Riigi maareservis säilitatavate kinnisasjade liigid ja kinnisasja riigi maareservi arvamise, seal säilitamise ning sealt väljaarvamise alused ja kord

1

EELNÕU

30.04.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Riigi maareservis säilitatavate kinnisasjade liigid ja kinnisasja riigi maareservi arvamise,

seal säilitamise ning sealt väljaarvamise alused ja kord

Määrus kehtestatakse riigivaraseaduse § 10 lõike 8 alusel.

§ 1. Riigi maareservi koosseis

(1) Riigi maareservi (edaspidi maareserv) arvatud kinnisasjad jagunevad:

1) vajalik maareserv;

2) mittevajalik maareserv;

3) määramata maareserv.

(2) Riigi omandis säilitatakse vajaliku maareservina järgmised kinnisasjad:

1) kinnisasi, millel looduskaitse eesmärgil on majandustegevus piiratud või mis paikneb

projekteeritaval kaitsealal või mis on vajalik kaitseala laiendamiseks või soo või raba

säilitamiseks või taastamiseks;

2) kinnisasi, mis on vajalik avalikuks kasutamiseks;

3) kinnisasi, mis sisaldab metsamaad ja millel on riigile oluline majanduslik väärtus, mille riigi

omandis säilitamiseks on suur avalik huvi, mis on vajalik asendusmetsastamiseks või

ökoloogilise mitmekesisuse säilitamiseks;

4) kinnisasi, millel põllumajandusliku tegevuse jätkumine on riigile oluline ning mille

kasutusse andmine on majanduslikul või julgeoleku tagamise eesmärgil otstarbekam kui

võõrandamine;

5) kinnisasi, mis on maavara kaevandamiseks kasutusse antud või mis võib olla vajalik maavara

kaevandamiseks;

6) kinnisasi, mis võib olla vajalik riigile oma kohustuse täitmiseks või sellise tegevuse või

arenduse elluviimiseks, milleks on avalik huvi;

7) kinnisasi, mis võib olla vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele või muule isikule sellise

tegevuse elluviimiseks, milleks on avalik huvi;

8) kinnisasi, mille kasutusest võib riik pikaaegset tulu teenida;

9) arenduspotentsiaaliga kinnisasi kuni selle konkreetse kasutuseesmärgi selgumiseni;

10) muu kinnisasi, mille maareservis säilitamine lähtuvalt riigivaraseaduse § 10 lõikest 71 on

sama seaduse § 4 lõike 1 tähenduses riigivara valitseja (edaspidi riigivara valitseja) hinnangul

vajalik.

(3) Mittevajaliku maareservi moodustavad kinnisasjad, mida ei tule lõike 2 kohaselt

maareservis säilitada.

(4) Määramata maareservi moodustavad kinnisasjad, mille säilitamise vajadus maareservis on

§ 2 kohaselt analüüsimata.

2

§ 2. Kinnisasjade analüüsimine

(1) Riigivara valitseja analüüsib enda valitsemisel oleva kinnisasja maareservis säilitamise

vajalikkust, kui kinnisasja valitsemise eesmärgiks on riigi kinnisvararegistris märgitud

riigivaraseaduse § 10 lõike 1 punkti 4 kohaselt reservina säilitamine. Kui kinnisasi ei ole enam

vajalik riigivaraseaduse § 10 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud eesmärkidel valitsejale, arvatakse

see maareservi koosseisu. Analüüsi tulemusel määrab või ajakohastab riigivara valitseja

kinnisasja valitsemise eesmärgi riigi kinnisvararegistris lähtuvalt riigivaraseaduse § 10 lõikes 1

punktides 1–4 sätestatust.

(2) Riigivara valitseja võib kokkuleppel analüüsi tegemisse kaasata Maa- ja Ruumiameti.

(3) Analüüsi tulemused kajastab riigivara valitseja riigi kinnisvararegistris järgmiselt:

1) tähtajatu, kui kinnisasja omadused tingivad püsiva vajaduse see maareservis säilitada;

2) tähtajaline, kui kinnisasja maareservis säilitamise vajadus on ajaliselt määratav;

3) perspektiivne, kui kinnisasja maareservis säilitamise tähtaega ei ole võimalik määrata, aga

kinnisasi võib tulevikus osutuda riigile, kohaliku omavalitsuse üksusele või muul avalikul

eesmärgil vajalikuks või kui kinnisasja on otstarbekas võõrandada tulevikus;

4) mittevajalik, kui kinnisasja omadused ei tingi vajadust säilitada maad riigi omandis.

(4) Kui analüüsi tulemusel selgub, et kinnisasi on lõike 3 punkti 4 kohaselt mittevajalik,

analüüsib riigivara valitseja täiendavalt kinnisasja parima kasutamise võimalusi ning annab

analüüsi käigus hinnangu, kas ja millal on kinnisasi otstarbekas võõrandada.

(5) Kui maareservi arvatud kinnisasja on võimalik anda tervikuna või osaliselt kasutusse või

teenida sellelt muul viisil tulu, kajastatakse riigi kinnisvararegistris kinnisasja üks või mitu

kasutuseesmärki järgmiselt:

1) tasuline kasutus, kui kinnisasjalt teenitakse kasutustasu;

2) majandustulu, kui kinnisasja säilitatakse ja majandamisest teenitakse riigile tulu;

3) muu kasutus, kui kinnisasja kasutab isik, kes ei ole kohustatud tasuma kasutustasu või tasub

kasutustasu harilikust väärtusest vähem;

4) potentsiaalne võõrandamine.

(6) Lisaks lõigetes 3 ja 5 sätestatule märgib riigivara valitseja riigi kinnisvararegistris, kas

kinnisasi kuulub § 1 lõike 2 punktides 1–10 või lõikes 3 või 4 nimetatud maareservi koosseisu.

(7) Analüüs viiakse läbi kinnisasja riigile omandamisel, kinnisasjaga toimingute tegemisel,

taotluste läbivaatamisel, kui senine valitsemise eesmärk muutub või lõike 3 punktis 2 nimetatud

juhul säilitamise tähtaeg on möödunud. Kui kinnisasi kuulub lõike 3 punkti 1 kohaselt

tähtajatult säilitamisele, otsustab analüüsimise sageduse riigivara valitseja.

§ 3. Maareservi analüüsiks kasutatavad andmed ja menetluskeskkond

(1) Analüüs tehakse üldjuhul ruumianalüüsi teel, kasutades andmekogusid, mis kajastavad maa

omadusi, kasutusvõimalusi, avalikku huvi, planeeringuid ja muid andmeid. Vajaduse korral

küsitakse maa omaduste ja kasutusvõimaluste kohta lisateavet asjaomase valdkonna eest

vastutavalt asutuselt.

(2) Automaatse analüüsi tegemiseks ja selle tulemuste salvestamiseks kasutatakse riigi

kinnisvara ruumiandmete andmebaasi menetluskeskkonda, milles toimub andmevahetus riigi

kinnisvararegistriga.

3

§ 4. Kinnisasja maareservi ja sealt välja arvamine

(1) Kinnisasi on arvatud maareservi, kui sellele on riigi kinnisvararegistris määratud

riigivaraseaduse § 10 lõike 1 punktis 4 nimetatud valitsemise eesmärk.

(2) Kinnisasi loetakse maareservist välja arvatuks, kui riigivara valitseja määrab sellele riigi

kinnisvararegistris riigivaraseaduse § 10 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud valitsemise eesmärgi

või võõrandab kinnisasja.

(3) Kinnisasja võõrandamise otsustamisel võetakse arvesse riigi maakasutuspoliitikat

puudutavates strateegilistes dokumentides seatud eesmärke ning RVS § 96 kohaselt välja

selgitatud õigustatud isikute põhjendatud vajadusi.

§ 5. Rakendussätted

(1) Riigivara valitseja teeb tema valitsemisel oleva § 2 lõikes 1 nimetatud kinnisasja kohta

samas lõikes sätestatud analüüsi esimest korda hiljemalt 2031. aasta 10. juuniks.

(2) Määrus jõustub 2026. aastal 10. juunil.

Kristen Michal

Peaminister

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

30.04.2026

Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi maareservis säilitatavate kinnisasjade liigid ja kinnisasja

riigi maareservi arvamise, seal säilitamise ning sealt väljaarvamise alused ja kord“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi omandis oleva kinnisasja riigi maareservi arvamise, seal

säilitamise ning sealt välja arvamise alused ja kord“ (edaspidi määrus) eesmärk on kehtestada riigi

maareservi (edaspidi maareserv) analüüsiks vajalik õiguslik raamistik, mis võimaldab hoida

ajakohast ülevaadet riigi omandis olevate maade kasutuseesmärkidest ja väärtusest ning toetab

riigimaaga eesmärgipäraste ning otstarbekate otsuste ja toimingute tegemist ning riigieelarves tulude

ja kulude prognoosimist. Kuigi maareservi säilitamise ja kasutamise põhimõtted kiitis Vabariigi

Valitsus heaks 2017. aasta Vabariigi Valitsuse liikmete nõupidamisel (valitsuskabineti nõupidamine),

on riigimaade suhtes otsuste tegemisel tõlgendatud maareservi sisu ning maade säilitamise ja

kasutamise eesmärke kohati erinevalt. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tööplaaniga, mille üheks

ülesandeks on kehtestada maareservi määrus riigivaraseaduse (edaspidi RVS) alusel.

Selleks, et riigile kuuluva maareservi valitsemine toimuks ühtsete põhimõtete alusel, on vaja sätestada

õigusaktiga kriteeriumid maareservi analüüsimiseks, maa maareservi arvamiseks ja maareservis

säilitamiseks. Nimetatud eesmärgil jõustus 01.04.2023 RVSi ja teiste seaduste muutmise seadus,

millega muu hulgas täiendati RVSi § 10 lõikega 8 ja anti Vabariigi Valitsusele volitus riigi maareservi

säilitamise põhimõtete ja maa maareservi arvamise korra kehtestamiseks. RVSi § 10 lõikes 8 sätestati

ka üldine riigi maareservi põhimõte, mille kohaselt säilitatakse riigi maareservina maad, millel on

riigivõimu teostamise, riigi või kohaliku omavalitsuse avalike eesmärkide täitmise või tulu saamise

potentsiaal. Kuigi laiemas tähenduses on kogu riigile kuuluv maaportfell strateegiline maareserv, siis

antud määruse tähenduses käsitletakse riigi maareservina RVS § 10 lõike 1 punktis 4 toodud

valitsemise eesmärgil riigi omandis olevat maad.

Maareserv koosneb vajalikust maareservist, mis on riigi omandisse jäetud maa ning mis kuulub

pikaajaliselt või alaliselt riigi omandis säilitamisele. Ajutiselt kuulub maareservi koosseisu ka

mittevajalikuks osutunud maa ja samuti määramata maareserv ehk maa mida ei ole veel analüüsitud.

Varalt võib teenida tulu, kuid pikaajaline eesmärk sellest ei muutu.

Eelnimetatud RVSi muutmise ajend oli muu hulgas kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) ja

riigi vaheliste maatoimingute selgemaks, lihtsamaks ja kiiremaks muutmine. Eesti

tulevikulahendused peavad olema piirkonna erisustest lähtuvad ja inimeste ning ettevõtete huve ja

vajadusi arvestavad. Kohalikku arengut ei saa edendada maaga seotud küsimusi lahendamata, kuna

maa kui piiratud ressurss on väga tähtis piirkonna üldise heaolu ja sotsiaalse sidususe suurendamise,

teenuste parandamise, majanduse arengu ning loodus- ja kultuuriväärtuste säilimise saavutamiseks.

RVS küll võimaldab KOVidele maad võõrandada, kuid selle rakendamisel on seni kitsaskohaks muu

hulgas osutunud asjaolu, et riigi maareservi kasutamise eesmärgid ei ole üheselt ja selgelt

reguleeritud. Samas on ka riigi maavajadust selgitatud rohkem üksikute projektide (nt Rail Baltica

ehitamine, piiririba laiendamine jne) põhjal, jättes riigi pikaajalise maavajaduse tagaplaanile. Seega

määruse tasandil selgete riigi maareservi säilitamise põhimõtete kehtestamine aitab tagada riigis

tervikuna kõigi avalike ülesannete täitmiseks ja arenguvajadusteks vajaliku maa olemasolu.

Riigimaade ühtsetel alustel analüüsimine aitab kaasa riigi maareservi sihitud, otstarbekale ja

heaperemehelikule kasutamisele, toetades säästlikku ruumikasutust, arengut ja avaliku huvi

2

elluviimist. Riigil on arenguvajadusteks vajalik hoida maareservi igas maakonnas, sh eeskätt

tiheasustuses. Maareserviga tagatakse ühtlasi, et üldjuhul maad ei võõrandata.

Eelnõu koostamise hetkel on probleemiks menetlusvead ja asutuste erinev praktika. Asutuste praktika

tohib olla erinev üksnes õigusaktide rakendamise kaalutlusõiguse ulatuses, kuid aeg-ajalt ilmneb

riigivaraõiguse rakendajatel vigu, mis tulenevad seaduse ebaõigest tõlgendamisest, vähesest

riigivaraõiguse või õigusaktide üld- ja erinormi koosmõju tundmisest, teiste riigivara valitsejate ja

volitatud asutuste riigivaraga toimingute praktika mittetundmisest. Lisaks toimingute õiguspärasuse

ja kvaliteedi tõstmisele on praktika ühtlustamine vajalik selleks, et kodanikele, KOVidele ja teistele

riigivara toimingute osapooltele oleks riigivara toimingud selgelt arusaadavad, läbipaistvad ja

ühetaolised. Ka õiguskantsler on märkinud, et ühtne halduspraktika on vajalik nii isikute võrdse

kohtlemise kui ka õigusselguse tagamiseks (põhiseaduse §-d 12 ja 13).

Üks lahendamist vajav kitsaskoht on riigi maareservi jäetud maade kasutuseesmärkide sisu vastavus

RVSi § 10 lõike 1 alusel määratud riigivara valitsemise eesmärgile. Näiteks on maareformi käigus

jäetud maid riigi omandisse reservina säilitamise eesmärgiga, kuid selle tegelik sisu ei ole RVSi

mõttes maareserv, vaid tegemist on maaga, mille omadused, kasutuseesmärgid, säilitamise vajadus

ja eesmärk on veel välja selgitamata. Seega puudub selge ja ajakohane ülevaade, kas reservina

säilitamiseks määratud eesmärgiga maid on maa omadustest lähtudes vaja riigi maareservis hoida või

mitte. Teise näitena määratakse valitsemise eesmärk tulu saamine, kui kasutusse andmine on

peaeesmärgina vajalik tulu saamiseks. RVSi kontekstis on riigimaa vaatest tegu pigem erandliku

olukorraga. Tulu saamise valitsemise eesmärki on kasutatud äriühingutes osaluse omamise eesmärgi

määramiseks, mistõttu äriühingu puhul on osaluse valitsemisel reeglina eesmärgiks tulu saamine.

Tulu teenimine, olgu siis lühi- või pikaajaline, ei ole välistatud ühegi valitsemise eesmärgi puhul.

Riigivara puhul on riigivara valitsemise eesmärgiks eelkõige riigivõimu või avaliku ülesande

teostamine.

Kõik riigivara valitsejad on kohustatud oma valitsemisel oleva maaportfelli üle vaatama ning

hindama iga kinnisasja valitsemise eesmärgi asjakohasust ja vastavust kehtivatele nõuetele. Edaspidi

hõlmab analüüs üksnes neid kinnisasju, mille valitsemise eesmärgiks on määratud maareservina

säilitamine või millega tehakse mistahes toiminguid. Sellega tagatakse riigile ja avalikkusele

ajakohane ülevaade riigi omandis olevatest kinnisasjadest ning riigi vajadustest konkreetse kinnisasja

puhul. Analüüsi tulemusena saab iga kinnisasi muu hulgas hinnangu, kas tegemist on riigile vajaliku,

mittevajaliku või potentsiaalselt vajaliku kinnisasjaga ning kui kaua ja millisel eesmärgil on

kinnisasja vaja säilitada. Analüüs on abivahend, et hinnata erinevates registrites olevaid alusandmeid

kinnisasja kohta kogumis ja tervikuna. Analüüs annab eelhinnangu, mis on toeks riigivara valitsejale

kinnisasja suhtes otsuste ja toimingute tegemisel, kuid ei sunni riigivara valitsejat ühekski otsuseks

ega toiminguks.

Lisaks õiguslikule raamistikule on loomisel ka riigimaade analüüsi tegemist ning avalikkusele info

jagamist toetavad infotehnoloogilised lahendused. Praegu teeb iga asutus kinnisasjade analüüsi eraldi

ja sageli käsitsi piiratud vahenditega: vajalikku infot kogutakse käsitsi erinevatest registritest,

analüüsitakse exceli tabelis ning analüüs võtab palju aega ja ressurssi. Probleemiks on, et hetkel

puudub ühtne menetluskeskkond, mis kogu vajaliku info automaatselt kokku tooks. Selle

lahendamiseks on vaja IT-lahendust, mis teeks registripäringud ja analüüsi automaatselt, vähendaks

käsitööd, aitaks kokku hoida ressurssi ning vähendaks bürokraatiat.

Analüüsi tegemiseks on loomisel maaregistri osaks oleva riigi kinnisvara ruumiandmete andmebaasi

(edaspidi KATRI) juurde asjakohane menetluskeskkond. Analüüsid on kättesaadavad ainult suunatud

teenuse kasutajatele ning avalikkusele on kättesaadavad vaid riigi kinnisvararegistris (edaspidi

RKVR) kajastatav analüüsi koondhinnang ehk valitsemise eesmärk, valitsemise eesmärgi põhjus

3

(kriteerium, mille alusel kinnisasi sai selle eesmärgi), säilitamise tähtaeg (määratud aeg, tähtajatult,

perspektiivne, mittevajalik), olemasolu korral kinnisasja kasutuseesmärk (tasuline kasutus,

majandustulu, muu kasutus, potentsiaalne võõrandamine) ja analüüsi teostamise kuupäev.

Loodav menetluskeskkond ei toeta üksnes maareservi analüüsi tegemist, vaid ühtlustab ja kiirendab

ka teisi riigimaaga seotud menetlusi, kus on vaja kiiresti koguda alusandmeid. Menetluskeskkond

koondab kinnisasja kohta eri andmekogudest pärit info ühte töölauda ning võimaldab selle alusel

koostada kokkuvõtteid, mis vähendavad käsitööd ja dubleerivaid päringuid ning aitavad vältida

menetlusvigu ja asutuste erinevat praktikat.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja

ruumipoliitika osakonna maapoliitika valdkonnajuht Vello Kima ([email protected], 5787 0569),

nõunik Tea Faber ([email protected]), nõunik Eike Pärnamägi ([email protected]), nõunik

Antti Pääsukene ([email protected]) koostöös Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna

juristi Helje Päivili ([email protected]), peaspetsialisti Katrin Solvaku ([email protected]) ning

Maa- ja Ruumiameti teenistujate Kaire Bambergi ([email protected]), Kadri Vainomäe

(töösuhe peatatud) ja Tiina Vooroga ([email protected]).

Õigusekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusnõunik Käddi Tammiku

(teenistussuhe lõppenud). Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt Justiits- ja Digiministeeriumi

õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]).

