| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-00941-1 |
| Registreeritud | 07.05.2026 |
| Sünkroonitud | 18.05.2026 |
| Liik | |
| Funktsioon | |
| Sari | 02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-6 Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatud seaduste ja otsuste eelnõud ning nendega seotud kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikogu juhatus |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu juhatus |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee
Riigikogu juhatus Meie: 07.05.2026 nr 2-6/26-00941-1
Riigikogu otsuse eelnõu esitamine
Vabariigi Valitsus esitab Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“ eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 7. mai 2026. a istungil. Riigikogus esindab eelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust peaminister. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Riigikogu otsuse eelnõu ühel lehel (PDF- ja DOCX-failid) 2. Riigikogu otsuse lisa „Eesti julgeolekupoliitika alused“ 17 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 3. Seletuskiri kuuel lehel (PDF- ja DOCX-failid) Heili Tõnisson [email protected]
.
1
Riigikogu otsuse
„„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule heakskiitmiseks „Eesti julgeolekupoliitika alused“, mis
asendab „Eesti julgeolekupoliitika alused (2023)“, mille Riigikogu kiitis heaks 22. veebruaril
2023.
Uuendatud julgeolekupoliitika alustel on kolm peamist eesmärki: kirjeldada
julgeolekukeskkonda 2026. aasta kevade seisuga, selgitada Eesti julgeolekupoliitika
põhimõtteid ning kirjeldada ohtude tõrjumiseks ja riskide maandamiseks seatud eesmärke.
Julgeolekupoliitika aluste eelnõu ja selle seletuskirja on ette valmistanud Riigikantselei
julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo (JRKB) direktor Erkki Tori
([email protected]) ja JRKB nõunik Eve Vungo ([email protected]).
2. Julgeolekupoliitika aluste uuendamise põhjused
Eelmised julgeolekupoliitika alused võeti vastu 2023. aastal. Julgeolekupoliitika aluseid
täiendatakse või muudetakse vastavalt sellele, kuidas muutuvad julgeolekukeskkond ja Eesti
julgeoleku tagamise võimalused, kuid iga Riigikogu koosseis uuendab neid vähemalt ühe korra.
Seega uuendatakse julgeolekupoliitika aluseid vähemalt iga nelja aasta järel.
Julgeolekupoliitika aluste uuendamisega alustati 2025. aastal, sest rahvusvaheline
julgeolekukeskkond ja globaalsed jõujooned on muutunud ning riikidevaheline vastasseis on
teravnenud. Demokraatiale, õigusriigile, inimõigustele ja vabakaubandusele toetuv
väärtusruum on ohustatud. Pikaajalised suundumused Euroopa julgeolekukorralduses ning
muutused Ameerika Ühendriikide strateegilistes huvides ja hoiakutes on viinud olukorrani, mis
nõuab Euroopa riikidelt suurema vastutuse võtmist ja tegevust ühise julgeoleku tagamiseks, sh
sõjalise kaitse kulutuste kiirendatud suurendamist ja NATO võime-eesmärkide saavutamist.
See tingib ühiskonnas tervikuna vajaduse olla valmis kriisiks ja sõjaks. Eesti peab julgeoleku
tugevdamiseks tegema senisest märgatavalt kiiremini ja suuremaid pingutusi.
Eelnõu valmis 2026. aasta kevadel.
3. Julgeolekupoliitika aluste uuendamise protsess
Julgeolekupoliitika aluste dokumendi koostab Vabariigi Valitsus ja selle kiidab heaks
Riigikogu. Peaminister esitab regulaarselt Riigikogule ülevaate julgeolekupoliitika alustes
püstitatud eesmärkide saavutamisest. 2026. aastal valminud julgeolekupoliitika aluste
koostamist juhtis Riigikantselei. Dokumendi koostamisse panustasid kõik ministeeriumid ja
Eesti Pank.
Riigikantselei tutvustas 2025. aasta sügisel julgeolekupoliitika aluste uusi rõhuasetusi
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) korraldatud seminaril, kus lisaks RKK
teaduritele osalesid ka Sisekaitseakadeemia ja Balti Kaitsekolledži teadurid, iseseisvad
eksperdid ning ajakirjanikud. 2025. aasta sügisel ja 2026. aasta kevadtalvel toimusid
konsultatsioonid ministeeriumidega ning neljal korral ühisistungid Riigikogu väliskomisjoni ja
riigikaitsekomisjoniga.
2
Kuuendad julgeolekupoliitika alused toetuvad 2023. aastal vastu võetud julgeolekupoliitika
alustele. Samal ajal julgeolekupoliitika alusteuuendamisega on koostatud kriisiolukorra ja
riigikaitse seadust, millega liidetakse üheks tervikuks seni eraldiseisvad riigikaitsealane
õigusruum (RiKS1, ErSS2) ja tsiviilkriiside õigusruum (HOS3), mis vastab paremini muutunud
julgeolekukeskkonna vajadustele. Lähtudes õigusaktide uuendamise protsessist ja avarast
julgeolekukäsitusest, hõlmavad julgeolekupoliitika alused riigikaitsega ning tsiviilkriisidega
seonduvat ühtse tervikuna.
Iseseisvuse taastamise järel käsitleti Eesti julgeolekupoliitika aluseid esmakordselt 1996. aasta
dokumendis „Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuunad“. 2001. aastal heaks kiidetud
julgeolekupoliitika aluseid on järjepidevalt uuendatud aastatel 2004, 2010, 2017 ja 2023.
Julgeolekupoliitika aluste tegevusvaldkonnad on aluseks riigi kaitsetegevuse kava (RKTK) ja
riigikaitse arengukava (RKAK) koostamisele. RKTK-s käsitletakse olemasolevaid võimeid,
millega tagatakse riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamine ja tõrjumine ning riigi toimimine
sel ajal, ning kirjeldatakse riigikaitseülesandeid. RKAK-is kirjeldatakse, mida on
riigikaitseülesannete ettevalmistamiseks ja täitmiseks vaja ning millal ja kuidas need võimed
välja arendatakse. Riigikaitseülesannete täitmise valmisolekut ja tulemuslikkust hinnatakse
valmisolekuraportis4. Eesmärkide saavutamist ehk toimetulekut ohustsenaariumidega
hinnatakse riigi kriisiõppuse käigus.
4. Julgeolekupoliitika aluste sisu
Dokument koosneb kolmest põhilisest osast:
1) Eesti julgeolekupoliitika põhimõtted;
2) julgeolekukeskkonna kirjeldus;
3) tegevused, mida Eesti plaanib selleks, et kirjeldatud ohtusid tõrjuda.
Dokument peaks kehtima järgmised neli aastat ja teksti üldistusaste toetab seda eesmärki. Tekst
ei sisalda seetõttu liigseid detaile, mis julgeolekukeskkonna kiire muutumise korral võiksid
peatselt oma aktuaalsuse kaotada.
Eesti julgeolekupoliitika põhimõtted
Põhimõtted pole võrreldes 2023. aasta julgeolekupoliitika alustega olulisel määral muutunud.
Peatüki sõnastusi on täpsustatud, sh selleks, et tagada kooskõla uute õigusaktidega.
Eesti peamine eesmärk on vastast heidutades sõda ära hoida ning muuta agressioon Eesti riigi
vastu teostamatuks. Heidutuse ebaõnnestumise korral kaitseb Eesti end igal juhul ja kõikide
ohtude eest, sõltumata nende päritolust või ilmnemise ajast ja kohast, ning kui tahes ülekaaluka
vastase vastu eesmärgiga sõda võita. Sõda pole vältimatu. Sõja võitmist tuleb vaadelda kui
planeerimiseesmärki, ehk Eesti vastupanu ei oleks pelgalt sümboolne, vaid perspektiiviga
vastast võita, mida Eesti on ajaloos varemgi saavutanud. Seejuures ei kohaldu ambitsioonitase
üksnes nendele, kes panustavad sõjalisse kaitsesse, vaid kogu ühiskonnale. Kaitsevägi peab
üksnes lahinguid, sõda peab kogu rahvas.
1 Riigikaitseseadus 2 Erakorralise seisukorra seadus 3 Hädaolukorra seadus 4 Valmisolekuraport koostatakse DOTMLPFI metoodika alusel. Ingliskeelne lühend DOTMLPFI tähendab
doktriini (kasutuseesmärk ja põhimõtted), ülesehitust või struktuuri (i.k organization), väljaõpet, varustust ja
varusid, eestvedamist, isikkoosseisu, taristut ja koostegutsemisvõimet.
3
Rahuaja kriiside lahendamisel on Kaitsevägi ja Kaitseliit vajaduse korral toetavas rollis. Sõja
korral on sõjaline kaitse riigi põhipingutus, mille puhul kogu ühiskond toetab sõjalist kaitset.
Kui ühiskonna ambitsioonitase on tulla edukalt toime nii sõjas kui ka kõige tõsisemates
kriisides, siis ollakse valmis lahendama ka väiksema mõjuga kriise.
Lähimuse põhimõtte kohaselt toimub kriisideks valmistumine ja nende lahendamine
madalaimal võimalikul tasemel, st et kõiki tegevusi ei otsustata valitsuse tasemel. Valitsuse- ja
peaministrikeskne juhtimiskorraldus toimub vaid suure mõjuga kriiside või sõja korral, kui on
vaja tagada mitme asutuse ühtne koordineeritud tegevus, täiendavate meetmete rakendamine
ning tavapärasest rohkemate võimete, vahendite ja varude kaasamine ning kui olukorda
lahendav asutus ei ole lähimuse põhimõtet arvestades tulnud toime olukorra lahendamisega.
Eesti kaitseb end maal, õhus, merel, kosmoses ja küberruumis avalduvate ohtude, samuti
informatsioonilise mõjutustegevuse eest. Kosmose puhul peetakse eelkõige silmas vajadust
esmalt teadvustada ühiskonna sõltuvust kosmosega seotud teenustest, sealhulgas
positsioneerimisest, navigatsioonist ja täpse aja määramisest, ning seejärel minimeerida
võimalike vastaste tekitatavat negatiivset mõju Eestile. Eesti kasutab oma julgeoleku tagamisel
üha enam kosmosega seotud võimeid.
Julgeolekukeskkond
Peatükis kirjeldatakse julgeolekukeskkonda, sh globaalseid muutusi ja trende, Atlandi-üleseid
suhteid ja Euroopa riikide suuremat rolli oma julgeoleku tagamisel. Julgeolekukeskkonna
kirjelduse üldistusaste on kooskõlas eesmärgiga tagada peatüki aktuaalsus üle pikema aja.
Suurimaks ohuks on Venemaa Föderatsioon, keda toetavad Hiina Rahvavabariik, Põhja-Korea,
Valgevene ja Iraan.
