mõlema hanke raames sõlmitud lepingud sõlminud Harku Vallavalitsus (hanke nr 276833

hankelepingud nr 5-9/152/24 ja 5-9/153/24 sõlmiti 31.05.2024 ning hanke nr 287612

hankeleping nr 5-9/4/25 sõlmiti 31.12.2024). Eeltoodu kinnitab, et hankemenetlused viidi läbi

13 08.04.2026 saadetud vastus nr 5-2/1712-1, asub toetuste süsteemi postkastis 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/422122023028

ühe ja sama hankija poolt ning osakondi ei ole käsitatud iseseisvate hankijatena. Samuti ei saa

nõustuda väitega, et hangitud sõidukid ei ole olnud vajalikud sama eesmärgi saavutamiseks

ega toimi funktsionaalselt koos, kuivõrd RHS § 23 lg 6 tähenduses hinnatakse asjade või

teenuste funktsionaalset terviklikkust nende üldise kasutusotstarbe alusel, mitte kitsalt

konkreetse üksuse või kasutaja järgi. Sõidukite puhul on tegemist olemuslikult sama liiki

hangetega, mille tavapärane funktsionaalne eesmärk on võimaldada transporti ja liikumist,

sõltumata sellest, milline struktuuriüksus või isik konkreetset sõidukit kasutab. Seega on

tegemist oma olemuselt samaliigiliste ja funktsionaalselt sarnaste hangetega, mille puhul tuleb

lähtuda hankija kui terviku vajadusest, mistõttu ei ole põhjendatud käsitleda neid eraldiseisvate

hangetena üksnes organisatsioonilise jaotuse või konkreetse kasutusotstarbe erisuste tõttu.

Sellest tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et ei ole põhjendatud käsitleda eelnimetatud

hankeid RHS § 23 lg 6 tähenduses eraldiseisvate üksuste hangetena ega jätta nende eeldatavat

maksumust summeerimata.

67. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja väidetega, nagu oleksid eelnõus esitatud järeldused

võimaliku suurema konkurentsi ja soodsama kogumaksumuse osas alusetud ning selgitab, et

finantsmõju hindamisel ei ole nõutav selle realiseerumise tegelik tõendamine, vaid piisav on

usutava võimaluse esinemine, et rikkumine võis mõjutada konkurentsi ja seeläbi hankelepingu

maksumust. Käesoleval juhul tuleb arvesse võtta ka hangete kronoloogiat: esimene hange (nr

276833) avaldati riigihangete registris 15.04.2024 ning hankelepingud sõlmiti 31.05.2024,

samas kui teise hanke (nr 287612) ettevalmistamise ajaks oli toetuse saajale juba teada sama

aasta varasem samaliigiline hankimine. Kuigi toetuse saaja esitas rakendusüksusele teise

hankega seotud rahastustaotluse 13.06.2024 ja otsus selle osalise rahuldamise kohta tehti

15.07.2024, ei vabasta see teda kohustusest arvestada uue hanke planeerimisel juba samal

eelarveaastal tehtud samaliigilisi oste. Seetõttu oleks toetuse saajal olnud võimalik ning RHS-

ist tulenevalt ka vajalik teise hanke läbiviimisel arvestada varasema hankega ning valida vastav

hankemenetluse liik, sh viia teine hange (nr 287612) läbi avatud hankemenetlusena. Argument,

et hankija ei saanud ette näha hilisemat hankevajadust, ei ole määrav, kuna teise hanke (nr

287612) läbiviimise hetkel oli varasema hanke fakt objektiivselt teada ning tuli eeldatava

maksumuse määramisel arvesse võtta.

68. Samuti ei nõustu rakendusüksus toetuse saaja väitega, et avatud hankemenetluses ei oleks

olnud tõenäoline suurema hulga huvitatud isikute osalemine ega soodsama kogumaksumuse

kujunemine ning märgib, et nimetatud hinnang ei taandu üksnes hankemenetluse minimaalsete

tähtaegade formaalsele võrdlusele. Esiteks ei ole korrektne toetuse saaja väide, et

lihthankemenetluses (hange nr 287612) oli pakkumuste esitamise tähtaeg 14 kalendripäeva

ning avatud hankemenetlusega võrreldes vaid ühe päeva võrra lühem, kuna RHS-ist ja TsÜS-

ist tulenevalt arvutatakse tähtajad täispäevades ning ajavahemik hanke avaldamisest

27.11.2024 kuni pakkumuste esitamise tähtajani 10.12.2024 moodustab 12 täispäeva (tundides

arvestatuna ligikaudu 13 päevaga), mitte 14, mistõttu erinevus avatud hankemenetluse

minimaalsete tähtaegadega on sisuliselt suurem kui toetuse saaja väidab. Teiseks ei piirdu

avatud hankemenetluse ja lihthankemenetluse erinevused üksnes tähtaegade pikkusega –

avatud menetlus tagab oma olemuselt laiemapõhjalise läbipaistvuse, selgemad menetlusreeglid

ning suurema nähtavuse turuosalistele, mis suurendab objektiivselt potentsiaalsete pakkujate

ringi ja konkurentsi intensiivsust. Kolmandaks rõhutab rakendusüksus, et finantsmõju

hindamisel ei ole nõutav tõendada, et suurem konkurents või soodsam hind oleks kindlasti

realiseerunud, vaid piisav on usutav võimalus, et rikkumine võis seda mõjutada; arvestades

hangitava teenuse (sõiduautode täisteenusrent) turu olemust ning asjaolu, et pikemad tähtajad

ja suurema mahuga hanked võivad võimaldada täiendavatel pakkujatel menetluses osaleda, ei

ole võimalik välistada, et avatud hankemenetluse korral oleks konkurents olnud tihedam ning

pakkumuste hinnatase võinud kujuneda soodsamaks. Seega ei ole toetuse saaja vastuväited

põhjendatud ning üksnes väide tähtaja väikesest erinevusest ei lükka ümber RTK järeldust

võimaliku konkurentsi ja finantsmõju kohta.

VAIDLUSTAMINE

69. Otsuse peale on õigus esitada vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil

isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama (ÜSS § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja haldusmenetluse

seaduse § 75).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Tiina Richter

5917 7347

[email protected]