Platvormitöö seadus

1

EELNÕU

13.05.2026

Platvormitöö seadus1

§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk

Käesolevas seaduses sätestatakse õigused ja kohustused digitaalsele tööplatvormile (edaspidi

platvorm), platvormitöö tegijale ja vahendajale eesmärgiga parandada platvormi kaudu tehtava

töö tingimusi.

§ 2. Kohaldamisala

Eestis tehtavat platvormitööd korraldava platvormi suhtes kohaldatakse käesolevat seadust

olenemata platvormi asukohast ning platvormi ja vahendaja või platvormitöö tegija vahelisele

lepingule kohaldatavast õigusest.

§ 3. Terminid

(1) Platvorm käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik (edaspidi isik), kes

osutab teenust, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

1) teenust osutatakse vähemalt osaliselt kaugteenusena elektrooniliste vahendite, nagu

veebilehe või mobiilirakenduse kaudu;

2) teenust osutatakse teenusesaaja taotlusel;

3) teenus sisaldab olulise osana tasu eest tehtava töö korraldamist;

4) teenuse osutamisel kasutatakse automaatseid seire- või otsustussüsteeme;

5) teenuse peamine eesmärk ei ole vara kasutamine, jagamine või väljaspool enda majandus-

või kutsetegevust kaupade müük.

(2) Platvormitöö käesoleva seaduse tähenduses on töö, mida korraldatakse platvormi kaudu ja

mida teeb isik platvormi või vahendaja ja isiku vahelise lepingulise suhte alusel, olenemata

sellest, kas isikul või vahendajal on lepinguline suhe teenusesaajaga.

(3) Platvormitöö tegija käesoleva seaduse tähenduses on platvormitööd tegev isik sõltumata

sellest, millise lepingu alusel tööd tehakse või millisena on pooled omavahelise suhte kindlaks

määranud.

(4) Platvormitöötaja käesoleva seaduse tähenduses on töölepingu alusel platvormitööd tegev

füüsiline isik.

(5) Vahendaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes eesmärgiga teha platvormitöö

kättesaadavaks platvormile või platvormi kaudu:

1) loob lepingulise suhte platvormi ja platvormitöö tegijaga või

2) on platvormi ja platvormitöö tegija vahelises alltöövõtuahelas.

(6) Platvormitöö tegijate esindajad käesoleva seaduse tähenduses on platvormitöötajate

esindajad ja muud platvormitöö tegijate esindajad.

(7) Automaatne seiresüsteem käesoleva seaduse tähenduses on süsteem, mida kasutatakse

platvormitöö tegija või töölesoovija töö tulemuse või tegevuse jälgimiseks, hindamiseks,

2

kontrollimiseks või selle toetamiseks elektroonilise vahendi abil, kogudes sealhulgas

isikuandmeid.

(8) Automaatne otsustussüsteem käesoleva seaduse tähenduses on süsteem, mida

elektrooniliste vahendite abil kasutatakse sellise otsuse tegemiseks või toetamiseks, mis

mõjutab märkimisväärselt platvormitöö tegija töötingimusi ja lepingulist staatust. Eelkõige

mõjutavad platvormitöö tegijat otsused, mis puudutavad töölevõtmist, juurdepääsu

tööülesannetele ja tööülesannete korraldust, töötasu, tööülesannete hinnastamist, ohutust ja

tervist, tööaega, juurdepääsu koolitusele, edutamist või muud samaväärset meedet ning tema

konto piiramist, peatamist või sulgemist.

§ 4. Kaitse tagamine vahendaja kasutamise korral

(1) Kui platvormitööd tehakse vahendaja kaudu, lepivad platvorm ja vahendaja kokku, kes

vastutab käesolevas seaduses platvormile sätestatud kohustuste täitmise eest ning vahendaja

teavitab sellest platvormitöö tegijat temaga lepingu sõlmimisel. Platvormi ja vahendaja

vaheline leping sõlmitakse ja platvormitöö tegija teavitamine toimub kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

(2) Platvorm ja vahendaja teevad koostööd ja vahetavad teavet ulatuses, mis on vajalik

platvormitöö tegijale käesoleva seadusega ettenähtud õiguste tagamiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe puudumise korral vastutavad platvorm

ja vahendaja käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise eest solidaarselt.

§ 5. Töösuhte tuvastamine

Töösuhte tuvastamisel võetakse arvesse platvormitöö korraldamise juhtimise ja kontrolli

ulatust, sealhulgas automaatsete seiresüsteemide ja automaatsete otsustussüsteemide (edaspidi

koos automaatsed süsteemid) kasutamist ja ulatust platvormitöö korraldamisel.

§ 6. Töösuhte eeldus platvormitöös

(1) Platvormitööle kohaldatakse töölepingu seaduse §-s 1 sätestatut, sealhulgas eeldust

töölepingu olemasolu kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeldus loetakse ümberlükatuks, kui platvorm

tõendab, et platvormi ja platvormitöö tegija vahel ei ole töösuhet töölepingu seaduse

tähenduses.

§ 7. Isikuandmete töötlemise piirangud

(1) Platvorm ei või automaatse süsteemi abil:

1) töödelda platvormitöö tegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit käsitlevaid

isikuandmeid;

2) töödelda platvormitöö tegija eravestlustega seotud isikuandmeid ning teabevahetust teiste

platvormitöö tegijate ja platvormitöö tegijate esindajatega;

3) koguda isikuandmeid ajal, mil platvormitöö tegija ei paku ega tee platvormitööd;

4) töödelda isikuandmeid eesmärgiga prognoosida platvormitöö tegija Euroopa Liidu

põhiõiguste hartas nimetatud põhiõiguste, sealhulgas ühinemisvabaduse,

3

kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õiguse või teavitamise ja konsulteerimise

õiguse kasutamist;

5) töödelda isikuandmeid eesmärgiga järeldada platvormitöö tegija rassi, etnilist päritolu,

rändestaatust, poliitilisi vaateid, usulisi või filosoofilisi veendumusi, puuet, terviseseisundit,

emotsionaalset või psühholoogilist seisundit, ametiühingusse kuulumist, seksuaalelu või

seksuaalset sättumust;

6) töödelda platvormitöö tegija biomeetrilisi andmeid tema identifitseerimise eesmärgil,

võrreldes kõnealuseid andmeid teiste füüsiliste isikute biomeetriliste andmetega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka lepingueelsetel läbirääkimistel või

lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades.

(3) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka juhul, kui platvorm kasutab käesoleva seaduse § 3

lõigetes 7 ja 8 nimetamata automaatseid süsteeme, mis teevad või toetavad otsuseid, mis

ükskõik mil viisil mõjutavad platvormitöö tegijat.

§ 8. Andmekaitsealane mõjuhinnang

(1) Platvorm teeb automaatse süsteemi kasutamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba

liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artiklis 35 sätestatud andmekaitsealase

mõjuhinnangu, milles hinnatakse ka vastavust käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud isikuandmete

töötlemise piirangutele.

(2) Platvorm küsib mõjuhinnangu koostamisel platvormitöö tegijate ja platvormitöö tegijate

esindajate seisukohti ning esitab mõjuhinnangu tulemused platvormitöö tegijate esindajatele.

Platvormitöö tegijate esindajate puudumisel tehakse mõjuhinnangu tulemused kättesaadavaks

platvormitöö tegijatele.

§ 9. Automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamine

(1) Platvorm esitab platvormitöö tegijatele ja platvormitöö tegijate esindajatele käesoleva

paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

arusaadaval ja hõlpsasti kättesaadaval kujul.

(2) Automaatsete seiresüsteemide kasutamise korral esitab platvorm järgmise teabe:

1) asjaolu, et selliseid süsteeme kasutatakse või need võetakse kasutusele;

2) süsteemide kontrollitavate, seiratavate või hinnatavate andmete ja tegevuste kategooriad ning

teenusesaajate hinnangud;

3) seire eesmärk ja viis, kuidas süsteem seiret teeb;

4) süsteemides töödeldavate isikuandmete vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad , sealhulgas

kontsernisisesed vastuvõtjad.

(3) Automaatsete otsustussüsteemide kasutamise korral esitab platvorm järgmise teabe:

1) asjaolu, et selliseid süsteeme kasutatakse või need võetakse kasutusele;

2) süsteemide tehtavate või toetatavate otsuste kategooriad;

3) andmete kategooriad ja peamised parameetrid, mida süsteemis arvesse võetakse, ning

peamiste parameetrite suhteline tähtsus automaatsete otsuste tegemisel, sealhulgas viis, kuidas

platvormitöö tegija isikuandmed või käitumine otsuseid mõjutavad;

4

4) otsuste alused, mis puudutavad platvormitöö tegijate konto piiramist, peatamist või

sulgemist, tasu maksmisest keeldumist, lepingulist staatust või muid samaväärse või kahjuliku

mõjuga otsuseid.

(4) Kui platvorm kasutab käesoleva seaduse § 3 lõigetes 7 ja 8 nimetamata automaatseid

süsteeme, esitab platvorm teabe iga otsuste kategooria kohta, mida teevad või toetavad

automaatsed süsteemid ning mis mõjutavad platvormitöö tegijaid mis tahes viisil.

(5) Platvorm esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud kokkuvõtliku teabe

platvormitöö tegijale üksnes tema töötingimusi otseselt mõjutavate automaatsete süsteemide ja

nende omaduste kohta:

1) hiljemalt esimesel tööpäeval;

2) enne platvormitöö tingimusi, töökorraldust või tulemuste seiramist mõjutavate muudatuste

tegemist ja

3) platvormitöö tegija nõudmise korral.

(6) Platvorm esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud üksikasjaliku teabe kõigi

kasutatavate automaatsete süsteemide ja nende omaduste kohta:

1) platvormitöö tegijale tema nõudmise korral;

2) platvormitöö tegijate esindajatele enne süsteemide kasutuselevõttu, enne platvormitöö

tingimusi, töökorraldust või tulemuste seiramist mõjutavate muudatuste tegemist ja nende

nõudmise korral;

3) Tööinspektsioonile või Andmekaitse Inspektsioonile nende nõudmise korral.

(7) Lepingueelsetel läbirääkimistel või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades esitab

platvorm töölesoovijale enne värbamis- ja valikuprotsessi algust lõigetes 2–4 sätestatud

kokkuvõtliku teabe üksnes selles protsessis kasutatavate automaatsete süsteemide kohta.

(8) Platvormitöö tegijal on õigus platvormitöö käigus automaatsetes süsteemides loodud

isikuandmete ning arvamuste ja hinnangute ülekandmisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2016/679 artiklis 20 sätestatud korras. Ülekandmise hõlbustamiseks tagab

platvorm tasuta vahendid ning edastab platvormitöö tegija taotlusel andmed otse kolmandale

isikule.

§ 10. Inimese poolt tehtav järelevalve automaatsete süsteemide üle

(1) Platvorm tagab järjepideva inimese poolt tehtava järelevalve automaatsete süsteemide

tehtavate või toetatavate üksikotsuste mõju üle platvormitöö tegijatele, sealhulgas nende

töötingimustele ja võrdsele kohtlemisele töökohal.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule viib platvorm vähemalt kord iga kahe aasta

jooksul platvormitöötajate esindajate osalusel läbi hindamise automaatsete süsteemide mõju

kohta.

(3) Platvorm tagab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud inimese poolt tehtava

järelevalve tegijate ja mõju hindajate pädevuse, väljaõppe ja volitused, sealhulgas automaatsete

otsuste tühistamiseks.

(4) Kui inimese poolt tehtava järelevalve või hindamise käigus ilmneb, et automaatsete

süsteemide kasutamisel esineb tööl diskrimineerimise risk, või tuvastatakse, et automaatse

5

süsteemi tehtud või toetatud üksikotsustega on rikutud platvormitöö tegija õigusi, võtab

platvorm meetmed selliste olukordade ärahoidmiseks, sealhulgas vajadusel muudab

automaatset süsteemi või lõpetab selle kasutamise.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindamise tulemused edastatakse platvormitöö

tegijate esindajatele ning nõudmise korral ka platvormitöö tegijatele, Tööinspektsioonile ja

Andmekaitse Inspektsioonile.

(6) Otsused platvormitöö tegija lepingulise suhte või konto peatamise, lõpetamise või kontole

piirangute kehtestamise kohta ja muud samaväärse kahjuliku mõjuga otsused teeb inimene ning

nende tegemine üksnes automaatse süsteemiga on keelatud.

§ 11. Automaatsete otsuste selgitamine, läbivaatamine ja parandamine inimese poolt

(1) Platvormitöö tegija nõudmise korral esitab platvorm selgituse automaatse süsteemi tehtud

või toetatud otsuse kohta. Selgitus esitatakse inimese poolt viivitamata kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis selgel ja arusaadaval viisil. Platvorm tagab, et platvormitöö tegijal on

võimalus võtta otsuse tegemiseni viinud faktide, asjaolude ja põhjuste selgitamiseks ühendust

pädeva, väljaõppinud ja vajalike volitustega kontaktisikuga.

(2) Platvorm esitab platvormitöö tegijale viivitamata, kuid hiljemalt otsuse jõustumise

kuupäeval inimese poolt koostatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjenduse

kõigi automaatsete süsteemide tehtud või toetatud otsuste kohta, mis käsitlevad:

1) platvormitöö tegija konto piiramist, peatamist või sulgemist;

2) tasu maksmisest keeldumist tehtud platvormitöö eest;

3) platvormitöö tegija lepingulist staatust;

4) muid punktides 1–3 nimetatud otsustega samaväärset kahjulikku mõju omavaid otsuseid või

otsuseid, mis mõjutavad töösuhte või muude lepinguliste suhete olulisi aspekte.

(3) Platvormitöö tegijal ja platvormitöö tegijate esindajal on õigus käesoleva paragrahvi

lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsus vaidlustada ning taotleda selle läbivaatamist inimese poolt.

Platvorm vastab taotlusele 14 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ning esitab vastuses täpsed ja asjakohased põhjendused.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud automaatse süsteemi tehtud või toetatud

otsused rikuvad platvormitöö tegija õigusi, parandab platvorm otsuse viivitamata, kuid

hiljemalt 14. kalendripäeval alates rikkumise tuvastamisest. Kui otsust ei ole võimalik

parandada, hüvitab platvorm tekitatud kahju ning võtab meetmed selliste olukordade

vältimiseks, sealhulgas vajadusel muudab automaatset otsustusprotsessi või lõpetab selle

kasutamise.

(5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata platvormitöö tegijatele, kes on Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist

veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.07.2019, lk 57–79) artikli 2

punktis 1 määratletud ärikasutajad.

§ 12. Platvormitöötaja töötervishoid ja -ohutus

(1) Platvorm rakendab töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid

platvormitöötajate tervise kaitseks, sealhulgas:

6

1) hindab töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel automaatsete süsteemide kasutamisega

kaasnevaid riske platvormitöötaja tervisele ja ohutusele ning riskide vähendamiseks

rakendatavate abinõude asjakohasust;

2) võtab kasutusele asjakohased abinõud automaatsete süsteemidega seotud riskide vältimiseks

või vähendamiseks;

3) ei kasuta automaatseid süsteeme viisil, mis avaldab platvormitöötajale põhjendamatut survet

või seab ohtu tema ohutuse, füüsilise või vaimse tervise;

4) tagab töötervishoiu ja -ohutuse nõuete rikkumistest teavitamise kanali.

(2) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka juhul, kui platvorm kasutab käesoleva seaduse § 3

lõigetes 7 ja 8 nimetamata automaatseid süsteeme, mis teevad või toetavad otsuseid, mis

ükskõik mil viisil mõjutavad platvormitöötajaid.

§ 13. Informeerimine ja konsulteerimine automaatsete süsteemide kasutuselevõtu või

muutmise korral

(1) Enne automaatsete süsteemide kasutuselevõttu või nende olulist muutmist informeerib ja

konsulteerib platvorm platvormitöötajate esindajaid või nende puudumise korral

platvormitöötajaid töötajate usaldusisiku seaduse 5. peatükis sätestatud korras.

(2) Kui platvormitöötajate esindajad või platvormitöötajad kasutavad käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud juhul töötajate usaldusisiku seaduse § 21 lõikes 5 sätestatud eksperdi

kaasamise õigust, eksperdi kaasamine on vajalik teavitamise ja konsulteerimise objektiks oleva

küsimuse uurimiseks ja arvamuse koostamiseks ning platvormil on Eestisrohkem kui 250

töötajat, kannab platvorm eksperdi kaasamisega seotud mõistlikud kulud kuni kolmel korral

kalendriaasta jooksul.

§ 14. Teabe kättesaadavaks tegemine ja esitamine

(1) Platvorm teeb Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate esindajatele kättesaadavaks

järgmise teabe:

1) platvormitöö tegijate arv eraldi lepingu liigi ja töötatud tundide arvu järgi;

2) platvormi lepinguliste suhete üldtingimused;

3) loetelu vahendajatest, kellega platvormil on lepinguline suhe.

(2) Platvorm ajakohastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud teavet iga

kalendriaasta teise ja neljanda kvartali lõpuks. Kui platvorm on Euroopa Komisjoni soovituse

2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L

124, 20.05.2003, lk 36–41) mõistes mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõte,

ajakohastab ta nimetatud teavet iga kalendriaasta neljanda kvartali lõpuks. Platvorm

ajakohastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud teavet iga kord, kui tingimusi

muudetakse.

(3) Tööinspektsioonil ja platvormitöö tegijate esindajatel on õigus nõuda platvormilt järgmist

teavet:

1) korrapäraselt platvormitööd tegevate platvormitöö tegijate arv nende platvormil töötamise

kestuse järgi;

2) korrapäraselt platvormitööd tegevate platvormitöö tegijate nädala keskmine töötundide arv

platvormitöö tegija kohta;

3) korrapäraselt platvormitööd tegevate platvormitöö tegijate keskmine sissetulek.

7

(4) Tööinspektsioonil ja platvormitöö tegijate esindajatel on õigus küsida platvormilt

lisaselgitusi ja üksikasju esitatud teabe kohta ning platvorm on kohustatud viivitamatult esitama

põhjendatud vastuse.

§ 15. Platvormitöö tegijate suhtluskanal

Platvorm tagab platvormitöö tegijatele võimaluse suhelda üksteise ja platvormitöö tegijate

esindajatega turvaliselt ja konfidentsiaalselt platvormi digitaristu või muu samalaadse vahendi

kaudu, tehes sealjuures platvormitöö tegijatele kättesaadavaks teiste platvormitöö tegijate ja

platvormitöö tegijate esindajate kontaktandmed. Platvormitöö tegijate ja platvormitöö tegijate

esindajate kontaktandmed tehakse kättesaadavaks ainult isiku eelneval kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis avaldatud nõusolekul. Platvorm ei tohi käesolevas paragrahvis nimetatud

suhtlusele ligi pääseda ega seda jälgida.

§ 16. Kaitse ebasoodsa kohtlemise eest ja lepingu ülesütlemise korral

(1) Platvorm ei tohi platvormitöö tegijat ja platvormitöö tegijate esindajat kohelda ebasoodsalt

või rakendada nende suhtes mis tahes ebasoodsate tagajärgedega meetmeid seetõttu, et nad

tuginevad platvormitöö tegijate õigustele, juhivad tähelepanu oma õiguste rikkumisele või

toetavad teist platvormitöö tegijat tema õiguste kaitsel.

(2) Platvorm ei tohi platvormitöö tegijaga sõlmitud lepingut üles öelda, kohaldada tema suhtes

muid samaväärse mõjuga meetmeid ega neid ette valmistada põhjusel, et platvormitöö tegija on

kasutanud käesolevas seaduses sätestatud õigusi.

(3) Kui platvormitöö tegija leiab, et temaga on leping üles öeldud või kohaldatud muud

samaväärse mõjuga meedet põhjusel, et ta kasutas käesolevas seaduses sätestatud õigusi, võib

ta nõuda platvormilt selle kohta põhjendust. Platvorm esitab põhjenduse viivitamata kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

(4) Kui platvormitöö tegija esitab kohtule või töövaidluskomisjonile asjaolud, mis võimaldavad

eeldada, et platvormitöö tegijaga öeldi leping üles või kohaldati muud samaväärse mõjuga

meedet põhjusel, et ta kasutas käesolevas seaduses sätestatud õigusi, loetakse, et leping öeldi

üles või meedet kohaldati eelnimetatud põhjusel, kui platvorm ei tõenda vastupidist.

(5) Platvorm ei tohi käesoleva seaduse § 10 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannete täitjate lepingut

üles öelda ega neid muul viisil ebasoodsalt kohelda nende ülesannete täitmise tõttu.

§ 17. Riiklik järelevalve

(1) Käesoleva seaduse §-s 12, § 13 lõikes 1 ja §-s 14 sätestatud nõuete täitmise üle teeb riiklikku

järelevalvet Tööinspektsioon.

(2) Tööinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemisel kasutada

korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

8

(3) Käesoleva seaduse §-des 7–11 sätestatud isikuandmete töötlemise nõuete täitmise üle

teostab järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon isikuandmete kaitse seaduse 5. peatükis ning §-

s 73 sätestatud korras.

(4) Kui käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud kokkuleppe kohaselt täidab käesolevast

seadusest tulenevat kohustust vahendaja, teostatakse riiklikku järelevalvet vastava kohustuse

täitmise üle vahendaja suhtes.

§ 18. Koostöö ja andmevahetus järelevalve teostamisel

(1) Tööinspektsioon ja Andmekaitse Inspektsioon teevad koostööd ning vahetavad järelevalve

teostamiseks vajalikku teavet ja isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et tagada

käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks on Tööinspektsioonil ja

Andmekaitse Inspektsioonil õigus edastada ja saada järgmisi isikuandmeid, sealhulgas eriliiki

isikuandmeid:

1) platvormitöö tegija üldandmed;

2) platvormitöö tegija konto andmed;

3) töötamise andmed, sealhulgas lepingu andmed, töö tegemise aeg, koht, kestus, tasu suurus

ja liik, tööülesannete kirjeldus ning andmed tööd andva isiku kohta;

4) eriliiki isikuandmed, muuhulgas käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud andmed;

5) algoritmilise juhtimise andmed, sealhulgas automaatsete süsteemide kogutavad

seireandmed, reitingud ja hinnangud töösooritusele;

6) automaatsete süsteemide tehtud otsused, nende põhjendused ja selgitused ning andmed

otsuste vaidlustamise kohta;

7) selgitusi andnud või automaatseid süsteeme hallanud isiku üldandmed ning andmed tema

pädevuse ja tööülesannete kohta;

8) automaatsete süsteemide logiandmed.

(3) Isikuandmete vastutav töötleja on asutus, kellele on seadusega pandud järelevalve

teostamise kohustus vastavas valdkonnas. Andmete edastamisel vastutab andmete õigsuse eest

andmete edastaja.

(4) Tööinspektsioon säilitab käesoleva paragrahvi alusel saadud isikuandmeid vastavalt

töökeskkonna andmekogu põhimääruses sätestatule. Andmekaitse Inspektsioon säilitab

isikuandmeid üks aasta alates järelevalve- või väärteomenetluses tehtud otsuse jõustumisest või

menetluse lõpetamisest ning kui menetlust ei alustata, kustutab andmed ühe aasta möödumisel

nende saamisest.

§ 19. Automaatsete süsteemidega seotud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 2 sätestatud riskide vältimise või vähendamise

abinõude rakendamata jätmise eest, kui sellega kaasnes oht platvormitöötaja tervisele või § 12

lõike 1 punktis 3 sätestatud keelu rikkumise eest kasutada automaatseid süsteeme viisil, mis

seab ohtu platvormitöötaja ohutuse, füüsilise või vaimse tervise, tööandja, tema juhatuse liikme

või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

9

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 20. Informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmine

(1) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 sätestatud informeerimise ja konsulteerimise kohustuse

täitmata jätmise eest enne automaatsete süsteemide kasutuselevõttu või nende olulist muutmist

platvormi, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine

delegeeritud, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 21. Teabe esitamise kohustuse täitmata jätmine

(1) Käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud teabe esitamise kohustuse täitmata jätmise eest

platvormi, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine

delegeeritud, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 22. Isikuandmete töötlemise nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-des 7–11 sätestatud isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest

platvormi, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine

delegeeritud, –

karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 000 eurot.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 000 eurot või kuni 4 protsenti tema eelmise

majandusaasta ülemaailmsest aastasest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem.

§ 23. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 2. detsembril.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2831 platvormitöö tingimuste

parandamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L, 2024/2831, 11.11.2024)

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026. a

Algatab Vabariigi Valitsus 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

13.05.2026

Platvormitöö seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Platvormitöö seaduse eelnõuga on kavandatud terviklik õigusraamistik digitaalse tööplatvormi

(edaspidi platvorm) kaudu tehtava töö reguleerimiseks Eestis. Eelnõukohase seadusega

võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2831 platvormitöö

tingimuste parandamise kohta (edaspidi direktiiv), mis sätestab platvormide, platvormitöö

tegijate ning vahendajate õigused ja kohustused. Seadusega on kavas kehtestada selgemad

reeglid algoritmilise juhtimise1 läbipaistvuse, õigluse ja inimese tehtava järelevalve tagamiseks

ning isikuandmete töötlemiseks platvormitöös, kus senine õiguslik raamistik on osutunud

ebapiisavaks.

Eelnõukohase seaduse eesmärk on parandada platvormide kaudu tehtava töö tingimusi. Eesmärk ei ole reguleerida seda, kas platvormitöö tegijad peaksid tegutsema töötajatena või

iseseisvate teenuseosutajatena, vaid eesmärk on tagada, et tööd tehakse õige lepingu alusel.

Laiem siht on jõuda olukorrani, kus isikutele, kes tegelikkuses töötavad töösuhtele omastes

tingimustes, laieneksid ka asjakohased õigused ja sotsiaalsed garantiid.

Platvormid kasutavad platvormitöö korraldamisel laialdaselt automaatseid seire- ja

otsustussüsteeme, mille õiguslik käsitlus on seni olnud seotud eeskätt isikuandmete kaitse

üldmäärusest (edaspidi IKÜM) tulenevate kohustustega. Eelnõu eesmärk on suurendada

automatiseeritud töökorralduse läbipaistvust ja õiglust ning tagada, et platvormitöö tegijaid

oluliselt mõjutavaid otsuseid, näiteks otsuseid lepingulise suhte piiramise või lõpetamise kohta,

ei tehtaks üksnes automaatselt. Eelnõuga on kavandatud automaatsete süsteemide kasutamisega

kaasneva isikuandmete töötlemise piirangud, asjakohase andmekaitsealase mõjuhinnangu

tegemise kohustus, inimese tehtava automaatsete süsteemide järelevalve kohustus ning

automatiseeritud otsuste selgitamise ja vaidlustamise kord. Näiteks tagatakse platvormitöö

tegijale õigus saada teavet teda mõjutavate automatiseeritud otsuste kohta, küsida nende

põhjendusi ja taotleda otsuste läbivaatamist. Samuti kehtestatakse keeld teatud liiki andmete

töötlemiseks, näiteks eravestluste või emotsionaalse seisundiga seotud andmete töötlemiseks,

mis ei ole töökorralduse seisukohalt vältimatult vajalik.

Eelnõu parandab platvormitöötajate õigusi ja töötingimusi ning muudab platvormitöö

korralduse läbipaistvamaks ja selgemaks.Samas suurendab eelnõuga kavandatu mõnevõrra

platvorme opereerivate ettevõtjate halduskoormust ning järelevalveasutuste töökoormust.

Halduskoormus kasvab eelkõige uute teabe esitamise kohustuste tõttu, samuti vajaduse tõttu

viia platvormide sisemised protsessid ja tehnilised lahendused kavandatud nõuetega kooskõlla.

Tegemist on püsiva iseloomuga kohustustega, mis samas tuginevad suurel määral juba

olemasolevatele andmetele. Kuigi halduskoormus mõnevõrra suureneb, aitab selgem ja ühtsem

regulatsioon pikemas perspektiivis vähendada õiguslikku ebakindlust ja vaidlusi ning toetab

seeläbi nii ettevõtjate kui ka järelevalveasutuste tööd.

1 Algoritmilise juhtimise all mõistetakse töö korraldamist automaatsete seire- ja otsustussüsteemide abil.

2

Halduskoormust vähendava meetmena nähti ette paindliku tööaja kokkuleppe kehtestamine

töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega2, mida menetleti kiirendatud tempos

ning jõuti vastu võtta enne käesoleva eelnõu valmimist. Käsitame seda nii tööandjate kui ka

järelevalveasutuste koormust vähendava meetmena, kuna see võimaldab muutuvat töövajadust

katta ühe selge ja läbipaistva kokkuleppega töölepingu sees ning vähendab vajadust sagedaste

lepingumuudatuste, mitme järjestikuse töölepingu lisa või töölepingu asemel võlaõiguslike

lepingute kasutamise järele. See lihtsustab järelevalvet ning aitab ühtlasi vähendada töölepingu

ja muude lepingute eristamisega seotud vaidlusi.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete

ja töökeskkonna osakonna nõunik Johann Vootele Mäevere ([email protected];

5378 5158). Eelnõu koostamises on osalenud sama osakonna töösuhete poliitika juht Maria-

Helena Rahumets ([email protected]; 5916 2680) ning osakonnajuhataja Seili

Suder ([email protected]; 5918 6829). Eelnõu mõjuanalüüsi on koostanud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik

([email protected]; 5451 0226).

Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Aili Sandre (e-post [email protected], tel 514 6333).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud direktiiviga, mille eesmärk on parandada platvormitöö tegijate töötingimusi,

lihtsustada nende tööalase staatuse määramist ning kehtestada lisanõuded automatiseeritud

seire- ja otsustussüsteemide läbipaistvuse ja isikuandmete kaitse tagamiseks platvormitöös.

Euroopa Liidu liikmesriikidel on kohustus direktiiv riigisisesesse õigusesse üle võtta hiljemalt

2. detsembriks 2026.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (kinnitatud 19. juuni 2025) punktiga

„Eelnõu direktiivi (EL) 2024/2831 ülevõtmiseks (platvormitöö tingimuste parandamine)“.

Eelnõu ei ole seotud teiste Riigikogu menetluses olevate seaduseelnõudega.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega IKÜM-i tähenduses.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Platvormitöö seaduse eesmärk on luua Eestis õiguslik raamistik platvormi vahendusel tehtava

töö reguleerimiseks ning tagada platvormitöö tegijatele õiglane, läbipaistev ja turvaline

töökeskkond. Seaduse eesmärk on parandada platvormitöö tegijate õiguskaitset, suurendada

õigusselgust platvormide ja töötegijate vahelistes suhetes ning tugevdada riikliku järelevalve

2 Töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

3

võimalusi platvormimajanduses. Eelnõukohase seadusega viiakse Eesti õigus direktiiviga

kooskõlla.

Eelnõu algatamise vajalikkus tuleneb eelkõige platvormimajanduse kiirest kasvust ning sellega

seotud õiguslikest probleemidest. Platvormitöös on sageli esinenud olukordi, kus isik töötab

töösuhtele omastes tingimustes, kuid lepinguliselt on ta määratletud iseseisva

teenusepakkujana. Selline olukord võib ebaõiglaselt piirata platvormitöö tegijate ligipääsu

töölepinguga seotud õigustele ja sotsiaalsetele garantiidele.

Töölepingu seadus, võlaõigusseadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning IKÜM ei ole

loodud platvormitöö eripära silmas pidades. Samuti ei ole kehtivas õiguses eraldi reguleeritud

automatiseeritud seire- ja otsustussüsteemide kasutamine töösuhetes, kuigi platvormid

tuginevad töö korraldamisel, tööülesannete jaotamisel, tasu määramisel ning konto piiramise

või lõpetamise otsustes ulatuslikult algoritmilistele lahendustele. See on toonud kaasa olukorra,

kus töötegijatel puudub sageli selgus, kuidas neid puudutavaid otsuseid tehakse, millistel alustel

neid hinnatakse ning millised on nende õiguskaitsevõimalused automatiseeritud otsuste vastu.

Lisaks on ilmnenud, et platvormitööga võivad kaasneda olulised tööohutusalased riskid,

eelkõige töötempo intensiivistumisest, pidevast algoritmilisest seirest ning ebastabiilsest ja

ettearvamatust sissetulekust põhjustatud psühhosotsiaalsed ohud. Kehtiv tööohutuse

regulatsioon ei käsitle piisavalt selliseid töökorralduse vorme, kus töökorraldus toimub üksnes

või peamiselt digisüsteemide kaudu.

Eelnimetatud probleemide lahendamiseks luuakse menetluslikult lihtsam mehhanism

platvormitöö tegijatele nende tööalase staatuse kindlaksmääramiseks töövaidluskomisjonis või

kohtus, sätestades ümberpööratud tõendamiskoormuse olukordades, kus esinevad töösuhtele

viitavad tunnused. Sätestatakse konkreetsed reeglid automatiseeritud seire- ja

otsustussüsteemide kasutamise kohta, sealhulgas inimese tehtava järelevalve kohustus,

selgitamis- ja ülevaatamisõigus ning keeld teha platvormitöö tegijat oluliselt kahjustavaid

otsuseid täisautomaatselt. Täpsustatakse isikuandmete töötlemise piire ning nähakse ette

andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemise kohustus. Kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse

erireeglid automatiseeritud süsteemidest tulenevate riskide hindamiseks ja maandamiseks.

Samuti nähakse platvormidele ette teabe esitamise kohustus riikliku järelevalve eesmärgil ning

tugevdatakse platvormitöö tegija kaitset ebasoodsa kohtlemise ja töölt vabastamise eest juhul,

kui ta kasutab seadusest tulenevaid õigusi.

Seaduse vastuvõtmisega soovitakse saavutada tasakaalustatud lahendus, mis ühelt poolt tagab

platvormitöö tegijatele senisest tõhusama õiguskaitse ja läbipaistvama töökorralduse ning

teiselt poolt loob platvormidele õigusselgema ja prognoositavama tegutsemiskeskkonna.

Riigile tähendab see paremaid võimalusi järelevalveks, maksukuulekuse parandamiseks ning

ausa konkurentsi tagamiseks platvormimajanduses.

Eelnõu koostamise ettevalmistamisel kaaluti nii uue eriseaduse kehtestamist kui ka

olemasolevate seaduste täiendamist. Uue seaduse loomise kasuks otsustati põhjusel, et

platvormitööga seotud probleemid puudutavad erinevaid õigusvaldkondi ning nende

reguleerimine üksnes kehtivaid seadusi muutes oleks toonud kaasa killustatud ja raskesti

hoomatava reeglistiku. Eriseadus koondab ühte kohta normid, mis puudutavad sama nähtust ja

sama adressaatide ringi, samal ajal kui olemasolevate seaduste muutmine hajutaks regulatsiooni

TLS-i, TTOS-i, IKS-i ja TvLS-i vahel. See omakorda raskendaks õiguste mõistmist nii

platvormide kui ka platvormitöö tegijate jaoks, eriti arvestades, et eelnõu ei puuduta üksnes

4

platvormitöötajaid, vaid ka muid platvormitöö tegijaid. Kuna viimased ei tee tööd töölepingu

alusel, ei kohaldu neile töölepingu seadus ning see ei oleks seetõttu sobiv raamistik kõigi

platvormitöö tegijate õiguste reguleerimiseks. Samal ajal on enamik direktiivist tulenevaid

õigusi ette nähtud just platvormitöö tegijatele laiemalt, mitte ainult töölepingu alusel töötavatele

platvormitöötajatele.

Seaduseelnõu koostamisele ei eelnenud eraldi väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni, kuna

tegemist on Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisega ning eelnõu sisu ja eesmärgid tulenevad

suurel määral direktiivist. Eelnõu aluseks oleva direktiivi menetlemisel käsitleti probleeme,

sihtrühmi, eesmärki, võimalikke lahendusi ja nende võrdlust kui ka mõju. Euroopa Komisjoni

mõjuhinnang on esitatud dokumendis Proposal for a Directive of the European Parliament and

of the Council on improving working conditions in platform work. Impact Assessment Report.

Eesti seisukohad direktiivi kohta on esitatud dokumendis Eesti seisukohad platvormitöö

tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta - COM(2021) 762.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1. Reguleerimisala ja eesmärk

Paragrahvis 1 sätestatakse seaduse reguleerimisala ja eesmärk. Seadus sätestab digitaalse

tööplatvormi kaudu tehtava töö (edaspidi platvormitöö) korraldamise alused, platvormide,

platvormitöö tegijate ja vahendajate õigused ja kohustused ning platvormitööga seotud teabe

esitamise, isikuandmete töötlemise ja algoritmilise juhtimise põhimõtted. Seaduse eesmärk on

tagada platvormitöö tegijatele õiglane ja läbipaistev kohtlemine ning et platvormid täidavad

neile direktiiviga (EL) pandud kohustusi, sealhulgas tööalase staatuse määramisel ja

automaatsete süsteemide kasutamisel.

Seadus laieneb digitaalsetele tööplatvormidele, kes korraldavad platvormitööd Eestis sõltumata

nende asukohast, platvormitöö tegijatele sõltumata nende lepingulisest staatusest (töötaja või

mitte) ning vahendajatele, kes osalevad platvormi ja platvormitöö tegija vahelises suhtes.

Seaduse täitmise üle teevad järelevalvet Tööinspektsioon ja Andmekaitse Inspektsioon oma

pädevuse piires, tagades platvormitööd puudutavate töötingimuste, ohutuse ning isikuandmete

töötlemise nõuete järgimise.

Eelnõu § 2. Kohaldamisala

Paragrahvis 2 täpsustatakse seaduse territoriaalset kohaldamisala. Sätte kohaselt laieneb

platvormitöö seadus kõigile platvormidele, kes korraldavad platvormitööd, mida tehakse Eestis,

olenemata asukohariigist või neile kohaldatavast õigusest.

Säte lähtub direktiivi artikli 1 lõikest 3, mille kohaselt peavad direktiivist tulenevad nõuded

laienema kõigile Euroopa Liidus platvormitööd korraldavatele platvormidele, sõltumata sellest,

kus nad on registreeritud või millises riigis asub nende peakontor. Sellega tagatakse, et

seadusest tulenevaid õigusi saavad kasutada kõik platvormitöö tegijad, kes Eestis tööd teevad,

sealhulgas juhul, kui platvormi peakontor asub kolmandas riigis või kui lepitakse kokku

platvormi ja vahendaja või platvormitöö tegija vahelisele lepingule kolmanda riigi õiguse

kohaldamises.

5

Säte sarnaneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 („Rooma I“)

artiklile 8, mille järgi võivad töölepingu pooled küll valida lepingule kohaldatava õiguse, kuid

selline valik ei või töötajalt ära võtta asukohariigi õigusest tulenevat kaitset. Paragrahviga 2

laiendatakse eelnimetatud põhimõtet lisaks töötajatele ka platvormitöö tegijatele, kes ei ole

töösuhtes, tagades kõigile platvormitöö tegijatele võrdse kaitse.

Eelnõu § 3. Terminid

Paragrahvis 3 määratletakse eelnõukohases seaduses kasutatavad terminid. Kuigi direktiivi

mõisteid ei ole üldjuhul kohustuslik sõnasõnalt üle võtta, puudub Eesti õiguses enamik

platvormitöö direktiivis kasutatavaid termineid. Olulised mõisted võetakse üle riigisisesesse

õigusesse, et tagada nõuete üheselt mõistetav kohaldamine ning arusaadavus kõigile osalistele.

Defineeritud on platvormi, platvormitöö, platvormitöö tegija, platvormitöötaja, vahendaja,

platvormitöö tegijate esindaja ning automaatsed seire- ja otsustussüsteemid.

Lõikes 1 sätestatakse platvormi mõiste seaduse tähenduses. Platvormina käsitatakse isikut, kes

osutab teenust, milles peavad üheaegselt esinema viis tunnust: teenuse osutamine vähemalt

osaliselt elektrooniliste vahendite abil, teenuse osutamine teenusesaaja taotlusel, tasu eest

tehtava töö korraldamine, automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamine töö

korraldamisel ning teenuse peamiseks eesmärgiks ei ole vara kasutamine, jagamine või

väljaspool enda majandus- ja kutsetegevust kauba müük. Käesolevas seaduses kasutatakse

mõistet „platvorm“ õigusliku lühiterminina füüsilise või juriidilise isiku kohta, kes osutab

käesolevas lõikes nimetatud tunnustele vastavat teenust. Seega tähistab mõiste „platvorm“

käesoleva seaduse tähenduses nii tehnilist keskkonda või digilahendust kui ka õiguste ja

kohustuste kandjat, kelle kaudu platvormitööd korraldatakse.

Mõiste hõlmab nii veebipõhiseid kui ka mobiilirakenduse vahendusel toimivaid teenuseid ning

sealjuures ei ole oluline, kas tööd tehakse internetis või konkreetses asukohas. Teenusesaaja

taotlusena käsitatakse nii ühekordseid kui korduvaid tellimusi, samuti juhul, kui teenusesaaja

on platvorm ise, mitte väline klient.

Platvorm on töötegija ja teenuse tellija kokkuviija ning tal on oluline osa tööprotsessi

korraldamises, mis võib tähendada ka maksete vahendamist või muid töövõtuprotsessi

toetavaid tegevusi. Samal ajal ei kuulu platvormi teenuste hulka sellised teenused, mille

peamine eesmärk on vara kasutamine või jagamine või kauba edasimüük. Lõikes 1 sisalduv

tingimus automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamise kohta võtab üle direktiivis

sätestatud põhimõtte, mille kohaselt platvormi iseloomustab töökorralduse vähemalt osaline

automatiseeritus, mis eristab platvormimajandust tavapärastest töövahendamise vormidest.

Tuntumad platvormid on näiteks Uber, Bolt, Wolt, Deliveroo, Glovo, Upwork jne.

Lõikes 2 määratletakse platvormitöö mõiste. Platvormitööna käsitatakse tööd, mida

korraldatakse platvormi kaudu ning mida teeb isik platvormi või vahendajaga sõlmitud

lepingulise suhte alusel. Isiku all peetakse silmas töö tegelikku tegijat, sõltumata sellest, kas ta

osutab teenust vahetult (nt FIE-na) või kasutab selleks ettevõtlusvormi. Mõiste hõlmab nii

olukordi, kus isikul on lepinguline suhe platvormiga, kui ka juhtumeid, kus tööd tehakse

vahendaja kaudu.

Lõikes 3 määratletakse platvormitöö tegija mõiste, mille kohaselt on platvormitöö tegija iga

isik, kes teeb platvormitööd sõltumata tema ja platvormi vahelise lepingulise suhte liigist,

nimetusest või sellest, kuidas asjaomased pooled ise selle suhte on kindlaks määranud. Seega

6

definitsiooni kohaselt ei ole platvormitöö tegija määratlemisel oluline, kas tegu on füüsilise või

juriidilise isikuga, kas ta tegutseb töölepingu alusel, füüsilisest isikust ettevõtjana või muus

võlaõiguslikus suhtes - määrav on platvormitöö tegemine.

Lõikes 4 määratletakse platvormitöötaja mõiste. Platvormitöötaja on platvormitöö tegija, kes

teeb tööd töölepingu alusel. Platvormitöötajad on platvormitöö tegijate alamrühm. Eristus on

vajalik, kuna mõned eelnõus sätestatud õigused ja kohustused puudutavad vaid

platvormitöötajaid.

Lõikes 5 sätestatakse vahendaja mõiste. Vahendaja on füüsiline või juriidiline isik, kes teeb

platvormitöö platvormi kaudu kättesaadavaks, sõlmides selleks nii platvormi kui platvormitöö

tegijaga lepingu või osaledes platvormi ja töötegija vahelises alltöövõtuahelas. Iga platvormi

lepingupartner ei ole vahendaja, vaid vahendaja saab olla isik, kelle eesmärk on teha

platvormitöö töötegijatele või platvormile endale kättesaadavaks. Seetõttu ei loeta vahendajaks

teenusepakkujaid, kes osutavad kõrvalteenuseid, näiteks raamatupidamist, reklaamiteenuseid

või töövahendite renti, mis ei ole otseselt seotud platvormitöö korraldamisega. Vahendaja

mõiste hõlmab nii olukordi, kus platvormi ja töötegija vahel on üks vahenduslülina tegutsev

isik, kui ka keerukamaid alltöövõtuahelaid, kus vahendajaid on mitu. Kõik isikud, kes teevad

alltöövõtuahelas platvormitöö kättesaadavaks, kvalifitseeruvad vahendajaks. Väljend

„platvormitöö kättesaadavaks tegemine platvormile või platvormi kaudu“ katab olukordi, kus

vahendaja vahendab tööd platvormitöö tegijale, kui ka olukordi, kus vahendaja teeb platvormile

kättesaadavaks töötegijad, kes hakkavad platvormi kaudu tööd tegema.

Vahendajat võib võrrelda klassikalise alltöövõtufirmaga, kes toob tööjõu peatöövõtjale.

Platvormitöö kontekstis ei pruugi platvorm ise sõlmida lepingut töö tegijaga, vaid see toimub

vahendaja kaudu, näiteks taksoplatvorm, millele tööjõu värbamist ja töökorraldust haldavad

eraldi ettevõtted või füüsilised isikud. Vahendaja mõiste on vaja seaduses määratleda, samuti

sätestada vahendajatele nõuded, et vältida olukordi, kus platvorm suunab oma kohustusi

alltöövõtjale, mille tulemusena jääb platvormitöö tegija ilma seadusega ettenähtud

kaitsemeetmetest.

Lõikes 6 määratletakse platvormitöö tegijate esindajate mõiste platvormitöö seaduse

tähenduses. Kuigi direktiiv eristab platvormitöö tegijate esindajaid ja platvormitöötajate

esindajaid, ei ole Eesti tööõiguses vaja määratleda mõistet „töötajate esindaja“, sest selle sisu

tuleneb eeskätt töötajate usaldusisiku seadusest ja ametiühingute seadusest. Eelnõus viidatakse

sellisel juhul platvormitöötajate esindajatele, kuivõrd seadus puudutab eelkõige platvormitööd

tegevate töötajate esindajaid, mitte näiteks kontoritöötajate esindajaid.

Eestis saavad töötajaid, sealhulgas platvormitöötajaid, esindada eelkõige töötajate usaldusisik,

ametiühing ning töökeskkonna esindajad (töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu).

Töötajate usaldusisiku seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on usaldusisik tööandja töötaja, kelle on

töötajate üldkoosolek valinud oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes

tööandjaga. Ametiühingute seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on ametiühing iseseisev, omaalgatuslik

ja vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärk on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste,

majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine.

