Tuleohutuse seaduse muutmise seadus

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikogu

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kliimaministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

15.05.2026 nr 1-6/3459-1

Tuleohutuse seaduse muutmise seaduse

väljatöötamiskava

Vabariigi Valitsuse tegevuskava kohaselt korrastab Siseministeerium tuleohutusvaldkonna ja

üksikelamu, suvila, aiamaja ja nende juurde kuuluvate abihoonete rajamiseks või

renoveerimiseks vajalike dokumentide kooskõlastamise õigusruumi ning suurendab

usaldusväärsust pädevate isikute tegevuse suhtes.

Koostatud tuleohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohaselt

soovime teha kaks põhimõttelist muudatust:

1. Kohaliku omavalitsuse üksus ei kooskõlasta enam üksikelamu, suvila, aiamaja või elamu

teenindamiseks vajaliku abihoone ehitus- ja kasutuslubade ning ehitus- ja kasutusteatiste

menetlusi Päästeametiga (hetkel tehakse seda kolmandikul juhul kogu menetlustest, seega 70%

nimetatud menetlusi tehakse juba ilma Päästeametit kaasamata);

2. Kui kutsepädevusega isik tuvastab tuleohutusnõuete rikkumise ja annab sellest ka inimesele

teada, siis on inimese kohuseks see puudus kõrvaldada ning Päästeamet sekkuks vaid äärmisel

juhul.

Palume Teie arvamust võimalike kavandatavate muudatuste kohta, et liikuda edasi eelnõu

koostamisega, kuni kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa: Tuleohutuse seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus.

Arvamuse avaldamiseks:

Päästeamet

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Linnade ja Valdade Liit

MTÜ Eesti Tuleohutusspetsialistid

Eesti Tuleohutusekspertide Liit

MTÜ Korstnapühkijate Koda

MTÜ Eesti Pottsepad

2 (2)

Mari Tikan 6125142

[email protected]

1

Tuleohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüs

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

I Probleem, sihtrühm ja eesmärk

1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus

Olemasolev olukord

Kehtiv tuleohutuse seadus (edaspidi TuOS) jätab kohalikule omavalitsusele (edaspidi KOV)

kaalutlusõiguse, kas kaasata Päästeamet (edaspidi PÄA) ehitus- ja kasutusloa või ehitus- ja

kasutusteatise menetlusse, kui tegemist on üksikelamu, suvila, aiamaja või elamu

teenindamiseks vajaliku abihoonega. Maa- ja Ruumiameti andmetel kaasatakse PÄA nimetatud

menetlustesse pea kolmandikul juhtudest, Tallinna piirkonnas veelgi enam. See aga pikendab

asjaosaliste jaoks menetlusaegu, lastes PÄAl hõlpsasti tuvastatavate tuleohutusnõuete täitmises

nö topelt veenduda. Nimetatud hoonete tuleohutusnõuete puhul hinnatakse nõuete täitmist

peaasjalikult dokumentide alusel, sest neile kehtivad tuleohutusnõuded on lihtsad ja selged.

Seega saab menetlusdokumentide alusel KOV ka ise veenduda nõuete täitmises (70% KOVe ka

seda teeb). Hetkel toimub osaliselt kattuv kontrollimenetlus, mis suurendab menetlusosaliste

aja- ja ressursikulu ning avaliku sektori halduskoormust.

Kehtiv seadus näeb ette, et teatud tuleohutusteenuseid võib osutada üksnes pädev isik, kellel on

selleks vastavad teadmised ja oskused, kuid kehtiv õigusraamistik ei võimalda piisaval määral

tugineda kutsepädevusega isikute asjatundlikule otsusele, mis viib PÄA poolt dubleerivate

kontrollitegevusteni olukordades, kus nõuetele vastavust hindavad juba pädevad isikud. Vajalik

on selgemalt sõnastada, et kutsepädevusega isiku poolt tuvastatud tuleohutusnõuete rikkumise

korral peab isik need puudused kõrvaldama, mitte jääma ootama PÄA sekkumist.

Nimetatud asjaoludele on viidatud ka Vabariigi Valitsuse tegevusplaanis, kus on välja toodud,

et:

1) korrastame tuleohutusvaldkonna ja üksikelamu, suvila, aiamaja ja nende juurde

kuuluvate abihoonete rajamiseks või renoveerimiseks vajalike dokumentide

kooskõlastamise õigusruumi, sh kaotame ajakohatud nõuded,

2) samas suurendame usaldusväärsust pädevate isikute tegevuse suhtes ning

vähendame dubleerimist, töötades välja vajalikud õigusmuudatused.

