Riigikogu otsuse eelnõu esitamine

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 07.05.2026 nr 2-6/26-00941-1

      Riigikogu otsuse eelnõu esitamine

  Vabariigi Valitsus esitab Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“  eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 7. mai 2026. a istungil.   Riigikogus esindab eelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust peaminister.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Riigikogu otsuse eelnõu ühel lehel (PDF- ja DOCX-failid) 2. Riigikogu otsuse lisa „Eesti julgeolekupoliitika alused“ 17 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 3. Seletuskiri kuuel lehel (PDF- ja DOCX-failid)   Heili Tõnisson [email protected]

.

1

Riigikogu otsuse

„„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule heakskiitmiseks „Eesti julgeolekupoliitika alused“, mis

asendab „Eesti julgeolekupoliitika alused (2023)“, mille Riigikogu kiitis heaks 22. veebruaril

2023.

Uuendatud julgeolekupoliitika alustel on kolm peamist eesmärki: kirjeldada

julgeolekukeskkonda 2026. aasta kevade seisuga, selgitada Eesti julgeolekupoliitika

põhimõtteid ning kirjeldada ohtude tõrjumiseks ja riskide maandamiseks seatud eesmärke.

Julgeolekupoliitika aluste eelnõu ja selle seletuskirja on ette valmistanud Riigikantselei

julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo (JRKB) direktor Erkki Tori

([email protected]) ja JRKB nõunik Eve Vungo ([email protected]).

2. Julgeolekupoliitika aluste uuendamise põhjused

Eelmised julgeolekupoliitika alused võeti vastu 2023. aastal. Julgeolekupoliitika aluseid

täiendatakse või muudetakse vastavalt sellele, kuidas muutuvad julgeolekukeskkond ja Eesti

julgeoleku tagamise võimalused, kuid iga Riigikogu koosseis uuendab neid vähemalt ühe korra.

Seega uuendatakse julgeolekupoliitika aluseid vähemalt iga nelja aasta järel.

Julgeolekupoliitika aluste uuendamisega alustati 2025. aastal, sest rahvusvaheline

julgeolekukeskkond ja globaalsed jõujooned on muutunud ning riikidevaheline vastasseis on

teravnenud. Demokraatiale, õigusriigile, inimõigustele ja vabakaubandusele toetuv

väärtusruum on ohustatud. Pikaajalised suundumused Euroopa julgeolekukorralduses ning

muutused Ameerika Ühendriikide strateegilistes huvides ja hoiakutes on viinud olukorrani, mis

nõuab Euroopa riikidelt suurema vastutuse võtmist ja tegevust ühise julgeoleku tagamiseks, sh

sõjalise kaitse kulutuste kiirendatud suurendamist ja NATO võime-eesmärkide saavutamist.

See tingib ühiskonnas tervikuna vajaduse olla valmis kriisiks ja sõjaks. Eesti peab julgeoleku

tugevdamiseks tegema senisest märgatavalt kiiremini ja suuremaid pingutusi.

Eelnõu valmis 2026. aasta kevadel.

3. Julgeolekupoliitika aluste uuendamise protsess

Julgeolekupoliitika aluste dokumendi koostab Vabariigi Valitsus ja selle kiidab heaks

Riigikogu. Peaminister esitab regulaarselt Riigikogule ülevaate julgeolekupoliitika alustes

püstitatud eesmärkide saavutamisest. 2026. aastal valminud julgeolekupoliitika aluste

koostamist juhtis Riigikantselei. Dokumendi koostamisse panustasid kõik ministeeriumid ja

Eesti Pank.

Riigikantselei tutvustas 2025. aasta sügisel julgeolekupoliitika aluste uusi rõhuasetusi

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) korraldatud seminaril, kus lisaks RKK

teaduritele osalesid ka Sisekaitseakadeemia ja Balti Kaitsekolledži teadurid, iseseisvad

eksperdid ning ajakirjanikud. 2025. aasta sügisel ja 2026. aasta kevadtalvel toimusid

konsultatsioonid ministeeriumidega ning neljal korral ühisistungid Riigikogu väliskomisjoni ja

riigikaitsekomisjoniga.

2

Kuuendad julgeolekupoliitika alused toetuvad 2023. aastal vastu võetud julgeolekupoliitika

alustele. Samal ajal julgeolekupoliitika alusteuuendamisega on koostatud kriisiolukorra ja

riigikaitse seadust, millega liidetakse üheks tervikuks seni eraldiseisvad riigikaitsealane

õigusruum (RiKS1, ErSS2) ja tsiviilkriiside õigusruum (HOS3), mis vastab paremini muutunud

julgeolekukeskkonna vajadustele. Lähtudes õigusaktide uuendamise protsessist ja avarast

julgeolekukäsitusest, hõlmavad julgeolekupoliitika alused riigikaitsega ning tsiviilkriisidega

seonduvat ühtse tervikuna.

Iseseisvuse taastamise järel käsitleti Eesti julgeolekupoliitika aluseid esmakordselt 1996. aasta

dokumendis „Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuunad“. 2001. aastal heaks kiidetud

julgeolekupoliitika aluseid on järjepidevalt uuendatud aastatel 2004, 2010, 2017 ja 2023.

Julgeolekupoliitika aluste tegevusvaldkonnad on aluseks riigi kaitsetegevuse kava (RKTK) ja

riigikaitse arengukava (RKAK) koostamisele. RKTK-s käsitletakse olemasolevaid võimeid,

millega tagatakse riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamine ja tõrjumine ning riigi toimimine

sel ajal, ning kirjeldatakse riigikaitseülesandeid. RKAK-is kirjeldatakse, mida on

riigikaitseülesannete ettevalmistamiseks ja täitmiseks vaja ning millal ja kuidas need võimed

välja arendatakse. Riigikaitseülesannete täitmise valmisolekut ja tulemuslikkust hinnatakse

valmisolekuraportis4. Eesmärkide saavutamist ehk toimetulekut ohustsenaariumidega

hinnatakse riigi kriisiõppuse käigus.

4. Julgeolekupoliitika aluste sisu

Dokument koosneb kolmest põhilisest osast:

1) Eesti julgeolekupoliitika põhimõtted;

2) julgeolekukeskkonna kirjeldus;

3) tegevused, mida Eesti plaanib selleks, et kirjeldatud ohtusid tõrjuda.

Dokument peaks kehtima järgmised neli aastat ja teksti üldistusaste toetab seda eesmärki. Tekst

ei sisalda seetõttu liigseid detaile, mis julgeolekukeskkonna kiire muutumise korral võiksid

peatselt oma aktuaalsuse kaotada.

Eesti julgeolekupoliitika põhimõtted

Põhimõtted pole võrreldes 2023. aasta julgeolekupoliitika alustega olulisel määral muutunud.

Peatüki sõnastusi on täpsustatud, sh selleks, et tagada kooskõla uute õigusaktidega.

Eesti peamine eesmärk on vastast heidutades sõda ära hoida ning muuta agressioon Eesti riigi

vastu teostamatuks. Heidutuse ebaõnnestumise korral kaitseb Eesti end igal juhul ja kõikide

ohtude eest, sõltumata nende päritolust või ilmnemise ajast ja kohast, ning kui tahes ülekaaluka

vastase vastu eesmärgiga sõda võita. Sõda pole vältimatu. Sõja võitmist tuleb vaadelda kui

planeerimiseesmärki, ehk Eesti vastupanu ei oleks pelgalt sümboolne, vaid perspektiiviga

vastast võita, mida Eesti on ajaloos varemgi saavutanud. Seejuures ei kohaldu ambitsioonitase

üksnes nendele, kes panustavad sõjalisse kaitsesse, vaid kogu ühiskonnale. Kaitsevägi peab

üksnes lahinguid, sõda peab kogu rahvas.

1 Riigikaitseseadus 2 Erakorralise seisukorra seadus 3 Hädaolukorra seadus 4 Valmisolekuraport koostatakse DOTMLPFI metoodika alusel. Ingliskeelne lühend DOTMLPFI tähendab

doktriini (kasutuseesmärk ja põhimõtted), ülesehitust või struktuuri (i.k organization), väljaõpet, varustust ja

varusid, eestvedamist, isikkoosseisu, taristut ja koostegutsemisvõimet.

3

Rahuaja kriiside lahendamisel on Kaitsevägi ja Kaitseliit vajaduse korral toetavas rollis. Sõja

korral on sõjaline kaitse riigi põhipingutus, mille puhul kogu ühiskond toetab sõjalist kaitset.

Kui ühiskonna ambitsioonitase on tulla edukalt toime nii sõjas kui ka kõige tõsisemates

kriisides, siis ollakse valmis lahendama ka väiksema mõjuga kriise.

Lähimuse põhimõtte kohaselt toimub kriisideks valmistumine ja nende lahendamine

madalaimal võimalikul tasemel, st et kõiki tegevusi ei otsustata valitsuse tasemel. Valitsuse- ja

peaministrikeskne juhtimiskorraldus toimub vaid suure mõjuga kriiside või sõja korral, kui on

vaja tagada mitme asutuse ühtne koordineeritud tegevus, täiendavate meetmete rakendamine

ning tavapärasest rohkemate võimete, vahendite ja varude kaasamine ning kui olukorda

lahendav asutus ei ole lähimuse põhimõtet arvestades tulnud toime olukorra lahendamisega.

Eesti kaitseb end maal, õhus, merel, kosmoses ja küberruumis avalduvate ohtude, samuti

informatsioonilise mõjutustegevuse eest. Kosmose puhul peetakse eelkõige silmas vajadust

esmalt teadvustada ühiskonna sõltuvust kosmosega seotud teenustest, sealhulgas

positsioneerimisest, navigatsioonist ja täpse aja määramisest, ning seejärel minimeerida

võimalike vastaste tekitatavat negatiivset mõju Eestile. Eesti kasutab oma julgeoleku tagamisel

üha enam kosmosega seotud võimeid.

Julgeolekukeskkond

Peatükis kirjeldatakse julgeolekukeskkonda, sh globaalseid muutusi ja trende, Atlandi-üleseid

suhteid ja Euroopa riikide suuremat rolli oma julgeoleku tagamisel. Julgeolekukeskkonna

kirjelduse üldistusaste on kooskõlas eesmärgiga tagada peatüki aktuaalsus üle pikema aja.

Suurimaks ohuks on Venemaa Föderatsioon, keda toetavad Hiina Rahvavabariik, Põhja-Korea,

Valgevene ja Iraan.

