MAEK protokoll 11.05.2026

154_MAEK_protokoll_11.05.2026.pdf

Riigikogu maaelukomisjoni

istungi protokoll nr 154

Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 11. mai 2026

Algus 11.10, lõpp 11.33

Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)

Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Allas, Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Toomas Uibo

Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi

(nõunik)

Puudus: Siim Pohlak

Kutsutud: Haridus- ja Teadusministeeriumi kesk- ja kutsehariduse osakonna juhataja Ülle

Matsin ning sama osakonna nõunik Aulika Riisenberg, riigikoolide osakonna nõunik Ingrid

Jaggo (2. päevakorrapunkt); Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika

osakonna juhataja Sigmar Suu; Eesti Kaugpüüdjate Liidu juhatuse liige Mati Sarevetja

õigusnõustaja Mart Blöndal (3. päevakorrapunkt); Riigikogu infonõunik Maiki Vaikla (1.–4.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade kutsehariduse ja rahastamismudeli reformi mõjudest põllumajandus- ja

aiandusharidusele

3. Maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Vaadati läbi 14. töönädala (11.–15.05.2026) töökava.

Komisjoni istung esmaspäev, 11.05.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade kutsehariduse ja rahastamismudeli reformi mõjudest põllumajandus- ja

aiandusharidusele

3. Maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

2

Komisjoni istung teisipäev, 12.05.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse

eelnõu (899 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse, Toomas Uibo).

2. Ülevaade kutsehariduse ja rahastusmudeli reformi mõjust põllumajandus- ja

aiandusharidusele

Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ning märkis, et maaelukomisjon arutas

aiandusharidusega seonduvat (sh kutseharidusreformi) eelmisel komisjoni istungil (05.05.26)

ning täna toimub jätkuarutelu. Maaelukomisjon soovib saada ülevaadet kutsehariduse ja

rahastamismudeli reformi mõjudest põllumajandusharidusele Haridus- ja

Teadusministeeriumi (HTM) vaatest. Ta andis sõna külalistele.

Ülle Matsin andis ülevaate põllumajandusõppest kutsehariduses (lisa). Ta märkis, et

põllumajandusõpe ja selle jätkusuutlikkus on HTMi vaates väga olulised. Rahastusmudeli

muutmine on üks osa haridusreformist. Alates käesolevast õppeaastast minnakse üle uuele

õppimiskohustuse vanusepiirile. Rahastusmudeli uuendamise eesmärk on suunata

eelarvevahendeid eelkõige õppimiskohustusealiste noorte õpitee jätkamisele kutsehariduses,

mis võib toimuda nii põhi- kui ka keskhariduse baasil. Oluline on läbi mõelda, kuidas ja

millises mahus jaotuvad õpetamise ülesanded ning vastutusvaldkonnad koolide vahel.

Eesmärk on, et põhikoolijärgne õpitee kutse(kesk)hariduses oleks konkurentsivõimeline ning

kooskõlas OSKA tööjõuvajaduse prognoosidega. Uus rahastusmudel lähtub üldhariduse

rahastamisega sarnastest alustest ja põhimõtetest. Kooli eelarvesse lisatakse

diferentseerimisvahendid 22–24% ulatuses õpetajate tööjõukuludeks. Ta selgitas, et õpetajate

karjäärimudel laieneb ka kutsehariduses töötavatele õpetajatele ning neile rakendatakse

palgakoefitsienti, mille suurus sõltub tööülesannetest. Kõneleja lisas, et kui varem oli

prioriteediks täiskasvanute haridus, siis nüüd soovitakse kutseharidus suunata eelkõige

õppimiskohustusealistele noortele. Ta andis ülevaate tasulise kutseõppe sihtrühmast (lisa).

Eesmärk on, et 40% õpilastest jätkaks pärast põhihariduse omandamist õpinguid kutseõppes.

Praegu on see näitaja alla 25%. Rahastusmudeli uuendamise tulemusel peavad koolid oma

seniseid tegevusmudeleid muutma. See tähendab eelkõige tasuliste õppekavade ülevaatamist

ja arendamist. Tegemist on sarnaste tegevusmudeli muudatustega, mida on pidanud tegema ka

kõrgkoolid. Ta märkis, et osa koole on muudatustega alustanud kiiremini, samas kui osa on

jäänud äraootavale seisukohale. Ta rõhutas, et ministeerium toetab koole uue tegevusmudeli

kujundamisel.

Ülle Matsin andis ülevaate tegevustoetuste eraldamise põhimõtetest (lisa). Ta märkis, et

alates 2024. aastast on kutsekoolidele antud suunised, millises mahus tuleb õppekavade

vastuvõttu vähendada või suurendada, et koolituspakkumine oleks kooskõlas tööturu

ootustega. Ministeerium toetab koole muudatuste elluviimisel ja õppetöö ümberkorraldamisel.