Eelnõu koostamise käigus on konsulteeritud suurimate riigivara volitatud asutustega: Riigimetsa

Majandamise Keskus, Maa- ja Ruumiamet ning Transpordiamet.

1.3. Märkused

Käesolev Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostatud arvestades Riigikogus menetluses olevat

riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (772 SE), millega täpsustatakse ja laiendatakse RVSi § 10

lõikes 8 sätestatud volitusnormi ning täiendatakse § 10 uue lõikega 7¹, milles sätestatakse riigi

maareservi arvamise üldpõhimõtted.

Menetluses oleva seaduseelnõu kohaselt antakse Vabariigi Valitsusele selgesõnaline volitus

kehtestada määrusega täpsem loetelu maareservis säilitatavate kinnisasjade liikidest ning kinnisasja

riigi maareservi arvamise, seal säilitamise ja sealt väljaarvamise täpsemad alused ja kord. Käesoleva

määruse eelnõu regulatsioon vastab nimetatud volitusnormi kavandatavale sõnastusele ning sisule.

Määruse eelnõus sätestatud kinnisasjade liigid, analüüsimise põhimõtted ning maareservi arvamise

ja sealt väljaarvamise kord täpsustavad seaduse tasandil sätestatavaid üldpõhimõtteid ega välju

kavandatava volitusnormi piiridest.

Menetluses oleva RVSi muutmise seaduse eelnõuga täpsustatakse RVSi § 10 lõikes 8 sätestatud

volitusnormi sõnastust, laiendamata Vabariigi Valitsusele antud volitust sisuliselt. Tegemist on

tehnilise ja normitehnilise täpsustusega, mille eesmärk on muuta volitusnorm üheselt mõistetavaks ja

viia kooskõlla seaduse regulatsiooniga, mis võimaldab mistahes valitsemise eesmärgiga kinnisasja

põhjendatud juhul võõrandada ja sellega seonduvalt maareservist välja arvata.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Paragrahv 1 sätestab riigi maareservi koosseisu. Maareservi on arvatud kinnisasjad, mille kohta on

juba teada, et neid on vaja riigi omandis hoida, kuid neile ei ole veel määratud RVS § 10 lõike 1

punktides 1–3 valitsemise eesmärki. Samuti kinnisasjad, mille hoidmise vajadus on veel välja

selgitamisel ning lisaks kinnisasjad, mis ei ole otseselt vajalikud riigi omandis säilitamiseks, kuid

4

jäävad maareservi koosseisu, kuni saabub ajend nende väljaarvamiseks. Paragrahv 1 lõike 1 kohaselt

jagunevad maareservi kuuluvad kinnisasjad kolmeks: vajalik maareserv, mittevajalik maareserv ja

määramata maareserv.

Paragrahvi 1 lõikes 2 sätestatakse vajalik maareserv ehk loetelu, milliste omadustega kinnisasju

tuleb maareservis säilitada ja mis võivad osutuda tulevikus vajalikuks riigivõimu teostamiseks, riigi,

kohaliku omavalitsuse või teiste isikute avalike eesmärkide täitmiseks.

Vabariigi Valitsuse memorandumis1 toodi välja, et riigimaa reservina säilitamine on vajalik, et riigil

oleks võimalik täita kohustusi, mis on sätestatud riigivaraseaduses, looduskaitseseaduses,

metsaseaduses, maapõueseaduses, üleriigilises planeeringus, maakonnaplaneeringutes,

üldplaneeringutes ja detailplaneeringutes ning valdkondlikes riiklikes arengukavades jt õigusaktides

või strateegilistes dokumentides. Memorandumis sätestati ka põhimõtted, milliste omadustega

kinnisasjad tuleb reservis säilitada. Samad põhimõtted sätestatakse eelnõukohases määruses.

Riigimaade ühtsetel alustel analüüsimine aitab kaasa maareservi heaperemehelikule kasutamisele.

Analüüsida tuleb kõigepealt kinnisasja maareservis säilitamise vajadust. Selleks tuleb välja selgitada,

kas kinnisasjal on mõni säilitamist tingiv omadus.

Määruse § 1 lõikes 2 sätestatakse, milliste omadustega kinnisasjad tuleb säilitada reservina riigi

omandis. Allpool loetletud omadustega kinnisasjad ei pruugi alati olla riigi omandis ja kõiki selliste

omadustega kinnisasju ei ole ilmtingimata vaja riigile omandada. Kui aga selline kinnisasi kuulub

riigile, siis kuulub see maareservis säilitamisele.

Ühe kinnisasja säilitamiseks võib olla üks või mitu järgnevas loetelus nimetatud omadust, mis

fikseeritakse analüüsi tulemusena ja märgitakse ka RKVR-i. Maareservi arvatakse ja reservis

säilitatakse alljärgnevad riigi omandis olevad kinnisasjad.

Paragrahvi 1 lõike 2 punkt 1 nimetab kinnisasja, millel looduskaitse eesmärgil on majandustegevus

piiratud või mis paikneb projekteeritaval kaitsealal või on vajalik kaitseala laiendamiseks või soo või

raba säilitamiseks või taastamiseks. Näiteks tuleb säilitada kinnisasjad, millel kehtiv kaitsekord (nt

kaitseala piiranguvöönd, kaitsealuste liikide elu- ja toitumispaigad jne) ei võimalda kinnisasja

eraomandisse võõrandada, aga võimaldab seda anda riigivarana teatud tingimustel kasutusse. Näitena

võib tuua poollooduslike koosluste esinemisalad, rohunepi elupaigad ja suur-konnakotka

toitumisalad, mida ei tohi muuta põllumaaks, vaid peab säilitama püsirohumaana ja hooldama

kindlatel tingimustel. Vältida tuleb ka sellise kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja

eraomandisse võõrandamist, mis kuulub looduskaitseseaduse § 20 alusel riigile omandamisele.

Samuti maa-alad, mille looduse kaitsmise vajadus on alles välja selgitamisel, näiteks projekteeritavad

looduskaitsealad.

Paragrahvi 1 lõike 2 punkt 2 nimetab avalikuks kasutamiseks vajaliku kinnisasja. Näiteks veeseaduse

§ 23 mõttes avalike veekogude ja § 24 alusel avalikult kasutatavaks määratud veekogude kaldaalad

ning muude veekogude puhul kaldaalad. Kaldaalad tuleb säilitada rannal või kaldal asuvate

looduskoosluste säilimiseks, inimtegevusega põhjustatud kahjuliku mõju piiramiseks, ranna või kalda

eripära arvestava asustuse suunamiseks ning rannal ja kaldal vaba liikumise ja juurdepääsu

tagamiseks. Juhul, kui kaldaalal asuv kinnisasi on munitsipaal- või eraomandis, siis ei kuulu see

automaatselt riigi poolt omandamisele.

1 Riigimaa reservina säilitamise ja tsiviilkäibesse suunamise põhimõtted kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 26.01.2017

valitsuskabineti nõupidamisel. Arvutivõrgus kättesaadav: https://maaamet.ee/uudised/riigimaa-reservina-sailitamise-

pohimotted.

5

Paragrahvi 1 lõike 2 punkt 3 nimetab kinnisasja, mis sisaldab metsamaad ja millel on riigile oluline

majanduslik väärtus või suur avalik huvi või mis on vajalik asendusmetsastamiseks või ökoloogilise

mitmekesisuse säilitamiseks. Riigil on otstarbekas säilitada reservis metsamaad ja osaliselt

metsastunud maid, mis on potentsiaalselt vajalikud rekreatsioonialadeks või metsa raadamise

kompenseerimiseks ehk asendusmetsastamiseks. Samuti on mõistlik hoida reservis maad, mis on

oluline ökoloogilise mitmekesisuse säilitamiseks, eriti juhul, kui selline maa võib sattuda arenduse ja

ehitamise surve alla (nt linnade jm tiheasustusalade ümbruses asuvad rohealad). Säilitada on vaja ka

tiheasustuse ümber asuvat metsa, mis on sageli suure avaliku huviga, sest seal käiakse puhkamas,

marjul, seenel, matkamas või sportimas, või mis kaitseb asulaid mürareostuse või ebasoodsate

ilmastikumõjude eest.

Paragrahvi 1 lõike 2 punkt 4 nimetab kinnisasja, mille põllumajandusliku tegevuse jätkumine on

riigile oluline. Toidujulgeoleku tagamiseks on riigil otstarbekas säilitada ja kasutuses hoida

põllumajanduslikuks tegevuseks sobivat maad, sealhulgas nii haritavat maad, looduslikku rohumaad

kui ka karjatamiseks sobivat erineva loodusliku seisundiga maad. Põllumajandusliku tegevuse

jätkumise tagamiseks tuleb vältida sellise maa võõrandamist ja eelistada maa rendile andmist. Sellega

saab riik kontrollida, et põllumajandusmaa ei satuks kasutusse muul eesmärgil, ei võsastuks ja oleks

sihipärases kasutuses.

Paragrahvi 1 lõike 2 punkt 5 nimetab kinnisasja, mis on maavaraga kaevandamiseks kasutusse antud

või mis võib olla vajalik tulevikus maavara kaevandamiseks. Maapõueseaduse järgi riigile kuuluvate

maavaradega kinnisasjad hoitakse riigi omandis, et vajaduse korral oleks võimalik maavara

kaevandada. Samal põhjusel tuleb säilitada kinnisasju, millel on maavaravaru, mille maavara varu on

uuritud ja kaevandamise perspektiiv on juba teada, aga ka maavaraga kinnisasju, millel maavara varu

on uurimata ja mille kaevandamise perspektiiv ei ole veel täpselt välja selgitatud. Mõne maavara (nt

savi, põlevkivi, fosforiit, samuti maavara prognoosvarud) korral tuleb maa säilitamise vajadus välja

selgitada koostöös Kliimaministeeriumiga või asjaomase valdkonna eest vastutava asutusega.

Paragrahvi 1 lõike 2 punkt 6 nimetab kinnisasja, mis võib olla riigile vajalik riigi poolt võetud

kohustuste täitmiseks või mõne olulise tegevuse või arenduse elluviimiseks. Samuti riigikaitselise

objekti või taristu rajamiseks ja teenindamiseks vajalik maa või maa, mida on võimalik kasutada

eraõiguslikelt isikutelt riigi vajadusteks võõrandatava maa kompenseerimiseks. Näiteks üleriigilises,

eri- või maakonnaplaneeringus määratakse kindlaks maa-alad, kuhu on riigil pikas perspektiivis

kavas rajada üleriigilise tähtsusega objekte, nagu maanteed, raudteed, sadamad, lennuväljad,

riigikaitselised objektid jne. Samuti selliste objektide laiendamiseks ning teenindamiseks vajalik maa

ning nende lähiümbruses paiknev arengu tagamiseks vajalik maa. Seejuures on ette tulnud ka

olukordi, kus riigil on vaja eraisikutelt maad omandada raudtee või riigimaantee rajamiseks,

riigikaitseliste eesmärkide täitmiseks jne. Vahetusmaa on vajalik juhul, kui eramaa omanik ei ole nõus

maad riigile müüma, vaid soovib maad vastu saada.

Paragrahvi 1 lõike 2 punkt 7 nimetab kinnisasja, mis võib olla vajalik kohalikule omavalitsusele või

muule isikule haldusülesande täitmiseks või sellise tegevuse elluviimiseks,. Näiteks haridus- või

teadusasutuste, hoolekande ja tervishoiuasutuste, riigimajade ja sotsiaalmajade rajamiseks

potentsiaalselt vajalikud maad. Samuti maa, mis sobib kliimakindluse ja turvalise elukeskkonna

loomiseks, näiteks pargid, haljasalad, tervisespordi harrastamiseks või kogukonna ühistegevuseks

vajalikud alad, sealhulgas mänguväljakud, kettagolfi alad, koerte jalutusalad, lauluväljakud,

külaplatsid ning kogukondlikud aiamaad. Avalik huvi võib tuleneda ka rohepoliitika eksperdirühma

raportis2 kirjeldatud keskkonnakoormuse kasvamise vältimise ja teistest maapoliitikaga seotud

2 Vabariigi Valitsusele 07.04.2022 esitatud rohepoliitika juhtkomisjoni juurde loodud eksperdirühma raport. Arvutivõrgus

kättesaadav: https://www.valitsus.ee/media/4870/download.

6

eesmärkidest. Sellised maad hoitakse riigi maareservis kuni täpsema kasutusvõimaluse selgumiseni

näiteks planeerimismenetluses. Seejärel saab riik kaaluda maa kohalikule omavalitsusele või muule

isikule võõrandamist või kasutamiseks andmist.

RVS § 29 lg 1 punktis 1 ja lõikes 2 on sätestatud põhimõte, et riigimaadel lahendatakse kõigepealt

riigi vajadused ja kui kinnisasja ei ole riigi vajadusteks vaja, siis on võimalik maad kasutada KOV

vajadusteks. KOV vajadusi alati kaalutakse ning KOV-le seadusega pandud vajadusteks leiavad riik

ja KOV koostöös vajalikud lahendused.

Paragrahvi 1 lõike 2 punkt 8 nimetab kinnisasja, millelt riik saab pikaajalist tulu teenida. Vajaliku

maareservi hulka võivad kuuluda ka kinnisasjad, mille valitsemise põhiline eesmärk on reservina

säilitamine, aga millelt on riigil võimalik teenida tulu (nt hoonestusõiguse seadmine), seda parimal

võimalikul viisil väärindades (nt planeeringutega). Näiteks on mõistlik säilitada maad, millelt

pikaajaline tulu teenimine on riigile kasulikum kui ühekordse müügitulu saamine. Maareservis

säilitatakse majanduse ja tootmise arendamiseks või potentsiaalselt nendeks eesmärkideks sobivad

maad. Näiteks on levinud riigimaade kasutusse andmine taastuvenergia või muuks tootmistegevuseks

ja piirkondlikuks ettevõtluse edendamiseks. Konkreetse kasutuseesmärkide ja -ulatuse selgumisel

kaalutakse maa eelnimetatud eesmärkidel kasutusse andmist või võõrandamist.

Paragrahvi 1 lõike 2 punkt 9 nimetab arenduspotentsiaaliga kinnisasja kuni selle konkreetse

kasutuseesmärgi selgumiseni. Näiteks ala, mis on üldplaneeringu järgi elamuarenduse potentsiaaliga,

aga mida kasutatakse maatulundusmaana või muul viisil, on mõistlik säilitada kuni

detailplaneeringuga nähakse ette konkreetne maakasutusviis.

Paragrahvi 1 lõike 2 punkt 10 nimetab muu kinnisasja, mille reservis säilitamine on riigivara valitseja

hinnangul vajalik. Näiteks riigivara valitsejal võib olla vajadus säilitada ka kinnisasja, millel

puuduvad eelmistes punktides kirjeldatud omadused, aga mis võib osutuda edaspidi riigile siiski ühel

riigivaraseaduse § 10 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud eesmärgil vajalikuks.

Kui vähemalt üks kinnisasja omadustest tingib vajaduse hoida kinnisasja riigi omandis, loetakse

kinnisasi reservina säilitatavaks.

Punktis 10 viidatakse RVS § 10 lõikele 71, mis on praegu seaduse muutmise eelnõu menetluses3 olev

loodav õigusnorm ning mida soovitakse enne määruse kehtestamist RVS-s sätestada.

Paragrahvi 1 lõikes 3 sätestatakse, milliste omadustega kinnisasju säilitatakse maareservis

mittevajaliku maareservina. Kinnisasi loetakse käesoleva määruse tähenduses mittevajalikuks, kui

sellel puudub omadus, mille tõttu maareservina säilitamine on § 1 lõike 2 punktide 1–10 alusel

vajalik. Kui kinnisasi ei ole riigile vajalik, aga seda ei ole ka võimalik või otstarbekas kasutusse anda,

siis kuulub see potentsiaalselt võõrandamisele. Samuti kinnisasjad, mida on otstarbekam müüa

tulevikus, kuna kinnisasja väärtus võib tulevikus kasvada. Need kinnisasjad on maareservis kuni

võõrandamisele suunamiseni ehk kuni riigivara valitseja või tema volitatud asutus teeb vastava

otsuse.

Paragrahvi 1 lõikes 4 kohaselt koosneb määramata maareserv kinnisasjadest, mille riigi omandis

säilitamise vajadust ei ole veel analüüsitud. Kuni kinnisasja reservina säilitamise vajadus ja

valitsemise eesmärk ei ole välja selgitatud, loetakse kinnisasi maareservi kuuluvaks. Seega

3 Riigikogu menetluses olev seaduseelnõu „Riigivaraseaduse muutmise seadus“ (772 SE). Arvutivõrgus kättesaadav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e0048621-40c1-4aad-9fdd-

c04bca5579ab/Riigivaraseaduse%20muutmise%20seadus/

7

määratakse maale RVS § 10 lõike 1 punkti 4 kohane valitsemise eesmärk. Määramata maareservi

kuuluvaks loetakse näiteks maareformi käigus riigi omandisse jäetud kinnisasi, mille säilitamise

vajadust, hooldamise kulu ja kasutusvõimalusi ei ole veel analüüsitud. Samuti kui riigivara valitseja

leiab, et kinnisasi ei ole enam RVS § 10 lõike 1 punktides 1-3 sätestatud eesmärgil vajalik. Sellisel

juhul tuleb analüüsi tulemuse selgumiseni kinnisasi määratleda määramata maareservina. Näiteks on

riigikaitse objekti asukoht muutunud või muudetakse maanteetee asukohta jms. Sel juhul tuleb

analüüsida, kas ja millisel eesmärgil on vaja kinnisasja säilitada ja analüüsi tulemuse põhjal määrata

uus eesmärk.

Vajaliku, mittevajaliku või analüüsimata maareservi hulka kuuluva kinnisasja valitsemise eesmärk on

RKVRis määratud reservina säilitamine. Vajaliku kinnisasja puhul lisatakse RKVRis valitsemise

eesmärgi juurde see omadus, mille alusel kinnisasi vajalikuks määrati (paragrahvi 1 lõike 2 punktid

1–10), mittevajaliku kinnisasja puhul märgitakse valitsemise eesmärgi juurde märge „mittevajalik“

ning analüüsimata kinnisasja puhul „määramata“.

Paragrahvis 2 sätestatakse kinnisasjade analüüsimise kohustus. Kõik riigivara valitsejad on

kohustatud oma valitsemisel oleva maaportfelli üle vaatama ning hindama iga kinnisasja valitsemise

eesmärgi asjakohasust ja vastavust kehtivatele nõuetele. Juhul, kui valitsemise eesmärk ei ole

ajakohane või ei vasta tegelikule kasutusotstarbele, tuleb see viia vastavusse ning teha vajalikud

muudatused RKVRi. Seega tuleb riigivara valitsejal koostoimes paragrahvis 5 tooduga esmakordselt

teostada analüüs kõigi maade kohta ja määrata kinnisasjale asjakohane valitsemise eesmärk. Edaspidi

hõlmab analüüs üksnes neid kinnisasju, mille valitsemise eesmärgiks on määratud maareservina

säilitamine või millega tehakse mistahes toiminguid.

