Muudatusettepanekud

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikogu majanduskomisjon

[email protected]

18.05.2026 nr 1-9/1784-1

Muudatusettepanekud Riigikogu menetluses

oleva tarbijakaitse- ja lõhkematerjaliseaduse

muutmise osas

Austatud Riigikogu majanduskomisjon

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) teeb Riigikogu menetluses olevale eelnõule (tarbijakaitseseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seadus) 779 SE järgmised muudatusettepanekud:

1. Asendada § 1 punktis 4 olev sõna „haldusorgan“ sõnadega „avaliku sektori asutus“;

Selgitus: mõiste „haldusorgan“ asendatakse mõistega „avaliku sektori asutus“, kuna direktiivis (EL) 2024/825 kasutatud mõiste „public authority“ on sisult laiem ning hõlmab lisaks haldusorganitele ka muid avaliku sektori kontrolli all olevaid või avalikes huvides tegutsevaid üksusi. Muudatus on vajalik direktiivi nõuetekohaseks ülevõtmiseks ja põhjendamatu kitsendamise vältimiseks.

2. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 16 järgmises sõnastuses:

Seadust täiendatakse §-ga 772 järgmises sõnastuses:

„772. Paranduskande kasutamine kaupade ja pakendite korral Kaupade ja pakendite korral, mis on toodetud hiljemalt 27. septembriks 2026, võib tootja või

kaupleja direktiivist 2024/825 tulenevate nõuete täitmiseks kasutada ühe aasta jooksul alates

27. septembrist 2026 selgelt arusaadavat ja tarbijale üheselt mõistetavat paranduskannet,

tingimusel et see ei ole eksitav.“

Selgitus: Direktiiviga 2024/825 tehtavad muudatused jõustuvad 27. september 2026. Alates sellest

kuupäevast peavad kauplejad ja tootjad tagama, et nende poolt tarbijatele esitatavad

keskkonnaalased väited ja kestlikkusmärgised vastavad direktiivist tulenevatele uutele nõuetele

ning see kehtib ka juba olemasolevate toodete ja pakendite puhul. See tähendab, et nõuded ei

kohaldu üksnes uutele toodetele ja pakenditele, vaid ka nendele, mis on toodetud (näiteks olemas

ladudes) direktiivi jõustumise ajaks, s.t 27. septembriks 2026.

2 (2)

Juhul kui tootja või kaupleja tuvastab, et toote pakendil esitatud keskkonnaalased väited või

kestlikkusmärgised ei vasta uutele nõuetele, on neil võimalik rakendada praktilisi meetmeid

nõuetele vastavuse tagamiseks. Eelnev tähendab, et tootja või kaupleja võib katta või parandada

nõuetele mittevastavaid väiteid kleebiste abil või lisada müügikohas toodete juurde täiendavat

selgitavat teavet. Sellised meetmed võimaldavad vältida olemasolevate toodete kohest

kõrvaldamist turult, tagades samal ajal tarbijatele õige ja mitteeksitava teabe. Kehtib senine

praktika, et nõuetele vastavus eest vastutab see, kes on konkreetse väite või märgise pakendile

pannud ning enamasti on nendeks tootjad. Jaemüüjatel puudub üldjuhul (v.a omamärgisetooted)

otsustusõigus müüdavate kaupade koostiste ja esitlusviisi, sh pakendikujunduse üle.

Eestis teostab järelevalvet selle üle, kas direktiivi jõustumise ajaks toodetud toodetel ja/või

pakenditel esitatud väited ja kestlikkusmärgised vastavad nõuetele, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet (TTJA). TTJA hindab järelevalve tegemisel proportsionaalsust ning rikkumise

ulatust, samuti on neil kaalutlusõigus rikkumiste menetlemisel. Kõiki võimalikke rikkumisi

hinnatakse juhtumipõhiselt. TTJA peab menetluse käigus ja otsuse tegemisel arvesse võtma ka

seda, milliseid samme on ettevõtja astutud rikkumise kõrvaldamiseks, s.t kas näiteks uued

pakendid on tellitud uutele nõuetele vastava märgistusega ning seda peab vajadusel olema

suuteline ka TTJA-le tõendama. TTJA eesmärk ei ole trahvide määramine, vaid tarbijate

eksitamise vältimine, õiglase konkurentsi tagamine ning aus kommunikatsioon.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Mari-Liis Aas

+372 625 6459 [email protected]