Vastus Riigikogu liikme Lauri Laatsi kirjalikule küsimusele taristuministrile (KK 527)

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Lauri Hussar Riigikogu

[email protected]

Teie 16.04.2026 nr 7-1.2/26-00806-2

Meie 05.05.2026 nr 1-14/26/1520-2

Vastus Riigikogu liikme Lauri Laatsi kirjalikule

küsimusele taristuministrile (KK 527)

Austatud Lauri Laats

Täname Teid kirjaliku küsimuse eest, milles väljendate muret kütusehindade järsust tõusust

tingitud mõju pärast taristuministri vastutusvaldkonnale tervikuna. Palute vastuseid küsimustele,

mis puudutavad kütusehindade tõusu mõjusid ja peamisi riske olukorras, kus hinnad püsivad

pikaajaliselt kõrgel tasemel ning milliseid ettevalmistusi on tehtud võimaliku pikaajalise kütuse

hinnatõusu mõjude leevendamiseks, sealhulgas vastutusvaldkonna toimimise tagamiseks ning

kriisiplaane olukorraks, kus kütuse tarneahelates tekivad tõsised häired või pikemaajaline kütuse

puudus ning millised on peamised meetmed, mida rakendatakse.

Nõustume, et kütusehindade kasv Eestis on otseselt seotud maailmaturu arengutega, sealhulgas

geopoliitiliste pingete ja tarneriskidega, millel on vahetu mõju Eesti majandusele, ettevõtete

kulubaasile ning ka inimeste igapäevasele toimetulekule.

Juhime siinkohal tähelepanu sellele, et sarnane olukord valitses ka hiljutiste kriiside ajal - nii

COVID-19 pandeemia kui Venemaa agressiooniga Ukraina vastu kaasnesid nii kütuse

hinnaanomaaliad kui üldised tarnehäired, millega valitsussektor ja ettevõtjad silmitsi seisid.

Saadud kogemused suurendasid meie majanduse ja avalike teenuste kriisikindlust, samuti on

tollased kogemused ja lahendused suuresti rakendatavad ka tänase kütusekriisi haldamisel ja selle

lahendamisel.

Eestis ei ole hetkel otsest ohtu mootorikütuste varustuskindlusele, küll aga on kõrged kütusehinnad

mõjutanud eelkõige neid tegevusvaldkondi, mis sõltuvad otseselt fossiilsete kütuste kasutamisest,

nagu näiteks transport ning sellest sõltuvad kaubad ja teenused.

Samas ei näe me hetkel olulisi riske taristuministri vastutusvaldkonnas olevate avalike teenuste

toimepidevusele.

Riigi avalike transporditaristute haldajad on üldjuhul riigiasutused või ettevõtted, kelle tegevus-,

investeeringukulusid ning tulude-kulude tasakaalu tagamist rahastatakse riigieelarvest. Avaliku

taristu majandajad lähtuvad oma majandustegevuse korraldamisel kinnitatud tegevuskavade ja

äriplaanide prioriteetidest, mis on eelkõige taristu seisundi normidele vastavus ja riigieelarves

ettenähtud investeeringud arendus- ja ehitustegevus, mõlemas tegevusprioriteedis olulisi

häiringuid hetkel ei ole täheldatud.

Transporditaristu ehitamise ja korrashoiu eri tüüpi hankelepingud sisaldavad sõltuvalt kestusest ja

objekti spetsiifikast ka sisendhindade indekseerimist ja reserve, mis tänases teadmises on üldiselt

piisavad plaanitud mahtudes transporditaristute ehitus- ja korrashoiutegevusega jätkamiseks.

Samas on taristute ehitus- ja korrrashoiulepingute partnerid esitanud juba ka sooviavaldusi kütuse

kallinemisest põhjustatud kulude hüvitamise või lepingute muutmise läbirääkimisteks.

Taristumajandajad tegelevad olukorra kaardistamisega ning kaalumisel on erinevad

kompensatsioonimeetodid eritüüpi lepingutele seaduse ja eelarve raamides.

Pikaajalise mõjuga kütusekriisi korral tagatakse jätkuvalt elutähtsate teenuste osutamise tagamine

ning kriitilise tähtsusega taristute majandamisel esmajärjekorras taristu hooldetegevused . Samas

ei ole investeeringute kavades sellisel juhul välistatud ka eelarvepiirangutest mõjutatud

muudatused, eesmärgiga viia ellu prioriteetsemad investeeringud ning vähemprioriteetsemaid

investeeringuid ja hankeid vastavalt ajatades või edasi lükates. Samuti võib esineda väheolulisel

määral ehituse hankelepingute ülesütlemisi ning kaasnevalt uue hankemenetluse korraldamise

vajadust.

Sarnastel põhimõtetel tegutseti ka eelmiste energia ja tarneahelaid mõjutanud kriiside haldamisel.

Hetkel ei ole täheldatud ka lennukikütuse kättesaadavuse ega hinnamuutuste olulist negatiivset

mõju Eesti lennundussektorile (lennuettevõtted, kütusetarnijad) ega Tallinnast

lennutransporditeenuseid pakkuvatele ettevõtetele. Turuosalistega konsulteeritult ei ole põhjust

eeldada, et olukord muutuks oluliselt ka suvekuude nõudluse tipuperioodil.

Lennukikütuste tarnija on kahele Tallinna lennujaamas lennukikütuse käitlejale kinnitanud, et

nende pikaajalised Põhjamerest pärinevad toornafta tarned ja lennukikütuse tootmine on

plaanipäraselt tagatud ega mõjuta lennukikütuse kättesaadavust, sh ei ole lähiaegadel näha

suuremaid muutuseid hinnapoliitikas.

Mis puudutab Teie küsimusi vastutusvaldkonnas tehtud kriisiplaanide ja rakendavate meetmete

kohta olukorraks, kus kütuse tarneahelates tekivad tõsiseid häired ja kütuse puudus, siis alustuseks

märgime, et hädaolukorraseaduse (HOS) kohaselt on taristuministri vastutusvaldkonnas määratud

viis elutähtsat teenust: riigitee sõidetavuse tagamine ning lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse,

avaliku raudtee ja sadamate tegevuse toimimine.

Kõigi nende teenuste osas on väljatöötatud elutähtsa teenuse nõuded ning hiljuti on määratud ka

mitmed uued elutähtsate teenuste osutajad. Hetkel käib HOS-i viimase muudatusega määratud

uute elutähtsate teenuste osas riskianalüüside ja toimepidevusplaanide koostamine. Nende käigus

hindavad ka uued teenuseosutajad oma tegevusi erinevate ohtude realiseerumisel, sealhulgas

väliseid riske, ning kaardistavad ristsõltuvused teiste teenustega. Selle põhjal koostatakse

toimepidevuse plaanid. Nõuded riskianalüüside ja toimepidevuse plaanide koostamiseks tulenevad

HOS-st. Toimepidevuse plaanide alusel on Kliimaministeeriumi poolt koostatud ja koostamisel

elutähtsate teenuste lõikes valdkondlikud hädaolukorra lahendamise plaanid. Elutähtsa teenuse

korralduse oluline osa on muu hulgas ristsõltuvuste vähendamine ning valmisoleku tagamine

olukordadeks, kus teised elutähtsad teenused võivad katkeda.

Taristuministri vastutusvaldkonnas on lisaks HOS-s sätestatud elutähtsatele teenustele määratletud

ka kriitilise tähtsusega riigikaitselased teenused, nagu ohtlike jäätmete käitlemine, laevaliikluse

juhtimine, lootsimisteenus, jäämurdetööd, navigatsiooniteenus, riigilaevastiku tsiviilveesõidukite

haldamine, tsiviiltoetuse koordineerimine sõjaliseks kaitseks ning ka neile valdkondadele

koostatakse elutähtsa teenuste osutajatega sarnased toimepidevuse plaanid.