Riigimaade suhtes otsuste tegemisel on tõlgendatud maareservi sisu ning maade säilitamise ja

kasutamise eesmärke erinevalt. Selleks, et riigile kuuluva maareservi valitsemine toimuks ühtsete

põhimõtete alusel, on vajalik sätestada ühtsed kriteeriumid riigi maareservi analüüsimiseks, maa

maareservi arvamiseks ja maareservis säilitamiseks. Selleks, et teada, kui palju riigivara on vaja

säilitada riigi maareservis, tuleb iga riigi omandis oleva kinnisasja osas läbi viia analüüs.

Paragrahvi 2 lõike 1 kohaselt on analüüsi tegemise kohustus riigivara valitsejal. Analüüs tuleb teha

kinnisasjade osas, mille riigivara valitsemise eesmärgiks on määratud reservina säilitamine või mis

ei ole enam riigivara valitsejale vajalikud riigivaraseaduse § 10 lõikes 1 sätestatud eesmärkidel.

Reservi arvatud kinnisasjade analüüsimine on vajalik, et riigi omandis olevatel kinnisasjade

valitsemise eesmärk oleks ajakohane ja riigil ja avalikkusel oleks ülevaade, millisel põhjusel või

eesmärgil igat kinnisasja riigi omandis hoitakse.

Maaportfellist ajakohase ülevaate saamiseks ja selle ajakohasena hoidmiseks tuleb riigi omandis

olevate kinnisasjade analüüs teha järgmistel juhtudel.

1) kinnisasi kuulub määramata maareservi ja on vaja analüüsida, kas kinnisasi tuleb arvata vajalikku

või mittevajalikku maareservi või maareservist välja ja määrata sellele muu valitsemise eesmärk.

2) kui kinnisasjale varem määratud valitsemise eesmärk ei ole enam kooskõlas kinnisasja tegelike

kasutusvõimaluste või vajadusega. Näiteks juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik riigivõimu

teostamiseks, muul riigivara valitseja poolt määratud ja seadusest tuleneval avalikul eesmärgil või

tulu saamiseks, siis on tegemist kinnisasjaga, mille riigi omandis säilitamise vajadust on vaja uuesti

analüüsida. Sel juhul on sisuliselt tegemist määramata maareserviga, millele uue analüüsi tulemusel

määratakse uus ajakohane valitsemise eesmärk. Lisaks on riigivara valitsejatel kohustus RVS § 10

lõikest 6 määrata oma vara valitsemise eesmärk, mis tähendab ka varem määratud valitsemise

eesmärgi ajakohasena hoidmist.

8

3) kui maareservi kuuluva kinnisasja eelmisest analüüsist möödub määruse § 2 lõikes 3 sätestatud

tähtaeg.

Riigivara valitseja võib analüüsi tegemise RVS § 8 lõikele 71 tuginevalt edasi volitada ja sel juhul

tehakse analüüs riigivara valitseja ja volitatud asutuse vahel kokku lepitud töökorralduse kohaselt.

Volitatud asutus on kohustatud täitma tema valdusesse antud riigivara suhtes nõudeid, mis käesolevas

seaduses on esitatud riigivara valitsejale. Üldjuhul on vara antud riigivara valitseja volitatud asutuse

valdusesse, mistõttu viib läbi toiminguid vastav volitatud asutus. Analüüsida tuleb kinnisasju, mille

riigivara valitsemise eesmärgiks on määratud reservina säilitamine või mis ei ole enam riigivara

valitsejale ega volitatud asutusele vajalikud RVS § 10 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud eesmärkidel.

Analüüsi on võimalik teha maaregistri osaks oleva riigi kinnisvara ruumiandmete andmebaasi ehk

KATRI loodavas menetluskeskkonnas (vaata seletuskirja lisas 1 olevat maaportfelli analüüsi

kavandit), mille pidamine on reguleeritud järgmiselt. Maakatastriseaduse § 3 lg 5 sätestab mh, et

katastripidamine reguleeritakse katastriüksuse moodustamise korraga. Katastriüksuse moodustamise

korra § 38 reguleerib maaregistri kooseisu ja riigi kinnisvara ruumiandmete andmebaasi

andmekooseisu. Vastavalt MaaKatS § 9 lg 3 võib katastripidaja vajaduse korral katastrisse kanda

katastriüksuse kohta muid andmeid, sealhulgas katastriüksusel asuvate ehitiste andmed, ja

moodustada andmebaase. Katastri pidamise eesmärk on registreerida kinnisasja piir ning maa- ja

veeala ruumiline ulatus, väärtus, looduslik seisund ja kasutamist kajastav informatsioon katastris ning

tagada selle informatsiooni kvaliteet, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavus (MaaKatS § 11). Riigi

omandis oleva kinnisasja ruumiandmeid peetakse katastris ja selle informatsiooni kvaliteedi

tagamiseks tuleb läbi viia ruumianalüüse kinnisasja väärtuse määramiseks.

KATRI menetluskeskkond võimaldab koondada kinnisasja analüüsi jaoks vajaliku info erinevatest

andmekogudest automaatselt. Analüüsi tulemusena saab iga kinnisasi muuhulgas hinnangu, kas

tegemist on riigile vajaliku, mittevajaliku või perspektiivselt vajaliku kinnisasjaga ning kui kaua on

kinnisasja vaja säilitada. Nimetatud menetluskeskkond koosneb töölauast, mis sisaldab riigi

kinnisasjade nimekirja ja võimaldab analüüsida maatükke nii ühe- kui mitme kaupa. Analüüs koosneb

mitmest etapist. Kinnisasja kohta kogutakse olulised andmed automaatselt erinevatest

andmekogudest (nt maardlate rakendus, EELIS, PLANIS, minu kataster, kitsenduste kaardirakendus,

teeregister, PRIA, tehingute andmebaas, maaparandussüsteemide kaardirakendus, ETAK, kõlvikute

kaart, ortofotod, kaldaaerofotod jms). Näiteks tuleb määratleda, kas kinnisasjal esineb loodusväärtusi

või maavara, kas tegemist on metsa- või põllumaaga, millised on arendus ja taristu rajamise

võimalikkus/vajadus. Samuti, kas kinnisasi võiks säilitamise ajal teenida tulu, millised on teiste

riigivara valitsejate huvid antud kinnisasja osas, kas kohalikul omavalitsusel võiks olla vajadus antud

kinnisasja kasutada jne. Kui analüüsi käigus on selgunud, et kinnisasi ei vasta ühelegi olulisele

säilitamise kriteeriumile (§ 1 lg 2 punktid 1–10) ja on seega osutunud riigile mittevajalikuks, siis

analüüsib riigivara valitseja täiendavalt kinnisasja parima kasutamise võimalusi ja väärtuse

võimalikku kasvu tulevikus ning annab analüüsi käigus hinnangu, kas ja millal on kinnisasi

otstarbekas võõrandada. Info, mis on võimalik tuua teistest infosüsteemidest, tuuakse läbi

andmevahetusteenuse üle automaatselt.

Kui analüüs tehakse KATRI menetluskeskkonnas, siis analüüsi tulemusel valmib kinnisasja kohta

koondhinnang, mis kantakse automaatselt RKVRi.

Kui analüüsi ei tehta KATRI menetluskeskkonnas, on võimalik see teha käsitsi. Et käsitsi tehtud

analüüs arvestaks kõiki samu asjaolusid, mida menetluskeskkond automaatselt arvesse võtab,

9

koostatakse eraldi analüüsi juhend. Juhendis tuuakse välja kõik olulised punktid, mida

automaatanalüüs käsitleb ning neid punkte peab täitma ka käsitsi analüüsides. Seejärel tuleb määruses

ette nähtud andmed RKVRis käsitsi täita.

Reservi arvatud kinnisasjade perioodiline analüüsimine on vajalik, et riigi omandis olevate

kinnisasjade valitsemise eesmärk oleks ajakohane ning riigil ja avalikkusel oleks ülevaade, millisel

põhjusel või eesmärgil igat kinnisasja riigi omandis hoitakse. See tagab riigile ja avalikkusele

ajakohase ülevaate riigi omandis olevatest kinnisasjadest ning riigi eesmärkidest konkreetsete

kinnisasjade osas.

Paragrahvi 2 lõige 2 sätestab võimaluse, et ka teise valitsemisala (kui Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium) riigivara valitseja võib Maa- ja Ruumiametiga kokku leppida, et

tema valitsemisel oleva vara analüüsi teeb Maa- ja Ruumiamet, kes haldab analüüsiks vajalikku

menetluskeskkonda ning ruumi- ja muid vajalikke andmeid ning tal on ka pikaajaline kogemus

maareservi analüüsimisel. Sätte eesmärk on erinevalt halduskoostöö seaduses ette nähtud ametiabi

regulatsioonist võimaldada haldusorganite püsivat koostööd. Analüüsi tegemiseks lepib riigivara

valitseja Maa- ja Ruumiametiga kokku analüüsi tegemise tähtaja, töökorralduse ja kuidas kaetakse

analüüsi tegemisega seotud kulud. Kokkulepe on vajalik, et Maa- ja Ruumiamet saaks planeerida

analüüsiks vajalikku aja- ja tööjõuressurssi. Samuti võib kokkulepe sisaldada volitust, kas ja millised

toimingud ja otsused võib Maa- ja Ruumiamet teha riigivara valitseja või volitatud asutuse eest

menetluskeskkonnas ja RKVRis.

Paragrahvi 2 lõikes 3 sätestatakse, kuidas kajastatakse analüüsi tulemusi RKVRis. Automaatse

analüüsi tulemusel valmib KATRIs kinnisasja kohta koondhinnang, mis kantakse automaatselt

RKVRi. Analüüsi tulemuste avalikkusele kuvamiseks tuleb RKVRi täiendada, lisades sinna

võimalused märkida igale varaobjektile lisaks valitsemise eesmärgile ka täiendavat informatsiooni ja

selgitusi varaobjekti valitsemise ja kasutamise eesmärkide kohta. Säilitatava kinnisasja puhul

määratakse säilitamise tähtaeg. Kui kinnisasjal on mitu § 1 lõike 2 punktides 1–10 toodud omadust,

siis säilitamise tähtaeg määratakse selle omaduse järgi, mis iseloomustab antud kinnisasja kõige

suuremas ulatuses.

Analüüsiga selgitatakse välja ja märgitakse RKVRi:

1) säilitamise vajadus tähtajatu, kui kinnisasja omadused tingivad püsiva vajaduse maad riigi

omandis säilitada. Tähtajatult säilitatavad on näiteks majandatavad riigimetsad, samuti põllumaad,

mida on vaja hoida riigi omandis ja põllumajanduslikus kasutuses toidujulgeoleku tagamiseks või

elurikkuse suurendamiseks. Selline märge tuleb teha ka näiteks loodusväärtustega kinnisasjadele ning

looduse taastamiseks ja elurikkuse suurendamiseks olulistele maadele, mida ei saa eraomandisse

võõrandada ning mida on otstarbekas reservina säilitada. Samuti maavaraga kinnisasjadele, millel on

välja selgitatud maavaravaru olemasolu, aga mille kaevandmiseks ei ole veel luba antud ega

maakasutuse lepingut sõlmitud.

2) säilitamise vajadus tähtajaline, kui kinnisasja riigi omandis säilitamise vajadus on ajaliselt

kindlaks määratav. Kui kinnisasi võib osutuda vajalikuks näiteks mingi projekti (nt Rail Balticu trassi

ehitus) elluviimiseks, märgitakse säilitamise vajaduse juurde säilitamise tähtaeg ja vajaduse korral ka

selgitus, et säilitatakse kuni konkreetse projekti elluviimiseni. Samuti võib tähtaeg olla seotud mõne

planeeringu või arengukava kehtestamisega, millest selgub kinnisasja konkreetne kasutuseesmärk.

Samuti on riigi vajaduste katmise potentsiaaliga pikaajaliselt, aga kindla tähtajaga kasutusse antud

maa, näiteks hoonestusõiguse, kasutusvalduse või maavara kaevandmise rendilepinguga koormatud

kinnisasi, kuna seda saab eraomandisse võõrandada vaid juhul, kui see ei ole avalikes huvides vajalik.

Kuni kasutusleping kehtib, on sellise maa reservis säilitamise vajadus määratud kindla tähtajaga.

10

3) säilitamise vajadus perspektiivne, kui kinnisasi võib tulevikus osutuda riigile, kohalikule

omavalitsusele või muul avalikul eesmärgil vajalikuks, kuid säilitamise tähtaega ei ole analüüsi

tegemise ajal võimalik määrata. Perspektiivselt vajalikud on alad, kus on kaalumisel looduskaitseliste

kasutuspiirangute kehtestamine või millel esineb maavara, aga kaevandamise võimalused ei ole veel

välja selgitatud. Perspektiivse säilitamise vajadusega on ka asendusmetsastamiseks sobivad alad,

kuna juhul, kui sellele maale istutatakse raadamise kompenseerimiseks mets, võib sellest maast saada

majandatav riigimets. Samuti võivad olla säilitamise potentsiaaliga veekogud ja kalda-alad, pargid ja

haljasalad ning teed ja tänavad, millele on kavandatud avalik kasutus ja mis on otstarbekas edaspidi

anda näiteks kohaliku omavalitsuse omandisse. Säilitamise perspektiiviga on ka maad, mida võib

tulevikus olla vaja riigi olulise tegevuse või arenduse elluviimiseks (riigikaitse, siseturvalisus, taristu,

energia tootmine jne).

Kui analüüsi käigus tekib küsimus, kas kinnisasja säilitamise vajadus on tähtajatu või perspektiivne,

tuleb lähtuda põhimõttest, et säilitamise vajadus on tähtajatu siis, kui kõiki kinnisasja omadusi

arvestades on selge, et kinnisasja on püsivalt vaja hoida riigi omandis ja seda ei ole mõistlik

eraomandisse võõrandada. Näiteks on tähtajatu reservina säilitamise vajadusega selline

loodusväärtusega kinnisasi, mille kaitsekord on kehtestatud ja kaitse eesmärgi järgi on vaja hoida

maad riigi omandis. Kui aga kinnisasja võib eeldatavalt olla vajalik säilitada, aga säilitamise vajadust

tingiv asjaolu ei ole veel lõplikult selge, siis on otstarbekas märkida, et säilitamise vajadus on

perspektiivne. Näiteks kui kinnisasi asub maavara perspektiivalal, kuid maavara varu ei ole veel

arvele võetud, siis on tegemist perspektiivse säilitamise vajadusega. Samuti juhul, kui kinnisasjal

paikneb loodusväärtusi, aga kaitseala moodustamist ei ole veel alustatud ja säilitamise vajaduse

tähtaeg pole veel teada.

4) mittevajalik märgitakse juhul, kui kinnisasja omadused ei tingi vajadust säilitada maad riigi

omandis. Need kinnisasjad moodustavad võõrandatava maareservi, mida riigil on võimalik müüki

suunata. Riigile mittevajalik kinnisasi on maareservis kuni võõrandamiseni ning sellele määratakse

alaeesmärk mittevajalik maareserv.

Paragrahvi 2 lõikes 4 sätestatakse, milliseid omadusi ja asjaolusid tuleb lisaks sama paragrahvi

lõikes 3 sätestatule analüüsida kinnisasja puhul, mille eelneval analüüsimisel selgus, et kinnisasi on

mittevajalik. Kui eelnevast analüüsist selgus, et ei esine põhjusi, mis tingiks otseselt vajaduse hoida

kinnisasja riigi omandis, siis tuleb analüüsida ka, milline on kinnisasja parim kasutus. Mittevajaliku

vara puhul tuleb hinnata võimalikku parimat kasutust arvestades sealjuures maaüksuse omadusi

(juurdepääsetavus, asukoht, suurus ja kuju jms) ja planeeringuid. Kui analüüsi tegemise ajal

kinnisasjal kehtiv sihtotstarve või planeeringutes näidatud kasutuse juhtotstarve võimaldab kinnisasja

kasutada viisil, mis ei ole majanduslikult otstarbekas, aga näiteks kinnisasi asub piirkonnas, millele

on juba algatatud uus planeering või muu maakasutust määrav toiming, siis võib kinnisasja väärtus

tulevikus oluliselt kasvada. Sellisel juhul kaalutakse kinnisasja väärtuse kasvu tulevikus ja kinnisasja

reservis säilitamise kulu ning antakse hinnang, kas ja millal on kinnisasi otstarbekas võõrandada või

anda kasutamiseks. Lõpphinnangu koostamisel võib volitatud asutus küsida riigivara valitseja

arvamust. Näiteks võib analüüsi tulemusel selguda, et mittevajalikuks osutunud kinnisasja on

mõistlik müüki suunata alles paari aasta pärast, siis on võimalikmenetluskeskkonda

menetluskeskkonnas lisada parima kasutuse müügiperspektiivi selgitus ja võimalusel suunatakse

seniks kinnisasi tasu eest kasutusse. Kui selgub, et kinnisasi on otstarbekas võõrandada tulevikus,

kuulub kinnisasi mittevajaliku maareservi hulka ja määratletakse § 1 lõike 2 kohaselt kinnisasjana,

mis on otstarbekas võõrandada tulevikus ja kinnisasja kasutuseesmärgiks märgitakse määruse § 2

lõike 6 punkti 4 järgi potentsiaalne võõrandamine.

11

Antud juhul ei ole tegemist RVS § 96 alusel sätestatud kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamise

menetlusega. RVS nimetatud menetlus seisneb üksnes huvi tuvastamises – registris algatatakse

menetlus ja saadetakse huvi tuvastamise teade, et selgitada, kas teised vara valitsejad võivad

kinnisasjast huvitatud olla. Selle menetluse raames täiendavat analüüsi ei tehta, sest põhjalikum

hinnang kinnisasja vajalikkusele tehakse juba eelnevalt. Seega on tegemist kahe erineva menetlusega:

esimeses tehakse sisuline ja põhjalik analüüs kinnisasja vajalikkuse kohta, teises aga piirdutakse vaid

huvitatud isikute väljaselgitamisega.

Paragrahvi 2 lõige 5 sätestab, et lisaks valitsemise eesmärgile kajastatakse RKVRis ka kinnisasja

kasutuseesmärki, mis automaatse analüüsi puhul kantakse sinna automaatselt KATRIist. Analüüsi

tulemusel leitakse kinnisasja kasutuseesmärgid, mis näitavad, kas ja millisel viisil on reservina

säilitatav kinnisasi võimalik anda kasutusse või teenida sellelt muul viisil tulu. Riigivara valitsemise

eesmärgi määramisel tuleb lähtuda sellest, milleks on riigil seda kinnisasja peamiselt vaja. Kui

kinnisasi on riigi omandis eelkõige seetõttu, et seda on vaja säilitada, siis määratakse selle valitsemise

eesmärgiks reservina säilitamine. Samal ajal võib kinnisasi olla välja renditud või muul viisil

kasutuses.

Lõikes 5 sätestatakse, et kui reservina säilitatav kinnisasi on võimalik valitsemise eesmärki muutmata

anda tervikuna või osaliselt kasutusse või teenida muul viisil sellelt tulu, märgitakse RKVRis

kinnisasja kasutuseesmärk järgmiselt:

1) tasuline kasutus märgitakse, kui kinnisasjalt teenitakse kasutustasu. Näiteks kui sõlmitakse

kasutusleping (rent, hoonestusõigus, kasutusvaldus jms) ja kasutaja maksab kasutustasu;

2) majandustulu märgitakse, kui kinnisasja säilitatakse ja majandamisest teenitakse riigile tulu.