Peatükis käsitletakse Eesti liitlassuhete rolli ja riikide tahet tegutseda Euroopa Liidu ja NATO
kõrval ka koalitsioonides ning regionaalsetes ja muudes kaitsekoostööformaatides (näiteks
Põhjala ja Balti riikide koostööformaat, Ukrainat toetav tahtekoalitsioon, Ühendkuningriigi
juhitav Ühendekspeditsioonivägi (Joint Expeditionary Force) jne).
Peatükis käsitletakse ka teisi julgeolekukeskkonda mõjutavaid tegureid. Lisaks varem esinenud
ohtudele ja riskidele, sh terrorism ja äärmuslus, kirjeldatakse nüüd ka uute tehnoloogiate
kasutuselevõtu ja ristsõltuvustega kaasnevaid riske (ristsõltuvus tähendab olukorda, kus
erinevad ettevõtted, asutused või riigid sõltuvad üksteise teenustest, tehnoloogiast või
toodetest). Samuti märgitakse ära välisühenduste olulisus Eesti varustuskindluse tagamisel nii
side-, energia- kui ka laevaühenduste puhul. Veealuse side- ja energiataristu haavatavus on
viimastel aastatel muutunud ilmseks seoses laevaankrute lohistamise ja teiste intsidentidega,
millel on olnud märkimisväärne mõju Eesti majandusele. Laevaühendused on ühiskonnale väga
olulised juba tavaolukorras, kuid nad on kriitilise tähtsusega sõja korral, kui tuleb eeldada, et
maismaaühendused teiste liitlastega on kas ülekoormatud või katkenud. Venemaa sõda
Ukrainas ja täpsemalt Mustal merel on näidanud, mis võib tsiviillaevaliiklusega juhtuda, kui
kindlustusettevõtjad keelduvad sõjalise ohu tõttu laevu kindlustamast.
Julgeolekupoliitika tegevusvaldkonnad
Eesti kavandab tegevusi julgeoleku tugevdamiseks viies omavahel tihedalt seotud ja üksteist
toetavas tegevusvaldkonnas. Esimesed tegevusvaldkonnad keskenduvad inimestele,
ühiskonnale ja eluks vajalikule. Järgmised valdkonnad käsitlevad sisemiste ja väliste ohtude
tõrjumist. Tegevusvaldkonnad moodustavad terviku, mille iga osa on samaväärse tähtsusega,
4
kuigi rõhuasetused muutuvad tulenevalt sellest, kas riigis valitseb rahu või on riik kriisis või
sõjas. Peatükis selgitatakse erinevate osaliste rolle ja vastutust kriisiks ja sõjaks valmisoleku
suurendamisel. Samuti kirjeldatakse tegevusi hübriidohtude ennetamiseks, mis võivad
mõjutada kõiki tegevusvaldkondi. Selles on ka esile toodud avaliku sektori juhtide vastutus ja
vajadus edendada koostööd regionaalsel tasandil, kus jõustruktuuride vastutusalade piirid ei ole
praegu ühtlustatud. Elutähtsate teenuste tasemed võivad kriisi ja sõja korral muutuda mõlemas
suunas sõltuvalt vajadustest ja võimalustest. Peatükis käsitletakse ka Eesti riigikaitse
rahastamise põhimõtteid sõjalise kaitse kulude osas ja mittesõjaliste võimepuudujääkide
likvideerimiseks. Esile tuuakse ka siht kaasata välisrahastust NATO-st ja Euroopa Liidust.
Ühiskonna sidususe ja elanikkonnakaitse alapeatükk: Võrreldes eelmiste julgeolekupoliitika
alustega on alapeatükki lisatud elanikkonnakaitse, mida varem käsitleti koos sisejulgeolekuga.
Alapeatükis on nüüd käsitletud kaks suuremat valdkonda, mis kirjeldavad tegevusi, mille
eesmärk on tugevdada ühiskonda: ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse.
Ühiskonna sidususe tekst on kooskõlas sidusa Eesti arengukavas 2021–2030 nimetatud
visiooniga. Ühiskonna sidususe tugevdamist toetab psühholoogiline kaitse.
Elanikkonnakaitset on kirjeldatud kui mitmetasandilist süsteemset tegevust, kus igal tasandil
on oma selge roll ja vastutus. Inimestelt eeldatakse valmisolekut vähemalt seitse päeva
iseseisvalt hakkama saada.
Majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused: Alapeatükis on rõhutatud majandusliku edu tähtsust
julgeolekule ning sellega seotud tegureid. Eraldi pööratakse tähelepanu ebausaldusväärsetest
riikidest ja ettevõtjatest lähtuvatele julgeolekuohtudele. Majandusjulgeoleku kontekstis
peetakse silmas strateegilisi valdkondi, mis on loetletud välisinvesteeringute usaldusväärsuse
hindamise seaduse §-s 4. Samuti käsitletakse energiajulgeolekut, sh elektrivarustuskindluse
tagamist kohalike tootmisvõimsuste osakaalu suurendamise ja salvestusega. Looduse seisundi
parandamine ja sellest lähtuv kasu julgeolekule võivad avalduda nt märgalade seisundi
hoidmisel ja parandamisel, kuna need võivad olla looduslikuks tõkkeks maastikul ja tagada
puhta vee varusid. Taastuvenergialahendused nagu vesinik, akusalvestus ja päike aitavad rajada
lokaalseid mikrovõrke ja luua või taastada energiavarustust vastavalt vajadusele. Digitaalses
ruumis tuleb läbivalt kõigis infosüsteemides, organisatsioonides ja protsessides planeerida
küber- ja infoturvet. Igaühel on oma roll küberjulgeoleku tagamisel: riik loob õigusliku
raamistiku, asutused ja ettevõtted rakendavad turvameetmeid ja üksikisikud vastutavad teadliku
ja turvalise käitumise eest digikeskkonnas. Alapeatükk käsitleb ka ristsõltuvustest tulenevate
riskide maandamist. Uue suunana on esile toodud vajadus, et ühiskond tuleks toime
rahvusvaheliste ühenduste häirete või katkemise korral. Selleks on vaja välja töötada
varustuskindluse lahendused toimepidevuse tagamiseks vähemalt 30 päeva vältel. See aitab
tagada käesolevas dokumendis sätestatud põhimõtet, et valmistudes sõja korral selle võitmiseks
ja kõige tõsisemateks kriisideks, on Eesti valmis lahendama ka väiksema mõjuga kriise.
Sisejulgeolek: Alapeatükis käsitletakse sisejulgeoleku tagamise eesmärki ning selleks
kavandatavaid tegevusi ja põhimõtteid. Samuti kirjeldatakse idapiiri olulist rolli Eestile ja
rahvusvaheliselt ning Euroopa Liidu ja Schengeni ruumi ülese sisejulgeolekupoliitika
edendamist erinevate koostööformaatide kaudu. Dokumendis rõhutatakse liitlaste ja partnerite
kohaloleku olulisust Eesti territooriumil, sh idapiiril sisejulgeoleku tagamisel. Lisaks
kirjeldatakse sanktsioonide rakendamiseks vajalikke tegevusi, sh tõhus tollikontroll ning
sanktsioonirikkumiste ennetamine ja menetlemine. Alapeatükis märgitakse ära ka sisekaitse
roll julgeolekuolukorra halvenemise korral ning loodav kriisireserv kui vajalik meede
ülesannetele reageerimiseks ja nende järjepidevaks täitmiseks pikaajalise kriisi või sõja korral,
mis eeldatavasti toob kaasa sisejulgeoleku valdkonnas töökoormuse hüppelise tõusu.
5
Sõjaline kaitse: Alapeatükis sätestatakse, et sõjalise kaitse eesmärk on ennetada sõjalisi ohte.
Juhul, kui see ei õnnestu, kaitstakse riiki eesmärgiga sõda võita. Sõja puhkemise korral on selle
võitmine kõrge ambitsioonitasemega planeerimiseesmärk, millele alternatiivi ei ole. Sõjalise
kaitse korraldus lähtub demokraatliku tsiviiljuhtimise põhimõttest, mis tähendab, et relvajõud
on allutatud rahva valitud tsiviilvõimule. Lävekaitse on NATO mõtteviis ja valmisolek
kaitsetegevuseks alliansi piiril, mis kätkeb üksuste, rajatiste ja varustuse eelpaigutust ning
plaanide koostamist ja läbiharjutamist. Eesti sõjaline kaitse sõltub mitmes olulises valdkonnas
suuresti tsiviilühiskonna toetusest, kuna Kaitseväes puuduvad tsiviilmaailmaga paralleelsed
militaarlahendused, nt meditsiini, energia ja joogivee tagamine, nii nagu need mõnes teises
riigis eksisteerivad. Kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele tuginedes arendatakse välja
mehitatud, välja õpetatud ja harjutanud, varustatud ja varudega kindlustatud üksused, mis on
kõrges valmiduses ega sõltu pikast eelhoiatusest, täiendavatest riigihangetest ega muudest
aeganõudvatest tegevustest. Sõjaline kaitse on üles ehitatud aktiivkaitse põhimõttel, mille
kohaselt rakendatakse vastase jõudude vastu aktiivseid meetmeid rünnaku ärahoidmiseks või
takistamiseks või rünnaku tõhususe vähendamiseks, sealhulgas süvalöögid vastase
territooriumile. Territoriaalkaitsel on endiselt oluline roll, kuid eesmärk on tagada, et
lahingutegevus ei toimuks Eesti pinnal.
Rahvusvaheline tegevus: Alapeatükis kirjeldatakse rahvusvahelise tegevuse eesmärke,
põhimõtteid ja ambitsioonitaset. Nimetatakse kolm põhisuunda, milleks on senise
maailmakorra hoidmine, Euroopa aluspõhimõtete püsimine ning koostöö Põhjala-Balti ja teiste
samameelsete riikidega, mida on põhjalikult selgitatud. Oluline on silmas pidada, et mõiste
„Euroopa“ tähendab dokumendis läbivalt mitte tingimata Euroopa Liitu, vaid laiemalt Euroopa
riike ja neid põhiväärtusi, mille tõttu Euroopa Liit omal ajal loodi. Kõik Euroopa põhiväärtusi
jagavad Euroopa riigid ei ole Euroopa Liidu liikmed. Dokumendis rõhutatakse NATO ühtsuse
ja heidutuse olulisust, kuid samas vajadust suurendada Eesti koostööd, sealhulgas sõjalist
koostööd, ka oma piirkonna ja teiste samameelsete riikidega.
5. Julgeolekupoliitika aluste terminid
Avar julgeolekukäsitus on arusaam julgeolekust kui riigi ja selle rahva võimest kaitsta endale
omaseid väärtusi ja eesmärke väliste poliitiliste, sõjaliste, majanduslike ja ühiskondlike ohtude
ja riskide ning nende koosmõjude eest ja saavutada nende ohtude tõrjumine ja riskide
maandamine.