Riiklike meetmete rakendamine kriisiolukorras sõltub konkreetsest olukorrast ja selle ulatusest.

Kui vedelkütuse tarnehäire (nt impordi katkemine) mõjutab vedelkütusega varustamist kui

elutähtsat teenust, lähtutakse hädaolukorra lävendi ületamisel „Vedelkütusega varustamise

katkemisest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaanist“. Nimetatud plaani koostamise

kohustus tuleneb Kliimaministeeriumile hädaolukorra seadusest. Sellises olukorras rakendatakse

meetmeid, mis on suunatud eelkõige elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisele või

taastamisele koostööle vedelkütuse elutähtsa teenuse osutajate ning hädaolukorra lahendamise

plaani koostööpartneritega.

Lisaks on vedelkütusega varustamise häirete korral oluline kõigi valdkondade koordineeritud ja

säästlik tegutsemine. Kütusevarude mõistlik kasutamine aitab tagada kommerts- ja riiklike varude

piisavuse kuni tarneahelate taastumiseni ning vähendab katkestuste mõju teistele elutähtsatele

teenustele.

Siinkohal märgime ka ära, et Kliimaministeerium on viimastel kuudel korraldanud

stsenaariumipõhiseid lauaõppusi ja arutelusid, mille fookuses on olnud just vedelkütuse

varustuskindluse hädaolukord, millega ühtlasi testiti ka vedelkütuse hädaolukorra lahendamise

plaani toimivust. Õppuste raames on läbi mängitud kütusevarustuse katkemise mõju kõigile

Kliimaministeeriumi valitsemisala elutähtsatele ja riigikaitselistele valdkondadele, sh

taristuministri vastutusvaldkonnale. Õppuste käigus hinnati võimalikke mõjusid, kaardistati

olemasolevad ressursid (sealhulgas kütusevarud) ning määratleti esmased tegevused

kriisiolukorras. Vedelkütuse varustuskindlus on fookuses näiteks ka 2026. aastal toimuval

üleriigilisel kriisireguleerimise õppusel ILVES 2026.

Lõpetuseks juhime tähelepanu ka sellele, et kütusekriis mõjutab kõiki EL-i liikmesriike ning

seetõttu on käivitunud ka koordineeritud rahvusvahelised ühistegevused, kõnealune teema on

olnud juba mitme valdkonna ministrite Nõukogu erakorraliste kohtumiste päevakorras. Äsja

avaldas ka Euroopa Komisjon teatise (AccelerateEU) kiiretest meetmetest taskukohase ja stabiilise

energiavarustuse tagamiseks ühisturul. Tegemist on sisus Komisjoni töökavaga nii lühiajalistest

kui pikas perspektiivis meetmetest viies peamises tegevussuunas: liikmesriikide ja rahvusvaheliste

partneritega koostöö koordineerimine; tarbijate ja tööstuse kaitsmine hinnašokkide eest;

ülemineku kiirendamine kohalikule puhtale energiale; energiasüsteemide uuendamine;

investeeringute kiirendamine;

Peame väga oluliseks ühenduseüleselt koordineeritud tegevusi, oleme üks liit ja peame tegutsema

koos, et vältida siseturu killustumist. Liikmesriikide ühine eesmärk on stabiilsete tarneahelate,

hästi toimivate turgude ja tasakaalustatud ühenduvuse tagamine ühisturul tervikuna ning sellel

eesmärgil Kliimaministeerium igapäevaselt ka tegutseb.

Saan kinnitada, et ka Vabariigi Valitsus hindab jooksvalt tekkinud olukorda ja selle arenguid ning

vajadusel reageerib vastavalt, nii nagu näiteks ühe meetmena on Vabariigi Valitsuse initsiatiivil

juba peatatud kavandatud kütuseaktsiisi tõus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis taristuminister

Lisaadressaadid: Riigikantselei

Koopia:[email protected]

Ain Tatter, 625 6385

[email protected]