Näiteks valitseja või volitatud asutus ise majandab kinnisasja tulu saamise eesmärgil. Majandamine

võib toimuda ka lepingulises suhtes;

3) muu kasutus märgitakse, kui kinnisasja kasutab isik, kes RVSi ja kasutamise kokkuleppe järgi ei

ole kohustatud tasuma kasutustasu. Näiteks kohaliku omavalitsuse üksusele tasuta kasutusse antud

aiamaad või terviserajad, samuti koolile või teadusasutusele õppe- või teadustegevuseks kasutusse

antud maad. Selle kasutuseesmärgiga on ka need kinnisasjad, mis on antud kasutusse turuväärtusest

väiksema hinnaga ja kasutustasu katab vaid kinnisasjaga seotud kulud (nt maamaks, hooldamine jne);

4) potentsiaalne võõrandamine märgitakse, kui kinnisasi on otstarbekas suunata tulevikus müüki.

Selle kasutuseesmärgi märkimise eeldus on see, et analüüsi tulemusena ei tuvastatud, et kinnisasja on

vaja säilitada riigi omandis. Kui kinnisasjal ei ole kasutusse andmise potentsiaali, aga kohene müük

ei ole näiteks maa võimalikku väärtuse tõusu või muid asjaolusid arvestades otstarbekas, säilitatakse

kinnisasja potentsiaalse võõrandamise eesmärgil, kuni saabub õige aeg selle müüki suunamiseks ehk

müügimenetluse alustamiseks.

Kasutuseesmärke võib korraga olla ka mitu, näiteks juhul, kui osa kinnisasjast on antud

põllumajanduslikule rendile ning osal kinnisasjast majandatakse metsa. Samuti võib planeeringuga

kavandatav kinnisasja kasutuseesmärk olla riigi seisukohast parem kui analüüsi tegemise hetkel

kehtiv kasutusotstarve ning kinnisasi on mõistlik müüki suunata siis, kui planeeringut hakatakse ellu

viima. Seni saab kaaluda näiteks võimalust anda kinnisasi kasutusse ja sellisel juhul saab kinnisasja

kasutuseesmärk olla nii tasuline või muu kasutus kui ka potentsiaalne võõrandamine.

Paragrahvi 2 lõige 6 sätestab, et lisaks kinnisasja valitsemise eesmärgile, säilitamise tähtajale ja

kasutuseesmärkidele peab riigivara valitseja riigi kinnisvararegistrisse märkima ka määruse § 1 lõike

12

2 punktides 1–10 loetletud omaduse või, kui vara on osutunud mittevajalikuks, vastava märkuse

mittevajalikkuse kohta.

Paragrahvi 2 lõikes 7 nähakse ette maareservi arvatud kinnisasja analüüsimise sagedus. Selleks, et

nii riik kui ka avalikkus teaks, millised kinnisasjad on riigil maareservis ning millisel eesmärgil neid

säilitatakse, tuleb maareservis olevate kinnisasjade säilitamise teave hoida ajakohasena. Ajakohase

info tagamiseks sätestatakse § 2 lõikes 7, et maareservi arvatud kinnisasja säilitamise vajadust

analüüsitakse kinnisasja riigile omandamisel (kui vara omandamisele ei eelnenud sellist analüüsi),

mistahes juhul, kui kinnisasja suhtes on esitatud taotlusi või näidatud üles omandamise või

kasutamiseks võtmise huvi. Samuti tuleb analüüs viia läbi, kui kinnisasja kasutamise eesmärk muutub

või langeb ära. Näiteks vajadus riigitee rajamiseks või muu avaliku ehitise püstitamiseks selleks

ettenähtud kinnisasjal langeb ära. Vajadust analüüsitakse niisamuti § 2 lõike 3 nimetatud juhul tähtaja

möödumisest arvates. Omandamise järgselt analüüsi kohest kohustust toetab RVS § 10 lg 6 mille

kohaselt on riigivara valitseja kohustatud määrama enda valitsemisel oleva vara valitsemise eesmärgi

ning selleks tuleb läbi viia analüüs, mis arvestab kinnisasjale kehtivaid piiranguid ja muid

asjakohaseid asjaolusid. Tähtajatult säilitatava kinnisasja puhul otsustab analüüsimise sageduse

riigivara valitseja.

Analüüsi võib kinnisasja omaduste, riigi või avaliku huvi muutumisel või muu vajaduse korral teha

sagedamini.

Analüüsi on otstarbekas teha iga viie aasta järel, kuna võib eeldada, et sellest lühema perioodi jooksul

kinnisasja omadused ja väärtus oluliselt ei muutu. Samuti sõlmitakse suur osa riigimaa rendilepinguid

viieaastase tähtajaga, mille möödumisel tuleb kinnisasja kasutuseesmärke uuesti analüüsida ja

määrata parim kasutuseesmärk. Viieaastase sagedusega analüüsi tegemine võimaldab planeerida

optimaalselt ka selleks vajalikku tööjõuressurssi.

Kuigi kinnisasja säilitamise vajadus võib analüüsi tulemusel olla määratud tähtajatuna, ei tähenda

see, et selline hinnang oleks ajas muutumatu. Riigi vajadused ning kinnisasja säilitamist tingivad

tegurid võivad aja jooksul muutuda või ära langeda, näiteks riiklike prioriteetide, avalike huvide,

planeeringute, taristu arengute või muude objektiivsete asjaolude muutumise tõttu. Näiteks seni, kuni

looduskaitseala kaitsekord püsib muutumatuna, ei ole vaja vahepeal uut analüüsi teha, kui aga

kaitsekord muutub või piirangud tühistatakse, siis on analüüs vajalik. Määrusega ette nähtud analüüsi

eesmärk on tagada, et kinnisasja valitsemise eesmärk ja säilitamise vajadus oleksid igal ajahetkel

ajakohaselt määratletud, sealhulgas ka juhul, kui kinnisasi on hinnatud tähtajatult maareservis

säilitatavaks. Säilitamise tähtaja määratlus antakse konkreetsel ajahetkel parima olemasoleva

teadmise põhjal, kuid määrus tagab vajaliku paindlikkuse ja võimaluse hinnangut edaspidi muuta, kui

selleks tekib põhjendatud vajadus. Kuna tähtajatult säilitatavate kinnisasjade säilitamise vajadus on

püsivam, siis iga riigivara valitseja saab analüüsimise sagedust kaaluda, lähtudes oma valitsemisel

oleva vara spetsiifikast.

Analüüsi võib teha kinnisasjade kaupa, näiteks juhul, kui mõne kinnisasja vastu on avaldatud huvi

või on ilmnenud maavajadus mõne objekti rajamiseks. Samuti võib analüüsida korraga ühes valitud

piirkonnas asuvaid või teatud omadustega kinnisasju.

Paragrahvis 3 sätestatakse, kuidas, kus ja millisel kujul maareservi analüüs tehakse ning milliseid

andmeallikaid selleks kasutatakse.

Paragrahvi 3 lõikes 1 sätestatakse, et reservi analüüs tehakse üldjuhul ruumianalüüsina

andmekogudest, mis kajastavad maa omadusi, kasutusvõimalusi, avalikku huvi, planeeringute ja

muid andmeid. Enamik kinnisasjade omadustest, mis tingivad vajaduse maad reservis hoida, on

13

analüüsitavad erinevate kaardirakenduste ja muude andmekogude abil. Maa omaduste ja

kasutusvõimaluste väljaselgitamiseks tehakse ruumianalüüsiga päringud erinevatesse

andmekogudesse, sealhulgas näiteks maakataster, Eesti topograafia andmekogu, Eesti looduse

infosüsteem (edaspidi EELIS), maavarade register, kitsendusi põhjustavate objektide infosüsteem,

teeregister, maaparandussüsteemide register, põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register jne.

Maa kasutusvõimaluste kaalumisel ja kasutuseesmärkide seadmisel tuleb silmas pidada ka

üleriigilises, maakonna-, üld- ja eriplaneeringus ning detailplaneeringutes kavandatud eesmärke.

Näiteks tuleb arvestada strateegilistes planeeringutes (maakonna-, üld- ja eriplaneeringud) märgitud

avaliku huviga maa vajadusega. Kui andmeid ei ole võimalik koguda menetluskeskkonnas

ruumianalüüsiga ega töödelda masinloetavalt, tuleb andmed koguda ja analüüsida eraldi. Saadud infot

kaalutakse kogumis ja reservis säilitamise vajaduse hinnang antakse avaliku huvi olulisuse põhjal.

Kui kinnisasja omaduste info ei ole andmekogudest tuvastatav, on puudulik või ebaselge, tuleb

vajaduse korral teha asutustele ka kirjalikke päringuid. Koostöös asjaomase ministeeriumi või

asutusega, kes on konkreetse valdkonna eestvedaja, tuleb välja selgitada näiteks maavaraga kinnisasja

säilitamise vajadus või kui looduskaitseliste piirangute või projekteeritavate kaitsealade info on

EELISes ebaselge, siis selle kinnisasja säilitamise vajadus. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus

analüüsi tegemiseks vajalik info on täielikult kättesaadav andmekogude ja kaardirakenduste kaudu.

Sellega väheneks oluliselt kirjalike päringutega kaasnev aja- ja ressursikulu.

Paragrahvi 3 lõikes 2 nähakse ette, et analüüsi tegemiseks kasutatakse kavandatavat KATRI juurde

loodavat menetluskeskkonda. Tegemist on riigi omandis olevate kinnisasjade analüüsimist

võimaldava keskkonnaga, milles toimub tehniline analüüs. Analüüsi käigus tehakse ruumianalüüsid,

mis toovad esile kinnisasja erinevad omadused ning igale omadusele antakse hinnang, kas omadus

tingib § 1 alusel vajaduse kinnisasja riigi omandis hoida.

Paragrahvis 4 sätestatakse, millisel juhul arvatakse kinnisasi maareservi või sellest välja.

Paragrahvi 4 lõike 1 kohaselt loetakse kinnisasi maareservi arvatuks, kui sellele on § 2 sätestatud

analüüsi tulemusel määratud RVS § 10 lõike 1 punktis 4 nimetatud valitsemise eesmärk. See

tähendab, et kinnisasja reservi arvamiseks tuleb esmalt teha määrusekohane analüüs ja kui selle

tulemusel määratakse RKVRis riigivara valitsemise eesmärgiks reservina säilitamine, ei pea

kinnisasja maareservi arvamiseks tegema eraldi otsust. Kinnisasja reservi arvamist põhjendavad

asjaolud ja sisulised kaalutlused kantakse § 3 lõikes 2 nimetatud KATRI menetluskeskkonda.

Maareservi arvatakse ka need kinnisasjad, mis on küll analüüsi tulemusel osutunud mittevajalikuks,

kuid mida ei ole veel maareservist välja arvatud. Samuti kuuluvad maareservi ajutiselt need

kinnisasjad, millele ei ole võimalik määrata RVS § 10 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud eesmärki ja

mida pole veel jõutud analüüsida ning mille tulevane valitsemise eesmärk pole teada. Need

kinnisasjad kuuluvad määramata maareservi koosseisu kuni analüüsi teostamiseni. RKVRi tehakse

selle kohta märge, mis võimaldab neid kinnisasju käsitleda maareservi osana kuni lõpliku analüüsi ja

otsuse tegemiseni. Maareservi ei määrata neid kinnisasju, millele on võimalik lähtuvalt nende

kasutuse perspektiivist määrata RVS § 10 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud eesmärk ja neid ka

eelnimetatud eesmärgil kasutusse võtta. Näiteks riigitee rajamiseks riigile omandatud kinnisasja ei

pea antud määruse kontekstis analüüsima ega maareservi määrama. Seevastu kui sellise kinnisasja

eelnimetatud eesmärk langeb ära, siis tuleb seda kinnisasja asuda analüüsima, et tuvastada, kas see

kinnisasi on vajalik riigile muul eesmärgil või osutub see mittevajalikuks.

Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatakse, millal loetakse kinnisasi reservist välja arvatuks. Kui § 2 kohase

analüüsi tulemusel on selgunud, et kinnisasja ei ole vaja reservis säilitada ja riigivara võõrandatakse

(pärast notariaalset toimingut), loetakse kinnisasi maareservist välja arvatuks. Kui maareservis olev

14

kinnisasi osutub vajalikuks RVSi § 10 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud eesmärkidel, määratakse

kinnisasjale vastav eesmärk ja sellega loetakse kinnisasi maareservist välja arvatuks. Kui reservi

kuuluv kinnisasi võõrandatakse, loetakse kinnisasi samuti reservist välja arvatuks.

Paragrahvi 4 lõikes 3 nähakse ette, et võõrandamise eesmärgil kinnisasja maareservist välja

arvamise korral arvestatakse riigi valdkondlikes arengukavades ja muudes riigi maakasutuspoliitikat

kujundavates strateegilistes dokumentides seatud eesmärke. Kinnisasja otsustuskorras võõrandamise

otsustamisel peab arvestama, et võõrandamise eesmärk oleks kooskõlas piirkonna arengut suunavate

strateegiliste dokumentidega, näiteks tegevus, milleks maad vajatakse, peab olema kooskõlas

planeeringuga ja kajastuma omavalitsuse arengukavas (kohalikule omavalitusele võõrandamise

korral) või näiteks selle asutuse põhikirjas, kes maad oma tegevuseks taotleb.

Maa kui piiratud ressursi kasutusele on konkurents erinevate valdkonnapoliitika eesmärkide ja

huvirühmade vahel. Riigivara valitseja saab müüki suunata vaid riigile mittevajalikke kinnisasju, kuid

ainuüksi asjaolu, et riigil ei ole seda maad oma ülesannete täitmiseks või muul avalikul eesmärgil

sellel ajahetkel vaja, ei ole veel põhjuseks seda müüki suunata. Müüki suunatavate maade mahu

kavandamisel tuleb kaaluda lisaks riigi vajadustele ühiskonna kui terviku huve ning arvestada ka riigi

valdkondlike arengukavade ja muude riigi maapoliitikat kujundavates strateegilistes dokumentides

väljendatud eesmärkidega, sealhulgas riigi eelarvestrateegia eesmärkidega. Seega tuleb müüki

suunatavate maade mahu kavandamisel arvestada, et riigi eelarvestrateegia eesmärgid oleksid

tasakaalus maakasutuspoliitika eesmärkidega. Eesmärgid käsitavad riigimaa väärindamist ja

kasutusse andmist viisil, mis tagab selle parima kasutuse ja pikaaegse tulu ning samuti võimaluse

korral maa väärindamist enne selle võõrandamist. Võõrandamisele kuulub riigile perspektiivselt

mittevajalik maa, mille puhul on võimalik parimate teadmistele tuginedes väita, et selle maa hoidmine

maareservis ei ole põhjendatud.

Paragrahvi 5 lõikes 1 sätestatakse, millise aja jooksul peavad saama kõik riigi omandis olevad

kinnisasjad esimest korda määruses sätestatu kohaselt analüüsitud ja valitsemise eesmärk RKVRis

ajakohastatud. Määruse jõustumisel tuleb riigi omandis oleva kinnisasja esimene analüüs teha

esmakordselt hiljemalt 2031. aasta 10. juuniks ehk viie aasta jooksul § 2 lõikes 1 nimetatud kinnisasja

kohta. Valitsemise eesmärkide ülevaatus hõlmab kõiki kinnisasju ega piirdu esmakordsel

ülevaatamise vaid maareserviga. Kuni analüüsi tegemist hõlbustavat menetluskeskkonda luuakse,

saab teha analüüsi olemasolevate vahendite piires. Enne menetluskeskkonna lõplikku valmimist

analüüsi tegemisel tuleb arvestada määruses sätestatud maareservi analüüsimise põhimõtetega, aga

analüüsi tulemusi saab kajastada RKVRis vaid olemasolevate tehniliste võimaluste piires. Tehniliste

võimaluste puudumisel tuleb riigiasutustel märkida RKVRi oma huvid, mis selgitatakse RVS § 96

kohases kinnisasja vajalikkuse tuvastamise menetluses.

Esmane analüüs on võimalik ja otstarbekas teha viie aasta jooksul, kuna suuremas mahus maaportfelli

haldajatel, nagu Maa- ja Ruumiametil ja RMK-l on mõlemal hallata üle 20 000 kinnisasja. Lisaks on

riigivara valitseja kohustatud hoidma andmeid ajakohasena. Viieaastane üleminekuperiood

võimaldab analüüsi läbi viia etapiviisiliselt ning siduda see olemasolevate tööprotsesside ja

infotehnoloogiliste lahenduste arendamisega, tagades samal ajal määruse eesmärkide järkjärgulise ja

elluviimise.

Paragrahvi 5 lõikes 2 nähakse ette määruse jõustumine 10. juunil 2026, mis on kooskõlas

riigivaraseaduse muutmise seaduse kavandatava jõustumisajaga. Selline jõustumisaeg tagab, et

määrus rakendub õiguslikult selge volitusnormi alusel ning võimaldab riigivara valitsejatel alustada

ettevalmistavaid tegevusi määruse rakendamiseks kohe pärast selle jõustumist.

15

3. Eelnõu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõus ei kasutata uusi termineid. Eelnõu reguleerimisala ei puuduta Euroopa Liidu õigust.

4. Määruse mõju

Kuigi suurel määral on maareservi säilitamise ja kasutamise põhimõtteid rakendatud alates

2017. aastast, kui Vabariigi Valitsus need kabinetinõupidamisel heaks kiitis, tagavad määruse

tasandil sätestatud reeglid õigusselguse. Ühtsete maareservi säilitamise põhimõtete ja maade reservi

arvamise korra kehtestamine määrusega võimaldab paremini arvesse võtta riigi kui terviku huve ning

tagab ka avalikkusele ajakohase ja parema info riigi omandis olevatest kinnisasjadest ning riigi

plaanidest maareservi kuuluvate maadega.

Peamine määrusega kaasnev oluline mõju avaldub riigivara valitsejatele ning teistele riigimaadega

toiminguid tegevatele asutustele, kellele sätestatakse määrusega olulised töökorralduslikud juhised

riigi omandis olevate maade analüüsimiseks ning analüüsi tulemuste põhjal toimingute tegemiseks.

Analüüsi tulemused on riigivara valitsejatele ja volitatud asutustele abivahend riigimaaga

eesmärgipäraste ning otstarbekate otsuste ja toimingute tegemisel. Kaudset mõju võib määrus

avaldada ka regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale, kuivõrd kinnisasja maareservis

säilitamise põhimõtted arvestavad riigi vajadusi tervikuna - muu hulgas ka kohaliku elu, majanduse

ja tootmise arendamise ning looduskeskkonna säilitamise vajadusi ning ajakohased andmed on

eelduseks maa suhtes otstarbekatele otsustele. Määrusega ei kaasne otsest sotsiaalset mõju ega mõju

riigi julgeolekule ja välissuhetele. Niisamuti ei too määrus kaasa halduskoormuse kasvu ettevõtjatele,

kuna ei kehtestata uusi kohustusi ega muudeta seniseid menetlusi.

