| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 18.05.2026 |
| Sünkroonitud | 18.05.2026 |
| Liik | Protokoll |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Komisjoni istung esmaspäev, 11.05.2026 kell 11.10 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Riigikogu maaelukomisjoni
istungi protokoll nr 154
Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 11. mai 2026
Algus 11.10, lõpp 11.33
Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)
Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Anti Allas, Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Toomas Uibo
Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi
(nõunik)
Puudus: Siim Pohlak
Kutsutud: Haridus- ja Teadusministeeriumi kesk- ja kutsehariduse osakonna juhataja Ülle
Matsin ning sama osakonna nõunik Aulika Riisenberg, riigikoolide osakonna nõunik Ingrid
Jaggo (2. päevakorrapunkt); Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika
osakonna juhataja Sigmar Suu; Eesti Kaugpüüdjate Liidu juhatuse liige Mati Sarevetja
õigusnõustaja Mart Blöndal (3. päevakorrapunkt); Riigikogu infonõunik Maiki Vaikla (1.–4.
päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Ülevaade kutsehariduse ja rahastamismudeli reformi mõjudest põllumajandus- ja
aiandusharidusele
3. Maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE) teise
lugemise ettevalmistamine
4. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Vaadati läbi 14. töönädala (11.–15.05.2026) töökava.
Komisjoni istung esmaspäev, 11.05.2026 kell 11.10
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Ülevaade kutsehariduse ja rahastamismudeli reformi mõjudest põllumajandus- ja
aiandusharidusele
3. Maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE) teise
lugemise ettevalmistamine
4. Info ja muud küsimused
2
Komisjoni istung teisipäev, 12.05.2026 kell 14.00
1. Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse
eelnõu (899 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
2. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse, Toomas Uibo).
2. Ülevaade kutsehariduse ja rahastusmudeli reformi mõjust põllumajandus- ja
aiandusharidusele
Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ning märkis, et maaelukomisjon arutas
aiandusharidusega seonduvat (sh kutseharidusreformi) eelmisel komisjoni istungil (05.05.26)
ning täna toimub jätkuarutelu. Maaelukomisjon soovib saada ülevaadet kutsehariduse ja
rahastamismudeli reformi mõjudest põllumajandusharidusele Haridus- ja
Teadusministeeriumi (HTM) vaatest. Ta andis sõna külalistele.
Ülle Matsin andis ülevaate põllumajandusõppest kutsehariduses (lisa). Ta märkis, et
põllumajandusõpe ja selle jätkusuutlikkus on HTMi vaates väga olulised. Rahastusmudeli
muutmine on üks osa haridusreformist. Alates käesolevast õppeaastast minnakse üle uuele
õppimiskohustuse vanusepiirile. Rahastusmudeli uuendamise eesmärk on suunata
eelarvevahendeid eelkõige õppimiskohustusealiste noorte õpitee jätkamisele kutsehariduses,
mis võib toimuda nii põhi- kui ka keskhariduse baasil. Oluline on läbi mõelda, kuidas ja
millises mahus jaotuvad õpetamise ülesanded ning vastutusvaldkonnad koolide vahel.
Eesmärk on, et põhikoolijärgne õpitee kutse(kesk)hariduses oleks konkurentsivõimeline ning
kooskõlas OSKA tööjõuvajaduse prognoosidega. Uus rahastusmudel lähtub üldhariduse
rahastamisega sarnastest alustest ja põhimõtetest. Kooli eelarvesse lisatakse
diferentseerimisvahendid 22–24% ulatuses õpetajate tööjõukuludeks. Ta selgitas, et õpetajate
karjäärimudel laieneb ka kutsehariduses töötavatele õpetajatele ning neile rakendatakse
palgakoefitsienti, mille suurus sõltub tööülesannetest. Kõneleja lisas, et kui varem oli
prioriteediks täiskasvanute haridus, siis nüüd soovitakse kutseharidus suunata eelkõige
õppimiskohustusealistele noortele. Ta andis ülevaate tasulise kutseõppe sihtrühmast (lisa).
Eesmärk on, et 40% õpilastest jätkaks pärast põhihariduse omandamist õpinguid kutseõppes.
Praegu on see näitaja alla 25%. Rahastusmudeli uuendamise tulemusel peavad koolid oma
seniseid tegevusmudeleid muutma. See tähendab eelkõige tasuliste õppekavade ülevaatamist
ja arendamist. Tegemist on sarnaste tegevusmudeli muudatustega, mida on pidanud tegema ka
kõrgkoolid. Ta märkis, et osa koole on muudatustega alustanud kiiremini, samas kui osa on
jäänud äraootavale seisukohale. Ta rõhutas, et ministeerium toetab koole uue tegevusmudeli
kujundamisel.
Ülle Matsin andis ülevaate tegevustoetuste eraldamise põhimõtetest (lisa). Ta märkis, et
alates 2024. aastast on kutsekoolidele antud suunised, millises mahus tuleb õppekavade
vastuvõttu vähendada või suurendada, et koolituspakkumine oleks kooskõlas tööturu
ootustega. Ministeerium toetab koole muudatuste elluviimisel ja õppetöö ümberkorraldamisel.
Ta andis ülevaate põllumajandusõpet pakkuvatest koolidest (lisa) ning märkis, et põllunduse
ja loomakasvatuse, aianduse, metsanduse, veterinaaria, looduskeskkonna ja eluslooduse
õppekavarühmades pakuvad õpet neli kooli. Kõigis neis koolides on enam kui 79%-l
õpilastest vähemalt keskharidus ning üldjuhul on tegemist töötavate inimestega, kes osalevad
õppetöös sessioonõppes. Ta andis ülevaate nelja kooli õpilaste arvust 2025/26. õppeaastal, sh
põllumajanduse õppekavarühmas õppijate arvust. Räpina Aianduskooli ja Luua
Metsanduskooli puhul tõi ta välja, et suur osa õpilasi õpib sessioonõppes. Uus rahastusmudel
ei arvesta sessioonõppe õpetajate ametikohti samal määral kui päevaõppes, s.t sessioonõppes
õppivate õpilaste õpetamiseks on arvestatud vähem õpetajate ametikohti. Rahastamisel ei
võeta arvesse õpilasi, kes ei ole õppekava nominaalkestuse jooksul täitnud kutseõppe
lõpetamise tingimusi. Räpina Aianduskoolis moodustab see rühm enam kui viiendiku
õpilastest. Lisaks on Räpina Aianduskooli õpilaste arv viimase kolme aasta jooksul
vähenenud, kuid tegevustoetusest rahastatavate õppekohtade arv on püsinud samas
3
suurusjärgus. Koolis on u 80% õpilastest 25-aastased või vanemad. Kõneleja kinnitas, et
koolidega tehakse koostööd ning ühiselt arutatakse võimalikke rahastamise ja
toimemudelitega seotud lahendusi. Ta avaldas kahetsust, et aianduskooli juht ei pöördunud
esmalt koolipidaja poole, ning avaldas lootust, et ühiselt leitakse osapooli rahuldavad
lahendused, mis võimaldavad koolil jätkata ja minna üle uuele toimemudelile. Ta märkis, et
Räpina Aianduskool ei ole seni veel astunud vajalikke samme, et hakata toimima uue
rahastusmudeli põhimõtete järgi. Uus rahastusmudel seab prioriteediks
õppimiskohustusealised noored ning eeldab, et kool hakkab pakkuma rohkem tasulist õpet.
Urmas Kruuse märkis, et Räpina Aianduskoolis ja Luua Metsanduskoolis on palju
sessioonõppes õppijaid, kelle õpetamiseks on arvestatud vähem õpetajate ametikohti. Osa
õpetajaid töötab nii päeva- kui ka sessioonõppes. Ta küsis, kuidas käsitletakse õpetajaid
sessioonõppes ning kuidas toimub nende töö arvestus ja rahastamine.
Ülle Matsin vastas, et õpetajate ametikohtade arvestus toimub suhtarvu alusel.
Kutsehariduses on see seotud õpilaste arvuga. Seejuures ei eristata ametikohti selle järgi, kas
õpetaja töötab päeva- või sessioonõppes, sest õpetajad võivad töötada mõlemas õppevormis.
Ingrid Jaggo lisas, et põllumajanduskoolides on suhtarv 13 õpilast ühe õpetaja ametikoha
kohta. Koolijuht otsustab, kuidas need ametikohad sisustada ja kui palju õpetajaid tööle võtta.
Urmas Kruuse uuris, mida võetakse arvesse õpetajate koormuse arvestamisel ja kas
koefitsiendi arvestus põhineb tundide arvul.
Ingrid Jaggo vastas, et arvestuse aluseks on õpetajaressursi vajadus eri õppevormides.
Sessioonõppes õppijad teevad rohkem iseseisvat tööd ja viibivad koolis harvem, mistõttu
arvestatakse nende õpetamiseks vähem õpetajate ametikohti kui päevaõppes. Lõplik
otsustusõigus selle üle, kuidas raha ja õpetajakohad koolis jaotatakse, on koolijuhil.
Ülle Matsin lisas, et riik ei reguleeri, kuidas kool õpetajate tööd korraldab. Ametikohtade
arvestamisel lähtutakse sessioon- ja päevaõppe eripäradest.
