Eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie 17.04.2026 nr 1.2-2/35-1, SOM/26-

0442/-1K

Meie 18.05.2026 nr 2-3/1409-2

Eelnõu kooskõlastamine

Austatud sotsiaalminister

Täname võimaluse eest anda tagasisidet rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule, millega kavandatakse rehabilitatsioonisüsteemi

muudatusi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tunnustab eelnõu eesmärki kujundada

inimesekesksem ja terviklikum rehabilitatsioonisüsteem ning vähendada sotsiaal- ja

tervishoiusüsteemi senist killustatust. Samas vajavad mõned eelnõust ja seletuskirjast tulenevad

küsimused õigusselguse ja rakendatavuse tagamiseks täpsustamist, mistõttu kooskõlastame eelnõu

alljärgnevate märkustega.

1. Rehabilitatsiooniteenuse mahu, kestuse ja eelarvelise mõju käsitlemise vajadus

1.1. Seletuskirja kohaselt toimub rehabilitatsiooniteenusele suunamine vajaduspõhiselt ning

teenuse kestuse ja vaheetapid määrab teenuseosutaja. Vajaduspõhine lähenemine on igati

tervitatav, kuid eelnõu ja seletuskirja põhjal ei ole selge, kas rehabilitatsiooniteenuse osutamisel

on ette nähtud ka minimaalne ja/või maksimaalne teenuse kestus või rahaline ülempiir ühe inimese

kohta (ühes kalendriaastas) või on see täielikult teenuseosutaja otsustada? Seetõttu palume eelnõu

ja seletuskirja eeltoodud küsimuste osas täiendada.

1.2. Vajaduse täpsem määratlemine on oluline ka eelarveliste vahendite piiratust arvestades,

eriti olukorras, kus teenus liigub tervishoiusüsteemi ning teenuse hinnad on võrreldes senise

rehabilitatsioonisüsteemiga kõrgemad. Juhime tähelepanu, et seletuskirjas ei ole hinnatud riski,

mis tekib olukorras, kus tegelik teenusevajadus võib osutuda suuremaks kui olemasolevad

eelarvelised vahendid seda võimaldavad, eriti olukorras, kus teenusele suunamine ja teenuse

pikkus on vajaduspõhised ja teenuseosutaja otsustada. Suurt mõju võib see osutada just aasta lõpus

ehk kuidas tagatakse vahendite jagunemine aasta lõikes? Eelnevast tulenevalt palume seletuskirja

täiendada.

2. Mõiste „jätkuteenused“ määratlemise ja selgitamise vajadus

Seletuskirja alusel toetab terviseteejuht inimese teenuselt väljumist, vajadusel suunab

jätkuteenustele ning kaasab tugimeeskonda, et tagada inimese toetuse katkematus. Samuti on

kavandatava määruse „Rehabilitatsiooniteenuse liigid ja nende täpsem sisu, teenuse osutamise

2 (2)

tingimused ja kord ning dokumenteerimise nõuded“ § 5 lõike 2 punktis 8 toodud, et

rehabilitatsiooniteenuse osutamisel peavad olema dokumenteeritud isikule vajalikud

jätkuteenused. Palume määratleda ja selgitada milliseid teenuseid peetakse silmas mõistega

„jätkuteenused“.

3. Palume kaaluda teenuse lõpetamise ja teenuse alustamisest keeldumise tingimuste

lisamist õigusakti

Eelnõuga kavandatava RTHS § 138 punktis 6 on toodud teenuseosutaja kohustusena talle eraldatud

rahaliste vahendite efektiivse ja väärtuspõhise kasutamise tagamine. Seletuskirja eeltoodud punkti

juures on lisaks välja toodud tingimused, millal saab rehabilitatsioonimeeskond teha põhjendatud

otsuseid teenuse lõpetamiseks või teenuse alustamisest keeldumiseks. Õigusselguse huvides teeme

ettepaneku kaaluda eelnõu või eelnõu alusel kavandatava määruse täiendamist teenuse lõpetamise

või teenuse alustamisest keeldumise tingimustega.

4. Palume kaaluda täiendava lepingupartneri kaasamise kajastamist eelnõu normitekstis

Eelnõuga kavandatava RTHS § 137 lõigete 2 ja 3 sõnastuse kohaselt saavad teenust osutada

haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglad ning tervishoiuteenuse osutajad, kellel on taastusravi

või perearstiabi või vähemalt kaks iseseisva tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba. Samas

seletuskirjas on toodud, et tervishoiuteenuse osutaja lepingupartneriks saavad olla ka asutused, kes

ei ole tervishoiuteenuse osutajad sõltumata juriidilisest tegutsemisvormist. Tervishoiuteenuse

osutaja, kellel on Tervisekassaga leping, valib endale vajadusel täiendava lepingupartneri lähtuvalt

teenuse osutamisele seatud tingimustest nii, et oleks tagatud rehabilitatsiooniteenuse meeskonna

koosseis. Tervishoiuteenuse osutaja kaasab lepingupartneri rehabilitatsiooniteenuse osutamisse

ning vastutab teenuse tervikliku ja nõuetele vastava osutamise eest. Eeltoodust tulenevalt teeme

õigusselguse huvides ettepaneku kaaluda kavandatava RTHS § 137 täiendamist selliselt, et

normitekstis oleks selgesõnaliselt kajastatud täiendava lepingupartneri kaasamise võimalus.

5. Juhime tähelepanu RTHS § 32 lõike 1 muudatuse sõnastusele

Juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 punktis 3 ning vastavas osas seletuskirjas sisalduv viide „§ 13⁸

punktides 1–5 ja 14–22“ ei ole täpne. Märgime, et kavandatav RTHS § 13⁸ ei sisalda punkte 14–

22, mistõttu võib viidatava normi ulatus jääda ebaselgeks. Eeltoodust tulenevalt peame

tõenäoliseks, et silmas on peetud viidet RTHS §‑dele 14–22. Selguse huvides teeme ettepaneku

sõnastada viide kujul „§ 13⁸ punktides 1–5 ja §‑des 14–22“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Reine Hindrekus-Koppel

+372 5379 0331 [email protected]