LISA 1
Tehniline kirjeldus
Riigihanke „Turva- ja nõrkvoolusüsteemide hoolduse ja remondi tellimise raamhange” Punane tn 36 teenuse tehniline kirjeldus:
Töövõtja kohustub osutama turva- ja nõrkvoolusüsteemide hooldust ning remonti Tallinna Linnavaraametile kuuluvas hoones, aadressil Tallinn, Punane tn 36.
Hooldustööde eesmärgiks on tagada Tallinna Linnavaraameti hoones Punane tn 36 turva- ja nõrkvoolusüsteemide veatu ja katkematu toimimine.
Pakkuja ülesanne on kinnisvaraobjekti kasutajatel ilmnevate avariiliste probleemide registreerimine haldustarkvaras ja mittevastavuste lahendamine ning hoonetes ilmnevatest mittevastavustest operatiivse info edastamine haldurile või lepingupartnerile läbi haldustarkvara. Kui haldustarkvaras esineb tõrkeid pooltest mittetingitud põhjustel, jääb pakkuja ülesandeks kinnisvaraobjekti kasutajatel ilmnevate avariiliste probleemide registreerimine ja mittevastavuste lahendamine ning hoonetes ilmnevatest mittevastavustest operatiivse info edastamine haldurile või lepingupartnerile muul pooltele sobivas vormis.
Punane tn 36 kinnistul on administratiiv-, olme-, garaaži- ja lao hoone milles nõrkvoolusüsteemid. Administratiivhoone 1. ja 2. korrust kasutab Tallinna Kiirabi. Nende ruumid on renoveeritud ja teostatud uued nõrkvoolu süsteemid. Tallinna Kiirabi on rajanud hoonesse serveri. Hoone nõrkvoolu riistvara hooldab töövõtja. Tarkvara hooldab ja uuendab Tallinna Kiirabi. Administratiivhoone 3. ja 4. korrus ei ole 2026 aasta alguse seisuga kasutuses. Nende ruumide nõrkvoolu süsteemid ei ole uuendatud ja ATS süsteem ei ole adresseeritav. Olmehoonet koos garaažidega kasutab Kadrioru Park. Viimastes on nõrkvoolusüsteemid uuendamata ja ATS ei ole adresseeritav. Laohoone on eraldatud vaheseinaga, üks kasutaja on Tallinna Kiirabi ja teine Kadrioru Park. Laohoones on nõrkvoolu süsteemid uuendatud.
Uus adresseeritav ATS töötab koos varasema ATS süsteemiga koos (C-TEC, 28 tsooni, FF528 ja dubleerimispult FF596R). Kogu dokumentatsioon on kaustas Lisa 3 Punane 36 dokumentatsioon.
Hooldusteenused:
1. Automaatne tulekahjusignalisatsioon
2. Tuleohutusautomaatika ja tulekahjusignalisatsioon
3. Videovalve, helinduse, AV süsteemi hooldus
5. Valvesüsteem
1. Üldpõhimõtted
1.1. Mittevastavuste lahendamise kord:
1.1.1. Avarii – rike, mis ohustab kas inimelusid, objekti turvalisuse tagamist või on tekitanud või tekitab olulist materiaalset kahju, sh keskkonnale. Lokaliseerimine viivitamata, kuid hiljemalt 2 h jooksul avariist teadasaamisest arvates. Avariijärgse remondi teostamine viivitamata, kuid hiljemalt 48 h jooksul alates avarii lokaliseerimisest.
1.1.2. Rike – rikke tulemusel (üldjuhul) seade või süsteem (paigaldis) kas seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt; rikke ilmnemisel on häiritud normaalne töö- ja elukorraldus, kuid see ei too kaasa olulist materiaalset kahju, seejuures kasvab avarii tekke oht. Rike kõrvaldatakse viivitamata, kuid hiljemalt 48 h jooksul rikkest teada saamisest arvates.
1.1.3. Puudus – mittevastavus ettenähtud tingimustele, sh kokkulepetele ja/või kohustustele; puudus ei pea tingimata kaasa tooma ei süsteemi seiskumist ega rikke/avarii otsese kahju tekkimist, kuid puuduse ilmnemine on üldjuhul aluseks tingimusliku tehnohoolduse tegemisele. Puudus kõrvaldatakse viivitamata, kuid hiljemalt 72 h jooksul puudusest teada saamisest arvates.