Urmas Kruuse küsis, millele tugineb koefitsiendi määramine.
Ülle Matsin selgitas, et koos koolidega on jõutud suhtarvuni 13 õpilast ühe õpetaja kohta.
Suhtarvu kujundamisel on arvesse võetud ka muid tegureid, näiteks rühmade suurust ja
jaotust. Sarnast loogikat kasutatakse ka üldhariduskoolides. Mudeldamine toimus koostöös
koolidega ning selle käigus analüüsiti, kui suur peab olema ühe täistööajaga õpetaja töömaht.
Selle tulemusel kujunes suhtarvuks 13 õpilast ühe õpetaja kohta.
Anti Allas avaldas heameelt, et koolijuht andis ülevaate aianduskooli kitsaskohtadest. Ta oli
seisukohal, et koolijuhil on õigus oma arvamust väljendada. Ta küsis, kas varem käsitleti
sessioonõpet päevaõppega võrdses mahus. Ta ei nõustunud väitega, et sessioonõppes
arvestatakse õpetaja tööd väiksemas mahus. Samuti küsis ta, kas koolide eelarvepuudujääke
on kavas kompenseerida ning kui pikk on uuele toimemudelile üleminekuaeg.
Aulika Riisenberg vastas, et varem arvestati üksnes õppijate arvu ega eristatud
õppimiskohustusealisi noori teistes õppevormides õppijatest. Rahastus määrati eelmise kolme
aasta keskmise õppijate arvu alusel. Nüüd on fookus õppimiskohustusealistel noortel ning
seetõttu hinnatakse täpsemalt ka seda, kuidas toimub õpe. Sessioonõppes moodustab suure
osa iseseisev töö, mistõttu on ka õpetajaressursi vajadus väiksem. Seetõttu on sessioonõppes
õpetajate rahastust arvestatud väiksemas mahus. Ta rõhutas, et jutt ei käi õpetaja palgast, vaid
rahastusest, mis võib kaudselt mõjutada õpetaja töötasu.
Anti Allas küsis, kas sama põhimõtet rakendatakse ka teistes koolides. Tema hinnangul ei
tähenda sessioonõpe automaatselt õpetajale väiksemat koormust.
Aulika Riisenberg vastas, et kõigis õppekavarühmades ja õppekavadel rakendatakse sama
rahastusmudelit ühtsetel alustel.
Ingrid Jaggo tõi võrdluseks üldhariduse, kus mittestatsionaarses õppes on õpilase-õpetaja
suhtarv erinev statsionaarsest õppest, sest suur osa tööst tehakse iseseisvalt. Õpetaja roll on
eelkõige juhendada, kontrollida ja anda tagasisidet.
Urmas Kruuse küsis, kas sama põhimõte kehtib ka kõrghariduses ja rakenduskõrghariduses.
4
Ingrid Jaggo vastas, et see puudutab ka kõrgharidust, kuid kõrghariduse rahastusmudel on
teistsugune ja raha eraldatakse halduslepingute alusel.
Ülle Matsin nõustus, et ka iseseisev õpe peab olema juhendatud ja tagasisidestatud. Iseseisva
õppe mahu puhul on õpetaja ametikoht arvestatud osalise ülekattega. Sessioonõppes võib
iseseisva õppe osakaal olla isegi suurem kui pool.
Anti Allas märkis, et Räpina Aianduskooli eelarve on vähenenud juba aasta algusest. Ta
küsis, mida peab kool tegema, et ministeerium kompenseeriks puudujäägi. Ta lisas, et uus
rahastusmudel ei anna koolile kindlustunnet.
Ülle Matsin vastas, et kool vajab tuge uue toimemudeli väljatöötamisel. Aianduskool saab
pakkuda näiteks tasulist mikrokraadiõpet ja täienduskoolitust. Samuti võiks kaaluda õppe
läbiviimist väljaspool kooli, nt aiandusettevõtetes. Koolipidaja toetab kooli uue toimemudeli
kujundamisel.
Ingrid Jaggo lisas, et järgmisel nädalal toimub nõunike kogu koosolek ning Räpina
Aianduskooli juhiga on kohtutud mitmel korral. Uuele toimemudelile üleminekuks on ette
nähtud kaks aastat. Ministeerium jälgib uue rahastusmudeli rakendumist. Ta nõustus, et
eelarve vähenemine mõjutab kooli toimetulekut.
Urmas Kruuse nõustus, et koolid peavad kohanema tööturul toimuvate muutustega. Ta tõi
esile teemad, mis kerkisid eelmisel nädalal toimunud maaelukomisjoni istungil ja millele on
tähelepanu juhtinud ka Eesti Aiandusliit. Eestis on muudatuste vajaduse hindamisel lähtutud
OSKA raportist, kuid selles kasutatud metoodika ei ole alati objektiivne. Näiteks võib
Bauhofi aiandusosakonnas töötav inimene minna riiklikus statistikas kirja
klienditeenindajana, mitte aianduserialal töötajana. Kerkib küsimus, kas OSKA raport annab
objektiivse ülevaate tööjõuvajadusest aiandusvaldkonnas. Ta märkis, et kutseharidusreform ja
õppimiskohustusea tõus peaksid soosima kutsehariduse valikut pärast põhikooli lõpetamist.
Samas peetakse nii Eestis kui ka mujal Euroopas nooreks põllumeheks kuni 40-aastast
inimest. Maaerialadele ei minda õppima väga noores eas. Luua Metsanduskoolis ja Räpina
Aianduskoolis on põllumajanduse osakaal suur võrreldes näiteks Järvamaa Rakendusliku
Kolledžiga. Viimase puhul võivad rahastamisvõimalused olla paremad. Ta oli seisukohal, et
põllumajandusharidust tuleks käsitleda mõnevõrra erinevalt teistest erialaõpetest, sest
põllumajandusõpe on kulukam. Ta märkis, et praegu on tasulises õppes vaid üks õppur ja
aianduskooli eelarvepuudujääk ulatub ligikaudu 25%-ni, mistõttu koolil ei ole võimalik ilma
lisatoeta üleminekut ellu viia. Kaheaastane üleminekuaeg ei tundu olevat realistlik. Kerkib
küsimus, kas seatud ootused ja eeldused on olnud liiga optimistlikud.
Aulika Riisenberg märkis, et eelnevalt tõstatatud murekohad on arusaadavad. Aianduskooli
puhul taandub küsimus eelkõige sellele, kas kool kasutab täiel määral tasulise õppe võimalusi.
Tema hinnangul ei ole Räpina Aianduskool seni seadusega ette nähtud võimalusi piisavalt
kasutanud, vaid on lähtunud senisest toimemudelist. Kool ei ole esitanud uuele toimemudelile
ülemineku plaani. Ministeerium on teadlik, et OSKA uuring ei kajasta kõiki aiandustööturul
tegutsevaid töötajaid. Tööandjate ja kooli hinnangud ei lange aiandustöötajate vajaduse
küsimuses kokku ning tõde on tõenäoliselt kusagil nende kahe vahel. Ta lisas, et OSKA
raporti metoodika on praegu ülevaatamisel. Kõneleja nentis, et aiandusvaldkonnas on palju
täiskasvanud õppijaid, kes õpivad eelkõige isiklikust huvist ega plaani selles valdkonnas
töötada. Samas on kutseõppeasutuste peamine ülesanne valmistada ette tööjõudu tööturu
jaoks. Ta selgitas slaidil (nr 5) esitatud tabelit õpilaste arvu kohta 2025/26. õppeaastal, sh PM
õppekavarühmas õppijate arvu. Tema sõnul tuleks tabelisse lisada veerg, mis näitaks, millistes
valdkondades kool õpet pakub. Ta märkis, et Järvamaa Rakenduslikus Kolledžis pakutakse
kõige laiemat valikut põllumajanduserialasid. Luual on võimalik õppida metsandust ja vähesel
määral ka maastikuehitust. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool on põllumajanduse
suunitlusega. Räpina keskendub aiandusele ja vähesel määral ka loodushoiule. Aiandusõpe on
koondunud üksnes Räpinasse, kuigi varem oli seda võimalik õppida näiteks Hiiumaal ja
Tallinnas.
Anti Allas nõustus, et koolisüsteemis on vaja teha aeg-ajalt muudatusi. Ta küsis, mis on
kutseharidusreformi peamine eesmärk. Kas eesmärk on suunata põllumajandusvaldkonnas
5
rohkem õppijaid tasulisse õppesse, nt mikrokraadiõppesse või täienduskoolitusse? Ta oli
seisukohal, et kutseharidus peaks eelkõige valmistama ette tööjõudu ettevõtjate jaoks. Ta
küsis, kas reformi peamine eesmärk on kokkuhoid.
Aulika Riisenberg vastas, et eesmärk ei ole üleminek koolide isemajandamisele. Reformi
fookuses on õppimiskohustusealised noored. Tasulise õppe regulatsioon seab kindlad piirid.
Räpina Aianduskoolis on palju õppijaid, kellel on juba omandatud kesk- või kõrgharidus ning
kes töötavad.