Peatükis käsitletakse Eesti liitlassuhete rolli ja riikide tahet tegutseda Euroopa Liidu ja NATO

kõrval ka koalitsioonides ning regionaalsetes ja muudes kaitsekoostööformaatides (näiteks

Põhjala ja Balti riikide koostööformaat, Ukrainat toetav tahtekoalitsioon, Ühendkuningriigi

juhitav Ühendekspeditsioonivägi (Joint Expeditionary Force) jne).

Peatükis käsitletakse ka teisi julgeolekukeskkonda mõjutavaid tegureid. Lisaks varem esinenud

ohtudele ja riskidele, sh terrorism ja äärmuslus, kirjeldatakse nüüd ka uute tehnoloogiate

kasutuselevõtu ja ristsõltuvustega kaasnevaid riske (ristsõltuvus tähendab olukorda, kus

erinevad ettevõtted, asutused või riigid sõltuvad üksteise teenustest, tehnoloogiast või

toodetest). Samuti märgitakse ära välisühenduste olulisus Eesti varustuskindluse tagamisel nii

side-, energia- kui ka laevaühenduste puhul. Veealuse side- ja energiataristu haavatavus on

viimastel aastatel muutunud ilmseks seoses laevaankrute lohistamise ja teiste intsidentidega,

millel on olnud märkimisväärne mõju Eesti majandusele. Laevaühendused on ühiskonnale väga

olulised juba tavaolukorras, kuid nad on kriitilise tähtsusega sõja korral, kui tuleb eeldada, et

maismaaühendused teiste liitlastega on kas ülekoormatud või katkenud. Venemaa sõda

Ukrainas ja täpsemalt Mustal merel on näidanud, mis võib tsiviillaevaliiklusega juhtuda, kui

kindlustusettevõtjad keelduvad sõjalise ohu tõttu laevu kindlustamast.

Julgeolekupoliitika tegevusvaldkonnad

Eesti kavandab tegevusi julgeoleku tugevdamiseks viies omavahel tihedalt seotud ja üksteist

toetavas tegevusvaldkonnas. Esimesed tegevusvaldkonnad keskenduvad inimestele,

ühiskonnale ja eluks vajalikule. Järgmised valdkonnad käsitlevad sisemiste ja väliste ohtude

tõrjumist. Tegevusvaldkonnad moodustavad terviku, mille iga osa on samaväärse tähtsusega,

4

kuigi rõhuasetused muutuvad tulenevalt sellest, kas riigis valitseb rahu või on riik kriisis või

sõjas. Peatükis selgitatakse erinevate osaliste rolle ja vastutust kriisiks ja sõjaks valmisoleku

suurendamisel. Samuti kirjeldatakse tegevusi hübriidohtude ennetamiseks, mis võivad

mõjutada kõiki tegevusvaldkondi. Selles on ka esile toodud avaliku sektori juhtide vastutus ja

vajadus edendada koostööd regionaalsel tasandil, kus jõustruktuuride vastutusalade piirid ei ole

praegu ühtlustatud. Elutähtsate teenuste tasemed võivad kriisi ja sõja korral muutuda mõlemas

suunas sõltuvalt vajadustest ja võimalustest. Peatükis käsitletakse ka Eesti riigikaitse

rahastamise põhimõtteid sõjalise kaitse kulude osas ja mittesõjaliste võimepuudujääkide

likvideerimiseks. Esile tuuakse ka siht kaasata välisrahastust NATO-st ja Euroopa Liidust.

Ühiskonna sidususe ja elanikkonnakaitse alapeatükk: Võrreldes eelmiste julgeolekupoliitika

alustega on alapeatükki lisatud elanikkonnakaitse, mida varem käsitleti koos sisejulgeolekuga.

Alapeatükis on nüüd käsitletud kaks suuremat valdkonda, mis kirjeldavad tegevusi, mille

eesmärk on tugevdada ühiskonda: ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse.

Ühiskonna sidususe tekst on kooskõlas sidusa Eesti arengukavas 2021–2030 nimetatud

visiooniga. Ühiskonna sidususe tugevdamist toetab psühholoogiline kaitse.

Elanikkonnakaitset on kirjeldatud kui mitmetasandilist süsteemset tegevust, kus igal tasandil

on oma selge roll ja vastutus. Inimestelt eeldatakse valmisolekut vähemalt seitse päeva

iseseisvalt hakkama saada.

Majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused: Alapeatükis on rõhutatud majandusliku edu tähtsust

julgeolekule ning sellega seotud tegureid. Eraldi pööratakse tähelepanu ebausaldusväärsetest

riikidest ja ettevõtjatest lähtuvatele julgeolekuohtudele. Majandusjulgeoleku kontekstis

peetakse silmas strateegilisi valdkondi, mis on loetletud välisinvesteeringute usaldusväärsuse

hindamise seaduse §-s 4. Samuti käsitletakse energiajulgeolekut, sh elektrivarustuskindluse

tagamist kohalike tootmisvõimsuste osakaalu suurendamise ja salvestusega. Looduse seisundi

parandamine ja sellest lähtuv kasu julgeolekule võivad avalduda nt märgalade seisundi

hoidmisel ja parandamisel, kuna need võivad olla looduslikuks tõkkeks maastikul ja tagada

puhta vee varusid. Taastuvenergialahendused nagu vesinik, akusalvestus ja päike aitavad rajada

lokaalseid mikrovõrke ja luua või taastada energiavarustust vastavalt vajadusele. Digitaalses

ruumis tuleb läbivalt kõigis infosüsteemides, organisatsioonides ja protsessides planeerida

küber- ja infoturvet. Igaühel on oma roll küberjulgeoleku tagamisel: riik loob õigusliku

raamistiku, asutused ja ettevõtted rakendavad turvameetmeid ja üksikisikud vastutavad teadliku

ja turvalise käitumise eest digikeskkonnas. Alapeatükk käsitleb ka ristsõltuvustest tulenevate

riskide maandamist. Uue suunana on esile toodud vajadus, et ühiskond tuleks toime

rahvusvaheliste ühenduste häirete või katkemise korral. Selleks on vaja välja töötada

varustuskindluse lahendused toimepidevuse tagamiseks vähemalt 30 päeva vältel. See aitab

tagada käesolevas dokumendis sätestatud põhimõtet, et valmistudes sõja korral selle võitmiseks

ja kõige tõsisemateks kriisideks, on Eesti valmis lahendama ka väiksema mõjuga kriise.

Sisejulgeolek: Alapeatükis käsitletakse sisejulgeoleku tagamise eesmärki ning selleks

kavandatavaid tegevusi ja põhimõtteid. Samuti kirjeldatakse idapiiri olulist rolli Eestile ja

rahvusvaheliselt ning Euroopa Liidu ja Schengeni ruumi ülese sisejulgeolekupoliitika

edendamist erinevate koostööformaatide kaudu. Dokumendis rõhutatakse liitlaste ja partnerite

kohaloleku olulisust Eesti territooriumil, sh idapiiril sisejulgeoleku tagamisel. Lisaks

kirjeldatakse sanktsioonide rakendamiseks vajalikke tegevusi, sh tõhus tollikontroll ning

sanktsioonirikkumiste ennetamine ja menetlemine. Alapeatükis märgitakse ära ka sisekaitse

roll julgeolekuolukorra halvenemise korral ning loodav kriisireserv kui vajalik meede

ülesannetele reageerimiseks ja nende järjepidevaks täitmiseks pikaajalise kriisi või sõja korral,

mis eeldatavasti toob kaasa sisejulgeoleku valdkonnas töökoormuse hüppelise tõusu.

5

Sõjaline kaitse: Alapeatükis sätestatakse, et sõjalise kaitse eesmärk on ennetada sõjalisi ohte.

Juhul, kui see ei õnnestu, kaitstakse riiki eesmärgiga sõda võita. Sõja puhkemise korral on selle

võitmine kõrge ambitsioonitasemega planeerimiseesmärk, millele alternatiivi ei ole. Sõjalise

kaitse korraldus lähtub demokraatliku tsiviiljuhtimise põhimõttest, mis tähendab, et relvajõud

on allutatud rahva valitud tsiviilvõimule. Lävekaitse on NATO mõtteviis ja valmisolek

kaitsetegevuseks alliansi piiril, mis kätkeb üksuste, rajatiste ja varustuse eelpaigutust ning

plaanide koostamist ja läbiharjutamist. Eesti sõjaline kaitse sõltub mitmes olulises valdkonnas

suuresti tsiviilühiskonna toetusest, kuna Kaitseväes puuduvad tsiviilmaailmaga paralleelsed

militaarlahendused, nt meditsiini, energia ja joogivee tagamine, nii nagu need mõnes teises

riigis eksisteerivad. Kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele tuginedes arendatakse välja

mehitatud, välja õpetatud ja harjutanud, varustatud ja varudega kindlustatud üksused, mis on

kõrges valmiduses ega sõltu pikast eelhoiatusest, täiendavatest riigihangetest ega muudest

aeganõudvatest tegevustest. Sõjaline kaitse on üles ehitatud aktiivkaitse põhimõttel, mille

kohaselt rakendatakse vastase jõudude vastu aktiivseid meetmeid rünnaku ärahoidmiseks või

takistamiseks või rünnaku tõhususe vähendamiseks, sealhulgas süvalöögid vastase

territooriumile. Territoriaalkaitsel on endiselt oluline roll, kuid eesmärk on tagada, et

lahingutegevus ei toimuks Eesti pinnal.

Rahvusvaheline tegevus: Alapeatükis kirjeldatakse rahvusvahelise tegevuse eesmärke,

põhimõtteid ja ambitsioonitaset. Nimetatakse kolm põhisuunda, milleks on senise

maailmakorra hoidmine, Euroopa aluspõhimõtete püsimine ning koostöö Põhjala-Balti ja teiste

samameelsete riikidega, mida on põhjalikult selgitatud. Oluline on silmas pidada, et mõiste

„Euroopa“ tähendab dokumendis läbivalt mitte tingimata Euroopa Liitu, vaid laiemalt Euroopa

riike ja neid põhiväärtusi, mille tõttu Euroopa Liit omal ajal loodi. Kõik Euroopa põhiväärtusi

jagavad Euroopa riigid ei ole Euroopa Liidu liikmed. Dokumendis rõhutatakse NATO ühtsuse

ja heidutuse olulisust, kuid samas vajadust suurendada Eesti koostööd, sealhulgas sõjalist

koostööd, ka oma piirkonna ja teiste samameelsete riikidega.

5. Julgeolekupoliitika aluste terminid

Avar julgeolekukäsitus on arusaam julgeolekust kui riigi ja selle rahva võimest kaitsta endale

omaseid väärtusi ja eesmärke väliste poliitiliste, sõjaliste, majanduslike ja ühiskondlike ohtude

ja riskide ning nende koosmõjude eest ja saavutada nende ohtude tõrjumine ja riskide

maandamine.