Ta andis ülevaate põllumajandusõpet pakkuvatest koolidest (lisa) ning märkis, et põllunduse

ja loomakasvatuse, aianduse, metsanduse, veterinaaria, looduskeskkonna ja eluslooduse

õppekavarühmades pakuvad õpet neli kooli. Kõigis neis koolides on enam kui 79%-l

õpilastest vähemalt keskharidus ning üldjuhul on tegemist töötavate inimestega, kes osalevad

õppetöös sessioonõppes. Ta andis ülevaate nelja kooli õpilaste arvust 2025/26. õppeaastal, sh

põllumajanduse õppekavarühmas õppijate arvust. Räpina Aianduskooli ja Luua

Metsanduskooli puhul tõi ta välja, et suur osa õpilasi õpib sessioonõppes. Uus rahastusmudel

ei arvesta sessioonõppe õpetajate ametikohti samal määral kui päevaõppes, s.t sessioonõppes

õppivate õpilaste õpetamiseks on arvestatud vähem õpetajate ametikohti. Rahastamisel ei

võeta arvesse õpilasi, kes ei ole õppekava nominaalkestuse jooksul täitnud kutseõppe

lõpetamise tingimusi. Räpina Aianduskoolis moodustab see rühm enam kui viiendiku

õpilastest. Lisaks on Räpina Aianduskooli õpilaste arv viimase kolme aasta jooksul

vähenenud, kuid tegevustoetusest rahastatavate õppekohtade arv on püsinud samas

3

suurusjärgus. Koolis on u 80% õpilastest 25-aastased või vanemad. Kõneleja kinnitas, et

koolidega tehakse koostööd ning ühiselt arutatakse võimalikke rahastamise ja

toimemudelitega seotud lahendusi. Ta avaldas kahetsust, et aianduskooli juht ei pöördunud

esmalt koolipidaja poole, ning avaldas lootust, et ühiselt leitakse osapooli rahuldavad

lahendused, mis võimaldavad koolil jätkata ja minna üle uuele toimemudelile. Ta märkis, et

Räpina Aianduskool ei ole seni veel astunud vajalikke samme, et hakata toimima uue

rahastusmudeli põhimõtete järgi. Uus rahastusmudel seab prioriteediks

õppimiskohustusealised noored ning eeldab, et kool hakkab pakkuma rohkem tasulist õpet.

Urmas Kruuse märkis, et Räpina Aianduskoolis ja Luua Metsanduskoolis on palju

sessioonõppes õppijaid, kelle õpetamiseks on arvestatud vähem õpetajate ametikohti. Osa

õpetajaid töötab nii päeva- kui ka sessioonõppes. Ta küsis, kuidas käsitletakse õpetajaid

sessioonõppes ning kuidas toimub nende töö arvestus ja rahastamine.

Ülle Matsin vastas, et õpetajate ametikohtade arvestus toimub suhtarvu alusel.

Kutsehariduses on see seotud õpilaste arvuga. Seejuures ei eristata ametikohti selle järgi, kas

õpetaja töötab päeva- või sessioonõppes, sest õpetajad võivad töötada mõlemas õppevormis.

Ingrid Jaggo lisas, et põllumajanduskoolides on suhtarv 13 õpilast ühe õpetaja ametikoha

kohta. Koolijuht otsustab, kuidas need ametikohad sisustada ja kui palju õpetajaid tööle võtta.

Urmas Kruuse uuris, mida võetakse arvesse õpetajate koormuse arvestamisel ja kas

koefitsiendi arvestus põhineb tundide arvul.

Ingrid Jaggo vastas, et arvestuse aluseks on õpetajaressursi vajadus eri õppevormides.

Sessioonõppes õppijad teevad rohkem iseseisvat tööd ja viibivad koolis harvem, mistõttu

arvestatakse nende õpetamiseks vähem õpetajate ametikohti kui päevaõppes. Lõplik

otsustusõigus selle üle, kuidas raha ja õpetajakohad koolis jaotatakse, on koolijuhil.

Ülle Matsin lisas, et riik ei reguleeri, kuidas kool õpetajate tööd korraldab. Ametikohtade

arvestamisel lähtutakse sessioon- ja päevaõppe eripäradest.

Urmas Kruuse küsis, millele tugineb koefitsiendi määramine.

Ülle Matsin selgitas, et koos koolidega on jõutud suhtarvuni 13 õpilast ühe õpetaja kohta.

Suhtarvu kujundamisel on arvesse võetud ka muid tegureid, näiteks rühmade suurust ja

jaotust. Sarnast loogikat kasutatakse ka üldhariduskoolides. Mudeldamine toimus koostöös

koolidega ning selle käigus analüüsiti, kui suur peab olema ühe täistööajaga õpetaja töömaht.

Selle tulemusel kujunes suhtarvuks 13 õpilast ühe õpetaja kohta.