4.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse töökorraldusele

Riigi maareservi säilitamise põhimõtted ja maa maareservi arvamise korra kehtestamine puudutab

enim ministeeriumeid ja riigiasutusi, kes RVSi kohaselt on riigivara valitsejad või volitatud asutused.

Kuigi riigi maareservi säilitamise ja kasutamise põhimõtted on Vabariigi Valitsus heaks kiitnud juba

2017. aastal, siis määruse vastuvõtmisega kaasneb riigivara valitsejatele kohustus teha kõikide

riigimaade analüüs määruses sätestatud põhimõtete kohaselt. Seega kaasneb määruse rakendamisega

kõigile riigivara valitsejatele ühekordne suurem töökorralduslik kohustus vaadata üle enda

valitsemisel olevad riigimaad. Edaspidine mõju töökoormusele on mõnevõrra väiksem, sest järgmine

analüüs tuleb teha vaid maareservi arvatud kinnisasjadele vajaduse korral, aga soovitatavalt mitte

hiljem kui viie aasta jooksul. Selline intervall võimaldab tegevusi hajutada ja tagab samas ajakohase

ülevaate maaportfellist ja aitab maaportfelli eesmärgipäraselt valitseda.

Suurim osa riigile kuuluvatest kinnisasjadest on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning

Kliimaministeeriumi valitsemisel. Riigile kuuluvate kinnisasjade jaotus kõikide ministeeriumite

vahel on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Ministeeriumite valitsemisel olevad kinnisasjad 28.04.2026 seisuga

Ministeerium Kinnisasjade

arv

Kliimaministeerium 45 659

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 73

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 20 713

Kaitseministeerium 1163

Siseministeerium 803

16

Rahandusministeerium 377

Haridus- ja Teadusministeerium 332

Välisministeerium 42

Kultuuriministeerium 116

Sotsiaalministeerium 11

Justiits- ja Digiministeerium 1

Kuni määruse kehtestamiseni on olnud maa maareservi arvamises erinevaid tõlgendusi ja mitmeti

mõistmist. Määrusega täpsustatakse riigi maareservi sisu ning seeläbi ka RVS § 10 lõike 1 punktis 4

sätestatud reservina säilitamise eesmärgi sisu. Seetõttu võib analüüsi tulemusena tekkida vajadus ka

teistele kinnisasjadele varem määratud eesmärgi muutmiseks. Seega mõjutab määruse vastuvõtmine

ka valitsejate poolt kinnisasjade valitsemise eesmärkide määramist. Valitsemise eesmärkide kaupa

riigi omandis olevad kinnisasjad on esitatud tabelis 2.

Tabel 2. Ministeeriumite valitsemisel olevatel kinnisasjade valitsemise eesmärk riigi

kinnisvararegistris 28.04.2026 seisuga:

Valitsemise eesmärk Kinnisasjade arv

Tulu saamine 27 660

Riigivõimu teostamine 18 975

Reservina säilitamine 15 368

Valitseja määratud avalikul eesmärgil säilitamine 5190

Määramata * 1708

Mittevajalik 389

*sh, registris tühjaks jäetud väli

Suurimad riigi omandis olevate kinnisasjade haldamise mahuga volitatud asutused on Maa- ja

Ruumiamet (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), RMK ja Transpordiamet

(Kliimaministeerium), kelle portfellide jagunemine valitsemise eesmärgi järgi on esitatud tabelis 3.

Nimetatud asutustele toob määruse rakendamine tõenäoliselt kaasa kõige suurema mõju.

Tabel 3. Maa- ja Ruumiameti, RMK ja Transpordiameti haldamisel kinnisasjade arv RKVRis

valitsemise eesmärkide järgi 28.04.2026 seisuga.

Määrusega nähakse ette, et kõik riigi omandis olevad kinnisasjad, mille peamine eesmärk on hoida

neid tähtajaliselt või tähtajatult riigi omandis, kuuluvad reservina säilitamiseks ning seda ka juhul,

kui samaaegselt võib kinnisasjalt teenida tulu. Määruse vastuvõtmine mõjutab oluliselt Maa- ja

Ruumiametit, kelle haldamisel olevad maad on küll RKVRis reservina säilitamise eesmärgiga, aga

tegelikult on tegemist määramata maareserviga, mis tuleb määruse jõustumisel siiski detailselt läbi

analüüsida ja tegelik valitsemise eesmärk määrata analüüsi tulemuste põhjal.

Volitatud asutus Valitsemis

e eesmärk

Tulu

saamiseks

Riigivõi

mu

teostam

iseks

Reservina

säilitamiseks

Valitseja

määratud

avalikul

eesmärgil

Määrama

ta *

Mittevaja

lik KOKKU

Maa- ja Ruumiamet 4969 5 14 081 30 1624 20 709

Riigimetsa Majandamise Keskus 22 513 9 1098 3559 26 5 27 210

Transpordiamet 16 16 493 118 215 12 1 16 855

*sh, registris tühjaks jäetud väli

17

Arenduse tulemusel lõpeb riigivara analüüsimine erinevates andmekogudes, väheneb andmete

töötlemisel käsitöö, saadakse parem ülevaade iga riigile kuuluva kinnisasja kohta ning see aitab

riigivara valitsejatel teha otstarbekamaid maakasutuse otsuseid. Loodav tehnoloogiline arendus aitab

vähendada oluliselt kirjalike päringutega kaasnevat aja- ja ressursikulu ning seega avaldab määrusega

kehtestatav kord positiivset mõju ka asutuste koormusele, kuna asjakohase ja ajakohase info

olemasolul andmekogudes puudub riigiasutustel ja kohalikel omavalitsustel vajadus vastata riigimaid

puudutavatele päringutele.

Kokkuvõtvalt võib mõju riigi töökorraldusele pidada keskmiseks. Määruse rakendamisega kaasneb

kohustus analüüsida kõik riigi omandis olevad maad määruses sätestatud põhimõtete kohaselt ja

korras. Kui esimene kord tuleb analüüsida kõiki riigi omandis olevaid kinnisasju, siis edaspidi

analüüsitakse vaid reservina säilitatavaid kinnisasju. Kui esimene analüüs on juba tehtud, kulub

järgmisel korral selleks vähem aega, kuna varasem kogemus ja parem infovahetus on juba abiks.

4.2. Mõju regionaalarengule

Määruses sätestatu võib avaldada positiivset mõju ka regionaalarengule, kuna maareservis

säilitamisele kuuluvate maade analüüsiga märgitakse ajakohaselt ka planeeringutest tulenevad ja

KOVide poolt riigile teada antud regionaalsed vajadused. Seetõttu on võimalik avaliku ülesande

täitmiseks vajalikku maad hoida riigi omandis. Analüüsist saadav ajakohane info annab ka KOVidele

selgema ülevaate riigi maareservist ning nad saavad läbi mõelda oma strateegilise maavajaduse, mis

toetab ka regionaalset arengut.

4.3. Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Üheks oluliseks maa riigi maareservis hoidmise põhjuseks on ka elu- ja looduskeskkonna toetamise

ja säilitamisega seotud eesmärgid. Riigi maareservis säilitatakse kinnisasju, mille kasutamine on

oluliselt piiratud looduskaitseliste eesmärkide tagamise vajaduse tõttu, sealhulgas hoitakse riigi

omandis ka maa-alad, mille looduse kaitsevajadus on alles välja selgitamisel. Seega avaldavad

määrusega sätestatud reeglid mõju ka looduskeskkonnale, kuivõrd looduskaitselise vajadusega

kinnisasju saab säilitada riigi omandis ning kaob näiteks hilisem vajadus eraomandis olevat kinnisasja

riigi omandisse tagasi osta. See aga toetab omakorda alade kaitse alla võtmist. Samuti säilitatakse

kohaliku omavalitsuse tarbeks maareservis kinnisasjad, mis aitavad luua paremat elukeskkonda,

näiteks maad, mis sobivad pargiks, haljasalaks, tervisespordi harrastamiseks või kogukonna

ühistegevuseks.

4.4. Mõju majandusele ja riigieelarvele

Määrusega kehtestatav kord võimaldab hoida ajakohast ülevaadet riigi omandis olevate maade

kasutamise võimalustest ja väärtusest ning toetab riigimaa võõrandamise, kasutamiseks andmise ja

vahetamise menetlusi. Riigi omandis olevatele kinnisasjadele RKVRis seni määratud valitsemise

eesmärgi põhjal ei ole võimalik teha järeldusi ega prognoose, millistelt kinnisasjadelt ning millises

ulatuses saab riik tulu teenida.

RKVRis on 28.04.2026 seisuga määratud tulu saamise eesmärgiga 27 660 kinnisasja ning reservina

säilitamise eesmärgiga 15 368 kinnisasja. Viidatud kahe valitsemise eesmärgi arvulist jagunemist

riigivara valitsejate kaupa kujutab tabel 4.

Tabel 4. RKVRis tulu saamise ja reservina säilitamise eesmärgiga kinnisasjad ministeeriumite kaupa

28.04.2026 seisuga

18

Ministeerium Valitsemise eesmärk

Tulu saamine Reservina

säilitamine

Kliimaministeerium 22 684 1281

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 4

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 4969 14 081

Kaitseministeerium 2

Siseministeerium 2

Rahandusministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium 4

Välisministeerium

Kultuuriministeerium 1

Sotsiaalministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

Kokku 27 660 15 368

Tabelis esitatud arvud näitavad valitsemise eesmärgi määramise erinevat käsitlust, kus suur osa tulu

saamiseks määratud kinnisasjadest on Kliimaministeeriumi valitsemisel ning suur osa reservina

säilitamiseks määratud kinnisasjadest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel.

Need arvud ei ava aga tegelikku sisu selle kohta, millised kinnisasjad võiks riik tulu saamise

eesmärgil müüki suunata või millised tulu saamise eesmärgil kasutusse anda ning veelgi vähem on

võimalik hinnata võimalikku tulu suurust. Samuti on küll RKVRis võimalik eraldi vaadata riigivaraga

seotud lepinguid, kuid praegu ei ole võimalik RKVRis tuvastada, millised kinnisasjad võiks renditulu

teenimiseks kasutusse anda.

Kehtestatava määruse kohaselt kuuluvad reservina säilitamiseks kinnisasjad, mida on vaja

tähtajaliselt või tähtajatult riigi omandis säilitada või mis on perspektiivse säilitamise vajadusega.

Samuti kinnisasjad, mis on analüüsi tulemusena osutunud riigile mittevajalikuks, kuid on otstarbekas

kinnisasi tulu saamise eesmärgil võõrandada tulevikus. Maareservis olevaid kinnisasju saab samal

ajal tasu eest kasutusse anda või sellel näiteks metsa majandada. Selliste kasutuseesmärkide

märkimise võimalus luuakse ka RKVRi. Seega toetab määrusega kehtestatav kord paremini

riigimaadega tehtavate tehingutega seotud tulude prognoosimist riigieelarves.

Maa- ja Ruumiameti reservis olevate kinnisasjade kasutamiseks andmisest ja mittevajalike

kinnisasjade müügist on aastatel 2022 ja 2023 laekunud riigieelarvesse üle 30 miljoni euro aastas.

Aastal 2024 laekus riigieelarvesse veidi üle 21 miljoni euro ja aastal 2025 veidi üle 24 miljoni euro.

Edaspidi on prognoositav laekumine Maa- ja Ruumiameti haldamisel oleva riigile mittevajaliku maa

müügist alla 10 miljoni aastas, mis võiks igal aastal väheneda, ning maareservis oleva maa

kasutamiseks andmisest ligikaudu 7–8 miljonit eurot aastas. Määrusel ei ole aga sellist mõju, et kõik

riigile mittevajalikud maad oleks kohe tulu teenimise eesmärgil võõrandatavad. Isegi kui kinnisasi on

selle omaduste põhjal riigile mittevajalik, tuleb müügimahu planeerimisel arvestada ka teiste riigi

valdkondlike arengukavade ja muude riigi maapoliitikat kujundavate strateegiatega, samuti

vähenenud maareservi tulevikuks säilitamise perspektiividest.

Maareservis säilitamisele kuuluvate maade haldamise ja hooldamisega seotud kulude prognoosimine

loob analüüsitud ja ülevaatliku teadmise reservina säilitatavate maade seisundist,

19

kasutuseesmärkidest ning tuleviku perspektiivist ning võimaldab paremini prognoosida ka riigile

kinnisasja reservis säilitamisega kaasnevaid kulusid.

Määruse kehtestamisega ei kaasne riigieelarvele otsest mõju, kuna sellega ei kohustata mahukateks

tegevusteks, mis tooks riigile kaasa püsivaid kulusid. Samuti ei suurenda määruse kehtestamine

otseselt riigieelarve tulusid, kuna mittevajaliku vara võõrandamisest laekuv tulu määratakse

riigieelarve seadusega, kuid annab võimaluse paremini prognoosida seadusega igal aastal määratavat

riigivara müügitulu ja teha müügitulu kohta kaalutletud otsuseid.

Määrus aitab tagada, et riigile kuuluv maa oleks kasutuses vastavalt avalikele huvidele ja riigi

vajadustele, vältides maa kasutusest kõrvalejäämist või ebaefektiivset kasutust. Maareservi määrus

loob sisulise aluse selleks, et riigil oleks ka tulevikus olemas vajalik maaressurss julgeoleku

tagamiseks, kriisideks valmisolekuks ning riigi toimimise järjepidevuse kindlustamiseks. Määrus

toetab seeläbi riigi julgeolekut mitte üksnes konkreetsete meetmete kaudu, vaid laiemalt riigi

strateegilise ruumilise ja varalise suutlikkuse hoidmise kaudu.

Määrus võib soodustada ettevõtlust, kui riigimaa antakse kasutusse tootmiseks või ettevõtluse

arendamiseks. Selgemad reeglid ja analüüsikohustus suurendavad läbipaistvust ning vähendavad

bürokraatiat, mis võib soodustada investeeringuid ja ettevõtjate huvi riigimaa kasutamise vastu.

5. Määruse rakendamisega seotud kulud ning vajalikud tegevused

Määruses sätestatud maareservi põhimõteterakendamiseksonloomisel tegevust toetavad

infotehnoloogilised lahendused, mille arendamisega kaasnevad kulud.

KATRI juurde luuakse maareservi analüüsimist võimaldav menetluskeskkond, millesse koondatakse

erinevatest andmekogudest kinnisasja omadusi kajastavad andmed ja analüüsitakse kinnisasja

säilitamise hinnangulist kulu ning nende alusel määratakse säilitamise vajadus (määratud ajaks,

tähtajatu või perspektiivne). Samuti analüüsitakse menetluskeskkonnas säilitamiseks mittevajaliku

kinnisasja väärtuse võimalikku kasvu tulevikus ja antakse hinnang, kas ja millal on kinnisasi

otstarbekas võõrandada või anda kasutamiseks. Menetluskeskkonnas luuakse automaatsed

andmevahetusteenused erinevate andmekogudega nii analüüsiks vajaliku info menetluskeskkonda

kogumiseks kui ka selle tulemuste edastamiseks RKVRi.

Analüüsi tulemuste registrisse kandmiseks täiendatakse ka RKVRi, lisades sinna võimalused märkida

igale varaobjektile lisaks valitsemise eesmärgile ka muid märkeid ja selgitusi varaobjekti riigivara

valitsemise ja kasutamise eesmärkide kohta.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eraldas nimetatud arenduseks 2026. aasta eelarves

oma vahenditest Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele 225 000 eurot.

6. Määruse jõustumine

Paragrahvi 5 lõike 2 kohaselt jõustub määrus 10. juunil 2026, mis on kooskõlas riigivaraseaduse

muutmise seaduse kavandatava jõustumisajaga.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse

avaldamiseks Riigimetsa Majandamise Keskusele, Transpordiametile, Eesti Linnade ja Valdade

20

Liidule ning Maa- ja Ruumiametile. Eelnõule esitatud märkustega on võimalik tutvuda lisas 2 toodud

kooskõlastustabelis.

21

Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi maareservis säilitatavate kinnisasjade liigid ja kinnisasja riigi maareservi arvamise, seal säilitamise ning

sealt väljaarvamise alused ja kord“ eelnõu seletuskiri, Lisa 1 – Maaportfelli analüüsi protsessi kavand

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

18.05.2026 nr 2-2/1786-1

Riigi maareservis säilitatavate kinnisasjade

liigid ja kinnisasja riigi maareservi arvamise,

seal säilitamise ning sealt väljaarvamise alused

ja kord

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi maareservis säilitatavate

kinnisasjade liigid ja kinnisasja riigi maareservi arvamise, seal säilitamise ning sealt väljaarvamise

alused ja kord“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) seletuskirja lisa 1 – maaportfelli analüüsi protsessi kavand;

4) seletuskirja lisa 2 – kooskõlastustabel.

Vello Kima

+372 5787 0569, [email protected]

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi maareservis säilitatavate kinnisasjade liigid ja kinnisasja

riigi maareservi arvamise, seal säilitamise ning sealt väljaarvamise alused ja kord“ eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Kooskõlastustabel

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Riigimetsa Majandamise Keskusele,

Transpordiametile ning Maa- ja Ruumiametile. Täiendavalt esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Rahandusministeerium

kooskõlastasid eelnõu märkustega. Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Arvamusi esitasid eelnõule Riigimetsa

Majandamise Keskus, Transpordiamet ning Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Nr. Esitaja Ettepanek/tagasiside Arvestatud/mittearvestatud/selgitus

1 HTM Eelnõu § 2 lõige 1 kohustab analüüsima kinnisasja tervikuna,

samas kui § 1 lõike 2 kriteeriumid on pigem hoonestamata maa

kohta. Eelnõu § 2 lõige 1 reguleerib millal on analüüsi vaja teha,

kuid ei täpsusta analüüsi eset. Palume selgitada, kas analüüs peaks

käsitlema ainult hoonestamata maa reservivajadust või hinnata

tuleb kõiki olemaolevaid kinnisasju sh maa, hooned ja rajatised,

laiemalt selle funktsiooni ja kasutusvõimaluste osas

Arvestatud. Selgitasime, et esialgne analüüs on mõeldud kogu

asutuse maaportfelli üle vaatamiseks. Kui valitsemise eesmärgid on

ajakohased, siis edasised analüüsid tuleb teha üksnes reservina

säilitatavate kinnisasjade osas. Tõenäoliselt on kõik HTM

hoonestatud kinnisasjad valitsemise eesmärgiga „riigivõimu

teostamine“, seega kui eesmärk on ajakohane, siis neid kinnisasju

tuleb vaid ühe korra analüüsida.

2 Samuti vajab täpsustamist mõiste „mittevajaliku maareservi“ sisu.

Palume selgitada, milliseid hindamiskriteeriume kasutatakse – kas

ainult riigi avaliku huvi seisukohast, majandusliku väärtuse alusel

või arvestatakse tuleviku potentsiaali

Arvestatud. Selgitasime, et kui analüüsi käigus (käsitleb vaid maid,

mille valitsemise eesmärgiks on määratud reservina säilitamine) on

selgunud, et kinnisasi ei vasta ühelegi olulisele säilitamise

kriteeriumile (määruse § 1 lg 2 punktid 1–10), siis on kinnisasi

osutunud mittevajalikuks.