Ülle Matsin lisas, et nende koolide jaoks, kelle peamine sihtrühm on seni olnud täiskasvanud
õppijad (nt Räpina Aianduskool), on toimemudeli muutus üsna suur. Need koolid peavad
senisest rohkem keskenduma õppimiskohustusealiste noorte õppele ehk tasuta õppele. Samas
jäävad alles ka tasulise õppe vormid. Kui põhikooli lõpetajate huvi on väike, on kooli
ülesanne pakkuda muid õppimisvõimalusi, nt töökohapõhist õpet. Uus rahastusmudel eeldab,
et kool pöörab rohkem tähelepanu õppimiskohustusealistele noortele. Muudatuste elluviimisel
vajab kool tuge ja nõustamist. Aianduse eriala vastutuse koondamine Räpinasse tähendab, et
kompetentsikeskusena saab kool pakkuda seda õpet ka teistes piirkondades.
Anti Allase sõnul on ettevõtjad väljendanud, et koolide pakutav täiendõpe ei suuda sageli
ettevõtete ootustega sammu pidada. Ta nõustus, et kool peab mõtlema erinevatele
õppevormidele ja neid ka pakkuma. Ta küsis, kas täiendõppe vormid on tasuta.
Aulika Riisenberg vastas, et tasuline või tasuta õpe sõltub eelkõige konkreetsest inimesest,
mitte niivõrd õppevormist. Kui näiteks Eesti Maaülikooli lõpetanu soovib minna õppima
kutsekooli, siis on see tema jaoks tasuline.
Anti Allas küsis, kui ettevõtja vajab oma töötajate jaoks täiendkoolitust, kas see on tasuline
või tasuta.
Aulika Riisenberg vastas, et töökohapõhine õpe on üks õppevormidest, mille puhul suurem
osa õppest toimub töökeskkonnas ja väiksemas mahus koolis. Töökohapõhine õpe on üldjuhul
rahastatud sarnaselt koolipõhise õppega, kuid selle regulatsioon erineb sessioonõppest.
Mitmed Euroopa Sotsiaalfondi programmid võimaldavad pakkuda tasuta töökohapõhist õpet.
See, milliseid õppevorme ja millisel viisil on neid võimalik rakendada, sõltub kooli ja
ettevõtte vahelistest läbirääkimistest. Ka täienduskoolituste puhul on olemas riiklik
koolitustellimus.
Urmas Kruuse märkis, et tänase arutelu põhjal võib järeldada, et ministeerium ja Räpina
Aianduskool otsivad võimalusi, kuidas uut rahastusmudelit rakendada, ning HTM on valmis
toetama kooli üleminekul uuele toimemudelile. Maaelukomisjonil on siiski tekkinud
kahtlused, kas aiandusvaldkond suudab kohaneda uue toimemudeliga või vajab hoopis
erilahendusi. Seda eriti noorte sisenemisel valdkonda. Aianduse õppekava aastane õppemaks
on 2220 €, mis ei ole sugugi väike summa, arvestades keskmist sissetulekut
aiandusvaldkonnas. Aiandusega tegelemine võib anda inimesele lisasissetuleku, s.t see ei
pruugi olla põhitöö. Murekohaks on ka madal isevarustatus aiandustoodetega. Seetõttu on
oluline aianduskompetentsi säilimine, millele aitaks kaasa teistsugune lähenemine (nt
eriprogrammid ja -rahastus). Komisjon ei hinda kooli ega selle juhi toimetulekut, vaid soovib,
et ministeerium ja kool leiaksid lahendused. Maaelukomisjon hoiab põllumajandus- ja
aiandushariduse käekäigul silma peal. Ta avaldas lootust, et läbirääkimised kooliga kujunevad
edukaks.
Aulika Riisenberg kinnitas, et kompetentsi säilimine on oluline ka HTMi jaoks ning
ministeerium tegeleb lahenduste otsimisega. Mõned muutused võtavad rohkem aega.
Urmas Kruuse oli seisukohal, et põllumajandusvaldkonnas võiks olla põhjendatud erisuste
kehtestamine tasuta õppes. Ta juhtis tähelepanu, et lähikümnendil väheneb õpilaste arv ning
seetõttu oleks vaja kaaluda võimalikke koostöömudeleid nt riigigümnaasiumide ja
kutsekoolide vahel.
Anti Allas nõustus eelkõnelejaga ja palus ministeeriumi esindajatel võrrelda gümnaasiumi- ja
kutseõppekoha maksumust. Ta rõhutas, et kutseõppes on oluline praktikabaas. Ka siis, kui
õppijaid on vähem, peab säilima võimalus kasutada nt õppeaeda, masinaid ja seadmeid. Ta
6
pidas oluliseks koostööd ettevõtjatega. Praegu liigutakse põllumajandushariduses kriisi
suunas, mistõttu komisjon hoiab arengutel silma peal.
Urmas Kruuse tänas külalisi kutsehariduse ja rahastusmudeli reformi kohta ülevaate andmise
ning küsimustele vastamise eest.
3. Maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE) teise
lugemise ettevalmistamine
Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ja märkis, et Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium (REM) pidi sektoriga kokku leppima küsimustes, mis jäid
eelmisel eelnõu arutelul lahendamata. Ta lisas, et Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega
komisjonid eelnõule 859 SE muudatusettepanekuid ei esitanud. Ta andis sõna ministeeriumi
esindajale.
Sigmar Suu ütles, et koostöös sektoriga on eelnõule välja töötatud kaks muudatusettepanekut.
Ta andis ülevaate muudatusettepanekutest.
1. Teha eelnõus järgmised muudatused:
1.1. Täiendada eelnõu uue punktiga 2, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises
sõnastuses:
„2) paragrahvi 351 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui registrist kustutatakse merel kaluri kalapüügiloa alusel püüdev kalalaev, võib
tekkinud kalalaeva lisamise õiguse arvelt lisada kalalaeva üksnes kalalaevastiku segmenti,
kuhu kuuluvad merel kaluri kalapüügiloa alusel püüdvad kalalaevad. “;“
Selgitus: Sätestatakse, et rannapüügi segmendis 4S2, kus püük toimub kaluri kalapüügiloa
alusel, tekkinud kalalaeva lisamise õigust saab kasutada vaid selles samas segmendis. Seega
kalapüügiseaduse § 351 lõike 1 ja 3 alusel võib teistes meresegmentides, kus püük toimub
kalalaeva kalapüügiloa alusel – segmentides 4S1 ja 4S3 – ühes segmendis tekkinud kalalaeva
lisamise õigust kasutada edaspidi ka teises segmendis, kus püük toimub kalalaeva
kalapüügiloa alusel. Kalalaeva lisamise õigust saab ka jätkuvalt loovutada kalapüügiseaduse
§ 351 lõike 11 kohaselt.
1.2. Täiendada eelnõu uue punktiga 3, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises
sõnastuses:
„3) paragrahvi 351 lõike 4 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „36 kuu“ tekstiosaga „66
kuu“;“
Selgitus: Kehtivas kalapüügiseaduses on sätestatud, et kalalaeva lisamise õigus lõpeb 36 kuu
möödumisel kalalaeva registrist kustutamisest arvates. Muudatusega sätestatakse, et
kalalaeva lisamise õigus lõpeb 66 kuu möödumisel kalalaeva registrist kustutamisest arvates.
Muudatus puudutab kõiki merekalalaevastiku segmente. Seega pikeneb kahe ja poole aasta
võrra viiele ja poolele aastale aeg, mille jooksul saab kalalaeva omanik või valdaja
otsustada, kas ta soovib ise registrist kustutatud laeva asemel registrisse laeva kanda või
loovutab ta selle õiguse kellelegi teisele. Kalalaeva lisamise õigus pikeneb ka neile, kes on
kalalaeva kandnud registrist välja enne muudatuse jõustumist, kuid kellel kalalaeva lisamise
36 kuu õigus ei ole veel lõppenud.
1.3. Täiendada eelnõu uue punktiga 4, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises
sõnastuses:
„4) paragrahvi 353 lõikesse 2 lisatakse teine lause järgmises sõnastuses:
7
„Kui registri vastutav töötleja ei ole 31. märtsiks otsust teinud, siis loetakse vabanenud
püügivõimsus kantuks sellesse kalalaevastiku segmenti, kuhu kuulus registrist kustutatud
kalalaev.„;“
Selgitus: Muudatusega täpsustatakse, et kui registri vastutav töötleja ei ole 31. märtsiks
otsustanud, millises kalalaevastiku segmendis vabanenud püügivõimsust kasutada saab, siis
loetakse vabanenud püügivõimsus kantuks sellesse kalalaevastiku segmenti, kuhu kuulus
registrist kustutatud kalalaev, mille arvelt vabanenud püügivõimsus tekkis. Registri
vastutavale töötlejale, kelleks kalapüügiseaduse § 34 lõike 5 kohaselt on Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium, jääb endiselt võimalus otsustada, millises segmendis saab
vabanenud püügivõimsust kasutada, kuid otsustamist tehakse paindlikumaks – vastutav
töötleja ei pea igal juhul iga aasta 31. märtsiks otsust tegema kui on kavatsus jätta vabanenud
püügivõimsus samasse segmenti alles.
Maaelukomisjon
Sigmar Suu märkis, et esimene muudatus puudutab vabanenud püügivõimsuse kasutamist.
Muudatus võimaldab kanda vaba püügivõimsust üle traali- ja kaugpüügisegmendi vahel.