Anti Allas avaldas heameelt, et koolijuht andis ülevaate aianduskooli kitsaskohtadest. Ta oli

seisukohal, et koolijuhil on õigus oma arvamust väljendada. Ta küsis, kas varem käsitleti

sessioonõpet päevaõppega võrdses mahus. Ta ei nõustunud väitega, et sessioonõppes

arvestatakse õpetaja tööd väiksemas mahus. Samuti küsis ta, kas koolide eelarvepuudujääke

on kavas kompenseerida ning kui pikk on uuele toimemudelile üleminekuaeg.

Aulika Riisenberg vastas, et varem arvestati üksnes õppijate arvu ega eristatud

õppimiskohustusealisi noori teistes õppevormides õppijatest. Rahastus määrati eelmise kolme

aasta keskmise õppijate arvu alusel. Nüüd on fookus õppimiskohustusealistel noortel ning

seetõttu hinnatakse täpsemalt ka seda, kuidas toimub õpe. Sessioonõppes moodustab suure

osa iseseisev töö, mistõttu on ka õpetajaressursi vajadus väiksem. Seetõttu on sessioonõppes

õpetajate rahastust arvestatud väiksemas mahus. Ta rõhutas, et jutt ei käi õpetaja palgast, vaid

rahastusest, mis võib kaudselt mõjutada õpetaja töötasu.

Anti Allas küsis, kas sama põhimõtet rakendatakse ka teistes koolides. Tema hinnangul ei

tähenda sessioonõpe automaatselt õpetajale väiksemat koormust.

Aulika Riisenberg vastas, et kõigis õppekavarühmades ja õppekavadel rakendatakse sama

rahastusmudelit ühtsetel alustel.

Ingrid Jaggo tõi võrdluseks üldhariduse, kus mittestatsionaarses õppes on õpilase-õpetaja

suhtarv erinev statsionaarsest õppest, sest suur osa tööst tehakse iseseisvalt. Õpetaja roll on

eelkõige juhendada, kontrollida ja anda tagasisidet.

Urmas Kruuse küsis, kas sama põhimõte kehtib ka kõrghariduses ja rakenduskõrghariduses.

4

Ingrid Jaggo vastas, et see puudutab ka kõrgharidust, kuid kõrghariduse rahastusmudel on

teistsugune ja raha eraldatakse halduslepingute alusel.

Ülle Matsin nõustus, et ka iseseisev õpe peab olema juhendatud ja tagasisidestatud. Iseseisva

õppe mahu puhul on õpetaja ametikoht arvestatud osalise ülekattega. Sessioonõppes võib

iseseisva õppe osakaal olla isegi suurem kui pool.

Anti Allas märkis, et Räpina Aianduskooli eelarve on vähenenud juba aasta algusest. Ta

küsis, mida peab kool tegema, et ministeerium kompenseeriks puudujäägi. Ta lisas, et uus

rahastusmudel ei anna koolile kindlustunnet.

Ülle Matsin vastas, et kool vajab tuge uue toimemudeli väljatöötamisel. Aianduskool saab

pakkuda näiteks tasulist mikrokraadiõpet ja täienduskoolitust. Samuti võiks kaaluda õppe

läbiviimist väljaspool kooli, nt aiandusettevõtetes. Koolipidaja toetab kooli uue toimemudeli

kujundamisel.

Ingrid Jaggo lisas, et järgmisel nädalal toimub nõunike kogu koosolek ning Räpina

Aianduskooli juhiga on kohtutud mitmel korral. Uuele toimemudelile üleminekuks on ette

nähtud kaks aastat. Ministeerium jälgib uue rahastusmudeli rakendumist. Ta nõustus, et

eelarve vähenemine mõjutab kooli toimetulekut.

Urmas Kruuse nõustus, et koolid peavad kohanema tööturul toimuvate muutustega. Ta tõi

esile teemad, mis kerkisid eelmisel nädalal toimunud maaelukomisjoni istungil ja millele on

tähelepanu juhtinud ka Eesti Aiandusliit. Eestis on muudatuste vajaduse hindamisel lähtutud

OSKA raportist, kuid selles kasutatud metoodika ei ole alati objektiivne. Näiteks võib

Bauhofi aiandusosakonnas töötav inimene minna riiklikus statistikas kirja

klienditeenindajana, mitte aianduserialal töötajana. Kerkib küsimus, kas OSKA raport annab

objektiivse ülevaate tööjõuvajadusest aiandusvaldkonnas. Ta märkis, et kutseharidusreform ja

õppimiskohustusea tõus peaksid soosima kutsehariduse valikut pärast põhikooli lõpetamist.

Samas peetakse nii Eestis kui ka mujal Euroopas nooreks põllumeheks kuni 40-aastast

inimest. Maaerialadele ei minda õppima väga noores eas. Luua Metsanduskoolis ja Räpina

Aianduskoolis on põllumajanduse osakaal suur võrreldes näiteks Järvamaa Rakendusliku

Kolledžiga. Viimase puhul võivad rahastamisvõimalused olla paremad. Ta oli seisukohal, et

põllumajandusharidust tuleks käsitleda mõnevõrra erinevalt teistest erialaõpetest, sest

põllumajandusõpe on kulukam. Ta märkis, et praegu on tasulises õppes vaid üks õppur ja

aianduskooli eelarvepuudujääk ulatub ligikaudu 25%-ni, mistõttu koolil ei ole võimalik ilma

lisatoeta üleminekut ellu viia. Kaheaastane üleminekuaeg ei tundu olevat realistlik. Kerkib

küsimus, kas seatud ootused ja eeldused on olnud liiga optimistlikud.