3 Lisaks palume selgitada, kas müüki ootav mittevajalik maareserv

tuleks käsitleda riigivaraseaduse § 10 lõike 1 punkti 3 alusel tulu

teenimise eesmärgi all ning kajastada riigi kinnisvararegistris

vastava tulu teenimise kategooria alla.

Arvestatud. Selgitasime, et mittevajaliku maareservi ei käsitleta

riigivaraseaduse § 10 lõike 1 punkti 3 alusel tulu teenimise eesmärgi

all ning ei tule talle märkida eesmärgiks tulu teenimine. Riigile

mittevajalik kinnisasi on maareservis kuni võõrandamiseni ning

2

sellele määratakse alaeesmärk mittevajalik maareserv ning

märgitakse kasutusvõimalus potentsiaalne müük.

4 JDM Eelnõu § 3 kohaselt tehakse maareservi analüüs riigi kinnisvara

ruumiandmete andmebaasi menetluskeskkonnas, mille kaudu

tehakse päringud andmekogudesse. Seletuskirja kohaselt on

analüüsi tegemiseks loomisel maaregistri osaks oleva riigi

kinnisvara ruumiandmete andmebaasil (KATRI) juurde asjakohane

menetluskeskkond. Maakatastriseaduse kohaselt on maaregister

üks osa maaregistrist. Samas ei ole selge, millega on reguleeritud

riigi kinnisvara ruumiandmete andmebaas ja selle juurde loodav

menetluskeskkond. Palume seletuskirjas välja tuua, milliste

õigusaktidega on reguleeritud ruumiandmete andmebaas ja sinna

juurde loodav menetluskeskkond, et oleks võimalik kontrollida

regulatsiooni vastavust avaliku teabe ja andmekaitse nõuetele.

Juhime tähelepanu, et andmekogu asutatakse üldjuhul seadusest

tuleneva ülesande täitmise lihtsustamiseks. Maakatastriseaduse

kohaselt on maakatastri pidamise eesmärk registreerida kinnisasja

piir ning maa- ja veealune ruumiline ulatus, väärtus, looduslik

seisund ja kasutamist kajastav informatsioon katastris ning tagada

selle informatsiooni kvaliteet, säilitamine ja avalikkusele

kättesaadavus. Kuna loodav menetluskeskkond on osa

maakatastrist, siis peab analüüside tegemise kohustus olema

samuti kaetud maakatastri eesmärgiga. Palume seletuskirjas välja

tuua, kuidas analüüside koostamine maakatastri pidamise eesmärgi

alla mahub.

Arvestatud. Ettepanekuga on arvestatud ja selgitus lisatud

seletuskirja. Analüüsi on võimalik teha maaregistri osaks oleva

riigi kinnisvara ruumiandmete andmebaasi ehk

KATRI loodavas menetluskeskkonnas, mille pidamine on

reguleeritud järgmiselt. Maakatastriseaduse § 3 lg 5 sätestab

mh, et katastripidamine reguleeritakse katastriüksuse

moodustamise korraga. Katastriüksuse moodustamise korra §

38 reguleerib maaregistri kooseisu ja riigi kinnisvara

ruumiandmete andmebaasi andmekooseisu (KATRI).

Vastavalt MaaKatS § 9 lg 3 võib katastripidaja vajaduse korral

katastrisse kanda katastriüksuse kohta muid andmeid, sealhulgas

katastriüksusel asuvate ehitiste andmed, ja moodustada andmebaase.

Katastri pidamise eesmärk on registreerida kinnisasja piir ning maa-

ja veeala ruumiline ulatus, väärtus, looduslik seisund ja kasutamist

kajastav informatsioon katastris ning tagada selle informatsiooni

kvaliteet, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavus (MaaKatS § 11).

Riigi omandis oleva kinnisasja (nagu ka teiste omanike kinnisasjade)

ruumiandmeid peetakse katastris ja selle informatsiooni kvaliteedi

tagamiseks tuleb läbi viia ruumianalüüse kinnisasja väärtuse

määramiseks.

3

5

Maakatastri vastutav töötleja on MaRu, samas on pandud riigivara

valitsejale eelnõuga kohustus koostada analüüse maakatastri osaks

oleva maaregistri osaks oleva riigi kinnisvara ruumiandmete

andmebaasi juurde loodavas menetluskeskkonnas. Selle põhjal

näib, et register on asutatud ka riigivara valitsejatele pandud

kohustuste täitmise lihtsustamiseks. Sellisel juhul on ka riigivara

valitsejad andmekogu kaasvastutavad töötlejad. Juhime

tähelepanu, et seletuskirja kohaselt on menetluskeskkonna

kasutamine võimalus, mitte kohustus. Palume seletuskiri ja eelnõu

vastavusse viia.

Mittearvestatud. Selgitasime, et analüüsi teostamine on kohustus,

aga selle analüüsi tegemise lihtsustamiseks on loomisel

menetluskeskkond, mille kasutamine ei ole kohustus, vaid võimalus.

6

Maakatastri seadusega seoses juhime tähelepanu, et ajakohastamist

vajab ka maakatastri kui andmekogu regulatsioon, kuna seal

töödeldakse ka isikuandmeid, kuid hetkel ei ole seaduse tasandil

reguleeritud nt isikuandmete säilitamise tähtaeg

Arvestatud. Ettepanek puudutab maakatastriseadust ja katastrit kui

omandi ulatust kirjeldavat registrit ja ei ole seotud käesoleva

määrusega, aga võtame ettepaneku andmekogu andmete töötlemise

aluste täpsustamiseks seaduses arvesse. Täpsustused on plaanis

esitada maakatastriseaduse muutmise eelnõuna käesoleval aastal.

Riigivara analüüsimiseks isikuandmeid ei hoita ega koguta.

7

Palume seletuskirjas välja tuua, millistest andmekogudest milliseid

andmeid analüüsi koostamiseks kasutatakse või kus see

reguleeritud on. Seletuskirja põhjal ei ole ka selge, kas

andmekogudesse tehakse analüüsiks vajalike andmete saamiseks

ühekordne päring või toimub pidev andmevahetus, mille puhul

peaksid olema asjakohased andmekogud andmeandjatena ning

neilt saadavad andmed menetluskeskkonda reguleerivas õigusaktis

välja toodud.

Arvestatud. Ettepanekuga on arvestatud ja selgitus lisatud

seletuskirja. KATRI menetluskeskkond võimaldab koondada

kinnisasja analüüsi jaoks vajaliku info erinevatest

andmekogudest automaatselt.

Nimetatud keskkond koosneb töölauast, mis sisaldab riigi

kinnisasjade nimekirja ja võimaldab analüüsida maatükke nii ühe-

kui mitme kaupa. Maaüksuse kohta kogutakse

olulised andmed automaatselt erinevatest andmekogudest.

Maaportfelli analüüsil on plaanis lähtuda avaandmetest, millest

tulenevalt ei ole andmevahetusi õigusaktidega reguleeritud. Samuti

ei töödelda selles isikuandmeid. Info, mis on võimalik tuua teistest

infosüsteemidest, tuuakse läbi andmevahetusteenuse üle

automaatselt. Päringu algatab menetluskeskkonnas menetleja

vastavalt vajadusele. Analüüsi tulemusel valmib maaüksuse kohta

koondhinnang, mis kantakse automaatselt RKVRi. Seda analüüsi on

võimalik teha ka menetluskeskkonda kasutamata, selle

võimaldamiseks luuakse koos arendusega ka juhend, mis annab

suunad, millisest andmekogust mida tuleb vaadata, et käsitsi

analoogne analüüs teostada.

4

8 Seletuskirja viienda osa viimases lõigus „Määruse rakendamisega

seotud kulud ning vajalikud tegevused“ on märgitud, et

menetluskeskkonna loomiseks, andmekogude sidumiseks ning

kaardirakenduse loomiseks on vaja kokku hinnanguliselt 390 000

eurot. Palume seletuskirjas märkida arenduskulude rahastamise

allikas ja kas rahastamise kohta on tehtud otsus.

Arvestatud. Info lisatud seletuskirja. 390 000 eurot oli

hinnanguline, nüüdseks on arendusest välja jäetud eraldi kaardikihi

loomine KOV-de jaoks. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium eraldas 2026. aasta eelarves oma

vahenditest 225 000 eurot menetluskeskkonna arendamiseks.

9 Seletuskirja viienda osa viimases lõigus „Määruse rakendamisega

seotud kulud ning vajalikud tegevused“ tuuakse välja, et

arendatakse kaks uut komponenti: menetluskeskkond ning

kaardirakendus. Mõlema puhul on olemuslikult tegu

komponentidega, mida on riigis varasemalt arendatud, seega tuleb

IT-arenduste planeerimisel vältida dubleerimist ning eelistada

võimalusel olemasolevate lahenduste taaskasutamist. Näiteks

kaardirakenduse loomisel saab kaaluda Maa- ja Ruumiameti

geoportaali kasutamist.

Mittearvestatud. Selgitasime, et kaardirakenduse loomine KOV-de

jaoks jääb hetkel arendusest välja. Menetluskeskkonna loomisel ei

ole tegemist dubleerimisega, vaid pigem olemasolevate

andmebaaside ristkasutamise võimaldamisega. Eesti geoportaali

eesmärk on reguleeritud ruumiandmete seadusega, mille kohaselt on

tegu veebilehega, mis võimaldab internetikeskkonnas keskset

juurdepääsu ruumiandmetele ja mõeldud ruumiandmete

kättesaadavaks tegemiseks (vaatamiseks). Geoportaal ei sisalda

menetluskeskkonda ega menetluseks vajalikku ruumiandmete

töötlemise tehnilisi võimalusi. Samuti pole geoportaal ka riiklik

register. Maakataster on riigi põhiregister, mille ülesandeks on

kinnisomandi ulatuse andmete registreerimine ning menetluseks

vajaliku ruumiandmete töötluse läbiviimine. MaaKatS § 2 lg 1

kehtestab, et katastri andmekogu koosneb maaregistrist koos

katastrikaartidega ja katastriarhiivist. Sellest lähtuvalt on kaart

vältimatu osa katastripidamisest. Lisaks on katastri pidamiseks juba

välja arendatud maatoimingute platvorm, mis sisaldab kõiki

katastrikaardi pidamiseks vajalike tehnilisi lahendusi, täpsemalt

aadressil www.kataster.ee Samuti juhime tähelepanu, et MaaKatS §

11 lg 2 alusel on katastriandmed aluseks ruumiandmeid sisaldavate

infosüsteemide loomisel ja arendamisel. vt ka

http://www.kataster.ee/

5

10 Eelnõu kohaselt peetakse arvestust riigi maareservi üle riigi

kinnisvararegistris, mis on asutatud RVS paragrahv 95 alusel.

Juhime tähelepanu, et RKVR seaduse tasandi regulatsioon vajab

ajakohastamist. Kuna seaduse tasandi regulatsiooni kehtestamisega

on andmekogu juba asutatud, siis tuleb RVS paragrahvis 95 lg 1

esimene lause sõnastada järgmiselt: Riigi kinnisvararegister

(edaspidi register) on käesolevas seaduses sätestatud ülesannete

täitmiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu. Samuti

tuleb RVS paragrahv 95 lõikest 3 välja jätta asutamise edasi

delegeerimine, kuna seaduse tasandi regulatsiooni kehtestamisega

on register juba asutatud. Lisaks sellele tuleb volitusnormis välja

tuua õigusakt, seega tuleb RVS paragrahv 95 lg 3 sõnastada

järgmiselt: (3) Registri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus

määrusega.

Arvestatud. RVS muutmine on töös ja Rahandusministeeriumile

edastatud ettepanekud vaadatakse selle käigus üle. RVS VTK on

esitatud kooskõlastamiseks 2026 aasta alguses. Eelnõu õiguslike

muudatustega on töös, kuid mitteregulatiivselt lahendatakse mitmeid

andmestike avaldamisega seotud küsimusi ka käesoleval aastal.

11 RVS paragrahv 95 lg 4 näeb ette registri vastutava töötleja, kelleks

on RAM. Samas näeb lg 8 ette, et andmeandjad vastutavad

registrisse sisestatud andmete õigsuse ja uuendamise eest. Juhime

tähelepanu, et vastutus andmekogus sisalduvate andmete õigsuse

eest lasub alati andmekogu vastutaval töötlejal. Palume läbi

mõelda, kas registrit peetakse üksnes RAM-le seadusega pandud

kohustuste täitmise lihtsustamiseks või ka andmeandjatele pandud

kohustuse täitmise lihtsustamiseks. Viimasel juhul on

andmeandjad kaasvastutavad töötlejad.

Arvestatud. RVS muutmine on töös ja Rahandusministeeriumile

edastatud ettepanekud vaadatakse selle käigus üle.

12 RVS paragrahv 95 lg 5 nähakse ette registri andmekoosseis.

Juhime tähelepanu, et põhimääruse kohaselt sisaldab

andmekoosseis ka isikuandmeid. Kuna isikuandmete töötlemine on

põhiõiguste riive, siis tuleb töödeldavate isikuandmete kategooriad

tuua välja seaduse tasandil. samuti ei ole selge, mida tähendab

punktis 7 nimetatud muud õigusaktides ette nähtud andmed.

Registri pidajal peab olema ülevaade enda andmekogus peetavatest

andmetest ja nende koosseisust. Kuna registris töödeldakse ka

isikuandmeid, tuleb seaduses ette näha ka isikuandmete säilitamise

maksimaalne tähtaeg.

Arvestatud. RVS muutmine on töös ja Rahandusministeeriumile

edastatud ettepanekud vaadatakse selle käigus üle.

6

13 RVS paragrahv 95 lg 8 näeb ette, et andmeandja vastutab

registrisse sisestatud andmete õigsuse ja uuendamise eest. Nagu

eespool mainitud, siis vastutav töötleja vastutab andmekogus

sisalduvate andmete õigsuse eest. Juhul kui andmeandjad ei ole

kaasvastutavad töötlejad, siis tuleb säte sõnastada ümber näiteks

järgnevalt: (8) Andmeandja vastutab registrisse sisestavate

andmete õigsuse eest ning kohustub andmete muutumise korral

andmed uuendama.

Arvestatud. RVS muutmine on töös ja Rahandusministeeriumile

edastatud ettepanekud vaadatakse selle käigus üle.

14 RVS paragrahv 95 lg 11 näeb ette, et registri andmed on avalikud,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhime tähelepanu, et kogu

avalikke ülesandeid täites loodud ja saadud teave (avalik teave) on

avalik, välja arvatud osas, mille suhtes on kehtestatud

juurdepääsupiirang, seega kordab nimetatud säte avaliku teabe

seaduse loogikat ja võib pigem tuua kaasa õigusselgusetust, kuna

RVS on avaliku teabe seaduse suhtes eriseadus ning eriseaduses

nähakse ette üksnes erisused üldseaduses sätestatust. Palume RVS

paragrahv 95 lg 11 kehtetuks tunnistada.

Arvestatud. RVS muutmine on töös ja Rahandusministeeriumile

edastatud ettepanekud vaadatakse selle käigus üle.

15 KAM Kuna nii KATRI kui ka RKVR on avaliku kasutajaliidese kaudu

juurdepääsetavad, võimaldab määruse eelnõus sätestatud

analüüside ja uute andmete sisestamine laiale avalikkusele

detailset ligipääsu riigivara teabele. Sellise andmete avalikustamise

eesmärk ja proportsionaalsus vajavad täiendavat kaalumist. Avalik

juurdepääs võib tekitada põhjendamatut survet riigivara

võõrandamiseks või kasutuse muutmiseks ning mõjutada

haldusotsuseid, sealhulgas strateegilise riigivara osas. Seetõttu

tuleb määruse eelnõus täpsustada millises ulatuses ja vormis

analüüside tulemused avalikustatakse ning kuidas välditakse

haldusprotsesside ja strateegiliste otsuste avaliku surve alla

sattumist. Kaitseministeerium on teinud Rahandusministeeriumile

ettepaneku kaaluda RKVRi muutmist piiratud ligipääsuga

andmekoguks, arvestades vajadust mitte avalikustada

Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste kasutuses olevate

kinnisasjade täielikku loetelu, sealhulgas vara, mis on antud

ajutiselt kasutada teistele valitsejatele või eraisikule.

Arvestatud. Ettepanekuga on arvestatud ja selgitus lisatud

seletuskirja. Analüüsid on kättesaadavad ainult suunatud teenuse

kasutajatele ning avalikkusele on kättesaadavad vaid RKVR-

s kajastatav analüüsi koondhinnang, mis sisaldab valitsemise

eesmärki, valitsemise eesmärgi põhjust (kriteerium, mille alusel sai

selle eesmärgi), säilitamise tähtaeg (määratud aeg, tähtajatult,

perspektiivne, mittevajalik), kinnisasja kasutusvõimalus (tasuline

kasutus, majandustulu, muu kasutus, potentsiaalne müük) ja analüüsi

teostamise kuupäev. RVS muutmine on töös ja esitatud ettepanekud

vaadatakse selle käigus üle.

7

16 Määruse eelnõust ei selgu koostatavate maareservi analüüside

täpne sisu ega vorm. Kuigi seletuskiri viitab tulevikus KATRI

keskkonnas toimuvatele automaatsetele andmevahetustele ja

„koondhinnangu“ süsteemile, puudub regulatsioon

üleminekuperioodiks. Ei ole selge, millises vormis tuleb analüüs

esitada seni, kuni tehniline lahendus ei ole kasutatav (kas tegemist

on eraldiseisva dokumendiga või on selleks ette nähtud mõni muu

formaat). Selline ebaselgus võib takistada analüüside õigeaegset

koostamist ning suurendada halduskoormust riigivara valitsejate

jaoks. Palume määruse eelnõus või seletuskirjas täpsustada,

millisel kujul analüüs esitatakse kuni automaatse lahenduse

rakendumiseni.

Mittearvestatud. Selgitasime, et plaanis on saada

menetluskeskkond valmis nii ruttu kui võimalik, et oleks piisavalt

aega selle kaudu kinnisasju analüüsida, et üleminekuperioodi ei

peaks rakendama. Kui analüüsi ei tehta KATRI menetluskeskkonnas,

on võimalik see teha käsitsi. Et käsitsi tehtud analüüs arvestaks kõiki

samu asjaolusid, mida menetluskeskkond automaatselt arvesse

võtab, koostatakse eraldi analüüsi juhend. Juhendis tuuakse välja

kõik olulised punktid, mida automaatanalüüs käsitleb. Seejärel tuleb

määruses ette nähtud andmed RKVR-is käsitsi täita.

17 Määruse eelnõu § 2 lg 1 ja § 5 kohaselt peab riigivara valitseja ühe

aasta jooksul analüüsima kõiki oma valitsemisel olevaid

kinnisasju. Kaitseministeeriumi valitsemisalas on selline kohustus

ebaproportsionaalne ja põhjendamatu, kuna reservina säilitamise

eesmärgil olevaid kinnisasju sisuliselt ei ole. Seisuga 20.01.2026

on vastava eesmärgiga riigi kinnisvararegistris kaks kinnisasja, mis

on määratud formaalselt ega kajasta tegelikku kasutust. Selline

regulatsioon tekitab ulatusliku halduskoormuse ilma sisulise

lisandväärtuseta

Mittearvestatud. Selgitasime, et mõte on selles, et määruse

jõustumisel teeb asutus tema valitsemisel olevate kinnisasjade kohta

analüüsi esimest korda viie aasta jooksul, et valitsemise eesmärk

oleks ajakohane. Edasine analüüsi kohustus puudutab vaid neid

kinnisasju, mis saavad valitsemise eesmärgiks "reservina

säilitamine". Tähtajatult säilitatava kinnisasja puhul otsustab

analüüsimise sageduse riigivara valitseja.