Rannapüügisegmendis vabanenud püügivõimsust saab kasutada ainult samas segmendis, sest
rannapüügis on kalalaevade kilovattide puudujääk. Traali- ja kaugpüügisegmendis on rahaline
võimekus vaba püügivõimsust osta märksa suurem kui rannapüügis.
Sigmar Suu tutvustas teist muudatust, mis puudutab kalalaeva registrist kustutamise tähtaja
pikendamist 36 kuult 66 kuule. Selles küsimuses peeti sektoriga pikki ja põhjalikke
läbirääkimisi. Algne ettepanek oli pikendada tähtaega 5+5 aastani, kuid lõpuks jõuti sektoriga
kompromissini ehk 66 kuuni. Sektor toetab seda muudatust.
Sigmar Suu selgitas järgmist muudatust. Ta märkis, et kehtiva kalapüügiseaduse järgi peab
minister igal aastal hiljemalt 31. märtsiks otsustama, millisesse segmenti kanda vabanev
püügivõimsus. Halduse lihtsustamiseks sätestatakse, et kui minister ei ole 31. märtsiks otsust
teinud, loetakse vabanev püügivõimsus automaatselt kuuluvaks samasse segmenti, kus see
vabanes.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse,
Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Toomas Uibo)
2. Täiendada eelnõu uue punktiga 9 (muudetud tekstis punkt 12), muutes järgnevate
punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:
„12) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 või
nõukogu määruse 847/96 artikli 4 lõike 2 alusel avanevad täiendavad püügivõimalused
jaotatakse vastavalt taotlustele arvestades seda, kui palju jäi taotlejal kasutamata eelneval
aastal temale määratud püügivõimalustest.“;“
Selgitus: Kehtiva kalapüügiseaduse § 51 lõiked 6 ja 7 sätestavad, kuidas tuleb jaotada
täiendavalt avanenud püügivõimalused. Kuna reeglina taotletakse igal aastal püügivõimalusi
rohkem kui konkreetseks aastaks kehtestatud püügivõimalused lubavad, siis jaotatakse
püügivõimalused ajaloolise püügiõiguse alusel. Seetõttu peab ka täiendavalt avanevate
püügivõimaluste jaotamisel lähtuma ajaloolise püügiõiguse jaotusest. Muudatuse järel on aga
võimalik arvestada nende eelmisest aastast ülekantavate koguste jaotamisel, mis avanevad
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 või nõukogu
määruse 847/96 artikli 4 lõike 2 alusel, ettevõtjate tegelikku soovi ülekantavaid koguseid
saada ja ülekantav kogus jaotada vastavalt ettevõtjate tegelikele jääkidele.
Maaelukomisjon
8
Sigmar Suu selgitas, et muudatus puudutab väljapüüdmata kvoodi jaotamist. Praegu
jaotatakse kasutamata jäänud kvoodijääk ümber ajaloolise püügiõiguse alusel. See tähendab,
et jaotamisel ei lähtuta sellest, kui palju jäi konkreetsel kalalaeval kvooti kasutamata, vaid
kvoodijääk jaotatakse kõigi kalalaevade vahel vastavalt ajaloolisele püügivõimalusele.
Kavandatav muudatus annaks ettevõtjatele võimaluse kasutada oma kvoodijääki ise. See
võimaldab püüki paremini planeerida. Edaspidi oleks kaluritel võimalik taotleda kuni 10%
kasutamata jäänud kvoodist enda püügiks.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse,
Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Toomas Uibo)
Mart Blöndal märkis, et Eesti Kaugpüüdjate Liit nõustub muudatusettepanekutega. Ta lisas,
et liit on seisukohal, et riigi ressursse tuleb kasutada võimalikult tõhusalt. Sellele eesmärgile
aitavad kaasa näiteks turuosaliste vahelised kokkulepped püügivõimsuse liigutamise kohta. Ta
soovis kinnitust, et registrikannet puudutav muudatusettepanek võimaldab ka selliseid
kokkuleppeid, mille puhul püügivõimsus loovutatakse ajutiselt. Näiteks kui ühel turuosalisel
on uus laev valmimas, kuid selle kasutuselevõtt viibib, võiks ta ajutiselt anda püügivõimsuse
teisele turuosalisele. Kui uus laev on valmis, annab teine pool püügivõimsuse algsele
kasutajale tagasi. Ta küsis, kas sellised püügivõimsuse kasutamist puudutavad kokkulepped
on lubatud.
Sigmar Suu vastas, et kalalaevaregistrisse kandmise õigust saab loovutada vastavalt
kalapüügiseadusele. Seda õigust kavandatavate muudatustega ei muudeta.
Mart Blöndal küsis, kas kehtiva regulatsiooni alusel on lubatud ka sellised lepingulised
suhted, mis ei tähenda üksnes ühekordset loovutamist, vaid sisaldavad tingimust, et
püügivõimsuse saanud turuosaline peab selle tulevikus tagasi andma. Liidu tõlgenduse järgi
on see võimalik. Ta soovis ministeeriumilt selle kohta kinnitust.
Urmas Kruuse küsis, kas senine praktika on võimaldanud turuosaliste vahel selliseid
lepinguid sõlmida.
Mart Blöndal vastas, et Kaugpüüdjate Liidu hinnangul on selline kokkulepe lubatud, kuid liit
soovib saada sellele kinnitust. Kui segmentidevaheline liigutamine on lubatud, on turuosalised
rohkem valmis püügivõimsust loovutama. Kui puudub kindlus, et püügivõimsus saadakse
tagasi, hoitakse seda enda arvel ka siis, kui seda tegelikult ei kasutata. Riigi huvides on, et
püügivõimsus oleks kasutuses, sest see toob maksutulu. Seetõttu peaks süsteem olema
paindlik ja võimaldama kokkuleppeid, mille järgi antakse püügivõimsus ajutiselt teisele
kasutajale ning saadakse hiljem tagasi.
Sigmar Suu selgitas, et küsimus puudutab turuosaliste omavahelisi lepinguid. Kehtiva õiguse
kohaselt võivad ressursi kasutajad loovutada püügivõimsust teistele püüdjatele nii segmendi
sees kui ka nt traali- ja kaugpüügisegmendi vahel. Kalapüügiseadus selliseid kokkuleppeid ei
reguleeri.
Arutati eelnõu edasist menetlemist.
Otsustati:
3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20.05.2026 (konsensus).
3.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus).
3.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia
läbi lõpphääletus 03.06.2026 (konsensus).
Kõik otsused olid konsensuslikud: Anti Allas, Urmas Kruuse, Maido Ruusmann, Andrus
Seeme, Toomas Uibo
4. Info ja muud küsimused
Anti Allas tundis huvi kanade puurispidamist puudutava petitsiooni edasise menetlemise
vastu.
9
Urmas Kruuse vastas, et sellel teemal on kavas jätkuarutelud ja kohtumised erinevate
osapooltega.
Anti Allas tegi ettepaneku arutada maaelukomisjonis väetistega seotud küsimusi.
Toomas Uibo tegi ettepaneku arutada komisjonis teravilja väärindamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanika Lokk
protokollija
Põllumajanduse õpe kutsehariduses
Ülle Matsin, HTM kutse- ja keskhariduse osakonna juhataja AulikaRiisenberg, HTM kutse- ja keskhariduse osakonna nõunik Ingrid Jaggo, HTM riigikoolide osakonna nõunik
11.05.2026
Eesmärgiks on suunata kutsehariduse eelarvevahendeid senisest enam õppimiskohustuse eas noortele erialadel, mis on kooskõlas OSKA tööjõuvajaduse prognoosidega. Samuti üldhariduse rahastamisele sarnasemate aluste loomine: kooli eelarvesse lisatakse diferentseerimisvahendid 22 - 24% õpetajate tööjõukuludeks.
Alates 2025/2026 õppeaastast rakendub tasuline kutseõpe õpilastel, kes: 1) koolituskohale kandideerides on eelnevalt juba vastu võetud tasuta kutseõppe tasemeõppesse või immatrikuleeritud
tasuta kõrghariduse tasemeõppesse; 2) lõpetanud vastuvõtmisele eelneva kümne aasta jooksul tasuta kõrghariduse tasemeõppe (alates 2030 sept); 3) on vastuvõtmisele eelnenud viie aasta jooksul lõpetanud tasuta sama või kõrgema taseme kutseõppe, välja arvatud juhul,
kui ta asub õppima lõpetatud taseme jätkuõppes (alates 2030 sept); 4) on vastuvõtmisele eelnevalt kahel korral kutseõppe tasemeõppesse vastu võetud ja mõlemal korral õpingud katkestanud
ning viimasest katkestamisest on möödas vähem kui viis aastat; 5) asuvad õppima võõrkeeles läbiviidavas tasemeõppes.
Samal ajal saab isik õppida ühel tasuta kutse- või kõrghariduse tasemeõppe koolituskohal.
Uus rahastamismudel
Üldharidusõpingute maht on uue kutsekeskhariduse mudeli puhul suurenenud rohkem kui kaks korda. See tagab õpingute jätkamiseks järgimisel haridus- või kutsetasemel konkurentsivõimelise taseme.
Õppekohtade kavandamisel hoiab koolipidaja selget kooskõla OSKA valdkondlike tööjõu vajaduse prognooside ja riigi poolt loodud tasuta kutseõppe kohtade vahel.