Digisuveräänsus on riigi sõltumatus oma digitaristu, andmete, tehnoloogiate, infosüsteemide

üle otsustamisel ja nende haldamisel ning võime vältida väliste osaliste mõju ja kontrolli.

Elutähtis teenus on ühiskonna toimimiseks hädavajalik teenus, mille katkemine ohustab

vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist või

tekitab suure keskkonnakahju ning mõjutab oluliselt riigi majandust ja riigikaitset.

Euroopa all mõeldakse dokumendis läbivalt mitte üksnes Euroopa Liitu, vaid nii Euroopa riike

kui ka laiemalt neid põhiväärtusi, mille tõttu Euroopa Liit omal ajal loodi.

Julgeolek on seisund, kus riigi suveräänsust ja tema põhiseaduslike institutsioonide

demokraatlikku toimimist ei rikuta põhiseadusega vastuolus oleval viisil. Riigi julgeolek on

tegelik olukord, kus riigi suveräänsus ja põhiseaduslike institutsioonide võime täita enda

põhiseadusest tulenevaid ülesandeid ei ole mõjutatud muul kui põhiseaduses määratud viisil.

6

Majandusjulgeolek on seisund, mille puhul on tagatud riigi majanduskeskkonna turvalisus ja

kaitstus viisil, et võimalikud ohud ei mõjuta riigi toimimist ega põhiseaduslikku korda.

Psühholoogiline kaitse on ühiskonna sidususe ja turvatundega seotud ühisväärtuste

arendamine, hoidmine ja kaitsmine.

Riigikaitse on Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse, tema maa-ala, territoriaalmere ja

õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkuse ning julgeoleku ja põhiseadusliku korra

kindlustamine, tagades seejuures elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise.

Riigikaitse lai käsitus hõlmab riigi kaitsmist ja selleks valmistumist, kasutades kõiki riigi

käsutuses olevaid sõjalisi ja mittesõjalisi võimeid ja ressursse ning kaasates kogu ühiskonna

ning kõik vahendid ja varud.

Sisejulgeolek on seisund, milles on mittesõjaliste julgeolekuohtude maandamise ja tõrjumise

kaudu tagatud riigi püsimine ja suveräänsus ning ühiskonna toimimine kooskõlas põhiseaduse

aluspõhimõtetega.

Tsiviilkriis on olukord, mis võib põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna

toimimises või ohustada vahetult paljude inimeste elu ja tervist või põhjustada suure varalise,

majandusliku või keskkonnakahju, sealhulgas loodusõnnetus, katastroof või nakkushaiguse

levik.

6. Kooskõlastamine

„Eesti julgeolekupoliitika aluste“ eelnõu esitati kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele

ja Õiguskantsleri Kantseleile ning avalikuks konsultatsiooniks eelnõude infosüsteemi (EIS)

toimiku 26-0417/01 kaudu.

Esitab Vabariigi Valitsus 7. mail 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

1

Riigikogu otsuse

„„Eesti julgeolekupoliitika

alused“ heakskiitmine“

LISA

Eesti julgeolekupoliitika alused

Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 1

2. Eesti julgeolekupoliitika põhimõtted ................................................................................................... 2

3. Julgeolekukeskkond ............................................................................................................................ 4

4. Eesti julgeolekupoliitika tegevusvaldkonnad ...................................................................................... 6

4.1. Ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse ...................................................................................... 7

4.2. Majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused ................................................................................. 10

4.3. Sisejulgeolek .............................................................................................................................. 13

4.4. Sõjaline kaitse............................................................................................................................. 14

4.5. Rahvusvaheline tegevus ............................................................................................................. 16

1. Sissejuhatus

Vabadus on hindamatu.

Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on tagada, et meil ja meie lastel oleks vabadus, oma riik,

rahvus ja keel ning õigus ise otsustada oma elu ja ühiskonna korralduse üle.

Meie julgeolek tugineb demokraatiale, õigusriigile, kogu ühiskonna valmisolekule ja

tugevatele liitlassuhetele.

Kaitseme Eestit igal juhul kõigi ohtude eest ning kuitahes ülekaaluka vastase vastu.

Meil on kaitsetahe ja võidutahe.

Me ei alistu kunagi.

Käesolev julgeolekupoliitika alusdokument kirjeldab julgeolekukeskkonda 2026. aasta kevade

seisuga, selgitab Eesti eesmärke halvenenud julgeolekukeskkonnas ja kirjeldab seatud

eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi. Riigi strateegilise planeerimise raamis on

tegemist poliitika põhialuste dokumendiga, mis on valdkondlike arengu- ja tegevuskavade

koostamise aluseks.

2026. aasta julgeolekupoliitika alused on järjekorras kuuendad ning toetuvad 2023. aasta

julgeolekupoliitika alustele.

2

Julgeolekupoliitika alused koostab Vabariigi Valitsus ja kiidab heaks Riigikogu. Dokumenti

uuendatakse vähemalt iga nelja aasta järel, vastavalt muutustele julgeolekukeskkonnas või

muutustele Eesti suutlikkuses oma julgeolekut tagada. Peaminister esitab regulaarselt

Riigikogule julgeolekupoliitika aluste elluviimise ülevaate.

2. Eesti julgeolekupoliitika põhimõtted

Kaitseme Eesti riiki, ühiskonda, rahvuse kestmist ja vabadust. Meie julgeolek tugineb

demokraatiale, õigusriigile, tugevatele liitlassuhetele ja kogu ühiskonna valmisolekule.

Eesti kaitseb end kõigi ohtude vastu.

Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti Vabariigi iseseisvus ja sõltumatus,

territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord, elanikkonna turvalisus, ühiskonna toimimine

ning eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmine.

Eesti julgeoleku alus on inimväärikust, üksikisiku põhiõigusi ja -vabadusi, demokraatlikku

valitsemisviisi ning õigusriiki austava ühiskonnakorralduse püsimine. Eesti on osa

demokraatlike riikide kogukonnast ning toetab selle ühtsust ja püsimist. Eesti julgeolekut toetab

rahvusvahelisest õigusest kinnipidamisele rajatud rahvusvaheliste suhete süsteem.

Julgeoleku alus on hoitud inimesed ja elukeskkond, tugev riigikaitse ja edukas majandus

Eesti väärtustab keskkonda, kus kõigil inimestel on võrdsed võimalused, kus inimesed on

hoitud ning elavad võimalikult kaua tervelt ja täisväärtuslikult, kus väheneb ebavõrdsus ja

vaesus ning kus toetatakse kõigi pikka ja kvaliteetset isiklikku ja tööelu ning ühiskondlikku

aktiivsust ja eneseteostust.

Majandus ja julgeolek toetavad teineteist – edukas majandus võimaldab tugevdada julgeolekut

ja turvaline investeerimiskeskkond on üks majanduskasvu tingimusi. Eesti majanduskeskkond

on võimalikult atraktiivne ning toetab tasakaalustatud ja konkurentsivõimelist arengut kõigis

piirkondades. Täisväärtuslik haridus ning teadus- ja arendustegevus on eduka, tulevikule

suunatud Eesti alus.

Eesti julgeolek toetub rahvusvahelisele õigusele, liitlassuhetele, iseseisvale kaitsevõimele

ja jagamatule julgeolekule

Eesti julgeolekupoliitika lähtub rahvusvahelise õiguse ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

(ÜRO) põhikirjas sätestatud põhimõtetest, eriti riikide suveräänsusest ja territoriaalsest

terviklikkusest, ning iga riigi õigusest ja vabadusest valida oma julgeolekulahendused. Eesti

julgeoleku kindlustamine ei ole suunatud ühegi teise riigi vastu.

Oleme lahutamatu osa Euroopa julgeolekust. Eesti julgeolek toetub liikmesusele Euroopa

Liidus ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis (NATO) ning tihedale koostööle liitlaste ja

teiste rahvusvaheliste partneritega. Eesti käsitab iseenda ning liitlaste ja partnerite julgeolekut

jagamatuna.

3

Eesti julgeolekusse panustab kogu ühiskond

Eesti julgeolekupoliitika lähtub avarast julgeolekukäsitusest, võttes arvesse kõiki riigi

julgeolekut mõjutavaid suundumusi ja tegureid. Julgeolekupoliitika elluviimine toimub

põhimõttel ühiskond kui tervik ja riik kui tervik.

Julgeolekuküsimustega arvestatakse poliitika, valdkondlike arengukavade ja õigusaktide

väljatöötamisel ning nii tööprotsesside, tarneahelate, taristu kui ka rahvusvahelise koostöö

kujundamisel ja arendamisel. Julgeoleku tugevdamiseks teeb Eesti kiirendatult suuremaid

pingutusi iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks, panustades alates 2026. aastast riigikaitsesse

vähemalt 5% sisemajanduse koguproduktist, millele lisanduvad investeeringud laia

riigikaitsesse. Julgeoleku tagamine riigis ja ühiskonnas on läbiv, pidev ja sihipärane tegevus.

Eesti hoiab sõja ära vastast heidutades ja kaitseb end igal juhul

Meie eesmärk on hoida ära sõda Eesti vastu, heidutades vastast ning muutes agressiooni

teostamatuks. Heidutuse ebaõnnestumisel kaitseb Eesti end igal juhul ja kõikide ohtude vastu,

sõltumata nende päritolust või ilmnemise ajast ja kohast, ning kuitahes ülekaaluka vastase

vastu. Eesti ei alistu kunagi.

Valmistudes sõja korral selle võitmiseks ja kõige tõsisemateks kriisideks, on Eesti valmis

lahendama ka väiksema mõjuga kriise, kus kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel

toetavad Kaitsevägi ning Kaitseliit vajaduse korral tsiviilstruktuure. Sõja korral on sõjaline

kaitse riigi põhipingutus, kus tsiviilstruktuurid toetavad maksimaalselt Kaitseväge Eesti sõjalise

kaitse tagamisel.

Kaitseme Eestit nii maal, õhus, merel, kosmoses kui ka küberruumis avalduvate ohtude, samuti

informatsioonilise mõjutustegevuse eest. Oma valmisoleku tugevdamisel lähtub Eesti

riigikaitse laiast käsitusest, mille eesmärk on riigi ja rahva kaitsmine ning selleks valmistumine,

kasutades kõiki riigi käsutuses olevaid sõjalisi ja mittesõjalisi võimeid ja vahendeid ning

kaasates ühiskonna osalisi.