Seega saab muudatuste vajadused kokku võtta järgmiselt: sätestame selgema rollijaotuse ja

pädevused tuleohutusnõuete kontrollis. Selleks:

2

1) suuname KOVe iseseisvalt hindama tuleohutusnõuete täitmist üksikelamu, suvila,

aiamaja või elamu teenindamiseks vajaliku abihoone ehitus- ja kasutusloa ning ehitus-

ja kasutusteatise menetlustes ning

2) sätestame selgemalt isiku kohustuse kutsepädevusega isiku poolt tuvastatud

tuleohutusnõuete rikkumise kõrvaldamiseks ja anname tuleohutusülevaatuse aktile ning

korstnapühkija, pottsepa ning tuleohutuseksperdi hinnangule õigusliku jõu, et andmed,

mis kantakse registrisse on isikule tuleohutuse tagamisel täitmiseks. Selliselt oleksid

aktid ja otsused selgelt õiguslikud hinnangud tuleohutuse ja küttesüsteemi tehnilise

korrasoleku ja ohutuse kohta, millest isik peab tuleohutuse tagamisel lähtuma.

Probleemi 1.1. taust

Kehtivas TuOSis on KOVile antud võimalus väljastada eelnimetatud hoonetele lube ja teatisi

ilma PÄA kooskõlastuseta, kuid kõik KOVid ei ole praeguseks seda võimalust asunud

kasutama. Eesmärgiga lihtsustada ja kiirendada menetlusi, luuakse õigusselgus

tuleohutusnõuete osas, millele vastavust KOVil hinnata tuleb ja välistatakse PÄA kooskõlastus

üksikelamule, suvilale, aiamajale või elamu teenindamiseks vajalikule abihoonele ehitus- ja

kasutuslubade või ehitus- ja kasutusteatiste menetlemisel. Kui nimetatud hoonetele ei pea enam

PÄA kooskõlastust võtma, siis tagab see menetluste kiirenemise ilma tuleohutuse taseme

languseta, sest tegemist on väikeste hoonetega, millele on kehtestatud lihtsad tuleohutusnõuded.

Leedus on sarnane kehtiv süsteem, kus riik sekkub vaid teatud suurusest hoonete ehitus- ja

kasutuslubade menetlusse. Tuleohutusnõuete jätkuvas täitmises veendutakse PÄA

järelevalvetoimingute kaudu.

Probleemi 1.2 taust

Kui kutsepädevusega isik tuvastab tuleohutusnõuete rikkumised, peab PÄA alustama rikkumise

kõrvaldamiseks riikliku järelevalve menetluse, kuigi isikul on juba akti või otsuse saamisel

teada, et tema seade ei ole tehniliselt korras ega ohutu või esinevad muud tuleohutusnõuete

rikkumised. Seega isiku jaoks ei muutu tuleohutuse tagamisel midagi, kuna isiku kohustus on

tagada tuleohutus ja tuleohutusnõuete rikkumised kõrvaldada.

Nii näiteks hindavad küttesüsteemi tuleohutust korstnapühkijad, pottsepad ja

tuleohutuseksperdid ning kui nad on tuvastanud küttesüsteemi nõuetele mittevastavuse, siis

peab PÄA pöörduma isiku poole tuleohutusnõuete rikkumise kõrvaldamiseks. Menetluslikult

on selles kontekstis tegemist dubleeriva ja ebaproportsionaalselt ajamahuka ressursse kulutava

menetlusega, eriti olukorras, kus põhimõtteline rikkumine on juba tuvastatud kutsepädevusega

isiku poolt. PÄA sekkuks järelevalve menetluse käigus sellistel puhkudel, kui isik jätkab

tuleohutusnõuete rikkumist.

Probleemi lahendamiseks on vaja tagada, et korstnapühkija, pottsepa ja tuleohutuseksperdi

hinnangul oleks õiguslik tähendus ja inimesel oleks selge kohustus tuleohutuse tagamiseks

tuvastatud puudus kõrvaldada. Sellisel juhul saab inimene tugineda korstnapühkija, pottsepa

või tuleohutuseksperdi hinnangule ning PÄA ei pea sama faktilist olukorda uuesti tõendama või

tuvastama ning viima selleks läbi menetluse.

3

Tuleohutusülevaatuse tegemisel peab samuti olema selgemalt sätestatud, et kui

tuleohutusülevaatuse tegija on tuvastanud tuleohutusnõude rikkumise või puuduse, tuleb

objekti omanikul see rikkumine või puudus kõrvaldada. Hetkel on selline tegevus küll üldiselt

kirjeldatud siseministri 16.02.2021 määruses nr 7 „Tuleohutusülevaatuse toimingud,

tuleohutusülevaatuse tegemise erisused, tuleohutusülevaatuse akti sisu ja teabevahetuse kord“,

kuid täpsem oleks, kui need asjaolud on sätesatud TuOSis.