Uue rahastamismudeli kohaselt arvestatakse vähem õpetajate ametikohti neile, kes käivad sessioonõppes, ehk kellel on iseseisvat tööd üle 30% õpingute mahust.
Koolid lähevad üle uuele toimemudelile seoses kutseharidusreformiga
Kutsehariduse reformi peamine eesmärk oli muuta kutsekeskharidus ehk rakenduslik keskharidus võrdväärseks ja atraktiivseks alternatiiviks gümnaasiumile, mis võimaldab jätkata õpinguid kõrghariduses ja leida edukalt rakendust ka tööturul.
Tegevustoetuse eraldamise põhimõtted
Alates 2024. aastast antud kutsekoolidele suunised, millises mahus tuleb õppekavadele vastuvõttu vähendada või suurendada, et koolituse pakkumine oleks tasakaalus tööturu ootustega.
Uuendatud rahastamise põhimõtted eeldavad koolilt toimemudeli arendamist: tasuliste mikrokvalifikatsioonide pakkumine, õppe läbiviimine eri piirkondades, tasulise täiendusõppe pakkumine.
Õpet pakuvad 4 kooli põllunduse ja loomakasvatuse, aianduse, metsanduse, veterinaaria, looduskeskkonna ja eluslooduse õppekavarühmades (PM ÕKR). Kõigi 4 kooli õpilastest on rohkem kui 79% olemas vähemalt keskharidus. Üldjuhul on tegemist töötavate inimestega, kes osalevad õppetöös sessioonide ajal (1-2 korda kuus).
Põllumajandusõpet pakkuvad koolid
• Räpinas (ka Luual) on palju õpilasi sessioonõppes, kelle õpetamiseks on arvestatud vähem õpetajate arvestuslikke ametikohti.
• Rahastamisel ei võeta arvesse õpilasi, kes ei ole täitnud õppekava nominaalkestuse jooksul kutseõppe lõpetamise tingimusi (Räpina õpilastest rohkem kui viiendik).
• Õpilaste arv Räpinas on viimasel kolmel aastal langenud, tegevustoetusest rahastatavate õppekohtade arv on püsinud samas suurusjärgus. Ligi 80% õpilastest on 25- aastased või vanemad. 2025/26.õa õppis tasulises õppes ainult 1 õpilane.
Aitäh!
Riigikogu maaelukomisjoni
istungi protokoll nr 154
Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 11. mai 2026
Algus 11.10, lõpp 11.33
Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)
Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Anti Allas, Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Toomas Uibo
Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi
(nõunik)
Puudus: Siim Pohlak
Kutsutud: Haridus- ja Teadusministeeriumi kesk- ja kutsehariduse osakonna juhataja Ülle
Matsin ning sama osakonna nõunik Aulika Riisenberg, riigikoolide osakonna nõunik Ingrid
Jaggo (2. päevakorrapunkt); Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika
osakonna juhataja Sigmar Suu; Eesti Kaugpüüdjate Liidu juhatuse liige Mati Sarevetja
õigusnõustaja Mart Blöndal (3. päevakorrapunkt); Riigikogu infonõunik Maiki Vaikla (1.–4.
päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Ülevaade kutsehariduse ja rahastamismudeli reformi mõjudest põllumajandus- ja
aiandusharidusele
3. Maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE) teise
lugemise ettevalmistamine
4. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Vaadati läbi 14. töönädala (11.–15.05.2026) töökava.
Komisjoni istung esmaspäev, 11.05.2026 kell 11.10
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Ülevaade kutsehariduse ja rahastamismudeli reformi mõjudest põllumajandus- ja
aiandusharidusele
3. Maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE) teise
lugemise ettevalmistamine
4. Info ja muud küsimused
2
Komisjoni istung teisipäev, 12.05.2026 kell 14.00
1. Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse
eelnõu (899 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
2. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse, Toomas Uibo).
2. Ülevaade kutsehariduse ja rahastusmudeli reformi mõjust põllumajandus- ja
aiandusharidusele
Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ning märkis, et maaelukomisjon arutas
aiandusharidusega seonduvat (sh kutseharidusreformi) eelmisel komisjoni istungil (05.05.26)
ning täna toimub jätkuarutelu. Maaelukomisjon soovib saada ülevaadet kutsehariduse ja
rahastamismudeli reformi mõjudest põllumajandusharidusele Haridus- ja
Teadusministeeriumi (HTM) vaatest. Ta andis sõna külalistele.
Ülle Matsin andis ülevaate põllumajandusõppest kutsehariduses (lisa). Ta märkis, et
põllumajandusõpe ja selle jätkusuutlikkus on HTMi vaates väga olulised. Rahastusmudeli
muutmine on üks osa haridusreformist. Alates käesolevast õppeaastast minnakse üle uuele
õppimiskohustuse vanusepiirile. Rahastusmudeli uuendamise eesmärk on suunata
eelarvevahendeid eelkõige õppimiskohustusealiste noorte õpitee jätkamisele kutsehariduses,
mis võib toimuda nii põhi- kui ka keskhariduse baasil. Oluline on läbi mõelda, kuidas ja
millises mahus jaotuvad õpetamise ülesanded ning vastutusvaldkonnad koolide vahel.
Eesmärk on, et põhikoolijärgne õpitee kutse(kesk)hariduses oleks konkurentsivõimeline ning
kooskõlas OSKA tööjõuvajaduse prognoosidega. Uus rahastusmudel lähtub üldhariduse
rahastamisega sarnastest alustest ja põhimõtetest. Kooli eelarvesse lisatakse
diferentseerimisvahendid 22–24% ulatuses õpetajate tööjõukuludeks. Ta selgitas, et õpetajate
karjäärimudel laieneb ka kutsehariduses töötavatele õpetajatele ning neile rakendatakse
palgakoefitsienti, mille suurus sõltub tööülesannetest. Kõneleja lisas, et kui varem oli
prioriteediks täiskasvanute haridus, siis nüüd soovitakse kutseharidus suunata eelkõige
õppimiskohustusealistele noortele. Ta andis ülevaate tasulise kutseõppe sihtrühmast (lisa).
Eesmärk on, et 40% õpilastest jätkaks pärast põhihariduse omandamist õpinguid kutseõppes.
Praegu on see näitaja alla 25%. Rahastusmudeli uuendamise tulemusel peavad koolid oma
seniseid tegevusmudeleid muutma. See tähendab eelkõige tasuliste õppekavade ülevaatamist
ja arendamist. Tegemist on sarnaste tegevusmudeli muudatustega, mida on pidanud tegema ka
kõrgkoolid. Ta märkis, et osa koole on muudatustega alustanud kiiremini, samas kui osa on
jäänud äraootavale seisukohale. Ta rõhutas, et ministeerium toetab koole uue tegevusmudeli
kujundamisel.
Ülle Matsin andis ülevaate tegevustoetuste eraldamise põhimõtetest (lisa). Ta märkis, et
alates 2024. aastast on kutsekoolidele antud suunised, millises mahus tuleb õppekavade
vastuvõttu vähendada või suurendada, et koolituspakkumine oleks kooskõlas tööturu
ootustega. Ministeerium toetab koole muudatuste elluviimisel ja õppetöö ümberkorraldamisel.
Ta andis ülevaate põllumajandusõpet pakkuvatest koolidest (lisa) ning märkis, et põllunduse
ja loomakasvatuse, aianduse, metsanduse, veterinaaria, looduskeskkonna ja eluslooduse
õppekavarühmades pakuvad õpet neli kooli. Kõigis neis koolides on enam kui 79%-l
õpilastest vähemalt keskharidus ning üldjuhul on tegemist töötavate inimestega, kes osalevad
õppetöös sessioonõppes. Ta andis ülevaate nelja kooli õpilaste arvust 2025/26. õppeaastal, sh
põllumajanduse õppekavarühmas õppijate arvust. Räpina Aianduskooli ja Luua
Metsanduskooli puhul tõi ta välja, et suur osa õpilasi õpib sessioonõppes. Uus rahastusmudel
ei arvesta sessioonõppe õpetajate ametikohti samal määral kui päevaõppes, s.t sessioonõppes
õppivate õpilaste õpetamiseks on arvestatud vähem õpetajate ametikohti. Rahastamisel ei
võeta arvesse õpilasi, kes ei ole õppekava nominaalkestuse jooksul täitnud kutseõppe
lõpetamise tingimusi. Räpina Aianduskoolis moodustab see rühm enam kui viiendiku
õpilastest. Lisaks on Räpina Aianduskooli õpilaste arv viimase kolme aasta jooksul
vähenenud, kuid tegevustoetusest rahastatavate õppekohtade arv on püsinud samas
3
suurusjärgus. Koolis on u 80% õpilastest 25-aastased või vanemad. Kõneleja kinnitas, et
koolidega tehakse koostööd ning ühiselt arutatakse võimalikke rahastamise ja
toimemudelitega seotud lahendusi. Ta avaldas kahetsust, et aianduskooli juht ei pöördunud
esmalt koolipidaja poole, ning avaldas lootust, et ühiselt leitakse osapooli rahuldavad
lahendused, mis võimaldavad koolil jätkata ja minna üle uuele toimemudelile. Ta märkis, et
Räpina Aianduskool ei ole seni veel astunud vajalikke samme, et hakata toimima uue
rahastusmudeli põhimõtete järgi. Uus rahastusmudel seab prioriteediks
õppimiskohustusealised noored ning eeldab, et kool hakkab pakkuma rohkem tasulist õpet.
Urmas Kruuse märkis, et Räpina Aianduskoolis ja Luua Metsanduskoolis on palju
sessioonõppes õppijaid, kelle õpetamiseks on arvestatud vähem õpetajate ametikohti. Osa
õpetajaid töötab nii päeva- kui ka sessioonõppes. Ta küsis, kuidas käsitletakse õpetajaid
sessioonõppes ning kuidas toimub nende töö arvestus ja rahastamine.
Ülle Matsin vastas, et õpetajate ametikohtade arvestus toimub suhtarvu alusel.
Kutsehariduses on see seotud õpilaste arvuga. Seejuures ei eristata ametikohti selle järgi, kas
õpetaja töötab päeva- või sessioonõppes, sest õpetajad võivad töötada mõlemas õppevormis.
Ingrid Jaggo lisas, et põllumajanduskoolides on suhtarv 13 õpilast ühe õpetaja ametikoha
kohta. Koolijuht otsustab, kuidas need ametikohad sisustada ja kui palju õpetajaid tööle võtta.
Urmas Kruuse uuris, mida võetakse arvesse õpetajate koormuse arvestamisel ja kas
koefitsiendi arvestus põhineb tundide arvul.
Ingrid Jaggo vastas, et arvestuse aluseks on õpetajaressursi vajadus eri õppevormides.
Sessioonõppes õppijad teevad rohkem iseseisvat tööd ja viibivad koolis harvem, mistõttu
arvestatakse nende õpetamiseks vähem õpetajate ametikohti kui päevaõppes. Lõplik
otsustusõigus selle üle, kuidas raha ja õpetajakohad koolis jaotatakse, on koolijuhil.
Ülle Matsin lisas, et riik ei reguleeri, kuidas kool õpetajate tööd korraldab. Ametikohtade
arvestamisel lähtutakse sessioon- ja päevaõppe eripäradest.
Urmas Kruuse küsis, millele tugineb koefitsiendi määramine.
Ülle Matsin selgitas, et koos koolidega on jõutud suhtarvuni 13 õpilast ühe õpetaja kohta.
Suhtarvu kujundamisel on arvesse võetud ka muid tegureid, näiteks rühmade suurust ja
jaotust. Sarnast loogikat kasutatakse ka üldhariduskoolides. Mudeldamine toimus koostöös
koolidega ning selle käigus analüüsiti, kui suur peab olema ühe täistööajaga õpetaja töömaht.
Selle tulemusel kujunes suhtarvuks 13 õpilast ühe õpetaja kohta.
Anti Allas avaldas heameelt, et koolijuht andis ülevaate aianduskooli kitsaskohtadest. Ta oli
seisukohal, et koolijuhil on õigus oma arvamust väljendada. Ta küsis, kas varem käsitleti
sessioonõpet päevaõppega võrdses mahus. Ta ei nõustunud väitega, et sessioonõppes
arvestatakse õpetaja tööd väiksemas mahus. Samuti küsis ta, kas koolide eelarvepuudujääke
on kavas kompenseerida ning kui pikk on uuele toimemudelile üleminekuaeg.
Aulika Riisenberg vastas, et varem arvestati üksnes õppijate arvu ega eristatud
õppimiskohustusealisi noori teistes õppevormides õppijatest. Rahastus määrati eelmise kolme
aasta keskmise õppijate arvu alusel. Nüüd on fookus õppimiskohustusealistel noortel ning
seetõttu hinnatakse täpsemalt ka seda, kuidas toimub õpe. Sessioonõppes moodustab suure
osa iseseisev töö, mistõttu on ka õpetajaressursi vajadus väiksem. Seetõttu on sessioonõppes
õpetajate rahastust arvestatud väiksemas mahus. Ta rõhutas, et jutt ei käi õpetaja palgast, vaid
rahastusest, mis võib kaudselt mõjutada õpetaja töötasu.
Anti Allas küsis, kas sama põhimõtet rakendatakse ka teistes koolides. Tema hinnangul ei
tähenda sessioonõpe automaatselt õpetajale väiksemat koormust.
Aulika Riisenberg vastas, et kõigis õppekavarühmades ja õppekavadel rakendatakse sama
rahastusmudelit ühtsetel alustel.
Ingrid Jaggo tõi võrdluseks üldhariduse, kus mittestatsionaarses õppes on õpilase-õpetaja
suhtarv erinev statsionaarsest õppest, sest suur osa tööst tehakse iseseisvalt. Õpetaja roll on
eelkõige juhendada, kontrollida ja anda tagasisidet.
Urmas Kruuse küsis, kas sama põhimõte kehtib ka kõrghariduses ja rakenduskõrghariduses.
4
Ingrid Jaggo vastas, et see puudutab ka kõrgharidust, kuid kõrghariduse rahastusmudel on
teistsugune ja raha eraldatakse halduslepingute alusel.
Ülle Matsin nõustus, et ka iseseisev õpe peab olema juhendatud ja tagasisidestatud. Iseseisva
õppe mahu puhul on õpetaja ametikoht arvestatud osalise ülekattega. Sessioonõppes võib
iseseisva õppe osakaal olla isegi suurem kui pool.
Anti Allas märkis, et Räpina Aianduskooli eelarve on vähenenud juba aasta algusest. Ta
küsis, mida peab kool tegema, et ministeerium kompenseeriks puudujäägi. Ta lisas, et uus
rahastusmudel ei anna koolile kindlustunnet.
Ülle Matsin vastas, et kool vajab tuge uue toimemudeli väljatöötamisel. Aianduskool saab
pakkuda näiteks tasulist mikrokraadiõpet ja täienduskoolitust. Samuti võiks kaaluda õppe
läbiviimist väljaspool kooli, nt aiandusettevõtetes. Koolipidaja toetab kooli uue toimemudeli
kujundamisel.
Ingrid Jaggo lisas, et järgmisel nädalal toimub nõunike kogu koosolek ning Räpina
Aianduskooli juhiga on kohtutud mitmel korral. Uuele toimemudelile üleminekuks on ette
nähtud kaks aastat. Ministeerium jälgib uue rahastusmudeli rakendumist. Ta nõustus, et
eelarve vähenemine mõjutab kooli toimetulekut.
Urmas Kruuse nõustus, et koolid peavad kohanema tööturul toimuvate muutustega. Ta tõi
esile teemad, mis kerkisid eelmisel nädalal toimunud maaelukomisjoni istungil ja millele on
tähelepanu juhtinud ka Eesti Aiandusliit. Eestis on muudatuste vajaduse hindamisel lähtutud
OSKA raportist, kuid selles kasutatud metoodika ei ole alati objektiivne. Näiteks võib
Bauhofi aiandusosakonnas töötav inimene minna riiklikus statistikas kirja
klienditeenindajana, mitte aianduserialal töötajana. Kerkib küsimus, kas OSKA raport annab
objektiivse ülevaate tööjõuvajadusest aiandusvaldkonnas. Ta märkis, et kutseharidusreform ja
õppimiskohustusea tõus peaksid soosima kutsehariduse valikut pärast põhikooli lõpetamist.
Samas peetakse nii Eestis kui ka mujal Euroopas nooreks põllumeheks kuni 40-aastast
inimest. Maaerialadele ei minda õppima väga noores eas. Luua Metsanduskoolis ja Räpina
Aianduskoolis on põllumajanduse osakaal suur võrreldes näiteks Järvamaa Rakendusliku
Kolledžiga. Viimase puhul võivad rahastamisvõimalused olla paremad. Ta oli seisukohal, et
põllumajandusharidust tuleks käsitleda mõnevõrra erinevalt teistest erialaõpetest, sest
põllumajandusõpe on kulukam. Ta märkis, et praegu on tasulises õppes vaid üks õppur ja
aianduskooli eelarvepuudujääk ulatub ligikaudu 25%-ni, mistõttu koolil ei ole võimalik ilma
lisatoeta üleminekut ellu viia. Kaheaastane üleminekuaeg ei tundu olevat realistlik. Kerkib
küsimus, kas seatud ootused ja eeldused on olnud liiga optimistlikud.
Aulika Riisenberg märkis, et eelnevalt tõstatatud murekohad on arusaadavad. Aianduskooli
puhul taandub küsimus eelkõige sellele, kas kool kasutab täiel määral tasulise õppe võimalusi.