Eesti julgeolek eeldab kogu ühiskonna valmisolekut, vastutust ja koostööd

Eesti julgeolek sõltub iga inimese ja ühiskonna kui terviku valmisolekust, kaitse- ja

võitlustahtest. Eesti lähtub kriisideks ja sõjaks valmistumisel ülesannete jäävuse põhimõttest:

kõik põhiseaduslikud institutsioonid, avaliku sektori asutused, kohaliku omavalitsuse üksused

ja elutähtsate teenuste osutajad täidavad oma rolli nii tavaolukorras kui ka kriisi ja sõja korral,

kuigi ülesannete ulatus võib muutuda.

Kriisiks ja sõjaks valmistumine ning vajaduse korral tegutsemine on iga põhiseadusliku

institutsiooni, asutuse ja inimese ülesanne vastavalt nende pädevusele, lähtudes lähimuse

põhimõttest ja tegutsedes madalaimal pädevustasandil. Seejuures tehakse koostööd ning

pakutakse üksteisele abi. Riik soosib ja toetab sellega seotud vabatahtlikku tegevust.

4

3. Julgeolekukeskkond

Rahvusvaheline julgeolekukeskkond on muutunud ettearvamatumaks ning reeglitel

põhinev maailmakord on surve all. Euroopa julgeolekut mõjutab eeskätt Venemaa kui

eksistentsiaalne oht

Rahvusvaheline julgeolekukeskkond ja globaalsed jõujooned on muutunud ning riikidevaheline

vastasseis on teravnenud. Demokraatiale, õigusriigile, inimõigustele ja vabakaubandusele

tuginev väärtusruum on ohustatud. ÜRO põhikirja põhimõtetele ja mitmepoolsele koostööle

rajatud maailmakord, riikide suveräänsus, territoriaalne terviklikkus ja vaidluste rahumeelne

lahendamine on seatud kahtluse alla. Süvenev globaalne ebastabiilsus ja vastasseis suurendavad

pingete ja konfliktide tekkimise ohtu. Riigid ajavad järjest enam mõjusfääride poliitikat,

tegutsedes oma eesmärkide saavutamiseks ka rahvusvahelise õiguse vastaselt, sealhulgas sõjalist

jõudu kasutades.

Eestile on tähtsad nii transatlantiline ühtsus kui ka Euroopa ühtsus

Eesti julgeolekukeskkonna määrav tegur on meie liitlassuhted. Heidutus ja kollektiivse

enesekaitse võime sõltuvad NATO ühtsusest ja transatlantilistest suhetest. Pikaajalised

suundumused Euroopa julgeolekukorralduses ning muutused Ameerika Ühendriikide

strateegilistes huvides ja hoiakutes on viinud olukorrani, mis nõuab Euroopa riikidelt suurema

vastutuse võtmist ja tegevust ühise julgeoleku tagamiseks, sealhulgas sõjalise kaitse kulutuste

kiirendatud suurendamist, NATO võime-eesmärkide saavutamist ja Euroopa kaitsetehnoloogia

ning -tööstuse arendamist. Euroopa Liidu ja NATO tegevust täiendab riikide valmisolek

tegutseda ad hoc koalitsioonidena ning regionaalsetes ja muudes kaitsekoostööformaatides.

Venemaa kui eksistentsiaalne oht

Suurim julgeolekuoht Eestile ja kogu euro-atlantilisele julgeolekule on Venemaa Föderatsioon,

kelle imperialistliku agressioonipoliitika eesmärk on lõhkuda ja ümber kujundada Euroopa

julgeolekukorraldus ja reeglitel põhinev maailmakord ning taastada oma mõjusfäär. Venemaa

vaenulikud eesmärgid püsivad muutumatuna ja neist lähtub Eestile ja kogu Euroopale

eksistentsiaalne oht. Liitlaste ja partnerite jätkuv tegevus Venemaa agressiooni vastu ning

õiglase ja kestva rahu kehtestamiseks Ukrainas määrab Euroopa ja Eesti julgeolekukeskkonna

järgnevateks kümnenditeks.

Venemaa valmistub pikaajaliseks vastasseisuks

Venemaa ressursid on allutatud sõjategevuse vajadustele ning jätkub valmistumine võimalikuks

sõjaks NATO vastu. Venemaa agressiooni Ukraina vastu toetavad Hiina Rahvavabariik, Põhja-

Korea, Valgevene ja Iraan. Sõja lõppemine Ukrainas Venemaale soodsatel tingimustel koos

sanktsioonirežiimi nõrgestamisega kiirendaks agressorriigi relvajõudude taastumist ning lubaks

saavutada tema sõjalise reformi eesmärgid, mistõttu tema sõjaline võimekus Eesti piiride

läheduses kasvaks märkimisväärselt. Venemaa on kasvavalt valmis võtma riske ja valmis tuleb

olla valearvestusteks. Eraldi julgeolekuoht on Venemaa poolel sõjategevuses osalenud isikud.

Hübriidoperatsioonid on püsiv ja süsteemne tööriist

Venemaa kasutab oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks Euroopa riikide vastu järjepidevalt

hübriidoperatsioone, kombineerides erinevaid surve- ja mõjutusvahendeid nagu

5

informatsiooniline mõjutustegevus, hirmu külvamine, tuumarelvaga ähvardamine, sabotaaž,

küberründed, kunstlik rändesurve jne. Eesmärk on Euroopa ühiskondade sidususe ja

omavahelise usalduse vähendamine, poliitiliste ja ühiskondlike valikute suunamine ning

ettevalmistuste tegemine võimalikuks sõjaliseks tegevuseks.

Globaalsed suundumused mõjutavad ka Euroopat

Hiina kasvav globaalne mõju majanduse ja tehnoloogia kaudu on toonud kaasa tema senisest

tugevama enesekehtestamise rahvusvahelisel areenil. Hiina majanduslik toetus kahandab lääne

sanktsioonide mõju ja võimaldab tugevdada Venemaa relvajõudusid. Võimalik kriis India ja

Vaikse ookeani regioonis mõjutab Euroopa, sealhulgas Eesti julgeolekut.

Eesti ja rahvusvahelist julgeolekut mõjutavad ka kliimamuutused, rändesurve, terrorism,

äärmuslus, pandeemiad ja maailmamajanduse riskid. Eesti demograafiline olukord võib

kujuneda julgeolekuriskiks, kuna rahvaarv väheneb ja rahvastik vananeb. Kui peaks suurenema

kontrollimatu ränne Euroopas, võib suureneda radikaliseerumise ja terrorismi oht ka Eestis.

Ehkki äärmusideoloogiate toetajate arv Eestis on väike, võib kogukondade ja nende

väliskontaktide kasv koos integratsiooniraskustega tuua kaasa äärmusideoloogiate leviku

laienemise. Eesti võib Euroopa Liidu ja NATO liikmena olla sihtmärk terroristlikele

organisatsioonidele ja nende ideoloogia toetajatele.

Sõltuvus välisühendustest ja meid ohustavatest riikidest

Eesti varustuskindlus sõltub märkimisväärselt välisühendustest, sealhulgas Läänemere

laevateedest, sideühendustest ja energiataristust. Eesti majandusjulgeolekut ohustavad

ebaturvalised tarneahelad ja sõltuvus meid ohustavate riikide kontrollitavatest

ebausaldusväärsetest tehnoloogiatest, toodetest ja ressurssidest.

Tehnoloogia ja ristsõltuvus suurendavad haavatavust

Rahvusvaheline julgeolekukeskkond on muutunud palju keerulisemaks ristsõltuvuse

suurenemise ning uute tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtu tulemusena. Tehisaru,

kvanttehnoloogia ja mehitamata vahendite areng toob kaasa nii uusi võimalusi kui ka riske, mis

vajavad maandamist. Ettevõtjad, asutused ja riigid sõltuvad üksteise teenustest, tehnoloogiast

või toodetest järjest enam, mistõttu organisatsioon võib olla haavatav isegi siis, kui tema enda

kaitsemehhanismid on tõhusad. Seetõttu on ohtude tuvastamise ja nendega toimetulemise eeldus

senisest suurem koostöö avaliku ja erasektori vahel. Kasvav sõltuvus globaalsetest

teenusepakkujatest tekitab ka Eesti jaoks olulise väljakutse, kuna andmed alluvad selle riigi

seadustele, kus need füüsiliselt või juriidiliselt asuvad. Ulatusliku pilvteenuste kasutamisega

kasvab ka oht, mis on seotud küberrünnetega kesksete teenusepakkujate ja nende partnerite

vastu.

6

4. Eesti julgeolekupoliitika tegevusvaldkonnad

Riigikogu heaks kiidetud julgeolekupoliitika aluste järgimise eest vastutavad põhiseaduslikud

institutsioonid, riigiasutused, kohaliku omavalitsuse üksused, elutähtsaid teenuseid pakkuvad ja

riigikaitseülesannetega ettevõtjad ja teised osalised – kõik vastavalt oma pädevusele ning seatud

ülesannetele. Riigi julgeoleku tagamisel ja laia riigikaitse elluviimisel on juhtroll valitsusel

eesotsas peaministriga. Parlamentaarne kontroll aitab tagada riigi julgeoleku alaste otsuste

läbipaistvuse, vastutuse ja strateegilise järjepidevuse.

Riigi julgeolek tagatakse julgeolekupoliitika elluviimise kaudu. Eesti keskendub viiele

omavahel tihedalt seotud ja üksteist toetavale tegevusvaldkonnale, mis moodustavad terviku

ning mille iga osa on samaväärse tähtsusega: 1) ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse;

2) majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused; 3) sisejulgeolek; 4) sõjaline kaitse ning

5) rahvusvaheline tegevus.

Süsteemne juhtimine ja koostöö tagavad julgeoleku ja riigikaitse toimimise

Riigi strateegilises juhtimises ja kriisikoordineerimises on oluline roll Riigikantseleil, kes

toetab valitsust julgeolekupoliitika eesmärkide sidususe ja otsuste järjepidevuse tagamisel ning

juhtimise toimimise kindlustamisel rahu, kriisi ja sõja korral. Lai riigikaitse koosneb

tegevusvaldkondades riigikaitseülesannetena riigiasutustele, ettevõtjatele, kohaliku

omavalitsuse üksustele ja teistele osalistele pandud kohustustest. Põhiseaduslike

institutsioonide ülesanded tulenevad põhiseadusest. Iga osaline peab olema valmis oma

riigikaitseülesannet täitma. Samuti tuleb osalistel parema valmisoleku saavutamiseks tuvastada

ja vajaduse korral luua täiendavad võimed riigi seatud ootustest lähtudes. Riigikantselei

koostöös ministeeriumidega vastutab, et riigikaitseülesandeid selgitatakse kõigile osalistele,

sealhulgas erasektorile.

Riiklike teenuste ootuspärane toimimine suurendab usaldust riigivalitsemise vastu. Elutähtsate

teenuste osutajad valmistuvad kriisiks ja sõjaks nii, et teenused jätkuksid olusid arvestaval

teenustasemel.

7

Riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamine sõltub poliitilise vastutuse selgest ja teadlikust

kandmisest. Avaliku sektori juhid vastutavad oma asutustes julgeoleku tagamise ning riigikaitse

toetamise eest, sealhulgas toimepidevuse ja kriitiliste süsteemide tehnilise kaitse eest.

Riigikantselei vastutab kõrgemate riigiametnike valiku ja arendamise eest, seejuures pööratakse

tippjuhtide arendamisel tähelepanu pikaajalise sihi seadmisele, strateegia kujundamisele,

koostööle poliitilise tasandiga ja kriisikindluse tagamisele.

Ühiskond peab toimima rahu, kriisi ja sõja korral. Põhiseaduslike institutsioonide, täidesaatva

riigivõimu, kohaliku omavalitsuse üksuste ja elutähtsate teenuste osutajate valmisoleku

suurendamiseks peab Eestil olema riigiülene riskipilt, toimiv juhtimine, sealhulgas regionaalsel

tasandil, ja planeerimine, asjakohased kriisiplaanid ning regulaarsed õppused igal tasandil.

Plaanide elluviimise eeldus on eri osaliste vaheline koostöö, igaühe toimepidevus ning vajalikud

varud.

Süsteemne koostöö seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse üksuste

vahel tagab kiire, täpse ja koordineeritud reageerimise erinevatele ohtudele. Selleks edendab

Eesti pidevalt koostööd ja rolliselgust, sealhulgas regionaalsel tasandil. Kriiside lahendamiseks

ja riigikaitse toimimiseks on võtmetähtsusega lahendavate asutuste koostöö edendamine,

sealhulgas regionaalsetes kriisikomisjonides.

Eesti ja Euroopa tõhustavad oma kaitset hübriidrünnakute vastu, vähendades järjekindlalt oma

haavatavust ning tugevdades ametkondlikku ja rahvusvahelist koordinatsiooni. Eesti käsitleb

kõiki hübriidrünnakuid lähtuvalt nende tekitatud mõjust riigile, rahvale ja majandusele ning

otsustab sellest tulenevalt vastuse iseloomu. Eesti tuvastab hübriidrünnakud, menetleb neid

vastavalt kehtivale õigusele ja avalikustab need võimaluse korral.

Eesti tugevdab julgeolekut püsiva rahastusega

Halvenenud julgeolekuolukorras ja tulenevalt ülesannete jäävuse põhimõttest tuleb tagada laia

riigikaitse süsteemne ja järjepidev arendamine. Selleks on vajalik püsiv ja prognoositav rahastus

riigi eelarvestrateegias. Sõjalise kaitse kulude tase on vähemalt 5% sisemajanduse

koguproduktist. Lisaks peab riigi rahastus võimaldama riigikaitseülesannete täitmiseks vajalike

võimete säilitamist ja kõige olulisemate tuvastatud mittesõjaliste võimepuudujääkide korvamist,

sealhulgas NATO regionaalse kaitseplaani elluviimiseks. Eesti otsib NATO-st, Euroopa Liidust

ja teistest välisrahastuse allikatest aktiivselt katet investeeringuteks riigikaitse arengukavas

kinnitatud vajadustele.

Eesti töötab selle nimel, et tagada NATO ja Euroopa Liidu piisav ja järjekindel rahastus

kaitsevalmiduse suurendamiseks, piiriüleste transpordi- ja energiaühenduste arendamiseks, aga

ka Ukraina toetamiseks ja Venemaa vaenulikest eesmärkidest tingitud negatiivsete sotsiaal-

majanduslike mõjude leevendamiseks.

4.1. Ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse

Meie eesmärk on vastupidav ühiskond, kus kõik inimesed jagavad demokraatlikke väärtusi ja

kannavad ühist Eesti identiteeti. Eesti ühiskond peab olema enesekindel saamaks hakkama rahu,

kriisi ja sõja korral. Sidusas ühiskonnas on kõikide põhiõigused ja -vabadused kaitstud. Eesti

tegutseb kindlustunde, ühiskondliku sidususe ja vastastikuse mõistmise tugevdamise nimel,

8

toetab haavatavaid inimesi ja riskirühmi ning ennetab radikaliseerumist ja maandab muu hulgas

digilõhest tulenevaid riske.

Sidusa ühiskonna üks alustalasid on Eesti rahvusliku identiteedi ja kultuuripärandi säilitamine.

Ühised kultuuriväärtused ja nendega seotud ajalooline mälu loovad aluse riigi kestlikkusele.

Teadlikkus ja hoolimine oma kultuurilisest taustast ja juurtest on otseses seoses iga inimese

valmisolekuga panustada riigikaitsesse. Kuna tänapäeva relvakonfliktides on kultuuriväärtuste

sihipärane hävitamine kujunenud meetmeks, mille kaudu rünnatakse vastase kultuurilist

enesetaju ja ajaloolist järjepidevust, korraldab riik süsteemselt oluliste kultuuriväärtuste kaitset

ja säilimist rahu, kriisi ja sõja korral, et tõkestada ründaja püüdeid nõrgestada ühiskonna

sidusust.

Psühholoogiline kaitse tugevdab ühiskonna vastupanuvõimet

Psühholoogiline kaitse tugevdab rahva eneseusku ja kaitsetahet ning suurendab koos

põhiseaduslike väärtuste laia omaksvõtuga vastupanuvõimet Eesti-vastasele mõjutustegevusele.

Infokeskkonna ja küberruumi kaitstus on eelduseks põhiseadusliku korra, riigi suveräänsuse

ning territoriaalse terviklikkuse tagamisel. Rahvusvahelises ja riigisiseses infokeskkonnas

korraldab Eesti psühholoogilist kaitset ühtse erakonnapoliitikast sõltumatu strateegilise

kommunikatsiooni abil, kaasates ühiskonna toimijaid.

Põhiseaduslikest väärtustest lähtuv psühholoogiline kaitse aitab kindlustada Eesti julgeolekut,

arendades ja hoides ühiskonna sidusust ning turvatunnet kandvaid ühisväärtusi. Selle eesmärk

on suurendada inimeste turvatunnet, ennetada kriise ja sõda ning tugevdada ühiskondlikku

usaldust, sealhulgas riigi tegevuse vastu.

Vältimaks elanike hoiakute mõjutamist viisil, mis viib põhiseaduslikku korda ohustavate

konfliktideni või ühiskondliku kindlustunde vähenemiseni, tuleb õigel ajal tuvastada ühiskonda

lõhestavad ilmingud ja informatsiooniline mõjutustegevus, sealhulgas desinformatsioon, ning

piirata selle mõju. Selleks suurendab Eesti psühholoogilise kaitse abil põhiseaduslike väärtuste

võimalikult laia omaksvõttu ühiskonnas ning edendab valmisolekut kriisi ja sõja korral kiiresti

ja koordineeritult avalikkusega suhelda. Lisaks ametlikele teavitustele kaasab Eesti

kommunikatsiooniprotsessi kogukondlikud võrgustikud ja vabaühendused. See suurendab

riiklike sõnumite usaldusväärsust ka nendes gruppides, kes jäävad tavapärasest meediaväljast

eemale. Kriisiinfot tuleb esitada sihtrühmale arusaadavas keeles ja vormis.

Psühholoogilise kaitse üheks eelduseks on elanikkonna meediakirjaoskus, kriitiline mõtlemine

ja funktsionaalne lugemisoskus. Inimene, kes suudab hinnata info päritolu, tuvastada

manipuleerivaid narratiive ja mõista keeruka teksti sisu, on vastupidavam mõjutustegevusele.

Eesti arendab seetõttu süsteemselt laste, noorte ja täiskasvanute meedia- ja digipädevusi.

Tugev kodanikuühiskond kindlustab julgeolekut

Eesti väärtustab avatud ja kaasavat riigivalitsemist, mis toob riigijuhtimise inimestele lähemale

ja suurendab elanike usaldust riigi vastu. Seda toetavad kodanikujulgus ning suur üksikisiku- ja

kogukonnaaktiivsus. Usaldus, kaitsetahe, inimeste riskiteadlikkus ning vabatahtlik panustamine

riigi ja kogukonna arengusse, turvalisuse tagamisse ning kriiside lahendamisse ja riigikaitsesse

tugevdavad ühiskonda.

9

Tugev kodanikuühiskond on demokraatia ja julgeoleku vundament. See tagab Eesti elanikele

võimaluse osaleda otsustusprotsessides, kaitsta inimõigusi ning edendada läbipaistvust ja

demokraatia põhimõtteid. Kodanikuühiskond saab toetada riigi strateegilist kommunikatsiooni,

nt rahvadiplomaatias osalemise kaudu. Demokraatia püsimiseks ning arendamiseks on oluline

toetada ja usaldada vabaühendusi, mis tegutsevad eetiliselt ja vastutustundlikult ning kaasavad

inimesi otsuste kujundamisse. Elujõuline vabakond on ühiskondliku sidususe tugisammas,

aidates hoida jagatud väärtusi ja eesmärke.

Elanikkonnakaitse toetab inimeste valmisolekut ja elude päästmist

Elanikkonnakaitsena käsitatakse riigi ja ühiskonna tegevusi, mis tagavad inimeste valmisoleku

kriisi- ja sõjaajal ise toime tulla, kaitsevad inimesi kriisidest tulenevate ohtude eest ja abistavad

neid nende tagajärgedega toimetulemisel. Elanikkonnakaitse on osa laiast riigikaitsest.

Elanikkonnakaitse hõlmab riigi ja ühiskonna terviklikku valmisolekut ja suutlikkust

ohuteavituseks, päästetöödeks, evakuatsiooniks, varjumiseks, esmaabiks ja katastroofi-

meditsiiniks, vältimatuks sotsiaalabiks, psühhosotsiaalseks kriisiabiks ning muuks elanikele

hädavajalikuks abiks.

Elanikkonnakaitse ei ole piiritletav üksnes tegevustega kriisi ja sõja korral, vaid on süsteemne

tegevus, ulatudes vastutavate riigiasutuste ja elutähtsate teenuste toimepidevusest kohaliku

omavalitsuse üksuste, kogukondade ja igaühe valmisoleku ning kriisikindluseni. Seega sõltub

elanikkonnakaitse edu elanike, kohaliku omavalitsuse üksuste, vastutavate riigiasutuste ja

elutähtsate teenuste osutajate teadlikkusest, oskustest, valmisolekust ja aktiivsest rollist ning

nende omavahelisest koostööst. Selle saavutamine on ühiskonna eri osaliste ühine jõupingutus.

