KVEK protokoll 91 (04.05.2026)

Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni avaliku istungi

protokoll nr 91

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 04. mai 2026

Algus 13.15, lõpp 14.55

Juhataja: Anastassia Kovalenko-Kõlvart (esimees)

Protokollija: Anu Kärtner (nõunik)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Rain Epler, Irja Lutsar, Stig Rästa, Priit Sibul, Riina Sikkut

Komisjoni ametnik: Anu Kärtner (nõunik)

Puudusid: Mario Kadastik ja Eerik-Niiles Kross

Kutsutud: Enefit Industry OÜ juhatuse esimees Lauri Karp, riigikontrolör Janar Holm,

Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhata Reet Siilaberg, Elering AS juhatuse liige

Erkki Sapp (2. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Riigile kuuluva põlevkivi kaeveõiguste müügi otsuse ja tehingu tingimuste kujunemine ja

läbipaistvus

3. Kohtumine Ukraina korruptsioonivastase tegevuse eest vastutavate ametiisikutega 6. mail

2026 kinnine päevakorrapunkt

4. Info ja muud küsimused kinnine päevakorrapunkt

Istungi avalik osa on järelvaadatav Riigikogu Youtube`i kanalil (link videole).

1. Nädala töökava kinnitamine

Nädala (4.-10. mai 2026) töökava

Esmaspäev, 4. mai 2026 kell 13.15

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Riigile kuuluva põlevkivi kaeveõiguste müügi otsuse ja tehingu tingimuste kujunemine ja

läbipaistvus

3. Kohtumine Ukraina korruptsioonivastase tegevuse eest vastutavate ametiisikutega 6. mail

2026 kinnine päevakorrapunkt

4. Info ja muud küsimused kinnine päevakorrapunkt

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Rain Epler, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Stig

Rästa, Priit Sibul).

2

2. Riigile kuuluva põlevkivi kaeveõiguste müügi otsuse ja tehingu tingimuste

kujunemine ja läbipaistvus

Anastassia Kovalenko-Kõlvart juhatas teema sisse viidates komisjoni 15. aprilli 2026

istungile kui Uus-Kiviõli kaevevälja müügi otsuse ja tingimuste kujunemise arutelu jäi

ajapuudusel pooleli. A. Kovalenko-Kõlvart tutvustas ja tervitas külalisi ning mainis, et

istungile kutsutud kliimaminister ja rahandusminister ning ministeeriumide esindajad istungil

ei osale, samuti on Eesti Energia AS nõukogu esimees Anne Mere ja Rahandusministeeriumi

esindaja Eesti Energia AS nõukogus Kaur Kajak teatanud, et viibivad sel nädalal töölt eemal

ega osale istungil. Eraldi kutse istungile sai Eesti Energia AS nõukogu liige Priit Rohumaa,

kes on põlevkiviekspert ning Viru Keemia Grupp AS varasem esimees ajal kui algatati

kohtuvaidlused Uus-Kiviõli kaevandamisõiguse üle – temaga soovis komisjon lisaks tema

põlevkivialasele oskusteabele käsitleda ka huvide konflikti riskide maandamist.

Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub riigivara (sh maavarade) valitsemine, maavarade

valdkond kuulub Kliimaministeeriumi pädevusse ning mõlemad ministeeriumid on end

distantseerinud selle teema käsitlemisest komisjonis. Eesti Energia AS on meedias avaldanud

tehingu hinnana 15 miljonit eurot, kuid tehingu muude asjaolude osas kinnitanud, et tegemist

on ärisaladusega, mistõttu korruptsioonivastase erikomisjoniga seda teavet jagada ei saa.

Lauri Karp viitas OÜ Enefit Industry 29. aprilli 2026 kirjas antud selgitustele ärisaladuse ja

sellega tutvumise pädevuste kohta ning selgitas ärisaladust sisaldava materjaliga tutvumise

võimalusi.

Rain Epler järeldas, et Eesti Energia AS ei pea komisjoni usaldusväärseks ning küsis, kuidas

on ärisaladuse hoidmine korraldatud Eesti Energia AS omanikuõigusi teostava

Rahandusministeeriumi osas.

Lauri Karp selgitas, et küsimus ei ole usaldusväärsuses, vaid ärisaladuse käsitlemise

praktikates ja lisas, et see kehtib Eesti Energia AS kõigi tütarettevõtjate ärisaladuste osas.

Omanikuõigusi teostavate isikute osas kehtivad samuti saladuse hoidmise nõuded.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles, et komisjoni tänase istungi eesmärk on saada ülevaade

tehingu kujunemisest ja hinnast ning muudest tingimustest. Tehingu üks pool on riigile

kuuluv ettevõte ning teine pool on eraettevõte ning tehingu hinna on tänaseks välja öelnud

eraettevõte, mistõttu jääb ebaselgeks, miks ei soovita avaldada tehingu teisi detaile.

Lauri Karp kinnitas, et tegemist on ulatusliku ärisaladusega ning teabe kolmandatele

isikutele avaldamine kahjustab Eesti Energia AS ja OÜ Enefit Industry konkurentsi ja

äripositsiooni. Ärisaladusele juurdepääsu osas tuleb eristada riigi rolli Rahandusministeeriumi

ja Riigikogu erikomisjoni kaudu. Ministeeriumil on teabele juurdepääs ainult omaniku õiguste

teostamiseks, seejuures toimitakse vastavalt teabe konfidentsiaalse käsitlemise nõuetele, mida

tuleb järgida ka omaniku poolt. Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni pädevus ei ole

samastatav omaniku õigustega.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, kas rahandusminister ja ministeerium teadsid

põlevkivi kaevevälja müügi tehingust.