Kui kutsepädevusega isik on tuvastanud tuleohutusnõuete täitmises puudused, siis tuleks need

puudused ilma PÄA kohese sekkumiseta kõrvaldada, kuna isiku üldine kohustus on järgida

tuleohutusnõudeid ja tagada tuleohutus. PÄA jääks tegema üldist tuleohutusjärelevalvet

vastavalt ohuprognoosidele ning sekkub vaid äärmisel vajadusel.

Muudatuse rakendamiseks on vajalik sätestada seaduses, et kui kutsepädevusega isiku poolt on

tuvastatud kas objekti tuleohutusnõuete rikkumine või küttesüsteemi nõuetele mitte vastavus ja

sellest on ka isikut teavitatud, siis tuleb isikul tuleohutusnõudeid täita ja puudused kõrvaldada.

Eeltoodud muudatused vähendavad dubleerivat bürokraatiat, parandavad menetluskiirust ja

järelevalve efektiivsust, kuid seejuures ei vähenda üldist tuleohutust, kuna isikul lasub endiselt

kohustus järgida tuleohutusnõudeid. Luuakse selgem vastutusjaotus, mis võimaldab PÄAl

suunata järelevalve ressursse ka teiste riskidega tegelemiseks. Suurendatakse usaldusväärsust

pädevate isikute tegevuse suhtes tuleohutuse tagamisel ning ehitiste omanikel tekib selgem

arusaam, mida ja mis hetkest teha tuleb. Tuvastatud ohtlike küttesüsteemide korrastamine ja

puuduste kõrvaldamine ei jää pelgalt soovituslikuks, vaid muutuvad õiguslikult siduvate

kohustuste objektiks ning ei ole enam võimalik eirata erasektori poolt tuvastatud puuduseid.

2. Sihtrühm

Sihtrühmad peale PÄA, keda probleemid mõjutavad on eelkõige KOVid, tuleohutusteenuse

osutajad, korstnapühkijad, pottsepad ja tavakodanikud.

3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

Eesmärk 3.1: KOVidele iseseisvaks tuleohutusnõuete täitmise kontrollimiseks sätestatakse

selgemad tuleohutuse põhimõtted, mida üksikelamu, suvila, aiamaja või elamu teenindamiseks

vajaliku abihoone ehitus- ja kasutusloa või ehitus- ja kasutusteatise menetluses hinnata. KOVid

hakkavad ilma PÄA kooskõlastuseta nimetatud menetlusi tegema, mis omakorda kiirendab

lubade väljastamist ja teatiste menetlemist.

Eesmärk 3.2: Kutsepädevusega isikute poolt tuleohutusnõuetele mittevastavuse tuvastamisel

on õiguslik tähendus ja isikul kohustus puudused kõrvaldada, mis vähendab PÄA poolset

bürokraatiat ja isikul tekib selgus, et kutsepädevusega isiku poolt antud akt või otsus on õiguslik

hinnang tuleohutuse kohta (nt küttesüsteemi tehnilise korrasoleku kohta), millest tal tuleb

tuleohutuse tagamisel juhinduda.

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad

4

Vabariigi Valitsuse seaduse § 66 lõige 1 sätestab, et Siseministeeriumi valitsemisalas on riigi

sisejulgeoleku, avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning kodakondsuse ja rändega

seotud tegevuste korraldamine, kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja koordineerimine,

rahvastiku toimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused ning vastavate õigusaktide

eelnõude koostamine.

Vabariigi Valitsuse otsused majanduse elavdamiseks ja bürokraatia vähendamiseks, kus mh

soovitakse päästeinfosüsteemi osaks oleva ohutusportaali muudatusi, mis hõlbustaksid andmete

esitamist https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/otsused-majanduse-

elavdamiseks

TuOS sätestab füüsiliste ja juriidiliste isikute ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja

organite kohustused, õigused ja vastutuse tuleohutuse tagamisel ning riikliku järelevalve

teostamise.

Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 näeb tule, gaasi-, elektri- ja kemikaaliohu ning

õnnetuste tagajärgede ennetamiseks jätkuvat asutuste ja erasektori koostööd ennetuse ja

järelevalve osas, mille üks väljund on ka selgemad nõuded, mida järgida.

Päästeameti strateegia aastani 2030 seab üheks Päästeameti järgmise perioodi sihiks

ohutuskultuuri edendamise tulemusel turvalise elukeskkonna loomise, mille üheks osaks on

tuleohutusnõuete asjakohasuse ning piisavuse hindamine ning ohutusjärelevalve tegevustesse

erasektori teenusepakkujate kaasamise.

5. Tehtud uuringud

Tuleohutusülevaatuse teenuse uuring, Civitta 2024

https://www.rescue.ee/files/Materjalid/2024-12-24-kokkuvote-tuleohutusuelevaatuse-teenuse-

arendusuuring.pdf?87f378b772

6. Kaasatud osapooled

Eelnõu koostamisel tehakse koostööd PÄAga, KOVidega (ELVLi kaudu), MTÜga Eesti

Pottsepad ja MTÜga Eesti Korstnapühkijate Koda, MTÜga Tuleohutusekspertide Liit ning

MTÜga Eesti Tuleohutusspetsialistid.

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

 Ettevõtjate ja KOVi tõhusam teavitamine JAH

 Rahastuse suurendamine EI

 Senise regulatsiooni parem rakendamine EI

 Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra

säilitamine

EI

7.1 Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs

5

PÄA suhtleb pidevalt ka KOVidega, et selgitada eramute ja abihoonete tuleohutusnõudeid

eesmärgiga aidata KOVidel ilma PÄA kooskõlastuseta väljastada ehitus- ja kasutuslubasid ning

-teatisi. Koostatud on mitmeid juhendeid, aga see kõik on olnud mõnes osas ebapiisav ja

takerdunud kas mitmeti tõlgendamise või siis regulatsiooni puudumise taha. Seega pelgalt

KOVide tõhusama teavitamisega eesmärke ei saavutata.

Kutsepädevusega isikute otsustele, hinnangutele, aktidele jm ei saa ilma õigust muutmata

õiguslikku sisu anda. Eesmärk ei ole suurendada riiklikku kontrolli, vaid muuta

kutsepädevusega isiku hinnang sisuliselt siduvaks ning vältida ressursside kulutamist korduvate

menetlustoimingute peale ning riik sekkuks nii vähe kui võimalik.

Rahastuse suurendamist, senise regulatsiooni paremat rakendamist ning olemasoleva olukorra

säilitamist VTK koostamise käigus ei kaalutud põhjusel, et need tegevused ei aita kaasa

probleemide lahendamisele. Kui regulatsioonis on puudu nõuded, siis nende tegevustega

nõudeid ei saa kehtestada.

7.2 Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest

Nõuete puudumine või ebaselge tõlgendamine ei taga eesmärkide saavutamist. Arusaadav ja

ajakohane regulatsioon toetab ohutuskultuuri edendamist ja turvalisema elukeskkonna tagamist

suuremate tuleõnnetuste vältimiseks ning kaasnevate kahjude vähendamiseks.

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või

on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega)

1) Soome ehitus- ja (tule)ohutusnõuded:

https://ym.fi/en/the-national-building-code-of-finland

2) Korstnapühkimine ja küttesüsteemidest põhjustatud tulekahjud:

https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/913/2012_Meister.pdf?sequence

=1&isAllowed=y

3) Müüritisega korstnate tuleohutuse kontrollitavuse tagamine viimistlusel Eesti Vabariigi,

Saksamaa Liitvabariigi ja Soome Vabariigi näitel:

https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/2765/L%c3%b5put%c3%b6%c

3%b6_Hiie.pdf?sequence=1&isAllowed=y

4) Läti tuleohutusnõuded:

https://likumi.lv/ta/en/en/id/281646-fire-safety-regulations

5) Soome nõuetest võrdlus: Sunnivahendite rakendamise tõhusus tuleohutusjärelevalves

majutusasutuste näitel:

https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/3630/Diits%2c%20Taive.pd

f?sequence=1&isAllowed=y

9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus

Regulatiivsete meetmete osas näeme järgmiseid võimalusi:

9.1 KOVidele antakse selgemad suunised üksikelamu, suvila, aiamaja või elamu

teenindamiseks vajaliku abihoone tuleohutusnõuetest, mida lubade ja teatiste menetluses

hinnata. PÄAga nimetatud menetlusi enam ei kooskõlastata.

6

9.2 Kutsepädevusega isikute tuleohutusnõuetele mittevastavuse tuvastamine on inimesele

õiguslikult siduv ja annab selge suunise puuduste kõrvaldamiseks.

10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise

õigusega määratud raamid

Kavandatavad muudatused pole puutumuses rahvusvahelise õiguse ja Euroopa Liidu õiguse

normidega.