Elanikkonnakaitse on mitmetasandiline. Selle põhialus on inimeste suutlikkus kriisi ja sõja

korral kuni abi saabumiseni ise toime tulla ja vajaduse korral üksteist aidata, arvestades, et abi

kättesaadavus võib olla piiratud ja võtab tavapärasest kauem aega. Selle eeldus omakorda on

inimeste valmisolek vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saada ning vajaduse korral ka

iseseisvalt evakueeruda, kui olukord seda nõuab.

Kohaliku omavalitsuse üksuste ülesanne elanikkonnakaitses on tagada, et elanike iseseisev

toimetulek kriisi ja sõja korral ei oleks takistatud elutähtsate teenuste toimepidevuse katkemise,

riigikaitseülesannete täitmata jätmise ega kriitilise tähtsusega teabe puudumise tõttu.

Eesti arendab elanikkonnakaitset ohustavate riskide maandamiseks ühiskondlikke

kaitsemeetmeid, sealhulgas ohuteavitus, varjumise ja ulatusliku evakuatsiooni võime

kasvatamine, koolitused kohaliku omavalitsuse üksuste ja inimeste iseseisvaks valmisolekuks

ning kriisi ja sõja korral reageerivate asutuste võimete loomine ja hoidmine, tugevdades seeläbi

kriisikindlust. Ulatusliku evakuatsiooni ajal paiknevad asutused, sealhulgas haiglad, riigi sees

vajaduse korral ümber. Koostöös liitlaste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega korraldatakse

määratud patsientide ümberpaigutamine riigist välja, juhul kui kannatanute arv ületab Eesti

ravivõimekuse.

Elanikkonnakaitse lahutamatu osa on tervishoiusüsteemi ja sotsiaalala suutlikkus tegutseda

kriisi ja sõja korral. Eesti tagab tervishoiuteenused, sotsiaalteenused, sealhulgas vältimatu

sotsiaalabi ja psühhosotsiaalse kriisiabi kogu riigis, toetudes koostööle ja kriisikindlale taristule.

10

4.2. Majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused

Euroopa, sealhulgas Eesti majanduslik edu on strateegiline vajadus. Tugev majandus toetab

kriisikindlust ja vähendab haavatavust välistele ohtudele. Majandusjulgeoleku alus on

konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond. Selle eelduseks on ennustatav ja stabiilne maksu-

ning õiguskeskkond.

Eesti soovib hoida ettevõtluskeskkonda, mis tugineb avatud ja õiglasele kaubandusele,

reeglitel põhinevale ja läbipaistvale rahvusvahelisele majanduskeskkonnale, tugevale riigi

rahandusele, usaldusväärsele füüsilisele ja digitaalsele ühenduvusele, hea kvaliteediga

digiteenustele, arenevale tehnoloogiale, mitmekesistele ja toimivatele tarneahelatele ning

kindlale ligipääsule ressurssidele. Samas tuleb leida tasakaal majandus- ja julgeolekuhuvide

vahel. Selleks on oluline tuvastada peamisi ohte ning maandada sõjalisi ja mittesõjalisi

julgeolekuriske.

Majandusjulgeolek põhineb tugeval majandusel ja riskide teadlikul maandamisel

Eesti toetab demokraatlikku väärtusruumi kuuluvate riikide juhtrolli tehnoloogia arengus.

Majandusjulgeoleku huvides on oluline maandada ebausaldusväärsetest riikidest, nende

huvides tegutsevatest ettevõtjatest ning riskantsetest majanduspartnerlustest ja -suhetest

tulenevaid julgeolekuriske. Avalikul ja erasektoril tuleb senisest enam leida võimalusi

koostööks, sealhulgas vahetada andmeid ning tuvastada ja maandada ühiselt riske. Ettevõtjatel

tuleb senisest rohkem tähelepanu pöörata julgeoleku ja kriisivalmidusega seotud pädevustele,

nagu planeerimine, taristu- ja küberkaitse ning infojulgeolek.

Selleks, et kaitsta riigi toimimise seisukohalt olulisi teenuseid, on vaja tagada turvalised ja

mitmekesised tarneahelad, välisinvesteeringute ja strateegiliste kinnisvaratehingute

läbipaistvus ning hinnata ja maandada süsteemselt riigihangetest tulenevaid riske.

Välisinvesteeringute taustakontroll aitab varakult tuvastada ja ennetada julgeolekuohte

kriitilise tähtsusega sektorites, maandades riske ilma investeerimiskeskkonda liigselt

kahjustamata.

Kriitilise tähtsusega toormete valdkond on strateegiliselt oluline. Ulatuslike kriiside või

tarneraskuste korral võib kriitilise maavara varu käsitada strateegilise ressursina. Seetõttu

peavad need varud olema eelnevalt põhjalikult uuritud, määratletud ja kaitstud. Samal ajal on

oluline kindlustada Eesti roll strateegiliste ressursside väärtusahelas, arendada seda toetavat

teadmiste baasi ning kaitsta valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid ülevõtmiste eest, et tugevdada

Eesti kriisikindlust ja rahvusvahelist positsiooni.

Eesti teadus- ja arendustegevus ning sellega seotud isikud ja organisatsioonid võivad sattuda

pahatahtliku mõjutamise, soovimatu teadmussiirde ja välissekkumise sihtmärgiks. Suurem

tähelepanu teadusjulgeolekule ning julgeolekuriskide paremale teadvustamisele ja

maandamisele teadus- ja kõrgharidusvaldkonnas soodustab innovatsiooni.

Tugev finantssektor ja energiavarustuskindlus suurendavad kriisikindlust

11

Finantssektori stabiilsuse ja usaldusväärsuse suurendamine on osa majandusjulgeoleku

tagamisest. Majandusjulgeoleku tugevdamiseks toetab Eesti Euroopa Liidu ühtset ja reeglitel

põhinevat finantsruumi, vähendab strateegilisi sõltuvusi ning kaitseb ühist turgu pahatahtliku

mõju ja finantsriskide eest. Selleks, et tagada kapitali usaldusväärne liikumine, edendab Eesti

finantssektori kriisikindlust ning tõhustab sanktsioonide rakendamist ja rahapesu tõkestamist.

Eesti majandusmudel peab olema jätkusuutlik, konkurentsivõimeline, paindlik ja

tulevikukindel. See tähendab teadmusmahuka ettevõtluse edendamist ning sihipäraseid

investeeringuid strateegilistesse tehnoloogiatesse ja taristusse, sealhulgas Rail Balticusse ja

kaitsetööstusesse, mis kasvatavad lisandväärtust ning toetavad riigi julgeolekut. Eesti

julgeoleku huvides on tugevdada kodumaiseid ettevõtteid strateegilistes valdkondades, muu

hulgas autonoomsete süsteemide arendamise valdkonnas.

Energiajulgeolek on riigi toimimise ja majanduse nurgakivi. Energiajulgeoleku tagamiseks

soovib riik suurendada kohalike tootmisvõimsuste osakaalu elektrienergia tootmises,

parandada kriitilise taristu toimepidevust ja mitmekesistada energiaportfelli. See vähendab

sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest. Elektrisüsteemi varustuskindluse riskide

maandamiseks tagab Eesti piisavas ulatuses juhitavaid võimsuseid, arendades elektrisüsteemi

paindlikkust energiasalvestuslahenduste ja tarbimise juhtimise laiema kasutuselevõtuga.

Hajus tootmine ja salvestus tugevdavad elektrisüsteemi varustuskindlust, kuna need aitavad

paremini võimalike kriitilise taristu vastaste rünnetega toime tulla ning elavdavad ettevõtlust

ja toetavad seeläbi asustuse säilimist kahanemisega kohanevates maapiirkondades. Eesti

jätkab elektrisüsteemi tugevdamist, kriitilise tähtsusega energiataristu toimepidevuse

suurendamist, sagedusreservi ülesehitamist ja taastuvenergia integreerimise kiirendamist,

sealhulgas koos Läti ja Leeduga.

Heas seisundis loodus- ja elukeskkond ning keskkonnahoidlik areng on tugev baas nii

majandusele kui ka julgeolekule. Julgeolekuvajadustega arvestav looduse taastamine ja muu

looduskaitseline tegevus võib toetada kaitsevõimet ja kriisikindlust. Puhtad ja tõhusad

tehnoloogiad võimaldavad asendada ja taastoota ka kaitsetööstuses vajalikke materjale, säästa

energiat ja pakkuda energialahendusi.

Tugeva majanduse, varustuskindluse ja sõjalise liikuvuse tagamiseks on tarvis arendada

transporditaristut. Oluline on suurendada logistikasektori konkurentsivõimet, tagada ohutust

ning edendada tehnoloogiliselt uuenduslikku ja suurema läbilaskevõimega transporditaristut,

mis arvestab julgeoleku ja riigikaitse vajadusi ning kaalutlusi.

Küberjulgeolek ja digisuveräänsus kui riigi toimepidevuse alustalad

Eesti ühiskonna julgeolek ja majandusedu sõltuvad ka digiühiskonna kestlikust arengust.

Digitaliseerimine hõlmab kõiki valdkondi ning suurendab tööstuste ja teenuste vahelist,

sealhulgas piiriülest, vastastikust ristsõltuvust. Eesti digisuveräänsus tugineb tasakaalustatud

ja riskipõhisele lähenemisele, mille eesmärk on tagada riigi ja ühiskonna toimimine, säilitades

samal ajal tehnoloogilise neutraalsuse ja avatuse usaldusväärsetele partneritele. Kriitilistes

digitaristu kihtides, nagu digitaalne identiteet ja riiklikud registrid, on Eestil õigus rakendada

kõrgendatud turva- ja sõltumatuse nõudeid, vältides põhjendamatut tehnoloogilist või

geograafilist isolatsiooni. Digiriigi kriitilise tähtsusega teenused peavad olema kättesaadavad

12

igas olukorras. Seetõttu on tähtis jätkata riske maandavaid tegevusi tarneahela hindamisel,

tugevdada digitaristu, -teenuste ja -ühenduste töökindlust, kasvatada digipädevusi ning

valmisolekut igaks olukorraks, sealhulgas kriisiks ja sõjaks.

Küberturvalisus ja infoturve on oluline osa julgeolekust, mõjutades kogu ühiskonda ning

elutähtsate teenuste toimepidevust. Eesmärk on liikuda kasutajakesksema ja turvalisema

digiühiskonna poole. See tähendab, et turvanõuded peavad muutuma inimsõbralikumaks, nii

et nende mõistmine ja rakendamine oleks lihtne, arusaadav ja teostatav nii tehnoloogia

peakasutajatele kui ka tavainimestele. Riik panustab küberturvalisusse, et ennetada ohte ja

tõhustada nende tuvastamist, neile reageerimist ja vastumeetmete rakendamist ning parandada

riigiülest olukorrateadlikkust, reageerimisvõimet ja koostööd küberintsidentide lahendamisel.