Tema hinnangul ei ole Räpina Aianduskool seni seadusega ette nähtud võimalusi piisavalt
kasutanud, vaid on lähtunud senisest toimemudelist. Kool ei ole esitanud uuele toimemudelile
ülemineku plaani. Ministeerium on teadlik, et OSKA uuring ei kajasta kõiki aiandustööturul
tegutsevaid töötajaid. Tööandjate ja kooli hinnangud ei lange aiandustöötajate vajaduse
küsimuses kokku ning tõde on tõenäoliselt kusagil nende kahe vahel. Ta lisas, et OSKA
raporti metoodika on praegu ülevaatamisel. Kõneleja nentis, et aiandusvaldkonnas on palju
täiskasvanud õppijaid, kes õpivad eelkõige isiklikust huvist ega plaani selles valdkonnas
töötada. Samas on kutseõppeasutuste peamine ülesanne valmistada ette tööjõudu tööturu
jaoks. Ta selgitas slaidil (nr 5) esitatud tabelit õpilaste arvu kohta 2025/26. õppeaastal, sh PM
õppekavarühmas õppijate arvu. Tema sõnul tuleks tabelisse lisada veerg, mis näitaks, millistes
valdkondades kool õpet pakub. Ta märkis, et Järvamaa Rakenduslikus Kolledžis pakutakse
kõige laiemat valikut põllumajanduserialasid. Luual on võimalik õppida metsandust ja vähesel
määral ka maastikuehitust. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool on põllumajanduse
suunitlusega. Räpina keskendub aiandusele ja vähesel määral ka loodushoiule. Aiandusõpe on
koondunud üksnes Räpinasse, kuigi varem oli seda võimalik õppida näiteks Hiiumaal ja
Tallinnas.
Anti Allas nõustus, et koolisüsteemis on vaja teha aeg-ajalt muudatusi. Ta küsis, mis on
kutseharidusreformi peamine eesmärk. Kas eesmärk on suunata põllumajandusvaldkonnas
5
rohkem õppijaid tasulisse õppesse, nt mikrokraadiõppesse või täienduskoolitusse? Ta oli
seisukohal, et kutseharidus peaks eelkõige valmistama ette tööjõudu ettevõtjate jaoks. Ta
küsis, kas reformi peamine eesmärk on kokkuhoid.
Aulika Riisenberg vastas, et eesmärk ei ole üleminek koolide isemajandamisele. Reformi
fookuses on õppimiskohustusealised noored. Tasulise õppe regulatsioon seab kindlad piirid.
Räpina Aianduskoolis on palju õppijaid, kellel on juba omandatud kesk- või kõrgharidus ning
kes töötavad.
Ülle Matsin lisas, et nende koolide jaoks, kelle peamine sihtrühm on seni olnud täiskasvanud
õppijad (nt Räpina Aianduskool), on toimemudeli muutus üsna suur. Need koolid peavad
senisest rohkem keskenduma õppimiskohustusealiste noorte õppele ehk tasuta õppele. Samas
jäävad alles ka tasulise õppe vormid. Kui põhikooli lõpetajate huvi on väike, on kooli
ülesanne pakkuda muid õppimisvõimalusi, nt töökohapõhist õpet. Uus rahastusmudel eeldab,
et kool pöörab rohkem tähelepanu õppimiskohustusealistele noortele. Muudatuste elluviimisel
vajab kool tuge ja nõustamist. Aianduse eriala vastutuse koondamine Räpinasse tähendab, et
kompetentsikeskusena saab kool pakkuda seda õpet ka teistes piirkondades.
Anti Allase sõnul on ettevõtjad väljendanud, et koolide pakutav täiendõpe ei suuda sageli
ettevõtete ootustega sammu pidada. Ta nõustus, et kool peab mõtlema erinevatele
õppevormidele ja neid ka pakkuma. Ta küsis, kas täiendõppe vormid on tasuta.
Aulika Riisenberg vastas, et tasuline või tasuta õpe sõltub eelkõige konkreetsest inimesest,
mitte niivõrd õppevormist. Kui näiteks Eesti Maaülikooli lõpetanu soovib minna õppima
kutsekooli, siis on see tema jaoks tasuline.
Anti Allas küsis, kui ettevõtja vajab oma töötajate jaoks täiendkoolitust, kas see on tasuline
või tasuta.
Aulika Riisenberg vastas, et töökohapõhine õpe on üks õppevormidest, mille puhul suurem
osa õppest toimub töökeskkonnas ja väiksemas mahus koolis. Töökohapõhine õpe on üldjuhul
rahastatud sarnaselt koolipõhise õppega, kuid selle regulatsioon erineb sessioonõppest.
Mitmed Euroopa Sotsiaalfondi programmid võimaldavad pakkuda tasuta töökohapõhist õpet.
See, milliseid õppevorme ja millisel viisil on neid võimalik rakendada, sõltub kooli ja
ettevõtte vahelistest läbirääkimistest. Ka täienduskoolituste puhul on olemas riiklik
koolitustellimus.
Urmas Kruuse märkis, et tänase arutelu põhjal võib järeldada, et ministeerium ja Räpina
Aianduskool otsivad võimalusi, kuidas uut rahastusmudelit rakendada, ning HTM on valmis
toetama kooli üleminekul uuele toimemudelile. Maaelukomisjonil on siiski tekkinud
kahtlused, kas aiandusvaldkond suudab kohaneda uue toimemudeliga või vajab hoopis
erilahendusi. Seda eriti noorte sisenemisel valdkonda. Aianduse õppekava aastane õppemaks
on 2220 €, mis ei ole sugugi väike summa, arvestades keskmist sissetulekut
aiandusvaldkonnas. Aiandusega tegelemine võib anda inimesele lisasissetuleku, s.t see ei
pruugi olla põhitöö. Murekohaks on ka madal isevarustatus aiandustoodetega. Seetõttu on
oluline aianduskompetentsi säilimine, millele aitaks kaasa teistsugune lähenemine (nt
eriprogrammid ja -rahastus). Komisjon ei hinda kooli ega selle juhi toimetulekut, vaid soovib,
et ministeerium ja kool leiaksid lahendused. Maaelukomisjon hoiab põllumajandus- ja
aiandushariduse käekäigul silma peal. Ta avaldas lootust, et läbirääkimised kooliga kujunevad
edukaks.
Aulika Riisenberg kinnitas, et kompetentsi säilimine on oluline ka HTMi jaoks ning
ministeerium tegeleb lahenduste otsimisega. Mõned muutused võtavad rohkem aega.
Urmas Kruuse oli seisukohal, et põllumajandusvaldkonnas võiks olla põhjendatud erisuste
kehtestamine tasuta õppes. Ta juhtis tähelepanu, et lähikümnendil väheneb õpilaste arv ning
seetõttu oleks vaja kaaluda võimalikke koostöömudeleid nt riigigümnaasiumide ja
kutsekoolide vahel.
Anti Allas nõustus eelkõnelejaga ja palus ministeeriumi esindajatel võrrelda gümnaasiumi- ja
kutseõppekoha maksumust. Ta rõhutas, et kutseõppes on oluline praktikabaas. Ka siis, kui
õppijaid on vähem, peab säilima võimalus kasutada nt õppeaeda, masinaid ja seadmeid. Ta
6
pidas oluliseks koostööd ettevõtjatega. Praegu liigutakse põllumajandushariduses kriisi
suunas, mistõttu komisjon hoiab arengutel silma peal.
Urmas Kruuse tänas külalisi kutsehariduse ja rahastusmudeli reformi kohta ülevaate andmise
ning küsimustele vastamise eest.
3. Maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE) teise
lugemise ettevalmistamine
Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ja märkis, et Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium (REM) pidi sektoriga kokku leppima küsimustes, mis jäid
eelmisel eelnõu arutelul lahendamata. Ta lisas, et Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega
komisjonid eelnõule 859 SE muudatusettepanekuid ei esitanud. Ta andis sõna ministeeriumi
esindajale.
Sigmar Suu ütles, et koostöös sektoriga on eelnõule välja töötatud kaks muudatusettepanekut.
Ta andis ülevaate muudatusettepanekutest.
1. Teha eelnõus järgmised muudatused:
1.1. Täiendada eelnõu uue punktiga 2, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises
sõnastuses:
„2) paragrahvi 351 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui registrist kustutatakse merel kaluri kalapüügiloa alusel püüdev kalalaev, võib
tekkinud kalalaeva lisamise õiguse arvelt lisada kalalaeva üksnes kalalaevastiku segmenti,
kuhu kuuluvad merel kaluri kalapüügiloa alusel püüdvad kalalaevad. “;“
Selgitus: Sätestatakse, et rannapüügi segmendis 4S2, kus püük toimub kaluri kalapüügiloa
alusel, tekkinud kalalaeva lisamise õigust saab kasutada vaid selles samas segmendis. Seega
kalapüügiseaduse § 351 lõike 1 ja 3 alusel võib teistes meresegmentides, kus püük toimub
kalalaeva kalapüügiloa alusel – segmentides 4S1 ja 4S3 – ühes segmendis tekkinud kalalaeva
lisamise õigust kasutada edaspidi ka teises segmendis, kus püük toimub kalalaeva
kalapüügiloa alusel. Kalalaeva lisamise õigust saab ka jätkuvalt loovutada kalapüügiseaduse
§ 351 lõike 11 kohaselt.
1.2. Täiendada eelnõu uue punktiga 3, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises
sõnastuses:
„3) paragrahvi 351 lõike 4 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „36 kuu“ tekstiosaga „66
kuu“;“
Selgitus: Kehtivas kalapüügiseaduses on sätestatud, et kalalaeva lisamise õigus lõpeb 36 kuu
möödumisel kalalaeva registrist kustutamisest arvates. Muudatusega sätestatakse, et
kalalaeva lisamise õigus lõpeb 66 kuu möödumisel kalalaeva registrist kustutamisest arvates.