Lisaks võib ametiühing ametiühingute seaduse § 2 lõigete 1 ja 3 ning § 4 lõike 1 kohaselt

koondada ja esindada kõiki tööd tegevaid isikuid, sealhulgas platvormitöö tegijaid, kes ei tee

tööd töölepingu alusel. Seega on ametiühingutel võimalik esindada ka muid platvormitöö

tegijaid. Samas ei võimalda kollektiivlepingu seadus ametiühingutel sõlmida

7

kollektiivlepinguid selliste isikute nimel, kes ei ole organisatsiooni töötajad, mistõttu võib

esindamise ulatus erineda töötajate esindamisest.

Lõikes 7 määratletakse automaatse seiresüsteemi mõiste.

Automaatne seiresüsteem on selline süsteem, mis jälgib, hindab või kontrollib platvormitöö

tegija või töölesoovija töösooritust või tööga seotud tegevusi elektrooniliste vahendite abil,

kogudes sealhulgas ka isikuandmeid. Mõiste hõlmab nii täielikult automatiseeritud seiret kui

ka süsteeme, mis üksnes toetavad inimese tehtud seiret ja hindamist. Seiresüsteemid võivad olla

suunatud nii töö soorituse mõõtmisele (nt täitmise kiirus, täpsus või kvaliteet) kui ka tööga

seotud käitumise või töökeskkonnas toimuva tegevuse jälgimisele, sealhulgas olukorras, kus

tegevus ei ole otseselt seotud konkreetse tööülesande sooritamisega. Need võivad sisaldada

näiteks:

1) GPS-jälgimist või sõidustiili analüüsi, mida kasutatakse kullerite tööaja, marsruutide või

teenuse kvaliteedi hindamiseks;

2) tööülesannete täitmise kiirust, suhtluse või klientide hinnangute automaatset kogumist ja

analüüsi;

3) rakendusse sisselogimise sageduse ja tööpakkumistele reageerimise kiiruse mõõtmist ja

analüüsi.

Lõikes 8 määratletakse automaatse otsustussüsteemi mõiste.

Automaatne otsustussüsteem on selline süsteem, mis teeb või toetab elektrooniliste vahendite

abil tehtavaid otsuseid, millel on platvormitöö tegijale oluline mõju. Selliste otsuste hulka

kuuluvad näiteks:

1) tööülesannete jagamine või töö kättesaadavuse piiramine algoritmi abil;

2) tasude automaatne määramine või korrigeerimine;

3) tööaja automaatne registreerimine või tööjärjekorra muutmine;

4) konto peatamine, sulgemine või muude sanktsioonide rakendamine.

Otsused võivad mõjutada ka platvormitöö tegijate töölevõtmist, nende ohutust ja tervist,

juurdepääsu koolitusele ja edutamist, aga ka nende konto piiramist, peatamist või sulgemist.

Otsustussüsteeme on selliseid, mis teevad täielikult automaatseid otsuseid, kui ka selliseid, mis

üksnes toetavad inimese tehtavaid otsuseid. Märkimisväärse mõju hindamisel tuleb arvestada

nii üksikotsuse tagajärgi kui ka otsuste kumulatiivset mõju platvormitöö tegija võimalustele

platvormil tööd teha ja sissetulekut teenida, sealhulgas mõju tööohutusele ja vaimsele tervisele.

Automatiseeritud otsuste tegemise lubatavus ise ei tulene käesolevast seadusest, vaid selle

õiguslik alus tuleneb IKÜM artiklist 22. IKÜM artikli 22 kohaselt on andmesubjektil õigus

sellele, et tema suhtes ei tehta üksnes automatiseeritud töötlusel põhinevat otsust, mis toob

kaasa õiguslikke tagajärgi või mõjutab teda muul viisil oluliselt, välja arvatud juhul, kui selline

otsus on vajalik andmesubjekti ja vastutava töötleja vahelise lepingu sõlmimiseks või

täitmiseks, on lubatud Euroopa Liidu või liikmesriigi õigusega või põhineb andmesubjekti

selgesõnalisel nõusolekul. Oluline mõju võib tähendada, et otsus mõjutab isiku olukorda

sisuliselt, näiteks tema lepingulisi õigusi, töö saamise võimalusi, juurdepääsu tööülesannetele

või muid tema suhtes tehtavaid olulisi valikuid. Käesolev seadus määratleb automaatsete

otsustussüsteemide mõiste ning kehtestab nende kasutamisega seotud läbipaistvus-,

järelevalve- ja kaitsenõuded, kuid automaatotsuste tegemiseks peab vastutaval töötlejal alati

olema eraldi õiguslik alus kooskõlas IKÜM artikliga 22.

8

Eelnõu § 4. Kaitse tagamine vahendaja kasutamise korral

Paragrahviga 4 võetakse üle direktiivi artikkel 3. See näeb ette mehhanismid, mille eesmärk on

tagada, et vahendaja kaudu platvormitööd tegevatele isikutele oleks tagatud võrdne seadusest

tulenev kaitse nende platvormitöö tegijatega, kellel on platvormiga otsene lepinguline suhe.

Lõikes 1 sätestatakse platvormile ja vahendajale kohustus leppida omavahel kokku, kumb

täidab seaduses platvormile pandud kohustusi olukorras, kus platvormitööd tehakse vahendaja

kaudu. Arvestades vahendajate kasutamisega sageli kaasnevat mitmepoolset suhet ja sellest

tulenevat hajutatud vastutust, luuakse kohustus määrata vastutuse jaotumine juba lepingu

sõlmimisel või koostöö korraldamisel. Näiteks peaksid platvorm ja vahendaja leppima kokku,

kuidas teavitatakse vahendaja kaudu platvormitööd tegevaid isikuid automaatsete süsteemide

kasutamisest, kuidas tagatakse automaatsete otsuste selgitamine, läbivaatamine ja vajaduse

korral parandamine ning millised kohustused on nimetatud juhtudel kummalgi poolel. Et ka

platvormitöö tegijad teaksid, kelle poole vajadusel nõudega pöörduda, sätestatakse vahendajale

kohustus kõiki puudutatud platvormitöö tegijaid kokkuleppest teavitada nendega lepingu

sõlmimisel.

Platvormi ja vahendaja vastutus käesoleva seaduse § 4 tähenduses ei määra samas nende rolli

IKÜM-i tähenduses. Isikuandmete töötlemisel tuleb platvormi ja vahendaja staatust hinnata

IKÜM-ist lähtudes selle järgi, kes määrab töötlemise eesmärgid ja vahendid. Kui platvorm või

vahendaja määrab need iseseisvalt, on ta vastutav töötleja; kui platvorm ja vahendaja määravad

eesmärgid ja vahendid ühiselt, võivad nad olla kaasvastutavad töötlejad; kui üks pool töötleb

andmeid üksnes teise poole nimel ja juhiste alusel, on ta volitatud töötleja. Seega sõltub IKÜM-

ist tulenevate kohustuste kandmine andmetöötluse tegelikust korraldusest ning § 4 alusel

sätestatud kokkulepe ja solidaarvastutus puudutab käesolevas seaduses ette nähtud kohustuste

täitmist, mitte poolte staatuse automaatset kindlaksmääramist IKÜM-i tähenduses.

Lõikes 2 nähakse ette platvormi ja vahendaja koostöö- ja teabevahetuskohustus mahus, mis on

vajalik platvormitöö tegijale seadusega ette nähtud õiguste tagamiseks. Sätestatavate

kohustuste täitmine eeldab osapoolte teadlikku ja koordineeritud tegutsemist, kuna paljud

platvormitöö tegijad on lepingulises suhtes üksnes vahendajaga, mitte platvormiga. Samal ajal

on mitme seadusest tuleneva õiguse tagamine võimalik üksnes siis, kui vajalik teave liigub

platvormi ja vahendaja vahel.

Regulatsiooni praktilist vajadust illustreerib olukord, kus vahendaja kaudu töötav platvormitöö

tegija soovib teavet teda puudutavate automaatsete süsteemide kohta. Mõistlik on, et töötegija

pöördub selleks oma lepingupartneri ehk vahendaja poole, mitte platvormi poole, kellega tal

senine suhtlus puudub. Kuna automatiseeritud süsteemid on osa platvormi digitaalsest

infrastruktuurist ja asjaomane teave on platvormi valduses, saab vahendaja täita oma kohustust

töötegijat teavitada üksnes juhul, kui platvorm edastab talle selleks vajaliku teabe.

Lõikes 3 sätestatakse solidaarne vastutus juhuks, kui platvormi ja vahendaja vahel ei ole

sõlmitud lõikes 1 ette nähtud kokkulepet või kui see on ebapiisav. Sellisel juhul vastutavad

platvorm ja vahendaja seadusest tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt.

Solidaarvastutuse eesmärk on tagada, et vahendajate kasutamine ei vähendaks seadusega

ettenähtud kaitset ega tooks kaasa ebakindlust, kelle poole platvormitöö tegija saab oma õiguste

kaitseks pöörduda või kas platvorm on motiveeritud jagama vahendajale informatsiooni, mida

tal on seadusest tulenevate nõuete täitmiseks tarvis. Säte järgib direktiivi artiklist 3 tulenevat

9

nõuet, mille kohaselt tuleb liikmesriikidel näha ette mehhanismid, et vältida olukorda, kus

keeruliste alltöövõtuahelate ja nendega kaasneva vastutuse hajumise tulemusena võiks

platvormitöö tegijad ilma jääda neile ette nähtud kaitsest. Solidaarvastutus toimib tagatisena, et

vahendaja kaudu platvormitööd tegevale isikule tõepoolest oleks tagatud võrdsed õigused

võrreldes nendega, kellel on lepinguline suhe platvormiga.

Näiteks olukorras, kus vahendaja kaudu platvormitööd tegev isik vaidlustab automatiseeritud

otsuse, millega tema konto on piiratud või peatatud, ning selgub, et platvorm ja vahendaja ei

ole omavahel § 4 lõikes 1 ette nähtud vastutuse jaotust piisavalt selgelt kokku leppinud, võib

platvormitöö tegija pöörduda tekkinud kahju hüvitamise nõudega nii vahendaja kui ka

platvormi poole. Sellisel juhul vastutavad mõlemad seadusest tulenevate kohustuste täitmise

eest solidaarselt, sõltumata sellest, kumb rikkumise põhjustas. Platvormitöö tegijal ei lasu

kohustust ise välja selgitada, milline osapool oleks pidanud konkreetse kohustuse täitma, ning

tal on õigus nõuda oma õiguste rikkumise heastamist mõlemalt solidaarvõlgnikult.

Eelnõu § 5. Töösuhte tuvastamine

Paragrahvis 5 täpsustatakse töösuhte tuvastamise põhimõtet platvormitöö kontekstis ning

sealjuures lähtutakse direktiivis sätestatud faktiliste asjaolude ülimuslikkuse põhimõttest. See

tähendab, et töösuhte olemasolu hindamisel peavad töö tegemise tegelikud asjaolud kaaluma

üles poolte lepingulisele suhtele antud formaalse nimetuse või määratluse. Seetõttu on töösuhte

tuvastamisel määrava tähtsusega töö tegemise tegelik korraldus, töö tegemise viis ning poolte

käitumine, mitte üksnes sõlmitud lepingu vormiline nimetus.

Töösuhte ja muude võlaõiguslike lepingute eristamisel saab kohus, töövaidluskomisjon või

järelevalveasutus hinnata mitmeid töösuhtele iseloomulikke tunnuseid. Töölepingu seaduse

(TLS) § 1 lõigete 1 ja 2 kohaselt iseloomustab töölepingut eelkõige töö tegemine järjepideva

protsessina, mille puhul tekib pooltel ootus töö olemasoluks pikemaks ajaks, samuti töö

tegemine teise isiku juhtimise ja kontrolli all ning töö eest perioodilise tasu maksmine. Töösuhte

kindlakstegemisel on kohtupraktika kohaselt keskne hinnata töö tegija alluvuse määra ehk seda,

mil määral on töö tegija seotud töö andja korraldustega töö tegemise viisi, aja ja koha kohta.

Lisaks tuleb vaidlusaluse kokkuleppe õigusliku iseloomu kindlaksmääramisel lähtuda

võlaõigusseaduse §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitest, eeskätt poolte ühisest

tegelikust tahtest ja nende käitumisest. Seetõttu võib töösuhte olemasolu hindamisel muu

hulgas arvestada sellega, kes korraldas ja juhtis tööprotsessi, kes kandis töö tegemisega seotud

kulud (töövahendid, materjalid, seadmed, ruumid), kas töö eest maksti perioodilist tasu, kas töö

tegija pidi olema valmis pidevalt tööd tegema, kas ta tegutses mitme tööandja heaks või sai

kogu või olulise osa sissetulekust ühelt isikult ning kuidas pooled suhet väljaspool vaidlust

käsitlesid. Samuti on kohtupraktikas töösuhet teistest lepingutest eristatud muu hulgas selle

alusel, kellel lasub töö tegemisega kaasnev ettevõtlus- või majanduslik risk, kes saab tulu või

kasumi, kas töö tegija on arvatud organisatsiooni koosseisu ja kas ta allub sisekorrale.3

Töösuhte ja muude võlaõiguslike lepingute eristamisel arvestatakse ühe keskse asjaoluna

töötegija alluvuse määra ehk seda, mil määral määrab teine pool töö tegemise viisi, aja ja koha

ning kas töötegija allub tema juhtimisele ja kontrollile. Paragrahvi 5 eesmärk on markeerida, et

platvormitöö korral ei piirdu juhtimine ja kontroll sageli klassikaliste korralduste ja vahetu

juhendamisega, vaid avaldub algoritmilise juhtimise kaudu: platvormi rakendus või

3 Vt. töösuhtele iseloomulike tunnuste kohta täpsemalt selgitused töölepingu seaduse juurde, § 1.

10

veebikeskkond ja sellega seotud automaatsed süsteemid jaotavad tööülesandeid, määravad tasu,

jälgivad töötegija asukohta ja töö intensiivsust, hindavad töö kvaliteeti ning võimaldavad

rakendada sanktsioone (näiteks töömahu vähendamine, tasu alandamine või konto sulgemine).

Kohtupraktika teistes Euroopa liikmesriikides456 näitab, et algoritmilist juhtimist käsitatakse

tööandja juhtimis- ja kontrollivõimu tänapäevase vormina ning seda hinnatakse töösuhte

tuvastamisel samaväärselt traditsiooniliste juhtimisviisidega.

Paragrahvis 5 ei sätestata uusi töösuhte tunnuseid ega muudeta töölepingu seadusega ette

nähtud lähenemist, vaid selgitatakse, et platvormitöö puhul võib juhtimine ja kontroll avalduda

ka algoritmilise või automaatse juhtimisena. Töösuhte tuvastamiseks saab Eestis pöörduda nii

kohtu kui ka töövaidluskomisjoni poole, kuid töösuhet võib tuvastada ja ümber klassifitseerida

ka näiteks Tööinspektsiooni inspektor.

Eelnõu § 6. Töösuhte eeldus platvormitöös

Paragrahviga 6 võetakse üle direktiivi artiklite 4 ja 5 põhieesmärk – tagada, et platvormitöö

tegijate tööalane staatus oleks faktiliste asjaolude põhjal õiguslikult õigesti määratud, ning et

neil, kelle töö vastab töötaja tunnustele, oleks lihtsam saada juurdepääs töölepingu alusel

tagatud õigustele ja sotsiaalsetele garantiidele. Direktiivi artiklis 4 nõutakse, et liikmesriikidel

oleksid tõhusad menetlused töösuhte olemasolu kontrollimiseks, kusjuures otsustamisel peab

esikohal olema faktide ülimuslikkuse põhimõte. Artikkel 5 nõuab liikmesriikidelt õigusliku

eelduse kehtestamist, mille kohaselt teatud kriteeriumide täitumisel loetaks platvormi ja

platvormitöö tegija vaheline lepinguline suhe töösuhteks ning nähakse ette tõendamiskoormuse

üleminek platvormile juhul, kui viimane soovib seda eeldust ümber lükata.

Lõikes 1 sätestatakse, et platvormitööle kohaldatakse TLSi §-s 1 sätestatut, sealhulgas lõikes 2

sätestatud töölepingulise suhte eeldust. TLSi § 1 lõike 2 kohaselt eeldatakse, et kui isik teeb

teisele isikule tööd, mille tegemist võib asjaolude põhjal oodata üksnes tasu eest, on tegemist

töölepinguga ning vaidluse korral tuleb väidetaval tööandjal tõendada, et tegemist on näiteks

muu võlaõigusliku lepinguga. TLSi selgituste7 ja Riigikohtu praktika8 järgi on tegemist töötaja

kaitseks kehtestatud pööratud tõendamiskoormusega: kahtluse korral loetakse leping

töölepinguks seni, kuni tööandja ei tõenda vastupidist. Viitega TLS §-le 1 tervikuna

markeeritakse faktilise töökorralduse olulisus, eelkõige see, kas töökorraldus vastab TLSi § 1

lõigetes 1 ja 4 kirjeldatud töösuhte tunnustele.

Lõike 2 kohaselt ei rakendu lõikes 1 nimetatud eeldus juhul, kui platvorm tõendab, et tegemist

ei ole töösuhtega TLSi mõistes. Säte täpsustab nii TLSi § 1 lõikest 2 tulenevat põhimõtet kui

ka direktiivi artiklist 5 tulenevat nõuet, mille kohaselt lasub õigusliku eelduse ümberlükkamisel

tõendamiskoormus platvormil. See on oluline, kuna platvormidel on täielik ülevaade kõigist

faktilistest asjaoludest, sealhulgas algoritmidest, mille kaudu nad töökorraldust juhivad,

mistõttu on mõistlik eeldada, et just neil on parem võimalus tõendada, et konkreetne suhe ei ole

töösuhe. Samal ajal on platvormitöö tegijatel keeruline ilma platvormi teavet omamata oma

4 Eurofound (2025), The Brussels Labour Court reclassifes Uber driver as employee (Court ruling), Record number 4493, Platform Economy Database, Dublin. 5 Eurofound (2024), Employment relationship between platform worker and platform recognised (Court ruling), Record number 4425, Platform Economy Database, Dublin, 6 Eurofound (2025), The Finnish Supreme Administrative Court recognises Wolt couriers as employees (Court ruling), Record number 4483, Platform Economy Database, Dublin, 7 Vt. selgitused töölepingu seaduse juurde, lk 12 p 7. 8 Vt. Riigikohtu lahend 3-2-1-3-05 p 18.

11

lepingulist staatust vaidlustada, eriti olukorras, kus töökorraldust kujundavad automaatsed

süsteemid on neile läbipaistmatud.

Kui platvormitöö tegija pöördub töövaidluskomisjoni või kohtusse, väites, et tema suhe

platvormiga vastab töölepingu tunnustele, piisab sellest, kui ta toob esile faktilised asjaolud,

mis muudavad alluvussuhte usutavaks (näiteks platvorm määrab tasu ja hinnad, jaotab

tööülesandeid, rakendab asukoha tuvastamist ja jälgimist, kehtestab kohustuslikud reeglid töö

tegemise aja, koha, välimuse või käitumise kohta, rakendab hinnangute ja reitingute põhjal

sanktsioone ning tal on võimalus konto peatada või sulgeda). Seejärel rakendub töösuhte eeldus

ning just platvorm peab vajaduse korral tõendama, et platvormitöö tegija on töö tegemise viisi,

aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev ega allu platvormi juhtimisele ja kontrollile. Kui

platvormi tõendid töötegija iseseisvuse kohta on veenvad (näiteks tööaja ja töökoha tegelik

vabadus, kliendibaasi ja hindade iseseisev kujundamine, mitme tellija heaks tegutsemine ilma

platvormipoolsete piiranguteta jne), on võimalik eeldus ümber lükata ning suhet käsitatakse

näiteks muu võlaõigusliku lepinguna. Igal juhul tuleb töösuhte tuvastamisel fakte ja asjaolusid

hinnata kogumis ja kaasusepõhiselt.

Mitu liikmesriiki on juba kehtestanud platvormitöö tarbeks eraldi töösuhte eeldused ja

kriteeriumid. Belgias, Hispaanias, Kreekas ja Portugalis on platvormitöö tegija staatuse

määramisel kasutusel erikriteeriumid, mis arvestavad muu hulgas algoritmilist juhtimist,

platvormi rolli tasu ja hindade määramisel, reegleid töötegijate välimuse ja käitumise kohta,

tööaja ja töö vastuvõtmise vabaduse piiramist ning kontode sulgemise või peatamise kaudu

distsiplinaarvõimu teostamist. Kui sellised kriteeriumid on täidetud, eeldatakse nendes riikides

töösuhet, kuni platvorm ei tõenda vastupidist.

Teistes riikides (näiteks Holland, Iirimaa, Itaalia, Prantsusmaa, Rootsi ja Soome) kasutatakse

töösuhte tuvastamisel üldisi alluvus- ja kontrollikriteeriume, kuid neid tõlgendatakse

platvormitöö eripära arvestades. Kohtupraktika põhjal on mitmes riigis peetud otsustavaks muu

hulgas asjaolusid, et platvormi ärimudel tugineb töötegijate isiklikule tööle, platvorm määrab

ühepoolselt töötingimusi ja tasu, töö toimub platvormi äristruktuuri raames ning platvormil on

võimalus jälgida, hinnata ja sanktsioneerida töötegija tegevust. Näiteks kohtulahendites91011,

kus hinnati kullerite õigussuhet platvormiga, leiti, et platvormi rakendus kogub pidevalt

andmeid kulleri asukoha, tööaja ja töö tulemuslikkuse kohta, pakub tellimusi kindla loogika

alusel, seob sissetuleku reitingute ja kvaliteedinõuete täitmisega ning reserveerib endale õiguse

leping viivitamata lõpetada, kui platvormi kasutajatelt saadav tagasiside on negatiivne. Sellistes

olukordades on järeldatud, et töö toimub platvormi juhtimise ja järelevalve all ning tegemist on

töösuhtega. Teisalt on kohtulahendeid12, mille kohaselt asjaolud nagu võimalus tööülesandeid

vastu võtta või neist keelduda, kasutada asendajat või alltöövõtjat, töötada ka teistele

ettevõtjatele, sealhulgas konkurentidele, ning kujundada töö tegemise aega ja viisi suurel

määral ise, võivad viidata sellele, et tegemist ei ole töötajaga, eeldusel et selline iseseisvus ei

ole näiline ning tegelikku alluvussuhet ei ole võimalik tuvastada.

9 Eurofound (2025), The Brussels Labour Court reclassifes Uber driver as employee (Court ruling), Record number 4493, Platform Economy Database, Dublin. 10 Eurofound (2024), Employment relationship between platform worker and platform recognised (Court ruling), Record number 4425, Platform Economy Database, Dublin, 11 Eurofound (2025), The Finnish Supreme Administrative Court recognises Wolt couriers as employees (Court ruling), Record number 4483, Platform Economy Database, Dublin, 12 EUR-Lex - 62019CO0692 - EN - EUR-Lex

12

Samas näitab 2025. aasta platvormitöö regulatsioone võrdlev analüüs13, et platvormitöö

kontekstis on levinud platvormitöö tegijate töösuhte väärklassifitseerimine iseenda tööandjaks

ning klassikalised alluvuspõhised kriteeriumid ei sobi hästi algoritmilisel juhtimisel põhinevate

sõltuvussuhete vormide puhul. Selle taustal rõhutatakse vajadust tugevdada faktide

ülimuslikkuse põhimõtet ja lihtsustada töötegijate võimalust vaidlustada oma lepinguline

staatus, kombineerides õiguslikku eeldust ja pööratud tõendamiskoormust.

Lõike 2 eesmärk ei ole eeldada, et kõik platvormitööd tegevad isikud on töötajad. Sättega

esitatakse selge ja tõhus menetluslik mehhanism juhtudeks, kus platvormitöö tegija leiab, et

tema töö tegelik korraldus vastab töölepingu tunnustele, ja soovib lepingu ümber

klassifitseerida. Sel juhul on tal võimalik tugineda töösuhte eeldusele ja pööratud

tõendamiskoormusele, mis vähendab üksikisiku jaoks menetluslikke takistusi ja kulusid.

Eesmärk on tagada, et need platvormitöö tegijad, kelle töö faktiliselt vastab töölepingu

tunnustele, saaksid töölepinguga kaasnevad õigused ja sotsiaalsed tagatised (sh puhkus, töö- ja

puhkeaja kaitse, ravikindlustus, haigushüvitised, töötuskindlustus jms) samadel alustel teiste

töötajatega. Lisaks, kui platvormitööd teeb alaealine töötaja ja platvorm on tööandja, tuleb

platvormil arvestada ka TLS-is alaealiste töötamise kohta käiva reeglistikuga (nt seadusliku

esindaja nõusolek, töö- ja puhkeaja nõuete erisused, alaealise vanusega seotud

tegevusvaldkonna piirangud jm).

Eestis ei ole vaja ette näha eraldi platvormitöö õiguslikku eeldust koos detailse kriteeriumide

loeteluga, nagu seda on teinud mitu ELi liikmesriiki. Selline lähenemine muudaks seaduse

koostajate hinnangul süsteemi keerukamaks ja raskemini hoomatavaks. Eelnõus lähtutakse

sellest, et TLSi § 1 lõikes 2 sätestatud töölepingu õiguslik eeldus on piisavalt paindlik ning

võimaldab koos ümberpööratud tõendamiskoormusega tõhusalt hinnata ka platvormitöö puhul,

kas tegemist on töösuhtega. Nii on võimalikult lihtsa reegliga tagatud, et need platvormitöö

tegijad, kelle töökorraldus vastab töösuhte tunnustele ja kes töölepingut soovivad, saavad

töölepinguga kaasnevad õigused ja sotsiaalsed tagatised.

Eelnõu § 7. Isikuandmete töötlemise piirangud

Paragrahviga 7 võetakse üle direktiivi artikkel 7 ning sätestatakse platvormile isikuandmete

töötlemisel täiendavad piirangud võrreldes IKÜMis sätestatud üldreeglitega. IKÜMi artiklid 5,

6 ja 9 kehtestavad isikuandmete töötlemise üldpõhimõtted, töötlemise õiguslikud alused ning

eriliigiliste isikuandmete töötlemise üldise keelu koos eranditega. Käesolevas paragrahvis

sätestatud piirangud täpsustavad direktiivist tulenevalt, et eriliigiliste andmete töötlemine on

platvormi jaoks keelatud ka sellisel juhul, kui mõni IKÜMi artikli 9 lõikes 2 sätestatud erand

seda lubaks. Rangem lähenemine on põhjendatud tulenevalt platvormi ja platvormitöö tegija

vahelisest sõltuvussuhtest ning vajadusest tagada platvormitöö tegija õiguste tõhus kaitse.

Lõike 1 punktiga 1 keelatakse platvormil automaatsete süsteemide abil töödelda isikuandmeid,

mis puudutavad platvormitöö tegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit. Keelatud on

näiteks tuvastada emotsioone näoilmete, hääletooni, kirjutamisstiili, reaktsioonikiiruse või

muude käitumuslike signaalide analüüsi kaudu. Platvormid ei tohi jälgida töötegija emotsioone

ega psühholoogilist seisundit, kuna selline seire on invasiivne ning ei ole üldjuhul seotud töö

kvaliteedi või ohutusega. Lisaks võib selline analüüs viia töötajate varjatud profileerimiseni

ning mõjutada nende võimalusi saada tööülesandeid, tasu või juurdepääsu platvormile.

13 The Elgar Companion to Regulating Platform Work. Insights from the Food Delivery Sector.

13

Punktiga 2 keelatakse platvormil kasutada automaatseid süsteeme platvormitöö tegijate

eravestluste töötlemiseks. Keeld hõlmab nii töötegija isiklikke digitaalseid sõnumeid kui ka

tema suhtlust teiste töötegijate või nende esindajatega. See tagab töötegijatele suhtluse

minimaalse privaatsuse ning välistab võimaluse, et platvorm kasutab näiteks arutelu

töötingimuste üle või kollektiivse tegevuse planeerimist töötegija kahjuks. Keeld on seotud ka

eelnõu §-s 14 sätestatud platvormitöötajate suhtluskanali tagamise nõudega.

Punktis 3 sätestatakse keeld koguda isikuandmeid ajal, mil töötegija ei tee ega paku

platvormitööd, näiteks kui ta ei ole rakendusse sisse logitud või on seal mitteaktiivne. Siin

mõeldakse eelkõige asukoha tuvastamise andmeid, seadme kasutusandmeid või muid andmeid,

mida platvorm võiks muidu koguda pideva taustaseire teel. Keeld kaitseb töötegijat olukorra

eest, kus tema liikumist, tegevust või sotsiaalset käitumist jälgitaks väljaspool töötegemist.

Punktiga 4 keelatakse platvormil töödelda isikuandmeid, et prognoosida töötegija kavatsust

kasutada mõnda Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigust, näiteks

ühinemisvabadust, kollektiivläbirääkimisi või streiki. Keeld on vajalik, et platvorm ei looks

algoritmilisi profiile töötegijate kohta ega n-ö ennustaks, kes võib liituda ametiühinguga või

planeerida streiki. Selline andmetöötlus võiks viia diskrimineerivate või karistuslike otsusteni,

mis oleksid vastuolus põhiõiguste olemusega.

Punktis 5 loetletakse eriliigilised isikuandmed, mille tuletamine automaatsete süsteemide abil

on keelatud. Sellised andmed on etniline päritolu, rändestaatus, poliitilised või filosoofilised

vaated, usulised veendumused, terviseseisund, puue, psühholoogiline seisund, ametiühingusse

kuulumine, seksuaalelu või seksuaalne sättumus. Keeld ei hõlma ainult otsest tundlike andmete

töötlemist, mis on niigi IKÜMi artikli 9 järgi üldjuhul keelatud, vaid laieneb ka automaatsete

süsteemide abil järeldamisel põhinevale töötlemisele. Näiteks võib algoritm teha

ebasoovitavaid järeldusi töötegija asukohast (sage viibimine kirikus või haiglas),

suhtlusmustritest või käitumisandmetest.

Punktis 6 sätestatakse keeld kasutada töötegija biomeetrilisi andmeid tema isiku tuvastamiseks

võrdlemisel teiste isikute biomeetriliste andmetega (nn üks mitmele tuvastusprotsess), näiteks

kasutada näotuvastust, mis võrdleb töötegija nägu platvormi andmebaasis oleva suure hulga

teiste isikute nägudega.

Selline identifitseerimine on keelatud eelkõige seetõttu, et see võimaldab ulatuslikku ja varjatud

jälgimist, mis ei ole töökorralduse seisukohast proportsionaalne. Üks mitmele tuvastusprotsess

võimaldab töötegijat tuvastada kõigis olukordades, kus ta satub kaamera või muu sensori

vaatevälja, mis looks tehnilise eeltingimuse massiliseks seireks või profileerimiseks.

Keeld ei kehti üks ühele biomeetrilise verifitseerimise ehk protsessi korral, mille käigus

kontrollitakse töötegija identiteeti tema enda varem antud biomeetriliste andmete alusel, näiteks

turvalise sisselogimise eesmärgil. Selline töötlemine on lubatud, kui see vastab IKÜMis

sätestatud tingimustele.

Lõike 2 järgi kehtivad kõik lõikes 1 sätestatud piirangud ka lepingu sõlmimisele eelnevates

etappides, sealhulgas värbamis- ja valikuprotsessi ajal, kuna ka kandidaadid võivad olla

automatiseeritud seire suhtes haavatavad. Platvorm ei tohi näiteks analüüsida kandidaadi

näoilmeid videointervjuu käigus emotsionaalse seisundi hindamiseks, profileerida kandidaate

poliitiliste vaadete põhjal ega jälgida nende tegevust väljaspool kandideerimisprotsessi.

14

Lõike 3 järgi laieneb samas paragrahvis sätestatud isikuandmete töötlemise piirangute

kohaldamisala ka muudele automaatsetele süsteemidele, mida ei ole määratletud automaatsete

seire- või otsustussüsteemidena. Säte lähtub direktiivi artikli 7 lõikest 3, mille kohaselt ei piirdu

direktiivis ette nähtud keelud üksnes automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega, vaid kehtivad

kõikidele automaatsetele süsteemidele, mis teevad või toetavad otsuseid, millel on platvormitöö

tegijale mis tahes mõju.

Kuna platvormimajanduses kasutatav tehnoloogia on dünaamiline ja areneb kiiresti, võib

platvormide kasutuses või neil arendamisel olla rohkem süsteeme, kui need kaks, mis on

eelnõus nimetatud, kuid mis sellegipoolest avaldavad platvormitöö tegijale olulist mõju.

Sellised süsteemid võivad olla näiteks:

1) soovitussüsteemid, mis suunavad töötegijat teatud ülesannete poole;

2) tehnilised lahendused, mis annavad töötegijale järjest intensiivsemaid tööpakkumisi,

suurendades sel viisil vaimset survet;

3) süsteemid, mis kujundavad platvormitöö tegija nähtavust platvormil ja mõjutavad sellega

tema võimalusi tööülesandeid saada.

Eelnõu § 8. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Lõikes 1 sätestatakse, et platvorm peab automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamisel

alati tegema IKÜMi artiklis 35 nimetatud andmekaitsealase mõjuhinnangu. Mõjuhinnangu

kohustus tuleneb asjaolust, et automatiseeritud seire- ja otsustussüsteemid toovad kaasa

isikuandmete töötlemise ulatuses, mis tõenäoliselt võib kaasa tuua suure riski füüsiliste isikute

õigustele ja vabadustele IKÜMi artikli 35 lõike 1 tähenduses.

Mõjuhinnangu koostamisel tuleb hinnata nii IKÜMist tulenevate nõuete täitmist kui ka

vastavust eelnõu §-s 6 sätestatud isikuandmete töötlemise piirangutele. Mõjuhinnang peab

seetõttu käsitlema mitte üksnes tehnilist andmetöötluse turvalisust, vaid ka automatiseeritud

süsteemidega kaasneva andmetöötluse vajalikkust, eesmärke, proportsionaalsust, teatud

juhtudel õigustatud huvi kirjeldust ning leevendusmeetmeid.

Uus andmekaitsealane mõjuhinnang ei ole vajalik, kui töötlemise olemus, ulatus, kontekst ja

eesmärgid on väga sarnased andmetöötlusega, mille osas on andmekaitse mõjuhinnang juba

läbi viidud. See võib rakenduda näiteks juhul, kui sarnast tehnoloogiat kasutatakse sama tüüpi

andmete kogumiseks samadel eesmärkidel. Sellisel juhul peab mõjuhinnangut uuendama

järgmine kord, kui töötlemise olemus, ulatus, kontekst ja eesmärgid muutuvad või täienevad.

Erinevalt IKÜMi üldisest loogikast, mille kohaselt tehakse mõjuhinnang juhul, kui töötlemine

võib olla suure riskiga, on platvormitöö valdkonnas tegemist alati suure riskiga töötlemisega.

See tähendab, et mõjuhinnangu koostamine ei sõltu platvormi hinnangust riskitasemele, vaid

on kohustuslik alati, kui kasutatakse automatiseeritud seire-, otsustus- või muid süsteeme.

Lõike 2 kohaselt peab platvorm mõjuhinnangu koostamisel küsima platvormitöö tegijate ja

nende esindajate seisukohti ning esitama koostatud hinnangu tulemused platvormitöö tegijate

esindajatele, nende puudumisel peab hinnangu tulemused kättesaadavaks tegema platvormitöö

tegijatele. Nõue on direktiivi artiklist 8 tulenev lisakohustus, kuivõrd IKÜMi kohaselt on

andmetöötlejal üksnes võimalus vajaduse korral puudutatud isikute arvamust küsida.

Sätte eesmärk on tagada, et töötegijad või nende esindajad saaksid hinnata, kas automatiseeritud

süsteemide kasutamine on õiguspärane, vajalik ja proportsionaalne ning kas töötegija õigused

15

ja vabadused on piisavalt kaitstud. Platvorm peab andma töötegijate esindajatele (viimaste

puudumistel töötegijatele) ülevaate automaatsete süsteemide kasutamisega kaasnevast

andmetöötlusest, selle eesmärkidest, kasutatavatest andmekategooriatest, võimalike riskide

hindamisest ja kavandatud kaitsemeetmetest. Kui platvormitöö tegijate esindajad ei ole teada

või puuduvad, peab mõjuhinnangu tegema kättesaadavaks platvormitöö tegijatele.

Platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti tuleb küsida ja neile hinnangu tulemused

esitada või kättesaadavaks teha ulatuses, mis on vajalik mõjuhinnangu esemeks oleva

isikuandmete töötlemise mõju hindamiseks. Platvormitöö tegijate ja nende esindajate

seisukohti ei pea küsima ning neile ei pea esitama koostatud hinnangu tulemusi, kui

mõjuhinnang oli koostatud juba enne eelnõukohase seaduse kehtima hakkamist. Sellisel juhul

kaasatakse platvormitöö tegijaid ja esindajaid järgmine kord, kui mõjuhinnangut uuendatakse.

Eelnõu § 9. Automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamine

Paragrahvis 9 sätestatakse platvormi kohustus tagada automatiseeritud süsteemide kasutamise

läbipaistvus ning töötegijate informeeritus süsteemidest, võttes üle direktiivi artikli 9. Nõue

täiendab IKÜMi artiklitest 12–15 tulenevaid läbipaistvuskohustusi ning kehtestab platvormitöö

eripära arvestades täpsemad reeglid teabe sisu, vormi ja esitamise aja kohta. Automatiseeritud

süsteemidel on platvormitöös otsene ja oluline mõju töötegijate töötingimustele, näiteks sellele,

millist ja kui palju tööd pakutakse, kuidas hinnatakse töötulemusi, millist tasu makstakse ja

millistel alustel piiratakse või suletakse töötegija konto, mistõttu on töötegijatel õigustatud

saada selget ja arusaadavat teavet süsteemide toimimise kohta. Käesoleva paragrahvi selgitustes

kasutatavad näited on selgitava iseloomuga ega kujuta endast ammendavat loetelu. Nende

asjakohasust tuleb hinnata iga platvormi ja automaatse süsteemi tegelikust toimimisest

lähtudes.

Käesolevas paragrahvis ega ka teistes eelnõukohase seaduse paragrahvides ei nõuta platvormilt

ärisaladuse ega muu konfidentsiaalse teabe avaldamist, vaid üldise teabe andmist automaatsete

seire- ja otsustussüsteemide kasutamise kohta. Esitada tuleb eelkõige teavet selle kohta, kas

selliseid süsteeme kasutatakse, andmete ja tegevuste kategooriad, mida need süsteemid jälgivad

või hindavad, mis eesmärgil seiret tehakse, kellele või millistele vastuvõtjate kategooriatele

isikuandmeid edastatakse, millist liiki otsuseid süsteemid teevad või toetavad, milliseid

andmekategooriaid ja peamisi parameetreid otsuste tegemisel arvesse võetakse ning millistel

peamistel alustel sellised otsused kujunevad. Seevastu ei nõua säte allikakoodi, täpseid

valemeid või kaalutegureid, algoritmilise toimimise detailset tehnilist loogikat,

järjestusalgoritmi täielikku toimimist, pettusevastaste süsteemide üksikasju, mudeli

arhitektuuri, treeningandmestikke ega muid sarnaseid tundlikke tehnilisi üksikasju.

Lõikes 1 sätestatakse, et platvorm peab lõigetes 2–4 nimetatud teabe esitama platvormitöö

tegijatele ja nende esindajatele ning määratakse kindlaks teabe esitamise vorm. Teave tuleb

esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning see peab olema selge, arusaadav ja

hõlpsasti kättesaadav. Järgmistes lõigetes täpsustatakse, millist teavet tuleb esitada ning

millistel tingimustel, kuidas ja millal tuleb see teave adressaatidele esitada.

Lõikes 2 sätestatakse teave, mida platvorm peab automaatsete seiresüsteemide kasutamisel

platvormitöö tegijatele esitama. Punktiga 1 nähakse ette, et platvorm peab platvormitöö

tegijaid teavitama asjaolust, et automaatseid seiresüsteeme kasutatakse või et need võetakse

kasutusele. Platvormitöö tegijal peab olema võimalik aru saada, kas ja milliseid töösoorituse

või tööga seotud tegevuse jälgimise lahendusi platvorm rakendab, näiteks kas töötegija

asukohta jälgitakse reaalajas, kas tööülesannete täitmise kiirust või töö ajal rakenduse

16

kasutamist mõõdetakse ning kas teenusesaajate hinnanguid kogutakse ja analüüsitakse

automaatselt.

Punktis 2 sätestatakse kohustus selgitada, milliseid andmeid ja tegevusi automaatsed

seiresüsteemid kontrollivad, seiravad või hindavad, sealhulgas teenusesaajate hinnangud.

Näiteks kas kogutakse ja hinnatakse töötegija asukoha, tööülesannete täitmise aja,

tööülesannete vastuvõtmise või tühistamise sageduse, teenusesaajatega suhtluse või muid tööga

seotud andmeid. Teenusesaajate hinnangutena tuleb mõista näiteks reitinguid, tagasisidet

kommentaaridena või kaebusi, mida süsteem võib kasutada töö kvaliteedi hindamiseks.

Punktiga 3 nähakse ette kohustus selgitada seire eesmärki ja seda, kuidas süsteem seiret teeb.

See tähendab, et platvorm peab platvormitöö tegijale arusaadavalt kirjeldama, milleks

konkreetset seiresüsteemi kasutatakse (nt teenuse kvaliteedi tagamiseks, tööohutuse

jälgimiseks, pettuste ennetamiseks või platvormi töökorralduse optimeerimiseks) ning millisel

viisil seiret tehakse (nt GPS-andmete abil, tööülesannete täitmise aja mõõtmise kaudu,

automaatse riskiskoori abil või klientide tagasiside koondamise ja analüüsi teel). Näiteks kui

platvorm kasutab süsteemi, mis jälgib kulleri liikumiskiirust ja marsruuti, et hinnata teenuse

õigeaegsust, tuleb seda töötegijale selgitada sellisel määral, et töötegija mõistaks seire loogikat

ning selle võimalikku mõju tema tööle.

Punktis 4 sätestatakse kohustus teavitada automaatsetes seiresüsteemides töödeldavate

isikuandmete vastuvõtjatest või vastuvõtjate kategooriatest, sealhulgas kontserni sees. See

tähendab, et platvormitöö tegijal peab olema selgus, kas seireandmeid kasutavad üksnes

platvormi enda töötajad ja süsteemid või edastatakse neid ka kolmandatele isikutele, näiteks

analüüsi- või IT-teenuse osutajatele või muudele koostööpartneritele. Samuti tuleb selgitada,

kas andmeid edastatakse kontserni teistele üksustele, kui analüüsitakse kõigi üksuste andmeid

või neid säilitatakse kontsernis. Teabe eesmärk on tagada platvormitöö tegijale selgus tema

isikuandmete liikumisest ning sellest, kellel on ligipääs tema tööga seotud seireandmetele.

Andmete vastuvõtjad võivad olla näiteks platvormi üksused, nagu klienditugi,

kvaliteedikontroll või riskikontroll, aga ka IT-teenuse pakkujad, analüütikud (firmasisesed ja -

välised) või makse- ja arveldusteenuse pakkujad.

Lõikes 3 sätestatakse teave, mida platvorm peab automaatsete otsustussüsteemide kasutamisel

platvormitöö tegijatele esitama. Punktiga 1 nähakse ette, et platvorm peab platvormitöö

tegijaid teavitama asjaolust, et automaatseid otsustussüsteeme kasutatakse või et need võetakse

kasutusele. Platvormitöö tegijal peab olema võimalik aru saada, kas ja millisel määral tehakse

platvormil otsuseid automatiseeritult või algoritmilise toe abil, näiteks tööülesannete

jaotamisel, tasu kujundamisel või töötegija ligipääsu piiramisel platvormi võimalustele.

Punktiga 2 kohustatakse platvormi loetlema ja kirjeldama automaatsete otsustussüsteemide

tehtavate või toetatavate otsuste kategooriaid. Platvormitöö tegijale tuleb selgitada, kas ja

millisel määral mõjutavad automaatsed otsused näiteks tööülesannete pakkumist või nendest

ilmajätmist, tasu suurust või selle korrigeerimist, töötegija nähtavust platvormil, ligipääsu

teatud tööliikidele või tema konto kasutamise ajutist või püsivat piiramist. Näiteks peab olema

arusaadav, kas tööülesannete pakkumise vähenemine tuleneb automatiseeritud otsustest või on

selle taga inimese tehtud otsus. Teabe eesmärk on võimaldada platvormitöö tegijal mõista, kas

ja mil määral võib süsteem mõjutada tema töötingimusi, ligipääsu tööle ja sissetulekut.

Punktis 3 sätestatakse nõue selgitada neid andmekategooriaid ja peamisi parameetreid, mida

automaatne otsustussüsteem otsuste tegemisel arvesse võtab(milliseid asjaolusid süsteem

17

otsuste tegemisel arvesse võtab), ning nende parameetrite suhtelist tähtsust automaatsete otsuste

tegemisel(milline on nende asjaolude suhteline tähtsus otsuse või tulemuse kujunemisel).

Platvorm peab andma platvormitöö tegijale arusaadava ülevaate sellest, millised tegurid on

otsuste tegemisel määravad ning kuidas platvormitöö tegija isikuandmed või käitumine

otsuseid mõjutavad. Näiteks tuleb selgitada, kas kliendihinnangud mõjutavad tööpakkumiste

saamist, kas kliendihinnangud mõjutavad töötegija töövõimalusi olulisemalt kui asukoht, kas

tellimustest keeldumine vähendab automaatselt edasiste tööpakkumiste hulka või kas hilinenud

tööülesannete täitmine suurendab automaatselt töötegija riskiskoori. Selline teave võimaldab

platvormitöö tegijal paremini mõista, millised tema käitumise või töösoorituse aspektid võivad

mõjutada süsteemi tehtavaid otsuseid.

Punktiga 4 nähakse ette kohustus esitada platvormitöö tegijale alused automaatsete

otsustussüsteemide tehtud või toetatud otsuste kohta, mis puudutavad tema konto piiramist,

peatamist või sulgemist, tasu maksmisest keeldumist, lepingulist staatust või muid samaväärse

või kahjuliku mõjuga otsuseid. Näiteks peab platvormitöö tegijale olema selgitatud, kas konto

peatamise põhjuseks saab olla süsteemi poolt tuvastatud turvarikkumine, korduv tööülesande

katkestamine, madal kliendihinnang või muu algoritmiliselt hinnatud riskitegur. Põhjenduste

esitamise eesmärk on tagada platvormitöö tegijale reaalne võimalus mõista otsuse tegemise

põhjuseid ja vajaduse korral otsus vaidlustada, sealhulgas pöörduda platvormi kontaktisiku

poole otsuse selgitamiseks või taotleda otsuse läbivaatamist seaduses sätestatud korras.