Tehisaru kiire areng ja lai levik tekitab küll uusi riske, muu hulgas võimalusi ulatuslikeks

küberrünneteks, kuid selle tark kasutamine pakub ka senisest kohanemisvõimelisemaid ja

tõhusamaid kaitsemeetmeid, ning loob uusi võimalusi innovatsiooniks ja majanduskasvuks.

Riik, ettevõtjad ja teadlased peavad ühiselt arendama nii kaitse- kui ka tsiviilvaldkonda

tugevdavaid lahendusi ning hoogustama tehisaru süsteemset rakendamist. Selleks on vajalik

suurendada ka Eesti kohapealset arvutusvõimekust. Kuna kvantarvutuse kiire areng seab ohtu

praegu kasutusel olevad krüpteerimismeetodid, on vaja õigel ajal arendada ja kasutusele võtta

postkvantkindlad krüptolahendused, et tagada digiriigi ja teenuste kestlik kaitse.

Elutähtsad teenused ja varustuskindlus tagavad kriisi korral ühiskonna toimepidevuse

Ühiskonna toimimine sõltub elutähtsatest teenustest ja kriisikindlusest. Eesti elanike olulisteks

vajadusteks on elutähtsate teenuste, sealhulgas eelkõige energia, side, aga ka toidu, kütuse,

tervishoiuteenuste ja avalik-õigusliku meedia olemasolu ning kättesaadavus. Seejuures on

oluline tuvastada erinevate teenuste omavahelisi ristsõltuvusi ja leida lahendusi kitsaskohtade

kõrvaldamiseks.

Intsidentide, kriiside, näiteks merealuste ühenduste katkemise või ulatuslike pandeemiate, ja

sõja korral võivad rahvusvahelised maismaa-, mere- ja lennuühendused olla ajutiselt häiritud

või katkestatud. Kriisikindluse tagamiseks peavad varustuskindluse lahendused, sealhulgas

varud, kriisi ja sõja korral võimaldama ühiskonnal tervikuna toime tulla vähemalt 30 päeva,

kuni vajalikud ühendused on taastatud. See eeldab ettevalmistusi kõigilt ühiskonna tasanditelt

– inimestelt, ettevõtetelt, kohaliku omavalitsuse üksustelt ja riigilt. Haavatavuse

vähendamiseks on varude loomisel oluline põhimõte tagada geograafiline hajutatus ja vältida

tsentraliseerimist.

Eesti riik hoiab koostöös ettevõtjatega vedelkütuse, maagaasi, toidu ja tervishoiu riiklikke

tegevusvarusid. Esmatähtis on tagada toidu ja muude esmatarbekaupade pikaajaline

varustuskindlus kriisi ja sõja korral, sealhulgas tootmise toimepidevuse kaudu. Kriisi ja sõja

korral on oluline kindlustada riigi rahandus ja likviidsus ning elutähtsate makse- ja

sularahateenuste toimimine.

Elutähtis kriitiline taristu, ühenduvus ja teenused peavad olema varustatud riigi julgeolekut

tagavate turvameetmetega, mis võimaldavad vastu seista nii praegustele kui ka tulevastele

riskidele. Seejuures vastutab Eesti riik oma maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi lahutamatu

13

ja jagamatu terviklikkuse ja põhiseadusliku korra kaitse eest, kuid konkreetse elutähtsa teenuse

osutaja taristuobjekti omanik vastutab üldjuhul ise selle elementaarse julgeoleku ja kaitse eest

ning kannab ka sellega seotud kulud. Sellesse peavad panustama nii kõik elutähtsa teenuse

osutajad kui ka elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused, sealhulgas kohaliku omavalitsuse

üksused.

Riik korraldab kriisi ja sõja korral ühiskonna toimepidevuseks ja elutähtsate teenuste

toetamiseks vajalikku meretransporti ning tagab koos liitlastega strateegiliste laevateede

julgeoleku.

4.3. Sisejulgeolek

Sisejulgeoleku tagamise eesmärk on põhiseadusliku korra kindlustamine ja turvalise

elukeskkonna hoidmine Eestis ning sellise olukorra saavutamine, kus mistahes vaenulik

tegevus või selle mõju ei suuda riigi ja ühiskonna toimimist oluliselt kahjustada ning

julgeolekut ohustava iseloomuga kuritegevus on püsivalt madalal tasemel.

Riigi ja ühiskonna julgeoleku kahjustamise katsed toimuvad pidevalt ega alga alles kriisi või

sõja korral. Riigi julgeolekut mõjutavad ka mittesõjalised ohud, millest enamik on kuni

avaldumiseni varjatud iseloomuga. Eesti tagab sisejulgeoleku mittesõjaliste julgeolekuriskide

maandamise ja ebasoodsa keskkonna kujundamisega vaenulikele tegutsejatele, olgu nendeks

võõrriigid või mitteriiklikud ühendused. Seejuures on fookus vastuluurel, piirivalvel ning

vaenuliku õõnestus- ja mõjutustegevuse, riigivastaste kuritegude ja terrorismi ennetamisel ja

tõkestamisel. Sisejulgeoleku tagamise eeldus on selge õigusruum ning julgeoleku- ja

õiguskaitseasutuste võimed, mis vastavad riigi vastu suunatud riskide tasemele ja iseloomule.

Nende eelduste toimimiseks on vajalikud ühiskonna suur usaldus ja olemasolevate volituste

vastutustundlik kasutamine.

Tugev piir ja rahvusvaheline koostöö kindlustavad sisejulgeolekut

Euroopa Liidu piiririigina tähtsustab Eesti nüüdisaegsete tehniliste lahendustega varustatud

idapiiri väljaehitamist, samuti kõigi idapiiri riikidega koostööd ja infovahetust seire, valve ning

ränderündeks valmistumise valdkonnas. Eesti idapiir ja selle vahetus läheduses asuvad

piirkonnad on suurendatud tähelepanu all.

Eesti edendab Euroopa Liidu ja Schengeni ruumi ülest sisejulgeolekupoliitikat. Mittesõjaliste

ohtude ennetamise ja maandamise ning heidutuse ja kriisikindluse nurgakivid on FRONTEX,

EUROPOL, INTERPOL ning Läänemere-äärsete riikide koostööformaadid. Eesti tähtsustab ja

võimaldab liitlaste ning partnerite kohalolekut Eesti territooriumil ja idapiiril ka sisejulgeoleku

tagamisel.

Eesti peab tähtsaks Euroopa Liidu ja riigisiseste sanktsioonide eesmärgipärast rakendamist, mis

toetab rahvusvahelist julgeolekut ja maandab sisejulgeoleku riske. Selleks on oluline tõhus

tollikontroll ning sanktsioonirikkumiste ennetamine ja menetlemine.

Sisejulgeoleku seisukohast on oluline, et sisseränne on kooskõlas avalike huvidega. Ohutute

lähteriikide kindlaksmääramine ning edukas lõimumine ja kohanemine on parimad tagatised,

et sisserändajad ei muutuks Eestis ohuks avalikule korrale ja julgeolekule.

14

Avaliku korra hoidmine ja sisekaitse tagavad riigi toimimise ka kriisi korral

Avaliku korra hoidmisel tuleb tagada, et intsidendid ja suundumused ei eskaleeruks

põhiseaduslikku korda ohustavateks konfliktideks, sealhulgas vägivallaga seotud ulatuslikuks

gruppidevaheliseks konfliktiks, surveaktsiooniks, mõne paikkonna vägivaldseks isoleerimiseks

või pikaajaliseks massiliseks korratuseks. Avaliku korra ja ühiskonna turvatunde hoidmiseks

on oluline ka võimekus määratud karistusi täide viia ja kindlustada, et pärast karistuse kandmist

oleks suurenenud õiguskuulekus.

Julgeolekuolukorra olulisel halvenemisel käivitab Eesti sisekaitseoperatsiooni eesmärgiga

taastada riigi julgeolek ja avalik kord. Sisekaitse toetab vajaduse korral sõjalist kaitset.

Sisejulgeolekut ja sisekaitset toetab kriisireserv. Selleks, et tagada riigi ja ühiskonna

toimimiseks vajalike kriitiliste ülesannete järjepidev täitmine, reageerimisvõime ning kiire

võimendamine olukorras, kus tavapärased ressursid on üle koormatud või häiritud, tuleb

vabatahtlikke ja kriisireservi kestlikult arendada.

Eesti peab olema valmis, et Ukraina sõjas uuenenud sõjapidamise meetodid ja ründevahendid,

näiteks massiline droonide kasutamine, toovad Euroopasse uued julgeolekuohud.

4.4. Sõjaline kaitse

Sõjalise kaitse eesmärk on ennetada sõjalisi ohte, vajaduse korral riiki edukalt kaitsta ning sõda

võita. Võidu eeldusteks on võitlustahe, ressursid ja õigeaegne volituste tagamine

sõjapidamiseks. Et heidutada vastast sõjalist konflikti alustamast, võtab Eesti tugevdatud

kaitsehoiaku, mis tugineb iseseisvale kaitsevõimele ja kollektiivkaitsele. Eesti sõjalise kaitse

korraldus lähtub demokraatliku tsiviiljuhtimise põhimõttest.

Iseseisev kaitsevõime, kollektiivkaitse ja liitlaste kohalolu on heidutuse alus

Selleks, et heidutus oleks veenev, peab NATO olema valmis viivitamatuks kollektiivseks

kaitsetegevuseks. NATO tugevdatud kaitsehoiak alliansi idatiival peab lähtuma

tõkestusheidutuse ja lävekaitse põhimõttest, mille eesmärk on veenda agressorit, et tema

eesmärkide saavutamine sõjaliste vahenditega on võimatu. Veenev tõkestusheidutus koosneb

Eesti enda tugevast kaitsevõimest, sellega integreeritud liitlaste lahinguvõimelisest kohalolust

ja määratud tugevdusüksustest. Seda toetavad toimiv juhtimisstruktuur, eelpaigutatud varustus,

kvaliteetsed kaitseplaanid ja regulaarsed õppused nende läbiharjutamiseks. Veenva heidutuse

aluseks on nii konventsionaalne kui ka tuumaheidutus.

Eesti sõjaline kaitse on üles ehitatud aktiivkaitse põhimõttel, mille kohaselt rakendatakse

vastase jõudude vastu aktiivseid meetmeid mis tahes vormis rünnaku ärahoidmiseks või

takistamiseks või rünnaku tõhususe vähendamiseks. Eesti lähtub arusaamisest, et Balti riigid on

üks operatsiooniala.