Digisuveräänsus on riigi sõltumatus oma digitaristu, andmete, tehnoloogiate, infosüsteemide
üle otsustamisel ja nende haldamisel ning võime vältida väliste osaliste mõju ja kontrolli.
Elutähtis teenus on ühiskonna toimimiseks hädavajalik teenus, mille katkemine ohustab
vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist või
tekitab suure keskkonnakahju ning mõjutab oluliselt riigi majandust ja riigikaitset.
Euroopa all mõeldakse dokumendis läbivalt mitte üksnes Euroopa Liitu, vaid nii Euroopa riike
kui ka laiemalt neid põhiväärtusi, mille tõttu Euroopa Liit omal ajal loodi.
Julgeolek on seisund, kus riigi suveräänsust ja tema põhiseaduslike institutsioonide
demokraatlikku toimimist ei rikuta põhiseadusega vastuolus oleval viisil. Riigi julgeolek on
tegelik olukord, kus riigi suveräänsus ja põhiseaduslike institutsioonide võime täita enda
põhiseadusest tulenevaid ülesandeid ei ole mõjutatud muul kui põhiseaduses määratud viisil.
6
Majandusjulgeolek on seisund, mille puhul on tagatud riigi majanduskeskkonna turvalisus ja
kaitstus viisil, et võimalikud ohud ei mõjuta riigi toimimist ega põhiseaduslikku korda.
Psühholoogiline kaitse on ühiskonna sidususe ja turvatundega seotud ühisväärtuste
arendamine, hoidmine ja kaitsmine.
Riigikaitse on Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse, tema maa-ala, territoriaalmere ja
õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkuse ning julgeoleku ja põhiseadusliku korra
kindlustamine, tagades seejuures elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise.
Riigikaitse lai käsitus hõlmab riigi kaitsmist ja selleks valmistumist, kasutades kõiki riigi
käsutuses olevaid sõjalisi ja mittesõjalisi võimeid ja ressursse ning kaasates kogu ühiskonna
ning kõik vahendid ja varud.
Sisejulgeolek on seisund, milles on mittesõjaliste julgeolekuohtude maandamise ja tõrjumise
kaudu tagatud riigi püsimine ja suveräänsus ning ühiskonna toimimine kooskõlas põhiseaduse
aluspõhimõtetega.
Tsiviilkriis on olukord, mis võib põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna
toimimises või ohustada vahetult paljude inimeste elu ja tervist või põhjustada suure varalise,
majandusliku või keskkonnakahju, sealhulgas loodusõnnetus, katastroof või nakkushaiguse
levik.
6. Kooskõlastamine
„Eesti julgeolekupoliitika aluste“ eelnõu esitati kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele
ja Õiguskantsleri Kantseleile ning avalikuks konsultatsiooniks eelnõude infosüsteemi (EIS)
toimiku 26-0417/01 kaudu.
Esitab Vabariigi Valitsus 7. mail 2026. a
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
1
Riigikogu otsuse
„„Eesti julgeolekupoliitika
alused“ heakskiitmine“
LISA
Eesti julgeolekupoliitika alused
Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 1
2. Eesti julgeolekupoliitika põhimõtted ................................................................................................... 2
3. Julgeolekukeskkond ............................................................................................................................ 4
4. Eesti julgeolekupoliitika tegevusvaldkonnad ...................................................................................... 6
4.1. Ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse ...................................................................................... 7
4.2. Majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused ................................................................................. 10
4.3. Sisejulgeolek .............................................................................................................................. 13
4.4. Sõjaline kaitse............................................................................................................................. 14
4.5. Rahvusvaheline tegevus ............................................................................................................. 16
1. Sissejuhatus
Vabadus on hindamatu.
Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on tagada, et meil ja meie lastel oleks vabadus, oma riik,
rahvus ja keel ning õigus ise otsustada oma elu ja ühiskonna korralduse üle.
Meie julgeolek tugineb demokraatiale, õigusriigile, kogu ühiskonna valmisolekule ja
tugevatele liitlassuhetele.
Kaitseme Eestit igal juhul kõigi ohtude eest ning kuitahes ülekaaluka vastase vastu.
Meil on kaitsetahe ja võidutahe.
Me ei alistu kunagi.
Käesolev julgeolekupoliitika alusdokument kirjeldab julgeolekukeskkonda 2026. aasta kevade
seisuga, selgitab Eesti eesmärke halvenenud julgeolekukeskkonnas ja kirjeldab seatud
eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi. Riigi strateegilise planeerimise raamis on
tegemist poliitika põhialuste dokumendiga, mis on valdkondlike arengu- ja tegevuskavade
koostamise aluseks.
2026. aasta julgeolekupoliitika alused on järjekorras kuuendad ning toetuvad 2023. aasta
julgeolekupoliitika alustele.
2
Julgeolekupoliitika alused koostab Vabariigi Valitsus ja kiidab heaks Riigikogu. Dokumenti
uuendatakse vähemalt iga nelja aasta järel, vastavalt muutustele julgeolekukeskkonnas või
muutustele Eesti suutlikkuses oma julgeolekut tagada. Peaminister esitab regulaarselt
Riigikogule julgeolekupoliitika aluste elluviimise ülevaate.
2. Eesti julgeolekupoliitika põhimõtted
Kaitseme Eesti riiki, ühiskonda, rahvuse kestmist ja vabadust. Meie julgeolek tugineb
demokraatiale, õigusriigile, tugevatele liitlassuhetele ja kogu ühiskonna valmisolekule.
Eesti kaitseb end kõigi ohtude vastu.
Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti Vabariigi iseseisvus ja sõltumatus,
territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord, elanikkonna turvalisus, ühiskonna toimimine
ning eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmine.
Eesti julgeoleku alus on inimväärikust, üksikisiku põhiõigusi ja -vabadusi, demokraatlikku
valitsemisviisi ning õigusriiki austava ühiskonnakorralduse püsimine. Eesti on osa
demokraatlike riikide kogukonnast ning toetab selle ühtsust ja püsimist. Eesti julgeolekut toetab
rahvusvahelisest õigusest kinnipidamisele rajatud rahvusvaheliste suhete süsteem.
Julgeoleku alus on hoitud inimesed ja elukeskkond, tugev riigikaitse ja edukas majandus
Eesti väärtustab keskkonda, kus kõigil inimestel on võrdsed võimalused, kus inimesed on
hoitud ning elavad võimalikult kaua tervelt ja täisväärtuslikult, kus väheneb ebavõrdsus ja
vaesus ning kus toetatakse kõigi pikka ja kvaliteetset isiklikku ja tööelu ning ühiskondlikku
aktiivsust ja eneseteostust.
Majandus ja julgeolek toetavad teineteist – edukas majandus võimaldab tugevdada julgeolekut
ja turvaline investeerimiskeskkond on üks majanduskasvu tingimusi. Eesti majanduskeskkond
on võimalikult atraktiivne ning toetab tasakaalustatud ja konkurentsivõimelist arengut kõigis
piirkondades. Täisväärtuslik haridus ning teadus- ja arendustegevus on eduka, tulevikule
suunatud Eesti alus.
Eesti julgeolek toetub rahvusvahelisele õigusele, liitlassuhetele, iseseisvale kaitsevõimele
ja jagamatule julgeolekule
Eesti julgeolekupoliitika lähtub rahvusvahelise õiguse ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
(ÜRO) põhikirjas sätestatud põhimõtetest, eriti riikide suveräänsusest ja territoriaalsest
terviklikkusest, ning iga riigi õigusest ja vabadusest valida oma julgeolekulahendused. Eesti
julgeoleku kindlustamine ei ole suunatud ühegi teise riigi vastu.
Oleme lahutamatu osa Euroopa julgeolekust. Eesti julgeolek toetub liikmesusele Euroopa
Liidus ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis (NATO) ning tihedale koostööle liitlaste ja
teiste rahvusvaheliste partneritega. Eesti käsitab iseenda ning liitlaste ja partnerite julgeolekut
jagamatuna.
3
Eesti julgeolekusse panustab kogu ühiskond
Eesti julgeolekupoliitika lähtub avarast julgeolekukäsitusest, võttes arvesse kõiki riigi
julgeolekut mõjutavaid suundumusi ja tegureid. Julgeolekupoliitika elluviimine toimub
põhimõttel ühiskond kui tervik ja riik kui tervik.
Julgeolekuküsimustega arvestatakse poliitika, valdkondlike arengukavade ja õigusaktide
väljatöötamisel ning nii tööprotsesside, tarneahelate, taristu kui ka rahvusvahelise koostöö
kujundamisel ja arendamisel. Julgeoleku tugevdamiseks teeb Eesti kiirendatult suuremaid
pingutusi iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks, panustades alates 2026. aastast riigikaitsesse
vähemalt 5% sisemajanduse koguproduktist, millele lisanduvad investeeringud laia
riigikaitsesse. Julgeoleku tagamine riigis ja ühiskonnas on läbiv, pidev ja sihipärane tegevus.
Eesti hoiab sõja ära vastast heidutades ja kaitseb end igal juhul
Meie eesmärk on hoida ära sõda Eesti vastu, heidutades vastast ning muutes agressiooni
teostamatuks. Heidutuse ebaõnnestumisel kaitseb Eesti end igal juhul ja kõikide ohtude vastu,
sõltumata nende päritolust või ilmnemise ajast ja kohast, ning kuitahes ülekaaluka vastase
vastu. Eesti ei alistu kunagi.
Valmistudes sõja korral selle võitmiseks ja kõige tõsisemateks kriisideks, on Eesti valmis
lahendama ka väiksema mõjuga kriise, kus kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel
toetavad Kaitsevägi ning Kaitseliit vajaduse korral tsiviilstruktuure. Sõja korral on sõjaline
kaitse riigi põhipingutus, kus tsiviilstruktuurid toetavad maksimaalselt Kaitseväge Eesti sõjalise
kaitse tagamisel.
Kaitseme Eestit nii maal, õhus, merel, kosmoses kui ka küberruumis avalduvate ohtude, samuti
informatsioonilise mõjutustegevuse eest. Oma valmisoleku tugevdamisel lähtub Eesti
riigikaitse laiast käsitusest, mille eesmärk on riigi ja rahva kaitsmine ning selleks valmistumine,
kasutades kõiki riigi käsutuses olevaid sõjalisi ja mittesõjalisi võimeid ja vahendeid ning
kaasates ühiskonna osalisi.