V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus

Mõjude täpsem hindamine viiakse läbi sõltuvalt valitud lahendusest võimaliku eelnõu

koostamise raames.

11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud

11.1. Kavandatav muudatus 1: selgem rollijaotus ja pädevus

11.1.1. Muudatusega kaasnev mõju KOV-idele

Pigem on mõju neile KOVdele, kes pole siiani TuOSis antud võimalust kasutanud (kõigist

nimetatud menetlustest juba 70% tehakse ilma PÄA kooskõlastuseta). Aga kuna vähendatakse

bürokraatiat ja dubleerivaid tegevusi ning lühendatakse teatud ehitistega seotud menetluste

aegu, siis ei saa pidada seda ülemäära koormavaks ning pigem positiivseks tavakodanikele.

11.1.2. Mõju PÄAle

PÄAle omab mõju ühe kolmandiku üksikelamu, suvila, aiamaja või elamu teenindamiseks

vajaliku abihoone lubade ja teatiste menetluse kooskõlastamise kohustuse kadumine. Ressurssi

saab vajadusel kasutada varjenditega seonduvas tegevuses.

11.1.3 Mõju tavakodanikule

Väheneb menetluste aeg ja bürokraatia.

11.2. Kavandatav muudatus 2: pädeva isiku otsusele õigusliku tähenduse andmine

11.2.1 Muudatusega kaasnev mõju korstnapühkijale, pottsepale, tuleohutuseksperdile ja

tuleohutusspetsialistile

Põhimõtteliselt ei muutu korstnapühkijate, pottseppade, tuleohutusspetsialistide ja

tuleohutusekspertide tegevuses midagi, sest juba praegu annavad nad inimesele teada, kui

tuvastavad tuleohutusnõuete rikkumise või puuduse ning kannavad need andmed

päästeinfosüsteemi.

11.2.2 Muudatusega kaasnev mõju tavakodanikule

Muudatuse järgselt saab selgemaks, et kutsepädevusega isikute poolt tuvastatud puudused on

kõrvaldamiseks ja näiteks et küttesüsteemi ei tohi kasutada enne, kui see on tehniliselt korras

ja ohutu. Väheneb bürokraatia, sest puuduste kõrvaldamise indikatsioon tuleb ühest kohast.

12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või inimeste halduskoormusele

Muudatusega 11.1 lüheneb inimeste jaoks üksikelamu, suvila, aiamaja või elamu

teenindamiseks vajaliku abihoone lubade ja teatiste menetluse aeg, sest jääb ära

7

kooskõlastusring PÄAga. Samas võib KOV soovida kutsepädevusega isiku teadmiste

kaasamist (nt küttesüsteemide paigaldamise või ehitamisega seonduvalt), aga et seda tehakse

juba ka praegu, ei saa seda mõju hinnata oluliseks.

Muudatusega 11.2 väheneb inimeste jaoks halduskoormus, sest kutsepädevusega isiku poolt

tuvastatud tuleohutusalaste puuduste kõrvaldamisel saab lähtuda pädeva isiku suunistest.

13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud

ja tulud

Järelevalvekohustuste muutmisel arvestatakse juba olemasolevate tööjõuressurssidega ja

täiendavaid tööjõukulusid ette ei nähta. Samas võib arvestada asjakohaste nõustamiste ja/või

juhendmaterjalide koostamise mahu ajutise suurenemisega PÄA jaoks.

14. Edasine mõjude analüüs

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

Tuleohutuseaduse eelnõusse viiakse vajalikud muudatused sisse.

15. Valitavad lahendused

TuOSi muudatused

15.1. Töötatakse välja uus

tervikseadus

EI 15.2. Muudatused tehakse senise

seaduse struktuuris

JAH

15.3 Selgitus Kavandatavad muudatused ei muuda olemasoleva seaduse struktuuri ja

põhimõtet.

16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid

Puuduvad

17.Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse

VTK edastatakse teadmiseks Riigikogule, kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile ja arvamuse

avaldamiseks Päästeametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Linnade ja Valdade

Liidule, MTÜle Eesti Tuleohutusspetsialistid, Eesti Tuleohutusekspertide Liidule, MTÜle

Korstnapühkijate Koda ja MTÜle Eesti Pottsepad.

18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg

Mõjude hindamine viiakse läbi eelnõu koostamise raames.

19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3)

valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui

järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon)

Eelnõu õiguslikke valikuid

kajastavat kontseptsiooni ei

koostata.

20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja

kooskõlastamise aeg

2026 II poolaasta

21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2027

22. Vastutava ametniku nimi ja kontaktandmed Mari Tikan,

[email protected]