Lauri Karp vastas, et ministriga suhtleb Eesti Energia AS oma nõukogu tasandil ning seda

saavad kommenteerida Eesti Energia AS nõukogu ja ministeerium.

Janar Holm ütles, et ärisaladuse hoidmise reegleid peavad järgima nii Riigikogu liikmed ja

järgib ka Riigikontroll. Käsitletav teema huvitab ka Riigikontrolli, soovime tutvuda otsuse ja

selle materjalidega.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis omaniku ja riigile kuuluva ettevõtete suhte kohta –

3

kuidas on omanikupoolne korrektne toimimine. Ministeeriumid on juba mitu istungit järjest

jätnud korruptsioonivastase erikomisjoni istungile tulemata väites, et nad ei ole teemaga

(kaevandamisluba) seotud, kuid nõukogus on esindatud nii Rahandusministeerium kui

Kliimaministeerium. Kas niisugune toimimine on kohane?

Janar Holm ütles, et niisugusel juhul tuleb hinnata, kas käsitletav teema võib olla väljunud

üldkoosoleku pädevusest. Üldjuhul – mida tihedam on ettevõtte suhtlus üldkoosolekuga, seda

parem.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles, et komisjoni istungi eesmärk on mh saada aru riigi

omanikurolli teostamisest - kui ministeeriumide sõnumi kohaselt ei ole nad tehinguga seotud,

siis mis ülesannet täidavad nad ettevõtte nõukogus? Kas Riigikontroll Uus-Kiviõli kaevevälja

müügi käsitlemisel hindab ka tehingu väärtust?

Janar Holm ütles, et riigile kuuluva ettevõtte nõukogu liikme rolliga kaasneb vastutus. Uus-

Kiviõli kaevevälja müügitehingu osas kavatseb Riigikontroll kõigepealt tutvuda tehingu ja

selle kaalutlustega, misjärel on võimalik teha järeldusi, kuid eraldi auditit Riigikontroll sel

teemal praegu ei planeeri.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart viitas Rahandusministeeriumi ja Kliimaministeeriumi

distantseerumisele teema aruteludest korruptsioonivastases erikomisjonis ning küsis, keda

saab niisuguses olukorras pidada Eesti Energia AS omanikuks, sh arvestades, et

rahandusminister on öelnud, et ei teadnud Uus-Kiviõli kaevevälja müügist. Eesti

Rahvusringhäälingus nimetati 11. aprillil 2026, et Narva karjääri sulgemine ja Uus-Kiviõli

kaeveväljast loobumine toimub lähtudes omaniku soovist.

Lauri Karp ütles, et Eesti Energia AS omanikuõigusi teostab Rahandusministeerium,

ministriga suhtleb AS Eesti Energia oma nõukogu kaudu, nõukogu liikmete ja ministrite

omavaheline suhtlus on nende endi korraldada. Meedias avaldatud sõnumeid ei saa L. Karp

kommenteerida. Eesti Energia AS lähtub omaniku ootustest, milles on mh ette nähtud ka

maavara väärindamine, st mitte hoida maa all maavara passiivset varu, vaid anda see

kasutusse. See on vajalik nii Ida-Virumaa majandusele, põlevkivitööstusele, riik saab

tehinguga kasu, riigile kuuluva maavara kaevandamisel laekub ressursitasu ning tehing on

kasumlik kogu põlevkivisektorile. Omaniku lähtekoht on riigi äriühingu põhjendatud ja

efektiivne tegutsemine.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart palus selgitada tehingu mõju Eesti Vabariigi

varustuskindlusele ja saartalitluse tagamisele. Saartalitluse osas on sõlmitud leping Elering

AS-ga, millest tulenevalt on kohane saada teada, kas Elering AS-ga suheldi tehingut ette

valmistades. Millal sai Elering AS tehingust teada?

Lauri Karp vastas, et Eesti Energia AS suhtleb Elering AS-ga, kuid selle tehingu osas ei

peetud vajalikuks Elering AS-ga suhelda.

Erkki Sapp kinnitas, et selle tehingu teemal ei ole Elering AS ja Eesti Energia AS suhelnud

ning Elering AS sai tehingust teada meedia kaudu. Tehing ei mõjuta varustuskindlust, sest

Eesti Energia AS-le jääv põlevkivivaru on piisav väga pikaks tulevikuks, aastakümneteks. Ka

korruptsioonivastase erikomisjoni eelmisel 15. aprilli 2026 istungil nimetati 60 miljonit tonni

Estonia-1 kaevanduses ja 170 miljonit tonni Estonia-2 kaevanduses.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart soovis teada, kas põlevkivivarude osas on eraldi

konsulteeritud nt ka pärast tehingu sõlmimist.

Lauri Karp kinnitas, et Elering AS-i ei teavitatud ning tänase varustuskindluse plaani osas

näeb saartalitluse leping ette 10 päeva põlevkivivaru ning käivitamise.

4

Priit Sibul juhtis tähelepanu sellele, et riigi omaniku ootustes on maavarade väärindamine

ning küsis, mis on omaniku ootus Narva kaevandusse jääva 30 miljonit tonni põlevkivi osas,

mille kasutusse võtmine on L. Karp’i hinnangul liiga kallis. Kaevandamise lõppemisel täitub

kaevandus veega ja kui seal olev 30 miljonit tonni põlevkivi upub, siis kas seda on võimalik

sealt vajaduse korral kätte saada? Mis on omaniku ootus toimivate kaevanduste osas?