Lõikega 4 täpsustatakse teavitamiskohustust olukorras, kus platvorm kasutab automaatseid

süsteeme, mis ei kvalifitseeru § 3 lõigetes 7 ja 8 määratletud automaatsete seire- või

otsustussüsteemidena, kuid mis siiski teevad või toetavad otsuseid, mis mõjutavad platvormitöö

tegijaid mis tahes viisil. Säte lähtub direktiivi loogikast, mille kohaselt tuleb

läbipaistvuskohustuste täitmisel arvestada ka platvormide kasutatavate tehnoloogiliste

lahenduste kiire arenguga ning vältida olukorda, kus töötegijaid mõjutavad automaatsed

otsused jääksid teavitamiskohustuse alt välja üksnes seetõttu, et kasutatav süsteem ei vasta

automaatse seire- või otsustussüsteemi määratlusele.

Platvorm peab esitama teabe iga otsuse kategooria kohta, mida sellised automaatsed süsteemid

teevad või toetavad ning millel on platvormitöö tegijatele mõju. Tegemist võib olla näiteks

süsteemidega, mis kujundavad platvormitöö tegija nähtavust klientide jaoks või järjestavad

tööpakkumisi viisil, mis mõjutab platvormitöö tegija võimalusi tööülesandeid saada, samuti

süsteemidega, mis suunavad töötegijat teatud tööülesannete või töömustrite poole. Teavitamise

eesmärk on võimaldada platvormitöö tegijal mõista, milliseid otsuseid platvormi

tehnoloogilised lahendused tema suhtes teevad või milliseid otsuseid need toetavad.

Erinevalt automaatsete otsustussüsteemide teavitamiskohustusest ei nähta lõikega 4 ette

kohustust esitada muude süsteemide kasutamise korral otsuste põhjendusi ega kirjeldada

otsuste aluseks olevaid parameetreid või nende suhtelist tähtsust. Piisav on, kui platvorm

kirjeldab otsuste liike, mida need süsteemid teevad või toetavad, kuna eesmärk on tagada

miinimumtasemel läbipaistvus nende süsteemide kasutamisest ja platvormitöö tegijatele

avalduvast mõjust.

Lõikes 5 sätestatakse, millisel viisil ja millistel juhtudel tuleb sama paragrahvi lõigetes 2–4

nimetatud teave platvormitöö tegijale esitada. Teave tuleb anda kokkuvõtlikul kujul ja ulatuses,

mis puudutab üksnes töötegijat otseselt mõjutavaid süsteeme (selmet esitada detailne,

kõikehõlmav teave kõikide kasutusel olevate süsteemide kohta, mida käsitletakse järgnevas

lõikes). Teave tuleb esitada kolmel juhul: hiljemalt esimesel platvormitöö tegemise päeval,

18

enne muudatuste jõustumist, kui automaatsete süsteemide kasutamine, tööloogika või

seiretingimused muutuvad, ning igal ajal töötegija nõudmise korral. Eesmärk on tagada, et

töötegijal oleks tegelik võimalus oma käitumist ja otsuseid teadlikult kujundada ning et talle ei

avalduks süsteemide mõju tagantjärele negatiivselt ja ootamatult. Lisaks tagatakse, et töötegijat

ei koormataks liigse tehnilise teabega, kuid kõik tema seisukohast oluline oleks talle teada.

Süsteemide muutmise korral tuleb platvormitöö tegijatele teave esitada siis, kui muudetakse

kasutatavate andmekategooriate koosseisu, tehtavate otsuste iseloomu või parameetreid, mille

alusel tulemused määratakse. Kohustus ei laiene rutiinsetele tehnilistele uuendustele, millel on

platvormitöö tegijate ebaoluline mõju.

Lõikes 6 käsitletakse lõigetes 2–4 nimetatud teabe esitamist kõikehõlmaval, üksikasjalikul

kujul ning loetletakse, kellele ja millal detailne info antakse. Kui lõikes 5 nähakse ette lõigetes

2–4 nimetatud teabe esitamine kokkuvõtlikul kujul ja üksnes ulatuses, mis puudutab

konkreetset töötegijat mõjutavaid süsteeme, siis lõige 6 reguleerib kogu lõigetes 2–4 nimetatud

teabe esitamist detailsel kujul, andes ülevaate kõikidest süsteemidest ning nende

toimimisloogikast. Selline info tuleb anda viiel juhul: platvormitöö tegijale tema nõudmisel,

platvormitöö tegijate esindajatele juba enne süsteemide kasutuselevõttu ja enne muudatuste

jõustumist, kui automaatsete süsteemide kasutamine, tööloogika või seiretingimused muutuvad,

samuti nende nõudmise korral. Info tuleb anda ka Tööinspektsioonile ja Andmekaitse

Inspektsioonile nende nõudmisel. Teave võimaldab töötajate esindajatel ning

järelevalveasutustel hinnata süsteemide õiguspärasust, läbipaistvust ning tegelikku mõju

töötingimustele. Näiteks peab platvorm detailselt selgitama, kuidas toimib töötegija konto

peatamist soovitav algoritm, kas ja milliseid riskimudeleid see kasutab ning millised sisendid

on otsuse tegemisel määravad.

Lõikes 7 sätestatakse teavitamiskohustus ka tööle eelneva värbamis- ja valikuprotsessi ja

lepingueelsete läbirääkimiste korral. Platvorm peab enne protsessi algust esitama kandidaadile

kokkuvõtliku teabe selles kasutatavate automaatsete süsteemide kohta. See tähendab näiteks, et

kandidaadile tuleb teada anda, kui tema videointervjuud analüüsitakse osaliselt

automatiseeritult, kui tema sobivust hinnatakse mõne algoritmi abil või kui

kandideerimisprotsess katkeb automaatselt teatud kriteeriumide mittetäitmisel. Nõude eesmärk

on tagada, et isik teaks, millisel määral automaatsed süsteemid tema töölesaamist mõjutavad.

Lõikega 8 nähakse ette platvormitöö tegija õigus saada ja üle kanda kõik platvormitöö käigus

automaatsete süsteemide abil loodud isikuandmed, sealhulgas hinnangud, arvamused, reitingud

ja muud töösoorituse põhjal tuletatud andmed. See õigus on laiem kui IKÜMi artiklis 20

sätestatud andmete ülekantavuse õigus, mis piirdub üldjuhul üksnes andmetega, mille isik on

ise andmetöötlejale esitanud. Lõige 8 käsitleb ka platvormi loodud tuletatud andmeid, näiteks

töösoorituse koondhinnanguid või automatiseeritud tulemusnäitajaid. Platvorm peab tagama

selle õiguse teostamiseks tasuta ja tulemuslikud tehnilised vahendid, näiteks andmete

allalaadimise funktsiooni kasutajaprofiilis või andmete otse edastamise teisele platvormile,

ametiühingule või muule kolmandale isikule. Eesmärk on toetada töötegijate liikuvust

platvormide vahel ning vältida olukorda, kus varasem tööajalugu ja reputatsioon on n-ö

lukustatud ühe platvormi sisse.

Platvormitöö tegija andmete ülekandmise õiguse kasutamisele kohaldub isikuandmete kaitse

üldmääruse artiklis 12 sätestatud üldkord. See tähendab, et platvorm peab taotlusele vastama

põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kui taotlus on

erandlikult keerukas või taotlusi on palju, võib tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra, kuid

sellest tuleb platvormitöö tegijat ühe kuu jooksul koos põhjendustega teavitada. Tasuta

19

vahendite tagamise kohustus tähendab ühtlasi, et andmete ülekandmise õiguse kasutamine ei

tohi muutuda platvormitöö tegija jaoks põhjendamatult keerukaks ega kulukaks.

Eelnõu § 10. Inimese poolt tehtav järelevalve automaatsete süsteemide üle

Paragrahviga 10 võetakse üle direktiivi artikkel 10 ning sätestatakse inimese tehtav järjepidev

automaatsete süsteemide kasutamise järelevalve ning korrapärase mõjuhindamise nõue.

Paragrahv reguleerib nii järelevalve sisu, selle tegemise korda, vastutavate isikute pädevust ja

kaitset kui ka meetmeid juhuks, kui tuvastatakse diskrimineerimise oht või õiguste rikkumine.

Sätte eesmärk on tagada, et automaatsete süsteemide kasutamisel ei oleks platvormitöö

tegijatele liigkahjulikku, diskrimineerivat või ebaõiglast mõju.

Lõikes 1 sätestatakse platvormile kohustus tagada järjepidev inimese poolt tehtav järelevalve

automaatsete süsteemide tehtavate või toetatavate otsuste mõju üle platvormitöö tegijatele.

Järelevalve ei tohiks piirduda pelgalt perioodilise kontrolliga, vaid eeldab pidevat ja süsteemset

järelevalvet selle üle, kuidas algoritmilised otsused reaalselt mõjutavad platvormitöö tegijate

töötingimusi, sissetulekut, töökoormust, ligipääsu tööülesannetele, kontode staatust, nende

võrdset kohtlemist töökohal ning muid õigusi. Järelevalvekohustus ja mõjude hindamine on

oluline juba süsteemide testimise korral.

Nõue tuleneb asjaolust, et platvormitööd korraldatakse suures ulatuses automatiseeritult ning

töötegijal puudub enamjaolt otsene kontakt inimesega. Sellises olukorras võivad tööülesannete

jagamine, töötempo kujunemine, tasu arvutamine või kliendihinnangute mõju töövõimalustele

sõltuda üksnes algoritmilistest mudelitest. Inimjärelevalve eesmärk on tagada, et sellised

süsteemid ei hakkaks toimima iseseisvalt ebasoovitaval viisil, mis näiteks seab ootamatult ohtu

platvormitöö tegija sissetuleku, kohtleb teda ebaõiglaselt või tekitab põhjendamatut survet.

Järjepidevat järelevalvet võib läbi viia näiteks jätkuva pistelise kvaliteedikontrolli korras.

Lõike 2 kohaselt nähakse ette lisaks lõikes 1 sätestatule kohustus hinnata vähemalt kord iga

kahe aasta jooksul kõigi automaatsete süsteemide otsuste koondmõju, seejuures kaasatakse

hindamisse ka platvormitöötajate esindajad, kui nad on olemas. Mõjuhinnangu eesmärk ei ole

kontrollida üksnes süsteemi tehnilist toimimist, vaid hinnata konkreetsete automaatsete otsuste

tegelikku mõju platvormitöö tegijate töötingimustele, sissetulekule, selle prognoositavusele ja

õiglasele kohtlemisele. Nõutav ei ole iga üksikotsuse hindamine, vaid hinnata tuleks pigem

platvormitöö tegijaid mõjutavate otsuste süsteemset mõju.

Mõjuhinnang võib sisaldada näiteks analüüsi selle kohta, kas tööülesannete jaotus eelistab

süsteemselt teatud töötegijate rühmi, kas hinnangusüsteem mõjutab ebaproportsionaalselt mõne

töötegija ligipääsu tööle või kas tasu kujunemise loogika on läbipaistev ja prognoositav.

Platvormitöötajate esindajate kaasamine tagab, et hindamisel võetakse arvesse ka töötegijate

praktilist kogemust ja tegelikke probleeme, mitte üksnes tehnilist vaadet.

Lõike 3 kohaselt peavad järelevalvajatel ja mõju hindajatel olema selleks vajalikud volitused,

pädevus ja väljaõpe, sealhulgas läbitud TLSi § 28 lõike 2 punktis 5 sätestatud koolitus. See

tähendab, et piirduda ei tohi formaalse järelevalve määramisega, vaid tuleb tagada, et

järelevalve tegijad suudavad sisuliselt analüüsida ja hinnata algoritmiliste otsuste mõju ning

vajaduse korral sekkuda. Sättega nähakse ette, et järelevalvajatel peab olema ka reaalne

otsustusõigus, sealhulgas õigus vajaduse korral automaatseid otsuseid muuta või tühistada.

Näiteks juhul, kui automaatne süsteem piirab töötegija ligipääsu tööülesannetele, peab

20

järelevalvet tegeval isikul olema õigus see otsus läbi vaadata, hinnata selle põhjendatust ja

vajaduse korral seda muuta.

Lõikega 4 pannakse platvormile kohustus võtta konkreetseid meetmeid, kui inimese poolt

tehtava järelevalve või mõjuhindamise käigus ilmneb märkimisväärne diskrimineerimise oht

või kui tuvastatakse, et automaatse süsteemi tehtud või toetatud otsused on rikkunud

platvormitöö tegija õigusi. Sellised meetmed võivad hõlmata süsteemi ümberseadistamist,

otsustusloogika muutmist või vajaduse korral kogu automaatse süsteemi kasutamise lõpetamist.

Oluliseks diskrimineerimisohuks võib pidada näiteks olukorda, kus algoritm eelistab

tööülesannete jagamisel järjekindlalt teatud vanuse, soo, rahvuse või asukohaga töötegijaid.

Õiguste rikkumine võib seisneda näiteks alusetus konto peatamises, tasu maksmisest

keeldumises või tasu vähendamises või töövõimaluste piiramises ilma piisava põhjenduseta.

Sätte eesmärk on muuta mõjuhindamine praktiliselt tulemuslikuks, mitte üksnes formaalseks

aruandluseks.

Lõikes 5 sätestatakse, et hindamistulemused edastatakse platvormitöötajate esindajatele ning

nende nõudmisel ka üksikutele platvormitöö tegijatele, Tööinspektsioonile ja Andmekaitse

Inspektsioonile. Sellega tagatakse läbipaistvus ning võimalus võtta hinnangu tulemusi arvesse

nii töötajate huvide kaitsel kui ka riiklikus järelevalves.

Näiteks võib töötegija, kes kahtlustab, et ta saab liiga vähe tööülesandeid algoritmilise vea tõttu,

nõuda eelkirjeldatud mõjuhinnangu esitamist, et hinnata, kas sarnaseid juhtumeid on täheldatud

ka varem. Samuti võimaldab see Tööinspektsioonil ja Andmekaitse Inspektsioonil paremini

hinnata, kas automaatsete süsteemide kasutamine vastab õigusaktide nõuetele.

Lõikes 6 sätestatakse keeld teha platvormitöö tegija lepingulise suhte või konto peatamise,

lõpetamise või piirangute kehtestamise ning muude samaväärse kahjuliku mõjuga otsuseid

üksnes automaatse süsteemi poolt. Sellised otsused peavad alati olema inimese tehtud, isegi

juhul, kui automaatne süsteem on otsuse tegemist toetanud.

Piirangud konto suhtes võivad hõlmata näiteks ligipääsu piiramist tööpakkumistele,

töövõimaluste blokeerimist või konto ajutist sulgemist. Kuna sellised otsused mõjutavad

otseselt platvormitöö tegija sissetulekut, on seadusandja pidanud vajalikuks tagada, et nende

üle teeb lõppotsuse inimene, kes suudab hinnata nii otsuse põhjendatust kui ka selle mõju

konkreetsele isikule.

Eelnõu § 11. Automaatsete otsuste selgitamine, läbivaatamine ja parandamine inimese

poolt

Paragrahviga 11 võetakse üle direktiivi artikkel 11 ning sätestatakse platvormitöö tegijate õigus

saada automaatsete otsuste kohta selgitusi ja neid otsuseid vaidlustada ning vajaduse korral

nõuda nende ülevaatamist või kahju hüvitamist. Säte täiendab IKÜMi artiklites 21 ja 22

reguleeritud automatiseeritud otsustamise korda ning arvestab platvormitöö eripära, kus töö

juhtimine ja olulise mõjuga otsused tehakse sageli algoritmiliste süsteemide abil. Selle eesmärk

on tagada, et platvormitöö tegijal oleks võimalus mõista teda puudutavaid otsuseid, pidada

nendes olukordades vajaduse korral nõu pädeva inimesega ning kaitsta oma õigusi, kui otsus

mõjutab oluliselt tema sissetulekut või ligipääsu tööle.

21

Lõikes 1 sätestatakse platvormitöö tegija õigus saada tema nõudmisel viivituseta suuline või

kirjalik selgitus automaatse süsteemi tehtud või toetatud otsuse kohta. Selgitus peab olema

koostatud inimese poolt, esitatud selgelt ja arusaadavalt, kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ning see peab võimaldama töötegijal mõista, millistel asjaoludel ja millise loogika alusel

konkreetne otsus tema suhtes tehti. Selgituse eesmärk ei ole üksnes formaalne teavitamine, vaid

sisuline selgitus otsuse põhjustest, näiteks millised andmed, hinnangud või käitumismustrid

otsust mõjutasid.

Sättes nähakse ühtlasi ette, et platvorm peab tagama platvormitöö tegijale võimaluse võtta

otsuse selgitamiseks ühendust pädeva, väljaõppinud ja volitatud kontaktisikuga. See tähendab,

et töötegija ei tohi jääda suhtlema üksnes juturobotiga, vaid tal peab olema võimalus pöörduda

konkreetse inimese poole, kes suudab selgitada otsuse tausta ja faktilisi asjaolusid ning kellel

on piisavad volitused otsuse sisuliseks arutamiseks. Näiteks juhul, kui töötegija konto nähtavust

on süsteemselt piiratud, peab ta saama inimeselt selgituse, millised tegurid seda mõjutasid ja

kas olukorda on võimalik parandada.

Lõikes 2 täpsustatakse, et eriti suure mõjuga otsuste korral on platvorm kohustatud esitama

platvormitöö tegijale kirjaliku põhjenduse viivituseta ja hiljemalt otsuse jõustumise kuupäeval.

Sellised otsused on töötegija konto piiramine, peatamine või sulgemine, tasu maksmisest

keeldumine tehtud töö eest, platvormitöö tegija lepingulise staatuse muutmine ning muud

samaväärselt kahjuliku mõjuga otsused, samuti otsused, mis mõjutavad oluliselt töösuhte või

muude lepinguliste suhete olulisi aspekte.

Eesmärk on tagada, et platvormitöö tegija ei satuks ootamatult olukorda, kus tema ligipääs tööle

või sissetulekule katkeb ootamatult ja ilma põhjenduseta. Näiteks juhul, kui platvorm keeldub

maksmast tasu tehtud töö eest automatiseeritud pettusetuvastuse-alase otsuse alusel, peab

töötegija saama kirjaliku põhjenduse, milles on välja toodud, millistel alustel süsteem sellise

järelduse tegi. Selline põhjendamiskohustus suurendab läbipaistvust ja võimaldab töötegijal

hinnata, kas otsus on õiguspärane või vajab vaidlustamist.

Lõikega 3 antakse platvormitöö tegijale ja tema esindajale õigus lõikes 2 nimetatud otsus

vaidlustada ja taotleda selle läbivaatamist. Platvorm on kohustatud vastama sellisele taotlusele

14 kalendripäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning esitama vastuses

täpsed ja asjakohased põhjendused. Taotluse peab läbi vaatama inimene ning see eeldab otsuse

sisulist kaalumist.

Eesmärk on tagada töötegijale tegelik vaidlustamisõigus, kui ta leiab, et automaatse süsteemi

tehtud otsus on ekslik, ebaproportsionaalne või tema õigusi rikkuv. Näiteks võib platvorm

automaatselt tuvastada väidetava pettusekahtluse ning keelduda töötegijale tehtud töö eest tasu

maksmast. Platvormitöö tegijal on sellisel juhul õigus nõuda, et inimene hindaks uuesti, kas

pettusekahtlus on põhjendatud, võttes arvesse konkreetseid asjaolusid, mitte üksnes

algoritmilist mustrit.

Lõikega 4 nähakse ette, et kui ükskõik millisel ajahetkel tuvastatakse, et automaatse süsteemi

tehtud või toetatud otsused on rikkunud platvormitöö tegija õigusi, peab platvorm olukorra

parandama esimesel võimalusel ja hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul alates rikkumise

tuvastamisest. Otsuse parandamine tähendab sisuliselt õiguste rikkumise heastamist, mis võib

päädida nii otsuse muutmise kui ka tühistamisega. Kui otsust ei ole võimalik enam tagasi

pöörata, on platvorm kohustatud hüvitama töötegijale tekitatud kahju. Kahju hüvitamise osas

peetakse silmas eelkõige sellist varalist või mittevaralist kahju, mis on tekkinud õigusvastase

22

automaatse otsuse tõttu. See võib sõltuvalt juhtumist hõlmata ka saamata jäänud tulu, näiteks

olukorras, kus platvormitöö tegija konto on põhjendamatult piiratud või peatatud ja ta jääb

seetõttu ajutiselt tööst ning teenistusest ilma. Konkreetse kahju ulatus ja hüvitamise eeldused

sõltuvad siiski iga juhtumi asjaoludest.

Lisaks parandamisele ja hüvitamisele on platvormil kohustus võtta tarvitusele meetmed, et

vältida selliste olukordade tekkimist tulevikus. See võib tähendada näiteks automaatse

otsustusmudeli muutmist, selle riskiparameetrite ümberhindamist või vajaduse korral ka kogu

süsteemi kasutamise lõpetamist. Sätte eesmärk on vältida juhtumeid, kus üksik otsus küll

parandatakse, kuid viga süsteemi otsustusloogikasse jääb alles ja tekitab edaspidi uusi

rikkumisi.

Lõikes 5 sätestatakse normide vahekorra selguse huvides, et seda paragrahvi ei kohaldata

platvormitöö tegijatele, kes on ühtlasi määruse (EL) 2019/1150 tähenduses ärikasutajad.

Nimetatud määrus reguleerib veebipõhiste vahendusteenuste osutajate ja ärikasutajate vahelisi

suhteid ning sisaldab erisätteid mh oluliste otsuste põhjendamise ning kaebuste menetlemise

kohta. Sellisel juhul kohaldatakse automaatsete otsuste selgitamise ja vaidlustamise suhtes

eeskätt nimetatud määruses sätestatud erireegleid, mitte §11.

Norm on vajalik eelkõige juhtudeks, kus platvormi kaudu tegutsevat isikut ei saa võrrelda

töötaja või töösarnases olukorras oleva platvormitöö tegijaga, kuna ta tegutseb ettevõtjana ning

kasutab platvormi vahendusteenust oma majandustegevuse korraldamiseks (näiteks restoran

või kauplus, mis kasutab platvormi enda äritegevuseks). Sellisteks juhtudeks on Euroopa Liidu

õiguses ette nähtud eraldi ja spetsiifilisem kaitseraamistik, mille eesmärk on tagada

ärikasutajatele läbipaistvus, õiglane kohtlemine ning tõhus vaidluste lahendamise mehhanism.

Eelnõu § 12. Platvormitöötaja töötervishoid ja -ohutus

Paragrahviga 12 võetakse üle direktiivi artikkel 12 ning sätestatakse platvormitöötajate

töötervishoiu ja tööohutuse tagamise erireeglid automaatsete süsteemide kasutamise korral.

Reeglite eesmärk on tagada, et algoritmiline juhtimine, automaatne seire ja otsustamine ei

kahjustaks platvormitöötajate füüsilist ega vaimset tervist ning et nende töökorraldusega seotud

riskid oleksid süstemaatiliselt hinnatud ja maandatud. Säte seob platvormitöö töötervishoiu- ja

tööohutusalased nõuded kehtiva töötervishoiu ja tööohutuse seadusega ning täpsustab seda

platvormitöö eripära arvestades. Käesoleva paragrahvi selgitustes kasutatavad näited on

selgitava iseloomuga ega kujuta endast ammendavat loetelu. Nende asjakohasust tuleb hinnata

iga platvormi ja automaatse süsteemi tegelikust toimimisest lähtudes.

Lõike 1 punktis 1 sätestatakse platvormile kohustus hinnata töötervishoiu ja tööohutuse

seaduse §-s 134 sätestatud töökeskkonna riskianalüüsi ja tegevuskava koostamisel eraldi

automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamisega kaasnevaid riske platvormitöötajate

tervisele ja ohutusele. See peab muu hulgas kajastama tööõnnetuste riske, psühhosotsiaalseid

riske ning ergonoomilisi riske, samuti tuleb hinnata rakendatud abinõude piisavust nende

riskide maandamiseks.

Olukord tuleb reguleerida, kuna algoritmiline juhtimine võib oluliselt mõjutada töö tempot,

töökoormuse jaotust ja töö intensiivsust. Näiteks võib automaatne tööülesannete jagamise

süsteem suunata kullerile järjest suurema hulga tellimusi lühikese aja jooksul, mis suurendab

liiklusõnnetuse riski. Psühhosotsiaalse riski näitena võib tuua pideva hindamise,

reitingusüsteemide ja tulemusmõõdikute tekitatud stressi ja töö ebakindluse. Ergonoomilised

23

riskid võivad tekkida näiteks olukorras, kus töötempo ja tööasendite muutumine on täielikult

algoritmi juhitav ning töötajal puudub võimalus töökoormust ise reguleerida.

Punkti 2 kohaselt peab platvorm võtma kasutusele asjakohased abinõud automaatsete seire- ja

otsustussüsteemidega seotud riskide vältimiseks või vähendamiseks. Riskianalüüsi käigus

tuvastatud ohtudele peavad järgnema reaalsed ja tõhusad ennetavad ning kaitsvad meetmed, nt

töötempo piirangud, kohustuslikud puhkepausid, automaatsete sanktsioonimehhanismide

ümberkujundamine nii, et need ei avaldaks töötegijale ebaproportsionaalset survet, või

tööülesannete jagamise reeglite muutmine, et vältida töö liigset kuhjumist lühikesse

ajavahemikku. Samuti psühholoogilise toe võimaldamine või muud stressi vähendavad

töökorralduslikud lahendused.

Punktis 3 sätestatakse keeld kasutada automaatseid seire- ja otsustussüsteeme viisil, mis

avaldab platvormitöötajale põhjendamatut survet või seab ohtu tema ohutuse, füüsilise või

vaimse tervise.

Põhjendamatu surve võib avalduda näiteks olukorras, kus töötegijat karistatakse automaatselt

tööülesannete vastuvõtmisest keeldumise eest viisil, mis sunnib teda tegema tööd ka puhkuse

arvelt või talle ohtlikes tingimustes, näiteks suure väsimuse korral. Füüsilise tervise ohtu

seadmise näitena võib tuua olukorra, kus algoritm sunnib jalgrattakullerit hoidma

ebarealistlikku keskmist kiirust sõltumata ilmaoludest. Vaimsele tervisele võib ohtu põhjustada

pidev jälgimine, sanktsioonide ettearvamatus ning töö ebakindlus, mis tuleneb täielikult

automatiseeritud töökorraldussüsteemidest. Sätte eesmärk on tagada, et tehnoloogiline

juhtimine ei hägustaks tööandja vastutust töötaja tervise ja ohutuse eest tööl ning et

automatiseerimine ei viiks ootamatult töötingimuste märkimisväärse halvenemiseni.

Punktis 4 sätestatakse platvormi kohustus tagada tööohutuse ja töötervise rikkumistest

teavitamise kanal. Sätte eesmärk on tagada platvormitöötajatele võimalus teatada töö

tegemisega seotud ohust, tervisekahjustuse riskist, vägivalla või ahistamise juhtumist või muust

tööohutuse ja töötervisega seotud probleemist, sealhulgas juhtudest, kus automaatsed süsteemid

põhjustavad või võimendavad tervise- ja ohutusriskide realiseerumist. Teavitamiskanali

olemasolu võimaldab platvormil probleemidele kiiresti reageerida ning rakendada asjakohaseid

ennetavaid või korrigeerivaid meetmeid, sealhulgas vajaduse korral kohandada automaatsete

süsteemide tööloogikat või platvormi töökorraldusreegleid.

Lõike 2 kohaselt laienevad paragrahvis sätestatud nõuded ka muudele automaatsetele

süsteemidele, mida ei ole määratletud automaatsete seire- või otsustussüsteemidena. Säte lähtub

direktiivi artikli 12 lõikest 4, mille kohaselt ei piirdu direktiivi nõuded üksnes automaatsete

seire- ja otsustussüsteemidega, vaid on ette nähtud kõikidele automaatsetele süsteemidele, mis

teevad või toetavad otsuseid, millel on platvormitöötajatele mis tahes mõju.

Platvormimajanduses kasutatav tehnoloogia areneb kiiresti ja platvormidel võib olla kasutuses

või arendamisel süsteeme, mida eelnevad kaks definitsiooni ei kata, kuid mis sellegipoolest

avaldavad platvormitöö tegijale olulist mõju. Sellised süsteemid võivad olla näiteks:

1) soovitussüsteemid, mis suunavad töötegijat teatud ülesannete poole;

2) tehnilised lahendused, mis annavad töötegijale järjest intensiivsemaid tööpakkumisi,

suurendades sel moel vaimset survet;

3) süsteemid, mis kujundavad platvormitöö tegija nähtavust platvormil ja mõjutavad sellega

tema võimalusi tööülesandeid saada.

24

Eelnõu § 13. Informeerimine ja konsulteerimine automaatsete süsteemide kasutuselevõtu

või muutmise korral

Paragrahviga 13 võetakse üle direktiivi artikkel 13 ning laiendatakse platvormitöötajate

informeerimise ja konsulteerimise õigust lisaks töötajate usaldusisiku seaduse (TUIS) §-s 20

sätestatud olukordadele ka automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutuselevõtu ja olulise

muutmisega seotud olukordadele. Sätte eesmärk on tagada, et platvormitöötajate esindajatel või

nende puudumise korral platvormitöötajatel oleks varakult teave ja ka tegelik võimalus osaleda

otsustusprotsessis enne, kui uued automaatsed süsteemid või algoritmid hakkavad mõjutama

platvormitöötajate töökorraldust, töötingimusi, sissetulekut või lepingulist staatust. Paragrahv

on täienduseks TUISile ega kitsenda selles sätestatud õigusi.

Lõikega 1 nähakse ette, et platvorm peab TUISi 5. peatükis sätestatud informeerimise ja

konsulteerimise tegema ka enne automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutuselevõttu või

nende olulist muutmist. See tähendab, et platvorm ei tohi võtta kasutusele uusi algoritmilisi

juhtimislahendusi ega teha olemasolevates süsteemides olulisi muudatusi enne, kui

platvormitöötajate esindajaid on teavitatud ja nendega on toimunud sellesisuline arutelu.

Automaatsed süsteemid mõjutavad otseselt töökorraldust ja individuaalseid töötingimusi,

sealhulgas tööülesannete jaotust, tööaega, sissetuleku kujunemist, ligipääsu tööle,

koolitusvõimalusi ja isegi lepingulist staatust, muu hulgas näiteks olukordades, kus

algoritmiline aktiivsuse hindamine viib töötegija staatuse automaatse muutmiseni aktiivsest

kasutajast mitteaktiivseks, millega võib kaasneda ligipääsu kadumine tööpakkumistele või

lepingu lõppemine. Samuti näiteks juhul, kui platvorm plaanib võtta kasutusele uue

algoritmilise hindamissüsteemi, mis hakkab senisest ulatuslikumalt mõjutama töötegijate

ligipääsu tööpakkumistele, peab see otsus olema töötajate esindajatega või nende puudumise

korral töötajatega enne läbi arutatud, mitte teatavaks tehtud alles pärast süsteemi rakendumist.

Kui esindajate puudumisel peetakse aru platvormitöötajatega, peab neile esitatav info olema

selge, läbipaistev ja hõlpsasti arusaadavalt kirja pandud.

Informeerida ja konsulteerida tuleb samadel alustel ja korras nagu töötajate usaldusisiku

seaduses, mis lähtub Euroopa Liidu töötajate teavitamise ja ärakuulamise üldraamistikust. See

tähendab muu hulgas, et teave peab olema esitatud õigeaegselt, piisava põhjalikkusega ning

sellisel viisil, et esindajatel oleks võimalik kujundada sisuline seisukoht enne lõpliku otsuse

tegemist. Kui informeerimine ja konsulteerimine toimub esindajate puudumisel platvormitöö

tegijatega, tuleb teave esitada läbipaistval, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul,

kasutades selget ja lihtsat keelt. Tegemist ei ole pelgalt teavitamiskohustusega, vaid sotsiaalse

dialoogi tagamisega tehnoloogiliselt keerukas ja kiiresti arenevas töökeskkonnas.

Lõikes 2 sätestatakse, et juhul, kui platvormitöötajate esindajad või nende puudumisel

platvormitöötajad kasutavad TUISi § 21 lõikes 5 sätestatud õigust kaasata informeerimise ja

konsulteerimise käiku ekspert, on platvorm kohustatud kuni kolmel korral kalendriaasta jooksul

katma eksperdi kaasamisega seotud mõistlikud kulud, kui platvormi juures töötab vähemalt 250

töötajat.

Sätte eesmärk on tagada, et platvormitöötajate esindajatel oleks tegelik ja sisuline võime

hinnata tehnoloogiliselt keerukaid algoritmilisi süsteeme. Automaatsete otsustus- ja

seiresüsteemide toimimisloogika, riskimudelid, andmeanalüüs ja otsustusparameetrid võivad

olla sedavõrd tehnilised, et erialase abita ei ole töötajate esindajatel võimalik nende mõju

töötingimustele adekvaatselt hinnata. Näiteks uue tehisintellektil põhineva tööülesannete

25

jaotamise süsteemi puhul tuleb võib olla kaasata andmeteaduse või töötervishoiu spetsialist, et

hinnata, kas süsteem võib kaasa tuua ebavõrdset kohtlemist, ülemäärast töökoormust või

terviseriske.

Kulude kandmise kohustus on seotud platvormi suurusega ning rakendub üksnes juhul, kui

platvormi juures töötab Eestis vähemalt 250 töötajat. Sellega tagatakse, et väiksematele

ettevõtjatele ei tekiks ebaproportsionaalset rahalist koormust, samal ajal kui suurematelt

platvormidelt eeldatakse suuremat vastutust sotsiaalse dialoogi sisulise toimimise tagamisel.

Kulude mõistlikkuse nõue tähendab, et platvorm ei pea katma ebaproportsionaalselt suuri

kulutusi, vaid üksnes selliseid, mis on põhjendatud konkreetse hinnatava süsteemi keerukuse ja

mõju ulatusega. Eksperdi kaasamise vajadust hindavad ja eksperdi valiku otsustavad

platvormitöötajate esindajad, põhjendades sealjuures vajadusel platvormile eksperdi

kaasamisega tekkinud kulusid. Kulu põhjendamisel võib vajaduse korral arvesse võtta näiteks

konkreetse teema komplekssust või uudsust, läbitöötamist vajanud dokumentide või

lehekülgede arvu, ekspertide tunnihinda või seda, kui suure mõjuga on muudatus. Kui platvorm

ja platvormitöötajate esindajad jäävad kulude põhjendatuse osas eriarvamusele, on pooltel

õigus pöörduda kohtusse.

Eelnõu § 14. Teabe kättesaadavaks tegemine ja esitamine

Paragrahvis 14 sätestatakse platvormile kohustus esitada perioodiliselt teavet nii

Tööinspektsioonile kui ka platvormitöö tegijate esindajatele. Sätte eesmärk on suurendada

platvormitöö läbipaistvust, toetada järelevalveasutuste võimet kontrollida seadusest tulenevate

nõuete täitmist ning võimaldada platvormitöö tegijate esindajatel oma ülesandeid tõhusalt täita.

Teabe kogumine ja esitamine on oluline ka selleks, et tuvastada väärklassifitseerimist, varjatud

töösuhteid või deklareerimata tööd ning aidata seeläbi kaasa ka õiglasele konkurentsile

platvormide vahel. Paragrahviga võetakse üle direktiivi artikkel 17.

Lõikes 1 sätestatakse teave, mille platvorm peab Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate

esindajatele kättesaadavaks tegema. See tähendab, et teavet ei pea eraldi esitama, vaid võib

Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate esindajatele olla kättesaadav näiteks kokkulepitud

lingi vahendusel või olla platvormi soovi korral avaldatud näiteks platvormi veebilehel.

Lõike 1 punktis 1 sätestatakse platvormi kohustus esitada andmed platvormitöö tegijate

koguarvu kohta, eristades need lepingu liigi (nt tööleping, käsundusleping, töövõtuleping, muu

võlaõiguslik leping) ja tehtud töötundide alusel. Teave lepingu liikide kasutuse kohta on oluline

selleks, et hinnata, kui suur osa platvormitööst tehakse töösuhete vormis ning kui ulatuslik on

iseenesele tööandjate osakaal platvormitöös.

Platvormitöö tegijate arv eristatuna töötatud tundide arvu järgi tähendab, et töötegijad tuleb

rühmitada nende tegeliku töökoormuse järgi (nt kuni 10 tundi nädalas, 10–20 tundi nädalas, üle

20 tunni nädalas). Selline jaotus võimaldab hinnata, kui suurele osale platvormitöö tegijatest on

platvormitöö peamine sissetulekuallikas ning kui paljude puhul on tegemist pigem juhutööga.

Punktis 2 sätestatakse platvormi kohustus esitada platvormitöö tegijatele kehtivad

üldtingimused. Üldtingimused võivad muu hulgas sisaldada töö tegemise korda,

tasustamispõhimõtteid, poolte vastutust, sanktsioone, konto peatamise või sulgemise aluseid

ning vaidluste lahendamise korda. See teave on oluline nii töötingimuste läbipaistvuse

tagamiseks kui ka selleks, et esindajad ja järelevalveasutused saaksid hinnata, kas

lepingutingimused on kooskõlas seadustest tulenevate nõuetega.

26

Punktis 3 sätestatakse platvormi kohustus esitada nimekiri vahendajatest, kellega tal on

lepinguline suhe. Vahendajate kasutamine on platvormitöös laialt levinud ning võib kaasa tuua

keerukaid vastutusahelaid. Vahendajate loetelu avaldamine võimaldab ennetada olukordi, kus

vastutus hajub mitme osalise vahel, ning aitab järelevalveasutustel vajaduse korral tõhusamalt

kavandada järelevalvet.

Lõikes 2 sätestatakse lõikes 1 nimetatud teabe ajakohastamise aeg ja sagedus. Platvorm

ajakohastab kaks korda kalendriaastas, teise ja neljanda kvartali lõpuks lõike 1 punktides 1 ja 3

nimetatud teabe. Andmed esitatakse viimase aruandlusperioodi kohta, näiteks teise kvartali

lõpuks esitatav teave peab kajastama perioodi jaanuarist kuni juuni lõpuni. Mikro-, väike- ja

keskmise suurusega ettevõtetel võimaldatakse esitada lõikes 1 nimetatud teave vaid üks kord

aastas, neljanda kvartali lõpuks. Erandi eesmärk on vähendada väiksemate platvormide

halduskoormust. Lõike 1 punktis 2 nimetatud teave ajakohastatakse iga kord, kui tingimusi

muudetakse. Teabe korrapärane ajakohastamine võimaldab jälgida platvormitöö mahu ja

korralduse muutusi ajas. Korrapäraselt või regulaarselt platvormitööd tegev isik võib

platvormitööd teha näiteks vähemalt korra kuus, kuid see määratlus võib sõltuvalt platvormist

ja töötegemise viisist olla muutuv.

Lõikega 3 antakse Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate esindajatele õigus nõuda

platvormilt juurde lõikes loetletud statistilist teavet. Andmete hulgast peavad olema välja

arvatud nende platvormitöö tegijate andmed, kes teevad platvormitööd väga harva ning see

võiks statistikat oluliselt mõjutada.

Lõike 3 punkti 1 kohaselt peab platvorm nõudmise korral suutma eristada regulaarseid

platvormitöö tegijaid juhuslikest ning esitama nende arvu jaotatuna kogu platvormil

tegutsemise kestuse järgi (nt kuni 6 kuud, 6–12 kuud, 1–2 aastat, jne). See võimaldab hinnata,

kas platvormitöö on pigem ajutine või pikaajaline töövorm ning kui suur osa töötegijatest on

platvormiga püsivalt seotud.

Punkti 2 kohaselt peab platvorm Tööinspektsiooni või platvormitöö tegijate esindajate

nõudmisel esitama regulaarsete platvormitöö tegijate keskmise nädalase töötundide arvu nõudja

määratud ajavahemiku kohta. Tegemist on koondnäitajaga, mis arvutatakse sellel ajavahemikul

tehtud töötundide alusel ning kajastab töötegijate tegelikku keskmist töökoormust.

Punkti 3 kohaseltpeab platvorm nõudmise korral esitama korrapäraselt platvormitööd tegevate

platvormitöö tegijate keskmise sissetuleku. Teave aitab hinnata, kas platvormitöö tagab

elatusmiinimumi ületava sissetuleku ning võimaldab võrrelda platvormitöö kaudu teenitavat

tasu näiteks keskmise töötasuga.

Lõikes 4 sätestatakse, et Tööinspektsioonil ja platvormitöö tegijate esindajatel on õigus nõuda

platvormilt täpsustusi, selgitusi ja lisateavet selles paragrahvis nimetatud teabe kohta. Platvorm

on kohustatud vastama põhjendamatu viivituseta ning sisuliselt põhjendatud vastusega. See

tähendab näiteks kohustust selgitada, milliste andmete alusel on arvutatud keskmine sissetulek

või kuidas on määratletud regulaarne platvormitöö, samuti on õigus küsida andmeid

individuaalsete töölepingute ja nende sisu kohta.

27

Eelnõu § 15. Platvormitöö tegijate suhtluskanal

Paragrahv 15 sätestab platvormi kohustuse tagada platvormitöö tegijatele võimalus omavahel

ning platvormitöö tegijate esindajatega turvaliselt ja konfidentsiaalselt platvormi või muu

samaväärselt tõhusa vahendi kaudu suhelda, tehes sealjuures platvormitöö tegijatele

kättesaadavaks teiste platvormitöö tegijate ja platvormitöö tegijate esindajate kontaktandmed.

Platvormitöö tegijate ja platvormitöö tegijate esindajate kontaktandmed tehakse kättesaadavaks

ainult isiku eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldatud nõusolekul. Sätte

eesmärk on luua platvormitöö eripärast lähtuv toimiv suhtluskeskkond, kuna platvormitööle on

iseloomulik ühise füüsilise töökeskkonna puudumine. See eristab platvormitöö tavapärasest

töösuhtest, kus töötajatel on loomulik võimalus suhelda tööruumides, vahetada infot ja

kujundada ühist arusaama oma töötingimustest.

Suhtluskanal on oluline selleks, et platvormitöö tegijad saaksid vahetada kogemusi, arutada

töötingimusi, algoritmiliste otsuste mõju, tasustamise küsimusi ja töökorraldust puudutavaid

probleeme ning vajaduse korral koordineerida oma ühiste huvide kaitset. Samuti peab olema

tagatud võimalus, et platvormitöö tegijate esindajad – näiteks ametiühingud või muud

esindusorganid – saavad platvormitöö tegijatega kontakti võtta ning neid teavitada nende

õigustest, käimasolevatest läbirääkimistest või muudest tööalastest küsimustest.

Seadus ei sea suhtluskanali tehnilisele lahendusele ranget vorminõuet, vaid näeb ette, et see

võib olla tagatud platvormi enda digitaristu kaudu või muu sama tõhusa vahendi abil. See võib

tähendada näiteks platvormi rakendusse või veebikeskkonda integreeritud vestlusfunktsiooni,

samas võib suhtlus olla tagatud ka eraldi, selleks ettenähtud keskkonna või suhtlusrakenduse

kaudu (nt Teams või Slack).

Oluline on, et suhtlus toimuks turvaliselt ja konfidentsiaalselt ning vastaks IKÜMi nõuetele.

See tähendab, et suhtluskanalid peavad olema tehniliselt turvatud ning platvorm ei tohi kasutada

neid kanaleid platvormitöö tegijate tegevuse jälgimiseks, hinnangu andmiseks ega muul

kontrolli eesmärgil. Paragrahv paneb platvormile selgesõnalise kohustuse hoiduda töötegijate

omavahelise ja esindajatega peetava suhtluse jälgimisest, salvestamisest või analüüsimisest.

Kui suhtluskanalite kasutamisega kaasnevad kohustused sisu modereerimiseks, näiteks

vägivalla, vaenuõhutuse või muu õigusvastase sisu tõkestamiseks, võib platvorm korraldada

modereerimise kolmanda isiku kaudu, kui see ei too kaasa sisulist sekkumist töötegijate

omavahelisse suhtlusesse ega nende õiguste piiramist.

Eelnõu § 16. Kaitse ebasoodsa kohtlemise eest ja lepingu ülesütlemise korral

Paragrahviga 16 võetakse üle direktiivi artiklid 22 ja 23 ning see kehtestab platvormitöö

tegijatele kaitse ebasoodsa kohtlemise, lepingu lõpetamise ning muude samaväärse mõjuga

meetmete eest, kui nad kasutavad seadusest tulenevaid õigusi. Sätte eesmärk on tagada, et

platvormitöö tegijad saaksid oma õigusi kasutada hirmuta kaotada sissetulek või võimaliku

survemehhanismi või kaudsete sanktsioonide pärast. Sättega kaitstakse ka neid platvormitöö

tegijaid, kes toetavad teiste töötegijate õiguste kaitset, või platvormitöötajaid, kes täidavad

seadusest tulenevaid järelevalve- ja esindusülesandeid.

Lõike 1 kohaselt ei tohi platvorm kohelda platvormitöö tegijat ja platvormitöö tegija esindajat

ebasoodsalt seetõttu, et nad toetuvad oma õigustele, juhivad tähelepanu oma õiguste

rikkumisele või toetavad teisi platvormitöö tegijaid nende õiguste kaitsel. Ebasoodsa

28

kohtlemise all tuleb mõista igasugust platvormi tegevust, millega töötegija olukorda

halvendatakse vastusammuna tema õiguste kasutamisele.

Ebasoodne kohtlemine võib väljenduda näiteks selles, et pärast kaebuse esitamist vähendatakse

töötegijale pakutavate tööülesannete hulka, talle hakatakse pakkuma vähem tulusaid tellimusi,

tema konto nähtavus klientidele halveneb või talle rakendatakse tavapärasest rangemat

järelevalvet. Samuti võib ebasoodne kohtlemine avalduda ka hilisema ja kaudse tagajärjena,

näiteks sissetuleku märgatava vähenemisena, olukordades, kus platvormitöö tegija aitab teist

töötegijat, näiteks annab tunnistajana ütlusi, osaleb kollektiivses pöördumises või toetab

kaebuse koostamist. Kaitse kohaldub kõigile õiguste nõudmisele suunatud tegevustele.

Lõikes 2 sätestatakse selgesõnaliselt, et platvorm ei või platvormitöö tegijaga sõlmitud lepingut

üles öelda, kohaldada tema suhtes muid samaväärse mõjuga meetmeid või neid ette valmistada

põhjusel, et töötegija on kasutanud seaduses sätestatud õigusi. Tegemist on ebasoodsa

kohtlemise kõige raskema vormi, töölt vabastamise või lepingulise suhte sisulise lõpetamise

absoluutse keeluga.

Samaväärse mõjuga meetmetena mõistetakse näiteks konto peatamist või sulgemist,

tööpakkumiste täielikku lõpetamist või töötegija muutmist tehniliselt passiivseks, mille tulemus

on sisu poolest samaväärne lepingu lõpetamisega, sest töötegija kaotab juurdepääsu

sissetulekule. Näiteks ei tohi platvorm peatada töötegija kontot vahetult pärast seda, kui ta on

taotlenud automaatse otsuse ülevaatamist või nõudnud töölepingu tuvastamist. Keeld kehtib ka

ettevalmistavatele sammudele selliste meetmete rakendamiseks, näiteks kui töötegija suhtes

alustatakse põhjendamatult intensiivset kontrolli, et koguda aluseid tema eemaldamiseks

platvormilt.

Lõikes 3 antakse platvormitöö tegijale õigus nõuda platvormilt kirjalikku põhjendust, kui ta

leiab, et ta on töölt vabastatud, tema leping on lõpetatud või tema suhtes on kohaldatud

samaväärse mõjuga meedet seetõttu, et ta on kasutanud seaduses sätestatud õigusi. Platvorm on

kohustatud esitama põhjenduse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja viivituseta.

Platvorm peab selgitama, milliste objektiivsete asjaolude alusel otsus tehti. Selgituses ei või

piirduda üldsõnaliste viidetega nagu „reeglite rikkumine“ või „platvormi huvid“. Näiteks võib

töötegija nõuda põhjendust olukorras, kus tema konto peatati pärast töövaidluskomisjoni poole

pöördumist või pärast algoritmilise otsuse ülevaatamise taotlemist.

Lõikes 4 nähakse ette ümberpööratud tõendamiskoormus juhul, kui platvormitöö tegija esitab

kohtule või töövaidluskomisjonile asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et töölt vabastamine,

lepingu lõpetamine või samaväärse mõjuga meede on seotud tema õiguste kasutamisega.

Sellisel juhul loetakse, et lõikes 2 nimetatud keelatud tegevus on aset leidnud, kui platvorm ei

tõenda vastupidist. Analoogset kaitset on direktiivist (EL) 2019/1152 (läbipaistvate ja

prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus) lähtudes rakendatud näiteks TLSi §-s 92.

Tavapäraselt lasub tõendamiskoormus nõude esitajal, kuid lõikes 4 muudetakse seda lähtekohta

platvormitöö kontekstis, arvestades jõuvahekordade ebavõrdsust ja platvormi kontrolli

faktiliste asjaolude üle. Platvorm on see, kelle valduses on andmed tööülesannete jaotamise,

konto haldamise, automaatsete otsuste ja sissetulekute kohta. Näiteks kui platvormitöö tegija

suudab näidata, et ta esitas kaebuse ja mõni päev hiljem kaotas ta ligipääsu tööpakkumistele,

peab platvorm tõendama, et piirangul oli muu objektiivne põhjus, näiteks tõendatud korduv

reeglite rikkumine.

29

Lõikes 5 nähakse direktiivi artikli 10 lõike 2 alusel ette kaitse nendele platvormi heaks

töötavatele isikutele, kes osalevad automaatsete süsteemide järelevalves, mõju hindamises või

muude seadusekohaste kontrollifunktsioonide täitmises (eelnõu § 10 lg-d 1 ja 2). Neid isikuid

ei tohi nende ülesannete täitmise tõttu vallandada, distsiplinaarkorras karistada ega muul viisil

ebasoodsalt kohelda.

Sätte eesmärk on tagada, et seaduses ette nähtud järelevalve- ja kontrollimehhanismid ka

praktikas toimiksid. Kui selliste ülesannete täitmine tooks kaasa ohu kaotada sissetulek,

muutuks järelevalve näiliseks. Näiteks on platvormil keelatud jätta töötasu indekseerimisest või

palgatõusust sihilikult ilma see töötaja, kes on osalenud automaatse süsteemi mõju hindamises

ja toonud välja probleemkohti või teinud ettepaneku süsteemi kasutamine lõpetada.

Eelnõu § 17. Riiklik järelevalve

Paragrahvis 17 määratakse kindlaks asutused, mis teevad järelevalvet seaduse täitmise üle, ning

järelevalvemeetmed, mida seejuures kasutatakse. Paragrahvis jagatakse järelevalve pädevus

isikuandmete kaitsega seotud nõuete ja muude nõuete vahel ning seejuures tuginetakse nii

IKÜMile kui ka korrakaitseseadusele. Ülesehitus ja lähenemine on analoogne töölepingu

seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järelevalvesätetega. Sättega võetakse üle

direktiivi artikkel 24.

Lõikes 1 sätestatakse, et Tööinspektsioon teeb riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-s 12,

§ 13 lõikes 1 ja §-s 14 sätestatud nõuete täitmise üle. Tööinspektsiooni järelevalvepädevus

eelnõukohase seaduse sätete üle järgib TLS-ist tulenevat järelevalve loogikat. Järelevalvet

tehakse korrakaitseseaduse kohaselt. Tööinspektsiooni pädevus hõlmab seega järelevalvet

platvormitöötajate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise üle, sealhulgas automaatsete

seire- ja otsustussüsteemidega seotud riskide hindamise ja maandamise üle, samuti järelevalvet

§ 13 lõikes 1 sätestatud informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmise üle ning §-s 14

sätestatud teabe esitamise kohustuse täitmise üle Tööinspektsiooni ja platvormitöö tegijate

esindajate suhtes.

Nagu teistes sektorites on Tööinspektsioonil ka platvormitöö kontekstis õigus rakendada

järelevalve käigus meetmeid, mille eesmärk on ennekõike rikkumiste ennetamine ja

kõrvaldamine, mitte karistamine. Kõige tavalisem meede on ettekirjutus, millega kohustatakse

tööandjat või platvormi kõrvaldama tuvastatud rikkumine kindlaks määratud tähtajaks.

Ettekirjutus võib puudutada näiteks töösuhte korrektset vormistamist, tööaja arvestuse

korrastamist, töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist või vajalike dokumentide esitamist.

Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib Tööinspektsioon rakendada sunniraha. Sunniraha ei ole

karistus, vaid sunnivahend, mille eesmärk on motiveerida adressaati ettekirjutust tähtajaks

täitma. Kui ettekirjutust tähtajaks ei täideta, võib sunniraha määrata korduvalt, kuni kohustus

on täidetud. Enne sunniraha kohaldamist tehakse üldjuhul kirjalik hoiatus, milles määratakse

uus tähtaeg ja juhitakse tähelepanu sunnivahendi võimalikkusele.

Lõikega 2 täpsustatakse, et Tööinspektsioon võib riiklikus järelevalves kohaldada

korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid

korrakaitseseaduses ettenähtud alusel ja korras. Nende meetmete kasutamine sõltub konkreetse

juhtumi asjaoludest, ohu iseloomust ning proportsionaalsuse põhimõttest.

Korrakaitseseaduse § 30 alusel on Tööinspektsioonil õigus küsitleda platvormi esindajaid,

platvormitöö tegijaid ja teisi asjassepuutuvaid isikuid ning nõuda dokumente, kui on alust

30

arvata, et neil on andmeid, mis on vajalikud võimaliku rikkumise ennetamiseks,

väljaselgitamiseks või kõrvaldamiseks. See võib tähendada näiteks lepingu- ja üldtingimuste,

töökorralduse reeglite, statistika või aruannete esitamist, samuti selgituste küsimist

automatiseeritud süsteemide töökorralduse, tööülesannete jaotuse või töökoormuse kohta. Kui

nõutav teave on juba olemas seaduslikus andmekogus, näiteks töötamise registris, peab

Tööinspektsioon eelistama teabe saamist andmekogust ega või sama teavet uuesti nõuda, välja

arvatud juhul, kui registri kaudu teabe saamine ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik.

Korrakaitseseaduse § 31 võimaldab vajaduse korral kutsuda isiku Tööinspektsiooni

ametiruumi, kui on alust arvata, et tal on olulist teavet rikkumise väljaselgitamiseks või

kõrvaldamiseks. See võib puudutada näiteks platvormi vastutavat esindajat või isikut, kes

tegelikult korraldab platvormitöötajate tööd. Sundtoomist ja sunniraha saab kasutada üksnes

erandina, kui isik on kutse kätte saanud, kuid ei ilmu ilmse põhjuseta kohale, ning seadus sellist

meedet ette näeb. Järelevalves eeldatakse platvormi koostööd, mistõttu selliste meetmete

kasutamise vajadus peaks jääma harvaks.

Korrakaitseseaduse § 32 alusel on Tööinspektsioonil õigus tuvastada isik, nõuda isikut

tõendava dokumendi esitamist ning kontrollida selle ehtsust, kui see on vajalik ohu

ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Näiteks

võib see olla vajalik lepingu allkirjastaja või de facto juhataja isiku tuvastamisel. Tegemist on

järelevalvemenetluse korrektsust tagava tehnilise meetmega, mitte karistusliku tegevusega.

Korrakaitseseaduse §-des 49, 50 ja 51 sätestatud vallasasja läbivaatus, valdusesse sisenemine

ja valduse läbivaatus on suunatud eelkõige olukordadele, kus on vaja kontrollida seadusega

kehtestatud nõuete täitmist või kõrvaldada oht. Platvormitöö kontekstis võib see puudutada

näiteks tööandja kontorit, lao- või sortimiskeskust või muid ruume, mida kasutatakse töökohana

ning kus on vajalik hinnata töökeskkonna ohutust või kontrollida töötervishoiu- ja tööohutuse

nõuete täitmist. Valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus peavad olema põhjendatud ja

proportsionaalsed.

Lõikes 3 sätestatakse, et seaduse §-des 7–11 ette nähtud isikuandmete töötlemise nõuete

täitmise üle teeb järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon vastavalt isikuandmete kaitse seaduse

5. peatükis ning §-s 73 sätestatud korrale.

Andmekaitse Inspektsioon saab menetluse algatada nii kaebuse, näiteks platvormitöö tegija või

tema esindaja pöördumise alusel, kui ka omal algatusel, kui tal on alust arvata, et platvorm ei

järgi §-des 7–11 kehtestatud andmekaitsenõudeid, näiteks automatiseeritud seire ulatuse,

mõjuhinnangu tegemata jätmise või andmete liigse kogumise korral. Järelevalve käigus võib

Andmekaitse Inspektsioon nõuda teavet ja dokumente, kontrollida ning vajaduse korral

kohaldada IKÜMis ette nähtud meetmeid, näiteks teha hoiatusi, noomitusi või anda vastutavale

töötlejale korraldusi. Sama kehtib nii platvormi tegevuse planeerimise, näiteks mõjuhinnangute

ja läbipaistvuskohustuste täitmise korral, kui ka konkreetseid rikkumisi puudutavate juhtumite

korral, näiteks töötegija taotlusele vastamata jätmise või keelatud andmete töötlemise korral.

Kuigi seadusega täpsustatakse IKÜMist tulenevaid nõudeid, on tegu samade meetmete ja

järelevalvesüsteemiga, mis on juba IKÜMi jõustumisest saadik kehtinud.

Eelnõukohase seaduse kontekstis kuulub Andmekaitse Inspektsiooni pädevusse järelevalve

eelkõige automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamisel platvormide tehtava

isikuandmete töötlemise õiguspärasuse üle. See tähendab ka järelevalvet §-s 7 sätestatud

isikuandmete töötlemise piirangute täitmise üle, sealhulgas keelu üle töödelda automaatsete

31

süsteemide abil platvormitöö tegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit käsitlevaid

andmeid, eravestlustega seotud andmeid ning isikuandmeid ajal, mil platvormitöö tegija ei paku

ega tee tööd, samuti keelu üle töödelda andmeid põhiõiguste kasutamise prognoosimiseks või

eriliigiliste andmete tuletamiseks, ning biomeetriliste andmete töötlemise piirangute üle.

Andmekaitse Inspektsioon kontrollib §-s 8 sätestatud andmekaitsealase mõjuhinnangu

koostamise kohustuse täitmist ning selle vastavust isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 35,

sealhulgas seda, kas platvormitöö tegijatelt ja nende esindajatelt on küsitud seisukohta ning kas

neile on esitatud mõjuhinnangu tulemused. Lisaks kontrollib Andmekaitse Inspektsioon § 9

alusel, kas platvormitöö tegijaid ja nende esindajaid on teavitatud automaatsete süsteemide

kasutamisest, kuna see teave puudutab isikuandmete töötlemist ja selle läbipaistvust, sealhulgas

teavet seire eesmärgi, töödeldavate andmete ja tegevuste kategooriate, andmete vastuvõtjate

ning isikuandmete edastamise kohta. Samuti teeb Andmekaitse Inspektsioon järelevalvet § 9

lõikes 8 sätestatud isikuandmete ülekandmise õiguse tagamise üle, sealhulgas selle õiguse

kasutamiseks vajalike vahendite olemasolu üle.

Paragrahvide 10 ja 11 järgi kuulub Andmekaitse Inspektsiooni pädevusse järelevalve nende

nõuete üle, mis puudutavad automaatsete süsteemide kasutamisel isikuandmete kaitset,

sealhulgas nõuet tagada inimese tehtav järelevalve, õigust selgitustele viisil, mis võimaldab

platvormitöö tegijal aru saada automatiseeritud otsustusloogikast ja kasutada oma

andmekaitsealaseid õigusi, otsuste läbivaatamise õiguse tagamist ning andmekaitsealaste

õiguste rikkumist. Kui sama normi täitmise kontrollimisel tekivad nii tööõiguslikud kui

andmekaitsealased küsimused, teeb Andmekaitse Inspektsioon koostööd Tööinspektsiooniga

ning Andmekaitse Inspektsioon kontrollib isikuandmete töötlemist, automaatsete süsteemide

läbipaistvust ning inimese tehtavat järelevalvet.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui platvormi ja vahendaja vahelise § 4 lõikes 1 nimetatud kokkuleppe

kohaselt täidab käesolevast seadusest tulenevat kohustust vahendaja, teostatakse riiklikku

järelevalvet vastava kohustuse täitmise üle vahendaja suhtes. Sätte eesmärk on tagada, et

järelevalve oleks suunatud sellele isikule, kellele on konkreetse kohustuse täitmine

kokkuleppega pandud, ning vältida ebaselgust olukorras, kus seadusest tulenevate kohustuste

täitmine on platvormi ja vahendaja vahel jaotatud.

Kui kohustuse täitmine on kokkuleppe kohaselt vahendajal, peab ka riiklik järelevalve vajaduse

korral toimuma vahendaja suhtes. Näiteks võivad platvorm ja vahendaja kokku leppida, et

platvormitöötajate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise, sealhulgas riskianalüüsi

koostamise ja juhendamise, tagab vahendaja. Sellisel juhul kontrollib Tööinspektsioon vastava

kohustuse täitmist vahendaja suhtes. Samal ajal võib mõni teine kohustus, näiteks §-s 14

sätestatud teabe esitamine Tööinspektsioonile või platvormitöö tegijate esindajatele, jääda

kokkuleppe järgi platvormile. Sellisel juhul teostatakse järelevalvet selle kohustuse täitmise üle

platvormi suhtes.

Eelnõu § 18. Koostöö ja andmevahetus järelevalve teostamisel

Paragrahviga 18 luuakse õiguslik alus Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni

koostööks ning andmevahetuseks käesoleva seaduse alusel järelevalve teostamisel. Sätte

eesmärk on võtta üle direktiivi artikli 24 lõikest 2 tulenev nõue, mille kohaselt teevad riigi

pädevad asutused oma pädevuse piires koostööd ning vahetavad asjakohast, sealhulgas

uurimiste käigus saadud teavet. Direktiiv lähtub sellest, et platvormitöö regulatsioonis võivad

Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni pädevused osaliselt kattuda. Seetõttu tuleb

32

liikmesriigil luua selge õiguslik raamistik, mis võimaldab pädevatel asutustel teha koostööd

ning vajaduse korral vahetada teavet ka omal algatusel.

Koostöö ja andmevahetuse reguleerimiseks ei piisa olemasolevatest haldusmenetluse seadusest

tulenevatest põhimõtetest. Haldusmenetluse seaduse eesmärgipärasuse, tõhususe ja koostöö

põhimõtted on menetluslikud suunised, kuid ei anna iseseisvat õiguslikku alust tõendite,

uurimismaterjalide ega isikuandmete edastamiseks ühest asutusest teise. Kuna selline

andmevahetus riivab põhiõigusi, eeskätt õigust eraelu puutumatusele, peab selleks olemas

olema seaduslik alus. Sama tuleneb ka IKÜM artikli 6 lõike 1 punktist e ja lõikest 3, mille

kohaselt on avaliku võimu kandjal lubatud isikuandmeid töödelda üksnes siis, kui töötlemine

on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks ning selle

ülesande täitmise eesmärgid ja tingimused on sätestatud liidu või liikmesriigi õiguses. Ka

isikuandmete kaitse seadus näeb ette, et avaliku ülesande täitmisel isikuandmete töötlemiseks

peab olema seadusest tulenev alus. Paragrahviga 18 antaksegi selline alus platvormitöö seaduse

kontekstis.

Lõikes 1 sätestatakse Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni üldine koostöö- ja

andmevahetuskohustus. Koostöö eesmärk on tagada käesolevast seadusest tulenevate nõuete

tõhus täitmine ning vältida olukordi, kus pädevuste osalise kattuvuse tõttu jääks mõni

rikkumine tuvastamata või menetlus põhjendamatult venima. Sättes on selguse huvides

nimetatud ka peamised olukorrad, kus koostöö võib osutuda vajalikuks, näiteks töösuhte

olemasolu tuvastamisel ja automaatsete süsteemide läbipaistvuse kontrollimisel. Tegemist ei

ole ammendava loeteluga.

Lõikes 2 nähakse ette andmeliigid, mida asutused võivad üksteisele edastada ja millele neil on

õigus juurde pääseda, kui see on vajalik järelevalveülesande täitmiseks. Loetelu eesmärk on

täita isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevat nõuet, mille kohaselt seadus määraks kindlaks

andmete töötlemise eesmärgid, andmete liigid ja saajad. Nimetatud andmed on sellised, mis

võivad olla vajalikud kas platvormitöö tegeliku korralduse, platvormitöö tegija staatuse,

automaatsete süsteemide mõju või konkreetsete otsuste õiguspärasuse hindamiseks. Sealhulgas

võivad need hõlmata ka eriliiki isikuandmeid, kui see on vältimatult vajalik seadusest tuleneva

järelevalveülesande täitmiseks. Andmete töötlemisel tuleb alati järgida minimaalsuse

põhimõtet, s.t edastada ja kasutada tohib üksnes neid andmeid, mis on konkreetse menetluse

või järelevalvetoimingu jaoks vajalikud.

Lõikes 3 täpsustatakse, et isikuandmete vastutav töötleja on see asutus, kellele on seadusega

vastavas valdkonnas järelevalveülesanne pandud. Sellega rõhutatakse, et andmete edastamine

ei too kaasa pädevuste ühtlustumist ega vastutuse hägustumist: kumbki asutus töötleb saadud

andmeid oma seadusest tuleneva ülesande täitmiseks ja oma pädevuse piires. Samuti

sätestatakse, et andmete edastamisel vastutab andmete õigsuse eest edastaja, mis aitab tagada

andmete kvaliteeti ja õiguskindlust.

Lõikes 4 nähakse ette käesoleva paragrahvi alusel saadud isikuandmete säilitamise tähtaeg.

Andmete säilitamise eesmärk on võimaldada järelevalve- või väärteomenetluse läbiviimist ning

vajaduse korral ka selle tulemuste kontrollimist või vaidlustamist. Samal ajal peab säilitamisaeg

olema piiratud ega tohi ületada seda, mis on vajalik menetluse eesmärgi saavutamiseks. Seetõttu

sätestatakse, et andmeid säilitatakse üks aasta alates menetluses tehtud otsuse jõustumisest või

menetluse lõpetamisest; kui menetlust ei alustata, kustutatakse andmed ühe aasta möödumisel

nende saamisest. Sellega tagatakse proportsionaalne tasakaal järelevalve tõhususe ja

andmekaitsenõuete vahel.

33

Eelnõu § 19. Automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega seotud töötervishoiu ja

tööohutuse nõuete rikkumine

Paragrahvis 19 nähakse ette vastutus automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega seotud

töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Sätte eesmärk on tagada, et platvorm ei

jätaks rakendamata abinõusid, mis on vajalikud automaatsete süsteemidega seotud riskide

vältimiseks või vähendamiseks, ega kasutaks neid süsteeme viisil, mis seab ohtu

platvormitöötaja ohutuse või tervise. Vastutusnorm puudutab käesoleva seaduse § 12 lõike 1

punktis 2 sätestatud kohustust võtta kasutusele asjakohased abinõud automaatsete seire- ja

otsustussüsteemidega seotud riskide vältimiseks või vähendamiseks, samuti § 12 lõike 1

punktis 3 sätestatud keeldu kasutada automaatseid süsteeme viisil, mis avaldab

platvormitöötajale põhjendamatut survet või seab ohtu tema ohutuse, füüsilise või vaimse

tervise.

Lõikes 1 nähakse füüsilise isiku vastutus ette olukorras, kus tööandja, tema juhatuse liige või

muu esindaja, kellele vastava kohustuse täitmine oli delegeeritud, jätab vajalikud abinõud

rakendamata ning sellega kaasneb oht platvormitöötaja tervisele, või rikub keeldu kasutada

automaatseid süsteeme ohtlikul viisil. Tegemist on ohudeliktiga, st vastutuse tekkeks ei ole

vajalik, et kahju oleks juba saabunud; piisab sellest, et rikkumisega kaasneb oht

platvormitöötaja tervisele või ohutusele. Näiteks võib rikkumine seisneda selles, et platvorm

jätab reageerimata automaatse süsteemi toimimisele, mis sunnib platvormitöötajat liikluses

ebamõistlikult kiirustama, jätab riskianalüüsi tulemustest hoolimata rakendamata vajalikud

maandamismeetmed või kasutab järjepidevalt tööjaotussüsteemi viisil, mis tekitab

põhjendamatut psühholoogilist survet.

Lõikes 2 nähakse sama teo eest ette juriidilise isiku vastutus. Karistusmäärad on kooskõlas

tööõiguse valdkonnas tavapäraselt kasutatavate väärteokoosseisude ülesehitusega. Säte on

vajalik, et tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimine olukorras, kus automaatsete

süsteemide kasutamine võib mõjutada platvormitöötajate tervist ja ohutust sama intensiivselt

kui muud töökorralduslikud meetmed.

Eelnõu § 20. Informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmine automaatsete

süsteemide kasutuselevõtul või olulisel muutmisel

Paragrahvis 20 nähakse ette vastutus käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 sätestatud informeerimise

ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise eest enne automaatsete süsteemide

kasutuselevõttu või nende olulist muutmist. Sätte eesmärk on tagada, et platvormitöötajate

esindajaid teavitataks aegsasti sellistest muudatustest, mis võivad mõjutada platvormitöötajate

töötingimusi, töökorraldust või muid olulisi huve, ning et neil oleks võimalus enne otsuse

rakendamist oma seisukohti esitada.

Lõikes 1 nähakse füüsilise isiku vastutus ette olukorras, kus platvorm, tema juhatuse liige või

muu esindaja, kellele vastava kohustuse täitmine oli delegeeritud, jätab enne automaatsete

süsteemide kasutuselevõttu või nende olulist muutmist täitmata seadusest tuleneva

informeerimise ja konsulteerimise kohustuse. Rikkumine võib seisneda näiteks selles, et

platvorm võtab kasutusele uue automaatse otsustussüsteemi, muudab oluliselt olemasoleva

süsteemi tööülesannete jaotamise või hindamise loogikat või muudab süsteemi viisil, mis

34

mõjutab platvormitöötajate töötingimusi, ilma et ta oleks enne seda platvormitöötajate

esindajaid nõuetekohaselt teavitanud ja nendega konsulteerinud.

Lõikes 2 nähakse sama teo eest ette juriidilise isiku vastutus.

Eelnõu § 21. Teabe esitamise kohustuse täitmata jätmine

Paragrahvis 21 nähakse ette vastutus käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud teabe esitamise

kohustuse täitmata jätmise eest. Sätte eesmärk on tagada, et Tööinspektsioonil ja platvormitöö

tegijate esindajatel oleks tegelik juurdepääs seaduses nimetatud teabele, mis on vajalik

järelevalve teostamiseks ning platvormitöö tingimuste läbipaistvuse tagamiseks.

Lõikes 1 nähakse füüsilise isiku vastutus ette olukorras, kus platvorm, tema juhatuse liige või

muu esindaja, kellele vastava kohustuse täitmine oli delegeeritud, jätab §-s 14 nimetatud teabe

esitamata või ei tee seda nõutud ulatuses. Rikkumine võib seisneda näiteks selles, et platvorm

ei esita Tööinspektsioonile või platvormitöö tegijate esindajatele andmeid platvormitöö tegijate

arvu, lepinguliikide, vahendajate kasutamise, töökoormuse või sissetulekute kohta, kuigi sellise

teabe esitamine on seadusest tulenevalt kohustuslik.

Lõikes 2 nähakse sama teo eest ette juriidilise isiku vastutus.

Eelnõu § 22. Isikuandmete töötlemise nõuete rikkumine

Paragrahvi järgi kohaldatakse §-des 7–11 ette nähtud isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise

korral IKÜMi artikli 83 lõikes 5 sätestatud trahvi ülemmäära, milleks on 20 000 000 eurot või

juriidilise isiku puhul 20 000 000 eurot või 4 protsenti tema eelmise aasta käibest, sõltuvalt

sellest, kumb summa on suurem. Andmekaitsealased rikkumised, nagu keelatud

andmekategooriate automaatne töötlemine, andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemata jätmine

, automaatselt tehtavate otsuste läbipaistvuse nõuete eiramine või platvormitöö tegijate kontode

sulgemine täisautomaatselt, on võrdsustatud IKÜMi kõige raskemate rikkumistega, nagu

andmetöötluse aluspõhimõtete ja andmetöötluseks nõusoleku andmise tingimuste rikkumine.

Andmekaitse Inspektsiooni järelevalvepädevusest ja sellega seotult võimalikest rikkumistest on

ülevaade § 17 lõike 3 selgituses.

Andmekaitse Inspektsioonil on õigus määrata trahv kuni IKÜMis sätestatud maksimaalse

ülemmäärani, 20 miljoni euroni, või kuni 4% ettevõtte ülemaailmsest aastakäibest, olenevalt

sellest, kumb on suurem. Trahvi ei määrata siiski automaatselt, vaid esmalt hinnatakse

rikkumise iseloomu, raskust, kestust, korduvust, mõjutatute arvu ning platvormi

koostöövalmidust ja parandusmeetmeid.

Eelnõu § 23. Seaduse jõustumine

Paragrahvis 23 sätestatakse seaduse jõustumise tähtaeg. Seadus jõustub 2026. aasta

2. detsembril. See on kuupäev, millal tuleb liikmesriikidel direktiiv oma õigusesse üle võtta.

4. Terminoloogia

Eelnõus kasutatakse uusi termineid, mida varasemates õigusaktides ei ole kasutatud, nagu

platvorm, platvormitöö, platvormitöö tegija, platvormitöötaja, vahendaja, platvormitöö tegijate

35

esindaja ning automaatsed seire- ja otsustussüsteemid. Terminite selgitused ja kasutamise

põhjendused on esitatud osas „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“, alajaotuses „Eelnõu § 3.

Terminid“.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele14

Eelnõukohase seadusega viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiviga (EL) 2024/2831 platvormitöö tingimuste parandamise kohta. ELi riigid peavad

nimetatud direktiivi üle võtma 2. detsembriks 2026. Eelnõu on seotud ka direktiividega

2002/14/EÜ (töötajate teavitamise ja konsulteerimise kohta) ja (EL) 2019/1152 (läbipaistvate

ja prognoositavate töötingimuste kohta), samuti platvormide ja ärikasutajate suhteid reguleeriva

määrusega (EL) 2019/1150 ning määrusega (EL) 2016/679 isikuandmete kaitse kohta.

Seletuskirjale on lisatud direktiivi vastavustabel (lisa 1).

6. Seaduse mõjud

Direktiivi eesmärk on parandada liikmesriikide platvormitöötajate töötingimusi ja sotsiaalset

kaitset, tagades neile õige tööalase staatuse ning muutes töökorralduse, sh algoritmide

kasutamise, läbipaistvamaks. Selle tulemusel paranevad töötajate õigused ja sissetulekud,

suureneb õigusselgus ja maksutulu ning muutub platvormitöö korraldus selgemaks, kuigi

platvormide kulud kasvavad.

Seaduse rakendamisega kaasnevat eeldatavat mõju on hinnatud järgmistes valdkondades: (1)

sotsiaalne mõju, (2) majanduslik mõju ja (3) mõju riigiasutustele. Mõjusid hinnati valdkondade

ja sihtrühmade kaupa ning tuvastati valdkonnale avalduva mõju olulisus, arvestades sihtrühma

suurust, avalduva mõju ulatust, sagedust ning ebasoovitavate mõjude riski. Muudatused ei

mõjuta haridust, kultuuri ega sporti; keskkonda; infotehnoloogiat ja infoühiskonda; riigikaitset

ega välissuhteid; siseturvalisust ega regionaalarengut, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes

valdkondades hinnatud.

6.1. Sotsiaalsed mõjud

6.1.1. Sihtrühm: Platvormitöö tegijad

Sihtrühma kirjeldus

Platvormitöö on muutunud aina olulisemaks töövormiks ning see ei piirdu enam üksnes

taksoteenuste ja toidukulleri tööga, vaid on laienenud uutesse sektoritesse, sealhulgas

õigusnõustamisse, raamatupidamisse, tarkvaraarendusse, disaini ja sisuloome valdkonda, isiku-

ja majapidamisteenustesse.15 Platvormitööd võib pidada paindlikuks töövõimaluseks: see on

lihtsasti ligipääsetav nii põhi- kui lisasissetuleku teenimiseks ning pakub inimesele võimalust

töötada endale sobival ajal (nt kombineerida tööd hoolduskohustusega ja parandada töö- ja

pereelu tasakaalu). Samas on platvormitöö tegemine sageli tingitud vajadusest ja platvormitöö

võib negatiivselt mõjutada inimeste majanduslikku ja sotsiaalset kindlustunnet. Platvormitööd

tehakse sageli olukorras, kus põhitöökohast saadav sissetulek ei taga piisavat elatustaset.

Platvormitööd iseloomustab ka suurem ebastabiilsus ja piiratum ligipääs sotsiaalsetele

garantiidele16. Lisaks põhineb platvormitöö algoritmilisel juhtimisel ning töötegija sissetulek

14 Eesti seisukohad platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta 15 Arenguseire Keskus (2025). Platvormitöö tegijate olukord Eestis. Lühiraport. 16 Tulenevalt asjaolust, et sageli ei tööta platvormitöö tegijad töölepingu alusel, vaid ettevõtluse vormis, nt FIE-na või OÜ-na, ning seega vastutavad ka ise oma sotsiaalmaksukohustuse, puhkeaja ja

36

sõltub suurel määral töötamise ajast, sagedusest ja klientide hinnangutest. Seega võib osade

platvormitöö tegijate iseseisvus ja platvormitöö paindlikkus olla vaid näiline ning koos madala

töötasu ja suure konkurentsiga platvormitööturul võib platvormitöö avaldada negatiivset mõju

inimeste majanduslikule, sotsiaalsele ja vaimsele heaolule.17,18,19

Platvormitöö levikut Eestis on hinnatud 2021. aastal, mil vähemalt korra oli platvormitööd

teinud umbes veerand ning regulaarselt (vähemalt korra nädalas) 7% 18–64-aastastest

inimestest (vt ka Tabel 1).20

Tabel 1. Platvormitöö tegijate arv ja osakaal 18–64-aastaste seas platvormitöö tegemise

sageduse järgi, 2021

Platvormitöö tegemise sagedus Arv Osakaal

Regulaarselt ehk vähemalt korra nädalas 56 000 7,0%

Vähemalt korra kuus 95 000 11,9%

Vähemalt korra aastas 161 000 20,2%

Kunagi platvormitööd teinud 208 000 26,0%

Allikas: Vallistu, J., Piirits, M. (2021)

2021. aastal tegi veidi rohkem kui viiendik regulaarselt platvormitööd tegevatest inimestest

platvormitööd 25–40 tundi nädalas ning 7% rohkem kui 40 tundi nädalas ning platvormitöö oli

ainus sissetulekuallikas 4,4% töötegijatest (ca 2500 inimest).21 2025. aasta uuringu kohaselt

(küsitleti vaid ettevõtlusvormis platvormitöö tegijaid) töötab ligikaudu veerand küsitletud

kulleritest ja taksojuhtidest üle 50 tunni nädalas, mõni ka 70–100 tundi; 10% regulaarselt

platvormitööd tegevatest inimestest teenib kogu oma sissetuleku platvormitöö kaudu.22

Platvormitööd tegevate inimeste keskmine netosissetulek oli 2021. a väiksem kui neil, kes

platvormitööd ei teinud.23

Iganädalaste platvormitöö tegijate hulgas on vähem 18–24-aastaseid (11,5%) ning enim 35–44-

aastaseid (28,1%). Ülejäänud vanuserühmades ei ole varieeruvus kuigi suur, jäädes 21,5% ja

26,5% vahele. Mehi (51,4%) on regulaarselt platvormitööd tegevate inimeste hulgas mõnevõrra

rohkem kui naisi (48,6%). Oluliselt rohkem on mehi sõidujagajate, teiste kodudes töötajate ja

klikitöö24 tegijate hulgas. Naisi on rohkem isikuhooldusteenuste alal ning meestega pea

samaväärselt loomingulisel ja IT-tööl. Platvormitöö on koondunud suurte tõmbekeskuste ja eriti

pealinna ümbrusesse. Iganädalastest platvormitöö tegijatest 75% elab linnas, 8% väikelinnas

ning 17% maal. Pooled tegutsevad Põhja-Eestis, veerand Lõuna-Eestis. 25

töötervishoiu ja tööohutuse eest. Puuduvad andmed, kui suur osa platvormitöö tegijatest töötavad töölepingu aluse. 17 Arenguseire Keskus (2025). 18 K. Holts. (2018). Understanding Virtual Work: Prospects for Estonia in the Digital Economy. Tallinn: Arenguseire Keskus. Fakte virtuaaltöö olemuse ja leviku kohta. 19 Kall, K., Roosalu, T., Unt, M., & Ojamäe, L. (2021). Platformisation of Tallinn’s taxi industry: Results from the PLUS Project. RASI toimetised nr 13. Tallinn: Tallinna Ülikool. 20 Vallistu, J., Piirits, M. (2021). Platvormitöö Eestis 2021. Küsitlusuuringu tulemused. Arenguseire Keskus. 21 Vallistu, J., Piirits, M. (2021). Platvormitöö Eestis 2021. Küsitlusuuringu tulemused. Arenguseire Keskus. 22 Arenguseire Keskus (2025). Platvormitöö tegijate olukord Eestis. Lühiraport. 23 Vallistu, J., Piirits, M. (2021). 24 Väga väikesed, lühiajalised ja sageli korduvad digitaalsed ülesanded internetipõhiste platvormide kaudu. 25 Vallistu, J., Piirits, M. (2021).

37

Õige tööalase staatuse kindlaksmääramine, õiguslik eeldus ja selle ümber lükkamine

Platvormitöö seadusega lihtsustatakse mehhanismi, mille abil saavad platvormitöö tegijad

määrata kindlaks oma tööalase staatuse. Töötegijal on võimalus taotleda oma töösuhte

ümberklassifitseerimist töövaidluskomisjonis või kohtus, seejuures lasub tõendamiskohustus

platvormil (ümberpööratud tõendamiskoormus).

2025. a oli korrapäraselt ehk vähemalt kord nädalas ettevõtlusvormis platvormitööd tegevate

inimeste hulgast 14% ilma ravikindlustuseta; töötuskindlustus oli vaid 32%-l ning

pensionimakseid riiklikku süsteemi tegi 31% küsitletud platvormitöö tegijatest – sotsiaalkaitse

puudulikkuse põhjused olid ebapiisav sissetulek, kõrged sissemaksemäärad süsteemi ning

keerukas regulatsioon26. Kui platvormitöö tegija klassifitseeritakse töötajaks, laienevad talle

töölepingust tulenevad õigused, sealhulgas tööandja makstav sotsiaalmaks ja

töötuskindlustusmaks, õigus töötasu alammäärale, ning platvorm oleks kohustatud järgima

töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning töö- ja puhkeaja reegleid.

Kuigi ka kehtiva õiguse alusel on platvormitöö tegijal võimalik taotleda oma töösuhte

ümberklassifitseerimist, ei ole seni sõnaselgelt sätestatud ümberpööratud tõendamiskoormust.

Samuti on juhtimise ja kontrolli ning alluvussuhte kui töölepingulise töösuhte peamiste

tunnuste hindamine algoritmilise juhtimise kontekstis olnud ebaselge. Platvormitöö seadus

täpsustab neid asjaolusid, suurendades platvormitöö tegijate jaoks õigusselgust. Seaduse

vastuvõtmine võib suurendada ka platvormitöö tegijate teadlikkust, mis omakorda võib tuua

kaasa rohkem juhtumeid, kus taotletakse töösuhte ümberklassifitseerimist töölepinguliseks.

Seega on tööalase staatuse muutmise võimalusel positiivne mõju platvormitöö tegijate

õigusselgusele, töötingimustele, sotsiaalkaitsele ja majanduslikule toimetulekule.

Euroopa Komisjon on 2021. aastal platvormitöö direktiivi mõjuanalüüsis27 hinnanud, et Eestis

võib ümberklassifitseeritava töösuhtega inimeste arv olla kuni 7657. Komisjon möönab

raportis, et inimeste arv on eeldatavalt üle hinnatud, sest pole teada näiteks, kui paljud

veebiplatvormid on valmis inimesi ümberklassifitseerima, kui palju inimesi ise seda soovivad

või kui paljud selle tingimustele vastaks. Võib eeldada, et eelkõige soovivad seda inimesed, kel

puudub muu sissetulek (nt töölepinguga töö või vanaduspension) sotsiaalkaitse saamiseks.

Eestis on hinnatud, et platvormitöö on ainus sissetulekuallikas umbes 2500 inimesele (vt

sihtrühma kirjeldus ülalpool), seega eeldatavasti on ümberklassifitseeritavate töösuhete arv

märkimisväärselt väiksem arvust Euroopa Komisjoni hinnangus.

Seda toetab ka töövaidluskomisjonide statistika. Kehtiva korra alusel esitati 2024. aastal

töövaidluskomisjonile 128 töölepingulise töösuhte tuvastamise nõuet, mis sisaldasid nii

sõlmitud võlaõiguslike lepingute ümberklassifitseerimist töölepinguks kui juhtumeid, kus

töötajal puudus kirjalik tööleping või töötamise registri kanne. Töövaidluskomisjon rahuldas

neist 58 nõuet, millest omakorda 33 olid sellised, kus võlaõiguslik töösuhe klassifitseeriti ümber

töölepinguliseks töösuhteks. Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal ühes kuus keskmiselt ca

71 600 töösuhet, mis põhinesid võlaõiguslikul lepingul. Seega on töösuhte

ümberklassifitseerimist seni nõudnud marginaalne osa kõikidest võlaõigusliku lepingu alusel

töötajatest ning eelduslikult jääb ka platvormitöö tegijate puhul see arv üsna väikeseks.

26 Arenguseire Keskus (2025). 27 Commission staff working document. Impact assessment report. Accompanying the document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council On improving working conditions in platform work. Brussels, 9.12.2021, SWD(2021) 396 final.

38

Võimaliku mõjuna ei saa välistada, et osa platvorme kohandab oma tegevus- või

lepingutingimusi viisil, mis piirab töösuhte ümberklassifitseerimise võimalust. Samuti pole

välistatud, et platvorm muudab platvormitöö tegemise võimalikku mahtu (kuna töölepinguga

töötajate hoidmine on platvormi jaoks kulukam), vähendades sellega inimeste jaoks

platvormitöö tegemise võimalusi. Nende mõjude ulatust ei saa hinnata, kuna andmed puuduvad.

Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsis on kirjeldatud juhtumeid, kuidas platvormid on reeglitele

reageerinud. Sellest nähtub, et reaktsioonid on väga eriilmelised, sõltudes näiteks nii

turuolukorrast, teenuse iseloomust kui ka platvormi strateegiast. Seetõttu võib seadusel olla

lisaks üksikisiku õiguskaitse tugevdamisele ka laiem mõju tööturule, kui osa seniseid

platvormitöö vorme liigub klassikaliste töösuhete suunas või kui osa platvorme vähendab

pakutava töö mahtu. Selle mõju ulatust ei ole võimalik olemasolevate andmete põhjal

usaldusväärselt hinnata.

Algoritmiline juhtimine

Seadusega piiratakse automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kaudu töödeldavate

isikuandmete ringi, keelates platvormidel platvormitöö tegijatega seotud tundlike ning

töösooritusega otseselt mitteseotud andmete kasutamise. Lisaks kehtestatakse platvormidele

läbipaistvus- ja selgitamiskohustused: töötegijatel on õigus nii enne tööle asumist kui ka tööd

tehes saada teavet kasutatavate automaatsete süsteemide eesmärkide, loogika ja jälgitavate

tegevuste kohta ning saada ligipääs neile automaatselt loodud andmetele, hinnangutele ja

profiilidele. Töötingimusi oluliselt mõjutavaid automaatseid otsuseid peab kontrollima inimene

ning platvormidel lasub kohustus hinnata korrapäraselt nende süsteemide mõju.

Nende mehhanismide tulemusena muutub töötingimuste, tööülesannete ja töötasu kujunemise

protsess töötegijatele selgemaks ja paremini mõistetavaks. Väheneb risk, et algoritmilised

otsused põhinevad kaudselt tuletatud seostel (näiteks töötegija emotsionaalsel seisundil,

näoilmetel või töövälisel käitumisel), misläbi tekivad põhjendamatud, diskrimineerivad või

raskesti vaidlustatavad otsused, nagu konto sulgemine, tööpakkumiste või sissetuleku

vähenemine.

Uuringud on näidanud, et platvormide algoritmilised hinnangu- ja tööjaotussüsteemid võivad

olla kallutatud ning mõjutada ebaproportsionaalselt teatud rühmi. See puudutab eeskätt

sisserändaja taustaga isikuid, kelle osakaal platvormitööjõus on kasvav ning keda platvormitöö

madalad sisenemisbarjäärid sageli tööturule toovad, aga ka naisi. Naised saavad uuringute

kohaselt keskmiselt madalamaid kliendihinnanguid või väldivad suurema sissetulekuga, kuid

turvalisuse mõttes riskantsemaid tööaegu ja -piirkondi (nt öine teenindamine baaride

läheduses), mis võib omakorda süvendada kaudset soolist palgalõhet.28,29 Algoritmilise

juhtimise kontekstis võib diskrimineerimise risk püsida ka juhul, kui süsteemides ei kasutata

otseselt isiku sugu või päritolu kajastavaid andmeid, kuna neid tunnuseid on võimalik tuletada

kaudsete näitajate (nt elukoht või haridustee) kaudu ning siduda need töösooritusega. Samuti

võivad algoritmilised mudelid peegeldada nende loomisel kasutatud andmete või eelduste

kallutatust30. Haavatavust suurendab ka platvormitööga sageli kaasnev majanduslik ebakindlus,

mis piirab töötegijate võimalusi oma õigusi kaitsta või ebaõiglasi otsuseid vaidlustada.

28 Westhoff, Leonie (2023) The gender-equal platform economy is a myth - fixing it requires firm action. 8.03.2023. CEPS. 29 European Institute for Gender Equality (2021) Artificial intelligence, platform work and gender equality. 30 Commission staff working document. Impact assessment report. Accompanying the document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council On improving working conditions in platform work. Brussels, 9.12.2021, SWD(2021) 396 final.

39

Seadusega kehtestatud läbipaistvus-, inimese tehtava järelevalve ja mõjuanalüüsi kohustus loob

mehhanismid selliste mustrite tuvastamiseks ja korrigeerimiseks ning vähendab algoritmilise

juhtimise kaudu tekkiva ebavõrdse kohtlemise riski.

Kokkuvõttes võib piirangutest eeldada platvormitöö tegijatele positiivset mõju: suureneb

läbipaistvus töötingimuste kujunemisel, väheneb ebakindlus ja sellega seotud stress ning

tugevneb töötegijate positsioon platvormiga suhtlemisel. Kaudselt võib see aidata vähendada

diskrimineerimist ja ebavõrdsust platvormitöös. Võib eeldada, et seadus mõjutab platvormitöö

digitaalset korraldust ka laiemalt, suunates platvorme kasutama senisest enam selgitatavaid,

dokumenteeritud ja inimese järelevalvele alluvaid tehnoloogilisi lahendusi.

Kaitse ebasoodsa kohtlemise eest

Seadus tugevdab platvormitöö tegijate kaitset juhtudel, kui nad kasutavad seadusega tagatud

õigusi või toetavad teisi platvormitöö tegijaid nende õiguste kaitsel. Platvorm ei tohi töötegijat

sellisel põhjusel karistada ega lepingut lõpetada ning töötegijal on vaidluse korral õigus nõuda

platvormilt kirjalikku põhjendust. Tõendamiskoormus lasub platvormil.

Kuna platvormitöö tegijad teenivad keskmiselt vähem kui need, kes ei tee platvormitööd31, on

nad majanduslikult haavatavamas olukorras ning tundlikumad võimalike negatiivsete

tagajärgede suhtes, mis võivad kaasneda oma õiguste kasutamisega. Uued reeglid suurendavad

töötegijate õiguskindlust ning võivad suurendada töötegijate valmisolekut probleemsetest

olukordadest või ebaõiglastest praktikatest teavitada, teades, et seadus pakub neile kaitset.

Seega võib eeldada platvormide juhtimisviisi ning platvormitöö tegijate töötingimuste

paranemist ja ebavõrdsuse vähenemist, kuigi mõju ulatus jääb tõenäoliselt tagasihoidlikuks.

Töötervishoid ja -ohutus

Seadus täpsustab töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid platvormitöös, kohaldudes töölepingu

alusel töötavatele platvormitöötajatele. Täpsustused puudutavad platvormide kasutatavaid

automaatseid süsteeme, mille puhul tuleb hinnata tervise- ja ohutusriske, rakendada nende

realiseerumise ennetamiseks meetmeid ning vältida nende kasutamist viisil, mis võivad tekitada

töötajale põhjendamatu surve või tervisekahju. Platvormitöötajad saavad seega tugevama kaitse

töötingimusi kujundavate algoritmide eest.

Uuringud on näidanud, et algoritmiline juhtimine ning pidev seire ja hindamine võivad

suurendada näiteks töötajate psühhosotsiaalset stressi või suurendada tööõnnetuste riski, kui

algoritmid soodustavad ohtlikku käitumist (nt võivad kullerid või taksoteenuse osutajad

ajasurve või kiiruseboonuste tõttu sooritada liikluses ohtlikke manöövreid). Kliendihinnangutel

põhinevad süsteemid võivad suurendada psühhosotsiaalseid riske ja vähendada ohutust, kuna

töötegijad võivad vältida probleemsetele klientidele reageerimist või keelduda ohtlikest

olukordadest halva kliendihinnagu ja seeläbi väheneva sissetuleku või lõpuks konto

blokeerimise kartuses. See mõjutab ebaproportsionaalselt teatud rühmi, sealhulgas naisi, kes

puutuvad sagedamini kokku ahistamisega ning töötavad sektorites, kus töö toimub eraruumis.

31 Vallistu, J., Piirits, M. (2021).

40

32,33,34 Edaspidi peab platvorm sellised riskid tuvastama ja maandama. See loob eeldused

tööohutuse paranemiseks.

Kaitse tagamine vahendajate kasutamisel

Platvormitöö seadus tagab, et seadusest tulenevad õigused laienevad ka neile platvormitöö

tegijatele, kes teevad platvormitööd vahendaja kaudu. Puuduvad andmed selle kohta, kui suur

osa platvormitöö tegijatest töötab vahendaja vahendusel.

Seadus näeb ette, et platvorm ja vahendaja lepivad omavahel kokku, kumb vastutab

konkreetsete töötegija õiguste tagamise eest, sealhulgas näiteks automaatsete süsteemide

kasutamist puudutava teabe edastamise eest. Kui sellist kokkulepet ei sõlmita, kohaldub

solidaarvastutuse põhimõte, mis annab platvormitöö tegijale õiguse pöörduda päringute või

nõuetega nii platvormi kui ka vahendaja poole.

Seega luuakse seadusega mehhanismid, mis vähendavad riski, et vahendaja kasutamine tooks

kaasa töötegija õiguste nõrgenemise või vastutuse hajumise osapoolte vahel. Sellest võib

eeldada positiivset mõju töötegijate õiguskindlusele ja selgusele ka juhtudel, kui töösuhe on

mitmetasandiline.

Kokkuvõttev hinnang sotsiaalsetele mõjudele

Seadus parandab platvormitöö tegijate töötingimusi, suurendab töötingimuste kujunemise

läbipaistvust ning panustab võrdse kohtlemise edendamisse. Mõju ulatus on hinnanguliselt

keskmine, kuna sätestatavad nõuded võivad mõjutada platvormitöö tegijate käitumist ja õiguste

kasutamist, kuid need ei kehti ühtviisi kõikidele platvormitöö tegijatele ega too tõenäoliselt

kaasa kohanemisraskusi. Mõju sagedus on keskmine, kuna töötegijad puutuvad uute õiguste ja

kaitsemehhanismidega platvormitöös kokku korrapäraselt. Ebasoovitavate mõjude risk on

väike. Siiski ei saa täielikult välistada platvormide tehtavaid kohandusi, mis võivad mõjutada

töö tegemise tingimusi või mahtu. Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Kokkuvõtvalt

kaasnevad seaduse rakendamisega sihtrühmale valdavalt positiivsed sotsiaalsed mõjud.

6.2. Majanduslikud mõjud

6.2.1. Sihtrühm: platvormid

Sihtrühma kirjeldus

Statistikaameti andmetel oli 2023. a Eestis kokku ca 156 200 ettevõtet.35 Arenguseire Keskuse

uuringu kohaselt oli 2024. aastal Eestis registreeritud 17 platvormitööd vahendavat ettevõtet,

müügituluga Eesti turul kokku ca 21 miljonit eurot.36 Enamike Eestis tegutsevate platvormide

peakontor ei asu Eestis.

Õige tööalase staatuse kindlaksmääramine, õiguslik eeldus ja selle ümber lükkamine

Töösuhte ümberklassifitseerimise vaidluse korral lasub platvormil kohustus tõendada, et

platvormitöö tegija ei tööta töölepingu seaduse alusel, mis eeldab paremat töökorralduse,

32 Commission staff working document. Impact assessment report. Accompanying the document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council On improving working conditions in platform work. Brussels, 9.12.2021, SWD(2021) 396 final. 33 Ma, Ning and Yoon, Dongwook (2022) Delay and deflect: How women gig workers respond to sexual harassment. Beyond. 34 Fairwork (2023) Gender and Platform Work: Beyond Technosolutionism. Oxford, United Kingdom; Berlin, Germany. 35 Statistikaamet. Tabel EM001: Ettevõtete majandusnäitajad tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi. 36 Arenguseire Keskus (2025). Platvormitöö tegijate olukord Eestis. Lühiraport.

41

juhtimise ja kontrolli ulatuse dokumenteerimist. Seaduse vastuvõtmine võib suurendada

töösuhte ümberklassifitseerimise taotluste arvu, mis omakorda võib platvormidele kaasa tuua

rohkem töövaidlusi. Kui platvormitöö tegija klassifitseeritakse töötajaks, kaasneb platvormile

kohustus tagada töölepingust tulenevad õigused ja hüved, sealhulgas sotsiaalmaksu ja

töötuskindlustusmakse tasumine, töötasu alammäära tagamine, töö- ja puhkeaja nõuete

järgimine ning töötervishoiu ja tööohutuse tagamine, mis suurendab platvormide tööjõukulusid.

Euroopa Komisjoni 2021. a hinnangu järgi suurendab töösuhete ümberklassifitseerimine

platvormide makstavaid töötasusid ja sotsiaalkindlustusmakseid Eestis 2,5 miljoni euro võrra

aastas. Samas lähtuvad komisjoni arvutused tõenäoliselt mitmekordselt ülehinnatud

ümberklassifitseeritavate töötegijate arvust (vt platvormitöö tegijate sihtrühma) ning tuginevad

teatud määral lihtsustatud eeldustele ega arvesta täielikult riigi eripäraga, sealhulgas Eestis juba

kehtivat töölepingu õiguslikku eeldust ning platvormitöötegijate nõudeõigust ega senist väga

madalat töösuhte olemuse vaidlustamise määra Eestis (vt platvormitöö tegijate sihtrühma).

Seega võib komisjoni hinnanguid pidada ülehinnatuks ning platvormide kulude kasv jääb

tõenäoliselt väiksemaks. Kuna pole võimalik hinnata ümberklassifitseeritavate lepingute arvu,

ei saa ka kulusid täpsemalt hinnata.

Ülekanduva mõjuna võib töösuhete ümberklassifitseerimine aidata ühtlustada

konkurentsitingimusi platvormide ja nendega samadel turgudel tegutsevate ettevõtjate vahel.

Ettevõtjad, kes osutavad sarnaseid teenuseid ilma platvormimudelita ning kellele juba kehtivad

töölepingulise töösuhtega seotud kohustused (nt traditsioonilise taksoteenuse pakkujad), võivad

võita olukorrast, kus platvormidel ei ole võimalik tööjõukulusid vähendada tööalase staatuse

ebaselguse arvelt.

Osa platvorme võib muuta oma ärimudelit, pakkuda vähem teenuseid või lahkuda turult, kui

nõuete täitmine muutub liiga kulukaks. See võib mõjutada väiksemaid või turule sisenevaid

platvorme. Mõju täpne ulatus ei ole ette prognoositav, kuna see sõltub platvormi ärimudelist,

teenuse liigist ja turuolukorrast.

Algoritmiline juhtimine

Seadusega seatakse digitaalsetele tööplatvormidele mitu kohustust, mis on seotud automaatsete

seire- ja otsustussüsteemide kasutamise, selle läbipaistvuse tagamise ja inimese tehtava

järelevalvega. Nõuded täpsustavad platvormide vastutust algoritmide toimimise eest ning

tugevdavad järelevalvet isikuandmete kaitse ja töötingimusi mõjutavate otsuste üle.

Seaduse rakendamine eeldab platvormidelt täiendavaid tehnilisi, organisatsioonilisi ja

inimressursse. Platvormid peavad olema võimelised kaardistama kasutatavaid andmeallikaid,

dokumenteerima otsustusloogikat ning rakendama tehnilisi kontrollimehhanisme, mis

välistavad tundlike või töösooritusega mitteseotud andmete kasutamise. Läbipaistvusnõuete

täitmiseks tuleb platvormidel luua või täiendada infokanaleid ja dokumentatsiooni, mis

võimaldavad töötegijatele arusaadavalt selgitada automaatsete süsteemide eesmärke ja

toimimist ning tagada ligipääs automaatselt loodud andmetele ja hinnangutele. Lisaks eeldab

seadus piisava pädevusega personali olemasolu automaatsete süsteemide mõju hindamiseks,

järelevalve tegemiseks ning töötegijatega suhtlemiseks. Infosüsteemide arendamine, sisemiste

tööprotsesside muutmine, töötajate koolitamine ja nende kaasamine võib suurendada

platvormide kulusid ja halduskoormust.

Kehtestatavate nõuete mõju platvormidele võib erineda sõltuvalt nende suurusest ja senistest

tegevusest. Suurematel ja rahvusvahelistel platvormidel on sageli juba välja kujunenud

42

tehnilised lahendused ja sisemised protsessid, mis toetavad nõuete täitmist, mistõttu võivad nad

piirduda olemasolevate süsteemide täiendamisega. Väiksematele platvormidele, kellel

kõnealused süsteemid ja pädevus puuduvad, võivad samad nõuded kaasa tuua

proportsionaalselt suurema koormuse. Samas võivad selged ja ühtsed nõuded edaspidi

vähendada õiguslikku ebakindlust ning toetada võrreldavate konkurentsitingimuste kujunemist

platvormitööturul. Kuigi muudatused võivad suurendada arenduskulusid, võivad need samal

ajal toetada usaldusväärsemate ja õiguspärasemate digilahenduste kasutuselevõttu.

Teabe esitamise kohustus

Seaduse kohaselt lisandub platvormidele kohustus edastada järelevalveasutustele ning

töötegijatele ja nende esindajatele korrapäraselt teavet platvormitöö korralduse ja automaatsete

süsteemide kasutamise kohta, aga ka nende nõudmisel, sealhulgas töötegijate arvu, töötundide,

lepingutingimuste, vahendajate, automaatsete otsuste mõjuhinnangute jm kohta.

Kohustuse täitmine tähendab platvormile olemasolevate andmete koondamist ja kättesaadavaks

tegemist. Mõju platvormile väljendub eelkõige suurenevas halduskoormuses andmete

vormistamisest ning mis on suurematel platvormidel kaks korda aastas; väikestel ja keskmise

suurusega platvormidel korra aastas.

Töötervishoid ja tööohutus

Seadusega täpsustatakse platvormi kohustusi töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. Lisanduv

nõue võib eeldada olemasolevate riskianalüüside täiendamist ning sisemiste protsesside

kohandamist. Samuti peab platvorm jälgima, et algoritmid ei kujundaks töötingimusi viisil, mis

põhjustab töötegijale näiteks ebamõistlikku ajasurvet või töötempot. See võib kaasa tuua

olemasolevate süsteemide toimimise hindamise ja muutmise ning suurendada seega ajutiselt

platvormide halduskoormust.

Ohutusnõuete rakendamine võib mõjutada platvormi töökorralduslikke valikuid, sealhulgas

tööülesannete jaotust, töötempo kujundamist või teenuse osutamise tingimusi. Sellised

muudatused võivad piirata platvormi võimet pakkuda teenust varasemas mahus ja avaldada

seega mõju platvormide tuludele. Sellise mõju ulatus sõltub platvormi ärimudelist ja senisest

töökorraldusest ja töölepinguga töötajate arvust ega ole seega üheselt prognoositav. Samas

võivad ohutumad töötingimused vähendada tööga seotud terviseriske ning parandada

platvormitöö jätkusuutlikkust.

Kaitse tagamine vahendajate kasutamisel

Platvormidele toob vahendajate kasutamist puudutav kord kaasa kohustuse selgelt määrata ja

kokku leppida vastutuse jaotus vahendajatega, kui platvormitööd tehakse vahendaja kaudu. See

eeldab olemasolevate koostöölepingute ülevaatamist ning vajaduse korral täiendamist, et oleks

selgelt kokku lepitud, kumb täidab platvormitöö seadusest tulenevaid kohustusi (nt töötegijate

teavitamine, automaatsete otsuste selgitamine või mõjuhinnangute tegemine). Kui vastutuse

jaotus ei ole (piisavalt selgelt) kokku lepitud, kaasneb platvormile solidaarvastutus, mis

tähendab, et platvormitöö tegija võib oma nõuete ja päringutega pöörduda kas vahendaja või

platvormi poole. Muudatus suurendab teataval määral platvormide halduskoormust.

Järelevalve

Seaduses sätestatakse, et isikuandmete töötlemisega seotud nõuete üle teeb järelevalvet

Andmekaitse Inspektsioon ning muude platvormitööga seotud kohustuste üle Tööinspektsioon.

43

Andmekaitse Inspektsiooni järelevalve eesmärk on tagada, et automatiseeritud süsteeme

kasutatakse nõuete kohaselt, andmekaitsealased mõjuhinnangud on tehtud ja läbipaistvust

tagavad kohustused on täidetud ja dokumenteeritud. Rikkumiste puhul tuleb platvormidel

arvestada IKÜMist tulenevate trahvimääradega (kuni 20 miljonit eurot või kuni 4% ettevõtte

ülemaailmsest aastakäibest). Tööinspektsiooni järelevalve toob platvormidele kaasa kohustuse

tõendada korrektset lepinguliste suhete korraldust, inimese tehtava automaatsete süsteemide

järelevalve toimimist ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist. Järelevalve eesmärk on

eeskätt ennetav ja korrastav, mitte karistuslik, kuid siiski kaasneb võimalus sunniraha

määramiseks.

Selle tulemusena võib teataval määral kasvada platvormide halduskoormus ja kulud, kuna

platvormid peavad olema valmis järelevalvemenetluseks, sealhulgas esitama dokumente,

selgitusi ja andmeid ning tegema koostööd järelevalveasutustega nii kaebuste alusel kui ka

asutuste omaalgatusliku kontrolli korral. Lisaks võib rikkumise korral kaasneda trahvi- või

sunniraha maksmise kohustus.

6.2.2. Sihtrühm: vahendajad

Vahendaja eesmärk on teha platvormitöö selle tegijatele kättesaadavaks, olles lepingulises

suhtes nii platvormi kui ka platvormitöö tegijaga või osaledes nendevahelises alltöövõtuahelas.

Vahendajate arv Eestis ei ole teada.

Seadus täpsustab vahendajate rolli platvormitöö korraldamisel ning seob nad otsesemalt

vastutusega tagada, et ka vahendaja kaudu töötavad platvormitöö tegijad saaksid seadusest

tulenevaid õigusi kasutada. See eeldab vahendajatelt koostööd platvormiga, selget vastutuse

jaotuse kokkuleppimist ning valmisolekut töötegijatele teavet edastada ja nende pöördumistele

reageerida. Seadus ei muuda vahendajate põhitegevuse olemust, kuid suurendab teataval määral

vahendajate halduskoormust.

Kokkuvõttev hinnang majanduslikele mõjudele

Uued kohustused eeldavad platvormidelt (ja teataval määral ka vahendajatelt) tehnilisi

kohandusi ning tööprotsesside arendamist, millega kaasneb halduskoormuse ja kulude kasv.

Majandusliku mõju ulatus on hinnanguliselt keskmine, kuid varieerub oluliselt platvormi

suuruse, ärimudeli ning selle järgi, kas nõuete täitmiseks vajalikud lahendused ja protsessid on

juba olemas. Osa nõudeid tugineb platvormidel olemasolevatele andmetele, kuid tööd lisab

juurde andmete koondamine, vormistamine, dokumenteerimine ning päringutele vastamine.

Tööjõukulud võivad suureneda juhul, kui töösuhteid klassifitseeritakse ümber

töölepingulisteks, kuid olemasoleva info põhjal on selliste juhtumite arv tõenäoliselt piiratud

ning kulude täpset suurusjärku ei ole võimalik hinnata. Lisaks võib järelevalve- ja

vastavusnõuete täitmata jätmise korral kaasneda trahvi- või sunniraha risk. Mõju avaldumise

sagedus on keskmine, kuna osa kohustusi on ühekordsed (nt süsteemide ja protsesside

kohandamine), kuid osa korduvad (nt aruandlus, mõjuhinnangute ajakohastamine, päringutele

vastamine ning järelevalvemenetluseks valmisolek). Mõjutatud sihtrühma suurus on

platvormide puhul väike (Eestis hinnanguliselt 17 platvormiettevõtet), vahendajate puhul

teadmata. Kokkuvõtvalt kaasnevad seaduse rakendamisega sihtrühmale oluline majanduslik

mõju, mis väljendub eeskätt haldus- ja arenduskoormuse kasvus. Kuigi seaduse rakendamine

toob platvormidele kaasa lisakohustusi, on kavandatu keskne eesmärk platvormitöö tegijate

õiguste kaitse. Nii õigused kui võimalus neid kasutada on seni olnud ebaselged ning sõltunud

suurel määral platvormi valitud tehnoloogilisest töökorraldusest. Majanduslik mõju võib

avalduda ka kaudselt lõppkasutajatele, tuues kaasa nii võimalikke negatiivseid mõjusid (nt

44

hinnatõus, teenuse kättesaadavuse vähenemine) kui ka positiivseid mõjusid (nt ausam

konkurents).

6.3. Mõjud riigiasutustele

6.3.1. Sihtrühm: Tööinspektsioon ja Andmekaitse Inspektsioon

Seaduse rakendamine eeldab Tööinspektsioonilt ja Andmekaitse Inspektsioonilt seaduses

sätestatud uute ülesannete täitmist. Nende hulka kuulub platvormide poolt korrapäraselt

esitatava teabe vastuvõtmine, haldamine ja analüüs, järelevalvemenetlused ning ennetus-,

teavitus- ja nõustamistöö.

Seaduse rakendamisega suureneb vajadus Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni

süstemaatilise koostöö järele. Platvormid võivad paralleelselt kasutada automatiseeritud

otsustussüsteeme, mille suhtes kohaldub nii tööõigus kui ka isikuandmete kaitse normistik.

Pädevuste ja nõuete kattumine eeldab, et mõlemad asutused parandavad oma teadmisi nii

platvormitöö spetsiifikast kui ka teineteise valdkondadest. Seetõttu on vaja koolitada asutuste

töötajaid, seejuures nende arusaama platvormitöö eripärast, automaatsete seire- ja

otsustussüsteemide toimimisest ning isikuandmete töötlemisega seotud uutest nõuetest.

Seaduse rakendamisega kaasneva järelevalvetegevuse maht ja sellega seotud töökoormus

sõltuvad suurel määral seaduse rakendumise praktikast, sealhulgas sellest, mil määral ilmneb

vajadus sihtkontrollimiseks ning kui palju esitatakse kaebusi või pöördumisi. Samuti sellest,

kui paljude platvormide puhul on vaja piiriülest koostööd teiste riikide järelevalveasutustega.

On tõenäoline, et järelevalvekoormus suureneb eeskätt seaduse rakendumise alguses, mil

tehakse esimesed sihtkontrollid ja kujundatakse välja edasine järelevalvetegevus. Kui esialgsete

kontrollide käigus selgub, et seadusest tulenevad nõuded on täidetud, võib eeldada, et edaspidi

tehakse järelevalvet pigem tavapäraselt.

Võib eeldada, et pärast seaduse jõustumist suureneb töövaidluste arv, mis võib mõnevõrra

suurendada Tööinspektsiooni koormust, mida aga ei ole võimalik täpselt hinnata. See võib

tuleneda töösuhete ümberklassifitseerimise nõuetest. Kehtiva korra alusel on õigussuhete

ümberklassifitseerimist töölepinguliseks töösuhteks taotletud üsna vähe. 2024. aastal esitati 128

nõuet, neist vaid osa puudutas õigussuhte ümberklassifitseerimist töölepinguliseks suhteks,

moodustades kõikidest töövaidluskomisjonile esitatud töötajate ja tööandjate nõuetest 2,4%.

Platvormitöö tegijad esitasid muidki nõudeid, näiteks töötasu nõudeid, millest osa on

rahuldatud.

Ennetus-, teavitus- ja nõustamistöö käigus tuleb koostada teavitusmaterjale ja juhendeid,

korraldada infopäevi ja koolitusi ning nõustada sihtrühmi, mis omakorda nõuab rohkem aega

ja tööjõudu.

Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul võib osutuda vajalikuks palgata juurde üks spetsialist,

kes muu hulgas nõustaks ka algoritmiliste süsteemide, logide ning automatiseeritud otsuste

toimimise ja testimisega seotud küsimustes.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduses sätestatud kohustustega kaasnevad kulud eeskätt Tööinspektsioonile ja Andmekaitse

Inspektsioonile. Tegevused on kirjeldatud peatükis 6.3. Kulud on kavandatud katta

Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni eelarvest. Andmekaitse Inspektsiooni

45

hinnangul on seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalik täiendav ressurss, sealhulgas

lisapersonal ning täiendavad vahendid koolituste, ennetus- ja nõustamistegevuse jaoks.

Andmekaitse Inspektsioon on hinnanud selliseks vajaduseks kulu vähemalt ühe täiendava

teenistuskoha ulatuses ja esitanud selle kohta lisaeelarve taotluse.

Seaduse rakendamisega võivad kaasneda ka kulud seoses järelevalve- ja menetluste arvu

kasvuga, kuid nende ulatust ei ole võimalik ette prognoosida. Vajaduse korral taotletakse

täiendavaid vahendeid riigieelarvest.

Tööinspektsiooni hinnangul võib seaduse rakendamine suurendada vajadust täiendkoolituste

järele, kuna direktiivist tulenevad uued kohustused puudutavad nii riiklikku järelevalvet,

teavitustööd kui ka töövaidluste lahendamist, mistõttu vajab koolitust suur hulk teenistujaid.

Koolituste täpset mahtu ja kogukulu ei ole võimalik praegu hinnata, kuid Tööinspektsiooni

2025. aasta andmete põhjal oli tasuliste koolituste keskmine maksumus 140,93 eurot teenistuja

kohta (keskmine koolituspäeva maksumus 96,77 eurot teenistuja kohta). Lisaks sõltub

Tööinspektsiooni töökoormuse kasv eelkõige sellest, milliseid muudatusi toob kaasa

platvormitöö tegijate tööalase staatuse kontrollimise menetluskorra täpsustamine, samuti võib

olla vaja juurde töötajaid eelkõige juriidilise ja järelevalve ning nõustamise valdkonda.

Seaduse rakendamisega ei prognoosita täiendavaid tulusid riigieelarvesse.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada ega muuta rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. aasta 2. detsembril. Selleks kuupäevaks peab liikmeriikidel olema

direktiiv oma õigusesse üle võetud.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati esimese kooskõlastusringi käigus eelnõude infosüsteemi EIS kaudu

kooskõlastamiseks ministeerimitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule,

Eesti Ametiühingute Keskliidule, Tööinspektsioonile, Andmekaitse Inspektsioonile,

töövaidluskomisjonide juhatajatele, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO,

Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti

Personalijuhtimise Ühingule PARE, Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Eesti

Kohtunike Ühingule, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule,

Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Bolt Technology

OÜ-le, Wolt Eesti OÜ-le, Forus Takso Eesti ASile, Uber Estonia OÜ-le, Goworkabit Estonia

OÜ-le, Eesti Taksokoondisele, Eesti HR Seltsile, Eesti Asutajate Seltsile, teadlastele Kaire

Holts, Merle Erikson, Johanna Vallistu, Tauri Tuvikene ja tööõiguse ekspertidele Thea Rohtla

ja Heli Raidve Tööõigusabi OÜ. Kooskõlastamise käigus esitatud märkustega arvestamine on

esitatud kooskõlastustabelis (lisa 2) ja selle lisas.

Eelnõu esitatakse teise kooskõlastusringi käigus Justiitsministeeriumile ning teadmiseks Eesti

Advokatuurile, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Diamond21

OÜ-le, Direct Selling Europe-le, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Taltechi,

46

Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlastele, Tööinspektsioonile, Eesti Tööandjate

Keskliidule, Bolt Technology OÜ-le ja Wolt Eesti OÜ-le.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus … 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja Digiministeerium

18.05.2026 nr 2-2/849-12

Platvormitöö seaduse eelnõu

Esitame teisele kooskõlastusringile platvormitöö seaduse eelnõu.

Samuti edastame eelnõu kõigile partneritele ja huvigruppidele, kes esimeses kooskõlastusringis

eelnõu osas arvamust avaldasid.

Palume tagasisidet hiljemalt 5 tööpäeva jooksul, et tagada eelnõu aluseks oleva direktiivi

õigeaegne ülevõtmine.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) vastavustabel;

4) kooskõlastustabel;

5) kooskõlastustabeli lisa.

2 (2)

Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium

Rahandusministeerium

Eesti Advokatuur

Andmekaitse Inspektsioon

Eesti Ametiühingute Keskliit

Diamond21 OÜ

Direct Selling Europe

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Ülikool

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool

Tööinspektsioon

Eesti Tööandjate Keskliit

Wolt Eesti OÜ

Wolt Eesti OÜ

Johann Vootele Mäevere

+372 5378 5158, [email protected]

1

Platvormitöö seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Kooskõlastustabel

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute

Keskliidule, Tööinspektsioonile, Andmekaitse Inspektsioonile, töövaidluskomisjonide juhatajatele, Teenistujate Ametiliitude

Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Personalijuhtimise

Ühingule PARE, Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Kohtunike Ühingule, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu

Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Bolt Technology OÜ-le, Wolt Eesti OÜ-le, Forus

Takso Eesti AS-le, Uber Estonia OÜ-le, Goworkabit Estonia OÜ-le, Eesti Taksokoondisele, Eesti HR Seltsile, Eesti Asutajate Seltsile, teadlastele

Kaire Holts, Merle Erikson, Johanna Vallistu, Tauri Tuvikene ja tööõiguse ekspertidele Thea Rohtla ja Heli Raidve Tööõigusabi OÜ. Eelnõu

kooskõlastas märkustega Justiits- ja Digiministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ja Rahandusministeerium ning vaikimisi

Kultuuriministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium. Eelnõu osas avaldasid arvamust Eesti Advokatuur, Andmekaitse Inspektsioon,

Eesti Ametiühingute Keskliit, Diamond21 OÜ, Direct Selling Europe, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Infotehnoloogia

ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Taltechi, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased, Tööinspektsioon, Eesti

Tööandjate Keskliit ja Wolt Eesti OÜ.

Eesti Advokatuur

Eelnõu § 3 lg 2 – platvormitöö mõiste

Komisjon teeb ettepaneku asendada eelnõu § 3 lg-s 2 sõna „isik“ sõnaga „füüsiline isik“. Platvormitöö

võib eelnõu § 3 lg 2 sõnastuse kohaselt olla ka selline digitaalse tööplatvormi kaudu korraldatav töö, mida

teeb juriidiline isik. Platvormitöö on faktiline tegevus, mida ei saa juriidiline abstraktsioon sooritada.

Eelnõu mõiste ei ole kooskõlas direktiivi (EL) 2024/2831 art 2 lg 1 p-iga b). Direktiivi ingliskeelses tõlkes

kasutatakse väljendit „individual“, eesti keeles „üksikisik“.

Mittearvestatud

Kuigi juriidiline isik tegutseb alati füüsiliste isikute kaudu,

omistatakse õiguslikult selline tegevus tihti juriidilisele

isikule. Me ei pea seetõttu põhjendatuks asendada eelnõu § 3

lõikes 2 sõna „isik“ sõnaga „füüsiline isik“. Eesti õiguskeeles

võib „füüsiline isik“ kutsuda üles liiga kitsale tõlgendusele,

mille kohaselt jääksid kaitse alt välja need platvormitöö

tegijad, kes teevad tööd küll isiklikult, kuid kasutavad selleks

ettevõtlusvormi, näiteks osaühingut. Selline tulemus ei oleks

kooskõlas direktiivi eesmärgiga tagada kaitse kõigile

platvormitööd tegevatele isikutele.

2

Eelnõu § 3 lg 3 – platvormitöö tegija mõiste

Komisjon teeb ettepaneku asendada eelnõu § 3 lg-s 3 sõna „isik“ sõnaga „füüsiline isik“. Platvormitöö

tegija võib eelnõu § 3 lg 3 sõnastuse ja seletuskirja kohaselt olla ka juriidiline isik. Platvormitöö on

faktiline tegevus, mida ei saa juriidiline abstraktsioon sooritada.

Eelnõu mõiste ei ole kooskõlas direktiivi (EL) 2024/2831 art 2 lg 1 p-iga c). Direktiivi ingliskeelses tõlkes

kasutatakse väljendit „individual“, eesti keeles „üksikisik“. Juriidiline isik saab olla platvormitöö ahelas

vahendaja eelnõu § 3 lg 5 tähenduses, mitte platvormitöö tegija.

Mittearvestatud

Kuigi juriidiline isik tegutseb alati füüsiliste isikute kaudu,

omistatakse õiguslikult selline tegevus tihti juriidilisele

isikule. Me ei pea seetõttu põhjendatuks asendada eelnõu § 3

lõikes 2 sõna „isik“ sõnaga „füüsiline isik“. Eesti õiguskeeles

võib „füüsiline isik“ kutsuda üles liiga kitsale tõlgendusele,

mille kohaselt jääksid kaitse alt välja need platvormitöö

tegijad, kes teevad tööd küll isiklikult, kuid kasutavad selleks

ettevõtlusvormi, näiteks osaühingut. Selline tulemus ei oleks

kooskõlas direktiivi eesmärgiga tagada kaitse kõigile

platvormitööd tegevatele isikutele.

Eelnõu § 6 lg 1 – töösuhte eelduse erandid

Komisjon teeb ettepaneku sõnastada eelnõu § 6 lg 2 järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

eeldus ei rakendu:

1) kui platvorm tõendab, et platvormi ja platvormitöö tegija vahel ei ole töösuhet töölepingu seaduse

tähenduses;

2) kriminaal-, maksu- ja sotsiaalkaitse menetluses.

Platvormitöö direktiivi art 5 lg 3 kohaselt ei kohaldata õiguslikku eeldust maksu-, kriminaal- ja

sotsiaalkindlustusmenetluste suhtes. Erandina võivad liikmesriigid seda siseriikliku õiguse alusel siiski

lubada.

Eelnõu loetletud menetlustes õigusliku eelduse kohaldamata jätmist ei sätesta, kuigi see on direktiivi

kohaselt primaarne. Eelnõu seletuskirjas ei põhjendata, miks soovitakse kasutada direktiivis lubatud

erandit.

Mittearvestatud

Eelnõus ei peeta vajalikuks sätestada, et töölepingu seaduse §

1 lõikes 2 sisalduv õiguslik eeldus ei kohaldu maksu-,

kriminaal- ja sotsiaalkaitse menetlustes. Eesti õiguses kehtib

töölepingu õiguslik eeldus juba aastaid vastavate eranditeta

ning eelnõu eesmärk ei ole muuta selle eelduse kehtivat ulatust

või sellega seotud põhimõtteid.

Eelnõu § 10 lg 1 – järjepidev inimjärelevalve üksikotsuste mõju üle

Komisjoni ettepanek on kustutada eelnõu § 10 lg-st 1 sõna „järjepidev“. Eelnõu § 10 lg 1 kohustab

platvormi tagama järjepideva järelevalve. Sellist ajalist määratlust direktiivi art 10 ette ei näe.

Arvestatud osaliselt ja selgitatud

Selgitame, et segadus tuleneb siin suuresti direktiivi

eestikeelsest sõnastusest, millest võib jääda mulje, et tegemist

on üheainsa nõudega(Liikmesriigid tagavad, et digitaalsed

tööplatvormid teevad järelevalvet selle üle...). Ingliskeelsest

tekstist nähtub aga selgemalt, et artiklis 10 on tegelikult ette

3

nähtud kaks eraldi kohustust: platvorm peab ühelt poolt

automaatsete süsteemide mõju järjepidevalt jälgima (Member

States shall ensure that digital labour platforms oversee

and…), ning teiselt poolt peab ta töötajate esindajate

kaasamisel korrapäraselt ja vähemalt iga kahe aasta järel läbi

viima hindamise (…and in any event every two years, carry

out an evaluation…).

Direktiivi ülevõtmise ekspertgrupi raport kinnitab sedasama

tõlgendust, kus komisjon selgitab, et oversight tähendab

pidevat ja ennetavat järelevalvet (näiteks pidev pisteline

kvaliteedikontroll), samas kui evaluation on perioodiline,

struktureeritud hindamine. Seetõttu ei lisa sõna „järjepidev“

eelnõusse direktiivivälist nõuet, vaid aitab direktiivi tegelikku

mõtet eestikeelses tekstis täpsemalt edasi anda ja eristada

kahte erinevat kohustust: järjepidevat inimjärelevalvet ning

perioodilist hindamist.

Oleme muutnud vastavate sätete sõnastust selliselt, et nendest

nähtuks selgemalt kaks erinevat nõuet.

Eelnõu § 12 lg 1 – TTOS nõuete täitmine

Komisjoni ettepanek on sõnastada eelnõu § 12 lg 1 töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete

rakendamise kohustuse osas TTOS § 12 lg 1 eeskujul, et sellised kohustused on platvormil niivõrd, kui see

on platvormitöö eripärasid arvestades võimalik.

Direktiivi art 12 lg 1 loetleb platvormi kohustused tööohutuse ja töötervishoiu tagamisel, tõstes esile

automaatsetest seire- ja ohutussüsteemidest tulenevaid riske, kuid ei näe ette kõikide töötervishoiu ja

tööohutuse alaste nõuete kohaldamist. Eelnõu § 12 lg 1 kohustab aga platvormi rakendama töötervishoiu

ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid eranditeta. Komisjoni hinnangul esineb platvormitööl kaugtöö

tunnuseid, mistõttu on põhjendatud vastaval eeskujul ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete

järgimine niivõrd, kui see on platvormitöö (ja kaugtöö) eripärasid arvestades võimalik.

Mittearvestatud

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus on juba praegu piisavalt

paindlik, et võimaldada nõuete kohaldamist töö eripära

arvestades, sealhulgas kaugtöö ja muude mittestatsionaarsete

töövormide puhul. Kui platvormitöötaja teeb kaugtööd,

kohalduvad tema suhtes ka need leevendused ja erisused, mis

on kehtivas õiguses kaugtöö puhul juba ette nähtud, mistõttu

ei ole vaja luua platvormitöö jaoks täiendavat samalaadset

erisust.

Samuti ei ole kehtivas õiguses ette nähtud eraldi TTOS-i

erireegleid näiteks töölepingu alusel töötavatele autojuhtidele

või kulleritele. Ka sellisel juhul rakendab tööandja TTOS-i

nõudeid töö iseloomu arvestades. Näiteks saab riskianalüüsis

4

hinnata mobiilse töökohaga seotud riske, samas kui

juhendamise, väljaõppe või tervisekontrolli osas ei ole erisusi

üldjuhul vaja. Töökohale esitatavad nõuded puudutavad

valdavalt statsionaarseid töökohti ning neid tulebki tõlgendada

vastavalt töö tegelikule laadile.

Eelnõu § 8 lg 2, § 9 lg 1, § 9 lg 6 p 2, § 10 lg 5, § 11 lg 3 – platvormitöö tegijate, kes ei ole

platvormitöötajad, esindaja erikord

Komisjoni ettepanek on lisada eelnõusse säte, mille kohaselt on platvormil § 8 lg 2, § 9 lg 1, § 9 lg 6 p 2,

§ 10 lg 5, § 11 lg 3 sätestatud kohustused ja platvormitöö tegijal § 11 lg 3 sätestatud õigus üksnes niivõrd,

kuivõrd platvormitöö tegijate esindajad tegutsevad muude platvormitöö tegijate kui platvormitöötajate

nimel seoses nende isikuandmete kaitsega.

Direktiivi artikkel 15 kohaselt saavad platvormitöö tegijate esindajad, kes ei ole töötajate esindajad,

kasutada töötajate esindajatele artikli 8 lõike 2, artikli 9 lõigete 1 ja 4, artikli 10 lõike 4 ja artikli 11 lõike

2 alusel antud õigusi üksnes niivõrd, kuivõrd nad tegutsevad muude platvormitöö tegijate kui

platvormitöötajate nimel seoses nende isikuandmete kaitsega.

Seaduseelnõu kooskõlastustabeli kohaselt võetakse viidatud art 15 üle eelnõu järgmiste sätetega: § 8 lg 2,

§ 9 lg 1, § 9 lg 6 p 2, § 10 lg 5, § 11 lg 3. Ükski viidatud säte ei reguleeri andmesubjekti esindaja suhtes

kohalduvaid platvormi kohustusi seoses isikuandmete kaitsega või esindaja õigusi esindamisel seoses

isikuandmete kaitsega. Vastavalt kehtestatakse eelnõuga platvormile kohustusi, mida direktiiv ette ei näe.

Selgitatud

Aitäh ettepaneku eest. Selgitame, et artikli 15 mõte on

Euroopa Komisjoni selgituse kohaselt see, et seal, kus

artiklites 8 lõige 2, 9 lõiked 1 ja 4, 10 lõige 4 ning 11 lõige 2

on viidatud töötajate esindajatele, tuleb seda lugeda nii, et säte

hõlmab ka platvormitöö tegijate esindajaid. Seega laiendab

artikkel 15 nende sätete kohaldamisala.

Seda põhjusel, et viidatud sätted puudutavadki sisuliselt

isikuandmete kaitset, kuna need käsitlevad automaatseid

süsteeme, mis põhinevad platvormitöö tegijate isikuandmete

töötlemisel. Tegemist on süsteemidega, mis seiravad

konkreetse inimese tegevust, hindavad tema töösooritust või

teevad tema suhtes otsuseid ning just seetõttu on tegemist

isikuandmete kaitse küsimustega. See loogika kajastub ka

direktiivis, mille kohaselt kuuluvad need sätted järelevalve

mõttes andmekaitseasutuse pädevusse.

Eelnõu § 18 – seaduse jõustumine

Komisjoni ettepanek on lisada eelnõu §-i 18 teine lõige VÕSRS § 12 eeskujul, tagamaks õigusliku eelduse

ajaliselt täpne kohaldamine.

Direktiivi art 5 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud artiklis sätestatud õiguslikku eeldust lepinguliste suhete

puhul, mis on sõlmitud enne 02.12.2026 ja mis on sel päeval kehtivad, üksnes ajavahemiku suhtes, mis

algab kõnealusest päevast. Direktiivi preambuli p 33 kohaselt tuleks nõudeid, mis on seotud töösuhte

võimaliku olemasoluga enne nimetatud kuupäeva, ning sellest tulenevaid õigusi ja kohustusi, mida

kohaldatakse kuni nimetatud kuupäevani, hinnata üksnes enne nimetatud kuupäeva kehtinud liidu ja

riigisisese õiguse, sealhulgas direktiivi (EL) 2019/1152 alusel.

Selgitatud

Eelnõu koostajad ei pea rakendussätte loomist vajalikuks.

Õiguslik eeldus kehtib TLS § 1 lg 2 tulenevalt ka praegu, sh

platvormitöö puhul. Platvormitöö seaduse eesmärk on tagada

õigusselgus ja direktiivi sõnaselge ülevõtmine ning faktiliselt

tuleb õiguslikku eeldust rakendada täna samal moel.

5

Andmekaitse Inspektsioon

Platvormi mõiste

Platvormitöö seaduse eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt on platvorm käesoleva seaduse tähenduses füüsiline või

juriidiline isik, kes osutab teenust. Arvestades, et Eesti õiguses võib ettevõtja olla ka füüsiline isik, ei ole

füüsilise isiku hõlmamine iseenesest probleemne, kui eesmärk on hõlmata ka näiteks FIEsid. Selguse

huvides võiks siiski kaaluda, kas sättest peaks nähtuma, et tegemist on majandus- või ettevõtlustegevuse

raames teenust osutava isikuga. Kui eesmärk on üle võtta direktiivi artikkel 2 lõike 1 punktis 1 sisalduv

“äriteenuse” mõte, võiks kaaluda, kas Eesti õiguses oleks selle vasteks selgem “majandustegevuse raames

teenuse osutamine” või “ettevõtlustegevuse raames teenuse osutamine”. See aitaks paremini esile tuua, et

normi adressaadiks on ettevõtluses tegutsev isik, hõlmates seejuures ka füüsilisest isikust ettevõtjaid.

Mittearvestatud

Aitäh tähelepaneku eest. Direktiivi artikli 2 lõike 1

definitsioon ei seo platvormi mõistet eraldi „äritegevuse“,

„majandustegevusega“ või „ettevõtlusega“. Eelnõu § 3 lõikes

1 sisalduvad tingimused piiritlevad adressaati juba piisavalt

selgelt, hõlmates muu hulgas olukordi, kus teenus sisaldab

olulise osana üksikisikute tasu eest tehtava töö korraldamist

ning kus kasutatakse automaatseid seire- või

otsustussüsteeme.

Lisaks võib „majandustegevuse“ või „ettevõtlustegevuse“

eraldi lisamine tekitada uue tõlgendusvaidluse, kus mõni

platvorm väidab, et ta ei tegutse äri- või ettevõtlustegevuse

raames, kuigi sisuliselt korraldab platvormi kaudu tasu eest

tehtavat tööd direktiivi ja eelnõu tähenduses. Seetõttu peame

praegust sõnastust sobivaks ja piisavalt selgeks. IKÜM artiklile 9 viitamise täpsustus

Platvormitöö seaduse eelnõu (edaspidi ka eelnõu) § 7 sätestab isikuandmete töötlemise piirangud

võrreldes IKÜMis kehtestatud raamistikuga ning eelnõu seletuskiri viitab § 7 juures isikuandmete kaitse

üldmääruse (IKÜM) artiklitele 5, 6 ja 9. AKI rõhutab, et IKÜM artikli 9 kohaselt on eriliigiliste

isikuandmete töötlemine üldjuhul keelatud, välja arvatud artikli 9 lõikes 2 sätestatud juhtudel. Siinkohal

oleks oluline eelnõu seletuskirjas täpsustada, et direktiiviga reguleeritud ulatuses on teatud andmete

töötlemine keelatud ka juhul, kui mõni IKÜM artikli 9 lõikes 2 sätestatud erand võiks üldiselt kõne alla

tulla.

Eelnõu seletuskirjas on toodud näitena, et eriliigilisi andmeid võib üldiselt töödelda näiteks nõusoleku

alusel. Töösuhete kontekstis ei saa nõusolekut üldjuhul käsitleda tüüpilise või neutraalse näitena, sest

võimusuhte ebavõrdsuse tõttu ei ole see enamasti vabalt antud. Euroopa Andmekaitsenõukogu (EAKN)

on rõhutanud1, et töösuhte kontekstis on töötaja ja tööandja vahel tavaliselt ebavõrdsus ning seetõttu ei

tohiks tööandjad enamasti tugineda nõusolekule. Samuti märgivad EAKNi nõusoleku suunised, et kui

isikul ei ole tegelikku valikuvabadust või ta tunneb survet nõustuda, ei ole nõusolek kehtiv. AKI mõistab,

et tegemist oli näitega eriliigiliste isikuandmete töötlemise õiguspärasusest, kuid töösuhete kontekstis ei

ole nõusoleku kui õigusliku aluse näide parim võimalikest variantidest.

Arvestatud

Seletuskirja on vastavalt tähelepanekutele täiendatud ja

täpsustatud.

6

Ühtlasi tuleks täpsustada eelnõu seletuskirja § 7 punkti 5 ja sõnastuse “tundlikud andmed” asemel

kasutada “eriliigilised andmed”.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

AKI viitab esmalt, et eelnõu § 8 lõikes 1 on viidatud §-le 6, kuid peaks olema § 7.

Platvormitöö eelnõu seletuskirja kohaselt on § 8 lõike 2 eesmärk tagada, kas automatiseeritud süsteemide

kasutamine on õiguspärane, vajalik ja proportsionaalne ning kas töötegija õigused ja vabadused on

piisavalt kaitstud. Eelnõu tekst aga täpsustusi ei tee ning selle kohaselt tuleb küsida platvormitöö tegijate

ja nende esindajate seisukohti. Ka sätte tekst võiks lõikes 2 täpsustada, et seisukohti küsitakse

isikuandmete töötlemise kohta. Täpsustus on oluline, et kaitsta mh platvormi ärisaladust, juhul kui

mõjuhinnangus see peaks sisalduma, ning piirata platvormitöö tegijatele või esindajatele esitatava info

mahtu.

Arvestatud

Viide on parandatud, suured tänud tähelepanu juhtimast.

Lisasime soovitud täpsustuse seletuskirja.

Automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamine

Platvormitöö seaduse eelnõu § 9 lõike 2 punkti 4 kohaselt esitab platvorm automaatsete seiresüsteemide

kasutamise korral ühe osana teabest süsteemides töödeldavate isikuandmete vastuvõtjad või vastuvõtjate

kategooriad ning isikuandmete mis tahes edastamise või üleandmise, sealhulgas kontserni sees.

AKI märgib, et sõnastus „vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad ning isikuandmete mis tahes

edastamine või üleandmine” ei ole terminoloogiliselt kõige selgem. AKI möönab, et

„üleandmise“ sõna on ka direktiivi artiklis 9, kuid vaadates inglise keelset teksti, on „edastamine või

üleandmine“ tõlgitud sõnadest „transmission or transfer“, mis IKÜMis on mõlemad tõlgitud kui

„edastamine2“.

Vastuvõtjate või vastuvõtjate kategooriate nimetamine eeldab juba isikuandmete edastamist või muul

viisil kättesaadavaks tegemist. Samuti ei ole andmekaitseõiguses tavapärane kasutada mõistet

„üleandmine“, vaid piisav ja korrektne on viidata isikuandmete edastamisele. Seetõttu võiks kaaluda sätte

sõnastamist selliselt, et viidatakse üksnes süsteemides töödeldavate isikuandmete vastuvõtjatele või

vastuvõtjate kategooriatele, sealhulgas kontsernisiseste vastuvõtjate puhul.

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskiri muudetud.

Platvormitöö tegija teabe saamise õigus

Platvormitöö eelnõu § 9 lõiked 1, 5 ja 6 reguleerivad teabe andmise viise ja kohustust. Sätet lugedes võib

mõista lõiget 1 üldnormina, mis sätestab teabe esitamise ja vormi, mistõttu lõiked 5 ja 6 tunduvad

osaliselt vastuolulised. Kui eelnõu § 9 lõikega 1 on soovitud reguleerida teabe andmise vormi, on AKI

ettepanek viia lõige 1 artikli lõppu ning sõnastada see „Teave tuleb esitada kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis arusaadaval ja hõlpsasti kättesaadaval kujul.“

Arvestatud osaliselt

Täname tähelepanu juhtimast. Täpsustasime tagasisidest

lähtuvalt § 9 lõiget 7 ning § 3 lõikes 7 sisalduvat automaatse

seiresüsteemi mõistet.

7

Ühtlasi palub AKI täpsustada eelnõu § 9 lõikes 7 nimetatud „protsessi“. Hetkel ei ole üheselt selge, kas

lõikes 7 nimetatud „protsessis kasutatavate automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kohta“ antav

teave tähendab lõigetes 2-4 nimetatud teavet. Lisaks viitab AKI, et § 3 lõike 7 kohaselt kasutatakse

automaatset seiresüsteemi vaid töö tulemuse või tegevuse jälgimiseks, mitte töölevõtmise hindamiseks

(nagu on täpsustatud § 3 lõike 8 automaatse otsustussüsteemi mõiste juures).

Mööname, et vorminõude poolest sobib lõige 1 paragrahvi

lõppu, samas sätestatakse lõikega lisaks ka asjaolu, et teavet

tuleb esitada ning kellele teave tuleb esitada. Järgnevad lõiked

täpsustavad, millist teavet, millistel tingimustel ja millal tuleb

esitada. Sellest lähtuvalt jätame lõike asukoha muutmata.

Automaatsete süsteemide inimjärelevalve järelevalvepädevus

Käesoleva eelnõu § 17 lõike 3 kohaselt teeb AKI järelevalvet §-des 7–11 sätestatud isikuandmete

töötlemise nõuete täitmise üle. Samas ei nähtu eelnõu § 10 lõike 4 sõnastusest, et selles oleks eristatud

platvormitöö tegija õiguste rikkumist osas, mis puudutab tema õigusi seoses isikuandmete töötlemisega.

Viidatud säte räägib üldiselt olukorrast, kus automaatse seire- või otsustussüsteemi tehtud või toetatud

üksikotsustega on rikutud platvormitöö tegija õigusi, kuid ei seo seda otseselt isikuandmete töötlemisega

ega võimalda seetõttu üheselt järeldada Andmekaitse Inspektsiooni pädevust selle sätte alusel järelevalve

tegemiseks.

Kui seadusandja eesmärk on olnud jätta § 10 lõikes 4 sätestatud õiguste rikkumise hindamine üksnes

Tööinspektsiooni pädevusse, ei pea AKI vajalikuks selle lõike sõnastuse muutmist. Juhul aga, kui

nimetatud lõikega on soovitud ette näha ka AKI pädevus olukordades, kus automaatse seire- või

otsustussüsteemi kasutamisega rikutakse platvormitöö tegija õigusi seoses tema isikuandmete

töötlemisega, tuleks sätet vastavalt täpsustada. See aitaks vältida ebaselgust järelevalvepädevuse ulatuse

osas ning tagaks, et andmekaitsealaste õiguste rikkumise korral oleks pädev asutus seadusest selgelt

tuletatav.

Selgitatud

Täiendasime seletuskirja lausega, mis puudutab § 10 lõikest 4

tulenevat õiguste rikkumiste olukorda.

Direktiivi kohaselt tuleb eristada ühelt poolt

andmekaitsealaseid ja protseduurilisi õigusi, mille täitmise üle

teevad järelevalvet andmekaitseasutused, ning teiselt poolt

materiaalõiguslikke küsimusi, nagu töötingimused või

diskrimineerimine, mille üle peaks järelevalvet tegema

töötajate kaitsega tegelevad asutused. Olukordadeks, kus

pädevused kattuvad, on direktiivis säte, mis kohustab

vastavaid järelevalveasutusi omavaheliseks koostööks ja

infovahetuseks. Oleme vastava sätte ka eelnõule lisanud.

Meie hinnangul ei ole aga vajalik seaduse tasandil

ammendavalt täpsustada iga üksikjuhtu, millal on tegemist

andmekaitsealase küsimusega või millal tekib Andmekaitse

Inspektsiooni järelevalvepädevus. Seetõttu peame piisavaks,

et § 17 lõige 3 määrab Andmekaitse Inspektsiooni pädevuse

üldreegli ning seletuskirjas on täpsustatud ja näitlikustatud

pädevuse ulatust koos Tööinspektsiooni pädevusega.

Automaatsed otsused

AKI hinnangul vajab selgitamist, milline on eelnõu § 11 lõikes 3 sätestatud järelevalvemehhanism ja kes

on pädev asutus juhul, kui platvorm ei taga automaatse otsuse sisulist läbivaatamist. Automaatsete

otsustega seotud isikuandmete töötlemise õiguspärasust puudutavas osas on pädevaks

järelevalveasutuseks AKI, kuid sama olukord võib puudutada ka töötingimusi või muid tööõiguslikke

tagajärgi, mille üle teeb järelevalvet Tööinspektsioon. Selguse huvides tuleks täpsustada, kas § 11 lõikes

3 sätestatud läbivaatamistaotluse rahuldamata jätmise korral pöördutakse AKI, Tööinspektsiooni või

Arvestatud ja selgitatud

Täname ettepaneku eest ning täiendasime teksti nii, et tuleks

selgemalt välja, et automaatse otsuse peab läbi vaatama ja

selgitusi jagama inimene.

8

mõlema poole sõltuvalt rikkumise laadist.

Ühtlasi, ei ole üheselt aru saadav, kas otsuse läbivaatamise nõudmine tähendab otsuse vaidlustamist. Ei

ole selge, milliseid sisulisi toiminguid peab see läbivaatamine hõlmama, nt kas taotluse saamisel

hinnatakse ka taotleja argumente või vaadatakse läbi otsuse nö tehniline korrektsus.

Seletuskirjas on täpsustatud, et automaatse otsuse peab läbi vaatama inimene ning see eeldab automaatse

otsuse sisulist kaalumist. AKI hinnangul peab see nõue, et otsuse vaatab üle inimene, olema kehtestatud

seaduse tasandil.

§ 11 lõikes 3 sätestatud mehhanismi osas on eelnõu

seletuskirjas selgitatud järgmist: Paragrahvide 10 ja 11 järgi

kuulub Andmekaitse Inspektsiooni pädevusse järelevalve

nende nõuete üle, mis puudutavad automaatsete süsteemide

kasutamisel isikuandmete kaitset, sealhulgas nõuet tagada

inimese tehtav järelevalve, õigust selgitustele viisil, mis

võimaldab platvormitöö tegijal aru saada automatiseeritud

otsustusloogikast ja kasutada oma andmekaitsealaseid õigusi.

Seega, § 11 osas, kui platvorm ei taga õigust automaatse

süsteemi poolt tehtud otsuse selgitamisele, läbivaatamisele või

parandamisele, siis on pädev AKI. Kui platvormitöö tegija

esitas läbivaatamistaotluse automaatse otsuse kohta, mis tingis

talle rahalise kahju ning platvorm jätab peale otsuse

läbivaatamist otsuse muutmata, on platvormitöö tegijal õigus

pöörduda töövaidluskomisjoni (eeldab esmalt töösuhte

tuvastamist) või kohtusse. Kui taotlus jäetakse läbi vaatamata

(platvormitöö tegija esitab läbivaatamistaotluse, kuid ei saa

vastust), siis on õigus pöörduda AKI poole. Kui platvormitöö

tegija hinnangul ei ole platvormi poolses vastuses täpseid ja

asjakohaseid põhjendusi, siis on platvormitöö tegijal samuti

õigus esitada kaebus AKI-le. Kui asjakohased selgitused

eksisteerivad, kuid platvormitöö tegija nendega ei nõustu, on

võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni (eeldab töösuhte

tuvastamist) või kohtusse.

Viimaks selgitame, et otsuse läbivaatamise taotlemine

tähendab sisuliselt tõepoolest otsuse vaidlustamist. Kui

platvormitöö tegija on vastavas avalduses esitanud asjaolud

või faktid, mille põhjal ta otsuse läbivaatamist taotleb, siis

loomulikult tuleb otsust uuesti kaaluda ka nende faktide

valguses ning vastuses põhjendada, kas esitatud faktid või

asjaolud tingisid otsuse ümbervaatamise või mitte. See peab

vastavalt juhtumi asjaoludele ja vajadusele hõlmama ka

tehnilist läbivaatust, kuna otsuses peab eelduslikult

9

põhjendama, kas süsteem hindas erinevaid parameetreid

õigesti.

Automaatsed süsteemid

Eelnõus ei ole defineeritud, mida mõistetakse „automaatsete süsteemide“ all. Eelnõu §10 pealkirjas

kasutatakse mõistet „automaatsed süsteemid“, kuid eelnõus ei ole selgitatud, kas selle all peetakse silmas

automaatseid seire- ja otsustussüsteeme koos.

Ühtlasi on eelnõu § 7 lõikes 3 sätestatud, et nimetatud sätet võidakse kohaldada ka muudele

automaatsetele süsteemidele, seega on täpsustuse tegemine oluline, kuivõrd eelnõu § 10 nimetatud

„automaatsete süsteemide“ all võib tõlgendada ka muid kui automaatseid seire- ja otsustussüsteeme.

Segadust tekitab ka eelnõu § 10 lõige 1, millest võib välja lugeda, et automaatsed seiresüsteemid teevad

või toetavad üksikotsuseid platvormitöö tegijate suhtes. Seda sätet tuleks täpsustada näiteks järgmiselt:

„Platvorm tagab järjepideva inimjärelevalve automaatsete otsustussüsteemide tehtavate või toetatavate

üksikotsuste ja automaatsete seiresüsteemide mõju üle platvormitöö tegijatele, sealhulgas nende

töötingimustele ja võrdsele kohtlemisele töökohal.“ Selline täpsustus aitaks selgelt eristada seiresüsteeme

ja otsustussüsteeme ning väldiks muljet, et eelnõuga peetakse silmas automaatsete seiresüsteemide

tehtavaid otsuseid.

Automaatset süsteemi on mainitud ka eelnõu § 11 lõikes 1. Juhul, kui § 11 lõikes 1 on mõeldud

automaatset otsustussüsteemi, tasuks see täpsustus ka lisada. AKI möönab, et seiresüsteemid ise otsuseid

ei tee. Samas, kuna eelnõu mitmes kohas on ette nähtud, et sätted võivad laieneda ka muudele

automaatsetele süsteemidele peale automaatsete seire- ja otsustussüsteemide, tuleks selguse huvides

täpsustada, kas § 11 lõikes 1 peetakse silmas mis tahes automaatseid süsteeme, mis otsuseid teevad, või

konkreetselt eelnõu § 3 lõikes 8 nimetatud automaatseid otsustussüsteeme.

Arvestatud ja selgitatud

Aitäh tähelepanekute eest. Automaatsete süsteemide all

mõistame tõepoolest automaatseid seire- ja otsustussüsteeme

koos ning oleme vastava lühendi kasutamise lisanud eelnõu §-

i 5. Seoses automaatsete seiresüsteemidega selgitame aga

järgmist: Meie hinnangul ei ole vajalik § 10 lõike 1 ega § 11 lõike 1

sõnastust muuta. Direktiivi artikli 10 lõige 1 lähtub sõnaselgelt

sellest, et üksikotsuseid võivad teha või toetada nii

automaatsed otsustussüsteemid kui ka automaatsed

seiresüsteemid. Automaatne seiresüsteem ei tee küll tingimata

otsust ise, kuid võib seda toetada, kogudes või hinnates

andmeid, millele hilisem otsus tugineb. Näiteks võib

seiresüsteem koguda andmeid platvormitöö tegija töötempo,

tellimuste täitmise, asukoha või kliendihinnangute kohta ning

nende andmete põhjal tehakse hiljem (automaatse

otsustussüsteemi või inimese poolt) otsus konto piiramise, tasu

maksmisest keeldumise või töökorralduse muutmise kohta. Teabe esitamise kohustus

Platvormitöö eelnõu § 14 lõike 4 kohaselt on Tööinspektsioonil (TI) ja platvormitöö tegijate esindajatel

õigus küsida platvormilt lisaselgitusi ja üksikasju esitatud teabe kohta. Eelnõu seletuskiri selgitab, et

õigus on küsida näiteks individuaalseid töölepinguid, samas direktiivi artikkel 17 (mis võetakse üle §-ga

14) ei sätestata individuaalsete töölepingute väljaandmise kohustust. Direktiivi artikkel 17 viitab, et

õigus on küsida „üksikasju töölepingu kohta“, mitte „töölepingute“, millest võiks järeldada

individuaalsete töölepingute väljaküsimise õigust. Ka direktiivi inglise keelses versioonis on kirjas

ainsuses „details regarding the employment contract“. Kui kaasseadusandja mõte oleks olnud anda

õigus küsida välja individuaalseid lepinguid, oleks seadusandja ka sõnastuses viidanud mitmete

töölepingute kohta teabe küsimise õigusele.

Selgitatud

§ 14 lõike 4 selgituses on töölepingu kohta järgmine tekst: See

tähendab näiteks kohustust selgitada, milliste andmete

alusel on arvutatud keskmine sissetulek või kuidas on

määratletud regulaarne platvormitöö, samuti on õigus

küsida andmeid individuaalsete töölepingute ja nende

sisu kohta.

10

Lisaks, kui kaasseadusandja oleks direktiivi artikli 17 lõikega 4 loonud õiguse küsida välja

individuaalseid töölepinguid, oleks artikli 24 lõikega 1 sätestatud IKÜMi järelevalveasutustele ka artikli

17 järelevalvepädevus.

Seega ei ütle seletuskiri, et õigus on küsida välja lepinguid

tervikuna vaid detaile lepingu sisu kohta. Samas juhime

tähelepanu, et Tööinspektsioonil on õigus välja küsida ka

töölepinguid tervikuna tulenevalt KoRS §-st 30.

Riiklik järelevalve

Eelnõu § 17 lõige 3 märgib, et AKI teeb järelevalvet IKÜMi kohaselt. Sellest sõnastusest võib

koostoimes eelnõu § 17 lõikega 1 välja lugeda, et platvormitöö seaduse üle teeb järelevalvet ainult

Tööinspektsioon ning AKI teeb järelevalvet isikuandmete kaitse nõuete täitmise osas oma olemasolevate

pädevuste piires. Selline sõnastus tähendab, et AKI-l ei ole võimalik oma järelevalvemenetluses tugineda

platvormitöö seaduse eripäradele, näiteks osades, mis kitsendavad või laiendavad platvormi või

platvormitöö tegija õigusi ja kohustusi. AKI järelevalvemenetlus oleks sellise sõnastuse kohaselt

tavapärane isikuandmete kaitse järelevalvemenetlus, mis tekitab olukorra, kus Tööinspektsiooni ja

Andmekaitse Inspektsiooni järelevalve järelmid sama olukorra kohta võivad lahkneda.

AKI soovitab sõnastada eelnõu § 17 lõikes 3 nimetatud järelevalvepädevuse sarnaselt elektroonilise side

seaduse (ESS) § 133 lõikega 4.

Asjaolu, et ilmselt on mõeldud anda Andmekaitse Inspektsioonile platvormitöö seaduse

järelevalvepädevus, saab välja lugeda ka eelnõu § 17 lõike 4 mõttest, mille kohaselt on AKI-l õigus

platvormitöö seaduse nõuete rikkumise korral rikkujat trahvida. Seda saab AKI teha vaid juhul, kui on

antud ka järelevalvepädevus konkreetse seaduse nõuetele vastavuse hindamiseks.

AKI märgib, et § 17 lõike 4 praegune sõnastus ei ole piisavalt konkreetne, arvestades, et rikkumiste

menetlemine toimub siseriiklikus õiguses väärteomenetluse korras. Karistusõigusliku määratletuse

põhimõttest tulenevalt peab seadusest üheselt nähtuma, milliste käesolevas seaduses sätestatud

isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral saab sanktsiooni kohaldada ning milline on iga

rikkumise puhul kohaldatav trahvi ülemmäär. Pelgast viitest IKÜM artikli 83 lõikes 5 sätestatud trahvi

suuruse ülemmäärale ei piisa. Näiteks ei ole isikuandmete kaitse seaduses (IKS) ette nähtud eelnõu §-s 10

inimjärelevalve kohustuse täitmise rikkumise koosseisu.

Täiendavalt tuleb arvestada, et eelnõu kohaselt võib platvorm olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.

Seetõttu tuleks õigusselguse huvides eristada või vähemalt üheselt määratleda, milline trahvi ülemmäär

kohaldub füüsilise isiku puhul ja milline juriidilise isiku puhul. Vastasel juhul jääb ebaselgeks, kuidas

tuleb IKÜM artikli 83 lõike 5 ülemmäära siseriiklikus väärteomenetluses kohaldada.

Arvestatud

Oleme järelevalvet puudutavat normi soovitud moel muutnud

ning eelnõule lisanud ka karistusnormi sisaldava sätte.

Järelevalve

Platvormitöö direktiivi artikkel 24 lõike 2 kohaselt teevad riigi pädevad asutused koostööd oma pädevuse

Arvestatud

Oleme eelnõud vastava sättega täiendanud.

11

piires ning vahetavad asjakohast, sh uurimiste käigus saadud teavet. Vastavustabeli kohaselt vastab

nimetatud direktiivi säte siseriiklikule õigusele, kuivõrd haldusmenetluse seaduse (HMS) põhimõtte

kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia tõhusalt ja eesmärgipäraselt ning TI põhimääruses on sätestatud

kohustus teha koostööd teise riigiasutusega.

HMS põhimõtted ei loo iseseisvat õiguslikku alust tõendite või isikuandmete vahetamiseks.

Haldusmenetluse seaduse eesmärgipärasuse, tõhususe ja koostöö põhimõtted on menetluslikud suunised,

mitte õiguslik alus teabe või tõendite vahetamiseks. HMS § 3 näeb ette, et isiku põhiõigusi tohib piirata

üksnes seaduse alusel, mis tähendab, et asjaolu, et haldusorgan peab menetlust läbi viima tõhusalt, ei

anna iseseisvat volitust edastada teise asutuse valduses olevaid andmeid või uurimismaterjale. Selline

tegevus on põhiõiguste (sh eraelu puutumatuse) riive ning vajab seaduslikku alust.

Tööinspektsiooni põhimäärusest tulenev koostöökohustus on korralduslikku, mitte materiaalset laadi.

Ministri määrus ei loo põhiõiguste riivamiseks vajalikke volitusi; volitus peab tulema seadusest.

IKÜM art 6 lõike 1 punkt e koostoimes lõikega 3 sätestavad, et avaliku sektori isikuandmete

töötlemine (sh vahetamine) on lubatud vaid juhul, kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva

ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks ja see ülesanne ning töötlemise täpsed tingimused

on sätestatud liidu või liikmesriigi õiguses.

Liikmesriigi õigus peab määrama eesmärgid, andmeliigid, saajad ja muud olulised piirangud, mis

tähendab, et HMS-i üldnorm ega pädeva asutuse põhimäärus ei vasta IKÜM artikli 6 nõuetele.

IKS sätestab, et avaliku võimu kandja võib töödelda isikuandmeid avaliku ülesande täitmiseks üksnes

seaduse alusel. Selline alus peab olema selgelt seaduses sätestatud, koos vajalike piirangute ja

kaitsemeetmetega. HMS ega asutuse põhimäärus ei ole piisavad.

Platvormitöö direktiivi artikkel 24 lõike 2 kohustus eeldab, et liikmesriik loob õigusliku raamistiku, mis

võimaldab asutustel teavet vahetada õiguslikult korrektselt ja kooskõlas IKÜMi nõuetega. Pelgalt

HMSile viitamine ei täida direktiivi eesmärki.

Täiendav ressursivajadus

Andmekaitse Inspektsiooni ressursivajaduse kohtas ütleb seletuskiri järgmist:

Seaduses sätestatud kohustustega kaasnevad kulud eeskätt Tööinspektsioonile ja Andmekaitse

Inspektsioonile. Tegevused on kirjeldatud peatükis 6.3. Kulud on kavandatud esialgu katta

Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni eelarvest.

Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul on lisanduvate ülesannete täitmiseks vaja palgata juurde üks

inimene, mis suurendab personalikulusid, samuti nõuavad koolituste korraldamine, ennetus-, teavitus-

Teadmiseks võetud ja selgitatud

Oleme seletuskirjas markeerinud AKI võimaliku püsiva

lisaressursivajaduse. Neid ressursse ei saa aga tagada MKM –

lisaressursse peab AKI taotlema riigieelarvest.

12

ja nõustamistegevus lisaraha. Aastane lisanduv kulu on hinnanguliselt 77 568 eurot.

Soovime rõhutada, et tänases AKI eelarves ei ole vahendeid, mille arvelt täiendavaid kulusid seoses

uute ülesannetega ja järelevalve mahu kasvuga katta. Selleks, et AKI saaks seadusega

Inspektsioonile pandud ülesandeid täita, tuleb AKI eelarvesse täiendavad vahendid püsivalt ette

näha.

Eesti Ametiühingute Keskliit

Eelnõu § 4. Kaitse tagamine vahendaja kasutamise korral

Eelnõu näeb ette mehhanismid, mille eesmärk on tagada, et vahendaja kaudu platvormitööd tegevatele

isikutele oleks tagatud võrdne seadusest tulenev kaitse nende platvormitöö tegijatega, kellel on

platvormiga otsene lepinguline suhe.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/2831 platvormitöö tingimuste parandamise kohta

(edaspidi Direktiiv) artikkel 3 kohaselt peaks vahendaja kaudu töötav isik saama platvormiga otsest lepingut

omava isikuga võrdse kaitsetaseme.

Eelnõu § 4 kohaselt lepivad platvorm ja vahendaja kokku, kes vastutab platvormile seadusega pandud

kohustuste täitmise eest, kuid pole sätestatud, kas ja kuidas saab sellest kokkuleppest teadlikuks

platvormitöö tegija.

Eelnõu kohaselt ainult kokkuleppe puudumise korral vastutavad platvorm ja vahendaja solidaarselt.

Platvormitöö tegija õiguste tagamine ei tohiks olla sõltuv sellest, kuidas platvorm ja vahendaja on

omavahelise kokkuleppe alusel vastutuse jaganud. Seetõttu peaks seadus väga selgelt sätestama, et

vajadusel on platvormitöö tegijal õigus esitada nõue mõlema vastu.

Arvestatud

Nõustume, et platvormitöö tegija peaks olema teadlik,

kummale solidaarvõlgnikule oma nõue suunata. Seetõttu

täpsustasime sätet nii, et platvormi ja vahendaja vahelisest

kokkuleppest peab teavitama ka puudutatud platvormitöö

tegijaid.

Eelnõu § 8. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõu § 8 lg 2 kohaselt peab platvorm mõjuhinnangu koostamisel küsima platvormitöö tegijate ja nende

esindajate seisukohti ning esitama koostatud hinnangu tulemused platvormitöö tegijate esindajatele. Kui

platvormitöö tegijad pole esindajaid valinud, siis järelikult nad andmekaitsealase mõjuhinnangu tulemusi

ei saa. Seetõttu leiame, et eelnõu tuleks täiendada selliselt, et esindaja puudumisel tuleb mõjuhinnang

esitada platvormitöö tegijatele.

Eelnõu §-s 8 (ka seletuskirjas) on ekslikult viidatud eelnõu §-le 6, mitte §-le 7.

Arvestatud

Aitäh tähelepaneku eest. Peame ettepanekut mõistlikuks ja

arvestame sellega. Kui platvormitöö tegijate seisukohti tuleb

mõjuhinnangu koostamisel niikuinii küsida, on põhjendatud,

et esindaja puudumise korral tehakse ka mõjuhinnangu

tulemused kättesaadavaks platvormitöö tegijatele endile.

Sarnast põhimõtet kasutatakse ka töötajate usaldusisiku

13

seaduses, kus esindajate puudumisel tuleb teave anda otse

töötajatele. Lisaks parandame viite §-le 7.

Eelnõu § 12. Platvormitöötaja töötervishoid ja -ohutus

Paragrahviga 12 võetakse üle Direktiivi artikkel 12 ning sätestatakse platvormitöötajate töötervishoiu ja

tööohutuse tagamise erireeglid automaatsete süsteemide kasutamise korral. Direktiivi artikkel 12 lõige 5

näeb ette, et platvormidel peavad olema tõhusad raportikanalid, mh vägivalla ja ahistamise juhtudeks.

Direktiivi käsitluses on see eriti oluline just nende jaoks, kellel ei ole töölepingut.

Eelnõu § 12 kohaldub ainult platvormitöötajatele ehk töölepingu alusel töötavatele töötajatele. Eelnõud

tuleks muuta selliselt, et raportikanal laieneks kõigile platvormitöö tegijatele, vähemalt ohutuse, vägivalla

ja ahistamise teadete osas.

Mittearvestatud

Eelnõu koostamisel on lähtutud põhimõttest võtta direktiiv

Eesti õigusesse üle miinimumtasemel. Nõude laiendamine

kõigile platvormitöö tegijatele võiks tähendada aga

miinimumtasemest tuntavalt kaugemale ulatuvat nõuet ning

seetõttu jätame ettepaneku arvestamata.

Eelnõu § 13. Informeerimine ja konsulteerimine automaatsete süsteemide kasutuselevõtu või

muutmise korral

Paragrahviga 13 võetakse üle Direktiivi artikkel 13 ning laiendatakse platvormitöötajate informeerimise

ja konsulteerimise õigust lisaks töötajate usaldusisiku seaduse (TUIS) §-s 20 sätestatud olukordadele ka

automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutuselevõtu ja olulise muutmisega seotud olukordadele. Sätte

eesmärk on tagada, et platvormitöötajate esindajatel või nende puudumise korral platvormitöötajatel oleks

varakult teave ja ka tegelik võimalus osaleda otsustusprotsessis enne, kui uued automaatsed süsteemid või

algoritmid hakkavad mõjutama platvormitöötajate töökorraldust, töötingimusi, sissetulekut või lepingulist

staatust.

Algoritmid on olulised kõikidele platvormitöö tegijatele, seetõttu tuleks kaaluda informeerimise ja

konsulteerimise õiguse laiendamist kõigile platvormitöö tegijatele ja mitte piiruda ainult töölepingu alusel

töötavatele platvormitöötajatega.

Mittearvestatud

Eelnõu koostamisel on lähtutud põhimõttest võtta direktiiv

Eesti õigusesse üle miinimumtasemel. Nõude laiendamine

kõigile platvormitöö tegijatele võiks tähendada aga

miinimumtasemest tuntavalt kaugemale ulatuvat nõuet ning

seetõttu peame jätma ettepaneku arvestamata.

Eelnõu § 14. Teabe esitamise kohustus

Eelnõu § 14 lg 4 kohaselt on platvormil kohustus vastata, kui Tööinspektsioon ja platvormitöö tegijate

esindaja küsivad teabe kohta lisaselgitusi. Direktiivi artikkel 17 lõige 5 nõuab, et kui pädev asutus või

esindajad küsivad lisaselgitusi ja üksikasju, peab platvorm andma põhjendatud vastuse viivituseta.

Seetõttu tuleks eelnõu § 14 lõikesse 4 lisada ka sõna „põhjendatud“. Näiteks „...platvorm on kohustatud

viivitamatult esitama põhjendatud vastuse.“

Arvestatud

Nõustume ettepanekuga ning oleme eelnõu sõnastust vastavalt

ettepanekule korrigeerinud.

Eelnõu § 15. Platvormitöö tegijate suhtluskanal Arvestatud

14

Direktiivi artikkel 20 ei nõua ainult turvalist ja konfidentsiaalset suhtlusvõimalust, vaid ütleb ka, et

platvorm peab hoiduma teabevahetuse ja suhtluse jälgimisest või neile ligipääsemisest. Eelnõu tekstis seda

lauset ei ole. Seletuskirja järgi platvorm ei tohi küll suhtlust jälgida ega analüüsida, kuid seletuskiri ei saa

asendada õigusnormi. Seetõttu tuleks eelnõu § 15 täiendada, lisades lause, mille kohaselt ei tohi platvormil

olla ligipääsu platvormitöö tegijate suhtluskanalile.

Oleme sätte sõnastust täiendanud selliselt, et sellest tuleks

selgemalt välja platvormi keeld platvormitöö tegijate

omavahelisele suhtlusele ligi pääseda.

Eelnõu § 17. Riiklik järelevalve

Direktiivi artikkel 24 lõike 5 teise lause kohaselt „Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, hoiatavad

ja proportsionaalsed ettevõtja rikkumise laadi, raskusastme ja kestusega ning mõjutatud töötajate arvuga.“

Eelnõus ei ole ära toodud sanktsioone seaduses olevate kohustuste rikkumiste eest ja ainult viidatakse

sellele, et riiklikku järelevalvet teeb Tööinspektsioon (eelnõu § 17 lg 1, 2). Tööinspektsiooni poolsed

ettekirjutused ja sunniraha määramise hoiatused ei ole karistused konkreetsete rikkumiste eest. Viide

Tööinspektsiooni riiklikule järelevalvele ei ole piisav direktiivi ülevõtmiseks ja konkreetsed tõhusad

sanktsioonid tuleks lisada eelnõusse.

Arvestatud

Oleme eelnõud vastavate karistusnormidega täiendanud.

Diamond21 OÜ

Hinnakontroll kui töösuhte peamine tunnus

Hetkel määrab platvorm teenuse hinna ühepoolselt. Iseseisval vedajal puudub kontroll oma sissetuleku ja

kulude katmise üle.

* Nõue: Seaduses peab selgelt kirjas olema: kui platvorm määrab teenuse hinna, loetakse seda töösuhte

tunnuseks. Kui platvorm soovib käsitleda mind partner-ettevõtjana, peab mul olema õigus kehtestada oma

hinnakiri.

Selgitatud

Aitäh ettepaneku eest. Eelnõu koostamisel lähtume juba

kehtivast töölepingu seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud töölepingu

olemasolu õiguslikust eeldusest ning seetõttu ei näe ette

täiendavate eraldiseisvate töösuhte tunnuste või kriteeriumide

lisamist platvormitöö seadusesse. Samas arvestatakse töösuhte

tuvastamisel töövaidluskomisjonis või kohtus ühe asjaoluna ka

seda, kas töö tegemise hinna määrab platvormitöö tegija või

platvorm.

Tõendamiskoormise üleminek platvormile

Vaidluse korral on väikeettevõtja (OÜ) ja miljardifirma (platvorm) ebavõrdses seisus.

* Ettepanek: Tõendamiskoormis peab lasuma platvormil. Kui tekkib vaidlus töösuhte üle, peab platvorm

tõendama, et minu OÜ on tõepoolest iseseisev turuosaline, mitte nende kontrolli all olev käsutäitja.

Selgitatud

Selline põhimõte on eelnõus juba ette nähtud. Platvormitöö

seaduse § 6 kohaselt kohaldatakse platvormitööle töölepingu

seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud töölepingu olemasolu eeldust

ning kui platvorm soovib seda ümber lükata, lasub

tõendamiskoormus platvormil.

Sotsiaalsete garantiide ja maksukoormuse jagamine Selgitatud

15

Kuna platvorm määrab hinna, kontrollib ta ka minu OÜ võimekust maksta sotsiaalmaksu ja haigushüvitisi.

* Ettepanek: Kui tuvastatakse kontroll (hinnamääramine, algoritmi diktaat), peab platvorm osalema

sotsiaalkaitse kulude katmises (nt haiguspäevade ja tööõnnetuskindlustuse hüvitamine).

Aitäh ettepaneku eest. Sellises olukorras tuleb esmalt paluda

töövaidluskomisjonil või kohtul tuvastada, et platvormi ja

platvormitöö tegija vahel on tegelikult töösuhe. Kui töösuhe

tuvastatakse, laienevad platvormitöö tegijale ka töölepingust

tulenevad sotsiaalsed garantiid ja tööandja vastavad

kohustused.

Vastutusahel rendiautode puhul

Paljud juhid on sunnitud rentima sõidukeid vahendajatelt, kes on platvormi partnerid.

* Ettepanek: Seadustada kaasvastutuse põhimõte. Kui rendifirma (vahendaja) rikub juhi õigusi, peab

platvormil olema osaline vastutus, kuna töö toimub nende süsteemis.

Selgitatud

Eelnõus on juba ette nähtud platvormi ja vahendaja

solidaarvastutus juhul, kui tegemist on platvormitöö seaduse

tähenduses vahendajaga. Seega, kui rendifirma kvalifitseerub

käesoleva seaduse mõttes vahendajaks, kohalduvad talle

seaduse §-st 4 tulenevad kohustused ning omavahelise

kokkuleppe puudumisel vastutavad platvorm ja vahendaja

nende täitmise eest solidaarselt.

Algoritmide ja tellimuste läbipaistvus

Praegu on tellimuste jagamine "must kast".

* Nõue: Vedaja peab nägema täpset sihtkohta ja prognoositavat tulu enne tellimuse kinnitamist. Samuti

peavad olema avalikud kriteeriumid (nt reiting, auto vanus), mille alusel algoritm juhte eelistab.

Selgitatud

Eelnõu §-s 9 on juba ette nähtud kohustus anda platvormitöö

tegijatele teavet automaatsete süsteemide toimimise kohta,

sealhulgas andmete kategooriate ja peamiste parameetrite

kohta, mida süsteemid otsuste tegemisel arvesse võtavad, ning

nende suhtelise tähtsuse kohta. See tähendab läbipaistvust ka

hinna kujunemise ning tellimuste jaotamise osas.

Kiirendatud vaidlustamise tähtaeg

Eelnõus pakutud 14 päeva vastamiseks on väikeettevõtte jaoks liiga pikk aeg ilma sissetulekuta jäämiseks.

* Ettepanek: Automaatse blokeerimise puhul peab sisuline vastus ja inimkontroll toimuma 48 tunni

jooksul.

Mittearvestatud

Eelnõu koostamisel on lähtutud põhimõttest võtta direktiiv

Eesti õigusesse üle miinimumtasemel. Vastamistähtaja

lühendamine võiks tähendada aga miinimumtasemest

tuntavalt rangemat nõuet ning seetõttu peame jätma

ettepaneku arvestamata.

Töövahendite amortisatsiooni hüvitamine

Kui tuvastatakse töösuhe, peab platvormil olema kohustus hüvitada osa sõiduki hooldus- ja

amortisatsioonikuludest, kuna vedaja kannab hetkel 100% äririskist, samal ajal kui tulu kontrollib

platvorm.

Selgitatud

Kui platvormi ja platvormitöö tegija vahel tuvastatakse

töösuhe, saab leppida kokku, et töö tegemiseks vajalikud

töövahendid peab tagama tööandja. See tähendab, et sellisel

16

juhul jäävad tööandja kanda ka töövahendite kasutamise ja

kulumisega seotud kulud.

Eelnõu üldiselt

Soovin, et uus seadus lõpetaks olukorra, kus väikeettevõtja on "ettevõtja" vaid kohustuste ja riskide osas,

kuid "töötaja" õiguste puudumise osas.

Platvormid ei tohi kasutada OÜ-vormi sotsiaalmaksu kohustusest ja tööõiguse reeglitest

kõrvalehiilimiseks, säilitades samal ajal täieliku kontrolli hinna üle.

Teadmiseks võetud.

Direct Selling Europe

Õiguslik eeldus

DSE tervitab Eesti otsust loobuda eraldi platvormitöö õigusliku eelduse sätestamisest koos üksikasjaliku

kriteeriumide loeteluga, nagu mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid on teinud. Nõustume seaduse koostajate

seisukohaga, et selline lähenemine muudaks süsteemi keerukamaks ja raskemini mõistetavaks. Eelnõu

põhineb eeldusel, et töölepingu seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud töösuhte õiguslik eeldus on piisavalt

paindlik ning koos tõendamiskoormuse ümberpööramisega võimaldab tõhusalt hinnata, kas platvormitöö

kujutab endast töösuhet.

See tagab võimalikult lihtsa reegli abil, et platvormitöötajatele, kelle töökorraldus vastab töösuhte

kriteeriumidele ja kes soovivad sõlmida töölepingu, antakse töölepinguga kaasnevad õigused ja sotsiaalsed

tagatised.

Teadmiseks võetud.

Vajadus piirata „digiplatvormi” äärmiselt laia määratluse rakendamist – selgesõnaline viide

põhjenduspunktile 20

Pakutud „digiplatvormi” määratlus on erakordselt lai, hõlmates igat füüsilist või juriidilist isikut, kes

osutab teenust, mis peab samaaegselt vastama viiele kriteeriumile: teenust osutatakse vähemalt osaliselt

elektrooniliste vahendite abil; teenust osutatakse teenuse saaja taotlusel; töö on korraldatud tasu eest; töö

korraldamisel kasutatakse automaatseid järelevalve- või otsustussüsteeme; ning teenuse peamine eesmärk

ei ole vara kasutamine või jagamine ega kaupade müük.

See määratlus ei hõlma üksnes ettevõtteid, keda tavaliselt peetakse platvormimajanduse osalisteks, vaid

ka kõiki ettevõtteid, mille põhitegevus hõlmab „isikute poolt tehtavat tööd”. On ebatõenäoline, et see on

olnud ELi seadusandja eesmärk.

Selgitatud

Aitäh ettepaneku eest. Mõistame teie ettepanekut, kuid

eelnõus on juba sätestatud, et teenus peab sisaldama olulise

osana üksikisikute poolt tasu eest tehtava töö korraldamist,

mis tähendab, et töö korraldamine ei saa olla pelgalt väike või

kõrvaline komponent. Seetõttu peame kehtivat sõnastust

piisavalt selgeks ja direktiiviga kooskõlas olevaks.

17

Seetõttu palume Eesti ülevõtmisseaduse koostajatel lisada põhjenduspunkt 20 selgesõnaliselt lõplikku

ülevõtmisseaduse põhiteksti järgmiselt:

„Määratlus peaks piirduma sellise teenuse osutajatega, mille puhul isiku poolt tehtava töö korraldamine,

näiteks inimeste või kaupade vedu või koristusteenus, kujutab endast vajalikku ja olulist komponenti, mitte

pelgalt väikest ja puhtalt kõrvalist komponenti.”

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eelnõu üldiselt

EVEA hinnangul puudub vajadus eraldi seaduse vastuvõtmiseks. Direktiivi 2024/2831 ülevõtmiseks on

Eestis vajalik õiguslik regulatsioon olemas. Alljärgnevalt selgitame, miks kooskõlastusringile saadetud

eelnõud ei ole vaja edasi menetleda ega seadusena kehtestada.

Teadmiseks võetud.

Tööalane staatus ja selle õiguslik eeldus

Direktiivi kohaselt juhindutakse töösuhte olemasolu kindlakstegemisel peamiselt tegeliku töö tegemisega

seotud asjaoludest, sealhulgas automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamisest platvormitöö

korraldamisel, olenemata sellest, kuidas see suhe on määratud lepingulises kokkuleppes, milles

asjaomased pooled on kokku leppinud. Õiguslikult eeldatakse, et digitaalse tööplatvormi ja selle platvormi

kaudu platvormitöö tegija vaheline lepinguline suhe on töösuhe, kui leitakse asjaolusid, mis viitavad

liikmesriikides kehtivate riigisiseste õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade kohasele juhtimisele ja

kontrollile, võttes arvesse Euroopa Kohtu kohtupraktikat. Kehtivas töölepingu seaduses on sätestatud

üldine eeldus, mille sõnastus ütleb, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt

asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. See üldine eeldus katab ka

direktiivis sätestatud erieelduse. Siinkohal on aga väga oluline töölepingu seaduse järgmine säte, mille

järgi ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on

töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Seega on Eestis olemas piisab regulatsioon,

et tuvastada platvormi ja platvormitöö tegija vaheline tegelik lepinguline suhe. See aga ei takista riigi poolt

asjakohaste suuniste väljatöötamist, mis aitavad kaasa nimetatud lepingulise suhte tuvastamisele.

Arvestatud ja selgitatud

Aitäh tähelepaneku eest. Oleme eelnõu vastavat sätet muutnud

ning viitame edaspidi töölepingu seaduse §-le 1 tervikuna, et

oleks selgemalt hõlmatud nii töösuhte eeldus kui ka oluline

iseseisvuse kriteerium.

Vahendajate kasutamine

Kui platvormitöötajate puhul kasutakse vahendajaid, siis saab kohaldada töölepingu seaduse renditöö

sätteid. Platvormitöötaja täidab sellisel juhul ka platvormi (kasutajaettevõtja) korraldusi. Platvormi

korraldustele kohaldatakse töölepingu seaduses sätestatut. Vahendaja (tööandja) ja platvormi korralduste

vastuolu korral täidab töötaja vahendaja korraldusi. Muude platvormitöö tegijate puhul kohaldatakse

vahendaja ja platvormi vahelises lepingus kokkulepitud tingimusi vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule.

Kuna direktiivis ei ole otseselt nõutud solidaarvastutuse süsteemide kasutamist, siis piisab sellest, et

Mittearvestatud

Mõistame viidatud olemasoleva õiguse loogikat, kuid peame

käesolevas eelnõus oluliseks, et vahendajate kasutamise korral

oleks platvormitöö tegija ja ka platvormide jaoks olemas

üheselt arusaadav ja lihtsasti ligipääsetav regulatsioon

platvormitöö seaduses. Sellest lähtudes peame eelnõus ette

nähtud lahendust, sealhulgas vastutuse selgemat reguleerimist,

18

võlaõigusseaduse kohaselt eeldatakse ühise kohustuse täitmisel solidaarset vastutust ja pooltel on võimalik

see ka lepingus kokku leppida.

sobivaks ega pea piisavaks piirduda üksnes olemasolevate

normidega.

Isikuandmete töötlemine automaatsete seire- või otsustussüsteemide abil

Isikuandmete töötlemine on piisaval tasemel reguleeritud isikuandmete kaitse üldmääruse ja isikuandmete

kaitse seadusega. See regulatsioon kohaldub ka juhtudele, kui andmete töötlemisel kasutatakse

automaatsete seire- või otsustussüsteemide abi. Lisaks on eelnõu §-s 8 viga viitamisel, viidata tuleks § 6

asemel §-le 7.

Selgitatud

Direktiivi ülevõtmiseks ei piisa üksnes isikuandmete kaitse

üldmäärusest ja isikuandmete kaitse seadusest, kuna

platvormitöö direktiiv läheb nendest normidest mitmes osas

kaugemale ning kehtestab täiendavad erinõuded. Seetõttu on

vajalikud ka eelnõus sätestatud platvormitöö-spetsiifilised

normid.

Automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamine

Automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamine on osa platvormitöö korraldamisest, mille

tingimused lepitakse poolte vahel kokku kas tüüptingimustena või pidades nende üle ka erandjuhul

läbirääkimisi. Töölepingu seaduse kohaselt peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma muuhulgas

viide ka tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele. Seega ei ole vaja platvormitöö puhul sätestada eraldi

nõuet automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamise kohta. Kui platvormitöö tegijad ning

platvormitöötajad omavad teavet automaatsete süsteemide kasutamise kohta, siis saab eeldada, et see info

on olemas ka nende esindajatel.

Mittearvestatud ja selgitatud

Viidatud TLS § 5 nõue esitada töölepingu kirjalikus

dokumendis teatud tööga seotud andmed kehtib üksnes

töötajatele. Platvormitöö direktiiv näeb aga

teavitamiskohustuse ette laiemalt, st teavet on õigus saada ka

platvormitöö tegijatel (nt VÕS lepingute alusel tööd tegevad

isikud). Lisaks ei pruugi direktiiviga nõutud teave alati

sisalduda just töökorraldusreeglites.

Inimjärelevalve automaatsete süsteemide üle

Direktiivi kohaselt tagab platvorm järjepideva inimjärelevalve automaatsete seire- ja otsustussüsteemide

tehtavate või toetatavate üksikotsuste mõju üle platvormitöö tegijatele, sealhulgas nende töötingimustele

ja võrdsele kohtlemisele töökohal. Platvorm peab tegema inimjärelevalvet platvormitöötajate esindajate

osalusel korrapäraselt kuid vähemalt kord iga kahe aasta jooksul, korraldades asjakohase hindamise.

Platvorm saab järelevalve tegemisse kaasata töötajate usaldusisiku või töötajate esindaja, kes ei ole

usaldusisik ja vastava nõude võib lisada töötajate usaldusisiku seadusesse.

Direktiivi järgi teeb otsused platvormitöö tegija lepingulise suhte või konto peatamise, lõpetamise või

kontole piirangute kehtestamise kohta ja muud samaväärse kahjuliku mõjuga otsused inimene ning nende

tegemine üksnes automaatse süsteemiga on keelatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt saab

tehingu teha ainult õigusliku tagajärge kaasatoomisele suunatud tahteavaldusega. See reegel kehtib ka

tehingu üksikute tingimuste ning tehingu lõpetamise suhtes. Sarnaselt juriidilise isikuga ei ole automaatsel

süsteemil endal tahet ning ilma teovõimelise füüsilise isiku otsuseta ei ole Eestis võimalik teha õiguslike

tagajärgedega tehinguid.

Mittearvestatud ja selgitatud

Soovime tagada, et platvormitöö direktiiv oleks Eesti

õigusruumi üle võetud võimalikult õigusselgelt ja

arusaadavalt. Seetõttu pooldame varianti, mis kinnitab ka

platvormitöö seaduses selgelt üle, milliseid otsuseid tohib

platvormil teha üksnes inimene. See on oluline vaidluste ja

mitmeti mõistetavuste vältimiseks ja direktiivi korrektseks

ülevõtmiseks.

19

Töötervishoid ja tööohutus

Platvormil on kohustus rakendada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid

platvormitöötajate tervise kaitseks. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on olemas kõik vajalikud reeglid

riskianalüüsi tegemiseks ja automaatsete süsteemide kasutamisega seotud riskide vältimiseks või

vähendamiseks. Ei ole vaja kehtestada eraldi töötervishoiu ja tööohutuse sätteid väljaspool töötervishoiu

ja tööohutuse seadust. Pealegi kohalduksid töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ainult platvormitöötajatele

ja neid ei pea järgima platvormid, kellel ei ole platvormitöö tegijatega töölepingulist suhet.

Mittearvestatud ja selgitatud

Peame vajalikuks sätestada platvormitöö kontekstis vastavad

nõuded ka käesolevas eelnõus, et direktiivist tulenevad

platvormitöö-spetsiifilised kohustused oleksid koondatud ühte

selgesse ja kergesti leitavasse regulatsiooni. Eelnõu ei asenda

töötervishoiu ja tööohutuse seadust, vaid täpsustab selle

kohaldumist platvormitöötajatele automaatsete süsteemide

kasutamise eripära arvestades.

Informeerimine ja konsulteerimine

Vastavalt töötajate usaldusisiku seadusele informeerib ja konsulteerib tööandja muuhulgas

kavandatavatest otsustest, millega tõenäoliselt kaasnevad olulised muudatused töökorralduses. See nõue

sisaldab ka platvormi kohustust enne automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutuselevõttu või nende

olulist muutmist informeerida ja konsulteerida platvormitöötajate esindajaid või nende puudumise korral

platvormitöötajaid.

Töötajate usaldusisiku seadust võib täiendada direktiivist tuleneva sättega, eksperdi kaasamise korral, kui

eksperdi kaasamine on vajalik teavitamise ja konsulteerimise objektiks oleva küsimuse uurimiseks ja

arvamuse koostamiseks ning platvormil on Eestis rohkem kui 250 töötajat, kannab platvorm eksperdi

kaasamisega seotud mõistlikud kulud.

Mittearvestatud ja selgitatud

Soovime tagada, et platvormitöö direktiiv oleks Eesti

õigusruumi üle võetud võimalikult õigusselgelt ja

arusaadavalt. Seetõttu peame vajalikuks sätestada

platvormitöö seaduses platvormitöö kontekstis olulised

informeerimise ja konsulteerimise kohustused, selmet

piirduda üldise viitega töötajate usaldusisiku seadusele. See

aitab vältida vaidlusi ja mitmeti mõistetavust ning tagab

direktiivi nõuetekohase ja arusaadava ülevõtmise.

Haridus- ja Teadusministeerium

Eelnõu üldiselt

Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastab platvormitöö seaduse eelnõu järgmiste märkustega

arvestamisel.

Märgime, et platvormi kaudu võivad tööle asuda ka alaealised. Paraku eelnõust ega seletuskirjast nähtu,

kas alaealistega seotud erisustega on eelnõu koostamisel arvestatud, lisaks ei ole seletuskirjas hinnatud

eelnõu mõju alaealistele.

Arvestatud osaliselt ja selgitatud

Juhime tähelepanu, et olukorras, mil platvorm on tööandja

TLS kontekstis, tuleb platvormil igal juhul tagada alaealiste

töötamist reguleerivate sätete järgimine (nt seadusliku esindaja

nõusolek, teatud juhtudel tööinspektori nõusolek, alaealistele

kehtivate töö- ja puhkeajanõuete tagamine, öösel töötamise

piirangud, alaealise vanusega seotud tegevusvaldkondade

piirangud jne). Teisisõnu, alaealisest töötaja puhul rakendub

tööõiguse reeglistik, mida platvormil on kohustus järgida ja

täita (nt töölepingu seadus, töötervishoiu ja tööohutuse

seadus). Neid nõudeid tuleb tööandjana tegutseval platvormil

20

alaealise töötaja suhtes täita ka täna. Samuti juhime

tähelepanu, et alaealiste töötamist puudutavate reeglite üle

teeb Tööinspektsioon järelevalvet, et alaealiste õigusi kaitsta

ja tagada (vt TLS § 115). Alaealiste töötamisega seotud

põhimõtteid eelnõuga ei muudeta, mistõttu eelduslikult ei

kaasne eelnõuga olulisi mõjusid alaealistele. Oleme täiendatud

seletuskirja.

Töölepingu seaduse kohaselt on alla 15-aastasega töölepingu sõlmimiseks vajalik seadusliku esindaja

eelnev nõusolek, 7–12-aastaste puhul lisaks veel tööinspektori nõusolek. Platvormitöö puhul, kus

registreerimine toimub automaatselt, võib tekkida olukord, kus alaealine asub tööle ilma nende

kohustuslike kontrollideta. Eelnõu ei täpsusta, kas ja kuidas platvormid peavad tuvastama alaealise vanust

ja tagama nõusolekute olemasolu enne tööle lubamist. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu §-i 6 uue

lõikega, mille järgi on platvormil kohustus tuvastada vanus ning alaealiste puhul tagada

töölepinguseaduse §-des 7 ja 8 toodud nõuete täitmise.

Arvestatud osaliselt ja selgitatud

Olukorras, mil platvorm soovib tööle võtta alaealist töötajat,

tuleb järgida TLS nõudeid, sh TLS § 7 ja 8 nõudeid. Alaealist

tööle võttes peab tööandja veenduma, et töö on alaealisele

lubatud ja sobiv, veenduma alaealise seadusliku esindaja

nõusoleku ja vajadusel tööinspektori nõusoleku olemasolus ja

selle käigus tuvastama alaealise töötaja vanuse. Alaealise

vanuse tuvastamine on eelduseks, et TLS nõudeid täita (nt ei

oleks tööandjal muidu võimalik teada, millised töö- ja

puhkeaja tingimusi tuleb konkreetsele alaealisele tagada).

Alaealiste töötamise reeglistiku hoolikas järgimine on oluline

noore tervise kaitseks, samuti on see tööandja huvides

vaidluste ja rikkumiste riski maandamiseks (nt on alaealisega

töölepingu sõlmimise nõuete rikkumine ka väärteo korras

karistatav, vt TLS § 118 ja 119). Vt ka eelnev kommentaar,

oleme seletuskirja täiendanud.

Töölepinguseadusest tulenevad alaealistele ka tööaja piirangud, neile on kehtestatud lühendatud tööaeg ja

öösel töötamise keeld. Meie hinnangul võib platvormitöö paindlikkus viia nende piirangute rikkumiseni,

kui automaatne süsteem ei suuda arvestada alaealise õppimiskohustust ja vanusest tulenevaid piiranguid.

Leiame, et seletuskirjas on vajalik selgitada, kuidas tagatakse toodud piirangutest kinni pidamine.

Arvestatud osaliselt ja selgitatud

Vt eelnev kommentaar, seletuskirja täiendatud.

Isikuandmete kaitse seaduse § 8 kohaselt on lapse isikuandmete töötlemine infoühiskonna teenuste

pakkumisel lubatud ilma esindaja nõusolekuta alles alates 13. eluaastast. Kuna platvormitöö eeldab

isikuandmete töötlemist elektrooniliste vahendite kaudu, on alla 13-aastaste noorte kaasamine ilma

vanema selge nõusolekuta ebaseaduslik. Palume seletuskirjas selgitada nende nõuete täitmise

tagamist.

Selgitatud

Eelnõuga ei muudeta täna kehtivaid IKS § 8 ega TLS

seadusliku esindaja nõusolekut puudutavaid põhimõtteid.

Eelnõu annab järelevalveõiguse Tööinspektsioonile ja Andmekaitse Inspektsioonile. Tekib küsimus

pädevuste jagunemisest, kui platvorm väidab, et tegemist ei ole töösuhtega. Juhime tähelepaneku, et kui

Selgitatud

21

Tööinspektsioon tuvastab TLS § 115 ja § 7 alusel alaealise tööle lubamise nõuete rikkumise, kuid

platvorm tugineb eelnõu § 6 lg 2 tõendamiskoormisele, võib järelevalve protsess muutuda noore

kahjuks aeganõudvaks.

Vastab tõele, et olukorras, mil tekib vaidlus lepingulise suhte

olemasolu üle, võtab lepingulise suhte kindlaks määramine

täiendavat ressurssi. Seda nii näiteks Tööinspektsiooni

järelevalves kui tavapäraste töövaidluste raames. Juhime

tähelepanu, et tulenevalt Tööinspektsiooni põhimääruse 9 p-st

61 hindab Tööinspektsioon vajadusel järelevalve läbiviimisel

tööd tegeva isiku ja töötamist võimaldava isiku vahelise

õigussuhte tunnuseid ning tuvastab, kas tegemist on

töölepingulise suhtega või mitte. Seega on Tööinspektsioonil

õigus ka järelevalve raames töölepingulist suhet tuvastada.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit / Bolt

Eelnõu üldiselt

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on analüüsinud eelnõude infosüsteemis

kooskõlastamisel olevat platvormitöö seaduse eelnõud (eelnõu toimiku number: 26-0298; edaspidi:

eelnõu) ja esitab käesolevaga oma küsimused ning ettepanekud.

Peame positiivseks, et eelnõu koostamisel on lähtutud eesmärgist võtta üle Euroopa Liidu

platvormitöö direktiiv viisil, mis arvestab Eesti ettevõtluskeskkonna eripärasid ning säilitab

platvormimajanduse senise toimimise paindlikkuse. ITL toetab direktiivi üldeesmärke – parandada

platvormitöö läbipaistvust, tugevdada töötegijate õiguste kaitset ning tagada selgem raamistik algoritmilise

juhtimise kasutamisel.

Samal ajal peame oluliseks, et regulatsioon oleks võimalikult selge, proportsionaalne ning praktikas

rakendatav. Sel eesmärgil oleme koostanud detailse paragrahvipõhise tagasiside, mille esitame

käesolevale kirjale lisatud dokumendis. Alljärgnevalt toome esile mõned ITL-i hinnangul kõige olulisemad

probleemkohad, mis vajavad täiendavat tähelepanu.

Lisaks on ITL-il mitmeid täiendavaid ettepanekuid, mis on suunatud eelnõu tehnilisele täpsustamisele

ja õigusselguse suurendamisele. Detailsemad ettepanekud on esitatud kirjale lisatud tabelis.

Teadmiseks võetud

Kommentaarid ettepanekutele on esitatud kooskõlastustabeli

lisas.

Regulatsiooni õigusselgus ja mõistete täpsustamine

Mitmetes eelnõu sätetes esineb terminoloogilist ja tõlgenduslikku ebaselgust, mis võib põhjustada

erinevaid kohaldamispraktikaid ning suurendada kohtuvaidluste riski kõigi osapoolte jaoks.

Arvestatud osaliselt

22

Muuhulgas peab ITL äärmiselt oluliseks mõistete selgust eelnõu § 3 kontekstis (direktiivi artikkel 2).

Tegemist on kogu regulatsiooni alusnormiga, millest sõltub edasine tõlgendamine ja rakendamine. Eelnõu

praegune sõnastus ei erista piisavalt selgelt platvormitöötajate esindajaid ja platvormitöö tegijate

esindajaid ning jätab lahtiseks, kes ja millistel tingimustel võib esindajana tegutseda. Arvestades, et Eestis

tegutsevad platvormitöö tegijad valdavalt ettevõtjatena (nt OÜ, FIE või ettevõtluskonto kaudu), on oluline

vältida olukorda, kus esindusõigus muutub formaalselt piiramatuks ja killustatuks. Selline lähenemine võib

kaasa tuua ebaproportsionaalse halduskoormuse platvormidele ning avada võimalusi ka pahatahtlikuks

teabenõuete esitamiseks või äriliselt tundliku info kuritarvitamiseks. Seetõttu peame vajalikuks, et

esindusõigus oleks selgemalt reguleeritud ning seotud Eesti õiguses juba väljakujunenud

esindusmehhanismidega.

Ärisaladuse ja konfidentsiaalse teabe kaitse

ITL-i hinnangul on väga oluline, et eelnõu käsitleks selgelt ärisaladuse ja muu konfidentsiaalse

teabe kaitset olukorras, kus platvormil tekib kohustus teavet avaldada.

Soovime eraldi esile tõsta direktiivi artikli 21 (juurdepääs tõenditele) ülevõtmise puudumist eelnõus. Nagu

oleme detailsemalt selgitanud lisatud dokumendis, on tegemist olulise teemaga ärisaladuse ja

konfidentsiaalse teabe kaitse seisukohalt. Direktiiv näeb ette, et konfidentsiaalset teavet tuleb avaldada

eelkõige pädevatele asutustele tingimusel, et selle kaitseks on olemas tõhusad meetmed. Eesti õiguses

sellised mehhanismid kohtumenetluses ja haldusmenetluses eksisteerivad, kuid eelnõu ei sisalda selget

regulatsiooni, mis käsitleks ärisaladuse kaitset olukorras, kus platvormil tekib kohustus teavet avaldada

laiemale ringile isikutele. Arvestades, et olemasolevad õiguskaitsevahendid (nt kahju hüvitamise nõuded)

toimivad peamiselt tagantjärele, on oluline tagada ka ennetav kaitse. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada

eelnõud eraldi sättega, mis reguleerib ärisaladuse ja muu konfidentsiaalse teabe kaitset.

Arvestatud osaliselt

Kohustuste ulatus ja vastavus direktiivile

ITL-i hinnangul on vajalik tagada, et eelnõu ei lähe kohustuste kehtestamisel direktiivis sätestatud

miinimumnõuetest kaugemale, nagu on ka ministeerium ise eesmärgiks seadnud.

Peame oluliseks täpsustada vahendajate kasutamisega seotud vastutuse regulatsiooni eelnõu

§ 4 kontekstis (direktiivi artikkel 3). Eelnõu praegune lahendus võib jätta ebaselgeks, millises ulatuses ja

millistel tingimustel vastutab platvorm vahendaja tegevuse eest. See omakorda võib kaasa tuua õiguslikku

ebakindlust ning ebaproportsionaalse vastutuse kandumise platvormile ka olukordades, kus tegelik

kontroll töö tegemise üle on vahendajal.

Selgitatud

23

Meie ettepanekud lähtuvad põhimõttest, et platvormitöö tegijate kaitse peab olema tagatud, kuid vastutus

peab olema jaotatud viisil, mis peegeldab tegelikke lepingulisi suhteid ja kontrolli ulatust.

Lisaks, ITL-i hinnangul on § 10 teavitamiskohustuste ring laiem, kui direktiivi artiklid 9 ja 15 ette näevad.

Direktiivi kohaselt kohaldub üksikasjaliku algoritmilise teabe andmise kohustus platvormi töötajate

esindajatele; platvormi töö tegijate esindajatele laieneb see õigus üksnes isikuandmete kaitsega seonduvas

osas. Sarnane küsimus tõusetub § 14 konsulteerimise korra puhul: esindajate puudumisel näeb direktiivi

artikkel 14 ette märksa kergema teavitamise korra kui praegune säte, mistõttu soovitame reguleerida

mõlemad olukorrad eraldi.

Praktiline rakendatavus ja proportsionaalne halduskoormus

ITL-i hinnangul vajavad mitmed eelnõu sätted täpsustamist, et tagada nende praktiline täidetavus

tekitamata ebaproportsionaalset halduskoormust.

Soovime juhtida tähelepanu eelnõu § 9 (direktiivi artikkel 9) sõnastusele, mis käsitleb automaatsete

süsteemide kasutamisest teavitamist. Kuigi eelnõu eesmärk on direktiivi nõuete korrektne ülevõtmine,

võib praegune sõnastus tekitada tõlgenduslikku ebaselgust, eelkõige seoses teabe esitamise ulatuse ja

adressaatidega. Samuti on oluline tagada, et kasutatav terminoloogia (nt „otsuste põhjused“ vs

„põhjendused“) oleks kooskõlas direktiivi mõttega ega looks täiendavaid kohustusi, mis ületavad

direktiivis sätestatud miinimumnõudeid. Selguse suurendamine selles paragrahvis aitab vältida tulevasi

vaidlusi ning tagada regulatsiooni ühtlase rakendamise.

Samuti soovime esile tõsta eelnõu § 15 (direktiivi artikkel 20) seoses platvormitöö tegijate

suhtluskanalitega. Praegune sõnastus ei anna piisavat selgust, millised lahendused on praktikas

aktsepteeritavad ning millised nõuded sellisele suhtluskanalile kohalduvad. Ebaselgeks jääb näiteks, kas

kolmandate osapoolte suhtlusplatvormide kasutamine (nt olemasolevad digitaalsed suhtlusvahendid)

võib olla piisav või eeldatakse platvormidelt eraldi tehniliste lahenduste loomist. Samuti esineb

potentsiaalne vastuolu direktiivis sätestatud nõuete vahel – ühelt poolt vajadus tagada turvaline ja sobiv

suhtluskeskkond, teiselt poolt piirangud suhtluse jälgimisele. Arvestades võimalikke märkimisväärseid

arendus- ja halduskulusid, peame vajalikuks selle sätte täiendavat täpsustamist.

Arvestatud

Justiits- ja Digiministeerium

Eelnõu § 3 lg 1 Arvestatud osaliselt

24

sättes määratletakse termin „platvorm“ füüsilise või juriidilise isikuna, kes osutab teenust, mis vastab sättes

loetletud tingimustele. Mõiste sisu arvestades ei ole valitud termin „platvorm“ keeleliselt sobilik.

Eesti kirjakeeles tähendab „platvorm“ ennekõike alust, lava, kandepinda või tehnilist keskkonda, sh ka

veebi- või tarkvarapõhist lahendust, mitte aga isikut (füüsilist või juriidilist isikut)1. Seega ei ole sõnaga

„platvorm“ keeleliselt korrektne tähistada isikut, kellele on suunatud õigused ja kohustused. Selline

terminikasutus tekitab normi adressaadi tuvastamisel õigusliku ebaselguse (nt „platvorm on kohustatud“,

„platvorm vastutab“ – sõna „platvorm“ tähistab keelekasutuses vahendit või keskkonda, mitte

vastutuskohustuslikku isikut).

Et eristada selgelt õiguste ja kohustuste kandjat (ettevõtja) ning tehnilist lahendust (digiplatvorm), palume

eelnõus määratleda kaks terminit ja kasutada neid sihipäraselt kogu seaduse ulatuses. Lähtudes eelnevast

teeme järgmise sõnastusettepaneku:

(x) Platvormiettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on füüsilisest või juriidilisest isikust ettevõtja, kes

talle kuuluva või tema kontrolli all oleva digiplatvormi kaudu osutab….

(x) Digiplatvorm on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuste osutamiseks kasutatav digitaalne

lahendus, sealhulgas mobiilirakendus, veebikeskkond, …

Palume asendada eelnõus isikule suunatud õigusi ja kohustusi käsitlevates sätetes termin „platvorm“

terminiga „platvormiettevõtja“ (nt „platvorm on kohustatud“ → „platvormiettevõtja on kohustatud“).

Palume kasutada terminit „digiplatvorm“ üksnes tehnilise lahenduse kirjeldamisel (nt algoritmide

läbipaistvus, keskkonnale kehtestatud andmekaitsenõuded jms).

Selline terminikasutus väldib keelelisi vastuolusid, aitab üheselt tuvastada normi adressaadi ning toetab

õigusselgust ja -kindlust: isik on platvormiettevõtja, vahend või keskkond on digiplatvorm.

Aitäh ettepaneku eest. Meie hinnangul ei ole kahetise

terminisüsteemi sisseviimine eelnõus otstarbekas. Kuigi

mõistame tähelepanekut, et tavakeeles seostub sõna

„platvorm” sageli tehnilise keskkonna või digilahendusega, on

eelnõus sellele mõistele antud selge õiguslik definitsioon,

mille kohaselt on platvorm füüsiline või juriidiline isik, kes

osutab kindlate tunnustega teenust. Seega on normi adressaat

eelnõu enda tähenduses üheselt määratletud ning pärast

definitsiooni andmist ei teki meie hinnangul sisulist ebaselgust

selles, et õiguste ja kohustuste kandja on just see isik.

Käesoleva eelnõu puhul on normi adressaadiks peaaegu alati

isik, kellel lasuvad kohustused, vastutus ja järelevalve

objektiks olemine. Seetõttu tuleks valdavas osas seadusest

kasutada mõistet „platvormiettevõtja”, samas kui

„digiplatvormi” kui tehnilist lahendust kirjeldavat mõistet

oleks vaja üksnes üksikutes sätetes. Selline lahendus muudaks

seaduse teksti meie hinnangul pikemaks ja kohmakamaks,

samal ajal oluliselt parandamata õigusselgust. Samuti

kasutatakse direktiivis samuti ühte keskset mõistet, mitte

eraldi ettevõtjat ja tehnilist keskkonda tähistavat terminipaari.

Sellest lähtudes peame praegust lahendust sobivaks. Selguse

huvides oleme siiski täiendanud ka seletuskirja, et oleks

üheselt mõistetav, et käesolevas seaduses tähendab „platvorm”

teenust osutavat füüsilist või juriidilist isikut, mitte üksnes

tehnilist keskkonda.

Eelnõu § 3 lg-s 5

määratletakse vahendaja mõiste: vahendaja on „isik, kes eesmärgiga teha platvormitöö kättesaadavaks

platvormile või platvormi kaudu: 1) loob lepingulise suhte platvormi ja platvormitöö tegijaga või 2) on platvormi ja platvormitöö tegija vahelises alltöövõtuahelas.“.

Seletuskirjas selgitatakse, et vahendaja on isik, kelle eesmärk on teha platvormitöö töötegijatele või

platvormile endale kättesaadavaks. Platvormitöö, mida vahendaja kättesaadavaks teeb, on eelnõu § 3 lg 2

Arvestatud ja selgitatud

Selgitame, et nii direktiivis kui ka eelnõus on teadlikult

kasutatud konstruktsiooni, mille kohaselt vahendaja teeb

platvormitöö kättesaadavaks digitaalsele tööplatvormile või

digitaalse tööplatvormi kaudu. Selle mõte on hõlmata

olukordi, kus vahendaja ei vahenda tööd üksnes platvormitöö

tegijale, vaid osaleb ka tööjõu platvormile kättesaadavaks

25

kohaselt töö, mida korraldatakse platvormi kaudu ja mida teeb isik platvormi või vahendaja ja isiku

vahelise lepingulise suhte alusel, olenemata sellest, kas isikul või vahendajal on lepinguline suhe

teenusesaajaga. Eelnõu sõnastusest ja seletuskirjast jääb siiski arusaamatuks, mismoodi saab platvormi

enda kaudu pakutavat platvormitööd teha kättesaadavaks platvormile endale. Palume seda seletuskirjas ja

vajaduse korral eelnõu sõnastuses täpsustada.

tegemises, st sisuliselt toob või haldab platvormile töötegijaid.

Praktikas on sellised vahendajad sageli tööjõu vahendamise

või rendi funktsiooniga üksused. Seetõttu ei tähenda väljend

„platvormile kättesaadavaks tegemine”, nagu teeks vahendaja

töö kättesaadavaks platvormile endale tavakeele tähenduses,

vaid et vahendaja osaleb platvormi tööjõuvajaduse katmises ja

loob vastava lepingulise või alltöövõtuahelast tuleneva seose

platvormi ja töötegija vahel. Täiendasime vastavalt ka

seletuskirja.

Eelnõu § 3 lg 8 ja § 9

eelnõu käsitleb isikuandmete töötlemist ja automaatotsuseid. Eelnõu § 3 lg 8 esitab automaatse

otsustussüsteemi definitsiooni ning § 9 näeb ette täiendava teavitamise kohustuse lisaks IKÜM art 13 ja

14 tulenevale teabe andmise kohustusele.

Palume seletuskirjas selgitada kooskõla isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikliga 22. Viidatud

artikli kohaselt on andmesubjektil õigus, et tema kohta ei võetaks vastu automaatotsust, välja arvatud juhul,

kui see on vajalik andmesubjekti ja vastutava töötaja vahelise lepingu sõlmimiseks või täitmiseks või

andmesubjekti selgesõnalisel nõusolekul.

Palume selgitada automaatotsuste tegemise võimalikke õiguslikke aluseid. Seletuskirjas tuleb selgelt välja

tuua, et eelnõu § 3 lg 8 ja § 9 ei ole automatiseeritud otsuste tegemise õiguslik alus, vaid need on üksnes

termini definitsioonid. Automatiseeritud otsuse tegemiseks peab vastutaval töötlejal olema eraldi IKÜM-

ist tulenev õiguslik alus kooskõlas IKÜM art 22-ga.

Arvestatud

Oleme seletuskirja vastava selgitusega täiendanud.

Eelnõu § 4

sätestab vastutuse vahekorra platvormi ja vahendaja vahel. Eelnõu ja seletuskirja lugedes jääb ebaselgeks,

kas vahendaja kaudu platvormitöö tegijale edastatakse info, kes (kas platvorm või vahendaja) vastutab

seadusest tulenevate kohustuste täitmise eest. Seletuskirjas räägitakse § 4 lõike 1 puhul kohustuse

jaotumise kokkuleppest lepingu sõlmimisel, kuid pole arusaadav, kas jutt käib platvormi ja vahendaja

vahel sõlmitud lepingust või vahendaja ja platvormitöö tegija vahelisest lepingust. On oluline, et töö tegija

teab, kelle poole ta peab pöörduma probleemide korral ja kellel lasub vastutus. Nagu seletuskirjas ka

mainitud on, siis platvormitöö tegijal ei lasu kohustust ise välja selgitada, milline osapool oleks pidanud

konkreetse kohustuse täitma, kuid kui sätte alusel ei teki töö tegijal automaatselt ja üheselt mõistetavalt

sellist teadmist, peab ta siiski ise selle välja uurima. See ei ole kohane lahendus.

Arvestatud

Nõustume ja oleme eelnõud vastavalt ettepanekule

täiendanud.

26

Seega palume eelnõu § 4 lõikesse 1 lisada kohustus teavitada platvormitööd tegevat isikut sellest, kes

vastutab kohustuste täitmise eest nt järgmiselt:

„Kui platvormitööd tehakse vahendaja kaudu, lepivad platvorm ja vahendaja kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis kokku, kes vastutab käesolevas seaduses platvormile sätestatud kohustuste

täitmise eest, ning vahendaja teavitab sellest platvormitöö tegijat temaga lepingu sõlmimisel.“

Alternatiivselt võiks kaaluda ka lahendust, kus platvorm ja vahendaja vastutavad alati solidaarselt. See

aitaks tagada töötaja õiguste parema kaitse ning vältida olukorda, kus platvorm delegeerib kogu kohustuste

täitmise ja vastutuse vahendajale. Solidaarse vastutuse korral ei tekiks platvormil võimalust täielikult

vastutusest vabaneda. Platvormitöö tegija saaks esitada oma nõuded kas platvormi või vahendaja või

mõlema vastu. See kõrvaldaks segaduse vastutuse teemal ja tagaks kiirema õiguste teostamise. Direktiivi

eesmärk (art 3 + põhjenduspunkt 24) on tagada sama tasemega kaitse igas olukorras ning vältida ebaselgeid

vastutusalasid. Solidaarne vastutus täidaks seda eesmärki paremini kui valikuline mehhanism, mis on

hetkel eelnõus välja toodud.

Eelnõu § 4

palume eelnõu seletuskirjas selgitada vastutava, kaasvastutava ja volitatud töötleja rolle IKÜM-i

tähenduses, platvormi ja vahendaja kontekstis. Palume muu hulgas välja tuua, kes vastutab IKÜM-is

sätestatud nõuete täitmise eest, võttes arvesse, et § 4 sätestab solidaarse vastutuse platvormitöö seaduses

sätestatud kohustuste täitmise eest.

Arvestatud

Oleme seletuskirja vastavalt täiendanud.

Eelnõu § 17

järgi kohaldab Andmekaitse Inspektsioon eelnõus sätestatud isikuandmete nõuete rikkumise korral IKÜM

§ 83 lg 5 sätestatud trahvi suuruse ülemmäära. Juhime tähelepanu, et vastutus isikuandmete kaitse nõuete

rikkumise eest, sh trahvimäärad on sätestatud isikuandmete kaitse seaduses (IKS). Juhul kui eelnõu

koostajad peavad vajalikuks sätestada platvormitööst tulenevaid spetsiifilisi karistuskoosseise, siis tuleb

seda teha kõnealuses eelnõus. Kui aga vastutuse kohaldamisel lähtutakse IKSi olemasolevatest

väärteokoosseisudest, siis tuleb kohaldada ka IKSis sätestatud trahvimäärasid ning puudub vajadus viidata

IKÜMi trahvimääradele. Seetõttu tuleks § 17 lg 4 eelnõust välja jätta.

Arvestatud

Oleme eelnõusse lisanud Andmekaitse Inspektsiooniga

kooskõlastatud karistusnormi.

Tervikteksti pealkirja lühend

seletuskirjas on uue tervikteksti tähistamiseks kasutatud lühendit PTS. Juhime tähelepanu, et lühend PTS

on juba kasutuses ja tähistab Riigi Teatajas pühade ja tähtpäevade seadust. Seetõttu tuleb uuele

terviktekstile valida uus lühend. Soovitame kasutada platvormitöö seaduse tähistamiseks lühendit PltS.

Teadmiseks võetud

27

Palume arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud

normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. Arvestatud osaliselt

Me ei arvestanud ettepanekuga esitada terminid eraldi

paragrahvides, kuna meie hinnangul on § 3 praegune

ülesehitus selge, loogiline ja hästi jälgitav, kuivõrd kõik selles

paragrahvis esitatud mõisted on omavahel seotud ning

moodustavad ühtse ja loogilise ploki. Nende lahutamine eraldi

paragrahvidesse muudaks regulatsiooni pigem kohmakamaks

ja raskemini loetavaks, ilma et see annaks sisulist

lisandväärtust.

Samuti ei tulene meie hinnangul HÕNTE § 18 lõikest 5 ega

selle selgitustest nõuet, et kõik terminid tuleks tingimata

vormistada eraldi paragrahvidena, kui need on sisuliselt

seotud. Samuti ei ava HÕNTE käsiraamat eraldi esitamise

põhjuseid. Õigusloomepraktikas on mitmeid seadusi, kus

omavahel seotud mõisted on koondatud ühte paragrahvi või

mõisteplokki, ning selline lahendus on sageli ka lugejale

selgem. Näitena võib tuua maksualase teabevahetuse seaduse,

tulumaksuseaduse, energiamajanduse korralduse seaduse,

elektrituru seaduse ja riigihangete seaduse.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja

Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste

läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist

kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.

Arvestatud

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Töösuhte tuvastamine

Eelnõu § 5 kohaselt võetakse töösuhte tuvastamisel arvesse platvormitöö korraldamise juhtimise ja

kontrolli ulatust, sealhulgas automaatse seire- ja otsustussüsteemi kasutamist.

Leiame, et eelnõu § 5 kohustus ei vasta täpselt direktiivi 2024/2831 platvormitöö tingimuste parandamise

kohta (edaspidi: direktiiv) artikli 4 lõikest 2 tulenevale kohustusele. Direktiivi kohaselt juhindutakse

töösuhte olemasolu kindlakstegemisel peamiselt tegeliku töö tegemisega seotud asjaoludest, sealhulgas

Arvestatud

Oleme eelnõu sõnastust ettepanekust lähtudes korrigeerinud.

28

automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamisest platvormitöö korraldamisel. Eelnõu § 5

sõnastusest on hetkel võimalik välja lugeda, et automaatsete süsteemide kasutamine iseenesest tähendab

juhtimise ja kontrolli olemasolu, kuigi direktiivi kohaselt tuleb automaatseid süsteeme hinnata ühe

asjaoluna platvormitöö korraldamise laiemas kontekstis. Seletuskirjas (lk 9) on täpsustatud, et

platvormitöö puhul võib juhtimine ja kontroll avalduda ka algoritmilise või automaatse juhisena, samas

kui eelnõu seda sellisel viisil ei selgita.

Kaubanduskoja ettepanek:

Palume sõnastada eelnõu § 5 järgmiselt: „Töösuhte tuvastamisel juhindutakse platvormi poolt töö

üle teostatava juhtimise ja kontrolli, sealhulgas automaatsete seire- ja otsustussüsteemide abil

teostatava juhtimise ja kontrolli ulatusest.“ Töösuhte eeldus platvormitöös

Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt kohaldatakse platvormitööle töölepingu seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud eeldust

töölepingu olemasolu kohta.

Leiame, et viide üksnes töölepingu seaduse (edaspidi: TLS) § 1 lõikele 2 ei vasta direktiivi artiklis 5

sätestatule. Direktiivi artikli 5 kohaselt eeldatakse, et digitaalse tööplatvormi ja selle platvormi kaudu

platvormitöö tegija vaheline lepinguline suhe on töösuhe, kui leitakse asjaolusid, mis viitavad

liikmesriikides kehtivate riigisiseste õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade kohasele juhtimisele ja

kontrollile, võttes arvesse Euroopa Kohtu kohtupraktikat. See on töösuhte eelduse tekkimise eeltingimus.

TLS § 1 lõige 2 seevastu eeldab töösuhet juhul, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib

vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, sidumata seda juhtimise ja kontrolliga. Seega jätab eelnõu §

6 lõige 1 tähelepanuta TLS § 1 lõike 1, mis seab töösuhte eeltingimuseks juhtimise ja kontrolli all

töötamise.

Kaubanduskoja ettepanek:

Palume sõnastada eelnõu § 6 lõige 1 järgmiselt: „Platvormitööle kohaldatakse töölepingu seaduse §

1 lõikes 2 sätestatud eeldust töölepingu olemasolu kohta, kui tööd tehakse platvormi juhtimise ja

kontrolli alluvuses vastavalt töölepingu seaduse § 1 lõikes 1 sätestatule.“

Arvestatud

Oleme eelnõu sõnastust ettepanekust lähtudes korrigeerinud

viitega tervele TLS paragrahvile 1.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõu § 8 lõige 2 kohaselt küsib platvorm mõjuhinnangu koostamisel platvormitöö tegijate ja nende

esindajate seisukohti ning esitab mõjuhinnangu tulemused platvormitöö tegijate esindajatele.

Mittearvestatud

Direktiivis on GDPR nõudeid täpsustatud ning need ongi

kohati rangemad, kui vaid GDPR-ist tulenevad nõuded.

29

Leiame, et eelnõu § 8 lõige 2 läheb direktiivist kaugemale. Isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679

artikli 35 lõike 9 kohaselt küsib vastutav töötleja vajaduse korral andmesubjektide või nende esindajate

seisukohti kavandatava töötlemise kohta, ilma et see piiraks äri- või avalike huvide kaitset või

isikuandmete töötlemise toimingute turvalisust. Seisukoha küsimine on seega kaalutlusõiguse küsimus,

mitte automaatne kohustus igas olukorras. Direktiivi artikkel 8 küll tugevdab seda kohustust platvormitöö

kontekstis, kuid eelnõu § 8 lõige 2 ei sisalda kaalutlusruumi. See tähendab, et eelnõu kohaselt oleks

platvorm kohustatud kaasama esindajad ka juhtudel, kus see ei ole sisuliselt vajalik, mis toob kaasa

ebaproportsionaalse halduskoormuse.

Kaubanduskoja ettepanek:

Palume sõnastada eelnõu § 8 lõige 2 järgmiselt: „Platvorm küsib mõjuhinnangu koostamisel

vajaduse korral platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti ning esitab mõjuhinnangu

tulemused platvormitöö tegijate esindajatele.“

Direktiivi artikkel 8 lõikes 1 on kirjas, et mõjuhinnangu

koostamisel tuleb küsida platvormitöö tegijate ja nende

esindajate seisukohti. Lõige 2 koosmõjus artikliga 15 sätestab,

et mõjuhinnangu tulemused tuleb esitada platvormitöö tegijate

esindajatele. Seega ei näe me võimalust otsesest direktiivi

nõudest kõrvale kalduda.

Platvormitöötaja töötervishoid ja -ohutus

Eelnõu § 12 lõike 1 kohaselt peab platvorm rakendama töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud

nõudeid platvormitöötajate tervise kaitseks.

Leiame, et eelnõu § 12 lõige 1 kehtestab platvormidele direktiivist rangema kohustuse. Direktiivi artikli

12 lõige 1 keskendub üksnes automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega seotud riskide hindamisele ega

näe ette töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kohaldamist täies ulatuses. Eelnõu kohustab aga platvormi

järgima töötervishoiu ja tööohutuse seadust eranditeta, arvestamata asjaoluga, et platvormitöö toimub

väljaspool tööandja kontrolli all olevat töökeskkonda. Paljud töötervishoiu ja tööohutuse seadusest

tulenevad kohustused eeldavad tööandja füüsilist kohalolekut või kontrolli töökeskkonna üle, mistõttu ei

ole nende täitmine platvormitöö puhul võimalik.

Kaubanduskoja ettepanek:

Palume sõnastada eelnõu § 12 lõige 1 järgmiselt: „Platvorm rakendab töötervishoiu ja tööohutuse

seaduses sätestatud nõudeid platvormitöötajate tervise kaitseks ulatuses, milles see on platvormitöö

iseloomu arvestades võimalik, sealhulgas:…“

Mittearvestatud ja selgitatud

Aitäh ettepaneku eest. Direktiivi artikli 26 lõike 1 kohaselt ei

või direktiivi ülevõtmine tuua kaasa juba olemasoleva

kaitsetaseme vähendamist ega kitsendamist, mistõttu läheks

soovitud erisuse lisamine direktiivi nõudega vastuollu.

Samas mõistame teie ettepaneku sisu ja soovime rõhutada, et

vajalik paindlikkus on kehtivas töötervishoiu ja tööohutuse

regulatsioonis juba olemas. TTOS reguleerib ka kaugtööd ning

kui platvormitöötaja teeb kaugtööd, kohalduvad tema suhtes

ka need leevendused ja erisused, mis kehtivas õiguses on

vastava töövormi jaoks juba ette nähtud. Samuti ei ole TTOS-

is kehtestatud eraldi reegleid näiteks töölepingu alusel

töötavatele autojuhtidele, kulleritele või teistele liikuvatel

töökohtadel töötavatele isikutele. Ka sellistel juhtudel

rakendab tööandja TTOS-i nõudeid töö tegelikku iseloomu

arvestades. Näiteks saab riskianalüüsis hinnata mobiilse

töökohaga seotud riske, samas kui juhendamise või

tervisekontrolli osas ei ole erisusi üldjuhul vaja. Töökohale

esitatavad nõuded puudutavad valdavalt statsionaarseid

töökohti ning ei kohaldu samal viisil autojuhile või kullerile.

30

Seetõttu peame praegust sõnastust sobivaks ja piisavalt

paindlikuks.

Rahandusministeerium

Õiguslik eeldus

Eelnõu kohaselt seatakse platvormitööle töösuhte eeldus, mis kehtib seni, kuni platvorm selle ümber

lükkab. Kahjuks ei selgu eelnõust ega seletuskirjast eelduse rakendamise kord seaduse jõustumise hetkel,

mis võib praktikas põhjustada märkimisväärset ebaselgust. Eelkõige on küsitav, kas seaduse jõustudes

loetakse kõik senised iseseisvad teenuseosutajad automaatselt töötajateks ning kas platvormil tekib kohene

tööjõumaksude tasumise kohustus kuni eelduse ümberlükkamiseni. Lisaks jääb selgusetuks eelduse

rakendumise mehhanism edaspidi – milliste tingimuste ja millises mahus muudatuste korral tekib töösuhte

eeldus uuesti, nõudes platvormilt järjekordset tõendamist. Leiame, et eelnõu vajab selles osas täiendavaid

rakendussätteid ja põhjalikumaid selgitusi seletuskirjas, et tagada õiguskindlus.

Selgitatud

Eelnõu koostajad ei pea rakendussätte loomist vajalikuks.

Õiguslik eeldus kehtib TLS § 1 lg 2 tulenevalt ka praegu, sh

platvormitöö puhul. Platvormitöö seaduse eesmärk on tagada

õigusselgus ja direktiivi sõnaselge ülevõtmine, kuid faktiliselt

tuleb õiguslikku eeldust rakendada täna samal moel. Õigusliku

eelduse rakendumine ei tähenda automaatselt, et tegemist on

töötajaga ja lepingulise suhte kvalifitseerib vaidluse korral

töövaidlusorgan.

Rakendusasutuste kulud

Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud eeskätt Tööinspektsioonile ja Andmekaitse Inspektsioonile.

Seletuskirjas on vaja välja tuua kõik kulud ja katteallikad ning näidata, millise asutuse eelarvest millises

summas kulud kaetakse.

Arvestatud

Kulud kaetakse TI ja AKI eelarvest. Oleme seletuskirja

vastavalt ettepanekule täiendanud.

Maksud

Lisaks märgime, et kuivõrd eelnõu ei täpsusta piisavalt platvormide tegevuse raamistikku, on jätkuvalt

ebaselge nende füüsiliste isikute maksustamine, kes ei ole platvormi töötajad ega tegutse ettevõtjana.

Leiame, et sellest tulenevalt on maksuseaduste täiendav täpsustamine vajalik.

Mittearvestatud

Eelnõu eesmärk on võtta direktiiv üle miinimummahus ja

kuivõrd direktiiv ei reguleeri maksuõiguse küsimusi, siis ei

tehta muudatusi maksuõiguses. Kui platvormitööga

seonduvalt on praktikas lahendamist vajavaid

maksuõiguslikke mure- ja kitsaskohti, on võimalik

Rahandusministeeriumil need täpsustused teha eraldiseisvas

eelnõus.

Riigikohus Riigikohus võtab selle teadmiseks ja ei soovi avaldada arvamust eelpool nimetatud eelnõu kohta. Teadmiseks võetud

Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased

31

Ettepanek täpsustada: Paragrahv 7 “3) koguda isikuandmeid ajal, mil platvormitöö tegija

ei paku ega tee platvormitööd;“

Soovime täpsustada, kas siin on definitsioonid selged, et mis on pakkumine ja mis on platvormitöö

tegemine. Kas pakkumine on sisselogimine äppi ja “tegemine” nt tellimuse/konkreetse ülesande täitmine?

Või on mõni muu viis neid eristada? Soovitame kaaluda nende definitsioonide selgesõnalist toomist ka

seaduse teksti.

Selgitatud

Kuigi me ei soovi seadust lisanduvate definitsioonidega

koormata, siis oleme seletuskirjas selgitanud, et platvormitöö

mittetegemine või pakkumine tähendab peamiselt olukordi,

kus töötegija ei ole rakendusse sisse logitud. Samas ei ole see

definitsioon ammendav, kuna sõltuvalt rakenduse

ülesehitusest võib olla ka olukordi, kus töötegija on küll sisse

logitud, aga pole rakendust päevi avanud ja on seal seega

mitteaktiivne.

Ettepanek sõnastuse muudatuseks/lisanduseks: Paragrahv 8 „(2) Platvorm küsib mõjuhinnangu

koostamisel platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti ning esitab mõjuhinnangu

tulemused platvormitöö tegijate esindajatele.

Siin on küsitud platvormitöö tegijate seisukohti, samas mõjuhinnanguid neile ei edastata, vaid edastatakse

vaid esindajatele (keda praegu ei ole ja keda ei pruugi ka tulevikus saada olemas olema). Siinkohal

soovitame sõnastust, et “esitab mõjuhinnangu tulemused platvormitöö tegijatele ja nende esindajatele” või

alternatiivselt „esindajatele, nende puudumisel platvormitöö tegijatele".

Arvestatud

Aitäh tähelepaneku eest. Peame ettepanekut mõistlikuks ja

arvestame sellega. Kui platvormitöö tegijate seisukohti tuleb

mõjuhinnangu koostamisel niikuinii küsida, on põhjendatud,

et esindaja puudumise korral tehakse ka mõjuhinnangu

tulemused kättesaadavaks platvormitöö tegijatele endile.

Sarnast põhimõtet kasutatakse ka töötajate usaldusisiku

seaduses, kus esindajate puudumisel tuleb teave anda otse

töötajatele.

Ettepanek täpustada: Paragrahv 9 „(8) Platvormitöö tegijatel on oĩgus platvormitöö käigus

automaatsetes seire- ja otsustussüsteemides loodud isikuandmete, sealhulgas arvamuste ja

hinnangute ülekandmisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklis 20

sätestatud korras. Ülekandmise hol̃bustamiseks tagab platvorm tasuta vahendid ning edastab

platvormitöö tegija taotlusel andmed otse kolmandale isikule.“

See on tervitatav, et inimene saab oma hinnangud ühelt platvormilt teisele üle kanda. Siin on aga küsimus,

kui ruttu nad seda saavad teha. Siinkohal võiks kaaluda tingimuste selgemat sõnastamist, et vältida selle

liigselt keeruliseks või kulukaks minemist platvormitöö tegijale.

Arvestatud

Oleme vastava täpsustuse lisanud eelnõu seletuskirja.

Ettepanek sõnastuse muudatuseks: paragrahv 10 „(2) Platvorm teeb käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatud inimjärelevalvet platvormitöötajate esindajate osalusel korrapäraselt

kuid vähemalt kord iga kahe aasta jooksul, korraldades asjakohase hindamise.“

Sõnastuses on viidatud ainult platvormitöötajatele ja mitte platvormitöö tegijatele, mis aga punkti mõtet

arvestades ei tundu põhjendatud kitsendus. Ettepanek asendada platvormitöötajate esindajad siin

Mittearvestatud

Eelnõu koostamisel on lähtutud põhimõttest võtta direktiiv

Eesti õigusesse üle miinimumtasemel. Nõude laiendamine

kõigile platvormitöö tegijatele või tähtaegade lühendamine

võiks tähendada aga miinimumtasemest tuntavalt kaugemale

32

platvormitöö tegijate esindajatega. Kuna aga selliseid esindajad hetkel ei ole ja ei pruugi ka lisanduda,

oleks siin soovitatav lisada veel üks organisatsioon kaasatavaks, nt Tööinspektsioon.