2. ATS hooldus:
2.1. Igapäevaselt:
• valmisolek reageerida tellija väljakutsetele;
• olles teada saanud tellijalt keskseadme veast või rikkest, sõita koheselt objektile ja asuda koheselt viga või riket kõrvaldama, registreerida see päevikus. Maksimaalseks parandusperioodiks vähem kui 24 tundi.
2.2. Kord kvartalis kontrollida:
• kõiki tehtud sissekandeid päevikusse ja tegutseda vastavalt nendele;
• reservtoite akude mahtuvust, kasutades selleks spetsiaalset akutestrit;
• keskseadme häire-, rikke- ja abifunktsioone;
• visuaalselt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi seadmeid ja märke niiskuse sattumisest keskseadmesse;
• teha kõik ahelate kontrollid ja katsetused, mis on määratletud paigaldaja, tarnija või tootja poolt;
• süsteemi toimimise terviklikkust ja teavitada valdajat inventari paigutusest ja hoone kasutusviisist tingitud süsteemi töö häiretest;
• igast ahelast vähemalt ühe anduri või tulekahjuteatenupu rakendumist (igal kvartalil erinevast avastamispiirkonnast), et katsetada keskseadme võimet võtta vastu signaale. Kontrolli käigus kontrollitakse alarmiseadmete tööd ja rakendatakse kõiki teisi väljundeid ja ühendusi keskusega;
• hooldusobjekti struktuuri ja kasutusala muudatustest tingitud võimalikke ohte või takistusi süsteemi toimimisele, jälgitakse väljapääsuteedel asuvate käsiteadustite piisavat nähtavust, andurite asukohtade sobivust ja piisavust ruumide planeeringu muutmise, hinnata süsteemi toimimise terviklikkust ja teavitada valdajat inventari paigutusest ja hooldusobjekti kasutamisviisist tingitud süsteemi töö häiretest;
• kontrollida ventilatsioonisüsteemi jm. ettenähtud süsteemide automaatset lülitumist tulehäire korral;
• iga anduri, teatenupu ja alarmseadme tööd vastavalt tootja soovitustele, sealhulgas vajadusel tuleb komponente hooldada ja puhastada mustusest, tolmust vms.
2.3. Kord aastas kontrollida:
• visuaalselt, et kõik kaablite ühendused ja seadmed on korras, kahjustusteta ja korralikult kaitstud;
• kontrollida iga anduri, teatenupu ja alarmseadme tööd, sealhulgas vajadusel tuleb komponente hooldada ja puhastada mustusest, tolmust vms.
• kontrollida akude seisukorda;
• kõigi süsteemiga ühendatud keskseadme poolt juhitavate seadmete ja rakenduste toimimist.
2.4. Iga-aastase hoolduse ja katsetuste tulemuste kohta koostatud akti esitab töövõtja ATS eest vastutavale isikule.
2.5. Hooldustegevus ei tohi põhjustada tulekahju valeteadet.
2.6. Teostatavatest katsetusest tuleb teavitada vastava hoone kontaktisikut.
2.7. Valverežiimi lülitused ja mahavõtmised, samuti signalisatsiooni rakendumised peavad olema fikseeritud digitaalses hoolduspäevikus.
3. Videovalve, helinduse, AV süsteemi hooldus
3.1. Kord kvartalis kontrollida
• kõikide kaabliühenduste korrasolekut;
• visuaalselt kõikide jälgimisseadmete korrasolekut (vajadusel vastavad kaamerad puhastatakse ning reguleeritakse ja kontrollitakse digitaalsalvesti korrasolekut);
• videopiltide kvaliteeti (vajadusel reguleeritakse).
3.2. Kord aastas kontrollida:
• kõikide seadmete korrasolekut, sealhulgas puhastatakse kõikide kaamerate välikorpused, vajadusel kaamerad reguleeritakse ja kontrollitakse digitaalsalvesti korrasolekut.