Liitlaste panus terviklikku NATO kaitselahendisse Eestis ja teistes Balti riikides ning liitlaste

sõjaline kohalolek on oluline osa sõjalisest kaitsest. Eesmärk on liitlaste järjepidev ja

planeeritud ning varudega kindlustatud sõjaline kohalolek Eestis ning suutlikkus tegutseda koos

Eesti üksustega. Eesti tagab koos liitlastega liitlasvägede vastuvõtmiseks ja sõjaliseks

15

liikuvuseks vajaliku ja nõuetekohase taristu ning kindlustab vastuvõtva riigi toetuse ja

väljaõppealad rahu, kriisi ja sõja korral.

Eesti arendab sõjalist kaitset kõikides domeenides

Eesti kaitsevõime tugevdamiseks arendame sõjalisele nõuandele tuginedes, kiirendatult ja täies

mahus välja sõjalised üksused, mis on mehitatud, välja õpetatud ja regulaarselt harjutanud,

varustatud, relvastatud ja varudega kindlustatud. Selleks arendab Eesti üksusi, mis on suutelised

vastast purustama maal, merel, õhus ja küberruumis.

Eesti sõjalise kaitse tõhusaks planeerimiseks ja ohtude ennetamiseks on oluline

olukorrateadlikkus, võimalikult varajane eelhoiatus, võimekas luure ja vastuluure ning

liitlastega ühine ohupilt. Eelhoiatus toetab õigeaegset otsustamist ja otsuste kiiret elluviimist,

mis on esmatähtis nii valmisoleku suurendamisel kui ka kogu riigi ohule vastamiseks

ettevalmistamisel.

Kaitseväe valmisoleku eesmärk on tagada iga päev juhtimisvõime, üksuste valmidus ja

olukorrateadlikkus minimeerimaks vastase tegevusvabadust kõikides sõjapidamise

domeenides. Kaitsevalmiduse kõrgendamine võimaldab tagada efektiivse vastuse

destabiliseerivatele tegevustele ja ennetada konventsionaalset üllatusrünnakut. Selleks

kindlustatakse võimalikult vara Kaitseväe ja liitlaste tegevusvabadus, sealhulgas vajaduse

korral regionaalses operatsioonialas Balti riikides ning Läänemerel. Mobilisatsioonisüsteemi

tõhustamiseks korraldab Eesti regulaarselt õppekogunemisi ja lühikese etteteatamisajaga

lisaõppekogunemisi.

Ajateenistus on peamine vahend reservüksuste komplekteerimiseks ja lahinguvalmiduse

hoidmiseks, samuti värbamisväli tegevväelaste leidmiseks. Kaitsevõime parandamiseks

suurendab Eesti tegev-, aja-, reserv- ja vabatahtliku teenistuse atraktiivsust ning naiste osalust.

Kaitseliit kui vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega

tegelev riigikaitseorganisatsioon osaleb riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamises ja

julgeoleku tagamises.

Ühiskonna toetus, kaitsetahe ja kaitsetööstus tugevdavad riigikaitset

Kaitsevägi vajab riigi sõjaliseks kaitseks tsiviilsektori toetust. Tsiviilsektori toetuse eesmärk on

tagada sõjalise kaitse tõhus käivitumine ja toimimine.

Eesti kaitse alustalaks on ühiskonna kõrge kaitsetahe, mille eeldusteks on füüsiline ja vaimne

suutlikkus, oskused, vajalik varustus ja kogemus. Nende eelduste edendamine on

valdkondadeülene jõupingutus, millesse panustab muu hulgas riigikaitseõpetus, mis parandab

noorte teadmisi riigikaitse korraldusest, elanikkonnakaitsest ja kriisikindlusest. Eestis

väärtustatakse riigikaitsjaid ning inimeste, erasektori ja laiema ühiskonna panust riigikaitsesse.

Selle kindlustamiseks laiendab Eesti inimeste teadlikkust sellest, kuidas igaüks saab

riigikaitsesse panustada nii sõjaliselt kui ka mittesõjaliselt.

Eesti kaitsetööstus on osa riigikaitsest ning panustab majandusarengusse ja innovatsiooni

edendamisse, suurendades seeläbi riigi kaitsevõimet.

16

Liitlaste julgeoleku tugevdamiseks osaleb Eesti kollektiivkaitse- ja muudel rahvusvahelistel

sõjalistel operatsioonidel. Operatsioonid toetavad rahvusvahelist julgeolekut, neil osalemine on

panus liitlassuhete ja koostegutsemisvõime arendamisse ning annab Kaitseväele väärtusliku

kogemuse.

4.5. Rahvusvaheline tegevus

Eesti rahvusvaheline tegevus on aktiivne, sihipärane ja põhimõttekindel. Eesti eesmärk on

tagada, et me ei jää kunagi üksi ja et me suudame mõjutada Euroopa julgeoleku kujundamist.

Liitlassuhete arendamisel ja tahtekoalitsioonides osalemisel on Eesti sihiks kuuluda otsuste

kujundamise tuumikusse. Eesti on valmis olema rahvusvahelise tegevuse eestvedaja.

Eesti rahvusvaheline tegevus keskendub kolmele põhisuunale: 1) rahvusvahelise õiguse

reeglitele rajatud maailmakorra hoidmine; 2) Euroopa aluspõhimõtete püsimine ning Euroopa

Liidu ja NATO toimimine ja 3) koostöö Balti, Põhjala ja Läänemere naabrite ning teiste

samameelsete partneritega.

Eesti seisab rahvusvahelise õiguse reeglitel põhineva maailmakorra eest

Eesti astub vastu katsetele, millega üritatakse muuta rahvusvahelisele õigusele ja kokkulepitud

reeglitele rajatud maailmakorra põhimõtteid, sealhulgas riikide suveräänsus ja territoriaalne

terviklikkus. Eesti kaitseb inimõigusi, põhivabadusi ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtet.

Eesti toetab aktiivselt rahvusvaheliste organisatsioonide tulemuslikku ja õiglast toimimist,

sealhulgas ÜRO ja selle Julgeolekunõukogu muutmist läbipaistvamaks, vastutustundlikumaks

ja tulemuslikumaks, tagades riikide õiglase osaluse ning suurendades ÜRO Peaassamblee rolli.

Eesti tegutseb selle nimel, et raskeimate rahvusvahelise õiguse rikkumiste, sealhulgas sõja- ja

agressioonikuritegude toimepanijad võetaks vastutusele, tehes aktiivset koostööd teiste riikide

uurimis- ja menetlusasutuste ning rahvusvaheliste kohtutega. Eesti seisab kommunistlike ja

teiste totalitaarsete režiimide kuritegude rahvusvahelise hukkamõistu eest, et karistamatus ei

julgustaks agressoreid uusi ründeid toime panema. Samuti töötab Eesti selle nimel, et

agressioonisõja algatajad hüvitaksid sõjakahjud. Eesti osaleb rahvusvaheliste sanktsioonide

kehtestamises või kehtestab rahvusvaheliste normide rikkumise korral sanktsioone ühepoolselt.

Euroopa suurem vastutus ja valmisolek oma julgeolekut tagada

Eesti elulistes huvides on nii ühist väärtus- ja julgeolekuruumi jagav Euroopa kui ka tugev

transatlantiline suhe. Eesti tegutseb liitlas- ja partnerlussuhete, ühtsuse ja NATO heidutuse

(sealhulgas tuumaheidutuse) ja kollektiivkaitse tugevdamise nimel. Eesti toetab eesmärki, et

Euroopa peab võtma suurema vastutuse oma julgeoleku eest ning arendama välja strateegilise

valmisoleku ja suutlikkuse. Eesti peab oluliseks ning toetab oma eeskuju ja tegudega Euroopa

riikide kaitsekulutuste suurenemist võimalikult kiires tempos.

Eesti tegutseb Euroopa Liidu ja NATO laienemise nimel, mis on ühiste väärtuste ja turvalisuse

ruumi suurendamise ja julgeoleku kindlustamise lahutamatu osa.

Eesti osaleb koos liitlaste ja partneritega euroatlantilisele julgeolekule peamiseks ohuks oleva

Venemaa agressioonisõja ja -poliitika tõkestamisel ning õiglase ja kestva rahu kehtestamisel.

Samuti toetab Eesti tegevusi, mis on suunatud Venemaa sõjakuritegude üle õigusemõistmisele

17

ning tekitatud kahjude hüvitamisele. Eesti toetab suveräänset Ukrainat sõjaliselt, poliitiliselt ja

majanduslikult ning osaleb riigi sõjajärgses ülesehituses ja julgeoleku tagamises. Eesti toetab

Ukraina liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga. Oma eesmärkide saavutamiseks süvendab Eesti

poliitilist, majanduslikku ja sõjalist koostööd ning lõimumist oma piirkonna ja teiste

samameelsete riikidega.

Eesti osaleb aktiivselt rahvusvahelises julgeolekukoostöös

Võimalikes tuuma- ja teiste massihävitusrelvade piiramise režiimides ning Euroopa

tavarelvastuskontrolli- ja usaldusmeetmetes osalemisel lähtub Eesti ohuhinnangust, iseseisva

kaitsevõime vajadustest ning kollektiivkaitse huvidest ja põhimõttest.

Eesti tegutseb rahvusvahelise teadlikkuse ja kriisikindluse suurendamiseks vaenulike riikide

mittesõjalise vaenutegevuse vastu, mille eesmärk on demokraatliku korra kõigutamine ning

NATO ja Euroopa Liidu lõhestamine.

Rahvusvahelise julgeoleku kindlustamiseks jätkab Eesti sidemete tihendamist üleilmsete

partneritega, lähtudes mitmepoolse koostöö ja rahvusvahelise õiguse ühistest kokkulepitud

põhimõtetest. Eesti on toimekas ja usaldusväärne arengukoostöö ja humanitaarabi partner,

kasutades oma kogemusi hariduse ning digi- ja küberteemadel, samuti kliima, energia ja

ühenduvuse vallas.

EELNÕU

Riigikogu otsus

„„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“

Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 1, riigikaitseseaduse § 6 lõikele 1 ja

välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 1 punktile 5 Riigikogu otsustab:

1. Kiita heaks juurdelisatud „Eesti julgeolekupoliitika alused“.

2. Peaminister teavitab Riigikogu julgeolekupoliitika alustes püstitatud eesmärkide saavutamisest

vähemalt ühel korral nelja aasta jooksul.

3. Tunnistada kehtetuks Riigikogu 2023. aasta 22. veebruari otsus „„Eesti julgeolekupoliitika

alused“ heakskiitmine“ (RT III, 28.02.2023, 1).

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Esitab Vabariigi Valitsus 7. mail 2026. a nr 2-6/26-00941

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik