| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 1-12/557-1 |
| Registreeritud | 18.05.2026 |
| Sünkroonitud | 19.05.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
| Sari | 1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
| Toimik | 1-12/2026 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Rahandusministeerium, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Etendusasutuste Liit, mittetulundusühing EESTI TEATRILIIT, ASSITEJ EESTI KESKUS, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit, Mittetulundusühing Eesti Tantsunõukogu |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Etendusasutuste Liit, mittetulundusühing EESTI TEATRILIIT, ASSITEJ EESTI KESKUS, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit, Mittetulundusühing Eesti Tantsunõukogu |
| Vastutaja | Kadri Kilvet |
| Originaal | Ava uues aknas |
Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste
toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määruse eelnõuga muudetakse kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17
„Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ 14. oktoobril 2023. a jõustunud
redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 11.10.2023, 2.
Määrus eelnõu kehtestatakse etendusasutuse seaduse § 16 lõike 6 ja § 17 lõike 4 alusel.
01. novembril 2022 jõustus etendusasutuse seaduse uus redaktsioon, millega anti muuhulgas
kultuuriministrile volitusnorm kehtestada määrusega riigieelarvest etendusasutustele antavate
toetuste liigid, toetuste taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord.
Sama seaduse § 16 lõike 3 kohaselt võib etendusasutusele määrata riigieelarvest sihtotstarbelise
toetuse üksikuteks valdkonna arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või
rahvusvahelistumise seisukohalt olulisteks tegevusteks. Paragrahvi 161 lõike 2 kohaselt võib
kultuuriminister volitada muu riigiasutuse tegutsema toetuse andjana sihtotstarbeliste toetuste
määramisel. Muudatustega lisataksegi määrusesse sihtotstarbelise toetuse taotlemise ja toetuse
määramise regulatsioon ning volitatakse toetuse andajana tegutsema Eesti Rahvakultuuri
Keskus.
Tegemist on taotlusvooruga, kus antakse toetust piirkondlike teatri- ja tantsuetenduste
korraldamiseks Eestis. Sama sisuline taotlusvoor nimega „Teater maale“ on olnud avatud ka
varasemalt aastatel. Siiani ei ole aga taotlemise tingimusi kehtestatud ministri määrusega, nagu
näeb ette etendusasutuse seadus.
Valitsusliidu tegevusprogramm aastateks 2024–2027 seab eesmärgiks vähendada riigipoolset
reguleerimist ning halduskoormust. Regulatsiooni toomisel määrusesse ongi taotlusvooru
tingimusi võrreldes varasemaga oluliselt reformitud, et vähendada taotlejate halduskoormust.
Lihtsustamine on toimunud ka seetõttu, et tegemist on väikese eelarvega taotlusvooruga ning
ulatuslik riigipoolne reguleerimine ei ole väikeste toetuste puhul proportsionaalne. Plaanitavate
muudatuste kohaselt, ei osale taotluste menetlemises enam Eesti Rahvakultuuri Keskuse
maakonna rahvakultuurispetsialistid. Taotluse läbivaatamisel ei hinnata enam sisulisi
kriteeriume (nt kunstilist taset või eelarve detailset põhjendust), vaid kontrollitakse ainult
taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud tingimustele. Toetus määratakse automaatselt
etenduse hinna ja etenduste arvu alusel, mis vähendab ebakindlust ja ajakulu taotlejal. Voorulise
taotlemise asemel on kasutusel jooksev taotlemine, mis võimaldab taotlejal valida sobiv ajahetk
ja vähendab vajadust oma tegevust konkreetsete tähtaegade järgi ümber korraldada.
Vähendatud on kalendriaasta jooksul avatud taotlusvoorude arvu, mis tähendab, et taotlejal on
vähem korduvat halduslikku tegevust. Taotleja ei pea enam esitama kululiikide lõikes
abikõlblike kulude eelarvet ega hakkama hiljem kuludokumente (nt tšekke) tõenduseks koguma
ja esitama. Aruandlus piirdub etenduste toimumise tõendamisega.
Pärast viimast munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuste eraldamist on valdkonnas
esitatud kriitikat toetuse jagamise tingimuste kohta, milles on muu hulgas juhitud tähelepanu
vajadusele täpsustada ja ajakohastada hindamismetoodikat. Käesoleva määruse muudatused
tulenevad ka nimetatud tagasisidest ning on suunatud toetuse jagamise tingimuste selgemaks ja
õiglasemaks kujundamiseks. Muudatustega korrigeeritakse määruse lisa „Munitsipaal- ja
eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika“, et tagada paremini
eesmärgipärane ja läbipaistev toetuse jaotamine. Muudatustega ei kaasne taotlejatele täiendavat
halduskoormust ega täiendavaid andmete esitamise kohustusi.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna teatrinõunik
Marie Anett Heinsalu ([email protected], tel 6 282 249) ja Kultuuriministeeriumi
õiguse- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet ([email protected], tel 6 282 224), kes
tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi.
2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb 27 punktist.
Määruse eelnõu punktides 1-3 asendatakse senine viide Euroopa Komisjoni määrusele (EL)
nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1), viitega Euroopa
Komisjoni määrusele (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023).
Samuti tõstetakse vähese tähtsusega abi piirmäär seniselt 200 000 eurolt 300 000 eurole.
Muudatused on tingitud Euroopa Komisjoni uue vähese tähtsusega abi määruse jõustumisest.
Uus määrus jõustus 1. jaanuaril 2024 ja kehtib kuni 31. detsembrini 2030. Uue määruse
jõustumisega muutus nii viide vähese tähtsusega abi määrusele kui ka abi ülemmäär.
Määruse eelnõu punktiga 4 täiendatakse määruse § 5 lõiget 2 uue sihtotstarbelise
taotlusvooruga piirkondlike teatri- ja tantsuetenduste korraldamiseks Eestis. Taotlusvooru
eesmärk on parandada etenduskunstide regionaalset kättesaadavust kogu Eestis, eelkõige
väljaspool suuremaid linnu, püsivate teatrimajadega keskusi ning tõmbekeskusi. Meetme
eesmärk on tuua kvaliteetne teatri- ja tantsuetendus publikuni sõltumata nende elukohast ning
vähendada regionaalset ebavõrdsust kultuuritarbimises. Toetust eraldatakse selleks, et
soodustada etenduste toimumist maapiirkondades ning hoida piletihind külastajale
taskukohasena.
Määruse eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse §-i 5 lõigetega 6–11, milles sätestatakse
piirkondliku etendustegevuse toetuse eesmärk, toetuse andja ning toetuse kasutamise
tingimused.
Lõike 6 kohaselt eraldatakse piirkondliku etendustegevuse toetust eesmärgiga suurendada
etenduskunstide piirkondlikku mõju ja kättesaadavust Eestis. Toetuse andmisega soodustatakse
kvaliteetse etenduskunsti jõudmist väljapoole suuremaid keskusi ning publiku regulaarset
ligipääsu sellele sõltumata elukohast, suurendades sealjuures Eesti elanike kultuurielus
osalemise võimalusi ja toetades kohaliku kultuurielu elujõulisust.
Lõike 7 kohaselt on piirkondliku etendustegevuse toetuse andja Eesti Rahvakultuuri Keskus
(ERK). ERK vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest, teavitab taotlejaid
ja avalikkust toetuse saamise võimalustest, menetleb taotlusi ning otsustab, kas taotlus
rahuldada või jätta rahuldamata. ERK on olnud ka varasemalt seotud sarnase taotlusvooru
(„Teater maale“) korraldamisega ning omab seetõttu vastavat kogemust ja pädevust toetuste
jagamisel.
Lõikes 8 sätestatakse toetuse kasutamise tingimused. Toetust võib kasutada teatri- ja
tantsuetenduste korraldamiseks, kui täidetud on järgmised nõuded:
1. teatrietendus ei toimu Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis või Rakveres;
2. etenduse loomingulises ja tehnilises meeskonnas on vähemalt kaks liiget;
3. ühes maakonnas võib toimuda kuni kaks etendust.
Punktis 1 seatud piirangu eesmärk on suunata toetus eelkõige nendesse piirkondadesse, kus
riiklikult toetatud etendusasutused (riigi sihtasutused) puuduvad, et parandada sealsete elanike
võimalusi osa saada kvaliteetsest etenduskunstist. Sellega suurendatakse etenduskunstide
regionaalset kättesaadavust ja toetatakse kultuurilise mitmekesisuse arengut väljaspool
suuremaid keskusi. Tantsuetenduste puhul on tehtud erand, kuna riigi poolt ei ole asutatud
eraldi tantsukunstiga tegelevat sihtasutust ning seetõttu ei ole nimetatud linnades tagatud
tantsuetenduste järjepidev kättesaadavus. Erandiga soodustatakse publiku ligipääsu
tantsukunstile ning tasakaalustatakse erinevate etenduskunstiliikide regionaalset
kättesaadavust.
Punktis 2 sätestatud nõue, et etenduse loomingulises ja tehnilises meeskonnas on vähemalt kaks
liiget, on kehtestatud etenduste hea kvaliteedi tagamiseks. Miinimumnõue aitab tagada, et
etendused on korraldatud piisava kompetentsiga meeskonna poolt, kes suudab tagada nii
lavastuse kunstilise taseme kui ka tehnilise teostuse. Selline lähenemine soodustab kvaliteetsete
ja publikule atraktiivsete etenduste toimumist ning tugevdab piirkondliku etenduskunsti
arengut.
Punktis 3 sätestatud nõue on kehtestatud selleks, et toetatavad etendusasutused viiksid etendusi
laiemale publikule üle Eesti. Nõude eesmärk on vältida olukorda, kus sama etendus toimuks
rohkem kui kahel korral ühes kohas ning tagada seeläbi etenduskunstide paremat kättesaadavust
piirkondades, kus tavaliselt on piiratud võimalused kvaliteetsete etenduste nautimiseks. Samuti
soodustab see piirkondlikku kultuurielu ja kohalike kogukondade kaasatust.
Lõikes 9 sätestataksepiirkondliku etendustegevuse toetuse jaotus erinevat liiki etenduste vahel.
Sätte kohaselt eraldatakse piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru eelarvest kuni 20
protsenti tantsuetenduste korraldamiseks ja kuni 30 protsenti lastetenduste korraldamiseks.
Sätte eesmärk on tagada, et piirkondliku etendustegevuse toetuse jaotamisel pööratakse piisavat
tähelepanu nii tantsukunsti kui ka laste kultuurilise kaasatuse toetamisele. Selline jaotus loob
selgema struktuuri eelarve kasutamiseks ja võimaldab tagada erinevat liiki etenduste
tasakaalustatuma arengu. Kui tantsuetendustele või lasteetendustele ette nähtud eelarve osa jääb
osaliselt või täielikult kasutamata, võib jaotamata vahendid suunata teiste etenduste
toetamiseks.
Protsentuaalsete piiride valikul on arvestatud senist rahastuspraktikat ning tegelikke vajadusi
valdkonnas. Tantsuetenduste osakaal piirkondlikus etendustegevuses on olnud väiksem kui
sõnalavastustel, mistõttu on eraldi piirmäära kehtestamisega tagatud selle kunstiliigi parem
nähtavus ja kättesaadavus. Lastetenduste puhul on põhjenduseks kultuuripoliitiline eesmärk
suurendada laste ja noorte kokkupuudet etenduskunstidega ning soodustada varases eas
kultuuriharjumuste kujunemist. Piirmäära tasemel 30 protsenti on peetud mõistlikuks, et luua
tasakaal laste- ja täiskasvanutele suunatud lavastuste toetamise vahel.
Lõikes 10 sätestatakse eelarve jaotus maakondade lõikes. Maakondlik jaotus lähtub varasemate
taotlusvoorude kogemusest ning etenduskunstide regionaalse kättesaadavuse tegelikest
vajadustest. Protsentuaalne jaotus on kujunenud aja jooksul ning peegeldab senist praktikat
külalisetenduste toimumise ja piirkondliku nõudluse osas. Jaotuse täpsustamisel on lisaks
arvestatud, et maakondades, kus tegutsevad riigi asutatud sihtasutustena tegutsevad
etendusasutused või kus professionaalne etenduskunsti infrastruktuur on riiklikult tagatud, on
regulaarne teatripakkumine juba olemas ning külalisetenduste toetamise vajadus on väiksem.
Vastukaaluks on suurem toetuste osakaal kavandatud piirkondadele, kus etendusasutuste
külastamine eeldab pikemaid vahemaid, täiendavaid logistilisi kulusid või kus etenduskunsti
järjepidev kohalolu sõltub valdavalt külalisetendustest. Maakondade jaotamine rühmadesse
võimaldab säilitada varasemast praktikast tuleneva proportsionaalse jaotuse, kuid samas
täpsustada toetuste suunamist vastavalt tegelikule regionaalsele vajadusele.
Lõikega 11 sätestatakse, et kui ühe maakonna kohta ette nähtud eelarveosa jääb kasutamata,
võib toetuse andja jaotada kasutamata vahendid ümber teiste maakondade vahel. Sätte eesmärk
on tagada taotlusvooru eelarve paindlik ja eesmärgipärane kasutamine. Sellega välditakse
eelarvevahendite kasutamata jäämist ning tagatakse toetuse maksimaalne mõju piirkondliku
etendustegevuse edendamisel.
Määruse eelnõu punktidega 6 ja 7 täiendatakse määruse § 6 lõikeid 4 ja 5. Täiendusega
tagatakse, et määruse abikõlblike kulude regulatsioon hõlmab ka uut piirkondliku
etendustegevuse toetuse taotlusvooru. Abikõlblikud kulud on kõik põhjendatud ja mõistlikud
otseselt etenduse andmiseks vajalikud toetuse kasutamise kalendriaasta tekkepõhised kulud,
mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitatud. Kuna
eraldatav toetus ei kata kogu toetuse saaja etendustegevusega kaasnevaid kulusid, ei ole
mõistlik abikõlblikke kulusid kulu liikide lõikes rohkem piirata. Selline lähenemine lihtsustab
aruandlust ja võimaldab toetust kasutada otstarbekalt vastavalt tegelikele vajadustele. Sarnaselt
festivali toetusele on ka piirkondliku etendustegevuse toetuse puhul nimetatud ainult
mitteabikõlblikud kulud.
Määruse eelnõu punktiga 8 muudetaksemääruse § 7 lõiget 1, millega vähendatakse
munitsipaal- ja eraetendusasutuse kalendriaasta tegevustoetuse alampiiri seniselt 90 000 eurolt
60 000 eurole ja tõstetakse ülempiiri seniselt 600 000 eurolt 750 000 eurole. Muudatus
võimaldab laiendada toetusskeemi ligipääsetavust ning tagada, et toetuse taotlemise võimalus
oleks avatud ka väiksema eelarvelise mahuga etendusasutustele ning arvestada viimaste aastate
kulude kasvu ning etendusasutuste tegevusmahtude suurenemist.
Määruse eelnõu punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks määruse § 7 lõige 5. Paragrahvi 7 lõige 5
tunnistatakse kehtetuks seoses tegevustoetuse eraldamise metoodika muutmisega. Senine
proportsionaalse vähendamise mehhanism asendatakse uue, valemipõhise toetuse arvutamise
süsteemiga, mille kohaselt kujuneb tegevustoetuse summa otse hindamistulemuse ja ettenähtud
arvestusvalemi alusel, arvestades taotlusvooru eelarvet. Uue süsteemi kohaselt ei toimu enam
eraldi proportsionaalset vähendamist, kuna eelarve jaotus on integreeritud toetuse arvutamise
valemisse.
Määruse eelnõu punktiga 10 muudetakse määruse § 7 lõikeid 6 ja 7. Tegemist on tehnilist
laadi muudatusega, mis on seotud määruse eelnõu punktis 9 kirjeldatud § 7 lõike 5 kehtetuks
tunnistamisega. Seetõttu asendatakse viide „lõigetes 4 ja 5“ viitega „lõikes 4“.
Määruse eelnõu punktiga 11 muudetakse määruse § 8 lõike 3 punkti 6 eesmärgiga viia
taotlusega esitatavate dokumentide sisukirjeldused kooskõlla muudetava
hindamismetoodikaga. Muudatuse kohaselt hinnatakse edaspidi taotleja tegevust kolme
taotlemisele eelneva majandusaasta lõikes senise kahe aasta asemel, mis võimaldab anda
terviklikuma ülevaate etendusasutuse tegevuse kestlikkusest ja arengust.
Samal ajal muudetakse hindamiskriteeriumi sisu nii, et eraldi rahvusvahelise tegevuse
käsitlemine viiakse valdkonna mitmekesisuse hindamise koosseisu. Seeläbi käsitatakse
rahvusvahelist tegevust ühe osana etendustegevuse panusest valdkonna mitmekesisusse, mitte
eraldiseisva kriteeriumina. Muudatusega ei kaasne taotlejatele täiendavat halduskoormust ega
uusi andmete esitamise kohustusi, kuivõrd esitatav teave jääb olemuselt samaks, kuid seda
hinnatakse ühtse kriteeriumi raames.
Määruse eelnõu punktiga 12 muudetakse määruse § 8 lõike 3 punkti 7. Tehtava muudatusega
pikendatakse taotluse hindamisel arvestatavat perioodi seniselt kahelt majandusaastalt kolmele
majandusaastale. Muudatus on kooskõlas muudetava hindamismetoodikaga.
Määruse eelnõu punktiga 13 täiendatakse määruse §-i 8 lõigetega 6–9, et reguleerida
piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlemise korda.
Lõige 6 sätestab, et määruse § 8 lõike 2 punkti 2 ning lõikeid 4 ja 5 ei kohaldata piirkondliku
etendustegevuse toetuse taotlejale. Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru taotleja
ei pea esitama taotlusega iga etenduse eelarvet, tulude ja kulude prognoosi toetuse
kavandatavaks kasutusperioodiks ning taotletava toetuse summat. Toetus määratakse taotluses
esitatud etenduste arvu alusel toetuse andja poolt. See lihtsustab taotlusprotsessi ja vähendab
halduskoormust. Samuti ei kohaldata lõikeid 4 ja 5, kuna need on oma sisult suunatud
voorulisele taotlemisele, mis piirkondliku etendustegevuse jooksva taotlusvooru puhul ei ole
asjakohane.
Lõige 7 näeb ette jooksva taotlusvooru, mis avatakse toetuse kavandatavaks kasutusaastaks
kolmel korral.
Lõige 8 kohustab toetuse andjat teavitama jooksva taotlusvooru avamisest ja eelarvest oma
veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne vooru algust. See suurendab läbipaistvust ja annab
taotlejatele piisavalt aega taotluse koostamiseks.
Lõige 9 sätestab, et piirkondliku etendustegevuse taotlusele tuleb lisada andmed etenduste arvu,
toimumise koha ja aja ning meeskonna suuruse kohta ning andmed etenduste toimumisega
seotud sõitude lähte- ja sihtkohtade, vahemaade ning kasutatavate sõidukite arvu kohta. Samuti
tuleb esitada kirjalik kinnitus etenduspaiga või rendipinna omanikult, et ta on teadlik
plaanitavast etendusest ning et selle toimumiseks on sõlmitud kokkulepe. Muudatuse eesmärk
on tagada selge ja üheselt mõistetav taotlemiskord ning tagada toetuse andjale piisavad andmed
taotluse nõuetele vastavuse kontrollimiseks.. Sõidukite ja liikumisega seotud andmete lisamine
on vajalik ka etenduse hinna ja kilometraažipõhise arvestuse korrektseks määramiseks.
Määruse eelnõu punktiga 14 täiendatakse määruse §-i 9 lõikega 7, millega piiratakse taotlejate
ringi. Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotleja ei tohi olla riigi või riigi osalusel asutatud
või kohaliku omavalitsuse sihtasutusena või kohaliku omavalitsuse asutusena tegutsev
etendusasutus. Nendele asutustele ja isikutele on avalik sektor taganud baasrahastuse
tegevustoetuste kaudu ning selleks, et vältida topeltfinantseerimist ning tagada avalike
vahendite jagamise läbipaistvus, on sihtgrupi piiramine otstarbekas. Taotleja peab aga
arvestama, et kõik määruse § 9 lõikes 1 sätestatud nõuded kohalduvad ka piirkondliku
etendustegevuse toetuse taotlejale. Muuhulgas peab ta peab olema Eestis registreeritud
etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1 tähenduses.
Määruse eelnõu punktiga 15 muudetakse määruse § 10 lõiget 2, millega sätestatakse
piirkondliku etendustegevuse toetuse taotluste menetlusaeg. Nõue tagab selged ajaraamid nii
taotlejale kui ka toetuse andjale, luues läbipaistva ja prognoositava taotlemisprotsessi. Samuti
arvestab see jooksva taotlusvooru spetsiifikat.
Määruse eelnõu punktiga 16 täiendatakse määruse §-i 10 lõikega 3. Sätte kohaselt, kui
jooksva taotlusvooru esitatud taotluste maht, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, saab võrdseks
või ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.
Voorulise taotlemise puhul tuleb taotlus esitada kindlaks määratud kuupäevaks ning kõik ühte
vooru esitatud taotlused menetletakse samaaegselt. Jooksva taotlemise puhul menetletakse
taotlusi aga nende esitamise järjekorras.
Sellise regulatsiooni eesmärk on tagada, et eelarve vahendeid ei ületataks ning et toetuse
jagamine toimuks läbipaistvalt ja õiglaselt. Jooksva taotlemise puhul on toetuse andjal õigus
peatada taotluste vastuvõtt olukorras, kus registreeritud taotluste, mille kohta ei ole veel tehtud
rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, kogumaht saab võrdseks või ületab taotluste
rahastamiseks kavandatud aasta eelarve vaba jäägi.
Määruse eelnõu punktiga 17 täiendatakse määruse §-i 11 lõikega 8. Täiendusega sätestatakse,
et piirkondliku etendustegevuse toetuse taotluste menetlemisel ei kohaldata määruse §-s 11
sätestatud taotluste hindamise ja komisjoni moodustamise korda.
Piirkondliku etendustegevuse toetuse puhul ei ole komisjoni moodustamine vajalik, kuna
taotluste sisulist hindamist ei toimu. Toetuse suurus määratakse üksnes taotluses esitatud
etenduste arvu alusel. Taotluste menetlemisel tehakse vaid vastavuskontroll, millega
kontrollitakse taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele.
Määruse eelnõu punktiga 18 muudetakse määruse § 13 lõiget 31. Muudatusega vähendatakse
mitmeaastase munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevustoetuse saajate maksimaalset arvu
viielt etendusasutuselt kolmele. Muudatus on seotud toetuse jaotamise metoodika muutmisega,
mille kohaselt määratakse toetus edaspidi valemi alusel, arvestades taotluste hindepunkte ja
taotletud summasid. Muudatus toetab seega uue metoodika eesmärki siduda toetuse määramine
selgemalt kvaliteediga ning tagada eelarve vahendite tõhusam ja tasakaalustatum kasutamine.
Uue metoodika rakendamise tulemusel võib üksikutele taotlejatele määratav toetus olla
varasemast suurem. Kui mitmeaastaste toetuste saajate arv jääks samaks, väheneks vaheaastatel
jaotatav eelarve sellisel määral, et see piiraks uute taotlejate võimalusi ning vähendaks
rahastamisotsuste paindlikkust.
Määruse eelnõu punktiga 19 tehakse määruse§ 14 lõikes 3 muudatus, mis rõhutab, et viidatud
säte kohaldub ainult festivalide toetuse taotlusvoorule.
Määruse eelnõu punktiga 20 täiendatakse määruse §-i 14 lõigetega 4 ja 5. Täiendusega
sätestatakse piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru puhul toetuse summa
arvestamise alus. Regulatsiooni kohaselt arvutatakse toetuse summa etenduse hinna alusel, mis
on standardiseeritud ja ei sõltu tegelikult kantud kulude suurusest. Etenduse hind kujuneb
meeskonna liikmete arvu ning etenduse toimumisega seotud sõidukauguse alusel lähte- ja
sihtkoha vahel. Sõidukauguse alusel on kehtestatud astmelised vahemikud (25–100 km, 100–
200 km, 200–300 km ja 300–400 km), millele vastavad erinevad fikseeritud summad sõltuvalt
meeskonna liikmete arvust. Sellise ühtse ühikuhinna rakendamine lihtsustab nii taotleja kui ka
toetuse andja jaoks menetlust. Taotlejal ei ole vaja koostada detailset eelarvet ega esitada kulude
prognoosi. Toetuse andja ei pea seejuures hindama kulude põhjendatust ja realistlikkust. Piisab
kontrollist, et taotluses märgitud etenduste arv ja korraldus vastavad määruses kehtestatud
nõuetele. Ühikuhinna alusel toetuse arvutamine vähendab taotlejate halduskoormust ning
toetuse andja töökoormust ja aitab tagada toetuse läbipaistva ning võrreldava jaotamise kõigi
taotlejate vahel.
Lisaks sätestatakse, et toetust antakse kolme kuni 15 etenduse korraldamiseks, mis tagab, et
toetus on suunatud sisuliselt toimivale ja piirkondlikku etendustegevust reaalselt ellu viivale
tegevusele. Laste- ja tantsuetenduste puhul lisandub etenduse hinnale kindlaksmääratud
summa, mille eesmärk on arvestada nende etendusliikide eripäraga, eelkõige madalama
piletitulu ja piiratud omafinantseeringu võimekusega. Vastav lisasumma kompenseerib
osaliselt nimetatud eripärast tulenevat tulubaasi erinevust võrreldes teiste etendusliikidega.
Määruse eelnõu punktiga 21 muudetakse määruse § 15 lõiget 1, asendades sõna
„kultuuriminister“ sõnadega „toetuse andja“. Muudatus on vajalik seoses piirkondliku
etendustegevuse toetuse taotlusvooru lisamisega määrusesse. Selle vooru puhul on toetuse
andjaks Eesti Rahvakultuuri Keskus ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse
teeb selle asutuse juht. Seetõttu on õiguslikult korrektne kasutada üldist mõistet „toetuse andja“,
mis hõlmab nii olemasolevaid voorusid, kus toetuse andjaks on Kultuuriministeerium ja otsuse
teeb kultuuriminister, kui ka uut vooru, kus toetust annab Eesti Rahvakultuuri Keskus.
Muudatus tagab regulatsiooni ühtse ja selge kohaldamise.
Määruse eelnõu punktis 22 täpsustatakse määruse § 15 lõiget 2. Tehtud täpsustus on vajalik,
sest piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru puhul ei toimu taotluste sisulist
hindamist komisjoni poolt. Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus
vastavad määruses sätestatud nõuetele. Taotluse rahuldamise aluseks ei ole komisjoni
hindamistulemus ning muudatusega see välistatakse.
Määruse eelnõu punktiga 23 täiendatakse määruse §-i 15 lõikega 31, mis annab õigusliku
aluse, et saaks teha taotluse rahuldamata jätmise otsuse juhul, kui taotluse maht ületab
taotlusvooru eelarve vaba jäägi ja taotlust ei ole võimalik osaliselt rahuldada.
Selline täpsustus tagab õigusselguse ning väldib olukordi, kus taotluse rahuldamata jätmise
otsuse tegemiseks puuduks selge õiguslik alus. Kõigepealt kaalutakse taotluse osalist
rahuldamist. Kui see ei ole võimalik põhjusel, et taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise
ettepanekuga, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
Määruse eelnõu punktiga 24 täiendatakse määruse §-i 15 lõikega 5. Täiendusega sätestatakse
erand kahe taotluse rahuldamata jätmise õigusliku aluse kohaldamisel. See on vajalik, kuna
piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru puhul ei toimu taotluste sisulist hindamist
komisjoni poolt. Sellest tulenevalt ei saa taotluse rahuldamata jätmise aluseks olla lõike 4
punktis 4 nimetatud hindamistulemus. Samuti ei kohaldu sellele voorule lõike 4 punktis 6
toodud alus, mis on seotud tegevustoetusega. Täpsustus tagab õigusselguse ja väldib eksitusi
taotluste rahuldamata jätmise aluste rakendamisel.
Määruse eelnõu punktiga 25 tehakse määruse§-s 16 muudatus, millega tagatakse, et toetuse
maksmise regulatsioon hõlmaks ka piirkondliku etendustegevuse toetust.
Määruse eelnõu punktiga 26 täiendatakse määruse §-i 18 lõikega 7, mis sätestab erisuse, et
piirkondliku etendustegevuse toetuse puhul ei rakendata erandit, mille kohaselt toetuse
tagasinõudmise otsust ei tehta, kui tagasinõutav summa on väike (kuni 500 eurot või kuni kaks
protsenti toetuse summast). Piirkondliku etendustegevuse vooru puhul ongi tegemist väikeste
toetustega ning kui taotluses lubatud etendust ei korraldata, tuleb toetuse summa, kas osaliselt
või täielikult tagastada sõltumata summa suurusest. See tagab toetuse sihtotstarbelise
kasutamise ning õigusselguse tagasinõudmise korral.
Määruse eelnõu punktiga 27 kehtestatakse määruse lisa „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse
tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika“ uues sõnastuses. Muudatusega täpsustatakse
hindamiskriteeriumide sisu ning muudetakse kriteeriumide punktiskaalad ja osakaalud,
säilitades koondsummana 100 punkti.
Suurem osakaal antakse kunstilisele tasemele, loominguliste plaanidele ning panusele
valdkonna mitmekesisusse, samal ajal kui eelarve realistlikkuse osakaalu vähendatakse.
Muudatuse eesmärk on suunata hindamine selgemalt etendusasutuse põhitegevusele ehk
loomingulisele sisule ja selle mõjule. Tegevustoetus on oma olemuselt mõeldud eelkõige
kunstilise tegevuse toetamiseks, mistõttu on põhjendatud anda suurem kaal kunstilisele
tasemele, loominguliste plaanide kvaliteedile ning panusele valdkonna arengusse ja
mitmekesisusse. Senise jaotuse puhul võis eelarve realistlikkus mõjutada lõpptulemust
ebaproportsionaalselt palju võrreldes sisuliste kriteeriumidega. Muudatusega vähendatakse
seda mõju, et vältida olukorda, kus administratiivne võimekus kaalub üles kunstilise kvaliteedi.
Lisaks kunstilise taseme ning loominguliste plaanide kriteeriumidele kehtestatakse lävend ka
eelarve realistlikkuse kriteeriumile, et tagada kavandatavate tegevuste ja nende elluviimiseks
planeeritud eelarvevahendite omavaheline kooskõla ning eelarveprognoosi realistlikkus.
Hindamisperiood pikendatakse kahelt aastalt kolmele majandusaastale, et tagada stabiilsem ja
paremini tegelikkust kajastav hinnang etendusasutuse kunstilisele tasemele, tegevuse
järjepidevusele ning mõjule valdkonnas. Muudatus on kooskõlas alates 2027. aastast kehtiva
nõudega, mille kohaselt peab tegevustoetuse taotleja olema tegutsenud etendusasutusena
vähemalt viis majandusaastat enne taotluse esitamist. Pikem hindamisperiood võimaldab
paremini hinnata taotleja tegevust ajas ning on vastavuses rangema tegutsemisnõudega.
Oluliselt laiendatakse punktiskaalasid ning kaotatakse vahepealsed hinnangutasemed.
Muudatus on tehtud selleks, et muuta hindamine ühtaegu täpsemaks ja ühtlasemaks. Uues
lahenduses on iga võimalik punktisumma sisustatud konkreetse tähendusega või seotud
selgema hinnanguloogikaga. See võimaldab komisjoniliikmetel anda paremini eristuvaid
hinnanguid.
Uue metoodika kohaselt arvutatakse kriteeriumide punktid komisjoniliikmete individuaalsete
hinnangute keskmisena ning rakendatakse lubatud hälbe mehhanismi, mille korral keskmisest
oluliselt erinevad hinnangud jäetakse arvestusest välja. Selline lähenemine võimaldab
ühtlasemat ja objektiivsemat hindamistulemust.
Muudatusega loobutakse senisest proportsionaalsest vähendamisest, mille kohaselt vähendati
taotlejale määratavat toetust juhul, kui taotlusvooru eelarve ei olnud piisav kõigi
hindamistulemuste alusel arvutatud taotluste täies mahus rahuldamiseks. Selle asemel
rakendatakse uut jaotuspõhimõtet, mille eesmärk on siduda toetuse suurus otsesemalt taotluse
kvaliteediga. Toetuse jaotus toimub punktisüsteemil põhineva kaalutud arvutuse alusel, kus iga
taotleja hindepunktid tõstetakse kolmandasse astmesse, korrutatakse taotletud summaga ning
saadud tulemus võetakse arvesse kõigi lävendi ületanud taotluste kogumina. Seejärel leitakse
proportsioon kogu taotlusvooru eelarve suhtes ning selle alusel määratakse igale taotlejale
lõplik toetus. Muudatuse eesmärk on vältida olukordi, kus rahaliste piirangute tõttu väheneb
kõigi toetuste suurus võrdselt sõltumata taotluse kvaliteedist. Uus lähenemine tagab, et kõrgema
hinnanguga taotlused saavad proportsionaalselt suurema osa eelarvest ning toetuse jaotus
peegeldab senisest selgemalt hindamistulemusi.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
4. Eelnõu mõjud
Eelnõus kajastatud määruse muudatused on seotud piirkondliku etendustegevuse toetuse
taotlusvooru tingimuste reformi ja kehtestamisega määruse tasandil ning munitsipaal- ja
eraetendusasutuste tegevustoetuse hindamismetoodika muudatustega. Muudatuste peamised
mõjud on järgmised:
1. Piirkondliku etendustegevuse toetuse reform – mõju piirkondlikule kultuurielule:
toetuse kaudu saavad väikesed ja sõltumatud teatri- ja tantsuasutused korraldada
etendusi maakondades, kus tavaliselt puudub regulaarne professionaalne
etendustegevus, mis suurendab kultuuriteenuste kättesaadavust väljaspool suuremaid
linnu.
2. Piirkondliku etendustegevuse toetuse reform – mõju taotlejatele ja halduskoormusele:
taotluse esitamine põhineb etenduste arvu andmetel, sisulist hindamist komisjoni poolt
ei toimu ning taotleja ei pea esitama üksikasjalikke eelarve- ja tulude-kulude prognoose,
mis vähendab taotlejate halduskoormust.
3. Piirkondliku etendustegevuse toetuse reform – mõju toetuse andja töökorraldusele:
toetuse määramine toimub automaatselt vastavuskontrolli alusel ning menetlus on
selgelt ajastatud ja läbipaistev, mis vähendab toetuse andja töökoormust.
4. Munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevustoetuse metoodika muudatused – mõju
taotlejatele ja toetuse jaotusele:
hindamine muutub sisukesksemaks, kuna suurem rõhk on kunstilisel tasemel,
loominguliste plaanide sisukusel ja valdkondlikul mõjul, mis suunab taotlejaid
keskenduma enam sisulisele ja loomingulisele kvaliteedile ning muudab toetuse jaotuse
paremini vastavaks tegevuse tegelikule tasemele.
5. Munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevustoetuse metoodika muudatused – mõju
hindamisprotsessile ja otsuste ühtsusele:
laiendatud punktiskaalad, täpsustatud kriteeriumid ja lubatud hälbe mehhanism
suurendavad hinnangute võrreldavust ning vähendavad äärmuslike individuaalsete
hinnangute mõju.
6. Munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevustoetuse metoodika muudatused – mõju
toetuse arvutamisele:
proportsionaalse vähendamise kaotamine ning uue punktipõhise jaotusmudeli
rakendamine suurendab seost hindamistulemuste ja toetuse suuruse vahel ning tagab, et
eelarve jaotub paremini taotluste kvaliteedi alusel.
Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.
5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad
tulud
Eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid ei kaasne.
6. Eelnõu jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine
Eelnõu väljatöötamisele eelnes mitme kuu pikkune kaasamisprotsess, mille käigus konsulteeriti
erinevate etenduskunstide valdkonna osapooltega. Munitsipaal- ja eraetendusasutuse
tegevustoetuse tingimuste muutmiseks oli moodustatud eraldi töörühm. Kaasamisprotsessi
eesmärk oli koguda sisendit nii piirkondliku etendustegevuse toetuse eesmärgi, tingimuste ja
rakenduskorra kujundamiseks ning munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse
tingimuste muutmiseks. Samuti oli eesmärk tagada, et eelnõu arvestaks võimalikult laialt
valdkonna vajadusi ja senist praktikat.
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile
ja arvamuse avaldamiseks Eesti Rahvakultuuri Keskusele, Eesti Etendusasutuste Liidule,
Eesti Teatriliidule, ASSITEJ Eesti Keskusele, Eesti Tantsunõukogule, Eesti Linnade ja
Valdade Liidule, Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidule.
EELNÕU
30.04.2026
MÄÄRUS
Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste
toetamise tingimused ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse etendusasutuse seaduse § 16 lõike 6 ja § 17 lõike 4 alusel.
Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruses nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise
tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles
käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega
abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023), artikli 3 mõistes, järgitakse nimetatud määruses ja
konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.“;
2) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Ühele taotlejale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese
tähtsusega abiga ei tohi kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot.“;
3) paragrahvi 2 lõigetes 3 ja 4 asendatakse tekstiosa „nr 1407/2013“ tekstiosaga „nr 2023/2831“;
4) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest võib toetust eraldada rahvusvaheliste etenduskunstide
festivalide (edaspidi festivalide toetus) ja piirkondlike teatri- ja tantsuetenduste (edaspidi
piirkondliku etendustegevuse toetus) korraldamiseks Eestis.“;
5) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 6-11 järgmises sõnastuses:
„(6) Piirkondliku etendustegevuse toetust eraldatakse eesmärgiga suurendada etenduskunstide
piirkondlikku mõju ja kättesaadavust Eestis.
(7) Piirkondliku etendustegevuse toetuse andja on Eesti Rahvakultuuri Keskus.
(8) Piirkondliku etendustegevuse toetust võib kasutada järgmistele tingimustele vastavate teatri-
ja tantsuetenduste korraldamiseks:
1) teatrietendus ei toimu Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis või Rakveres;
2) etenduse loomingulises ja tehnilises meeskonnas on vähemalt kaks liiget;
3) ühes maakonnas võib toimuda kuni kaks etendust.
(9) Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru eelarvest kuni 20 protsenti eraldatakse
tantsuetendustele ning kuni 30 protsenti lastetendustele.
(10) Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru eelarve jaotatakse maakondade lõikes
järgmiselt:
1) Saaremaa ja Hiiumaa – 20 protsenti;
2) Ida-Virumaa ja Võrumaa – 20 protsenti;
3) Viljandimaa, Valgamaa, Jõgevamaa ja Põlvamaa – 25 protsenti;
4) Raplamaa, Järvamaa, Läänemaa ja Lääne-Virumaa – 20 protsenti;
5) Harjumaa, Tartumaa ja Pärnumaa – 15 protsenti.
(11) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud maakonna kohta ette nähtud eelarveosa jääb
kasutamata, võib toetuse andja jaotada kasutamata vahendid ümber teiste maakondade vahel.“;
6) paragrahvi 6 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Festivalide toetuse ning piirkondliku etendustegevuse toetuse abikõlblikud kulud on põhjendatud
ja mõistlikud otseselt festivali elluviimiseks või etenduse andmiseks vajalikud toetuse kasutamise
kalendriaasta tekkepõhised kulud, mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija eraldatud
vahenditest hüvitatud.“;
7) paragrahvi 6 lõike 5 sissejuhatav osa ning punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Festivalide toetuse ja piirkondliku etendustegevuse toetuse mitteabikõlblikud kulud on:
1) festivali toetuse puhul tehnika ja töövahendite soetamise kulud, välja arvatud juhul, kui
rendikulu on tõestatult suurem kui soetamise kulu;“;
8) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse number „90 000“ numbriga „60 000“ ja number „600 000“
numbriga „750 000“;
9) paragrahvi 7 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 7 lõigetes 6 ja 7 asendatakse tekstiosa „lõigetes 4 ja 5“ tekstiosaga „lõikes 4“;
11) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotleja kolme taotlemisele eelneva
majandusaasta kohta kirjeldus etendustegevuse panusest valdkonna mitmekesisusse“;
12) paragrahvi 8 lõike 3 punktis 7 asendatakse sõna „kahel“ sõnaga „kolmel“;
13) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 6-9 järgmises sõnastuses:
„(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 ning lõikeid 4 ja 5 ei kohaldata piirkondliku
etendustegevuse toetuse taotlejale.
(7) Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusi saab esitada jooksvalt. Taotlusvoor avatakse
toetuse kavandatavaks kasutusaastaks kolmel korral:
1) etendustegevuseks ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 30. aprillini;
2) etendustegevuseks ajavahemikus 1. maist kuni 31. augustini;
3) etendustegevuseks ajavahemikus 1. septembrist kuni 31. detsembrini.
(8) Jooksva taotlusvooru avamisest ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14
kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
(9) Piirkondliku etendustegevuse taotlusele lisatakse:
1) andmed etenduste arvu, toimumise koha ja aja ning meeskonna suuruse kohta;
2) andmed etenduste toimumisega seotud sõitude lähte- ja sihtkohtade, vahemaade ning
kasutatavate sõidukite arvu kohta;
3) kirjalik kinnitus etenduspaiga või rendipinna omanikult, et ta on teadlik plaanitavast etendusest
ning et selle toimumiseks on sõlmitud kokkulepe.“;
14) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotleja ei ole riigi või riigi osalusel asutatud või
kohaliku omavalitsuse sihtasutusena või kohaliku omavalitsuse asutusena tegutsev
etendusasutus.“;
15) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Festivalide toetuse taotlust menetletakse kuni 60 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates
ning piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlust kuni 42 tööpäeva taotluse esitamisest arvates.“;
16) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kui piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru esitatud taotluste maht, mille kohta ei
ole tehtud otsust, saab võrdseks või ületab taotlusvooru eelarve vaba jääki, menetletakse neid
esitamise järjekorras.“;
17) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata piirkondliku etendustegevuse toetuse
taotlustele.“;
18) paragrahvi 13 lõikes 31 asendatakse sõna „viiele“ sõnaga „kolmele“;
19) paragrahvi 14 lõikes 3 asendatakse sõna „Sihtotstarbelisest“ sõnadega „Festivalide toetuse“;
20) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Piirkondliku etendustegevuse toetuse summa arvutatakse etenduse hinna alusel. Toetatakse
vähemalt kolme ja kuni 15 etenduse korraldamist. Etenduse hind on arvestuslik ning kujuneb
vastavalt meeskonna liikmete arvule ning etenduse toimumisega seotud sõidukaugusele lähte- ja
sihtkoha vahel järgmiselt:
1) 25–100 km: 2–5 liiget 60 eurot, 5–10 liiget 120 eurot, 10 ja enam liiget 180 eurot;
2) 100–200 km: 2–5 liiget 160 eurot, 5–10 liiget 320 eurot, 10 ja enam liiget 480 eurot;
3) 200–300 km: 2–5 liiget 260 eurot, 5–10 liiget 520 eurot, 10 ja enam liiget 780 eurot;
4) 300–400 km: 2–5 liiget 360 eurot, 5–10 liiget 720 eurot, 10 ja enam liiget 1080 eurot.
(5) Lasteetenduste puhul lisandub etenduse hinnale 400 eurot ning tantsuetenduste puhul lisandub
etenduse hinnale 600 eurot.“;
21) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse sõna „kultuuriminister“ sõnadega „toetuse andja“;
22) paragrahvi 15 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „taotlus kuulub“ tekstiosaga „kui käesoleva
määruse §-s 11 nimetatud juhul kuulub taotlus“;
23) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Menetluses oleva piirkondliku etendustegevuse toetuse taotluse kohta, mille maht ületab
taotlusvooru eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada, tehakse taotluse
rahuldamata jätmise otsus.“;
24) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkte 4 ja 6 ei kohaldata piirkondliku etendustegevuse toetuse
taotlejatele.“;
25) paragrahvist 16 jäetakse välja tekstiosa „Etendusasutuse tegevustoetus ja festivalide“;
26) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata piirkondliku etendustegevuse toetuse saajale.“;
27) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
Heidy Purga Merilin Piipuu
minister kantsler
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Rahandusministeerium
[email protected] 18.05.2026 nr 1-12/557-1
Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse
nr 17 muutmise määruse eelnõu
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
esitamine
Kultuuriministeerium esitab Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ning Eesti
Rahvakultuuri Keskusele, Eesti Etendusasutuste Liidule, ASSITEJ Eesti Keskusele, Eesti
Teatriliidule, Eesti Tantsunõukogule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja Eesti Väike- ja
Projektiteatrite Liidule arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr
17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu.
Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada kümne tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Lisad: 1. Eelnõu 4 lehel
2. Seletuskiri 10 lehel
3. Hindamismetoodika 5 lehel
Sama:
Eesti Rahvakultuuri Keskus
Eesti Etendusasutuste Liit
Eesti Teatriliit
ASSITEJ EESTI KESKUS
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit
Eesti Tantsunõukogu
Marie Anett Heinsalu 628 2249 [email protected]
Kadri Kilvet 628 2224 [email protected]
Kultuuriministri 14.10.2022 määrus nr 17
„Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord”
Lisa
(kultuuriministri …... määruse nr … sõnastuses)
Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika
1. Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamiskriteeriumid
1.1. Rahvuskultuuri edendamine:
1.1.1. kunstiline tase;
1.1.2. loomingulised plaanid.
1.2. Valdkondlik mitmekesisus.
1.3. Piirkondlik kättesaadavus.
1.4. Loomingulise tegevusega seotud töö maht:
1.4.1. eelarve realistlikkus.
2. Kriteeriumide punktiskaalad ja kirjeldused
1. KUNSTILINE TASE
Hinnatakse etendusasutuse senist kunstilist taset, sealhulgas:
1) kunstilist ambitsiooni;
2) loomingulise teostuse järjepidevat taset;
3) suutlikkust tuua lavale kavandatud teosed ning tagada nende kõrge kunstiline teostus;
4) repertuaari ajakohasust ja sobivust sihtrühmaga;
5) valmidust võtta loomingulisi riske ning rakendada uuenduslikke, eksperimentaalseid või tavapärasest erinevaid vorme ja teemakäsitlusi.
2 6 10 14 18 22 26 30
Kolme taotlemisele eelneva
majandusaasta etendustegevuse
kunstiline tase on madal.
Kolme taotlemisele eelneva
majandusaasta etendustegevuse
kunstiline tase on keskmisest
madalam.
Kolme taotlemisele eelneva
majandusaasta etendustegevuse
kunstiline tase on keskmisest
kõrgem.
Kolme taotlemisele eelneva
majandusaasta etendustegevuse
kunstiline tase on kõrge.
2. LOOMINGULISED PLAANID
Hinnatakse etendusasutuse kavandatud etendustegevuse kunstilist huvitavust, läbimõeldust, teostatavust, sealhulgas:
1) kavandatud etendustegevuse ideede originaalsust ja kunstilist isikupära;
2) kavandatud etendustegevuse esteetilist läbimõeldust ja terviklikkust, sealhulgas vormi, väljendusvahendite ja teemavalikute põhjendatust;
3) kavandatud etendustegevuse mahu ja ajakava realistlikkust;
4) kavandatud ambitsiooni ja loomingulise riski vastavust etendusasutuse senisele võimekusele ja arenguloogikale;
5) teadlikkust loomingulistest riskidest ning nende juhtimisest.
1 4 7 10 13 16 19 20
Toetuse kavandatava
kasutusaasta loomingulised
plaanid ei ole kunstiliselt
huvitavad ja läbimõeldud ning
taotleja võimekus neid teostada
on ebatõenäoline.
Toetuse kavandatava
kasutusaasta loomingulised
plaanid on kunstiliselt
keskmisest vähem huvitavad ja
läbimõeldud ning taotleja
võimekus neid teostada on
pigem ebatõenäoline.
Toetuse kavandatava kasutusaasta
loomingulised plaanid on
kunstiliselt keskmisest huvitavamad
ja läbimõeldud ning taotleja
võimekus neid teostada on pigem
tõenäoline.
Toetuse kavandatava kasutusaasta
loomingulised plaanid on
kunstiliselt huvitavad ja
läbimõeldud ning taotleja võimekus
neid teostada on väga hea.
3. VALDKONDLIK MITMEKESISUS
Hinnatakse etendusasutuse panust valdkonna mitmekesisusse, sealhulgas seda, kas:
1) etendusasutus täidab valdkonnas eristatavat kunstilist rolli ning rikastab seda või
2) etendusasutus loob uusi koostöövorme või pakub töö- ja loomevõimalusi loome- ja tugipersonalile või
3) etendusasutus pakub ligipääsu oma taristule või produktsioonivõimalustele või
4) etendusasutus panustab ligipääsetavuse ja kättesaadavuse tagamisse erinevatele sihtrühmadele, sealhulgas lastele, eakatele, erivajadustega
inimestele, lapsevanematele, ajutise tegevuspiiranguga inimestele ning erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele või
5) etendusasutuse rahvusvaheline tegevus, sealhulgas väljapoole suunatud ja Eestisse suunatud koostöö, toetab valdkonna arengut või
6) etendusasutuse lisategevused mõjutavad valdkonna arengut või
7) etendusasutuse roll ning tegevuse suunitlus on selge ning mõjutab Eesti etenduskunstide valdkonda.
2 5 8 11 14 17 21 25
Etendusasutuse kolme
taotlemisele eelneva
majandusaasta tegevuse panus
valdkonna mitmekesisusse on
väike.
Etendusasutuse kolme
taotlemisele eelneva
majandusaasta tegevuse panus
valdkonna mitmekesisusse on
keskmisest väiksem.
Etendusasutuse kolme taotlemisele
eelneva majandusaasta tegevuse
panus valdkonna mitmekesisusse on
keskmisest suurem.
Etendusasutuse kolme taotlemisele
eelneva majandusaasta tegevusega
on panustatud oluliselt valdkonna
mitmekesisusse.
4. PIIRKONDLIK KÄTTESAADAVUS
Hinnatakse etendusasutuse senise etendustegevuse kättesaadavust väljaspool Tallinna, Tartut, Viljandit, Pärnut, Rakveret ja Kuressaaret ning
külalisetenduste andmise sagedust ja kättesaadavust maakondades.
1 3 5 7 9 11 13 15
Kolme
taotlemisele
eelneva
majandusaasta
jooksul on
antud etendusi
ainult Harju
maakonnas ja
Tallinnas.
Kolme
taotlemisele
eelneva
majandusaasta
jooksul on
etendusi antud
vähemalt
kahes, kuid
vähem kui viies
maakonnas.
Kolme
taotlemisele
eelneva
majandusaasta
jooksul on
etendusi antud
vähemalt viies
maakonnas
Kolme
taotlemisele
eelneva
majandusaasta
jooksul on
etendusi antud
vähemalt 10
etendust, mis
on toimunud
viies erinevas
maakonnas.
Etendusasutusel
on statsionaarne
etenduspaik
Pärnus,
Kuressaares,
Viljandis või
Rakveres või
kolme
taotlemisele
eelneva
majandusaasta
jooksul on antud
vähemalt 15
etendust, mis on
toimunud
vähemalt viies
erinevas
maakonnas.
Etendusasutusel
on statsionaarne
etenduspaik
Pärnus,
Kuressaares,
Viljandis või
Rakveres ja
kolme
taotlemisele
eelneva
majandusaasta
jooksul on antud
etendusi kahes
kuni neljas
erinevas
maakonnas või
kolme
taotlemisele
eelneva
majandusaasta
jooksul on antud
Etendusasutusel
on statsionaarne
etenduspaik
Pärnus,
Kuressaares,
Viljandis või
Rakveres ja
kolme
taotlemisele
eelneva
majandusaasta
jooksul on antud
etendusi viies või
rohkemas
maakonnas või
kolme
taotlemisele
eelneva
majandusaasta
jooksul on antud
vähemalt 20
Etendusasutusel
on statsionaarne
etenduspaik
väljaspool
Tallinna, Tartut,
Pärnut,
Kuressaaret,
Viljandit või
Rakveret või
kolme
taotlemisele
eelneva
majandusaasta
jooksul on antud
vähemalt 30
etendust, mis on
toimunud
vähemalt
kümnes erinevas
maakonnas.
vähemalt 20
etendust, mis on
toimunud
vähemalt viies
erinevas
maakonnas.
etendust, mis on
toimunud
vähemalt
kaheksas
erinevas
maakonnas.
5. EELARVE REALISTLIKKUS
Hinnatakse taotleja kavandatud loomingulise tegevusega seotud töömahu ja eelarve omavahelist vastavust ja kulutõhusust ning kooskõla
kavandatud tegevustega, sealhulgas seda, kas:
1) kavandatud kulud ja tulud vastavad tegevus- ja töömahule;
2) eelarve koostamisel on arvestatud etendusasutuse toimemudeli ja turuolukorraga, sealhulgas kultuuritöötaja miinimumpalgaga;
3) eelarve on selge, läbipaistev ning selle juurde on lisatud vajalikud selgitused;
4) publiku hulga ja piletimüügi prognoos on realistlik;
5) omafinantseeringu osakaal ning lisarahastuse allikad on realistlikud.
2 4 5 6 7 8 9 10
Toetuse kavandatava
kasutusaasta eelarve ei ole selge
ja läbipaistev ning tegevusteks
planeeritud kulud ei ole
põhjendatud. Eelarves välja
toodud kulud ei ole realistlikud,
toetuse kasutamine pole
kuluefektiivne ega mõistlik.
Publiku hulk ja piletimüügi
prognoos ei ole realistlik. Ei ole
planeeritud piisavalt
omafinantseeringu ja
lisarahastuse allikaid.
Toetuse kavandatava
kasutusaasta eelarve on selge,
kuid tegevusteks planeeritud
kulud ei ole nende elluviimiseks
optimaalsed ja on planeeritud
uusalavastuste, etenduste ja
esitajate arvust lähtuvalt
põhjendamata. Publiku hulk ja
piletimüügi prognoos on
osaliselt ebarealistlik. On
planeeritud vähesel määral
omafinantseeringu ja
lisarahastuse allikad.
Toetuse kavandatava kasutusaasta
eelarve on selge, kuid tegevusteks
planeeritud kulud ei ole nende
elluviimiseks optimaalsed ja on
planeeritud uusalavastuste,
etenduste ja esitajate arvust
lähtuvalt osaliselt põhjendamata.
Publiku hulk ja piletimüügi
prognoos ei ole täis mahus
realistlik. On planeeritud piisavalt
omafinantseeringu ja lisarahastuse
allikad.
Toetuse kavandatava kasutusaasta
eelarve on selge, põhjalik ja
kuluefektiivne. Kuluartiklid on
taotlusega planeeritud
uuslavastuste, etenduste ja esitajate
arvust lähtuvalt põhjendatud ja
mõistlikud. Publiku hulk ja
piletimüügi prognoos on realistlik.
On planeeritud piisavad
omafinantseeringu ja lisarahastuse
allikad.
3. Taotluste hindamise kord
3.1. Meetme tingimustele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab käesoleva määruse § 11 lõikes 4 nimetatud komisjon (valdkondlikud asjatundjad
ja Kultuuriministeeriumi töötajad) käesolevas hindamismetoodikas kirjeldatud viie kriteeriumi lõikes punktide alusel.
3.2. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv, kui taotlejalt täiendavalt saadud lisainformatsioon, samuti muud ekspertidele,
Kultuuriministeeriumi töötajatele ja hindamiskomisjoni liikmetele teadaolevad hindamist mõjutavad tõendatud asjaolud.
3.3. Komisjoni liikmete individuaalsete hinnangute põhjal arvutatakse välja iga kriteeriumi keskmine punktide arv.
3.4. Kui mõne komisjoni liikme punktid erinevad kriteeriumi keskmisest punktide arvust lubatud hälbest rohkem, jäetakse vastavalt kõige kõrgem,
kõige madalam või mõlemad punktid arvestusest välja ning uus keskmine punktide arv arvutatakse arvesse minevate punktide alusel.
3.4.1. Dünaamiline lubatud hälve (vastavalt kriteeriumi kaalule)
Kriteerium Maksimaalne punktisumma Lubatud hälve (20%) +/-
1. Kunstiline tase 30 6
2. Loomingulised plaanid 20 4
3. Valdkondlik mitmekesisus 25 5
4. Piirkondlik kättesaadavus 15 3
5. Eelarve realistlikkus 10 2
3.5. Maksimaalne koondsummana saadav punktide arv on 100.
3.6. Taotlejale määratav toetuse summa saadakse, kui komisjoni antud hindepunktid taotluse kohta tõstetakse kolmandasse astmesse (³) ning
korrutatakse taotleja taotletud toetuse summaga. Saadud tulemus jagatakse kõigi lävendi ületanud taotluste hindepunktidega (kolmandasse astmesse
tõstetuna) ning taotletud toetuse summade korrutiste summaga. Saadud jagatis korrutatakse taotlusvooru eelarve kogumahuga.