Eesti julgeolek eeldab kogu ühiskonna valmisolekut, vastutust ja koostööd
Eesti julgeolek sõltub iga inimese ja ühiskonna kui terviku valmisolekust, kaitse- ja
võitlustahtest. Eesti lähtub kriisideks ja sõjaks valmistumisel ülesannete jäävuse põhimõttest:
kõik põhiseaduslikud institutsioonid, avaliku sektori asutused, kohaliku omavalitsuse üksused
ja elutähtsate teenuste osutajad täidavad oma rolli nii tavaolukorras kui ka kriisi ja sõja korral,
kuigi ülesannete ulatus võib muutuda.
Kriisiks ja sõjaks valmistumine ning vajaduse korral tegutsemine on iga põhiseadusliku
institutsiooni, asutuse ja inimese ülesanne vastavalt nende pädevusele, lähtudes lähimuse
põhimõttest ja tegutsedes madalaimal pädevustasandil. Seejuures tehakse koostööd ning
pakutakse üksteisele abi. Riik soosib ja toetab sellega seotud vabatahtlikku tegevust.
4
3. Julgeolekukeskkond
Rahvusvaheline julgeolekukeskkond on muutunud ettearvamatumaks ning reeglitel
põhinev maailmakord on surve all. Euroopa julgeolekut mõjutab eeskätt Venemaa kui
eksistentsiaalne oht
Rahvusvaheline julgeolekukeskkond ja globaalsed jõujooned on muutunud ning riikidevaheline
vastasseis on teravnenud. Demokraatiale, õigusriigile, inimõigustele ja vabakaubandusele
tuginev väärtusruum on ohustatud. ÜRO põhikirja põhimõtetele ja mitmepoolsele koostööle
rajatud maailmakord, riikide suveräänsus, territoriaalne terviklikkus ja vaidluste rahumeelne
lahendamine on seatud kahtluse alla. Süvenev globaalne ebastabiilsus ja vastasseis suurendavad
pingete ja konfliktide tekkimise ohtu. Riigid ajavad järjest enam mõjusfääride poliitikat,
tegutsedes oma eesmärkide saavutamiseks ka rahvusvahelise õiguse vastaselt, sealhulgas sõjalist
jõudu kasutades.
Eestile on tähtsad nii transatlantiline ühtsus kui ka Euroopa ühtsus
Eesti julgeolekukeskkonna määrav tegur on meie liitlassuhted. Heidutus ja kollektiivse
enesekaitse võime sõltuvad NATO ühtsusest ja transatlantilistest suhetest. Pikaajalised
suundumused Euroopa julgeolekukorralduses ning muutused Ameerika Ühendriikide
strateegilistes huvides ja hoiakutes on viinud olukorrani, mis nõuab Euroopa riikidelt suurema
vastutuse võtmist ja tegevust ühise julgeoleku tagamiseks, sealhulgas sõjalise kaitse kulutuste
kiirendatud suurendamist, NATO võime-eesmärkide saavutamist ja Euroopa kaitsetehnoloogia
ning -tööstuse arendamist. Euroopa Liidu ja NATO tegevust täiendab riikide valmisolek
tegutseda ad hoc koalitsioonidena ning regionaalsetes ja muudes kaitsekoostööformaatides.
Venemaa kui eksistentsiaalne oht
Suurim julgeolekuoht Eestile ja kogu euro-atlantilisele julgeolekule on Venemaa Föderatsioon,
kelle imperialistliku agressioonipoliitika eesmärk on lõhkuda ja ümber kujundada Euroopa
julgeolekukorraldus ja reeglitel põhinev maailmakord ning taastada oma mõjusfäär. Venemaa
vaenulikud eesmärgid püsivad muutumatuna ja neist lähtub Eestile ja kogu Euroopale
eksistentsiaalne oht. Liitlaste ja partnerite jätkuv tegevus Venemaa agressiooni vastu ning
õiglase ja kestva rahu kehtestamiseks Ukrainas määrab Euroopa ja Eesti julgeolekukeskkonna
järgnevateks kümnenditeks.
Venemaa valmistub pikaajaliseks vastasseisuks
Venemaa ressursid on allutatud sõjategevuse vajadustele ning jätkub valmistumine võimalikuks
sõjaks NATO vastu. Venemaa agressiooni Ukraina vastu toetavad Hiina Rahvavabariik, Põhja-
Korea, Valgevene ja Iraan. Sõja lõppemine Ukrainas Venemaale soodsatel tingimustel koos
sanktsioonirežiimi nõrgestamisega kiirendaks agressorriigi relvajõudude taastumist ning lubaks
saavutada tema sõjalise reformi eesmärgid, mistõttu tema sõjaline võimekus Eesti piiride
läheduses kasvaks märkimisväärselt. Venemaa on kasvavalt valmis võtma riske ja valmis tuleb
olla valearvestusteks. Eraldi julgeolekuoht on Venemaa poolel sõjategevuses osalenud isikud.
Hübriidoperatsioonid on püsiv ja süsteemne tööriist
Venemaa kasutab oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks Euroopa riikide vastu järjepidevalt
hübriidoperatsioone, kombineerides erinevaid surve- ja mõjutusvahendeid nagu
5
informatsiooniline mõjutustegevus, hirmu külvamine, tuumarelvaga ähvardamine, sabotaaž,
küberründed, kunstlik rändesurve jne. Eesmärk on Euroopa ühiskondade sidususe ja
omavahelise usalduse vähendamine, poliitiliste ja ühiskondlike valikute suunamine ning
ettevalmistuste tegemine võimalikuks sõjaliseks tegevuseks.
Globaalsed suundumused mõjutavad ka Euroopat
Hiina kasvav globaalne mõju majanduse ja tehnoloogia kaudu on toonud kaasa tema senisest
tugevama enesekehtestamise rahvusvahelisel areenil. Hiina majanduslik toetus kahandab lääne
sanktsioonide mõju ja võimaldab tugevdada Venemaa relvajõudusid. Võimalik kriis India ja
Vaikse ookeani regioonis mõjutab Euroopa, sealhulgas Eesti julgeolekut.
Eesti ja rahvusvahelist julgeolekut mõjutavad ka kliimamuutused, rändesurve, terrorism,
äärmuslus, pandeemiad ja maailmamajanduse riskid. Eesti demograafiline olukord võib
kujuneda julgeolekuriskiks, kuna rahvaarv väheneb ja rahvastik vananeb. Kui peaks suurenema
kontrollimatu ränne Euroopas, võib suureneda radikaliseerumise ja terrorismi oht ka Eestis.
Ehkki äärmusideoloogiate toetajate arv Eestis on väike, võib kogukondade ja nende
väliskontaktide kasv koos integratsiooniraskustega tuua kaasa äärmusideoloogiate leviku
laienemise. Eesti võib Euroopa Liidu ja NATO liikmena olla sihtmärk terroristlikele
organisatsioonidele ja nende ideoloogia toetajatele.
Sõltuvus välisühendustest ja meid ohustavatest riikidest
Eesti varustuskindlus sõltub märkimisväärselt välisühendustest, sealhulgas Läänemere
laevateedest, sideühendustest ja energiataristust. Eesti majandusjulgeolekut ohustavad
ebaturvalised tarneahelad ja sõltuvus meid ohustavate riikide kontrollitavatest
ebausaldusväärsetest tehnoloogiatest, toodetest ja ressurssidest.
Tehnoloogia ja ristsõltuvus suurendavad haavatavust
Rahvusvaheline julgeolekukeskkond on muutunud palju keerulisemaks ristsõltuvuse
suurenemise ning uute tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtu tulemusena. Tehisaru,
kvanttehnoloogia ja mehitamata vahendite areng toob kaasa nii uusi võimalusi kui ka riske, mis
vajavad maandamist. Ettevõtjad, asutused ja riigid sõltuvad üksteise teenustest, tehnoloogiast
või toodetest järjest enam, mistõttu organisatsioon võib olla haavatav isegi siis, kui tema enda
kaitsemehhanismid on tõhusad. Seetõttu on ohtude tuvastamise ja nendega toimetulemise eeldus
senisest suurem koostöö avaliku ja erasektori vahel. Kasvav sõltuvus globaalsetest
teenusepakkujatest tekitab ka Eesti jaoks olulise väljakutse, kuna andmed alluvad selle riigi
seadustele, kus need füüsiliselt või juriidiliselt asuvad. Ulatusliku pilvteenuste kasutamisega
kasvab ka oht, mis on seotud küberrünnetega kesksete teenusepakkujate ja nende partnerite
vastu.
6
4. Eesti julgeolekupoliitika tegevusvaldkonnad
Riigikogu heaks kiidetud julgeolekupoliitika aluste järgimise eest vastutavad põhiseaduslikud
institutsioonid, riigiasutused, kohaliku omavalitsuse üksused, elutähtsaid teenuseid pakkuvad ja
riigikaitseülesannetega ettevõtjad ja teised osalised – kõik vastavalt oma pädevusele ning seatud
ülesannetele. Riigi julgeoleku tagamisel ja laia riigikaitse elluviimisel on juhtroll valitsusel
eesotsas peaministriga. Parlamentaarne kontroll aitab tagada riigi julgeoleku alaste otsuste
läbipaistvuse, vastutuse ja strateegilise järjepidevuse.
Riigi julgeolek tagatakse julgeolekupoliitika elluviimise kaudu. Eesti keskendub viiele
omavahel tihedalt seotud ja üksteist toetavale tegevusvaldkonnale, mis moodustavad terviku
ning mille iga osa on samaväärse tähtsusega: 1) ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse;
2) majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused; 3) sisejulgeolek; 4) sõjaline kaitse ning
5) rahvusvaheline tegevus.
Süsteemne juhtimine ja koostöö tagavad julgeoleku ja riigikaitse toimimise
Riigi strateegilises juhtimises ja kriisikoordineerimises on oluline roll Riigikantseleil, kes
toetab valitsust julgeolekupoliitika eesmärkide sidususe ja otsuste järjepidevuse tagamisel ning
juhtimise toimimise kindlustamisel rahu, kriisi ja sõja korral. Lai riigikaitse koosneb
tegevusvaldkondades riigikaitseülesannetena riigiasutustele, ettevõtjatele, kohaliku
omavalitsuse üksustele ja teistele osalistele pandud kohustustest. Põhiseaduslike
institutsioonide ülesanded tulenevad põhiseadusest. Iga osaline peab olema valmis oma
riigikaitseülesannet täitma. Samuti tuleb osalistel parema valmisoleku saavutamiseks tuvastada
ja vajaduse korral luua täiendavad võimed riigi seatud ootustest lähtudes. Riigikantselei
koostöös ministeeriumidega vastutab, et riigikaitseülesandeid selgitatakse kõigile osalistele,
sealhulgas erasektorile.
Riiklike teenuste ootuspärane toimimine suurendab usaldust riigivalitsemise vastu. Elutähtsate
teenuste osutajad valmistuvad kriisiks ja sõjaks nii, et teenused jätkuksid olusid arvestaval
teenustasemel.
7
Riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamine sõltub poliitilise vastutuse selgest ja teadlikust
kandmisest. Avaliku sektori juhid vastutavad oma asutustes julgeoleku tagamise ning riigikaitse
toetamise eest, sealhulgas toimepidevuse ja kriitiliste süsteemide tehnilise kaitse eest.
Riigikantselei vastutab kõrgemate riigiametnike valiku ja arendamise eest, seejuures pööratakse
tippjuhtide arendamisel tähelepanu pikaajalise sihi seadmisele, strateegia kujundamisele,
koostööle poliitilise tasandiga ja kriisikindluse tagamisele.
Ühiskond peab toimima rahu, kriisi ja sõja korral. Põhiseaduslike institutsioonide, täidesaatva
riigivõimu, kohaliku omavalitsuse üksuste ja elutähtsate teenuste osutajate valmisoleku
suurendamiseks peab Eestil olema riigiülene riskipilt, toimiv juhtimine, sealhulgas regionaalsel
tasandil, ja planeerimine, asjakohased kriisiplaanid ning regulaarsed õppused igal tasandil.
Plaanide elluviimise eeldus on eri osaliste vaheline koostöö, igaühe toimepidevus ning vajalikud
varud.
Süsteemne koostöö seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse üksuste
vahel tagab kiire, täpse ja koordineeritud reageerimise erinevatele ohtudele. Selleks edendab
Eesti pidevalt koostööd ja rolliselgust, sealhulgas regionaalsel tasandil. Kriiside lahendamiseks
ja riigikaitse toimimiseks on võtmetähtsusega lahendavate asutuste koostöö edendamine,
sealhulgas regionaalsetes kriisikomisjonides.
Eesti ja Euroopa tõhustavad oma kaitset hübriidrünnakute vastu, vähendades järjekindlalt oma
haavatavust ning tugevdades ametkondlikku ja rahvusvahelist koordinatsiooni. Eesti käsitleb
kõiki hübriidrünnakuid lähtuvalt nende tekitatud mõjust riigile, rahvale ja majandusele ning
otsustab sellest tulenevalt vastuse iseloomu. Eesti tuvastab hübriidrünnakud, menetleb neid
vastavalt kehtivale õigusele ja avalikustab need võimaluse korral.
Eesti tugevdab julgeolekut püsiva rahastusega
Halvenenud julgeolekuolukorras ja tulenevalt ülesannete jäävuse põhimõttest tuleb tagada laia
riigikaitse süsteemne ja järjepidev arendamine. Selleks on vajalik püsiv ja prognoositav rahastus
riigi eelarvestrateegias. Sõjalise kaitse kulude tase on vähemalt 5% sisemajanduse
koguproduktist. Lisaks peab riigi rahastus võimaldama riigikaitseülesannete täitmiseks vajalike
võimete säilitamist ja kõige olulisemate tuvastatud mittesõjaliste võimepuudujääkide korvamist,
sealhulgas NATO regionaalse kaitseplaani elluviimiseks. Eesti otsib NATO-st, Euroopa Liidust
ja teistest välisrahastuse allikatest aktiivselt katet investeeringuteks riigikaitse arengukavas
kinnitatud vajadustele.
Eesti töötab selle nimel, et tagada NATO ja Euroopa Liidu piisav ja järjekindel rahastus
kaitsevalmiduse suurendamiseks, piiriüleste transpordi- ja energiaühenduste arendamiseks, aga
ka Ukraina toetamiseks ja Venemaa vaenulikest eesmärkidest tingitud negatiivsete sotsiaal-
majanduslike mõjude leevendamiseks.
4.1. Ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse
Meie eesmärk on vastupidav ühiskond, kus kõik inimesed jagavad demokraatlikke väärtusi ja
kannavad ühist Eesti identiteeti. Eesti ühiskond peab olema enesekindel saamaks hakkama rahu,
kriisi ja sõja korral. Sidusas ühiskonnas on kõikide põhiõigused ja -vabadused kaitstud. Eesti
tegutseb kindlustunde, ühiskondliku sidususe ja vastastikuse mõistmise tugevdamise nimel,
8
toetab haavatavaid inimesi ja riskirühmi ning ennetab radikaliseerumist ja maandab muu hulgas
digilõhest tulenevaid riske.
Sidusa ühiskonna üks alustalasid on Eesti rahvusliku identiteedi ja kultuuripärandi säilitamine.
Ühised kultuuriväärtused ja nendega seotud ajalooline mälu loovad aluse riigi kestlikkusele.
Teadlikkus ja hoolimine oma kultuurilisest taustast ja juurtest on otseses seoses iga inimese
valmisolekuga panustada riigikaitsesse. Kuna tänapäeva relvakonfliktides on kultuuriväärtuste
sihipärane hävitamine kujunenud meetmeks, mille kaudu rünnatakse vastase kultuurilist
enesetaju ja ajaloolist järjepidevust, korraldab riik süsteemselt oluliste kultuuriväärtuste kaitset
ja säilimist rahu, kriisi ja sõja korral, et tõkestada ründaja püüdeid nõrgestada ühiskonna
sidusust.
Psühholoogiline kaitse tugevdab ühiskonna vastupanuvõimet
Psühholoogiline kaitse tugevdab rahva eneseusku ja kaitsetahet ning suurendab koos
põhiseaduslike väärtuste laia omaksvõtuga vastupanuvõimet Eesti-vastasele mõjutustegevusele.
Infokeskkonna ja küberruumi kaitstus on eelduseks põhiseadusliku korra, riigi suveräänsuse
ning territoriaalse terviklikkuse tagamisel. Rahvusvahelises ja riigisiseses infokeskkonnas
korraldab Eesti psühholoogilist kaitset ühtse erakonnapoliitikast sõltumatu strateegilise
kommunikatsiooni abil, kaasates ühiskonna toimijaid.
Põhiseaduslikest väärtustest lähtuv psühholoogiline kaitse aitab kindlustada Eesti julgeolekut,
arendades ja hoides ühiskonna sidusust ning turvatunnet kandvaid ühisväärtusi. Selle eesmärk
on suurendada inimeste turvatunnet, ennetada kriise ja sõda ning tugevdada ühiskondlikku
usaldust, sealhulgas riigi tegevuse vastu.
Vältimaks elanike hoiakute mõjutamist viisil, mis viib põhiseaduslikku korda ohustavate
konfliktideni või ühiskondliku kindlustunde vähenemiseni, tuleb õigel ajal tuvastada ühiskonda
lõhestavad ilmingud ja informatsiooniline mõjutustegevus, sealhulgas desinformatsioon, ning
piirata selle mõju. Selleks suurendab Eesti psühholoogilise kaitse abil põhiseaduslike väärtuste
võimalikult laia omaksvõttu ühiskonnas ning edendab valmisolekut kriisi ja sõja korral kiiresti
ja koordineeritult avalikkusega suhelda. Lisaks ametlikele teavitustele kaasab Eesti
kommunikatsiooniprotsessi kogukondlikud võrgustikud ja vabaühendused. See suurendab
riiklike sõnumite usaldusväärsust ka nendes gruppides, kes jäävad tavapärasest meediaväljast
eemale. Kriisiinfot tuleb esitada sihtrühmale arusaadavas keeles ja vormis.
Psühholoogilise kaitse üheks eelduseks on elanikkonna meediakirjaoskus, kriitiline mõtlemine
ja funktsionaalne lugemisoskus. Inimene, kes suudab hinnata info päritolu, tuvastada
manipuleerivaid narratiive ja mõista keeruka teksti sisu, on vastupidavam mõjutustegevusele.
Eesti arendab seetõttu süsteemselt laste, noorte ja täiskasvanute meedia- ja digipädevusi.
Tugev kodanikuühiskond kindlustab julgeolekut
Eesti väärtustab avatud ja kaasavat riigivalitsemist, mis toob riigijuhtimise inimestele lähemale
ja suurendab elanike usaldust riigi vastu. Seda toetavad kodanikujulgus ning suur üksikisiku- ja
kogukonnaaktiivsus. Usaldus, kaitsetahe, inimeste riskiteadlikkus ning vabatahtlik panustamine
riigi ja kogukonna arengusse, turvalisuse tagamisse ning kriiside lahendamisse ja riigikaitsesse
tugevdavad ühiskonda.
9
Tugev kodanikuühiskond on demokraatia ja julgeoleku vundament. See tagab Eesti elanikele
võimaluse osaleda otsustusprotsessides, kaitsta inimõigusi ning edendada läbipaistvust ja
demokraatia põhimõtteid. Kodanikuühiskond saab toetada riigi strateegilist kommunikatsiooni,
nt rahvadiplomaatias osalemise kaudu. Demokraatia püsimiseks ning arendamiseks on oluline
toetada ja usaldada vabaühendusi, mis tegutsevad eetiliselt ja vastutustundlikult ning kaasavad
inimesi otsuste kujundamisse. Elujõuline vabakond on ühiskondliku sidususe tugisammas,
aidates hoida jagatud väärtusi ja eesmärke.
Elanikkonnakaitse toetab inimeste valmisolekut ja elude päästmist
Elanikkonnakaitsena käsitatakse riigi ja ühiskonna tegevusi, mis tagavad inimeste valmisoleku
kriisi- ja sõjaajal ise toime tulla, kaitsevad inimesi kriisidest tulenevate ohtude eest ja abistavad
neid nende tagajärgedega toimetulemisel. Elanikkonnakaitse on osa laiast riigikaitsest.
Elanikkonnakaitse hõlmab riigi ja ühiskonna terviklikku valmisolekut ja suutlikkust
ohuteavituseks, päästetöödeks, evakuatsiooniks, varjumiseks, esmaabiks ja katastroofi-
meditsiiniks, vältimatuks sotsiaalabiks, psühhosotsiaalseks kriisiabiks ning muuks elanikele
hädavajalikuks abiks.
Elanikkonnakaitse ei ole piiritletav üksnes tegevustega kriisi ja sõja korral, vaid on süsteemne
tegevus, ulatudes vastutavate riigiasutuste ja elutähtsate teenuste toimepidevusest kohaliku
omavalitsuse üksuste, kogukondade ja igaühe valmisoleku ning kriisikindluseni. Seega sõltub
elanikkonnakaitse edu elanike, kohaliku omavalitsuse üksuste, vastutavate riigiasutuste ja
elutähtsate teenuste osutajate teadlikkusest, oskustest, valmisolekust ja aktiivsest rollist ning
nende omavahelisest koostööst. Selle saavutamine on ühiskonna eri osaliste ühine jõupingutus.