Rain Epler lisas maapõueseaduse §-le 16 viidates, et maardlasse jääva maavara osas näeb

seadus ette kohustuse tagada selle kaevandamisväärsena säilimine. See tähendab, et kui

maardlat ei kaevandata lõpuni, tuleb kaevandus säilitada sellisena, et vajaduse korral saaks

samast kohast kaevandamisega jätkata. Seega – kui lasta kaevandus vett täis valguda, ei ole

see kaevandamisväärsena säilitamine. R. Epler palus ülevaadet riskistsenaariumist juhuks, kui

puuduvad ühendused naaberriikidega ja pole ka gaasi – kui palju läheb siis elektri tootmiseks

põlevkivi vaja. R. Epler viitas L. Karp’i eelmisel istungil antud lubadusele sellele küsimusele

edaspidi vastata.

Lauri Karp ütles, et kaevanduse sulgemise osas saab vastuse anda Keskkonnaamet, kuivõrd

kaevandus suletakse keskkonnaloa alusel ja Keskkonnaameti antud tingimustel. Maapõues

olev maavara ei lähe pahaks kui maapinna peal on vesi. Maavara saab kaevandada uue

keskkonnaloa alusel, saab leida teise kaevandustehnoloogia. Täna ei ole näha

põlevkivipuuduse tunnuseid – vajaminev tonnaaž on saadaval kõige soodsama hinnaga. Narva

karjääri sulgemise aluseks olid majanduslikud kaalutlused.

Reet Siilaberg lisas, et Narva karjääri sulgemise osas ei ole Keskkonnaamet taotlust saanud,

seega ei ole ka otsust ega menetlust selle kohta, kas ja mismoodi karjääri kaevandamise

lõppedes korrastada. On küll sellekohane eelprojekt varasemast ajast. Täna on

Keskkonnaameti menetluses Narva karjääri loa muutmise taotlus, nimelt soovitakse seda

pikendada.

Lauri Karp ütles, et ettevalmistamisel on Narva karjääri sulgemise taotlus.

Rain Epler naases oma küsimuse juurde maardla seisukoha osas kaevandamise lõppemisel.

Kui maardlat lõpuni ei kaevandata, siis kes jälgib maapõueseaduse § 16 järgimist?

Reet Siilaberg selgitas, et Keskkonnaameti ülesanne on vaadata, et varud jääksid

kättesaadavaks, kas ja kuidas saab edasi kaevandada, kuidas korraldada sulgemine ja

edaspidine tegevus.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis Narva karjääri uuesti avamise kohta – kuidas toimub

niisugusel juhul keskkonnaloa muutmine ja edaspidi karjääri sulgemine. Kui uus

kaevandusloa taotlus tuleb, siis kui kaua menetletakse?

Reet Siilaberg ütles, et seadusest tulenev menetlusaeg on 1 aasta ning keskkonnamõjude

hindamine võib võtta 2 aastat, see on niisuguste menetluste põhiline loogika. Sulgemisotsuse

osas – kaevanduse sulgemise taotluse saamisel tuleb esitada sulgemisprojekt,

korrastamisprojekt ning neid menetletakse 6 kuud ja korrastamistööd kestavad umbes aasta

või ka mitu aastat ning kui need tööd on lõpule viidud, siis tuleb sulgemise osas heakskiitev

otsus.

Rain Epler viitas Riigikogu keskkonnakomisjonis toimunud diskussioonile, kus nimetati

pooleliolevat menetlust, kuid tegelikult ei aktiivset menetlust ei toimunud, asjad seisid. Kas

võib olla, et põlevkiviteemalise loaga tegelikult ei tegeleta?

Reet Siilaberg selgitas, et taotluse laekumisel Keskkonnaametile algab kõigepealt

keskkonnamõjude hindamine ja siis muu menetlus, menetlustega võimalikult kaasnevad

5

kohtuvaidlused samuti pikendavad menetlust.

Priit Sibul küsis, kuidas toimitakse maardlasse alles jääva maavara varudega.

Reet Siilaberg vastas, et kuigi ta momendil ei tea algset plaani Narva karjääri osas, siis

varude vee alla jätmine ei ole hea. Kui varud ei ole madalal ja vee all, siis niisugune

sulgemine on mõeldav. Seega lähtub hinnang sellest, kuhu varud jäävad. Loamenetluse

raames hinnatakse karjääri korrastamist ning valdavalt tuleb maardla jätta avatuks kuni tuleb

uus kaevandaja. Tänasel istungil käsitletava Uus-Kiviõli maardla osas tulid Viru Keemia

Grupp AS ja OÜ Enefit Industry ühise taotlusega 31.oktoobril 2025, taotluse alusel tehti

muudatus 7. novembril 2025. Kuivõrd taotluse alusel loa ümberregistreerimise osas

keeldumise aluseid ei olnud (nt valeandmed ja muud formaalsed tingimused), siis niisugune

menetlus edenebki kiiresti.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis kaevemahtude suurendamise menetluse kohta.

Reet Siilaberg selgitas, et tegemist on teise menetlusega, mis käsitleb Uus-Kiviõli

kaevanduse aastase mahu suurendamist – tõsta senine 4 miljoni tonnine aastamaht 10

miljonile tonnile.

Lauri Karp viitas, et muudatus tehti 2026. a jaanuaris ministri määrusega.

Reet Siilaberg ütles, et selle taotluse esitas OÜ Enefit Industry 2019. aastal

Keskkonnaministeeriumile, 2020. a võttis selle üle Keskkonnaamet ning 25. septembril 2025

tehti mahu suurendamise otsus 4 miljonilt tonnilt aastas 10 miljonile tonnile aastas ning 31.

oktoobril laekus taotlus registreerida kaevandamisluba ümber.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart märkis, et mahtude suurendamise menetlus võttis väga kaua

aega ning kaevandusloa ümberregistreerimine toimus väga kiiresti ning kaevandamisloa

võõrandamisega müüdi maha suuremahuline kaevandamisõigus.