• Kõikide helinduse pistikute toimivust
4. Valvesüsteemi hooldus
4.1. Kord kvartalis:
• igas valvegrupis vähemalt kahe anduri rakendumist, et katsetada keskseadme võimet võtta vastu signaale (infrapunaandurite ja magnetkontaktandurite kontroll);
• kontrollida, kas on toimunud süsteemi tööd mõjutav mis tahes muudatus objektil;
• signaalide edastamist alarmseadmetele;
• signaalide edastamist lepingujärgse turvafirma valvekeskusesse;
• keskseadme häire-, vea ja abifunktsioone;
• kontrollida kõiki sissekandeid hoolduspäevikus. Tegutseda vastavalt nendele, hoolduse käigus avastatud vea kohta tuleb teha märge päevikusse ja parandus-tegevust tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik.
4.2. Kord aastas:
• kõikide andurite korrasolekut;
• kõikide süsteemi seadmete töökorrasolekut;
• reservtoiteakude seisukorda;
• hoone struktuuri ja kasutusala muudatustest tingitud võimalike ohtude või takistuste mõju süsteemi toimimisele.
5. Nõuded teenuse osutajale:
5.1. töövõtja vastutab, et hooldust ja remonttöid teostavad isikud on saanud tööde teostamiseks vajaliku väljaõppe, omavad kutsetunnistusi, tegevuslubasid ja muid tööde teostamiseks nõutud vajalikke dokumente ja juhendeid;
5.2. töövõtja peab vajadusel uuendama turva- ja nõrkvoolusüsteemide tarkvara versioone ning teostama programmilisi muudatusi;
5.3. töövõtja peab reageerima tellija väljakutsetele olenemata kellaajast ja nädalapäevast (k.a nädalavahetused ja riiklikud pühad) kolme tunni jooksul peale väljakutse saamist probleemsele objektile. Rikke tuvastamise korral asuda koheselt riket kõrvaldama. Ühe tunni ulatuses remonditöid sisaldub hooldustööde hinnas.
6. Töövõtja kohustub teostama töid kvaliteetselt ja vastavalt tööde teostamisele kehtestatud nõuetele tulenevalt seadmete tehnilisest dokumentatsioonist.
7. Töövõtja esitab lepingu sõlmimise järel planeeritud hooldustööde alaplaani, millal töid reaalselt teostatakse.
8. Maksumus kehtib kogu lepinguperioodi jooksul ja sisaldab hooldus- ja remonttööde tegemiseks vajalikke kulumaterjale (hooldustööde käigus vajaminevad tarvikud jms).
9. Töövõtja esitab arved kvartalis tehtud tööde eest üks kord järgmise kvartali alguses.
10. Töövõtja peab arvestama põhimõttega, et pakkuda tuleb terviklikku süsteemi hooldust. Juhul, kui tegelik olukord kinnisvaraobjektil erineb dokumentidest toodust, tuleb teenuse osutamisel võtta aluseks kinnisvaraobjekti olukord.
11. Töövõtja paigaldab kinnisvaraobjektile hoolduste hoolduspäevikud. Töövõtja arvestab lepingu perioodi jooksul tellija poolt pakutava haldustarkvara kasutuselevõtuga, läbi mille toimub edaspidi kogu tööülesandeid puudutav infovahetus ja menetlemine. Töötaotluste esitamine võib toimuda erandolukordades ka telefoni ja e-posti teel.
Töövõtja esitab iga kord akti teostatud tööde ja tegevuste kohta, milles on kirjeldatud teostatud tööd ja tegevused ning kasutatud materjalid. Tellijal peab olemas võimalus teostatud akti põhjal saada selgust teostatud korraliste hooldustöödest. Avariiväljakutsed ja lisatööd akteeritakse eraldiseisvalt. Esitatud arved peavad olema vastavuses teostatud tööde mahuga (näiteks kui teostatakse akteerimise perioodil vaid kvartali hooldused, siis aktis märgitakse kvartali hooldused ja arve esitatakse vaid selle osa eest. Samas kui teostatakse kvartali hooldused ja poolaasta hooldused, siis kajastatakse nii üks kui teine). Töövõtja peab pidama digitaalset hoolduspäevikut ja paberkandjal hoolduspäevikut, mis asub objektil ning edastama iga kuu lõpus tehtud hoolduste või väljakutsete kohta koondakti e-postile
[email protected] või haldustarkvaras pärast selle kasutusele võtmist.