Elanikkonnakaitse on mitmetasandiline. Selle põhialus on inimeste suutlikkus kriisi ja sõja
korral kuni abi saabumiseni ise toime tulla ja vajaduse korral üksteist aidata, arvestades, et abi
kättesaadavus võib olla piiratud ja võtab tavapärasest kauem aega. Selle eeldus omakorda on
inimeste valmisolek vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saada ning vajaduse korral ka
iseseisvalt evakueeruda, kui olukord seda nõuab.
Kohaliku omavalitsuse üksuste ülesanne elanikkonnakaitses on tagada, et elanike iseseisev
toimetulek kriisi ja sõja korral ei oleks takistatud elutähtsate teenuste toimepidevuse katkemise,
riigikaitseülesannete täitmata jätmise ega kriitilise tähtsusega teabe puudumise tõttu.
Eesti arendab elanikkonnakaitset ohustavate riskide maandamiseks ühiskondlikke
kaitsemeetmeid, sealhulgas ohuteavitus, varjumise ja ulatusliku evakuatsiooni võime
kasvatamine, koolitused kohaliku omavalitsuse üksuste ja inimeste iseseisvaks valmisolekuks
ning kriisi ja sõja korral reageerivate asutuste võimete loomine ja hoidmine, tugevdades seeläbi
kriisikindlust. Ulatusliku evakuatsiooni ajal paiknevad asutused, sealhulgas haiglad, riigi sees
vajaduse korral ümber. Koostöös liitlaste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega korraldatakse
määratud patsientide ümberpaigutamine riigist välja, juhul kui kannatanute arv ületab Eesti
ravivõimekuse.
Elanikkonnakaitse lahutamatu osa on tervishoiusüsteemi ja sotsiaalala suutlikkus tegutseda
kriisi ja sõja korral. Eesti tagab tervishoiuteenused, sotsiaalteenused, sealhulgas vältimatu
sotsiaalabi ja psühhosotsiaalse kriisiabi kogu riigis, toetudes koostööle ja kriisikindlale taristule.
10
4.2. Majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused
Euroopa, sealhulgas Eesti majanduslik edu on strateegiline vajadus. Tugev majandus toetab
kriisikindlust ja vähendab haavatavust välistele ohtudele. Majandusjulgeoleku alus on
konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond. Selle eelduseks on ennustatav ja stabiilne maksu-
ning õiguskeskkond.
Eesti soovib hoida ettevõtluskeskkonda, mis tugineb avatud ja õiglasele kaubandusele,
reeglitel põhinevale ja läbipaistvale rahvusvahelisele majanduskeskkonnale, tugevale riigi
rahandusele, usaldusväärsele füüsilisele ja digitaalsele ühenduvusele, hea kvaliteediga
digiteenustele, arenevale tehnoloogiale, mitmekesistele ja toimivatele tarneahelatele ning
kindlale ligipääsule ressurssidele. Samas tuleb leida tasakaal majandus- ja julgeolekuhuvide
vahel. Selleks on oluline tuvastada peamisi ohte ning maandada sõjalisi ja mittesõjalisi
julgeolekuriske.
Majandusjulgeolek põhineb tugeval majandusel ja riskide teadlikul maandamisel
Eesti toetab demokraatlikku väärtusruumi kuuluvate riikide juhtrolli tehnoloogia arengus.
Majandusjulgeoleku huvides on oluline maandada ebausaldusväärsetest riikidest, nende
huvides tegutsevatest ettevõtjatest ning riskantsetest majanduspartnerlustest ja -suhetest
tulenevaid julgeolekuriske. Avalikul ja erasektoril tuleb senisest enam leida võimalusi
koostööks, sealhulgas vahetada andmeid ning tuvastada ja maandada ühiselt riske. Ettevõtjatel
tuleb senisest rohkem tähelepanu pöörata julgeoleku ja kriisivalmidusega seotud pädevustele,
nagu planeerimine, taristu- ja küberkaitse ning infojulgeolek.
Selleks, et kaitsta riigi toimimise seisukohalt olulisi teenuseid, on vaja tagada turvalised ja
mitmekesised tarneahelad, välisinvesteeringute ja strateegiliste kinnisvaratehingute
läbipaistvus ning hinnata ja maandada süsteemselt riigihangetest tulenevaid riske.
Välisinvesteeringute taustakontroll aitab varakult tuvastada ja ennetada julgeolekuohte
kriitilise tähtsusega sektorites, maandades riske ilma investeerimiskeskkonda liigselt
kahjustamata.
Kriitilise tähtsusega toormete valdkond on strateegiliselt oluline. Ulatuslike kriiside või
tarneraskuste korral võib kriitilise maavara varu käsitada strateegilise ressursina. Seetõttu
peavad need varud olema eelnevalt põhjalikult uuritud, määratletud ja kaitstud. Samal ajal on
oluline kindlustada Eesti roll strateegiliste ressursside väärtusahelas, arendada seda toetavat
teadmiste baasi ning kaitsta valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid ülevõtmiste eest, et tugevdada
Eesti kriisikindlust ja rahvusvahelist positsiooni.
Eesti teadus- ja arendustegevus ning sellega seotud isikud ja organisatsioonid võivad sattuda
pahatahtliku mõjutamise, soovimatu teadmussiirde ja välissekkumise sihtmärgiks. Suurem
tähelepanu teadusjulgeolekule ning julgeolekuriskide paremale teadvustamisele ja
maandamisele teadus- ja kõrgharidusvaldkonnas soodustab innovatsiooni.
Tugev finantssektor ja energiavarustuskindlus suurendavad kriisikindlust
11
Finantssektori stabiilsuse ja usaldusväärsuse suurendamine on osa majandusjulgeoleku
tagamisest. Majandusjulgeoleku tugevdamiseks toetab Eesti Euroopa Liidu ühtset ja reeglitel
põhinevat finantsruumi, vähendab strateegilisi sõltuvusi ning kaitseb ühist turgu pahatahtliku
mõju ja finantsriskide eest. Selleks, et tagada kapitali usaldusväärne liikumine, edendab Eesti
finantssektori kriisikindlust ning tõhustab sanktsioonide rakendamist ja rahapesu tõkestamist.
Eesti majandusmudel peab olema jätkusuutlik, konkurentsivõimeline, paindlik ja
tulevikukindel. See tähendab teadmusmahuka ettevõtluse edendamist ning sihipäraseid
investeeringuid strateegilistesse tehnoloogiatesse ja taristusse, sealhulgas Rail Balticusse ja
kaitsetööstusesse, mis kasvatavad lisandväärtust ning toetavad riigi julgeolekut. Eesti
julgeoleku huvides on tugevdada kodumaiseid ettevõtteid strateegilistes valdkondades, muu
hulgas autonoomsete süsteemide arendamise valdkonnas.
Energiajulgeolek on riigi toimimise ja majanduse nurgakivi. Energiajulgeoleku tagamiseks
soovib riik suurendada kohalike tootmisvõimsuste osakaalu elektrienergia tootmises,
parandada kriitilise taristu toimepidevust ja mitmekesistada energiaportfelli. See vähendab
sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest. Elektrisüsteemi varustuskindluse riskide
maandamiseks tagab Eesti piisavas ulatuses juhitavaid võimsuseid, arendades elektrisüsteemi
paindlikkust energiasalvestuslahenduste ja tarbimise juhtimise laiema kasutuselevõtuga.
Hajus tootmine ja salvestus tugevdavad elektrisüsteemi varustuskindlust, kuna need aitavad
paremini võimalike kriitilise taristu vastaste rünnetega toime tulla ning elavdavad ettevõtlust
ja toetavad seeläbi asustuse säilimist kahanemisega kohanevates maapiirkondades. Eesti
jätkab elektrisüsteemi tugevdamist, kriitilise tähtsusega energiataristu toimepidevuse
suurendamist, sagedusreservi ülesehitamist ja taastuvenergia integreerimise kiirendamist,
sealhulgas koos Läti ja Leeduga.
Heas seisundis loodus- ja elukeskkond ning keskkonnahoidlik areng on tugev baas nii
majandusele kui ka julgeolekule. Julgeolekuvajadustega arvestav looduse taastamine ja muu
looduskaitseline tegevus võib toetada kaitsevõimet ja kriisikindlust. Puhtad ja tõhusad
tehnoloogiad võimaldavad asendada ja taastoota ka kaitsetööstuses vajalikke materjale, säästa
energiat ja pakkuda energialahendusi.
Tugeva majanduse, varustuskindluse ja sõjalise liikuvuse tagamiseks on tarvis arendada
transporditaristut. Oluline on suurendada logistikasektori konkurentsivõimet, tagada ohutust
ning edendada tehnoloogiliselt uuenduslikku ja suurema läbilaskevõimega transporditaristut,
mis arvestab julgeoleku ja riigikaitse vajadusi ning kaalutlusi.
Küberjulgeolek ja digisuveräänsus kui riigi toimepidevuse alustalad
Eesti ühiskonna julgeolek ja majandusedu sõltuvad ka digiühiskonna kestlikust arengust.
Digitaliseerimine hõlmab kõiki valdkondi ning suurendab tööstuste ja teenuste vahelist,
sealhulgas piiriülest, vastastikust ristsõltuvust. Eesti digisuveräänsus tugineb tasakaalustatud
ja riskipõhisele lähenemisele, mille eesmärk on tagada riigi ja ühiskonna toimimine, säilitades
samal ajal tehnoloogilise neutraalsuse ja avatuse usaldusväärsetele partneritele. Kriitilistes
digitaristu kihtides, nagu digitaalne identiteet ja riiklikud registrid, on Eestil õigus rakendada
kõrgendatud turva- ja sõltumatuse nõudeid, vältides põhjendamatut tehnoloogilist või
geograafilist isolatsiooni. Digiriigi kriitilise tähtsusega teenused peavad olema kättesaadavad
12
igas olukorras. Seetõttu on tähtis jätkata riske maandavaid tegevusi tarneahela hindamisel,
tugevdada digitaristu, -teenuste ja -ühenduste töökindlust, kasvatada digipädevusi ning
valmisolekut igaks olukorraks, sealhulgas kriisiks ja sõjaks.
Küberturvalisus ja infoturve on oluline osa julgeolekust, mõjutades kogu ühiskonda ning
elutähtsate teenuste toimepidevust. Eesmärk on liikuda kasutajakesksema ja turvalisema
digiühiskonna poole. See tähendab, et turvanõuded peavad muutuma inimsõbralikumaks, nii
et nende mõistmine ja rakendamine oleks lihtne, arusaadav ja teostatav nii tehnoloogia
peakasutajatele kui ka tavainimestele. Riik panustab küberturvalisusse, et ennetada ohte ja
tõhustada nende tuvastamist, neile reageerimist ja vastumeetmete rakendamist ning parandada
riigiülest olukorrateadlikkust, reageerimisvõimet ja koostööd küberintsidentide lahendamisel.
Tehisaru kiire areng ja lai levik tekitab küll uusi riske, muu hulgas võimalusi ulatuslikeks
küberrünneteks, kuid selle tark kasutamine pakub ka senisest kohanemisvõimelisemaid ja
tõhusamaid kaitsemeetmeid, ning loob uusi võimalusi innovatsiooniks ja majanduskasvuks.
Riik, ettevõtjad ja teadlased peavad ühiselt arendama nii kaitse- kui ka tsiviilvaldkonda
tugevdavaid lahendusi ning hoogustama tehisaru süsteemset rakendamist. Selleks on vajalik
suurendada ka Eesti kohapealset arvutusvõimekust. Kuna kvantarvutuse kiire areng seab ohtu
praegu kasutusel olevad krüpteerimismeetodid, on vaja õigel ajal arendada ja kasutusele võtta
postkvantkindlad krüptolahendused, et tagada digiriigi ja teenuste kestlik kaitse.
Elutähtsad teenused ja varustuskindlus tagavad kriisi korral ühiskonna toimepidevuse
Ühiskonna toimimine sõltub elutähtsatest teenustest ja kriisikindlusest. Eesti elanike olulisteks
vajadusteks on elutähtsate teenuste, sealhulgas eelkõige energia, side, aga ka toidu, kütuse,
tervishoiuteenuste ja avalik-õigusliku meedia olemasolu ning kättesaadavus. Seejuures on
oluline tuvastada erinevate teenuste omavahelisi ristsõltuvusi ja leida lahendusi kitsaskohtade
kõrvaldamiseks.
Intsidentide, kriiside, näiteks merealuste ühenduste katkemise või ulatuslike pandeemiate, ja
sõja korral võivad rahvusvahelised maismaa-, mere- ja lennuühendused olla ajutiselt häiritud
või katkestatud. Kriisikindluse tagamiseks peavad varustuskindluse lahendused, sealhulgas
varud, kriisi ja sõja korral võimaldama ühiskonnal tervikuna toime tulla vähemalt 30 päeva,
kuni vajalikud ühendused on taastatud. See eeldab ettevalmistusi kõigilt ühiskonna tasanditelt
– inimestelt, ettevõtetelt, kohaliku omavalitsuse üksustelt ja riigilt. Haavatavuse
vähendamiseks on varude loomisel oluline põhimõte tagada geograafiline hajutatus ja vältida
tsentraliseerimist.
Eesti riik hoiab koostöös ettevõtjatega vedelkütuse, maagaasi, toidu ja tervishoiu riiklikke
tegevusvarusid. Esmatähtis on tagada toidu ja muude esmatarbekaupade pikaajaline
varustuskindlus kriisi ja sõja korral, sealhulgas tootmise toimepidevuse kaudu. Kriisi ja sõja
korral on oluline kindlustada riigi rahandus ja likviidsus ning elutähtsate makse- ja
sularahateenuste toimimine.
Elutähtis kriitiline taristu, ühenduvus ja teenused peavad olema varustatud riigi julgeolekut
tagavate turvameetmetega, mis võimaldavad vastu seista nii praegustele kui ka tulevastele
riskidele. Seejuures vastutab Eesti riik oma maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi lahutamatu
13
ja jagamatu terviklikkuse ja põhiseadusliku korra kaitse eest, kuid konkreetse elutähtsa teenuse
osutaja taristuobjekti omanik vastutab üldjuhul ise selle elementaarse julgeoleku ja kaitse eest
ning kannab ka sellega seotud kulud. Sellesse peavad panustama nii kõik elutähtsa teenuse
osutajad kui ka elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused, sealhulgas kohaliku omavalitsuse
üksused.
Riik korraldab kriisi ja sõja korral ühiskonna toimepidevuseks ja elutähtsate teenuste
toetamiseks vajalikku meretransporti ning tagab koos liitlastega strateegiliste laevateede
julgeoleku.
4.3. Sisejulgeolek
Sisejulgeoleku tagamise eesmärk on põhiseadusliku korra kindlustamine ja turvalise
elukeskkonna hoidmine Eestis ning sellise olukorra saavutamine, kus mistahes vaenulik
tegevus või selle mõju ei suuda riigi ja ühiskonna toimimist oluliselt kahjustada ning
julgeolekut ohustava iseloomuga kuritegevus on püsivalt madalal tasemel.
Riigi ja ühiskonna julgeoleku kahjustamise katsed toimuvad pidevalt ega alga alles kriisi või
sõja korral. Riigi julgeolekut mõjutavad ka mittesõjalised ohud, millest enamik on kuni
avaldumiseni varjatud iseloomuga. Eesti tagab sisejulgeoleku mittesõjaliste julgeolekuriskide
maandamise ja ebasoodsa keskkonna kujundamisega vaenulikele tegutsejatele, olgu nendeks
võõrriigid või mitteriiklikud ühendused. Seejuures on fookus vastuluurel, piirivalvel ning
vaenuliku õõnestus- ja mõjutustegevuse, riigivastaste kuritegude ja terrorismi ennetamisel ja
tõkestamisel. Sisejulgeoleku tagamise eeldus on selge õigusruum ning julgeoleku- ja
õiguskaitseasutuste võimed, mis vastavad riigi vastu suunatud riskide tasemele ja iseloomule.
Nende eelduste toimimiseks on vajalikud ühiskonna suur usaldus ja olemasolevate volituste
vastutustundlik kasutamine.
Tugev piir ja rahvusvaheline koostöö kindlustavad sisejulgeolekut
Euroopa Liidu piiririigina tähtsustab Eesti nüüdisaegsete tehniliste lahendustega varustatud
idapiiri väljaehitamist, samuti kõigi idapiiri riikidega koostööd ja infovahetust seire, valve ning
ränderündeks valmistumise valdkonnas. Eesti idapiir ja selle vahetus läheduses asuvad
piirkonnad on suurendatud tähelepanu all.
Eesti edendab Euroopa Liidu ja Schengeni ruumi ülest sisejulgeolekupoliitikat. Mittesõjaliste
ohtude ennetamise ja maandamise ning heidutuse ja kriisikindluse nurgakivid on FRONTEX,
EUROPOL, INTERPOL ning Läänemere-äärsete riikide koostööformaadid. Eesti tähtsustab ja
võimaldab liitlaste ning partnerite kohalolekut Eesti territooriumil ja idapiiril ka sisejulgeoleku
tagamisel.
Eesti peab tähtsaks Euroopa Liidu ja riigisiseste sanktsioonide eesmärgipärast rakendamist, mis
toetab rahvusvahelist julgeolekut ja maandab sisejulgeoleku riske. Selleks on oluline tõhus
tollikontroll ning sanktsioonirikkumiste ennetamine ja menetlemine.
Sisejulgeoleku seisukohast on oluline, et sisseränne on kooskõlas avalike huvidega. Ohutute
lähteriikide kindlaksmääramine ning edukas lõimumine ja kohanemine on parimad tagatised,
et sisserändajad ei muutuks Eestis ohuks avalikule korrale ja julgeolekule.
14
Avaliku korra hoidmine ja sisekaitse tagavad riigi toimimise ka kriisi korral
Avaliku korra hoidmisel tuleb tagada, et intsidendid ja suundumused ei eskaleeruks
põhiseaduslikku korda ohustavateks konfliktideks, sealhulgas vägivallaga seotud ulatuslikuks
gruppidevaheliseks konfliktiks, surveaktsiooniks, mõne paikkonna vägivaldseks isoleerimiseks
või pikaajaliseks massiliseks korratuseks. Avaliku korra ja ühiskonna turvatunde hoidmiseks
on oluline ka võimekus määratud karistusi täide viia ja kindlustada, et pärast karistuse kandmist
oleks suurenenud õiguskuulekus.
Julgeolekuolukorra olulisel halvenemisel käivitab Eesti sisekaitseoperatsiooni eesmärgiga
taastada riigi julgeolek ja avalik kord. Sisekaitse toetab vajaduse korral sõjalist kaitset.
Sisejulgeolekut ja sisekaitset toetab kriisireserv. Selleks, et tagada riigi ja ühiskonna
toimimiseks vajalike kriitiliste ülesannete järjepidev täitmine, reageerimisvõime ning kiire
võimendamine olukorras, kus tavapärased ressursid on üle koormatud või häiritud, tuleb
vabatahtlikke ja kriisireservi kestlikult arendada.
Eesti peab olema valmis, et Ukraina sõjas uuenenud sõjapidamise meetodid ja ründevahendid,
näiteks massiline droonide kasutamine, toovad Euroopasse uued julgeolekuohud.
4.4. Sõjaline kaitse
Sõjalise kaitse eesmärk on ennetada sõjalisi ohte, vajaduse korral riiki edukalt kaitsta ning sõda
võita. Võidu eeldusteks on võitlustahe, ressursid ja õigeaegne volituste tagamine
sõjapidamiseks. Et heidutada vastast sõjalist konflikti alustamast, võtab Eesti tugevdatud
kaitsehoiaku, mis tugineb iseseisvale kaitsevõimele ja kollektiivkaitsele. Eesti sõjalise kaitse
korraldus lähtub demokraatliku tsiviiljuhtimise põhimõttest.
Iseseisev kaitsevõime, kollektiivkaitse ja liitlaste kohalolu on heidutuse alus
Selleks, et heidutus oleks veenev, peab NATO olema valmis viivitamatuks kollektiivseks
kaitsetegevuseks. NATO tugevdatud kaitsehoiak alliansi idatiival peab lähtuma
tõkestusheidutuse ja lävekaitse põhimõttest, mille eesmärk on veenda agressorit, et tema
eesmärkide saavutamine sõjaliste vahenditega on võimatu. Veenev tõkestusheidutus koosneb
Eesti enda tugevast kaitsevõimest, sellega integreeritud liitlaste lahinguvõimelisest kohalolust
ja määratud tugevdusüksustest. Seda toetavad toimiv juhtimisstruktuur, eelpaigutatud varustus,
kvaliteetsed kaitseplaanid ja regulaarsed õppused nende läbiharjutamiseks. Veenva heidutuse
aluseks on nii konventsionaalne kui ka tuumaheidutus.
Eesti sõjaline kaitse on üles ehitatud aktiivkaitse põhimõttel, mille kohaselt rakendatakse
vastase jõudude vastu aktiivseid meetmeid mis tahes vormis rünnaku ärahoidmiseks või
takistamiseks või rünnaku tõhususe vähendamiseks. Eesti lähtub arusaamisest, et Balti riigid on
üks operatsiooniala.