Irja Lutsar palus täpsustada, mis küsimusele vastust otsitakse.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart selgitas, et kui oleks juurdepääs Uus-Kiviõli kaevandamisloa

Eesti Energia AS grupilt Viru Keemia Grupp AS-le võõrandamise tehingu tingimustele, ei

peaks komisjoni istungil küsimustele vastust otsima. Kui Eesti Energia AS,

Kliimaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajate osalemisel istungil saaks neilt

lisateavet, kuid Eesti Reformierakonna ministrid ei ole korduvalt korruptsioonivastase

erikomisjoni istungile tulnud. Uus-Kiviõlist kaevavälja osas kuulus 2/3 ulatuses

kaevandamisõigus Eesti Energia AS-le, kes müüs selle Viru Keemia Grupp AS-le ning sellest

ei teavitatud ministreid, kelle pädevusse kuulub riigivara ja maavarade valitsemine. Kui

ministeeriumid on end otsustest taandanud, on kohane vaadata, kuidas riigiettevõte jõuab

otsusteni varustuskindluse ja sellega kaasnevatel teemadel. Keskkonnalubade osas – neist

esimesega taotleti mahtude suurendamist aastate kaupa, misjärel toimus kiiresti selle loa

ümbervormistamine uuele omanikule, erakätesse. Me ei tea, mis hinna ja muude tingimustega

selles kokku lepiti, kuid õnneks vaatab selle üle ka Riigikontroll.

Rain Epler küsis, kui kauaks jätkub elektrit ja põlevkivi juhuks kui Eesti Vabariigil

puuduvad ühendused Soome ja Lätiga ja pole võimalik gaasi saada?

Erkki Sapp vastas, et see on ebatõenäoline stsenaarium, mida varustuskindluse analüüsides

eraldiseisvalt ei vaadata. Saab siiski kommenteerida, et tänane aastane elektritarbimine on

umbes 8 TWh, 3,5 TWh toodetakse muudest allikatest ja seega 4,5 TWh peaks tulema

põlevkivist. Põlevkivivarude maht on suures plaanis avalik teave.

6

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis teavitamise kohta. Varustuskindluse tasu on liidetud

elektriarvele ja see on 60 miljonit eurot aastas. Kas Riigikontroll plaanib hinnata riigile

kuuluvate ja riigi osalusega ettevõtete ja ministeeriumide suhtlust, sh tehingu planeerimise,

sõlmimise ajal ning järel.

Janar Holm ütles, et mis puudutab varustuskindlust, siis talle teadaolevalt vajab Eesti

Energia AS aastas 5 miljonit tonni põlevkivi, millest läheb 1 miljon elektritootmisse ja 4

miljonit tonni õlitootmiseks. Estonia kaevandusest on võimalik tempoga 5 miljonit tonni

aastas saada põlevkivi väidetavalt veel 2040 aastani. Avalikult kasutatavate materjalide põhjal

on viidatud, et pärast seda saab kasutada Narva kaevandust. Sellest nähtub, et seniste eelduste

säilimisel lähiperspektiivis elektrienergia varustuskindlusega seotud probleemi tekkida ei

tohiks. Aga need andmed põhinevad avalikult kättesaadaval infol ning Riigikontroll seda

analüüsinud ei ole.

Lauri Karp ütles, et õlitootmine ei sõltu kaevandusest, vaid Euroopa Liidu süsinikuheite

süsteemist, mis otsustab Eesti jaoks palju.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles, et komisjon otsib endiselt vastust Eesti Energia AS ja

Viru Keemia Grupp AS vaidlusele kaevevälja pärast. Ka ministrid ei ole sellele küsimusele

vastanud ei Riigikogu komisjonides ega Riigikogu täiskogul. Komisjon soovib näha lepingut

nii tehingu hinna kui muude tingimuste osas ning teada lepingu mahtu.

Lauri Karp selgitas, et niisugused otsused kuuluvad Eesti Energia AS juhatuse pädevusse

ning Eesti Energia AS omanik operatiivjuhtimisse ei sekku, vajadusel tutvub küsimustega

nõukogu, suhtlust ministritega ta kommenteerida ei tea ning leping on ärisaladus, millega saab

tutvuda vaid teabe konfidentsiaalsena hoidmise reeglite kohaselt. Erikomisjoni liikmeid

usaldades tuleb siiski järgida äritavasid ning lepingupartner Viru Keemia Grupp AS-ga

kokkulepitut.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles, et komisjon kaalub L. Karp’i nimetatud lepet.

Irja Lutsar ütles, et on nõus niisugust lepet sõlmima.

Reet Siilaberg täpsustas, et Uus-Kiviõli kaevanduse mahtude suurendamise osas toimus

keskkonnamõjude hindamine 9.4.2021 – 22.1.2025, kui valmis aruanne, misjärel 2025. a

septembris anti nõusolek.

Lauri Karp rõhutas, et istungil arutletav tehing on oluline Ida-Virumaa jaoks ning

põlevkivitööstuse arenguks.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart kinnitas, et komisjon ei ole põlevkivivastane. Ta tänas

külalisi ja komisjoni liikmeid arutelu eest.

Istungi kinnine osa

3. Kohtumine Ukraina korruptsioonivastase tegevuse eest vastutavate ametiisikutega 6.

mail 2026

Otsustati:

3.1. Kohtumisel osalevad Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Irja Lutsar Priit Sibul ja Riina Sikkut

(konsensus: Rain Epler, Irja Lutsar, Stig Rästa, Priit Sibul, Riina Sikkut)

4. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.

7

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Kovalenko-Kõlvart

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Kärtner

protokollija

Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni avaliku istungi

protokoll nr 91

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 04. mai 2026

Algus 13.15, lõpp 14.55

Juhataja: Anastassia Kovalenko-Kõlvart (esimees)

Protokollija: Anu Kärtner (nõunik)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Rain Epler, Irja Lutsar, Stig Rästa, Priit Sibul, Riina Sikkut

Komisjoni ametnik: Anu Kärtner (nõunik)

Puudusid: Mario Kadastik ja Eerik-Niiles Kross

Kutsutud: Enefit Industry OÜ juhatuse esimees Lauri Karp, riigikontrolör Janar Holm,

Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhata Reet Siilaberg, Elering AS juhatuse liige

Erkki Sapp (2. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Riigile kuuluva põlevkivi kaeveõiguste müügi otsuse ja tehingu tingimuste kujunemine ja

läbipaistvus

3. Kohtumine Ukraina korruptsioonivastase tegevuse eest vastutavate ametiisikutega 6. mail

2026 kinnine päevakorrapunkt

4. Info ja muud küsimused kinnine päevakorrapunkt

Istungi avalik osa on järelvaadatav Riigikogu Youtube`i kanalil (link videole).

1. Nädala töökava kinnitamine

Nädala (4.-10. mai 2026) töökava

Esmaspäev, 4. mai 2026 kell 13.15

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Riigile kuuluva põlevkivi kaeveõiguste müügi otsuse ja tehingu tingimuste kujunemine ja

läbipaistvus

3. Kohtumine Ukraina korruptsioonivastase tegevuse eest vastutavate ametiisikutega 6. mail

2026 kinnine päevakorrapunkt

4. Info ja muud küsimused kinnine päevakorrapunkt

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Rain Epler, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Stig

Rästa, Priit Sibul).

2

2. Riigile kuuluva põlevkivi kaeveõiguste müügi otsuse ja tehingu tingimuste

kujunemine ja läbipaistvus

Anastassia Kovalenko-Kõlvart juhatas teema sisse viidates komisjoni 15. aprilli 2026

istungile kui Uus-Kiviõli kaevevälja müügi otsuse ja tingimuste kujunemise arutelu jäi

ajapuudusel pooleli. A. Kovalenko-Kõlvart tutvustas ja tervitas külalisi ning mainis, et

istungile kutsutud kliimaminister ja rahandusminister ning ministeeriumide esindajad istungil

ei osale, samuti on Eesti Energia AS nõukogu esimees Anne Mere ja Rahandusministeeriumi

esindaja Eesti Energia AS nõukogus Kaur Kajak teatanud, et viibivad sel nädalal töölt eemal

ega osale istungil. Eraldi kutse istungile sai Eesti Energia AS nõukogu liige Priit Rohumaa,

kes on põlevkiviekspert ning Viru Keemia Grupp AS varasem esimees ajal kui algatati

kohtuvaidlused Uus-Kiviõli kaevandamisõiguse üle – temaga soovis komisjon lisaks tema

põlevkivialasele oskusteabele käsitleda ka huvide konflikti riskide maandamist.

Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub riigivara (sh maavarade) valitsemine, maavarade

valdkond kuulub Kliimaministeeriumi pädevusse ning mõlemad ministeeriumid on end

distantseerinud selle teema käsitlemisest komisjonis. Eesti Energia AS on meedias avaldanud

tehingu hinnana 15 miljonit eurot, kuid tehingu muude asjaolude osas kinnitanud, et tegemist

on ärisaladusega, mistõttu korruptsioonivastase erikomisjoniga seda teavet jagada ei saa.

Lauri Karp viitas OÜ Enefit Industry 29. aprilli 2026 kirjas antud selgitustele ärisaladuse ja

sellega tutvumise pädevuste kohta ning selgitas ärisaladust sisaldava materjaliga tutvumise

võimalusi.

Rain Epler järeldas, et Eesti Energia AS ei pea komisjoni usaldusväärseks ning küsis, kuidas

on ärisaladuse hoidmine korraldatud Eesti Energia AS omanikuõigusi teostava

Rahandusministeeriumi osas.

Lauri Karp selgitas, et küsimus ei ole usaldusväärsuses, vaid ärisaladuse käsitlemise

praktikates ja lisas, et see kehtib Eesti Energia AS kõigi tütarettevõtjate ärisaladuste osas.

Omanikuõigusi teostavate isikute osas kehtivad samuti saladuse hoidmise nõuded.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles, et komisjoni tänase istungi eesmärk on saada ülevaade

tehingu kujunemisest ja hinnast ning muudest tingimustest. Tehingu üks pool on riigile

kuuluv ettevõte ning teine pool on eraettevõte ning tehingu hinna on tänaseks välja öelnud

eraettevõte, mistõttu jääb ebaselgeks, miks ei soovita avaldada tehingu teisi detaile.

Lauri Karp kinnitas, et tegemist on ulatusliku ärisaladusega ning teabe kolmandatele

isikutele avaldamine kahjustab Eesti Energia AS ja OÜ Enefit Industry konkurentsi ja

äripositsiooni. Ärisaladusele juurdepääsu osas tuleb eristada riigi rolli Rahandusministeeriumi

ja Riigikogu erikomisjoni kaudu. Ministeeriumil on teabele juurdepääs ainult omaniku õiguste

teostamiseks, seejuures toimitakse vastavalt teabe konfidentsiaalse käsitlemise nõuetele, mida

tuleb järgida ka omaniku poolt. Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni pädevus ei ole

samastatav omaniku õigustega.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, kas rahandusminister ja ministeerium teadsid

põlevkivi kaevevälja müügi tehingust.

Lauri Karp vastas, et ministriga suhtleb Eesti Energia AS oma nõukogu tasandil ning seda

saavad kommenteerida Eesti Energia AS nõukogu ja ministeerium.

Janar Holm ütles, et ärisaladuse hoidmise reegleid peavad järgima nii Riigikogu liikmed ja

järgib ka Riigikontroll. Käsitletav teema huvitab ka Riigikontrolli, soovime tutvuda otsuse ja

selle materjalidega.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis omaniku ja riigile kuuluva ettevõtete suhte kohta –

3

kuidas on omanikupoolne korrektne toimimine. Ministeeriumid on juba mitu istungit järjest

jätnud korruptsioonivastase erikomisjoni istungile tulemata väites, et nad ei ole teemaga

(kaevandamisluba) seotud, kuid nõukogus on esindatud nii Rahandusministeerium kui

Kliimaministeerium. Kas niisugune toimimine on kohane?

Janar Holm ütles, et niisugusel juhul tuleb hinnata, kas käsitletav teema võib olla väljunud

üldkoosoleku pädevusest. Üldjuhul – mida tihedam on ettevõtte suhtlus üldkoosolekuga, seda

parem.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles, et komisjoni istungi eesmärk on mh saada aru riigi

omanikurolli teostamisest - kui ministeeriumide sõnumi kohaselt ei ole nad tehinguga seotud,

siis mis ülesannet täidavad nad ettevõtte nõukogus? Kas Riigikontroll Uus-Kiviõli kaevevälja

müügi käsitlemisel hindab ka tehingu väärtust?

Janar Holm ütles, et riigile kuuluva ettevõtte nõukogu liikme rolliga kaasneb vastutus. Uus-

Kiviõli kaevevälja müügitehingu osas kavatseb Riigikontroll kõigepealt tutvuda tehingu ja

selle kaalutlustega, misjärel on võimalik teha järeldusi, kuid eraldi auditit Riigikontroll sel

teemal praegu ei planeeri.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart viitas Rahandusministeeriumi ja Kliimaministeeriumi

distantseerumisele teema aruteludest korruptsioonivastases erikomisjonis ning küsis, keda

saab niisuguses olukorras pidada Eesti Energia AS omanikuks, sh arvestades, et

rahandusminister on öelnud, et ei teadnud Uus-Kiviõli kaevevälja müügist. Eesti

Rahvusringhäälingus nimetati 11. aprillil 2026, et Narva karjääri sulgemine ja Uus-Kiviõli

kaeveväljast loobumine toimub lähtudes omaniku soovist.

Lauri Karp ütles, et Eesti Energia AS omanikuõigusi teostab Rahandusministeerium,

ministriga suhtleb AS Eesti Energia oma nõukogu kaudu, nõukogu liikmete ja ministrite

omavaheline suhtlus on nende endi korraldada. Meedias avaldatud sõnumeid ei saa L. Karp

kommenteerida. Eesti Energia AS lähtub omaniku ootustest, milles on mh ette nähtud ka

maavara väärindamine, st mitte hoida maa all maavara passiivset varu, vaid anda see

kasutusse. See on vajalik nii Ida-Virumaa majandusele, põlevkivitööstusele, riik saab

tehinguga kasu, riigile kuuluva maavara kaevandamisel laekub ressursitasu ning tehing on

kasumlik kogu põlevkivisektorile. Omaniku lähtekoht on riigi äriühingu põhjendatud ja

efektiivne tegutsemine.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart palus selgitada tehingu mõju Eesti Vabariigi

varustuskindlusele ja saartalitluse tagamisele. Saartalitluse osas on sõlmitud leping Elering

AS-ga, millest tulenevalt on kohane saada teada, kas Elering AS-ga suheldi tehingut ette

valmistades. Millal sai Elering AS tehingust teada?

Lauri Karp vastas, et Eesti Energia AS suhtleb Elering AS-ga, kuid selle tehingu osas ei

peetud vajalikuks Elering AS-ga suhelda.

Erkki Sapp kinnitas, et selle tehingu teemal ei ole Elering AS ja Eesti Energia AS suhelnud

ning Elering AS sai tehingust teada meedia kaudu. Tehing ei mõjuta varustuskindlust, sest

Eesti Energia AS-le jääv põlevkivivaru on piisav väga pikaks tulevikuks, aastakümneteks. Ka

korruptsioonivastase erikomisjoni eelmisel 15. aprilli 2026 istungil nimetati 60 miljonit tonni

Estonia-1 kaevanduses ja 170 miljonit tonni Estonia-2 kaevanduses.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart soovis teada, kas põlevkivivarude osas on eraldi

konsulteeritud nt ka pärast tehingu sõlmimist.

Lauri Karp kinnitas, et Elering AS-i ei teavitatud ning tänase varustuskindluse plaani osas

näeb saartalitluse leping ette 10 päeva põlevkivivaru ning käivitamise.

4

Priit Sibul juhtis tähelepanu sellele, et riigi omaniku ootustes on maavarade väärindamine

ning küsis, mis on omaniku ootus Narva kaevandusse jääva 30 miljonit tonni põlevkivi osas,

mille kasutusse võtmine on L. Karp’i hinnangul liiga kallis. Kaevandamise lõppemisel täitub

kaevandus veega ja kui seal olev 30 miljonit tonni põlevkivi upub, siis kas seda on võimalik

sealt vajaduse korral kätte saada? Mis on omaniku ootus toimivate kaevanduste osas?

Rain Epler lisas maapõueseaduse §-le 16 viidates, et maardlasse jääva maavara osas näeb

seadus ette kohustuse tagada selle kaevandamisväärsena säilimine. See tähendab, et kui

maardlat ei kaevandata lõpuni, tuleb kaevandus säilitada sellisena, et vajaduse korral saaks

samast kohast kaevandamisega jätkata. Seega – kui lasta kaevandus vett täis valguda, ei ole

see kaevandamisväärsena säilitamine. R. Epler palus ülevaadet riskistsenaariumist juhuks, kui

puuduvad ühendused naaberriikidega ja pole ka gaasi – kui palju läheb siis elektri tootmiseks

põlevkivi vaja. R. Epler viitas L. Karp’i eelmisel istungil antud lubadusele sellele küsimusele

edaspidi vastata.

Lauri Karp ütles, et kaevanduse sulgemise osas saab vastuse anda Keskkonnaamet, kuivõrd

kaevandus suletakse keskkonnaloa alusel ja Keskkonnaameti antud tingimustel. Maapõues

olev maavara ei lähe pahaks kui maapinna peal on vesi. Maavara saab kaevandada uue

keskkonnaloa alusel, saab leida teise kaevandustehnoloogia. Täna ei ole näha

põlevkivipuuduse tunnuseid – vajaminev tonnaaž on saadaval kõige soodsama hinnaga. Narva

karjääri sulgemise aluseks olid majanduslikud kaalutlused.

Reet Siilaberg lisas, et Narva karjääri sulgemise osas ei ole Keskkonnaamet taotlust saanud,

seega ei ole ka otsust ega menetlust selle kohta, kas ja mismoodi karjääri kaevandamise

lõppedes korrastada. On küll sellekohane eelprojekt varasemast ajast. Täna on

Keskkonnaameti menetluses Narva karjääri loa muutmise taotlus, nimelt soovitakse seda

pikendada.

Lauri Karp ütles, et ettevalmistamisel on Narva karjääri sulgemise taotlus.

Rain Epler naases oma küsimuse juurde maardla seisukoha osas kaevandamise lõppemisel.

Kui maardlat lõpuni ei kaevandata, siis kes jälgib maapõueseaduse § 16 järgimist?

Reet Siilaberg selgitas, et Keskkonnaameti ülesanne on vaadata, et varud jääksid

kättesaadavaks, kas ja kuidas saab edasi kaevandada, kuidas korraldada sulgemine ja

edaspidine tegevus.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis Narva karjääri uuesti avamise kohta – kuidas toimub

niisugusel juhul keskkonnaloa muutmine ja edaspidi karjääri sulgemine. Kui uus

kaevandusloa taotlus tuleb, siis kui kaua menetletakse?

Reet Siilaberg ütles, et seadusest tulenev menetlusaeg on 1 aasta ning keskkonnamõjude

hindamine võib võtta 2 aastat, see on niisuguste menetluste põhiline loogika. Sulgemisotsuse

osas – kaevanduse sulgemise taotluse saamisel tuleb esitada sulgemisprojekt,

korrastamisprojekt ning neid menetletakse 6 kuud ja korrastamistööd kestavad umbes aasta

või ka mitu aastat ning kui need tööd on lõpule viidud, siis tuleb sulgemise osas heakskiitev

otsus.

Rain Epler viitas Riigikogu keskkonnakomisjonis toimunud diskussioonile, kus nimetati

pooleliolevat menetlust, kuid tegelikult ei aktiivset menetlust ei toimunud, asjad seisid. Kas

võib olla, et põlevkiviteemalise loaga tegelikult ei tegeleta?

Reet Siilaberg selgitas, et taotluse laekumisel Keskkonnaametile algab kõigepealt

keskkonnamõjude hindamine ja siis muu menetlus, menetlustega võimalikult kaasnevad

5

kohtuvaidlused samuti pikendavad menetlust.

Priit Sibul küsis, kuidas toimitakse maardlasse alles jääva maavara varudega.

Reet Siilaberg vastas, et kuigi ta momendil ei tea algset plaani Narva karjääri osas, siis

varude vee alla jätmine ei ole hea. Kui varud ei ole madalal ja vee all, siis niisugune

sulgemine on mõeldav. Seega lähtub hinnang sellest, kuhu varud jäävad. Loamenetluse

raames hinnatakse karjääri korrastamist ning valdavalt tuleb maardla jätta avatuks kuni tuleb

uus kaevandaja. Tänasel istungil käsitletava Uus-Kiviõli maardla osas tulid Viru Keemia

Grupp AS ja OÜ Enefit Industry ühise taotlusega 31.oktoobril 2025, taotluse alusel tehti

muudatus 7. novembril 2025. Kuivõrd taotluse alusel loa ümberregistreerimise osas

keeldumise aluseid ei olnud (nt valeandmed ja muud formaalsed tingimused), siis niisugune

menetlus edenebki kiiresti.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis kaevemahtude suurendamise menetluse kohta.

Reet Siilaberg selgitas, et tegemist on teise menetlusega, mis käsitleb Uus-Kiviõli

kaevanduse aastase mahu suurendamist – tõsta senine 4 miljoni tonnine aastamaht 10

miljonile tonnile.

Lauri Karp viitas, et muudatus tehti 2026. a jaanuaris ministri määrusega.

Reet Siilaberg ütles, et selle taotluse esitas OÜ Enefit Industry 2019. aastal

Keskkonnaministeeriumile, 2020. a võttis selle üle Keskkonnaamet ning 25. septembril 2025

tehti mahu suurendamise otsus 4 miljonilt tonnilt aastas 10 miljonile tonnile aastas ning 31.

oktoobril laekus taotlus registreerida kaevandamisluba ümber.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart märkis, et mahtude suurendamise menetlus võttis väga kaua

aega ning kaevandusloa ümberregistreerimine toimus väga kiiresti ning kaevandamisloa

võõrandamisega müüdi maha suuremahuline kaevandamisõigus.

Irja Lutsar palus täpsustada, mis küsimusele vastust otsitakse.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart selgitas, et kui oleks juurdepääs Uus-Kiviõli kaevandamisloa

Eesti Energia AS grupilt Viru Keemia Grupp AS-le võõrandamise tehingu tingimustele, ei

peaks komisjoni istungil küsimustele vastust otsima. Kui Eesti Energia AS,

Kliimaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajate osalemisel istungil saaks neilt

lisateavet, kuid Eesti Reformierakonna ministrid ei ole korduvalt korruptsioonivastase

erikomisjoni istungile tulnud. Uus-Kiviõlist kaevavälja osas kuulus 2/3 ulatuses

kaevandamisõigus Eesti Energia AS-le, kes müüs selle Viru Keemia Grupp AS-le ning sellest

ei teavitatud ministreid, kelle pädevusse kuulub riigivara ja maavarade valitsemine. Kui

ministeeriumid on end otsustest taandanud, on kohane vaadata, kuidas riigiettevõte jõuab

otsusteni varustuskindluse ja sellega kaasnevatel teemadel. Keskkonnalubade osas – neist

esimesega taotleti mahtude suurendamist aastate kaupa, misjärel toimus kiiresti selle loa

ümbervormistamine uuele omanikule, erakätesse. Me ei tea, mis hinna ja muude tingimustega

selles kokku lepiti, kuid õnneks vaatab selle üle ka Riigikontroll.

Rain Epler küsis, kui kauaks jätkub elektrit ja põlevkivi juhuks kui Eesti Vabariigil

puuduvad ühendused Soome ja Lätiga ja pole võimalik gaasi saada?

Erkki Sapp vastas, et see on ebatõenäoline stsenaarium, mida varustuskindluse analüüsides

eraldiseisvalt ei vaadata. Saab siiski kommenteerida, et tänane aastane elektritarbimine on

umbes 8 TWh, 3,5 TWh toodetakse muudest allikatest ja seega 4,5 TWh peaks tulema

põlevkivist. Põlevkivivarude maht on suures plaanis avalik teave.

6

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis teavitamise kohta. Varustuskindluse tasu on liidetud

elektriarvele ja see on 60 miljonit eurot aastas. Kas Riigikontroll plaanib hinnata riigile

kuuluvate ja riigi osalusega ettevõtete ja ministeeriumide suhtlust, sh tehingu planeerimise,

sõlmimise ajal ning järel.

Janar Holm ütles, et mis puudutab varustuskindlust, siis talle teadaolevalt vajab Eesti

Energia AS aastas 5 miljonit tonni põlevkivi, millest läheb 1 miljon elektritootmisse ja 4

miljonit tonni õlitootmiseks. Estonia kaevandusest on võimalik tempoga 5 miljonit tonni

aastas saada põlevkivi väidetavalt veel 2040 aastani. Avalikult kasutatavate materjalide põhjal

on viidatud, et pärast seda saab kasutada Narva kaevandust. Sellest nähtub, et seniste eelduste

säilimisel lähiperspektiivis elektrienergia varustuskindlusega seotud probleemi tekkida ei

tohiks. Aga need andmed põhinevad avalikult kättesaadaval infol ning Riigikontroll seda

analüüsinud ei ole.

Lauri Karp ütles, et õlitootmine ei sõltu kaevandusest, vaid Euroopa Liidu süsinikuheite

süsteemist, mis otsustab Eesti jaoks palju.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles, et komisjon otsib endiselt vastust Eesti Energia AS ja

Viru Keemia Grupp AS vaidlusele kaevevälja pärast. Ka ministrid ei ole sellele küsimusele

vastanud ei Riigikogu komisjonides ega Riigikogu täiskogul. Komisjon soovib näha lepingut

nii tehingu hinna kui muude tingimuste osas ning teada lepingu mahtu.

Lauri Karp selgitas, et niisugused otsused kuuluvad Eesti Energia AS juhatuse pädevusse

ning Eesti Energia AS omanik operatiivjuhtimisse ei sekku, vajadusel tutvub küsimustega

nõukogu, suhtlust ministritega ta kommenteerida ei tea ning leping on ärisaladus, millega saab

tutvuda vaid teabe konfidentsiaalsena hoidmise reeglite kohaselt. Erikomisjoni liikmeid

usaldades tuleb siiski järgida äritavasid ning lepingupartner Viru Keemia Grupp AS-ga

kokkulepitut.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles, et komisjon kaalub L. Karp’i nimetatud lepet.

Irja Lutsar ütles, et on nõus niisugust lepet sõlmima.

Reet Siilaberg täpsustas, et Uus-Kiviõli kaevanduse mahtude suurendamise osas toimus

keskkonnamõjude hindamine 9.4.2021 – 22.1.2025, kui valmis aruanne, misjärel 2025. a

septembris anti nõusolek.

Lauri Karp rõhutas, et istungil arutletav tehing on oluline Ida-Virumaa jaoks ning

põlevkivitööstuse arenguks.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart kinnitas, et komisjon ei ole põlevkivivastane. Ta tänas

külalisi ja komisjoni liikmeid arutelu eest.

Istungi kinnine osa

3. Kohtumine Ukraina korruptsioonivastase tegevuse eest vastutavate ametiisikutega 6.

mail 2026

Otsustati:

3.1. Kohtumisel osalevad Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Irja Lutsar Priit Sibul ja Riina Sikkut

(konsensus: Rain Epler, Irja Lutsar, Stig Rästa, Priit Sibul, Riina Sikkut)

4. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.

7

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Kovalenko-Kõlvart

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Kärtner

protokollija