18 Seletuskirja kohaselt annab KATRI tehniline analüüs kinnisasjale

hinnangu (vajalik, perspektiivselt vajalik, mittevajalik) ning

koondhinnang kantakse automaatselt RKVRi. Sellest tulenevalt

palume määruse eelnõus täiendavalt reguleerida: • analüüsi

tulemuse siduvus ja kohustuslikkus otsustamisel; • riigivara

valitseja õigus analüüsi tulemust korrigeerida enne selle RKVRi

kandmist; • kuidas arvestatakse planeeringuid, arengukavasid ja

muid valitsemisala-spetsiifilisi dokumente; • kuidas toimida

olukorras, kus KATRI tehniline analüüs ja valitsemisala hinnang

on vastuolus.

Arvestatud. Ettepanekuga on arvestatud ja selgitus lisatud

seletuskirja.Määruses märgitud KATRI menetluskeskkonnas tehtav

analüüs on abivahend, et hinnata erinevates registrites olevaid

alusandmeid kinnisasja kohta kogumis ja tervikuna. Analüüs annab

eelhinnangu, mis on toeks riigivara valitsejale kinnisasja suhtes

otsuste tegemisel. Analüüs ei sunni riigivara valitsejat ühekski

otsuseks.

8

19 Määruse eelnõu kohaselt järgneb kinnisasja „mittevajalikuks“

määratlemisele kohustuslik võõrandamisanalüüs. Selline

lähenemine ei ole kooskõlas RVSis sätestatud menetlusloogikaga,

mille kohaselt tuleb esmalt selgitada teiste riigivara valitsejate huvi

ning võimalus vara üleandmiseks (RVS § 96), ning alles seejärel

kaaluda võõrandamist. Palume määruse eelnõus täpsustada

„mittevajalikuks“ määratlemise sisu ja sellele järgnevad

menetlustoimingud viisil, mis on täielikult kooskõlas RVSi

menetlusjärjestusega ning väldiks põhjendamatut lisamenetlust ja

ressursikulu.

Arvestatud. Ettepanekuga on arvestatud ja selgitus lisatud

seletuskirja. Kui analüüsi käigus on selgunud, et kinnisasi ei vasta

ühelegi olulisele säilitamise kriteeriumile (§ 1 lg 2 punktid 1-11) ja

on seega osutunud riigile mittevajalikuks, siis analüüsib riigivara

valitseja täiendavalt kinnisasja parima kasutamise võimalusi ning

annab analüüsi käigus hinnangu, kas ja millal on kinnisasi

otstarbekas võõrandada. Kui selgub, et kinnisasi on otstarbekas

võõrandada tulevikus, kuulub kinnisasi mittevajaliku maareservi

hulka ja määratletakse § 1 lõike 2 kohaselt kinnisasjana, mis on

otstarbekas võõrandada tulevikus ja kinnisasja kasutusvõimaluseks

märgitakse määruse § 2 lõike 6 punkti 4 järgi potentsiaalne müük.

Antud juhul ei ole tegemist RVS § 96 alusel sätestatud kinnisasja

vajalikkuse väljaselgitamise menetlusega. RVS nimetatud menetlus

seisneb üksnes huvi tuvastamises – registris algatatakse menetlus ja

saadetakse huvi tuvastamise teade, et selgitada, kas teised vara

valitsejad võivad kinnisasjast huvitatud olla. Selle menetluse raames

täiendavat analüüsi ei tehta, sest põhjalikum hinnang kinnisasja

vajalikkusele tehakse juba eelnevalt. Seega on tegemist kahe erineva

menetlusega: esimeses tehakse sisuline ja põhjalik analüüs kinnisasja

vajalikkuse kohta, teises aga piirdutakse vaid huvitatud isikute

väljaselgitamisega.

20 RAM RVS § 10 lõige 8 sätestab muu hulgas, et riigi maareservina

säilitatakse maa, millel on /---/ tulu saamise potentsiaal. Segadust

tekitab asjaolu, millisel juhul on tegemist maareservi kuuluvate

kinnisasjadega, mille kasutusest võib riik tulu teenida (RVS § 10 lg

1 p 4 ja lg 8, määruse § 1 lg 2 p 9) ning millisel juhul tegemist

sellise riigi kinnisasjaga, mida valitsetakse tulu

saamise eesmärgil RVS § 10 lõige 1 punkti 3 alusel, seetõttu teeme

ettepaneku see erisus antud määruses selgelt välja tuua.

Arvestatud. Ettepanekuga on arvestatud ja selgitus lisatud

seletuskirja. Tulu saamine ei saa olla kinnisasja puhul valitsemise

peamine eesmärk. RVSi kontekstis on riigimaa vaatest tegu pigem

erandliku olukorraga. Valitsemise eesmärki - tulu saamine, on

kasutatud äriühingutes osaluse omamise eesmärgi määramiseks,

mistõttu äriühingu puhul on osaluse valitsemisel reeglina eesmärgiks

tulu saamine. Tulu teenimine, olgu siis lühi- või pikaajaline, ei ole

välistatud ühegi valitsemise eesmärgi puhul.

9

21 RVS § 10 lg 3 kohaselt omandab riik vara õigusakti ja tehingu

alusel, kui see on vajalik RVS § 10 lõikes 1 nimetatud eesmärgil

või kui riigile vara omandamise kohustus tuleneb seadustest

Ettepanek muuta määruse § 2 lõiget 7 nii, et esmane analüüs

tehakse kohe pärast kinnisasja omandamist (kui vara

omandamisele ei eelnenud sellist analüüsi) ning juba riigi omandis

olevate kinnisasjade puhul viie aasta jooksul määruse jõustumisest.

Arvestatud. Esmane analüüs tehakse kohe pärast kinnisasja

omandamist ja kaotame ära viie aastase analüüsi kohustuse, kuid

täpsustame normi sõnastust viisil, mille kohaselt tuleb analüüs läbi

viia mistahes juhul, kui kinnisasjaga kavandatakse toiminguid.

Näiteks kui esitatakse kinnisasja kasutamiseks või võõrandamiseks

taotlus ning puuduvad muud asjaolud, mis seda ilmselgelt välistaks.

Samuti tuleb analüüs teha kui kinnisasja eesmärk muutub või langeb

ära ehk igal juhul, kui kinnisasjaga tehakse või plaanitakse mistahes

toimingud. Muudetud sõnastust eelnõus.

22 REM Märgime, et KOVi huvid võivad tuleneda ka teistest KOVi haldus-

või õigusaktidest, näiteks KOV arengukava, valdkondlik

arengukava, KOVi hallatava asutuse arengukava (sh

haridusasutused). Eelnõu § 3 ei määratle selgelt ja üheselt, kas ja

kuidas KOVide huvid välja selgitatakse, kui teave ei ole leitav

andmekogudest ning kuidas sellisel juhul andmeid kogutakse ja

analüüsitakse. Ebaselgeks jääb kas ja millises etapis peab riigivara

valitseja KOViga konsulteerima, kas huvide väljaselgitamine

toimub KOVi aktiivse algatuse või riigi kohustusliku päringu

kaudu, mis kujul ja millise tähtaja jooksul KOV oma huvi esitab.

Samuti, kes hindab eelnõu § 3 lõike 1 teises lauses nimetatud

vajaduse olemasolu? Norm jätab menetlusliku poole reguleerimata

ja liiga avara tõlgendusruumi. Eelnõu seletuskiri ei asenda normi

ega loo KOVile õiguslikult siduvat menetlusõigust. Leiame, et

õigusselguse suurendamiseks on põhjendatud ja vajalik §-i 3

täiendamine.

Mittearvestatud. Selgitasime, et KOVi huvid, mis ei ole teada

analüüsi teostajale analüüsi tegemise ajal, selgitatakse igal juhul

välja riigivaraseaduse § 96 kohases kinnisasja vajalikkuse

väljaselgitamise menetluses, mille kohaselt enne kinnisasja

võõrandamist või kasutamiseks andmist selgitatakse välja kinnisasja

vajalikkus kõigile õigustatud isikutele.

10

23 Eelnõu ei sisalda normatiivset kriteeriumi olukordadeks, kus

esinevad üheaegselt nii riigi kui ka KOVi huvid. Puudub

kriteerium, mille alusel riigi ja KOVi huvide konkureerimisel

konflikt lahendada. Sellise kriteeriumi puudumisel võib praktikas

tekkida olukordi, kus omavalitsuslike ülesannete täitmiseks vajalik

maa jääb KOVile kättesaamatuks. Riigimaa kasutamise ja

maareservi otsustusõigus on lõppastmes riigivara valitsejal,

mistõttu võib praktikas riigi strateegiline huvi prevaleerida

kohaliku huvi üle. Riigi strateegilise huvi prevaleerimine ei ole

iseenesest õigusvastane ning teatud valdkondades (nt julgeolek,

põhivõrgud) võib see olla ka õiguspoliitiliselt põhjendatud, kuid

kohaliku arengu seisukohalt olulised maa-alad võivad seetõttu

jääda KOVile kättesaamatuks. Kui riigi huvi piirdub kinnisasja

võõrandamisest saadava tuluga ning kohaliku omavalitsuse huvi

seisneb kinnisasja kasutamises seadusest tuleneva omavalitsusliku

ülesande täitmiseks, tuleks eelistada kohaliku omavalitsuse huvi

kui otseselt ja püsivalt avalikku huvi teenivat eesmärki. Kohaliku

omavalitsuse ülesanded (nt haridus, sotsiaalhoolekanne) tulenevad

seadusestja nende täitmine on avaliku võimu kohustus, mitte

valikuline tegevus.

Mittearvestatud. Selgitasime, etRVS § 29 lg 1 punktis 1 ja

lõikes 2 on sätestatud põhimõte,

et riigimaadel lahendatakse kõigepealt riigi vajadused ja

kui kinnisasja ei ole riigi vajadusteks vaja, siis on võimalik maad

kasutada KOV vajadusteks. KOV vajadusi alati kaalutakse

ning KOV-le seadusega pandud vajadusteks leiavad riik ja KOV

koostöös vajalikud lahendused.

24 Eelnõu § 1 lõike 2 punktis 11 muu kinnisasja maareservis

säilitamiseks toodud viide RVS § 10 lõikele 71 on ekslik (viidatud

säte puudub). Ka nimetatud punkti kohta antud selgitused

seletuskirjas ei anna selgust, mida või milliseid olukordi on § 1

lõike 2 punkti 11 alusel ette nähtud. Palume vale viide parandada

ja anda eelnõu § 1 lõike 2 punkti 11 kohta seletuskirjas

põhjalikumad selgitused ja tuua asjakohaseid näiteid. Samuti

märgime, et selline üldsõnaline säte annab riigivara valitsejale

väga laialdase kaalutlusõiguse, võimaldades praktiliselt iga

kinnisasja maareservis säilitada juhul, kui valitseja seda vajalikuks

peab. See võib oluliselt vähendada eelnevate loetelupunktide

kitsendavat mõju ja muuta need sisuliselt teisejärguliseks.

Mittearvestatud. Selgitasime, etRVS § 10 lõikele 7-1 on tegemist

loodava normiga, mille soovime enne määruse kehtestamist RVS-s

sätestada. Kui ei saa lõiget 7-1 kehtestada, siis me määruses sellele

ei viita. Määruse § 1 lõike 2 punkt 11 ongi mõeldud riigivara

valitsejatel tekkivateks uuteks vajadusteks, kus maa säilitamise

vajadus tekib, kuid ta ei ole eelnevates punktides loetletud.

11

25 Eelnõu § 1 lõike 2 punktides 2 ja 6 on määratud maareservi

moodustavad kinnisasjad ehk punktis 2 kinnisasi, mis on vajalik

avalikuks kasutamiseks või punktis 6 kinnisasi, mis võib olla

vajalik riigile sellise tegevuse või arenduse elluviimiseks, milleks

on avalik huvi. Soovime selguse mõttes teada, kas § 1 lõike 2

maareservi alla loetakse ka kinnisajad, mis on seotud

riigikohustuste täitmisega, aga ei ole määratud siseriiklike

õigusaktidega ja avaliku huviga. Palume loetelu sellise pilguga üle

vaadata, sest riigi osad kohustused ei tulene riigisisestest

õigusaktidest, kuid tegevused on riigile kohustuslikud, nagu

looduse taastamise kava ja kliimaeesmärkide täitmine. Seetõttu on

mõistlik ka määruses nende eesmärkide täitmisega arvestada.

Avalik huvi ei pruugi alati seda katta, mistõttu tulevaste vaidluste

vältimiseks ja ärahoidmiseks võiks olla markeeritud, et maareservi

loetelus peaks olema kinnisasi, mis on riigile pandud eesmärkide

täitmiseks.

Arvestatud. Täiendasime paragrahvi 1 lõike 2 punkt 6, mis nimetab

kinnisasja, mis võib olla riigile vajalik mõne olulise tegevuse või

arenduse elluviimiseks, sealhulgas riigi poolt võetud kohustuste

täitmiseks.

26 Eelnõu § 1 lõike 2 punkti 9 kohta antud selgitused seletuskirjas ei

ole kooskõlas eelnõuga ehk sisu avamine üksnes kasutusvalduses

oleva maa regulatsiooni kaudu ei ole piisav. Asjakohane oleks

seletuskirjas teemat avada konkreetsete näidete abil.

Arvestatud. Täiendasime eelnõu ja seletuskirja. Punkti 9 eesmärk

on eristada olulise osa riigivara lähtuvalt selle kasutusse andmise

eriregulatsioonist, mis tuleneb maareformi seadusest. Pikaajalise tulu

teenimise ja väärindamise võimalusega kinnisasjad on punktis 8,

mille üheks osaks on sh mistahes tootmise ja ettevõtluse

edendamine.

27 Eelnõu § 2 lõike 1 sõnastus on keeleliselt keeruline ja seetõttu

raskesti mõistetav, kuna ühte lausesse on toodud kolm erinevat

viidet. Palume sätet korrigeerida.

Arvestatud. Korrigeerisime normi sõnastust.

28 Seletuskirja 5. osas „Määruse rakendamisega seotud kulud ning

vajalikud tegevused“ on märgitud, et maareservi analüüsimist

võimaldava menetluskeskkonna loomiseks, andmekogudega

sidumiseks ning kaardirakenduse loomiseks on vaja kokku

hinnanguliselt 390 000 eurot. HÕNTE § 47 lõike 1 kohaselt tuleb

lisaks kulude ulatusele esitada ka nende katmise allikad. Hetkel

puudub seletuskirjas selgitus selle kohta, kas nimetatud vahendid

on ministeeriumi eelarves olemas.

Arvestatud. Ettepanekuga on arvestatud ja selgitus lisatud

seletuskirja.Hetkel on vajadused täpsustunud ja kaardirakendus

jäetakse arendusest välja. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium eraldas 2026. aasta eelarves oma

vahenditest KEMITile 225 000 eurot menetluskeskkonna

arendamiseks.

12

29 EISis ega esitluskirjas ei ole märgitud, et eelnõu oleks saadetud

kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule (ELVL). Kuna

eelnõu puudutab ka KOVe, siis tuleb eelnõu saata ELVLile

kooskõlastamiseks. Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 1 järgi

kooskõlastatakse eelnõu, mis puudutab kohaliku omavalitsuse

üksuse õigusi, kohustusi ja ülesandeid või kohaliku elu korraldust,

üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liiduga.

Arvestatud. Edastasime määruse eelnõu kooskõlastamiseks ka

ELVL-le.

30 TRAM Määruse kohaselt tuleb esmane ülevaade ja analüüs teha

valitsemisel olevate maatükkide osas määruse kehtima

hakkamisest viie aasta jooksul. Kuivõrd seletuskirja kohaselt omab

analüüsi teostamisel olulist tähendust menetluskeskkond KATRI,

mis on alles valmimisel, seega palume kaaluda esmase

läbivaatamise tähtaeg siduda KATRI valmimisega.

Mittearvestatud. Selgitasime, et menetluskeskkonna arenduseks on

vahendid eraldatud ja arenduse tegemine on tööplaani võetud ja

ärianalüüs valmimas. Seetõttu peame viieaasta pikkust perioodi

alates määruse jõustumiseks piisavaks, mille jooksul on võimalik

vajalikud arendused teostada ja juhendid selle kasutamiseks luua.

31 Lisaks juhime tähelepanu, et Transpordiameti valitsemisel

volitatud asutusena on maatükke, mis on vaid osaliselt vajalikud

riigi ülesannete täitmiseks, nt on projektlahendus muutunud või

vmt ning ülejäänud osas oleks võimalik arvata maa maareservi.

Kuivõrd määrusest ega seletuskirjast ei selgu, kuidas sellisel puhul

see fikseerida, siis palume sellised võimalused võimalikes

registrites ette näha ja läbi mõelda, sh kui on vajalik

maakorraldustoiming, siis kes ja millal seda teeb ning kuidas

leitakse rahastusvõimalus.

Arvestatud. Selgitasime, et ühel riigi kinnisasjal saab olla üks

eesmärki. Kui kinnisasi on kasvõi osaliselt vaja hoida TRAM

valitsemisel, siis säilitatakse see samal eesmärgil niikaua, kui vaja

riigi ülesanneteks ja kui toimub maakorraldus ja tekivad uued

maaüksused, siis saab valitsemise eesmärgi tekkivatel maaüksustel

uuesti üle vaadata.

32 RMK Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt käsitletakse eelnõus riigi

maid „riigi maareservina“ RVS § 10 lõike 1 punti 4 tähenduses kui

nimetatud riigivara valitsemise eesmärki. Seejuures tunnistatakse

samas, et „laiemas tähenduses on kogu riigile kuuluv maaportfell

maareserv“. RMK hinnangul põhjustab selline käsitlus olulise

mõistete ja eesmärkide segunemise: ühelt poolt kasutatakse „riigi

maareservi“ laiemas, strateegilises tähenduses (riigile olulised

maad, mida üldjuhul ei võõrandata), teisalt samastatakse see RVS

§ 10 lg 1 p-s 4 sätestatud konkreetse valitsemise eesmärgiga

„reservina säilitamine“. RVS süsteemist ei tulene, et kogu riigile

strateegiliselt oluline maa peaks olema valitsetud reservina

säilitamise eesmärgil. Vastupidi – RVS § 10 lg 1 eeldab nelja

Osaliselt arvestatud. Selgitasime, et kogu riigi maaportfell on

strateegiline maareserv, mida kasutatakse ja valitsetakse

riigivaraseadusest tulenevatel eesmärkidel. Antud määruse kontekstis

ja mõistes on „maareserv“ kinnisasjad RVS § 10 lõike 1 punkti 4

tähenduses ehk maareserv on riigi omandisse jäetud maa, mis kuulub

pikaajaliselt või alaliselt riigi omandis säilitamisele. Varalt võib

teenida tulu, kuid pikaajaline eesmärk sellest ei muutu. Teisalt jääb

iga riigivara valitseja enda otsustada, millise ühest nelja valitsemise

eesmärgi alla, tema maa liigitub. Oluline on, et iga valitseja

maaportfell oleks ajakohane ja analüüsitud.

13

eristatava valitsemise eesmärgi paralleelset ja sisuliselt erinevat

kohaldamist.

33

Määruse § 1 lõikes 2 sätestatud „vajaliku maareservi“ tunnuste

loetelu on äärmiselt lai ning hõlmab muu hulgas: loodusväärtusega

maad (§ 1 lg 2 p 1), avalikuks kasutamiseks vajalikud alad (§ 1 lg

2 p 2), metsamaad, sh majandatavad riigimetsad (§ 1 lg 2 p 3),

põllumajandusmaad (§ 1 lg 2 p 4), arendus- ja tootmismaad (§ 1 lg

2 p-d 8 ja 10), kinnisasjad, millelt riik saab pikaajalist tulu (§ 1 lg

2 p 9). Sellise loetelu kohaldamisel kuuluks sisuliselt enamik

riigimaast automaatselt maareservi ning sellele tuleks määrata

RVS § 10 lg 1 p 4 kohane valitsemise eesmärk. See viib

olukorrani, kus RVS § 10 lg 1 punkides 1–3 nimetatud eesmärgid

(riigivõimu teostamine, avalik eesmärk, tulu saamine) kaotavad

iseseisva tähenduse ning taanduvad reservina säilitamise

alameesmärkideks. RMK hinnangul ei saa see olla ei RVS § 10 ega

eelnõu eesmärk.

Osaliselt arvestatud. Selgitasime, et maareserv on riigi omandisse

jäetud maa, mis kuulub pikaajaliselt või alaliselt riigi

omandis säilitamisele. Varalt võib teenida tulu, kuid pikaajaline

eesmärk sellest ei muutu. 26.03.2026 nõupidamisel selgitasime, et

riigi maapoliitika põhimõtete kohaselt hoitakse riigi metsamaad riigi

omandis Eesti riigis keskkonna stabiilse seisundi, metsa kui

ökosüsteemi ja riigile olulise väärtuse säilitamiseks ning metsa

mitmekülgse kasutamise ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks,

selleks on sätestatud metsa hoidmine riigiomandis nii

Vabariigi Valitsuses kinnitatud maareservi säilitamise põhimõtete kui

metsaseaduse § 5 järgi. Metsaseaduse kohaselt peab riigimetsamaa

pindala moodustama vähemalt 20 protsenti Eesti Vabariigi maismaa

pindalast. RMK kui riigimetsamaa haldaja eesmärk on riigimetsa

majandada selliselt, et sellest tulu teenida, kuid riigile tervikuna on

eesmärk metsa strateegilise reservina säilitada kõiki eelnimetatud

vajadusi kompleksselt silmas pidades. Tulu teenimine on võimalik

vaid juhul, kui mets kui ressurss on pikaajaliselt alles, heas seisundis

ja hästi (jätkusuutlikult) majandatud. Riigivara valitsemise eesmärk

iseenesest ei kohusta ega keela riigivara valitsejal ega volitatud

asutusel teha riigivaraga otsuseid ja toiminguid, neid tuleks endiselt

teha kõiki asjaolusid ja otstarbekust kaaludes, vajadusi hinnates.

Valitsemise eesmärk ja selle ajakohastamiseks läbiviidav

automatiseeritud analüüs on üksnes abivahend riigivarast ajakohase

ja asjaolusid koondava pildi saamiseks, et tarku otsuseid teha ja oma

maaportfellist ajakohast ja paremat ülevaadet omada. Igal riigivara

valitsejal on õigus otsustada, millist ühte neljast valitsemise

eesmärgist ta oma vara kohta märgib. Oluline on, et see oleks

ajakohane ja analüüsitud.

34

Seletuskirjas (nt lk 14–15) on selgesõnaliselt märgitud, et määruse

vastuvõtmine mõjutab tõenäoliselt enim RMKd, kuna seni on

RMK majandatavad metsamaad RKVRis valdavalt määratud tulu

saamise eesmärgiga ning määrus eeldab nende käsitlemist

reservina säilitamisena. RMK ei nõustu sellise lähenemisega

järgmistel põhjustel: RMK valduses olevad maad on aktiivses ja

sihipärases kasutuses – neid majandatakse, kasutatakse avalikuks

otstarbeks või riigivõimu teostamiseks; Tegemist ei ole varaga,

mille tulevane kasutus on määratlemata või selgub alles tulevikus,

mis on reservina säilitamise valitsemise eesmärgi keskne tunnus;

Asjaolu, et riik soovib teatud maad pikaajaliselt enda omandis

hoida, ei muuda seda automaatselt reservvaraks RVS § 10 lg 1 p 4

tähenduses. RMK maad kuuluvad kahtlemata riigi maareservi

strateegilises mõttes, kuid neid ei ole võimalik ega põhjendatud

käsitleda reservvarana RVS § 10 lg 1 p 4 alusel

14

35

Määruse §-d 2 ja 3 näevad ette ulatusliku kinnisasjade analüüsi

kohustuse ning selle läbiviimise KATRI menetluskeskkonnas koos

tulemuste kajastamisega RKVRis. RMK hinnangul: ei arvesta

eelnõu RMK maa kasutuse eripäraga (suurte metsamassiivide

majandamine eraldiste, mitte katastriüksuste kaupa); dubleerib

kavandatav analüüs sisuliselt RVS § 96 kohast kinnisasja

vajalikkuse tuvastamise menetlust, loob paralleelse infosüsteemi,

mille andmete ajakohasena hoidmine eeldab täiendavat

haldusressurssi, kuid ei anna sisulist lisaväärtust. Praktika näitab,

et juhul kui mõnel teisel valitsejal või riigil tervikuna tekib tegelik

vajadus RMK maa järele, lahendatakse see otse valitsejate vahel

sõltumata RKVRis või muus keskkonnas määratud eesmärkidest

või hinnangutest.

Mittearvestatud. Selgitasime, et riigi maareservi analüüs on oluline

ajakohase ja täpsema info saamiseks oma valitsemisel maa

kasutusvõimaluste ja väärtuse kohta ning otstarbekate otsuste

tegemiseks. Arvestades, et analüüsi tehakse selleks loodavas

keskkonnas automatiseeritult, mitte käsitsi, siis on analüüsi

tulemusel saadav lisandväärtus oluliselt suurem, kui analüüsile kuluv

ressurss. Antud juhul ei dubleerita RVS § 96 alusel sätestatud

kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamise menetlust. RVS nimetatud

menetlus seisneb üksnes huvi tuvastamises – registris algatatakse

menetlus ja saadetakse huvi tuvastamise teade, et selgitada, kas

teised vara valitsejad võivad kinnisasjast huvitatud olla. Selle

menetluse raames täiendavat analüüsi ei tehta, sest põhjalikum

hinnang kinnisasja vajalikkusele tehakse juba eelnevalt. Seega on

tegemist kahe erineva menetlusega: esimeses tehakse sisuline ja

põhjalik analüüs kinnisasja vajalikkuse kohta, teises aga piirdutakse

vaid huvitatud isikute väljaselgitamisega.

36

Määruse § 2 lõike 5 kohaselt märgitakse reservina säilitatava

kinnisasja puhul RKVRis kasutusvõimalus (tasuline kasutus,

majandustulu, muu kasutus, potentsiaalne müük). RMK juhib

tähelepanu, et: RMK valduses olevate maade puhul on sageli

korraga kasutusel kõik nimetatud kasutusviisid, nende kasutus

määratletakse sisuliselt majandamisotsustega, mitte kinnisasja

tasandil tehtava abstraktse analüüsiga. Seega ei ole RMK maade

puhul kasutusvõimaluste eraldi määratlemine reservvara

raamistkus sisuliselt rakendatav.

Osaliselt arvestatud. Selgitasime, et määruses on RMK jaoks sisse

toodud alajaotus: majandustulu, mis märgitakse, kui kinnisasja

säilitatakse ja majandamisest teenitakse riigile tulu. Näiteks valitseja

või volitatud asutus ise majandab kinnisasja tulu saamise eesmärgil.

Sellise kasutuseesmärgiga näemegi, et on suurem osa RMK

majandatavast riigimetsast. Kui on mitu kasutusvõimalust, siis

arenduse käigus saab mõelda, kas otstarbekam on määrata peamine

või teha võimalus mitme kasutusvõimaluse määramiseks.

15

37 RMK peab vajalikuks, et määruse kohaldamisalast jäetaks välja

aktiivses kasutuses olevad RMK maad, millele on võimalik

määrata ja millele ongi sisuliselt määratud RVS § 10 lg 1 punktdes

1–3 nimetatud valitsemise eesmärgid; või täpsustataks eelnõu

sõnastust selliselt, et reservina säilitamise valitsemise eesmärki ei

kohaldataks automaatselt maadele, mis on riigivõimu teostamise,

avaliku eesmärgi või tulu saamise eesmärgil püsivas kasutuses.

Mittearvestatud. Selgitasime, et kui aktiivses kasutuses maad on

ilma analüüsitagi teada, et milline valitsemiseesmärk peab olema,

siis andmete alusel ja nimekirjade põhjal on võimalik teha

masskanne RKVRis. Riigivaraseaduses ja selle seletuskirjades ei ole

valitsemise eesmärgid ammendavalt lahti kirjutatud. Kuigi

kõnealune määrus tulenevalt oma volitusnormist ei saa kõiki

valitsemise eesmärke selgitada, toome välja valitsemise eesmärkide

kohta koostatud kirjelduse.

RVS § 10 lõike 1 järgi võib riigivara valitsemise eesmärk olla:

1. Riigivõimu teostamine – määratakse juhul, kui kinnisasja

kasutatakse peamiselt seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Siia kuuluvad näiteks ametiasutuste hooned, riigikaitse objektid,

riigiteed ja raudteed.

2. Muul riigivara valitseja poolt määratud ja seadusest tulenev avalik

eesmärk – määratakse juhul, kui vara säilitamise vajadus tuleneb

avalikust huvist, kuid ei ole otseselt seotud asutuse põhitegevusega.

Näiteks avalikud veekogud, mille avalik kasutus peab olema tagatud.

Samuti looduskaitsealune maa, mille kaitsekord ei võimalda

kinnisasja eraomandisse võõrandada ega ka kasutusse anda.

3. Tulu saamine – määratakse siis, kui vara kasutamise peamine

eesmärk on tulu teenimine. Riigimaa puhul on see pigem erandlik.

Praktikas on seda eesmärki kasutatud eelkõige äriühingutes osaluste

valitsemisel. (Tulu saamise valitsemise eesmärki on kasutatud

äriühingutes osaluse omamise eesmärgi määramiseks, mistõttu

äriühingu puhul on osaluse valitsemisel reeglina eesmärgiks tulu

saamine. Tulu teenimine, olgu siis lühi- või pikaajaline, ei ole

välistatud ühegi valitsemise eesmärgi puhul).

4. Reservina säilitamine – määratakse maale, mis on jäetud riigi

omandisse pikaajaliseks või alaliseks säilitamiseks. Varalt võib

teenida tulu, kuid see ei muuda vara pikaajalist ja peamist eesmärki.

16

38 Täiendavalt palume muuta § 1 lg 2 p 3 järgmiselt: „kinnisasi, mis

on metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses metsamaa, millel on riigile

oluline majanduslik väärtus või mille riigi omandis säilitamiseks

on suur avalik huvi või mis on vajalik asendusmetsastamiseks või

ökoloogilise mitmekesisuse säilitamiseks“. Metsaseadus sätestab

juba ise väga selged ja rangelt järgitavad piirid, põhimõtted ja

nõuded metsaga tegutsemiseks, sh selle loodussäästvaks

majandamiseks, kaitse- ja kasutusrežiimideks, lubatud tegevusteks,

majandamisviisideks ning metsamaa kaitse tagamiseks. Seadus

kehtestab nii ökoloogilised, majanduslikud kui ka sotsiaalsed

raamid ning reguleerib detailselt, kuidas riigimetsa tuleb hoida ja

kasutada. Seetõttu ei ole vajalik ega põhjendatud neid põhimõtteid

määruse tasandil kordama hakata ega anda neile sisu, mis ületab

metsaseaduse regulatiivse ulatuse, mistõttu palume nimetatud

tekstiosa välja jätta.

Arvestatud. Määruse sõnastatud § 1 lg 2 p 3 järgmiselt: kinnisasi,

mis sisaldab metsamaad ja millel on riigile oluline majanduslik

väärtus või mille riigi omandis säilitamiseks on suur avalik huvi või

mis on vajalik asendusmetsastamiseks või ökoloogilise

mitmekesisuse säilitamiseks. Kuivõrd erinevatel riigivara valitsejatel

on metsamaa kõlvikuga kinnisasju, on vajalik metsamaa kui ühe

reservmaa kriteeriumi kehtestamine määruse tasandil. See ei kohusta

kõiki metsamaa kõlvikuga maid säilitama maareservis säilitamise

eesmärgina.

39 ELVL Teeme ettepaneku täiendada määrust sättega, mille kohaselt on

riigivara valitsejal kohustus küsida maareservi analüüsi

läbiviimisel asjaomase kohaliku omavalitsuse kirjalik ja

põhjendatud seisukoht enne kinnisasja liigitamist perspektiivseks

või mittevajalikuks. Samuti palume määruses täpsustada

maareservi analüüsi miinimumkriteeriumid, et tagada otsuste

läbipaistvus ja võrreldavus. Analüüs peab hõlmama vähemalt

järgmisi asjaolusid: kinnisasja vastavus kehtivale üld- ja

detailplaneeringule; seos kohaliku omavalitsuse arengukavade,

strateegiliste dokumentide ja ruumiliste eesmärkidega; mõju

asustuse struktuurile, sealhulgas mõju tihendamisele või

valglinnastumise soodustamisele; kinnisasja ligipääsetavus ning

selle iseseisva ja otstarbeka kasutamise võimalikkus.

Mittearvestatud. Selgitasime, et kuna antud juhul on tegemist

üldjuhul automaatse analüüsiga, mis kogub andmeid olemasolevatest

andmekogudest, siis saab analüüs arvesse võtta vaid andmekogudes

olevat andmestikku. Näiteks planeeringute andmeid arvestatakse, kui

need on kantud PLANIS-sse. Kindlasti oleks hea võtta arvesse kõiki

teie poolt pakutud kriteeriumeid, kuid arvestades riigimaade mahtu,

siis eelkirjeldatud üldanalüüsiga pole seda võimalik arvestada.

Esiteks oleks see väga ressursimahukas ja teiseks, kuna igas

omavalitsuses on väga suur hulk erinevate valitsejate ja volitatud

asutuste hallatavaid riigimaid, siis ei ole ka KOV-dele jõukohane

esitada neile kõikide maade suhtes seisukohti. Kuna teie välja toodud

andmestik (va PLANIS-es olevad planeeringud) ei ole

automatiseeritud, siis ei ole võimalik automaatanalüüsis nende

kriteeriumitega arvestada, küll aga kui riik alustab konkreetsete

maade kasutusele võtmiseks ettevalmistamist, siis teie nimetatud

kriteeriumidega arvestatakse.

17

40 Teeme ettepaneku täpsustada perspektiivse maareservi

kriteeriumid ning sätestada analüüsi perioodiline uuendamise

kohustus (näiteks vähemalt iga kolme aasta järel); sätestada, et

perspektiivseks määramisel tuleb eraldi ja motiveeritult

põhjendada, miks kinnisasja kasutusse andmine või võõrandamine

ei ole konkreetsel ajal otstarbekas; piirata § 1 lõike 2 punkti 10

kohaldamist selgete ja kontrollitavate avaliku huvi

kriteeriumidega.

Mittearvestatud. Selgitasime, et oleme määruse välja töötamise

käigus kaalunud muuta analüüsi perioodiline tegemine

kohustuslikuks, kuid arvestades mitmete riigivara valitsejate

seisukohti, otsustasime selle jätta iga riigivara valitseja enda

otsustada, sest andmed tuleb niikuinii riigivaraseaduse kohaselt

ajakohasena hoida. Praeguse väheneva maaressursi tingimustes on

vähetõenäoline, et vähegi perspektiivsed maad jäävad passiivselt

säilitamiseks. Riigi maaportfelli suhtes on oodatud KOV-de, elanike

ning ettevõtjate ettepanekud, kuidas riigimaid arendada ning

riigiasutusel on kohustus esitatud ettepanekutele vastata.

41 Teeme ettepaneku täiendada määrust sättega, mille kohaselt on

kohalikul omavalitsusel õigus esitada riigivara valitsejale

põhjendatud ettepanek maa võõrandamiseks või kasutusse

andmiseks, kui see toetab kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu

eesmärke; sätestada riigivara valitsejale kohustus selline ettepanek

läbi vaadata ning anda motiveeritud kirjalik vastus.

Mittearvestatud. Selgitasime, et KOV-del on KOKS-st ja PlanS-st

tulenevalt omavalitsuse ruumilise planeerimise suunamise ning

ruumilise arengu suunamise ja elluviimise roll, millest tulenevalt

KOV-d saavad teha ning on oodatud tegema konkreetseid

ettepanekuid riigile kui maaomanikule maakasutuse

edasiarendamiseks.

42 Menetluse läbipaistvuse tagamiseks teeme ettepaneku - sätestada

selged hindamiskriteeriumid (nt vastavus planeeringutele,

arengukavadele ja investeerimisplaanidele); kehtestada kohustuslik

kohaliku omavalitsuse arvamuse küsimine; määratleda

menetluskord, kuidas omavalitsuse vajadus vormistatakse ja

kuidas seda otsustamisel arvesse võetakse.

Mittearvestatud. Selgitasime, et KOV-de plaanidega ja vajadustega

arvestamist ja menetlusi käsitleb üksikasjalikult riigivaraseadus, sh

kõigis teie välja toodud punktides. Nagu eelnevalt märkisime, on

KOV-del alati võimalik ja oodatud riigivara valitsejale arvamust

avaldada.

43 Soovitame kaaluda põhimõttelise täiendava viite lisamist riigi maa

heaperemeheliku kasutamise ja korrashoiu kohustusele määruse

seletuskirjas või muus asjakohases regulatiivses dokumendis, et

rõhutada riigi eeskuju avaliku vara vastutustundlikul haldamisel

Mittearvestatud. Selgitasime, et riigimaade hooldus, sealhulgas

tiheasustusaladel, on korraldatud läbimõeldult ja eesmärgipõhiselt, et

vältida kahju tekkimist inimestele, looduskeskkonnale ja varale,

säilitada maa väärtus ning tagada ruumi toimimine ka enne maa

suhtes lõpliku kasutusotsuse tegemist. Seega püüab riik alati

lahendada maadel tekkinud olukordi, mis võivad kahju tekitada

inimestele ja looduskeskkonnale, olla heaperemehelik ja hoolas

maaomanik. Riigivara valitseja on kohustatud riigivara majandama

otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult ning hoolitsema igati

selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Riik täidab

maaomaniku kohustusi samadel alustel, nagu iga vastutustundlik

omanik, lähtudes ohutusest, heast korrashoiust ja avalikust huvist.