Liitlaste panus terviklikku NATO kaitselahendisse Eestis ja teistes Balti riikides ning liitlaste
sõjaline kohalolek on oluline osa sõjalisest kaitsest. Eesmärk on liitlaste järjepidev ja
planeeritud ning varudega kindlustatud sõjaline kohalolek Eestis ning suutlikkus tegutseda koos
Eesti üksustega. Eesti tagab koos liitlastega liitlasvägede vastuvõtmiseks ja sõjaliseks
15
liikuvuseks vajaliku ja nõuetekohase taristu ning kindlustab vastuvõtva riigi toetuse ja
väljaõppealad rahu, kriisi ja sõja korral.
Eesti arendab sõjalist kaitset kõikides domeenides
Eesti kaitsevõime tugevdamiseks arendame sõjalisele nõuandele tuginedes, kiirendatult ja täies
mahus välja sõjalised üksused, mis on mehitatud, välja õpetatud ja regulaarselt harjutanud,
varustatud, relvastatud ja varudega kindlustatud. Selleks arendab Eesti üksusi, mis on suutelised
vastast purustama maal, merel, õhus ja küberruumis.
Eesti sõjalise kaitse tõhusaks planeerimiseks ja ohtude ennetamiseks on oluline
olukorrateadlikkus, võimalikult varajane eelhoiatus, võimekas luure ja vastuluure ning
liitlastega ühine ohupilt. Eelhoiatus toetab õigeaegset otsustamist ja otsuste kiiret elluviimist,
mis on esmatähtis nii valmisoleku suurendamisel kui ka kogu riigi ohule vastamiseks
ettevalmistamisel.
Kaitseväe valmisoleku eesmärk on tagada iga päev juhtimisvõime, üksuste valmidus ja
olukorrateadlikkus minimeerimaks vastase tegevusvabadust kõikides sõjapidamise
domeenides. Kaitsevalmiduse kõrgendamine võimaldab tagada efektiivse vastuse
destabiliseerivatele tegevustele ja ennetada konventsionaalset üllatusrünnakut. Selleks
kindlustatakse võimalikult vara Kaitseväe ja liitlaste tegevusvabadus, sealhulgas vajaduse
korral regionaalses operatsioonialas Balti riikides ning Läänemerel. Mobilisatsioonisüsteemi
tõhustamiseks korraldab Eesti regulaarselt õppekogunemisi ja lühikese etteteatamisajaga
lisaõppekogunemisi.
Ajateenistus on peamine vahend reservüksuste komplekteerimiseks ja lahinguvalmiduse
hoidmiseks, samuti värbamisväli tegevväelaste leidmiseks. Kaitsevõime parandamiseks
suurendab Eesti tegev-, aja-, reserv- ja vabatahtliku teenistuse atraktiivsust ning naiste osalust.
Kaitseliit kui vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega
tegelev riigikaitseorganisatsioon osaleb riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamises ja
julgeoleku tagamises.
Ühiskonna toetus, kaitsetahe ja kaitsetööstus tugevdavad riigikaitset
Kaitsevägi vajab riigi sõjaliseks kaitseks tsiviilsektori toetust. Tsiviilsektori toetuse eesmärk on
tagada sõjalise kaitse tõhus käivitumine ja toimimine.
Eesti kaitse alustalaks on ühiskonna kõrge kaitsetahe, mille eeldusteks on füüsiline ja vaimne
suutlikkus, oskused, vajalik varustus ja kogemus. Nende eelduste edendamine on
valdkondadeülene jõupingutus, millesse panustab muu hulgas riigikaitseõpetus, mis parandab
noorte teadmisi riigikaitse korraldusest, elanikkonnakaitsest ja kriisikindlusest. Eestis
väärtustatakse riigikaitsjaid ning inimeste, erasektori ja laiema ühiskonna panust riigikaitsesse.
Selle kindlustamiseks laiendab Eesti inimeste teadlikkust sellest, kuidas igaüks saab
riigikaitsesse panustada nii sõjaliselt kui ka mittesõjaliselt.
Eesti kaitsetööstus on osa riigikaitsest ning panustab majandusarengusse ja innovatsiooni
edendamisse, suurendades seeläbi riigi kaitsevõimet.
16
Liitlaste julgeoleku tugevdamiseks osaleb Eesti kollektiivkaitse- ja muudel rahvusvahelistel
sõjalistel operatsioonidel. Operatsioonid toetavad rahvusvahelist julgeolekut, neil osalemine on
panus liitlassuhete ja koostegutsemisvõime arendamisse ning annab Kaitseväele väärtusliku
kogemuse.
4.5. Rahvusvaheline tegevus
Eesti rahvusvaheline tegevus on aktiivne, sihipärane ja põhimõttekindel. Eesti eesmärk on
tagada, et me ei jää kunagi üksi ja et me suudame mõjutada Euroopa julgeoleku kujundamist.
Liitlassuhete arendamisel ja tahtekoalitsioonides osalemisel on Eesti sihiks kuuluda otsuste
kujundamise tuumikusse. Eesti on valmis olema rahvusvahelise tegevuse eestvedaja.
Eesti rahvusvaheline tegevus keskendub kolmele põhisuunale: 1) rahvusvahelise õiguse
reeglitele rajatud maailmakorra hoidmine; 2) Euroopa aluspõhimõtete püsimine ning Euroopa
Liidu ja NATO toimimine ja 3) koostöö Balti, Põhjala ja Läänemere naabrite ning teiste
samameelsete partneritega.
Eesti seisab rahvusvahelise õiguse reeglitel põhineva maailmakorra eest
Eesti astub vastu katsetele, millega üritatakse muuta rahvusvahelisele õigusele ja kokkulepitud
reeglitele rajatud maailmakorra põhimõtteid, sealhulgas riikide suveräänsus ja territoriaalne
terviklikkus. Eesti kaitseb inimõigusi, põhivabadusi ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtet.
Eesti toetab aktiivselt rahvusvaheliste organisatsioonide tulemuslikku ja õiglast toimimist,
sealhulgas ÜRO ja selle Julgeolekunõukogu muutmist läbipaistvamaks, vastutustundlikumaks
ja tulemuslikumaks, tagades riikide õiglase osaluse ning suurendades ÜRO Peaassamblee rolli.
Eesti tegutseb selle nimel, et raskeimate rahvusvahelise õiguse rikkumiste, sealhulgas sõja- ja
agressioonikuritegude toimepanijad võetaks vastutusele, tehes aktiivset koostööd teiste riikide
uurimis- ja menetlusasutuste ning rahvusvaheliste kohtutega. Eesti seisab kommunistlike ja
teiste totalitaarsete režiimide kuritegude rahvusvahelise hukkamõistu eest, et karistamatus ei
julgustaks agressoreid uusi ründeid toime panema. Samuti töötab Eesti selle nimel, et
agressioonisõja algatajad hüvitaksid sõjakahjud. Eesti osaleb rahvusvaheliste sanktsioonide
kehtestamises või kehtestab rahvusvaheliste normide rikkumise korral sanktsioone ühepoolselt.
Euroopa suurem vastutus ja valmisolek oma julgeolekut tagada
Eesti elulistes huvides on nii ühist väärtus- ja julgeolekuruumi jagav Euroopa kui ka tugev
transatlantiline suhe. Eesti tegutseb liitlas- ja partnerlussuhete, ühtsuse ja NATO heidutuse
(sealhulgas tuumaheidutuse) ja kollektiivkaitse tugevdamise nimel. Eesti toetab eesmärki, et
Euroopa peab võtma suurema vastutuse oma julgeoleku eest ning arendama välja strateegilise
valmisoleku ja suutlikkuse. Eesti peab oluliseks ning toetab oma eeskuju ja tegudega Euroopa
riikide kaitsekulutuste suurenemist võimalikult kiires tempos.
Eesti tegutseb Euroopa Liidu ja NATO laienemise nimel, mis on ühiste väärtuste ja turvalisuse
ruumi suurendamise ja julgeoleku kindlustamise lahutamatu osa.
Eesti osaleb koos liitlaste ja partneritega euroatlantilisele julgeolekule peamiseks ohuks oleva
Venemaa agressioonisõja ja -poliitika tõkestamisel ning õiglase ja kestva rahu kehtestamisel.
Samuti toetab Eesti tegevusi, mis on suunatud Venemaa sõjakuritegude üle õigusemõistmisele
17
ning tekitatud kahjude hüvitamisele. Eesti toetab suveräänset Ukrainat sõjaliselt, poliitiliselt ja
majanduslikult ning osaleb riigi sõjajärgses ülesehituses ja julgeoleku tagamises. Eesti toetab
Ukraina liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga. Oma eesmärkide saavutamiseks süvendab Eesti
poliitilist, majanduslikku ja sõjalist koostööd ning lõimumist oma piirkonna ja teiste
samameelsete riikidega.
Eesti osaleb aktiivselt rahvusvahelises julgeolekukoostöös
Võimalikes tuuma- ja teiste massihävitusrelvade piiramise režiimides ning Euroopa
tavarelvastuskontrolli- ja usaldusmeetmetes osalemisel lähtub Eesti ohuhinnangust, iseseisva
kaitsevõime vajadustest ning kollektiivkaitse huvidest ja põhimõttest.
Eesti tegutseb rahvusvahelise teadlikkuse ja kriisikindluse suurendamiseks vaenulike riikide
mittesõjalise vaenutegevuse vastu, mille eesmärk on demokraatliku korra kõigutamine ning
NATO ja Euroopa Liidu lõhestamine.
Rahvusvahelise julgeoleku kindlustamiseks jätkab Eesti sidemete tihendamist üleilmsete
partneritega, lähtudes mitmepoolse koostöö ja rahvusvahelise õiguse ühistest kokkulepitud
põhimõtetest. Eesti on toimekas ja usaldusväärne arengukoostöö ja humanitaarabi partner,
kasutades oma kogemusi hariduse ning digi- ja küberteemadel, samuti kliima, energia ja
ühenduvuse vallas.
EELNÕU
Riigikogu otsus
„„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“
Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 1, riigikaitseseaduse § 6 lõikele 1 ja
välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 1 punktile 5 Riigikogu otsustab:
1. Kiita heaks juurdelisatud „Eesti julgeolekupoliitika alused“.
2. Peaminister teavitab Riigikogu julgeolekupoliitika alustes püstitatud eesmärkide saavutamisest
vähemalt ühel korral nelja aasta jooksul.
3. Tunnistada kehtetuks Riigikogu 2023. aasta 22. veebruari otsus „„Eesti julgeolekupoliitika
alused“ heakskiitmine“ (RT III, 28.02.2023, 1).
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2026
Esitab Vabariigi Valitsus 7. mail 2026. a nr 2-6/26-00941
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik