MAEK protokoll 12.05.2026

155_MAEK_protokoll_12.05.2026.pdf

Riigikogu maaelukomisjoni

istungi protokoll nr 155

Tallinn, Toompea ja videosild Teisipäev, 12. mai 2026

Algus 14.00, lõpp 15.25

Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)

Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Allas, Maido Ruusmann, Andrus Seeme

Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi

(nõunik)

Puudusid: Siim Pohlak ja Toomas Uibo

Kutsutud: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna loomatervise ja -heaolu

valdkonna juht Kadri Kaugerand ja nõunik Hedvig Liblikas (1. päevakorrapunkt); Riigikogu

infonõunik Maiki Vaikla (1.–2. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse

eelnõu (899 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise

seaduse eelnõu (899 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ning andis sõna külalistele.

Hendrik Johannes Terras andis ülevaate Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse

ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõust 899 SE (lisa). Ta märkis, et eelnõu kolm

peamist muudatust on seotud koerte ketis pidamise keelustamisega (viieaastase

üleminekuajaga), õigusselguse tagamisega (eelkõige zoofiilia keelustamise küsimuses) ning

varjupaikade tingimuste täpsustamisega. Lisaks muudetakse eelnõuga ka karistusmäärasid.

Hedvig Liblikas lisas, et loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muudatusi on oodanud

erinevad huvirühmad (loomakaitsjad, loomaarstid, kohalikud omavalitsused jt). Ta andis

ülevaate eelnõu ettevalmistamise ja koostamise käigus toimunud kohtumistest ning tutvustas

eelnõuga tehtud peamisi muudatusi, mis puudutavad zoofiiliat, koera ketis pidamise

keelustamist, eutanaasiat, varjupaikade tegevuslubasid ja järelevalvet. Ministeerium on

saanud huvirühmadelt rohkelt tagasisidet ning teinud selle põhjal eelnõus muudatusi. Ta

tutvustas zoofiilia keelustamist puudutavat muudatust.

Urmas Kruuse tundis huvi zoofiilia keelustamise ajendite vastu.

Hedvig Liblikas tõi näite elust, et u 2020. aastate alguses soovis üks naine rajada loomade

bordelli. Ta treenis loomi viisil, mis kehtiva seaduse järgi ei kvalifitseeru looma suhtes

lubamatu teona, sest loom ei kannatanud füüsiliselt. Looma kannatuseks/väärkohtlemiseks

2

loetakse näiteks penetratsiooni inimese poolt. Zoofiilia keelustamise toetajad on eelkõige

loomakaitsjad.

Urmas Kruuse küsis, kas Eestis on olnud mõni kohtuasi, mistõttu on vaja seaduses selgelt

zoofiilia keelustada.

Hedvig Liblikas ei osanud zoofiilia kohtuasja osas hetkel ühtegi näidet tuua. Ta lisas, et aset

leidnud juhtumite kohta pole alati piisavalt tõendeid. Viimane looma väärkohtlemise juhtum

toimus k.a alguses, kui üks naine andis oma koera hoida mehele, kes väärkohtles (rahuldas)

looma ja jäädvustas selle ka fotol. Sel juhul oli menetluse alustamiseks olemas konkreetne

tõend.

Urmas Kruuse küsis, milline on Euroopa praktika zoofiilia keelustamisel.

Hendrik Johannes Terras vastas, et Eesti on keelustamise osas pigem viimaste riikide seas.

Enamikes Euroopa riikides on zoofiilia juba keelatud ning seetõttu levivad sotsiaalmeedias

soovitused tulla Eestisse, kus zoofiilia ei ole keelatud ning karistused puuduvad. Kehtivas

seaduses puudub üheselt mõistetav zoofiilia keeld.

Hedvig Liblikas andis ülevaate koera ketis pidamist puudutavatest muudatustest (lisa). Ta

märkis, et täiskasvanud koera võib ajutiselt ketis hoida meditsiinilisel näidustusel, looma

turvalisuse tagamiseks ning juhul, kui loom on agressiivne või ohtlik teisele loomale või

inimesele. Meditsiiniliseks näidustuseks on näiteks olukord, kus loomal on ortopeediline

probleem. Looma turvalisuse tagamiseks võib koera ajutiselt ketis hoida näiteks alarmsõiduki

saabumise, muru niitmise või puude langetamise ajal. Samuti võib koera ajutiselt ketis hoida

siis, kui loom on agressiivne või ohtlik.

Andrus Seeme küsis, kas ketis pidamise keeld rakendub ka rakendikoertele.

Hedvig Liblikas vastas, et eelnõu kooskõlastamisel ei teinud ükski loomapidaja ettepanekut

erandi kehtestamiseks rakendikoertele. Viimaseid ei peeta püsivalt ketis, vaid pärast töö

tegemist tuleb neid hoida aedikus või pidamisruumis.

Kadri Kaugerand lisas, et kelgukoeri ei peeta alaliselt ketis. Eelnõuga keelustatakse alaline

koera ketis pidamine ning koera võib ketis hoida üksnes teatud juhtudel ja lühikest aega.

Urmas Kruuse tundis huvi koera ketis pidamise keelustamise üleminekuaja vastu.

Hedvig Liblikas vastas, et enne 1. jaanuari 2027 sündinud koera, keda peetakse seaduse

jõustumise ajal ketis ning kes on agressiivne või ohtlik iseendale, teisele loomale või

inimesele, võib ketis pidada kuni 1. jaanuarini 2032. Ta selgitas, et Põllumajandus- ja

Toiduameti (PTA) hinnangul on probleeme koerte ketis pidamisega ning seni ketis peetud

loomade lihtsalt vabaks laskmine ei ole lahendus. Ketis pidamise alternatiiviks on aedik.

Loomakaitsjad on seisukohal, et kavandatav aediku suurus võib olla loomade heaolu

tagamiseks liiga väike. Ta märkis, et aedikut ei pea rajama üksnes koera liikumisala

piiramiseks, vaid see võib tähendada ka kogu majapidamise territooriumi piiramist. Eesmärk

on anda neile loomapidajatele, kes loobuvad koera ketis pidamisest, aega aediku ehitamiseks.

Loomakaitsjad on teinud ettepaneku kehtestada loomaomanikele kohustus koolitada

agressiivset looma, kuid koolitajate teenused on kallid ja see tähendaks loomaomanikule

lisakulu. Viieaastane üleminekuaeg peaks olema piisav, et inimesed saaksid koguda raha ja

ehitada aedik.

Andrus Seeme küsis, mida teha siis, kui maja ümber on kõrge aed, kuid koer hüppab ikkagi

sellest üle.

Hedvig Liblikas vastas, et mõistab muret ning sellisel juhul võib koera ajutiselt (lühikest

aega) hoida ketis. Samas peab koerale olema tagatud liikumis- ja sotsialiseerumisvõimalus.

Lisaks on võimalus kasutada nt elektrilist piirdeaeda.

Urmas Kruuse palus selgitada, kuidas tuleb tõendada, et tegemist on agressiivse koeraga,

keda võib hoida ketis.

Hedvig Liblikas vastas, et agressiivset koera on üldjuhul lihtne ära tunda. Sellised koerad

käituvad hoiatavalt ja kaitsevad oma territooriumi. Lisaks kaaluti veterinaararsti tõendi nõude

kehtestamist, aga veterinaarkliinikus käituvad koerad teisiti, kui enda territooriumil ning see

3

tõstaks bürokraatiat ilma selge kasutegurita. Ta lisas, et kui koer hüppab üle aia, tuleb võtta

kasutusele lisameetmed. Sobiv lahendus sõltub ka põhjustest, miks koer seda teeb. Ajutine

ketis hoidmine tähendab, et koera hoitakse ketis ainult nii kaua, kui see on vajalik, ja nii vähe,

kui võimalik, ning üksnes eelnimetatud põhjustel. Kui koera hoida ketis näiteks kaheksa tundi

päevas, võib see hoopis soodustada agressiivsust.

Kadri Kaugerand lisas, et praegu ei ole aediku täpset suurust veel määratud ning see

kehtestatakse pärast seaduse vastuvõtmist ja muudatuste jõustumist määruse tasandil.

Hedvig Liblikas märkis, et kavas on kehtestada aedikule miinimumsuuruse nõue ning soovi

korral võib rajada sellest suuremat, kuid see tähendab ka suuremat kulu loomapidajale.

Anti Allas märkis, et enne 1. jaanuari 2027 sündinud koera, keda peetakse 1. jaanuari 2027

seisuga ketis ning kes võib teistsuguse pidamisviisi korral olla agressiivne või ohtlik

iseendale, teisele loomale või inimesele, võib pidada ketis kuni 1. jaanuarini 2032. Ta lisas, et

kui koer on paar aastat vana ja agressiivne, on teda ümber õpetada üsna keeruline. Mistõttu

peaks ketis pidamise keelustamise üleminekuaeg olema pikem nt koera keskmine eluiga

(10–15 aastat).

Hedvig Liblikas nõustus ettepanekuga ja märkis, et ministeeriumi esialgne sõnastus oligi, et

agressiivset koera, keda ei ole võimalik muul viisil pidada, võiks hoida ketis elu lõpuni.

Loomakaitsjad olid sellele vastu ning tuli leida kompromiss.

Anti Allas küsis, kuidas on kelgukoerte ketis pidamine reguleeritud Soomes ja Norras.

Kadri Kaugerand ei osanud küsimusele täpselt vastata ning lubas vastavad andmed

komisjonile saata. Ta lisas, et koerte vanust on keeruline kontrollida ning mitmeastmeline

koerte ketis pidamise keelustamine suurendaks bürokraatiat ja muudaks kontrolli keeruliseks.

Tuleb usaldada loomaomanikku, kes ütleb, mis aastal on koer sündinud. Praegu ei ole kõigis

kohalikes omavalitsustes kohustust kanda lemmikloom lemmikloomaregistrisse.

Urmas Kruuse küsis, kui kaugel on lemmikloomaregistrit puudutav eelnõu.

Hendrik Johannes Terras vastas, et vastav eelnõu peaks jõudma valitsusse sel nädalal.

Hendrik Johannes Terras jätkas ettekannet ja märkis, et eutanaasiat käsitlevate sätete

sõnastust on muudetud selgemaks ning loomakaitsjad toetavad muudatusi.

Hedvig Liblikas andis ülevaate eutanaasiat puudutavast muudatusest (lisa). Ta selgitas, et

edaspidi saab loomakaitseseaduse alusel eutanaasiat teha ka veterinaararsti soovitusel.

Anti Allas palus täpsustada, mida tähendab liigiomane eluviis ja millal võib see osutuda

võimatuks.

Hedvig Liblikas vastas, et liigiomane eluviis võib osutuda võimatuks näiteks siis, kui loomal

on neelamis- või hingamisraskused.

Andrus Seeme märkis, et eutanaasia on looma hukkamine looma omaniku algatusel,

veterinaararsti soovituselvõi kaastundest. Ta küsis, kas selle all peetakse silmas

veterinaararsti või mõne kolmanda isiku kaastunnet.

Hedvig Liblikas vastas, et see võib lähtuda ka kolmanda isiku kaastundest. Sõna „kaastunne“

on sättes just seetõttu, et kõiki olukordi ei ole võimalik ette näha. Ministeeriumi esindajad

lubasid sõnastuse üle vaadata ja täpsustada.

Urmas Kruuse märkis, et juhul kui veterinaararst ei ole nõus looma hukkama, kuna selleks

puudub alus, võidakse loom hukata muul viisil.

Hedvig Liblikas vastas, et kui veterinaararstil puudub alus eutanaasia tegemiseks, on

võimalik sõlmida looma loovutamise leping.

Hedvig Liblikas jätkas ettekannet ja tutvustas varjupaikadega seotud muudatusi (lisa). Ta

märkis, et edaspidi peab varjupaikadel olema tegevusluba. Varjupaigana käsitatakse nii

rajatisega varjupaika kui ka varjupaigapidajat, kes paigutab hulkuvaid loomi hoiukodudesse

(nt mittetulundusühingud, MTÜ). Tegevusloa taotlemine on tasuta ning luba on tähtajatu.

Kõneleja andis ülevaate, milliseid andmeid ja dokumente tuleb esitada tegevusloa taotlemisel

ning millistele nõuetele peab vastama varjupaigapidaja. Ta märkis, et huvigruppide seas on

4

kõige enam vastukaja tekitanud tegevusloa kehtestamise nõue. Loomakaitseorganisatsioonid

on küsinud, miks ei piisa senisest teavitamiskohustusest. Täna on Eestis teadaolevalt u 60

varjupaigapidamisega tegelevat ettevõtjat, kes tegutsevad kas rajatisega varjupaigana või

mittetulundusühinguna. Neist on tegevusluba ligikaudu 15-l ning teavitamiskohustuse on

täitnud vaid 16 mittetulundusühingut. Seega täna puudub täpne ülevaade tegutsevatest

varjupaikadest. On juhtumeid, kus loomaomanik teatab kadunud loomast, kuid ei tea, millisest

varjupaigast teda otsida. MTÜ-d tõlgendavad seadust ja nõudeid erinevalt ning varjupaikades

on erinevad loomade pidamistingimused. Näiteks võib ühes MTÜ-s olla ühes toas 80 kassi,

teises aga 12. Varjupaigad annavad loomaga kaasa erineva sisutasemega infomaterjale.

Näiteks mõnel juhul saab uus loomaomanik varjupaigast kaasa looma täpsed hooldus- ja

ravijuhised, teisel juhul mitte. Lisaks on olnud juhtumeid, kus loomaomanik pöördub

varjupaika, kuid tema loom on juba loovutatud uuele omanikule. Ta märkis, et eelmisel

arutelul toodi esile ka juhtumid, kus vabatahtlikud on viinud hulkuva ja kõhna looma

veterinaararsti juurde. See võib minna vastuollu eraisiku omandiõigusega, sest lemmikloom

on omaniku vara. Kuna looma tausta ei teata, on võimalik, et näiteks kõhnunud koeraga käidi

juba mõni päev varem arsti juures. Eelnimetatud põhjuste tõttu ongi vaja kehtestada

varjupaikadele ühtsed nõuded ja tingimused, sh karantiiniruumi ning kirjaliku bioturvalisuse

kava olemasolu. Ta rõhutas, et tegevusluba on tasuta ja tähtajatu.

Hedvig Liblikas märkis, et teine palju vastukaja tekitanud küsimus on seotud veterinaararsti

nõudega. Huvigrupid on väljendanud muret, et veterinaararsti leidmine on keeruline. Ta

märkis, et varjupaigapidaja peab määrama oma varjupaigas või hoiukodus veterinaarteenust

osutava veterinaararsti, kelle ülesanne on otsustada loomahaiguste ennetamiseks ja leviku

tõkestamiseks vajalike meetmete üle ning tagada nende rakendamine varjupaigas ja

hoiukodus, et kaitsta seal peetavate loomade tervist ja heaolu. Ta lisas, et veterinaarseaduse

§ 12 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib veterinaarteenust, sh loomahaiguste ennetamist, osutada

ainult kutsetegevusloaga veterinaararst. Oluline on ennetada võimalike haiguspuhangute

levikut. Igas varjupaigas peab olema veterinaararst, kellel on teadmised haiguste

diagnoosimise, loomade ohutu pidamise, vaktsineerimise ja karantiini korraldamise kohta.

Neid teadmisi saab tagada ainult veterinaararst. Lisaks aitab üks ja kindel veterinaararst

varjupaigal kokku hoida kulusid.

Andrus Seeme küsis, kas maakondades on endiselt olemas riiklikud veterinaararstid.

Hedvig Liblikas vastas, et maakonnas peaks olema veterinaararst, kuid PTA töökorraldus on

muutumises.

Kadri Kaugerand täpsustas, et on olemas volitatud veterinaararstid.

Urmas Kruuse märkis, et bioturvalisuse kava peab koostama veterinaararst. Ta lisas, et

varjupaigas tuleks looma hoida 14 päeva, et leida loomaomanik, ning selle aja jooksul tohib

loomaga teha hädavajalikke toiminguid.

Hedvig Liblikas vastas, et loomaga võib teha ainult hädavajalikke protseduure (nt

profülaktilisi toiminguid või hädavajalik ravi haiguse korral).

Urmas Kruuse küsis, kas hädavajalikuks võib pidada ka looma vaktsineerimist ning kas seda

ei käsitata omaniku tahte vastase tegevusena.

Hedvig Liblikas selgitas, et seetõttu peabki igal varjupaigal olema sõltuvalt selle tüübist

kirjalik bioturvalisuse kava. Kui tänavalt leitud koer paigutatakse karantiini hoiukodusse ja ta

on seal üksinda, ei ohusta ta ei enda ega teiste loomade tervist. Kui aga samas ruumis on mitu

looma, tuleb arvestada loomahaiguste leviku ohuga ning tarvitusele tuleb võtta vastavad

ennetusmeetmed. Ta tõi näite, et koerte katku puhul on vaktsineerimine põhjendatud, kuid

näiteks leptospiroosi puhul mitte. Huvigruppidega jõuti kokkuleppele, et ministeerium

koostab bioturvalisuse kava näidise.

Anti Allas avaldas arvamust, et ühe kindla veterinaararsti nõue on liigne ja võib muuta

varjupaiga pidamise kallimaks. Ta küsis, millise lepingu peab varjupaik veterinaararstiga

sõlmima.

Hedvig Liblikas tõi näiteks suured varjupaigad, kelle hinnangul aitab üks kindel

5

veterinaararst kulusid kokku hoida.

Hendrik Johannes Terras märkis, et probleemiks on ka see, et mõned MTÜ-d on jätnud

veterinaararstidele arved tasumata. See on suureks murekohaks veterinaarkliinikutele.

Urmas Kruuse küsis, kuidas saavad sellised MTÜ-d sellisel juhul oma tegevust veel jätkata.

Kadri Kaugerand vastas, et MTÜ-le ei saa öelda, et see lõpetaks oma tegevuse. Ta juhtis

tähelepanu, et iga loomaarst riskib looma ravi või hoolduse keeldumisel oma mainega.

Hedvig Liblikas märkis, et veterinaararst soovib looma aidata ning abi andmata jätmine oleks

vastuolus loomaarsti kutse-eetikaga. Ta lisas, et kehtiva seaduse kohaselt on kohalikel

omavalitsustel kohustus tegeleda hulkuvate loomadega. Eestis on ka palju korralikke

MTÜ-sid, kes tegutsevad juba praegu nõuete kohaselt. Ta avaldas arvamust, et sellistel

MTÜ-del ei tohiks tekkida probleeme veterinaararsti leidmisega.

Urmas Kruuse märkis, et veterinaararst võib varjupaigas töötada erinevate lepingute alusel,

kuid ta peab olema nimeliselt määratud. Ta küsis, millised teemad kerkisid eelnõu

kooskõlastusringil kõige enam esile.

Hedvig Liblikas vastas, et kõige rohkem tekitasid kõneainet tegevusloa kohustus ja

veterinaararsti nõue. Pärast viimast kohtumist huvigruppidega maaelukomisjoni istungil ei ole

ministeerium saanud uusi kommentaare ega ettepanekuid huvigruppidelt. Maaelukomisjoni

istungil lubas Eestimaa Loomakaitse Liit saata oma täiendavad märkused, kuid seda ei ole

tehtud. Ta lisas, et määruste väljatöötamisel on kavas kõikide osapooltega läbi rääkida.

Urmas Kruuse küsis, kas huvigrupid on tutvunud eelnõu viimase versiooniga.

Hedvig Liblikas vastas, et pärast eelnõu heakskiitmist Vabariigi Valitsuses saadeti vastav

teave ka huvigruppidele. Rakendusaktide puhul on huvigrupid tõstatanud ühes ruumis lubatud

kasside arvu küsimuse. Ta avaldas arvamust, et normaalseks ei saa pidada olukorda, kus ühes

ruumis on nt 80 kassi. Ministeerium on palunud huvigruppidelt tagasisidet, milline võiks olla

mõistlik arv ning seni on laekunud vaid üks ettepanek. Hetkel on rakendusakti kavandis ette

nähtud, et ühes ruumis võib pidada kuni kuut kassi, kuid ministeerium on valmis seda numbrit

muutma.

Kadri Kaugerand lisas, et ministeerium on kaasanud kõiki teadaolevaid

loomakaitseorganisatsioone ning teinud seda korduvalt. Samuti on ministeerium saatnud

organisatsioonidele erinevaid infokirju.

Hedvig Liblikas jätkas ettekandega ja andis ülevaate järelevalve muudatustest. Ta märkis, et

eelnõuga tõstetakse väärtegude maksimaalseid karistusmäärasid. Edaspidi on juriidilise isiku

maksimaalne karistusmäär 320 tuh € ning füüsilise isiku puhul 300 trahviühikut ehk 2400 €.

Pädevale asutusele luuakse ka selgem õiguslik alus võõrandada loom loomapidajalt, kes rikub

loomapidamise nõudeid. Täna võib PTA abitusse seisundisse jäetud loomad hukata või, kui

tegemist on kõrge aretusväärtusega loomadega, panna oksjonile. Edaspidi tekib võimalus

loomad võõrandada ka kolmandale isikule, nt loomaparkidele.

Urmas Kruuse küsis, kas eelnõu kooskõlastati ka põllumeeste katusorganisatsiooniga (nt

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga (EPKK)).

Hedvig Liblikas vastas, et eelnõu ei kooskõlastatud EPKK-ga. Ta lisas, et kasside arvu

küsimuse tõstatas PTA.

Kadri Kaugerand selgitas, et põllumajandusloomade võõrandamine on juba praegu toimiv

praktika. See võimalus kooskõlastati EPKK-ga ajal, mil seaduses tehti vastavad muudatused.

Kehtiva seaduse kohaselt võib PTA kõrge aretusväärtusega loomad suunata oksjonile. Kui

loomad ei ole aretusväärtusega, võib nad hukata. Kavandatav muudatus loob kolmanda

võimaluse.

Hendrik Johannes Terras lisas, et muudatus annab ühe lisavõimaluse loomade

võõrandamiseks.

Kadri Kaugerand lisas, et muudatus arvestab avalikkuse ootustega ja võimaldab loomi

edaspidi võõrandada ka loomaparkidesse.

6

Urmas Kruuse tundis huvi loomakaitseseaduse väärtegude vastu.

Hedvig Liblikas selgitas, et väärteoks võib olla mittenõuete kohane loomade vedu.

Urmas Kruuse küsis, kuidas eelnõus sätestatud maksimaalsed karistusmäärad suhestuvad

üldisesse õigusruumi ja järelevalve piirmääradega. Ta märkis, et kuna loomade vedu puudutab

põllumajandusettevõtjaid, oleks pidanud selles küsimuses arvamust küsima ka

põllumajanduse katusorganisatsioonidelt.

Kadri Kaugerand sõnas, et ministeeriumi tähelepanu on juhitud sellele, et valdkonna

seadustes on karistusmäärad liiga madalad. Loomakaitseseaduse karistusmäärasid ei ole alates

seaduse vastuvõtmisest tõstetud ning eurole üleminekul tehti vaid tehniline ümberarvestus.

Kavas on üle vaadata valdkonna eriseadustes sätestatud karistusmäärad ja need ühtlustada. Ta

lisas, et PTA ei ole seni kehtivaid maksimaalseid karistusmäärasid rakendanud, mistõttu võib

olla määrade tõstmist keeruline põhjendada. Samas ei ole kehtivad karistusmäärad olnud

proportsionaalsed. Ühiskond ootab, et karistusmäärad oleksid kõrgemad.

Urmas Kruuse märkis, et eelnõu seletuskirjas on võrreldud karistusmäära ja ettevõtte käivet.

Ta küsis, kas see on proportsionaalne kui karistus moodustab 30% ettevõtte käibest.

Kadri Kaugerand vastas, et karistused peavad olema mõjusad ja proportsionaalsed. Ta

nentis, et täna rakendatud karistusmäärade osas puudub statistika.

Urmas Kruuse küsis, kas põhjus on selles, et PTA ei ole suutnud rakendada maksimaalseid

karistusmäärasid. Kuidas põhjendada sajakordset karistusmäärade tõusu, kui seni ei ole

suudetud olemasolevat õigusruumi rakendada?

Hedvig Liblikas selgitas, et karistusmäärad on maksimaalsed ning iga karistus peab olema

proportsionaalne ja põhjendatud.

Urmas Kruuse küsis, mis juhtudel määratakse maksimaalne karistusmäär.

Hedvig Liblikas tõi näiteks olukorra, kus kõik loomad hukkuvad veost tingitud põhjustel.

Kadri Kaugerand tõi hüpoteetilise näite, kui Saaremaalt toimuval loomaveol võib tekkida

mitmepäevane praamiühenduse tõrge ning veoautojuht otsustab, et ei pöördu loomadega

tagasi, vaid jääb sadamasse ootama ilma, et sõidukis oleks loomadele vajalikku joogivett ja

sööta, võivad loomad hukkuda.

Urmas Kruuse märkis, et seni ei ole sellist juhtumit olnud ning ilmselt ei teki ka tulevikus.

Kadri Kaugerand märkis, et kehtiva veterinaarseaduse järgi võib olukorras, kus veistel või

lammastel puuduvad kõrvamärgid, olla trahv kümneid või isegi sadu kordi suurem kui siis,

kui loomad jäetakse söötmata ja jootmata. Eesmärk on ühtlustada valdkonna seadustes

sätestatud karistusmäärad.

Urmas Kruuse küsis, miks on karistusmäära tõus nii suur ning kas kavandatavaid määrasid

on võrreldud nt ka väga suure käibega ettevõtetega ja nende karistustega.

Hedvig Liblikas vastas, et tegemist on maksimaalse määraga. Ta lisas, et maksimaalne

karistusmäär võib kõne alla tulla nt looma hukkamisnõuete rikkumise korral, samuti siis, kui

rikutakse looma ravimise nõudeid või looma ravib selleks mittepädev isik. Justiits- ja

Digiministeerium küll uuris kooskõlastusringil, kuidas on karistusmäärasid seni rakendatud,

ning kooskõlastas eelnõu, sh karistusmäärade tõusu. Ta rõhutas, et karistusmäärad peavad

olema ennetavad, hoiatavad ja proportsionaalsed. See vastab ka ühiskonna ootusele, et looma

heaolunõuete rikkumise eest järgneks asjakohane karistus.

Anti Allas nõustus, et karistusmäärade tõus on liiga suur.

Hendrik Johannes Terras märkis, et komisjonil on võimalik leida eelnõu menetlemise ajal

karistusmäärade osas tasakaal. Ta pidas praegu kehtivaid karistusmäärasid liiga madalaks.

Andrus Seeme küsis, kas kehtivat maksimaalset karistusmäära on võimalik ka suurendada.

Ta avaldas arvamust, et juriidilise isiku maksimaalne karistusmäär 3200 € on liiga madal ja

seda tuleks tõsta, kuid kavandatav tõus on liiga järsk. Ta juhtis tähelepanu, et hiljuti muudeti

ka trahviühiku suurust. Kõneleja oli seisukohal, et kavandatavad maksimaalsed

karistusmäärad tuleks veel kord üle vaadata.

7

Kadri Kaugerand vastas, et maksimummäärast kõrgemat karistust määrata ei saa.

Urmas Kruuse lisas, et eelnõu seletuskirjas oli viidatud, et trahvi maksimaalne määr võib

ulatuda 30 %-ni ettevõtte müügikäibest. Ta oli seisukohal, et kavandatavaid karistusmäärasid

tuleks võrrelda teistes valdkondades sätestatud trahvimääradega. Ta küsis, kas see on

proportsionaalne, kui 100 mln € suuruse käibega ettevõtte puhul saaks määrata 30 mln €

suuruse trahvi.

Marin Daniel märkis, et hiljuti tõsteti trahviühiku suurust 4 eurolt 8 euroni. Ta lisas, et

eelnõu menetlemise ajal on võimalik kaasata erinevaid huvigruppe (sh EPKK) ja küsida neilt

arvamust eelnõu kohta.

Hedvig Liblikas selgitas, et karisuste arvutamisel on kasutatud uuenenud trahviühiku määra

(8 eurot).

Urmas Kruuse märkis, et karistusmäärade tõusu on keeruline põhjendada asjaoluga, et seni

ei ole maksimaalseid karistusmäärasid rakendatud. Kuna muudatused puudutavad ka

põllumajandusloomi, tuleks eelnõu menetlusse kaasata ka põllumajandusorganisatsioonide

esindajad.

Kadri Kaugerand märkis, et arutelu loomakaitseseaduse muutmise üle on olnud avalik, kuid

EPKK ei ole ministeeriumi poole kordagi pöördunud. Ta avaldas arvamust, et karistusmäärad

peavad olema piisavalt hoiatavad.

Anti Allas küsis, kas seletuskirjas on toodud näiteid selle kohta, millal määratakse

maksimaalne karistusmäär.

Hedvig Liblikas vastas, et täna arutatakse ka Euroopa Liidu eri töögruppides (nt loomade

heaolu, põllumajandusloomade heaolu ja vedude töögruppides) karistusmäärade tõstmist.

Mõnes liikmesriigis on karistusmäärad nii madalad, et nõuete rikkumise eest trahvi maksmine

on odavam kui nõuete täitmine. Seetõttu on oluline tõsta karistusmäärad tasemele, kus trahvi

maksmine ei ole enam „äriliselt“ mõistlik. Ta nõustus, et loomaveo näide ei pruugi olla kõige

kohasem, kuid märkis, et maksimaalne karistusmäär võib kõne alla tulla näiteks loata

loomkatsete puhul.

Kadri Kaugerand lisas, et Eestis tegutsevad korralikud loomaveo ettevõtted. Pigem on olnud

juhtumeid looma hukkamisest tapamajades, millel puudub tegevusluba.

Hedvig Liblikas jätkas ettekandega ja andis ülevaate seaduse jõustumisest ning

muudetavatest rakendusaktidest (lisa).

Anti Allas küsis, kas täna ei tohi looma tappa oma tarbeks.

Kadri Kaugerand vastas, et oma tarbeks looma tapmisele kehtib teistsugune regulatsioon. Ta

selgitas, et probleem tekib siis, kui loomad viiakse tapamajja, millel puudub tegevusluba.

Maido Ruusmann leidis, et karistusmäärade kavandatav tõus on liiga suur ning eelnõu

arutlusel täiskogu saalis võib see tekitada palju küsimusi. Tõenäoliselt leitakse eelnõu

menetlemise käigus tasakaal ja määrasid vähendatakse.

Urmas Kruuse märkis, et karistusmäärad on kavas üle vaadata.

Arutati eelnõu edasist menetlemist. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on

eelnõule 899 SE muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 10 tööpäeva.

Otsustati:

1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20.05.2026 (konsensus).

1.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse

(konsensus).

1.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus).

Kõik otsused olid konsensuslikud: Anti Allas, Urmas Kruuse, Maido Ruusmann, Andrus

Seeme.

8

2. Info ja muud küsimused

Päevakorrapunkti ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Kruuse

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanika Lokk

protokollija

155__MAEK_protokolli_lisa__899_SE.pdf

Hendrik Johannes Terras, regionaal- ja põllumajandusminister

Hedvig Liblikas, loomatervise ja –heaolu nõunik

Kadri Kaugerand, loomatervise ja –heaolu valdkonna juht

Maaelukomisjon, 12.05.2026

Loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (SE 899)

Muudatuste eesmärk

• Tagada loomade heaolu

• Õigusselgus

• Hulkuvate loomade heaolu tagamine ja haiguste ennetamine varjupaigas

• Varjupaikade läbipaistev ja läbimõeldud tegevus

• PTA töö hõlbustamine

• Karistusmäärade tõstmine: väärtegude ennetamine ja mõjuv karistus

Toimunud kohtumised

• Visiidid erinevatesse Eesti varjupaikadesse

• 12.06.2025 kohtumine KOV-ide ja ELVL-iga

• 16.07.2025 kohtumine PTA-ga

• 17.07.2025 kohtumine Eesti Loomaarstide Kojaga (ELK) ja erinevate varjupaiga

teenust pakkuvate varjupaikadega (5 erinevat rajatisega varjupaika)

• 22.07.2025 kohtumine erinevate loomade abistamisega tegelevate MTÜ-dega.

• 25.11.2025 kohtumine ELK, PTA, varjupaigad, loomakaitseorganisatsioonid

• 10.02.2026 MAEK istung seoses kollektiivse pöördumisega. Osalejad REM ja

ELL

Zoofiilia keelamine

Loomakaitseseaduse (LoKS) § 4 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu

„loomavõitluse korraldamine“ sõnadega „, loomaga suguühtesse astumine ja

muu sugulise iseloomuga tegu“;

§ 4 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Keelatud on loomaga suguühtesse astumist või muu sugulise

iseloomuga tegu fotografeerida ja videosalvestada, sellist fotot või

videosalvestist teisele isikule üle anda, näidata või muul viisil kättesaadavaks

teha.“

Koera ketis pidamine

LoKS § 52 “Lemmiklooma pidamise ruum või ehitis ning vahendid ja seadmed“

täiendatakse lõigetega 5-6:

„(5) Koera on keelatud pidada ketis.

(6) Täiskasvanud koera on lubatud ajutiselt ketis hoida meditsiinilisel

näidustusel, looma turvalisuse kaalutlusel ja juhul, kui loom on agressiivne või

ohtlik teisele loomale või inimesele.“

Eutanaasia

LoKS § 18 (1) Eutanaasia on looma hukkamine looma omaniku algatusel,

veterinaararsti soovitusel või kaastundest, kui ellujäämine tekitaks loomale kestvaid

kannatusi või kui tema liigiomane eluviis osutub võimatuks.

LoKS § 18 täiendatakse lõigetega 11 ja 12:

“(11) Veterinaararst tagab, et looma eutanaasia viiakse läbi üksnes käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatud põhjusel.

(12) Õnnetusjuhtumi korral või hädaolukorra tõttu abitusse seisukorda sattunud

hulkuva looma eutanaasia võib läbi viia käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud

tähtaega järgimata üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud põhjusel.“

Varjupaikade tegevusluba I

Tegevusluba peab olema järgmistel ettevõtjatel:

1) varjupaigas loomade pidamisega tegelev ettevõtja;

2) sellise varjupaiga pidaja, kes tegeleb hulkuvate loomade hoiukodudesse

paigutamisega;

3) sellise varjupaiga pidaja, kes tegutseb komisjoni delegeeritud määruse (EL)

2019/2035 artikli 9 punktis b nimetatud tegevusalal (LR vaheline loomade

liigutamine).

• Tegevusloa taotlemine on tasuta; tegevusluba on tähtajatu.

Varjupaikade tegevusluba II

Tegevusloa taotlus peab lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19

lõikes 2 sätestatud andmetele sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:

1) varjupaiga asukoha aadress ja varjupaiga ehitiste kirjeldus / karantiiniaja vältel

varjupaigas peetava hulkuva looma pidamise ruumi ning loomaga tutvumise või

tema tuvastamise ruumi asukoha aadress;

2) varjupaigas peetavate loomade liik ja maksimaalne täiskasvanud loomade arv

loomaliikide kaupa;

3) hoiukodu kasutamise korral hoiukodus peetavate loomade liik ning maksimaalne

täiskasvanud loomade arv loomaliikide kaupa;

4) kirjalik bioturvalisuse kava.

Varjupaikade tegevusluba III

Tegevusluba antakse varjupaiga pidajale, kes vastab kõigile järgmistele

tingimustele:

1) tema varjupaiga ruum või ehitis ning vahendid ja seadmed vastavad käesoleva

seaduse § 3 lõike 5 ja § 54 lõike 8 alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;

2) ta on määranud käesoleva seaduse § 510 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava

looma hooldamise eest vastutava isiku;

3) ta on määranud käesoleva seaduse § 510 lõikes 4 nimetatud veterinaararsti;

4) tal on kirjalik bioturvalisuse kava.

• Loomad lahkuvad varjupaigast üldjuhul steriliseeritult ja mikrokiibiga ning

haigusloo ja hooldusjuhendiga.

Järelevalve

• Tõusevad loomakaitseseaduse väärtegude maksimaalsed karistusmäärad

(nt looma suhtes lubamatu tegu, loomkatse loata tegemine):

juriidiline isik 3200 -> 320 000 €

füüsiline isik 200 -> 300 TÜ (2400 €)

• Pädeval asutusel tekib täiendav õigusselgus loomapidamisnõudeid rikkuvalt

loomaomanikult loomad võõrandada ilma oksjonita.

Seaduse jõustumine

• Seaduse jõustumine on planeeritud 01.01.2027.

• Varjupaikadel on tegevusloa kohustus alates 01.01.2028.

• LoKS § 811 rakendussäte (lõige 16):

„(16) Enne 2027. aasta 1. jaanuari sündinud koera, keda peetakse 2027. aasta 1.

jaanuari seisuga käesoleva seaduse § 3 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete

kohaselt ketis ning kes võib teistsuguse pidamisviisi korral olla agressiivne või

ohtlik iseendale, teisele loomale või inimesele, võib pidada ketis kuni 2032.

aasta 1. jaanuarini.“

• Tehnilise normi teavituse ooteaja lõpuks on määratud 13.07.2026.

Muudetavad rakendusaktid

• Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002. a määrus nr 130 „Hulkuvate loomade püüdmise,

pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise

kord”

• Põllumajandusministri 24. juuli 2008. a määrus nr 76 „Lemmikloomade pidamise

nõuded”

• Maaeluministri 17. novembri 2021. a määrus nr 56 „Nende loomaliikide loetelu,

millesse kuuluvate loomade pidamisel koostab isik bioturvalisuse kava”

• Maaeluministri 25. novembri 2021. a määrus nr 73 „Põllumajandusloomade registri

põhimäärus”

Uus määrus

Regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.xxxx a määrus nr xx

„Loomade varjupaigale ja sellisele varjupaigale, kus tegeletakse hulkuvate loomade

hoiukodudesse paigutamisega või koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki

viimisega, esitatavad nõuded ning varjupaigas või hoiukodus veterinaarteenust osutava

veterinaararsti ülesanded“

Täname kuulamast!

Loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu

EIS-i toimiku number: 25-1006

MAEK_protokoll_12.05.2026.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

JAANIKA LOKK PNOEE-47410092711 2026-05-18 07:26:14

URMAS KRUUSE PNOEE-36507142735 2026-05-18 07:27:41