Muudatus puudutab kõiki merekalalaevastiku segmente. Seega pikeneb kahe ja poole aasta
võrra viiele ja poolele aastale aeg, mille jooksul saab kalalaeva omanik või valdaja
otsustada, kas ta soovib ise registrist kustutatud laeva asemel registrisse laeva kanda või
loovutab ta selle õiguse kellelegi teisele. Kalalaeva lisamise õigus pikeneb ka neile, kes on
kalalaeva kandnud registrist välja enne muudatuse jõustumist, kuid kellel kalalaeva lisamise
36 kuu õigus ei ole veel lõppenud.
1.3. Täiendada eelnõu uue punktiga 4, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises
sõnastuses:
„4) paragrahvi 353 lõikesse 2 lisatakse teine lause järgmises sõnastuses:
7
„Kui registri vastutav töötleja ei ole 31. märtsiks otsust teinud, siis loetakse vabanenud
püügivõimsus kantuks sellesse kalalaevastiku segmenti, kuhu kuulus registrist kustutatud
kalalaev.„;“
Selgitus: Muudatusega täpsustatakse, et kui registri vastutav töötleja ei ole 31. märtsiks
otsustanud, millises kalalaevastiku segmendis vabanenud püügivõimsust kasutada saab, siis
loetakse vabanenud püügivõimsus kantuks sellesse kalalaevastiku segmenti, kuhu kuulus
registrist kustutatud kalalaev, mille arvelt vabanenud püügivõimsus tekkis. Registri
vastutavale töötlejale, kelleks kalapüügiseaduse § 34 lõike 5 kohaselt on Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium, jääb endiselt võimalus otsustada, millises segmendis saab
vabanenud püügivõimsust kasutada, kuid otsustamist tehakse paindlikumaks – vastutav
töötleja ei pea igal juhul iga aasta 31. märtsiks otsust tegema kui on kavatsus jätta vabanenud
püügivõimsus samasse segmenti alles.
Maaelukomisjon
Sigmar Suu märkis, et esimene muudatus puudutab vabanenud püügivõimsuse kasutamist.
Muudatus võimaldab kanda vaba püügivõimsust üle traali- ja kaugpüügisegmendi vahel.
Rannapüügisegmendis vabanenud püügivõimsust saab kasutada ainult samas segmendis, sest
rannapüügis on kalalaevade kilovattide puudujääk. Traali- ja kaugpüügisegmendis on rahaline
võimekus vaba püügivõimsust osta märksa suurem kui rannapüügis.
Sigmar Suu tutvustas teist muudatust, mis puudutab kalalaeva registrist kustutamise tähtaja
pikendamist 36 kuult 66 kuule. Selles küsimuses peeti sektoriga pikki ja põhjalikke
läbirääkimisi. Algne ettepanek oli pikendada tähtaega 5+5 aastani, kuid lõpuks jõuti sektoriga
kompromissini ehk 66 kuuni. Sektor toetab seda muudatust.
Sigmar Suu selgitas järgmist muudatust. Ta märkis, et kehtiva kalapüügiseaduse järgi peab
minister igal aastal hiljemalt 31. märtsiks otsustama, millisesse segmenti kanda vabanev
püügivõimsus. Halduse lihtsustamiseks sätestatakse, et kui minister ei ole 31. märtsiks otsust
teinud, loetakse vabanev püügivõimsus automaatselt kuuluvaks samasse segmenti, kus see
vabanes.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse,
Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Toomas Uibo)
2. Täiendada eelnõu uue punktiga 9 (muudetud tekstis punkt 12), muutes järgnevate
punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:
„12) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 või
nõukogu määruse 847/96 artikli 4 lõike 2 alusel avanevad täiendavad püügivõimalused
jaotatakse vastavalt taotlustele arvestades seda, kui palju jäi taotlejal kasutamata eelneval
aastal temale määratud püügivõimalustest.“;“
Selgitus: Kehtiva kalapüügiseaduse § 51 lõiked 6 ja 7 sätestavad, kuidas tuleb jaotada
täiendavalt avanenud püügivõimalused. Kuna reeglina taotletakse igal aastal püügivõimalusi
rohkem kui konkreetseks aastaks kehtestatud püügivõimalused lubavad, siis jaotatakse
püügivõimalused ajaloolise püügiõiguse alusel. Seetõttu peab ka täiendavalt avanevate
püügivõimaluste jaotamisel lähtuma ajaloolise püügiõiguse jaotusest. Muudatuse järel on aga
võimalik arvestada nende eelmisest aastast ülekantavate koguste jaotamisel, mis avanevad
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 või nõukogu
määruse 847/96 artikli 4 lõike 2 alusel, ettevõtjate tegelikku soovi ülekantavaid koguseid
saada ja ülekantav kogus jaotada vastavalt ettevõtjate tegelikele jääkidele.
Maaelukomisjon
8
Sigmar Suu selgitas, et muudatus puudutab väljapüüdmata kvoodi jaotamist. Praegu
jaotatakse kasutamata jäänud kvoodijääk ümber ajaloolise püügiõiguse alusel. See tähendab,
et jaotamisel ei lähtuta sellest, kui palju jäi konkreetsel kalalaeval kvooti kasutamata, vaid
kvoodijääk jaotatakse kõigi kalalaevade vahel vastavalt ajaloolisele püügivõimalusele.
Kavandatav muudatus annaks ettevõtjatele võimaluse kasutada oma kvoodijääki ise. See
võimaldab püüki paremini planeerida. Edaspidi oleks kaluritel võimalik taotleda kuni 10%
kasutamata jäänud kvoodist enda püügiks.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse,
Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Toomas Uibo)
Mart Blöndal märkis, et Eesti Kaugpüüdjate Liit nõustub muudatusettepanekutega. Ta lisas,
et liit on seisukohal, et riigi ressursse tuleb kasutada võimalikult tõhusalt. Sellele eesmärgile
aitavad kaasa näiteks turuosaliste vahelised kokkulepped püügivõimsuse liigutamise kohta. Ta
soovis kinnitust, et registrikannet puudutav muudatusettepanek võimaldab ka selliseid
kokkuleppeid, mille puhul püügivõimsus loovutatakse ajutiselt. Näiteks kui ühel turuosalisel
on uus laev valmimas, kuid selle kasutuselevõtt viibib, võiks ta ajutiselt anda püügivõimsuse
teisele turuosalisele. Kui uus laev on valmis, annab teine pool püügivõimsuse algsele
kasutajale tagasi. Ta küsis, kas sellised püügivõimsuse kasutamist puudutavad kokkulepped
on lubatud.
Sigmar Suu vastas, et kalalaevaregistrisse kandmise õigust saab loovutada vastavalt
kalapüügiseadusele. Seda õigust kavandatavate muudatustega ei muudeta.
Mart Blöndal küsis, kas kehtiva regulatsiooni alusel on lubatud ka sellised lepingulised
suhted, mis ei tähenda üksnes ühekordset loovutamist, vaid sisaldavad tingimust, et
püügivõimsuse saanud turuosaline peab selle tulevikus tagasi andma. Liidu tõlgenduse järgi
on see võimalik. Ta soovis ministeeriumilt selle kohta kinnitust.
Urmas Kruuse küsis, kas senine praktika on võimaldanud turuosaliste vahel selliseid
lepinguid sõlmida.
Mart Blöndal vastas, et Kaugpüüdjate Liidu hinnangul on selline kokkulepe lubatud, kuid liit
soovib saada sellele kinnitust. Kui segmentidevaheline liigutamine on lubatud, on turuosalised
rohkem valmis püügivõimsust loovutama. Kui puudub kindlus, et püügivõimsus saadakse
tagasi, hoitakse seda enda arvel ka siis, kui seda tegelikult ei kasutata. Riigi huvides on, et
püügivõimsus oleks kasutuses, sest see toob maksutulu. Seetõttu peaks süsteem olema
paindlik ja võimaldama kokkuleppeid, mille järgi antakse püügivõimsus ajutiselt teisele
kasutajale ning saadakse hiljem tagasi.
Sigmar Suu selgitas, et küsimus puudutab turuosaliste omavahelisi lepinguid. Kehtiva õiguse
kohaselt võivad ressursi kasutajad loovutada püügivõimsust teistele püüdjatele nii segmendi
sees kui ka nt traali- ja kaugpüügisegmendi vahel. Kalapüügiseadus selliseid kokkuleppeid ei
reguleeri.
Arutati eelnõu edasist menetlemist.
Otsustati:
3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20.05.2026 (konsensus).
3.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus).
3.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia
läbi lõpphääletus 03.06.2026 (konsensus).
Kõik otsused olid konsensuslikud: Anti Allas, Urmas Kruuse, Maido Ruusmann, Andrus
Seeme, Toomas Uibo
4. Info ja muud küsimused
Anti Allas tundis huvi kanade puurispidamist puudutava petitsiooni edasise menetlemise
vastu.
9
Urmas Kruuse vastas, et sellel teemal on kavas jätkuarutelud ja kohtumised erinevate
osapooltega.
Anti Allas tegi ettepaneku arutada maaelukomisjonis väetistega seotud küsimusi.
Toomas Uibo tegi ettepaneku arutada komisjonis teravilja väärindamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanika Lokk
protokollija