Aulika Riisenberg märkis, et eelnevalt tõstatatud murekohad on arusaadavad. Aianduskooli

puhul taandub küsimus eelkõige sellele, kas kool kasutab täiel määral tasulise õppe võimalusi.

Tema hinnangul ei ole Räpina Aianduskool seni seadusega ette nähtud võimalusi piisavalt

kasutanud, vaid on lähtunud senisest toimemudelist. Kool ei ole esitanud uuele toimemudelile

ülemineku plaani. Ministeerium on teadlik, et OSKA uuring ei kajasta kõiki aiandustööturul

tegutsevaid töötajaid. Tööandjate ja kooli hinnangud ei lange aiandustöötajate vajaduse

küsimuses kokku ning tõde on tõenäoliselt kusagil nende kahe vahel. Ta lisas, et OSKA

raporti metoodika on praegu ülevaatamisel. Kõneleja nentis, et aiandusvaldkonnas on palju

täiskasvanud õppijaid, kes õpivad eelkõige isiklikust huvist ega plaani selles valdkonnas

töötada. Samas on kutseõppeasutuste peamine ülesanne valmistada ette tööjõudu tööturu

jaoks. Ta selgitas slaidil (nr 5) esitatud tabelit õpilaste arvu kohta 2025/26. õppeaastal, sh PM

õppekavarühmas õppijate arvu. Tema sõnul tuleks tabelisse lisada veerg, mis näitaks, millistes

valdkondades kool õpet pakub. Ta märkis, et Järvamaa Rakenduslikus Kolledžis pakutakse

kõige laiemat valikut põllumajanduserialasid. Luual on võimalik õppida metsandust ja vähesel

määral ka maastikuehitust. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool on põllumajanduse

suunitlusega. Räpina keskendub aiandusele ja vähesel määral ka loodushoiule. Aiandusõpe on

koondunud üksnes Räpinasse, kuigi varem oli seda võimalik õppida näiteks Hiiumaal ja

Tallinnas.

Anti Allas nõustus, et koolisüsteemis on vaja teha aeg-ajalt muudatusi. Ta küsis, mis on

kutseharidusreformi peamine eesmärk. Kas eesmärk on suunata põllumajandusvaldkonnas

5

rohkem õppijaid tasulisse õppesse, nt mikrokraadiõppesse või täienduskoolitusse? Ta oli

seisukohal, et kutseharidus peaks eelkõige valmistama ette tööjõudu ettevõtjate jaoks. Ta

küsis, kas reformi peamine eesmärk on kokkuhoid.

Aulika Riisenberg vastas, et eesmärk ei ole üleminek koolide isemajandamisele. Reformi

fookuses on õppimiskohustusealised noored. Tasulise õppe regulatsioon seab kindlad piirid.

Räpina Aianduskoolis on palju õppijaid, kellel on juba omandatud kesk- või kõrgharidus ning

kes töötavad.

Ülle Matsin lisas, et nende koolide jaoks, kelle peamine sihtrühm on seni olnud täiskasvanud

õppijad (nt Räpina Aianduskool), on toimemudeli muutus üsna suur. Need koolid peavad

senisest rohkem keskenduma õppimiskohustusealiste noorte õppele ehk tasuta õppele. Samas

jäävad alles ka tasulise õppe vormid. Kui põhikooli lõpetajate huvi on väike, on kooli

ülesanne pakkuda muid õppimisvõimalusi, nt töökohapõhist õpet. Uus rahastusmudel eeldab,

et kool pöörab rohkem tähelepanu õppimiskohustusealistele noortele. Muudatuste elluviimisel

vajab kool tuge ja nõustamist. Aianduse eriala vastutuse koondamine Räpinasse tähendab, et

kompetentsikeskusena saab kool pakkuda seda õpet ka teistes piirkondades.

Anti Allase sõnul on ettevõtjad väljendanud, et koolide pakutav täiendõpe ei suuda sageli

ettevõtete ootustega sammu pidada. Ta nõustus, et kool peab mõtlema erinevatele

õppevormidele ja neid ka pakkuma. Ta küsis, kas täiendõppe vormid on tasuta.

Aulika Riisenberg vastas, et tasuline või tasuta õpe sõltub eelkõige konkreetsest inimesest,

mitte niivõrd õppevormist. Kui näiteks Eesti Maaülikooli lõpetanu soovib minna õppima

kutsekooli, siis on see tema jaoks tasuline.

Anti Allas küsis, kui ettevõtja vajab oma töötajate jaoks täiendkoolitust, kas see on tasuline

või tasuta.

Aulika Riisenberg vastas, et töökohapõhine õpe on üks õppevormidest, mille puhul suurem

osa õppest toimub töökeskkonnas ja väiksemas mahus koolis. Töökohapõhine õpe on üldjuhul

rahastatud sarnaselt koolipõhise õppega, kuid selle regulatsioon erineb sessioonõppest.

Mitmed Euroopa Sotsiaalfondi programmid võimaldavad pakkuda tasuta töökohapõhist õpet.

See, milliseid õppevorme ja millisel viisil on neid võimalik rakendada, sõltub kooli ja

ettevõtte vahelistest läbirääkimistest. Ka täienduskoolituste puhul on olemas riiklik

koolitustellimus.

Urmas Kruuse märkis, et tänase arutelu põhjal võib järeldada, et ministeerium ja Räpina

Aianduskool otsivad võimalusi, kuidas uut rahastusmudelit rakendada, ning HTM on valmis

toetama kooli üleminekul uuele toimemudelile. Maaelukomisjonil on siiski tekkinud

kahtlused, kas aiandusvaldkond suudab kohaneda uue toimemudeliga või vajab hoopis

erilahendusi. Seda eriti noorte sisenemisel valdkonda. Aianduse õppekava aastane õppemaks

on 2220 €, mis ei ole sugugi väike summa, arvestades keskmist sissetulekut

aiandusvaldkonnas. Aiandusega tegelemine võib anda inimesele lisasissetuleku, s.t see ei

pruugi olla põhitöö. Murekohaks on ka madal isevarustatus aiandustoodetega. Seetõttu on

oluline aianduskompetentsi säilimine, millele aitaks kaasa teistsugune lähenemine (nt

eriprogrammid ja -rahastus). Komisjon ei hinda kooli ega selle juhi toimetulekut, vaid soovib,

et ministeerium ja kool leiaksid lahendused. Maaelukomisjon hoiab põllumajandus- ja

aiandushariduse käekäigul silma peal. Ta avaldas lootust, et läbirääkimised kooliga kujunevad

edukaks.

Aulika Riisenberg kinnitas, et kompetentsi säilimine on oluline ka HTMi jaoks ning

ministeerium tegeleb lahenduste otsimisega. Mõned muutused võtavad rohkem aega.

Urmas Kruuse oli seisukohal, et põllumajandusvaldkonnas võiks olla põhjendatud erisuste

kehtestamine tasuta õppes. Ta juhtis tähelepanu, et lähikümnendil väheneb õpilaste arv ning

seetõttu oleks vaja kaaluda võimalikke koostöömudeleid nt riigigümnaasiumide ja

kutsekoolide vahel.

Anti Allas nõustus eelkõnelejaga ja palus ministeeriumi esindajatel võrrelda gümnaasiumi- ja

kutseõppekoha maksumust. Ta rõhutas, et kutseõppes on oluline praktikabaas. Ka siis, kui

õppijaid on vähem, peab säilima võimalus kasutada nt õppeaeda, masinaid ja seadmeid. Ta

6

pidas oluliseks koostööd ettevõtjatega. Praegu liigutakse põllumajandushariduses kriisi

suunas, mistõttu komisjon hoiab arengutel silma peal.

Urmas Kruuse tänas külalisi kutsehariduse ja rahastusmudeli reformi kohta ülevaate andmise

ning küsimustele vastamise eest.

3. Maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ja märkis, et Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium (REM) pidi sektoriga kokku leppima küsimustes, mis jäid

eelmisel eelnõu arutelul lahendamata. Ta lisas, et Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega

komisjonid eelnõule 859 SE muudatusettepanekuid ei esitanud. Ta andis sõna ministeeriumi

esindajale.

Sigmar Suu ütles, et koostöös sektoriga on eelnõule välja töötatud kaks muudatusettepanekut.

Ta andis ülevaate muudatusettepanekutest.

1. Teha eelnõus järgmised muudatused:

1.1. Täiendada eelnõu uue punktiga 2, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„2) paragrahvi 351 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui registrist kustutatakse merel kaluri kalapüügiloa alusel püüdev kalalaev, võib

tekkinud kalalaeva lisamise õiguse arvelt lisada kalalaeva üksnes kalalaevastiku segmenti,

kuhu kuuluvad merel kaluri kalapüügiloa alusel püüdvad kalalaevad. “;“

Selgitus: Sätestatakse, et rannapüügi segmendis 4S2, kus püük toimub kaluri kalapüügiloa

alusel, tekkinud kalalaeva lisamise õigust saab kasutada vaid selles samas segmendis. Seega

kalapüügiseaduse § 351 lõike 1 ja 3 alusel võib teistes meresegmentides, kus püük toimub

kalalaeva kalapüügiloa alusel – segmentides 4S1 ja 4S3 – ühes segmendis tekkinud kalalaeva

lisamise õigust kasutada edaspidi ka teises segmendis, kus püük toimub kalalaeva

kalapüügiloa alusel. Kalalaeva lisamise õigust saab ka jätkuvalt loovutada kalapüügiseaduse

§ 351 lõike 11 kohaselt.

1.2. Täiendada eelnõu uue punktiga 3, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„3) paragrahvi 351 lõike 4 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „36 kuu“ tekstiosaga „66

kuu“;“

Selgitus: Kehtivas kalapüügiseaduses on sätestatud, et kalalaeva lisamise õigus lõpeb 36 kuu

möödumisel kalalaeva registrist kustutamisest arvates. Muudatusega sätestatakse, et

kalalaeva lisamise õigus lõpeb 66 kuu möödumisel kalalaeva registrist kustutamisest arvates.

Muudatus puudutab kõiki merekalalaevastiku segmente. Seega pikeneb kahe ja poole aasta

võrra viiele ja poolele aastale aeg, mille jooksul saab kalalaeva omanik või valdaja

otsustada, kas ta soovib ise registrist kustutatud laeva asemel registrisse laeva kanda või

loovutab ta selle õiguse kellelegi teisele. Kalalaeva lisamise õigus pikeneb ka neile, kes on

kalalaeva kandnud registrist välja enne muudatuse jõustumist, kuid kellel kalalaeva lisamise

36 kuu õigus ei ole veel lõppenud.

1.3. Täiendada eelnõu uue punktiga 4, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„4) paragrahvi 353 lõikesse 2 lisatakse teine lause järgmises sõnastuses:

7

„Kui registri vastutav töötleja ei ole 31. märtsiks otsust teinud, siis loetakse vabanenud

püügivõimsus kantuks sellesse kalalaevastiku segmenti, kuhu kuulus registrist kustutatud

kalalaev.„;“

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse, et kui registri vastutav töötleja ei ole 31. märtsiks

otsustanud, millises kalalaevastiku segmendis vabanenud püügivõimsust kasutada saab, siis

loetakse vabanenud püügivõimsus kantuks sellesse kalalaevastiku segmenti, kuhu kuulus

registrist kustutatud kalalaev, mille arvelt vabanenud püügivõimsus tekkis. Registri

vastutavale töötlejale, kelleks kalapüügiseaduse § 34 lõike 5 kohaselt on Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, jääb endiselt võimalus otsustada, millises segmendis saab

vabanenud püügivõimsust kasutada, kuid otsustamist tehakse paindlikumaks – vastutav

töötleja ei pea igal juhul iga aasta 31. märtsiks otsust tegema kui on kavatsus jätta vabanenud

püügivõimsus samasse segmenti alles.

Maaelukomisjon

Sigmar Suu märkis, et esimene muudatus puudutab vabanenud püügivõimsuse kasutamist.

Muudatus võimaldab kanda vaba püügivõimsust üle traali- ja kaugpüügisegmendi vahel.

Rannapüügisegmendis vabanenud püügivõimsust saab kasutada ainult samas segmendis, sest

rannapüügis on kalalaevade kilovattide puudujääk. Traali- ja kaugpüügisegmendis on rahaline

võimekus vaba püügivõimsust osta märksa suurem kui rannapüügis.

Sigmar Suu tutvustas teist muudatust, mis puudutab kalalaeva registrist kustutamise tähtaja

pikendamist 36 kuult 66 kuule. Selles küsimuses peeti sektoriga pikki ja põhjalikke

läbirääkimisi. Algne ettepanek oli pikendada tähtaega 5+5 aastani, kuid lõpuks jõuti sektoriga

kompromissini ehk 66 kuuni. Sektor toetab seda muudatust.

Sigmar Suu selgitas järgmist muudatust. Ta märkis, et kehtiva kalapüügiseaduse järgi peab

minister igal aastal hiljemalt 31. märtsiks otsustama, millisesse segmenti kanda vabanev

püügivõimsus. Halduse lihtsustamiseks sätestatakse, et kui minister ei ole 31. märtsiks otsust

teinud, loetakse vabanev püügivõimsus automaatselt kuuluvaks samasse segmenti, kus see

vabanes.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse,

Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Toomas Uibo)

2. Täiendada eelnõu uue punktiga 9 (muudetud tekstis punkt 12), muutes järgnevate

punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„12) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 või

nõukogu määruse 847/96 artikli 4 lõike 2 alusel avanevad täiendavad püügivõimalused

jaotatakse vastavalt taotlustele arvestades seda, kui palju jäi taotlejal kasutamata eelneval

aastal temale määratud püügivõimalustest.“;“

Selgitus: Kehtiva kalapüügiseaduse § 51 lõiked 6 ja 7 sätestavad, kuidas tuleb jaotada

täiendavalt avanenud püügivõimalused. Kuna reeglina taotletakse igal aastal püügivõimalusi

rohkem kui konkreetseks aastaks kehtestatud püügivõimalused lubavad, siis jaotatakse

püügivõimalused ajaloolise püügiõiguse alusel. Seetõttu peab ka täiendavalt avanevate

püügivõimaluste jaotamisel lähtuma ajaloolise püügiõiguse jaotusest. Muudatuse järel on aga

võimalik arvestada nende eelmisest aastast ülekantavate koguste jaotamisel, mis avanevad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 või nõukogu

määruse 847/96 artikli 4 lõike 2 alusel, ettevõtjate tegelikku soovi ülekantavaid koguseid

saada ja ülekantav kogus jaotada vastavalt ettevõtjate tegelikele jääkidele.

Maaelukomisjon

8

Sigmar Suu selgitas, et muudatus puudutab väljapüüdmata kvoodi jaotamist. Praegu

jaotatakse kasutamata jäänud kvoodijääk ümber ajaloolise püügiõiguse alusel. See tähendab,

et jaotamisel ei lähtuta sellest, kui palju jäi konkreetsel kalalaeval kvooti kasutamata, vaid

kvoodijääk jaotatakse kõigi kalalaevade vahel vastavalt ajaloolisele püügivõimalusele.

Kavandatav muudatus annaks ettevõtjatele võimaluse kasutada oma kvoodijääki ise. See

võimaldab püüki paremini planeerida. Edaspidi oleks kaluritel võimalik taotleda kuni 10%

kasutamata jäänud kvoodist enda püügiks.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse,

Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Toomas Uibo)

Mart Blöndal märkis, et Eesti Kaugpüüdjate Liit nõustub muudatusettepanekutega. Ta lisas,

et liit on seisukohal, et riigi ressursse tuleb kasutada võimalikult tõhusalt. Sellele eesmärgile

aitavad kaasa näiteks turuosaliste vahelised kokkulepped püügivõimsuse liigutamise kohta. Ta

soovis kinnitust, et registrikannet puudutav muudatusettepanek võimaldab ka selliseid

kokkuleppeid, mille puhul püügivõimsus loovutatakse ajutiselt. Näiteks kui ühel turuosalisel

on uus laev valmimas, kuid selle kasutuselevõtt viibib, võiks ta ajutiselt anda püügivõimsuse

teisele turuosalisele. Kui uus laev on valmis, annab teine pool püügivõimsuse algsele

kasutajale tagasi. Ta küsis, kas sellised püügivõimsuse kasutamist puudutavad kokkulepped

on lubatud.

Sigmar Suu vastas, et kalalaevaregistrisse kandmise õigust saab loovutada vastavalt

kalapüügiseadusele. Seda õigust kavandatavate muudatustega ei muudeta.

Mart Blöndal küsis, kas kehtiva regulatsiooni alusel on lubatud ka sellised lepingulised

suhted, mis ei tähenda üksnes ühekordset loovutamist, vaid sisaldavad tingimust, et

püügivõimsuse saanud turuosaline peab selle tulevikus tagasi andma. Liidu tõlgenduse järgi

on see võimalik. Ta soovis ministeeriumilt selle kohta kinnitust.

Urmas Kruuse küsis, kas senine praktika on võimaldanud turuosaliste vahel selliseid

lepinguid sõlmida.

Mart Blöndal vastas, et Kaugpüüdjate Liidu hinnangul on selline kokkulepe lubatud, kuid liit

soovib saada sellele kinnitust. Kui segmentidevaheline liigutamine on lubatud, on turuosalised

rohkem valmis püügivõimsust loovutama. Kui puudub kindlus, et püügivõimsus saadakse

tagasi, hoitakse seda enda arvel ka siis, kui seda tegelikult ei kasutata. Riigi huvides on, et

püügivõimsus oleks kasutuses, sest see toob maksutulu. Seetõttu peaks süsteem olema

paindlik ja võimaldama kokkuleppeid, mille järgi antakse püügivõimsus ajutiselt teisele

kasutajale ning saadakse hiljem tagasi.

Sigmar Suu selgitas, et küsimus puudutab turuosaliste omavahelisi lepinguid. Kehtiva õiguse

kohaselt võivad ressursi kasutajad loovutada püügivõimsust teistele püüdjatele nii segmendi

sees kui ka nt traali- ja kaugpüügisegmendi vahel. Kalapüügiseadus selliseid kokkuleppeid ei

reguleeri.

Arutati eelnõu edasist menetlemist.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20.05.2026 (konsensus).

3.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus).

3.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 03.06.2026 (konsensus).

Kõik otsused olid konsensuslikud: Anti Allas, Urmas Kruuse, Maido Ruusmann, Andrus

Seeme, Toomas Uibo

4. Info ja muud küsimused

Anti Allas tundis huvi kanade puurispidamist puudutava petitsiooni edasise menetlemise

vastu.

9

Urmas Kruuse vastas, et sellel teemal on kavas jätkuarutelud ja kohtumised erinevate

osapooltega.

Anti Allas tegi ettepaneku arutada maaelukomisjonis väetistega seotud küsimusi.

Toomas Uibo tegi ettepaneku arutada komisjonis teravilja väärindamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Kruuse

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanika Lokk

protokollija

154_MAEK_protokolli_lisa_Kutseõppe.pdf

Põllumajanduse õpe kutsehariduses

Ülle Matsin, HTM kutse- ja keskhariduse osakonna juhataja AulikaRiisenberg, HTM kutse- ja keskhariduse osakonna nõunik Ingrid Jaggo, HTM riigikoolide osakonna nõunik

11.05.2026

Eesmärgiks on suunata kutsehariduse eelarvevahendeid senisest enam õppimiskohustuse eas noortele erialadel, mis on kooskõlas OSKA tööjõuvajaduse prognoosidega. Samuti üldhariduse rahastamisele sarnasemate aluste loomine: kooli eelarvesse lisatakse diferentseerimisvahendid 22 - 24% õpetajate tööjõukuludeks.

Alates 2025/2026 õppeaastast rakendub tasuline kutseõpe õpilastel, kes: 1) koolituskohale kandideerides on eelnevalt juba vastu võetud tasuta kutseõppe tasemeõppesse või immatrikuleeritud

tasuta kõrghariduse tasemeõppesse; 2) lõpetanud vastuvõtmisele eelneva kümne aasta jooksul tasuta kõrghariduse tasemeõppe (alates 2030 sept); 3) on vastuvõtmisele eelnenud viie aasta jooksul lõpetanud tasuta sama või kõrgema taseme kutseõppe, välja arvatud juhul,

kui ta asub õppima lõpetatud taseme jätkuõppes (alates 2030 sept); 4) on vastuvõtmisele eelnevalt kahel korral kutseõppe tasemeõppesse vastu võetud ja mõlemal korral õpingud katkestanud

ning viimasest katkestamisest on möödas vähem kui viis aastat; 5) asuvad õppima võõrkeeles läbiviidavas tasemeõppes.

Samal ajal saab isik õppida ühel tasuta kutse- või kõrghariduse tasemeõppe koolituskohal.

Uus rahastamismudel

Üldharidusõpingute maht on uue kutsekeskhariduse mudeli puhul suurenenud rohkem kui kaks korda. See tagab õpingute jätkamiseks järgimisel haridus- või kutsetasemel konkurentsivõimelise taseme.

Õppekohtade kavandamisel hoiab koolipidaja selget kooskõla OSKA valdkondlike tööjõu vajaduse prognooside ja riigi poolt loodud tasuta kutseõppe kohtade vahel.

Uue rahastamismudeli kohaselt arvestatakse vähem õpetajate ametikohti neile, kes käivad sessioonõppes, ehk kellel on iseseisvat tööd üle 30% õpingute mahust.

Koolid lähevad üle uuele toimemudelile seoses kutseharidusreformiga

Kutsehariduse reformi peamine eesmärk oli muuta kutsekeskharidus ehk rakenduslik keskharidus võrdväärseks ja atraktiivseks alternatiiviks gümnaasiumile, mis võimaldab jätkata õpinguid kõrghariduses ja leida edukalt rakendust ka tööturul.

Tegevustoetuse eraldamise põhimõtted

Alates 2024. aastast antud kutsekoolidele suunised, millises mahus tuleb õppekavadele vastuvõttu vähendada või suurendada, et koolituse pakkumine oleks tasakaalus tööturu ootustega.

Uuendatud rahastamise põhimõtted eeldavad koolilt toimemudeli arendamist: tasuliste mikrokvalifikatsioonide pakkumine, õppe läbiviimine eri piirkondades, tasulise täiendusõppe pakkumine.

Õpet pakuvad 4 kooli põllunduse ja loomakasvatuse, aianduse, metsanduse, veterinaaria, looduskeskkonna ja eluslooduse õppekavarühmades (PM ÕKR). Kõigi 4 kooli õpilastest on rohkem kui 79% olemas vähemalt keskharidus. Üldjuhul on tegemist töötavate inimestega, kes osalevad õppetöös sessioonide ajal (1-2 korda kuus).

Põllumajandusõpet pakkuvad koolid

• Räpinas (ka Luual) on palju õpilasi sessioonõppes, kelle õpetamiseks on arvestatud vähem õpetajate arvestuslikke ametikohti.

• Rahastamisel ei võeta arvesse õpilasi, kes ei ole täitnud õppekava nominaalkestuse jooksul kutseõppe lõpetamise tingimusi (Räpina õpilastest rohkem kui viiendik).

• Õpilaste arv Räpinas on viimasel kolmel aastal langenud, tegevustoetusest rahastatavate õppekohtade arv on püsinud samas suurusjärgus. Ligi 80% õpilastest on 25- aastased või vanemad. 2025/26.õa õppis tasulises õppes ainult 1 õpilane.

Aitäh!

MAEK_protokoll_11.05.2026.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

JAANIKA LOKK PNOEE-47410092711 2026-05-18 07:23:18

URMAS KRUUSE PNOEE-36507142735 2026-05-18 07:27:10