Ettepanek sõnastuse muudatuseks: Paragrahv 11: „(2) Platvorm esitab platvormitöö

tegijale viivitamata, kuid hiljemalt otsuse jõustumise kuupäeval kirjaliku põhjenduse kõigi

automaatsete otsustussüsteemi tehtud või toetatud otsuste kohta, …“

Kui inimene saab samal päeval teada, et ta konto blokeeritakse ja ta on rentinud nt teenuse pakkumiseks

auto või jalgratta või muu töövahendi, siis on ta seotud kohustuslike kuludega, mistõttu ei tundu õiglane,

et platvormitöö tegijatele teatakse otsusest hiljemalt alles jõustumise päeval. Sulgemise korral peaks siin

rääkima pikemast etteteatamisest. Samuti peaks piiramise korral olema etteteatamise aeg pikem.

ulatuvat või rangemat nõuet ning seetõttu peame jätma

ettepaneku arvestamata.

Ettepanek sõnastuse muudatuseks/lisanduseks: Paragrahv 11: „(4) Kui käesoleva

paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud automaatse süsteemi tehtud voĩ toetatud otsused

rikuvad platvormitöö tegija õigusi, parandab platvorm otsuse viivitamata, kuid hiljemalt

14. kalendripäeval. Kui otsust ei ole võimalik parandada, hüvitab platvorm tekitatud

kahju…“

Siin on kaks kommentaari. Mis on põhjendus alles 14. päeval vigade parandamiseks ehk et miks seda ei

saaks teha kohe? Samuti vajab selgust, mis kahjusid hüvitatakse: kas ka äralangenud teenistusest tekkinud

kahju?

Selgitatud ja seletuskirja täiendatud

Aitäh tähelepaneku eest. 14-päevane tähtaeg ei tulene eelnõu

erilahendusest, vaid direktiivist endast: artikli 11 kohaselt peab

platvormitöö tegija taotlusele järgnema inimese poolne

läbivaatamine ning platvorm peab andma põhjendatud vastuse

ja vajaduse korral otsuse parandama põhjendamatu viivituseta

ning hiljemalt kahe nädala jooksul. Tähtaeg on mõeldud

selleks, et tagada ühelt poolt kiire ja tõhus õiguskaitse

platvormitöö tegijale, kuid teiselt poolt jätta platvormile

minimaalne vajalik aeg asjaolude kontrollimiseks, inimese

poolseks sisuliseks hindamiseks ja vajaduse korral otsuse

muutmiseks.

Kahju hüvitamise osas peetakse silmas eelkõige sellist varalist

või mittevaralist kahju, mis on tekkinud õigusvastase

automaatse otsuse tõttu. See võib sõltuvalt juhtumist hõlmata

ka saamata jäänud tulu, näiteks olukorras, kus platvormitöö

tegija konto on põhjendamatult piiratud või peatatud ja ta jääb

seetõttu ajutiselt tööst ning teenistusest ilma. Konkreetse kahju

ulatus ja hüvitamise eeldused sõltuvad siiski iga juhtumi

asjaoludest. Oleme vastavalt täiendanud ka seletuskirja.

Ettepanek sõnastuse täpsustamiseks: Paragrahv 14 kasutab sõnastust „korrapäraselt

platvormitööd tegevate platvormitöö tegijad“

Arvestatud

Oleme seletuskirja vastavalt ettepanekule täiendanud.

33

Selle sõnastuse peaks selgemaks tegema, et ühtlustada valdkonna praktikaid ja lõpuks kogutavat infot. Nt

„vähemalt korra nädalas“ või muu täpsem ajaline või regulaarsuse määratlus.

Ettepanek sõnastuse muudatuseks/lisanduseks: Paragrahv 15 „Platvorm tagab

platvormitöö tegijatele voĩmaluse suhelda üksteise ja platvormitöö tegijate esindajatega

turvaliselt ja konfidentsiaalselt platvormi digitaristu või muu samalaadse vahendi kaudu.“

Siin võiks olla ka mingi klausel, et "platvorm ei seira seda suhtlust".

Arvestatud

Oleme sätte sõnastust vastavalt ettepanekule täpsustanud.

Ettepanek sõnastuse muudatuseks/lisanduseks:

paragrahv 12 peaks laienema ka platvormitöö tegijatele. Platvormitöö tegijate töötervishoid ja

tööohutus on sama, mis platvormitöötajatel. Praegu ei ole selge, kuidas see on neile tagatud. Nt lõige 3

sõnastab „ei kasuta automaatseid seire- ja otsustussüsteeme viisil, mis avaldab platvormitöötajale

põhjendamatut survet või seab ohtu tema ohutuse, füüsilise või vaimse tervise“, aga siit jääb mulje, et

platvormitöö tegijatele oleks justkui sellise surve avaldamine arusaadav. Lisaks, kaaluma peaks ka lisaks

töötajate ja töötegijate tervisele ja ohutusele ka klientide oma. Praegu on see aspekt eelnõus täiesti

käsitlemata. Näiteks kullerikottide, milles veetakse toitu, hügieen mõjutab otseselt kliente. Samuti mõjutab

klientide turvalisust olukord, kus äpitaksojuht teeb ületunde ning on väsinult roolis. Samuti on see

paragrahv liiga kitsas ja liiga üldine (nt ’ajakohased abinõud’, ’hindab riske’) ning osaliselt ebaselge.

Samuti ei ole sätestatud kohustuste sagedust ega vastutust. Seda paragrahvi tuleks parandada neljas suunas:

a) laiendada kaitse kõigile platvormi kaudu tööd tegevatele isikutele, b) täpsustada algoritmiliste riskide

sisu, c) muuta ’põhjendamatu surve’ sisuliselt kontrollitavaks ning d) anda isikule reaalne õigus ohutule

keeldumisele ja teavitamisele. Toome siin mõned sõnastusettepanekud:

Mittearvestatud

Eelnõu koostamisel on lähtutud põhimõttest võtta direktiiv

Eesti õigusesse üle miinimumtasemel. Nõuete laiendamine

kõigile platvormitöö tegijatele võiks tähendada aga

miinimumtasemest tuntavalt kaugemale ulatuvat või rangemat

nõuet ning seetõttu peame jätma ettepaneku arvestamata.

Platvormi kaudu tööd tegevate isikute töötervishoid ja tööohutus: „Platvorm tagab platvormitöötaja ja

platvormi kaudu tööd tegevate isikute tervise ja ohutust ning rakendab töötervishoiu ja tööohutuse

nõudeid ulatuses, mis vastab platvormi kaudu töö korraldamise laadile ja sellega seotud riskidele“

Mittearvestatud

Eelnõu koostamisel on lähtutud põhimõttest võtta direktiiv

Eesti õigusesse üle miinimumtasemel. Nõuete laiendamine

kõigile platvormitöö tegijatele võiks tähendada aga

miinimumtasemest tuntavalt kaugemale ulatuvat või rangemat

nõuet ning seetõttu peame jätma ettepaneku arvestamata.

Riskianalüüsi kohustus on praegu liiga üldine. Kuigi viidatakse automaatsete süsteemide riskidele, peaks

loetelu olema konkreetsem. Platvormitöö puhul peaks riskianalüüs hõlmama vähemalt töötervishoiu ja

tööohutuse seaduses (TTOS) sätestatud füsioloogilisi ja psühhosotsiaalseid ohutegureid. Praegune

sõnastus ei käsitle piisavalt psühhosotsiaalseid riske, sh algoritmilist survet. Samuti ei taga see

platvormitöötajate ja platvormi kaudu tööd tegevate isikute piisavat kaasamist ega läbipaistvust. Sõnastuse

ettepanek: „Platvorm hindab töökeskkonna riskianalüüsis ka automaatsete seire- ja

Selgitatud

Oleme toodud näiteid avanud eelnõu seletuskirjas.

34

otsustussüsteemide kasutamisega seotud riske, sealhulgas riske, mis mõjutavad töötempot,

puhkeaega, liiklusohutust, ergonoomikat (TTOS mõttes füsioloogilised ohutegurid), vägivalla ja

ahistamise ohtu ning platvormi kaudu tööd tegevate isikute füüsilist ja vaimset tervist (TTOS mõttes

psühhosotsiaalsed ohutegurid).“

Ennetusmeetmed ei ole samuti piisavalt selged ega ühtselt mõistetavad. Võiks sõnastada näiteks

järgmiselt: „Platvorm võtab kasutusele asjakohased ennetus- ja kaitseabinõud, sealhulgas vajaduse

korral töökorralduslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, juhendamise, kontaktkanalid

kiireks sekkumiseks ning meetmed, mis väldivad automaatsete süsteemide kaudu tekkivat liigset

töötempot või muud tervist ohustavat survet.“

Selgitatud

Oleme toodud näiteid avanud eelnõu seletuskirjas.

„Platvorm ei kasuta automaatseid seire- ja otsustussüsteeme viisil, mis sunnib või sisuliselt survestab

platvormi kaudu tööd tegevat isikut rikkuma töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, loobuma

vajalikust puhkeajast, võtma vastu ohtlikku ülesannet või seadma ohtu enda või teiste isikute elu ja

tervise.“

Selgitatud

Oleme toodud näiteid avanud eelnõu seletuskirjas.

Kaaluda muudatust:

Palume vaadata kriitilisest ka üle, et mis põhjendab erisust platvormitöötaja ja töö tegija vahel. Ainsad

punktid, kus on selgelt juttu platvormitöötajatest, on paragrahvid 12 ja 13. Samas mõlema neist sisu võiks

laiendada ka platvormitöö tegijatele. Sisulist põhjendust sellisele eristamisele me vähemalt paragrahvide

12 ja 13 valguses ei näe.

Selgitatud

Erinevus tuleneb direktiivist. Direktiivi vastavad artiklid

laienevad vaid platvormitöötajatele ning lähtudes põhimõttest

võtta direktiiv üle miinimummahus, oleme platvormitöö

seaduses ette näinud analoogse lahenduse.

Mõelda läbi ja kaaluda sõnastuse muudatust:

Platvormitöö tegijate esindaja on läbivalt dokumendis ent raske on hinnata selliste esindajate tekkimist.

Kuna see on ebamäärane võiks mitmel juhul kaaluda ka alternatiivsete organisatsioonide rolli sissetoomist,

nt Tööinspektsiooni oma. Samuti võiks teksti selle pilguga üle vaadata, et kus praegu on platvormil

kohustus edastada info või anda tagasisidet ainult platvormitöö tegijate esindajale, siis peaks olema tagatud

see, et ka iseennast esindav platvormitöö tegija saab sama info kätte.

Mittearvestatud

Eelnõu koostamisel on lähtutud põhimõttest võtta direktiiv

Eesti õigusesse üle miinimumtasemel. Nõuete laiendamine

kõigile platvormitöö tegijatele võiks tähendada aga

miinimumtasemest tuntavalt kaugemale ulatuvat või rangemat

nõuet ning seetõttu peame jätma ettepaneku arvestamata.

Tööinspektsioon

Eelnõu üldiselt

Tööinspektsiooni on arvamusel, et seletuskirjas ei ole piisavalt põhjendatud, miks otsustati uue

seaduse loomise kasuks. Ebaselgeks jääb, mis kaalutlustel ei kasutatud alternatiivlahendust – viia

sisse muudatused ja täiendused olemasolevasse regulatsiooni. Seda enam jääb arusaamatuks

alternatiivlahenduse kasutamine, kui eelnõu ettevalmistaja on seletuskirjas viidanud töölepingu seaduse ja

teiste seaduste muutmise seadusele. Tööinspektsioon mõistab, et sooviti ühe seadusega reguleerida

Mittearvestatud/selgitatud

Eesti õiguskorras ei ole erandlik, et üldise töö- või

teenistussuhte regulatsiooni kõrval kehtib konkreetse

valdkonna eripära arvestav eriseadus. Näiteks reguleerib

avaliku teenistuse seadus üldiselt ametnike õiguslikku

seisundit, kuid selle kõrval kehtivad eriseadused nagu

35

platvormimajanduses toimuvat ning vältida killustatust. Tööinspektsioon peab vajalikuks siin märkida,

et antud juhul killustatuse vältimine loob seaduse kohaldajates rohkem ebaselgust, arusaamatust

ning tekitab järelevalveorganitele järelevalve teostamisel mitmetimõistetavust. Seega

Tööinspektsioon rõhutab, et alternatiivlahenduse kasutamine – töötervishoiu ja tööohutuse seaduse,

töölepingu seaduse, isikuandme kaitse seaduse ning töövaidluse lahendamise seaduse muutmine

looks rohkem selgust ja temaatika kehtestamiseks. Täiendavalt oleks järelevalveasutustele selged

piirid menetluste läbiviimisel ja iga asutus lähtuks neile kohalduvatest sätetest.

Õigusloome kavandamisel tuleb hinnata, kas direktiivi ülevõtmisel on kaalukas vajadus eraldi seaduse

kehtestamine või oleks võimalik saavutada sama eesmärk olemasolevaid õigusakte muutes. Eelnõust

nähtub, et regulatsiooni eesmärk on eelkõige lahendada töötegemise korralduse (platvormitöötegija

õiguslik staatuse ebaselgus; töösuhte eeldus, algoritmilise juhtimise läbipaistvuse tagamine) ning töösuhte

olemasolu tuvastamise küsimusi.

Seega Tööinspektsioon on seisukohal, et platvormitöö seaduse eelnõu keskne küsimus on töösuhte

olemasolu ja töökorraldus, kuid need küsimused kuuluvad sisuliselt tööõiguse regulatsiooni alla.

Seetõttu on alternatiivlahendusena võimalik muuta ja täiendada kehtivat regulatsiooni – töölepingu

seadust. Tööinspektsioon leiab, et eelnõuga kavandatud eesmärke on võimalik saavutada ka

töölepingu seadust täiendades: lisades platvormitöö mõiste, töösuhte eelduse platvormitöös,

platvormi kui tööandja käsitluse.

Eelnõu ja seletuskirja kohaselt kavandatakse platvormitöötajate töötervishoiu ja tööohutuse tagamise

erireeglid automaatsete süsteemide kasutamise korral (eelnõu § 12). Eesmärgiks on tagada, et algoritmiline

juhtimine, automaatne seire ja otsustamine ei kahjustaks platvormitöötajate füüsilist ega vaimset tervist

ning nende töökorraldusega seotud riskid oleksid süstemaatiliselt hinnatud ja maandatud.

Tööinspektsioon peab tarvilikuks siinjuures pöörata tähelepanu, et hetkel kehtiv töötervishoiu ja

tööohutuse seadus (TTOS) paneb tööandjale kohustuse korraldada riskianalüüs ning hinnata

töökeskkonnas muuhulgas ka füsioloogilisi (TTOS § 9) kui psühhosotsiaalseid ohutegureid (TTOS

§ 91) ning rakendada vastavad meetmed. Tööinspektsioon mõistab, et platvormitöö võib olla ka

füüsiline töö või töö mida tehakse näiteks liikluses ning igasuguste reitingusüsteemide ja

tulemusmõõdikute kasutamine tekitab töötajas pinget, stressi ja ebakindlust töötamisel. Tööinspektsioon

on seisukohal, et eelnõuga kavandatud ja soovitud eesmärke on võimalik saavutada ka TTOS-i

vastavate muudatuste ja täiendustega. Näiteks on kaugtöö ja renditöö töötervise ja tööohutuse

temaatika TTOS-is sätestatud. Siinkohal Tööinspektsioon on arvamusel, et selgem ja arusaadavam

oleks, kui tööohutuse kohaldamine platvormitööle oleks TTOS-is.

päästeteenistuse seadus, politsei ja piirivalve seadus,

kaitseväeteenistuse seadus ja prokuratuuriseadus, mis

täpsustavad vastava valdkonna teenistussuhte erisusi.

Ainuüksi asjaolu, et teatud küsimusi reguleerib juba

üldseadus, ei tähenda, et kogu valdkondlik eriregulatsioon

tuleks koondada sellesse üldseadusesse. Sama loogika alusel

on põhjendatud ka platvormitöö direktiivi ülevõtmine

eriseadusega, mis koondab ühte kohta platvormitöö kui

eripärase töökorraldusega seotud normid.

Eriseadus koondab ühte kohta normid, mis puudutavad sama

nähtust ja sama adressaatide ringi, samal ajal kui

olemasolevate seaduste muutmine hajutaks regulatsiooni TLS-

i, TTOS-i, IKS-i ja TvLS-i vahel. See omakorda raskendaks

õiguste mõistmist nii platvormide kui ka platvormitöö tegijate

jaoks, eriti arvestades, et eelnõu ei puuduta üksnes

platvormitöötajaid, vaid ka muid platvormitöö tegijaid. Kuna

viimased ei tee tööd töölepingu alusel, ei kohaldu neile

töölepingu seadus ning see ei oleks seetõttu sobiv raamistik

kõigi platvormitöö tegijate õiguste reguleerimiseks. Samal ajal

on enamik direktiivist tulenevaid õigusi ette nähtud just

platvormitöö tegijatele laiemalt, mitte ainult töölepingu alusel

töötavatele platvormitöötajatele. Vastav selgitus on lisatud ka

seletuskirja.

36

Eelnõu ja seletuskirja kohaselt soovitakse reguleerida platvormitööga seotud andmetöötlust.Siin on

Tööinspektsioon arvamusel, et alternatiivselt on võimalik andmekaitsetemaatikat üle võta, viies sisse

vastavad muudatused ja täiendused isikuandmete kaitse seadusesse.

Eelnõuga kavandatakse reguleerida platvormitööga seotud vaidluste lahendamine. Tööinspektsioon on

seisukohal, et Eestis on hetkel juba kehtiv regulatsioon olemas – töövaidluste lahendamise seadus.

Seega on Tööinspektsioon seisukohal, et alternatiivlahendusena on võimalik viia vastavad

muudatused ja täiendused sisse töövaidluse lahendamise seadusesse.

Eelnõu § 17 lg 1. Tööinspektsioonile täiendava pädevuse ja ulatuse andmine

Eelnõu § 17 lg 1 kohaselt: Käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet

Tööinspektsioon.

Tööinspektsioon on seisukohal, et §-s 17 on pädevuse ulatus ebaselge, piiritlemata ning tõusetub

Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni puhul topelt pädevuse küsimus. Eelnõu § 17 hõlmab

terviklikult (va Andmekaitse Inspektsiooni järelevalve alla käivaid sätteid) kogu seaduse osas järelevalve

pädevust. Tööinspektsioon rõhutab, et see ei ole tänapäevases õigusloomes enam kohane, et ei määratleta

paragrahve, mille üle konkreetne asutus järelevalvet teeb. Siinkohal on Tööinspektsioon seisukohal, et

eelnõu § 17 lg 1 peab sisaldama täpselt, mis paragrahvide osas on Tööinspektsioonil järelevalve

pädevus. Tööinspektsioon pöörab tähelepanu, et seadus saab luua selged piirid, mis on platvormi

kohustused ja mis on keelud, aga samas ei saa kõik see olla Tööinspektsiooni järelevalve all.

Eelnõu § 16 kehtestab platvormitöö tegijatele kaitse ebasoodsa kohtlemise, lepingu lõpetamise ja muude

samaväärse meetmete eest, kui nad kasutavad seadusest tulenevaid õigusi. Tööinspektsioon pöörab

tähelepanu, et eelnõu § 16 loob eeldused töövaidluse lahendamiseks, kuid jätab selgelt piiritlemata, kuidas

Tööinspektsioon peaks siin järelevalvet teostama.

Samuti tõstatame küsimuse: Kus jooksevad Tööinspektsiooni järelevalve piirid - Kas üle maailma

platvormide osas, kus Eesti töötaja või Eesti platvormide üle, kus võõramaised töötajad?

Toome allpool näite, kuidas kehtivas töölepingu seaduses (TLS) ja meretööseaduses (MTööS) on täpselt

piiritletud Tööinspektsioonis pädevus.

Tööinspektsiooni pädevuse TLS § 115 lg 1:

Arvestatud ja selgitatud

Oleme muutnud eelnõu sõnastust järelevalve osas

konkreetsemaks, viidates konkreetsetele sätetele, millele TI

järelevalvepädevus laieneb.

Eelnõu § 2 kohaselt kohaldatakse seadust Eestis tehtavat

platvormitööd korraldava platvormi suhtes olenemata

platvormi asukohast või lepingule kohaldatavast õigusest.

Seega ei tee Tööinspektsioon järelevalvet „üle maailma

platvormide” üle üldiselt, vaid Eestis tehtava ja korraldatava

platvormitöö üle.

Toome ühe näite järelevalve jaotumise kohta ka siin:

Näiteks § 11 osas, kui platvorm ei taga õigust automaatse

süsteemi poolt tehtud otsuse selgitamisele, läbivaatamisele või

parandamisele, siis on pädev AKI. Kui platvormitöö tegija

esitas läbivaatamistaotluse automaatse otsuse kohta, mis tingis

talle rahalise kahju ning platvorm jätab peale otsuse

läbivaatamist otsuse muutmata, on platvormitöö tegijal õigus

pöörduda töövaidluskomisjoni (eeldab esmalt töösuhte

tuvastamist) või kohtusse. Kui taotlus jäetakse läbi vaatamata

(platvormitöö tegija esitab läbivaatamistaotluse, kuid ei saa

vastust), siis on õigus pöörduda AKI poole. Kui platvormitöö

tegija hinnangul ei ole platvormi poolses vastuses täpseid ja

37

„(1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1–4, §-s 7, § 8 lõigetes 1–3, 8 ja 9,

§ 28 lõike 2 punktides 9–10, § 29 lõigetes 3 ja 6, § 33 lõikes 1, §-s 43, § 432 lõigetes 1–3 ja 6, §-s 433,

§ 44 lõigetes 2, 3 ja 5–7, §-s 45, § 46 lõigetes 1–3 ja 5, § 47 lõigetes 2 ja 3, § 48 lõigetes 1–2 1, §-des

49–53, § 101 lõigetes 1–3, § 102 lõigetes 1 ja 2 ning § 113 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmise üle teostab

Tööinspektsioon. [RT I, 03.02.2026, 5 - jõust. 13.02.2026]“

Samuti MTööS on hea näide, kuidas on selgelt piiritletud ühes seaduses mitme asutuse pädevus ja selle

ulatus.

MTööS § 73 lg 1 Tööinspektsiooni pädevuse ulatus: „ (1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse §-des 9–12, § 22 punktides 2–4, §-des 26, 30,

40, 42–45 ja 48–50, § 62 lõigetes 1–3, § 691 lõikes 1, § 70 lõikes 2, § 72 lõikes 1 ning §-des 721– 726 sätestatud nõuete täitmise

üle teeb Tööinspektsioon. Tööinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada

korrakaitseseaduse §-des 30–32 ja 49–51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid.“

MTööS § 73 lg 2 Terviseameti pädevus ja ulatus: „ (2) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 28 lõike 2 ning § 29 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teeb

Terviseamet rahvatervishoiu seaduses sätestatud tingimustel ja korras.“

Tööinspektsioon ei nõustu eelnõu § 17 lg 1 praeguse üldse ja ebaselge sõnastusega. Tööinspektsioon

teeb ettepaneku: Piiritleda eelnõu § 17 lg 1 konkreetselt ära Tööinspektsiooni pädevuse ulatus.

asjakohaseid põhjendusi, siis on platvormitöö tegijal samuti

õigus esitada kaebus AKI-le. Kui asjakohased selgitused

eksisteerivad, kuid platvormitöö tegija nendega ei nõustu, on

võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni (eeldab töösuhte

tuvastamist) või kohtusse.

Seletuskiri. Eelnõu § 17. Riiklik järelevalve.

Seletuskirjas (eelnõu § 17) esimene lause: „Paragrahvis 16 määratakse kindlaks asutused…“.

Tööinspektsioon pöörab tähelepanu, et eelnõu §-s 17, mitte §-s 16, määratakse asutused, mis teevad

järelevalvet,

Palun kõrvaldada vastuolud ning viia eelnõu ja seletuskiri omavahel kooskõlla.

Arvestatud

Tänud tähelepanu juhtimast!

Tehnilise võimekuse ja teadmiste vajakajäämine. Ebapiisavad ressursid.

Tööinspektsioon peab tarvilikuks välja tuua, et selleks, et tuvastada algoritmiliste otsuste õigsuspärasust,

selgitada välja algoritmiliste otsuste mõjusid ning teostada tõhusat järelevalvet, on vajadus mitmeid

vastavasisulisi koolitusi ametnikele, infotehnilise võimekuse arendamist ja tehnilise teadmisega

inimressurssi (nt IT-õigus) ning vastavate menetlusprotsesside väljatöötamist. Tööinspektsioon asub

seisukohale, et järelevalve muutub keerukamaks, sest ei ole teadmist, kuidas tuvastada algoritmilisi

otsuseid, nende mõju jne. Samuti probleemseks muutub tõendamine. Seletuskirja kohaselt kulud kaetakse

Tööinspektsiooni eelarvest. Siinjuures, Tööinspektsioon rõhutab, et arvestades üleriigilist halduskoormuse

Teadmiseks võetud

Oleme Tööinspektsiooni järelevalve ulatuse esitatud

kommentaaride põhjal üle vaadanud ning meie hinnangul ei

kujune see nii ulatuslikuks, et sellest tuleneks vältimatu ja

püsiv lisarahastuse vajadus.

Samas oleme teadlikud, et Tööinspektsioon tegutseb juba

praegu piiratud ressursside tingimustes. Mõtleme

38

vähendamist, piiratuid ressursse ning pidevalt prioriteetide seadmist, ei ole võimalik tagada tõhus ja sujuv

järelevalve ja vastavate tulemute saavutamine.

lähitulevikus ka algoritmilist juhtimist puudutavate koolituste

ja pädevuse arendamise peale, kuna vastavat teadmist on vaja

mitte ainult Tööinspektsioonil, vaid ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumil ja Andmekaitse

Inspektsioonil.

Platvormitöö seaduse eelnõu seletuskiri Lisa Vastavustabel

Platvormitöö seaduse eelnõu seletuskiri Lisa Vastavustabel II peatükk tööalane staatus artikkel 5 (õiguslik

eeldus) kommentaaride lahtris on järgnev tekst: „Riigikohus on leidnud, et MTA -l on võimalik

kvalifitseerida töölepinguteks formaalselt kahe juriidilise isiku vahel sõlmitud lepinguid (nt RKHKo 3 -18

-1740, p 17.1).“

Tööinspektsioon pöörab tähelepanu, et leiab, et RKHKo 3 -18 -1740, p 17.1 lahendile viitamine ei ole

asjakohane ning lahendi punktis 17.1 väljendatud kohtu seisukohta on tõlgendatud vääriti. Kohtu

seisukohast ei ole võimalik teha järeldust, et „Riigikohus on leidnud, et MTA -l on võimalik kvalifitseerida

töölepinguteks formaalselt kahe juriidilise isiku vahel sõlmitud lepinguid“

Nimelt, RKHKo 3 -18 -1740, p 17.1 on kohus väljendanud järgmist: „MKS § 84 sätestab, et kui tehingu

või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse

maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule

majanduslikule sisule. MKS § 84 alusel on võimalik tehing maksustada, kui selle „näilikkusele ei ole

võimalik või vajalik viidata, näiteks kui maksuobjekt ei ole üheselt seostatav tsiviilõigusliku tehinguga või

kui maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil ei ole moonutatud tsiviilõiguslikku tahteavaldust“ (üldkogu

otsus asjas nr 3-2-1-82-14, p 35). Erinevalt MKS § 83 lg-st 4 kohaldub MKS § 84 kehtivatele tehingutele,

mille õiguslikke tagajärgi pooled soovivadki, kuid millele nad on andnud õigussuhete kujundamise

võimalusi kuritarvitades majanduslikule sisule mittevastava juriidilise vormi maksukohustuse

vähendamise eesmärgil (otsus nr 3-14-53226/100, p 13). Teisisõnu, MKS §-le 84 on võimalik tugineda

juhul, kui õigussuhete kujundamise võimalust on kuritarvitatud (haldusasi nr 3-3-1-59-09, p 19). (Vt

mitteammendavat loetelu teguritest, mis viitavad kujundamisvõimaluse kuritarvitusele ja majanduslikule

sisule mittevastava juriidilise vormi kasutamisele, nt halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-79-11, p

23; nr 3-3-1-15-11, p 16.)“

Tööinspektsioon palub viidata asjakohastele kohtulahenditele, kui eelnõu ettevalmistaja peab

oluliseks kohtulahenditele viidata.

Arvestatud

Täname tähelepanu juhtimast, oleme vastavustabeli lause

sõnastust korrigeerinud.

Mõjusate meetmete (karistused) kasutusele võtmine Arvestatud

39

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2831 artikkel 24 räägib mõjusatest, hoiatavatest ja

proportsionaalsetest karistustest. Tööinspektsioon peab vajalikuks rõhutada, et käesolev eelnõu ei käsitle

ühtegi karistuse sätet, samas kui eelnimetatud direktiiv loob eelduse mõjusate meetmete kasutusele võtuks.

Tööinspektsioon leiab, et direktiivist lähtudes mõjus meede on väärteo eest kohaldatav karistus (Euroopa

mõistes haldustrahv). Kui nähakse ette kohustused, siis peab olema ka mõjus meede tagajärgedele.

Seletuskirjast ei nähtu, millised on mõjusad meetmed, mida saab rakendada, kui platvorm rikub

talle pandud kohustusi. Tööinspektsioon asub seisukohale, et ettekirjutus ei ole piisavalt mõjus

meede.

Kui lähtume eeldusest, et iga tuvastatud platvormi puhul, mis kvalifitseerub tööandjaks, kohalduvad täies

mahus TLS ja TTOS regulatsioon, on nt Tööinspektsioonil TLS ja TTOS alusel kohaldada vastutuse

sätteid. Kõrvutades TLS või TTOS vastutuse sätteid ning antud eelnõud, siis Tööinspektsioon seab

kahtluse alla ja ei nõustu, et kehtivas õiguses olevad vastutuse sätted oleksid sobilikud.

Eelnõu § 14 kohaselt platvorm teeb Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate esindajatele

kättesaadavaks §-s 14 nimetatud teabe. Siinkohal Tööinspektsioon, tuginedes pikaajalisele praktikale,

tõstatab küsimused: Mis järgneb, kui platvorm jätab kohustuse täitmata? Kas teabe esitamata jätmine

tähendab KarS § 279 mõistes riiklikku järelevalve takistamist? Kas Tööinspektsioonil on õigus alustada

riiklik järelevalve ning jõuda korrakaitseseaduse alusel vastavad dokumendid välja?

Tööinspektsioon palub seaduse tasandil ära määratleda mõjusad meetmed, mida saab rakendada

kohustuste rikkumiste puhul.

Oleme eelnõud täiendanud asjakohaste karistusnormidega.

Eelnõu § 14.

Eelnõu § 14 seab tööandjale teabe esitamise kohustuse (pealkiri), samas § 14 sisult aga räägib teabe

kättesaadavaks tegemisest. Siinjuures peab Tööinspektsioon tarvilikuks pöörata tähelepanu, et

„kohustus esitada“ ja „kättesaadavaks tegemine“ on väga erineva sisuga mõisted, mis võimaliku

hilisema vaidluse korral on mitmeti tõlgendatav.

Seletuskirja (eelnõu § 14 lg 1) kohaselt:„Lõikes 1 sätestatakse teave, mille platvorm peab

Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate esindajatele kättesaadavaks tegema. See tähendab, et teavet ei

pea eraldi esitama, vaid võib Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate esindajatele olla kättesaadav

näiteks kokkulepitud lingi vahendusel või olla platvormi soovi korral avaldatud näiteks platvormi

veebilehel.“ Tööinspektsioon on siinjuures arvamusel, et andmete kättesaadavaks tegemise viis on

Arvestatud osaliselt

Aitäh tähelepaneku eest. Nõustume, et pealkirja ja sätte sisu

kooskõla peab olema selge ja seetõttu korrigeerisime sätte

pealkirja sõnastust. Eelnõu eesmärk ei ole aga kohustada

platvormi teavet tingimata aktiivselt eraldi edastama, vaid

tagada, et nõutud teave oleks Tööinspektsioonile ja

platvormitöö tegijate esindajatele tegelikult kättesaadav.

Direktiiv ei sätesta teabe kättesaadavaks tegemise täpset viisi

ning eelnõus on teadlikult jäetud see paindlikuks, et

võimaldada sobiva lahenduse valikut sõltuvalt platvormi

40

ebamäärane, mis tähendab ei ole selge kuidas, kuhu ja mis ajaraamis on platvormil kohustus need andmed

avaldada.

Vältimaks mitmetimõistetavust, on Tööinspektsioon seisukohal, et platvormil lasuv kohustus tuleb

sõnastada väga täpselt: kuidas, kus ja mis aja jooksul tuleb vajalik teave kättesaadavaks teha.

Samuti tuleb piiritleda, millise tagajärjega peab platvorm arvestama, kui jätab kohustuse täitmata.

tegevusmudelist. Seadus ei pea selleks ammendavalt ette

kirjutama konkreetset tehnilist kanalit või vormi.

Lisaks juhime tähelepanu, et § 14 lõige 2 täpsustab ajaraami,

milles teave tuleb kättesaadavaks teha/andmeid uuendada.

Kuidas ja kus teave esitatakse, on Tööinspektsiooni ja

platvormi kokkuleppe küsimus.

Tagajärgede osas, palun vaadake eelmist kommentaari.

Eelnõu § 3 lg 3 ja 4

Tööinspektsioon juhib tähelepanu, et eelnõu § 3 lg 3 ja 4 mõisted (platvormitöö tegija ja platvormitöötaja)

on raske hoomata ja üksteisest eristatavad. Tööinspektsioon leiab, et sarnaste mõistete kasutamisega

tekitatakse keeleliselt sama keeruline olukord, kui on hetkel praktikas mõistetega lähetatud töötaja

(ELLTS) ja töölähetuses töötaja (TLS).

Tööinspektsioon palub kaaluda õigusselguse vaates parema mõiste kasutusele võtmist.

Mittearvestatud ja selgitatud

Mõisted „platvormitöö tegija” ja „platvormitöötaja” ei ole

valitud juhuslikult, vaid lähtuvad otseselt direktiivi

ülesehitusest, kus eristatakse ühelt poolt kõiki platvormitööd

tegevaid isikuid ning teiselt poolt nende hulgast neid, kellel on

tööleping. Eristus on vajalik, sest osa õigusi laieneb kõigile

platvormitöö tegijatele, osa aga üksnes platvormitöötajatele.

Kommentaarist ei nähtu alternatiivi, mis oleks ühtaegu selgem

ja säilitaks sama täpse eristuse. Eelnõus on mõistete sisu

eristatud selgelt: platvormitöö tegija on laiem kategooria ning

platvormitöötaja selle alamrühm. Seetõttu leiame, et mõistete

muutmine ei parandaks õigusselgust sisuliselt, vaid looks

pigem täiendava lahknevuse direktiivi terminoloogiaga.

Eelnõu § 5. Töösuhte tuvastamine

Eelnõu lisamaterjal (võrdlustabel) käsitleb kohtu ja töövaidluskomisjoni rolli töösuhte tuvastamisel.

Tööinspektsioon peab oluliseks tõstata järgmine küsimus: Ebaselgeks jääb, kuidas on arvestatud

Tööinspektsiooni õigusega järelevalve raames töösuhe tuvastada ja lepinguid ümber hinnata? Tuginedes

praktikale, kas järelevalves protsess oleks selline: rikkumise tuvastamine, haldusaktiga (ettekirjutuse)

kohustada töötingimustest teavitada töötajaid ning platvormil tekib seejärel kohustus tõestada vastupidist

ehk kasutada pööratud tõendamiskoormust?

Selgitatud

Töösuhte tuvastamise protsessiga saab jätkata samadel alustel

nagu seni ning seetõttu ei ole tarvilik seda eelnõu

seletuskirjas detailselt taasesitada.

41

Tööinspektsioon leiab, et seletuskirjas peaks täpsemalt ja põhjalikumalt leidma käsitlemist eelpool

nimetatud küsimusi.

Eelnõu § 12. Platvormitöötaja töötervishoid ja -ohutus

Platvorm rakendab töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid platvormitöötajate tervise

kaitseks, sealhulgas tuues välja uued ohud, mida arvesse võtta. Hetkel on skoop automatiseeritud

seiramisel ja mõjudel. Tööinspektsioon, tuginedes praktikale tõstatab küsimuse: Kui Tööinspektsioon on

järelevalve käigus jõudnud tõendite pinnalt järeldusele, et platvormitöötaja on töölepingu alusel tööd tegev

töötaja, peab olema rakendatud kõik TTOS kohustused? Tööinspektsioon pöörab tähelepanu, et TTOS-i §

12 lg 1 kohaselt peab tööandja tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud

olukorras. Seega, nt kulleri puhul ei ole skoop ainult automaatse seire- ja otsustussüsteemide kasutamisega

kaasnevad riskid, vaid koheselt peaks olema hinnatud kõik tema kui kulleri tööga kaasnevad riskid.

Kui nüüd võtta olukord, kus Tööinspektsioon tuvastab, et tegemist on töösuhtega, kas siis oleks kohane

haldusaktiga nõuda kõigi TTOS nõuete täitmist ning lisaks veel töötingimustest teavitamisest ning tuleks

arvesse võtta, et riskianalüüsi koostamisel platvormitöö seaduse § 12 lg 1 nõudeid?

Seega, Tööinspektsioon asub seisukohale, et eelnõu § 12 kohaldamise ulatus on ebaselge ja tekitab

mitmetimõistetavust.

Selgitatud.

Toimida tuleks analoogselt sellele, nagu toimitakse täna

töösuhte ümberklassifitseerimisel.

Eesti Tööandjate Keskliit

Eelnõu üldiselt

Toetame suunda võtta platvormitöö direktiiv üle minimaalses mahus, võimaldades säilitada platvormitöö

mudeli paindlikkus. Peame oluliseks vältida üle reguleerimist direktiivi ülevõtmisel ning leiame, et

eelnõu ei tohiks kehtestada direktiivist rangemaid nõudeid.

Õigusselguse tagamiseks teeme ettepaneku täpsustada eelnõu töösuhte eeldusega seotud sätete

(eelnõu §-d 5 ja 6) sõnastust. Täpsem sõnastus on vajalik, et suureneks läbipaistvus ja ennustatavus ning

oleks üheselt arusaadav, et olemasolev õiguslik raamistik töösuhte määratlemisel ei muutu.

Sellega seoses teeme ettepaneku viidata eelnõu seletuskirjas Euroopa Kohtu praktikale, eelkõige nn

Yodeli kriteeriumidele, mis määratlevad iseseisva töö tunnused. See aitab vältida olukordi, kus mitmeti

tõlgendatavad asjaolud mõjutavad töösuhte eelduse tuvastamist.

Teadmiseks võetud.

42

Samuti peaks seletuskiri selgelt rõhutama, et töösuhte tuvastamisel ei ole määrav üksik kriteerium või

asjaolu, vaid hinnata tuleb kõiki asjakohaseid asjaolusid tervikuna. Terviklik lähenemine koos

selgete kriteeriumitega suurendab õigusselgust, vähendab mitmeti mõistetavaid olukordi ning aitab

ennetada töövaidluste kasvu.

Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et mitmed eelnõus sisalduvad sätted võivad suurendada ettevõtjate

halduskoormust. Uute regulatsioonide rakendamisel tuleb vältida ebaproportsionaalse

halduskoormuse tekkimist turuosalistele.

Teeme ettepaneku kehtestada erandid algoritmilise juhtimisega seotud sätete osas.

Need on vajalikud platvormiettevõtete toimimistingimuste kaitseks (näiteks konfidentsiaalse teabe

avalikustamise vältimine), samuti lõpptarbijate, kaupmeeste ja platvormitööd tegevate isikute kaitseks

(näiteks pettuste ennetamine). Sellised erandid on põhjendatavad Euroopa Liidu õiguses sätestatud

proportsionaalsuse põhimõtte alusel.

Eelnõu § 5

kohaselt võetakse töösuhte tuvastamisel arvesse juhtimise ja kontrolli ulatust

platvormitöö korraldamisel, sealhulgas automaatse seire- ja otsustussüsteemide kasutamist.

Seejuures aga platvormitöö direktiivi artikli 4 lõike 2 kohaselt tuleb töösuhte olemasolu tuvastamisel

lähtuda eelkõige töö tegelikest tegemise asjaoludest, sealhulgas automatiseeritud jälgimis- ja

otsustussüsteemide kasutamisest platvormitöö korraldamisel, sõltumata poolte vahel sõlmitud lepingu

nimetusest.

Direktiivist tuleneb selgelt, et automatiseeritud süsteeme tuleb hinnata platvormitöö korraldamise

kontekstis.

Eelnõu sõnastus võib aga jätta mulje, et selliste süsteemide kasutamine iseenesest tähendab juhtimise ja

kontrolli olemasolu ning viitab seega automaatselt töösuhtele. See ei ole direktiivi eesmärk.

Kuigi eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et uusi töösuhte kriteeriume ei looda ning üksnes täpsustatakse,

et juhtimine võib toimuda ka algoritmiliselt, ei kajastu see piisava selgusega seaduse tekstis.

Ettepanek:

Sõnastada § 5 järgmiselt: „Töösuhte olemasolu kindlaksmääramisel juhindutakse platvormi poolt töö üle

teostatava juhtimise ja kontrolli, sealhulgas automaatsete seire- ja otsustussüsteemide abil teostatava

Arvestatud

Oleme eelnõu sõnastust ettepanekust lähtudes korrigeerinud.

43

juhtimise ja kontrolli ulatusest.“

Eelnõu § 6 lõige 1

sätestab, et platvormitööle kohaldatakse TLS § 1 lõikes 2 sätestatud eeldust töölepingu olemasolu

kohta.

Selline viide üksnes TLS § 1 lõikele 2 võib jätta mulje, et tasu olemasolul eeldatakse alati töösuhet.

Samas on töösuhte tuvastamisel olulised ka TLS § 1 lõiked 1 ja 4, mis käsitlevad alluvussuhet ning isiku

iseseisvust töö tegemisel.

Kehtiva õiguse kohaselt eeldatakse töösuhet juhul lisaks, kui töö tehakse teise isiku juhtimise ja kontrolli

all, kuid see eeldus on ümberlükatav, kui isik on olulisel määral iseseisev töö tegemise viisi, aja ja koha

valikul.

Ettepanek:

Sõnastada § 6 (1) järgmiselt: “Platvormitööle kohaldatakse TLS § 1 lõikes 2 sätestatud eeldust töölepingu

olemasolu kohta, kui tööd tehakse platvormi juhtimise ja kontrolli alluvuses vastavalt TLS § 1 lõikes 1

sätestatule.“

Arvestatud

Oleme eelnõu sõnastust ettepanekust lähtudes korrigeerinud

viitega tervele TLS paragrahvile 1.

Eelnõu § 7

Sätestab ulatuslikud piirangud isikuandmete töötlemisele automaatsete seiresüsteemide abil.

Seejuures on aga oluline on tagada, et need piirangud ei takistaks platvormiettevõtjatel täita õigusaktidest

tulenevaid kohustusi, näiteks ennetada ning tuvastada pettusi ja väärkasutust, viia läbi platvormitöö

tegijatele suunatud küsitlusi või koguda andmeid värbamisprotsessi käigus.

Selline andmetöötlus on vajalik nii teenuse turvalisuse kui ka platvormitöö tegijatele ja klientide kaitse

tagamiseks.

Leiame, et ammendava regulatsiooni puudumisel tuleks lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest.

Ettepanek:

Lisada § 7 uus lõige 4: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirangud ei kohaldu isikuandmete

töötlemisele automaatsete seire- ja otsustussüsteemide abil juhul, kui see on vajalik:

1) Eesti Vabariigi õigusaktidest või pädeva asutuse juhistest tulenevate kohustuste täitmiseks;

2) Kuritegude või muude õigusvastaste tegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks;

3) Platvormitöö tegijatele suunatud küsitluste läbiviimiseks.“

Mittearvestatud ja selgitatud

Aitäh ettepaneku eest. Meil ei ole paraku võimalik sellega

arvestada. Direktiivi artikkel 7 on sõnastatud keelunormina

ning ei näe ette pakutud erandite lisamist, mistõttu läheks

erandite tegemine direktiiviga vastuollu.

Juhime tähelepanu, et ettevõtja ei pea üldjuhul isikuandmeid

koguma või alles hoidma üksnes põhjusel, et riik või mõni

ametiasutus võib neid tulevikus soovida. Kui platvormil teatud

andmeid õiguspäraselt ei ole, siis ei ole see probleem; küsimus

tekib vaid siis, kui nende andmete töötlemine või säilitamine

on juba mõne muu seadusega konkreetselt ette nähtud, antud

juhul aga ei ole.

Samuti on eelnõuga keelatud andmed olemuselt väga

tundlikud: näiteks emotsionaalset või psühholoogilist

seisundit käsitlevad andmed, eravestlused, põhiõiguste

kasutamise prognoosimine, eriliigiliste tunnuste tuletamine ja

44

biomeetriliste andmete kasutamine identifitseerimiseks

võrdluse teel. Selliste andmete automatiseeritud töötlemise

lubamine üldise pettuseennetuse või küsitluste läbiviimise

eesmärgil ei oleks proportsionaalne.

Lisaks on ametiasutustel juba täna olemas õiguslikud vahendid

andmete küsimiseks, kui see on menetluse jaoks vajalik.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065, mis

käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse

direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus), artikkel 10

võimaldab pädevatel riiklikel asutustel teha vahendusteenuse

osutajale korraldusi konkreetse teabe esitamiseks.

Kriminaalmenetluses on olemas KrMS-ist tulenevad tõendite

kogumise vahendid. Seega ei ole vaja luua täiendavat alust

selliste andmete kogumiseks või automatiseeritud

töötlemiseks.

Eelnõu § 8 lõige 2

näeb ette kohustuse kaasata platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti mõjuhinnangu koostamisel.

Käesolev säte peab olema kooskõlas IKÜM nõuetega, mistõttu kaasamise kohustus peab sõltuma

vajadusest, mitte olema ühetaoline. Kõik andmetöötluse mõjuhinnangud ei eelda platvormitöö tegijate

ega nende esindajate kaasamist ning selline kaasamine peaks jääma platvormi otsustada. Direktiiv annab

esindajatele ulatuslikud kaasamisõigused ning kaasamiskohustuse kehtestamine mõjuhinnangu

koostamisel kõigil juhtudel oleks põhjendamatu ning võib kaasa tuua ebaproportsionaalse

halduskoormuse kasvu.

Ettepanek:

Sõnastada § 8 lõige 2 järgmiselt: “Platvorm küsib mõjuhinnangu koostamisel vajaduse korral

platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti ning esitab mõjuhinnangu tulemused platvormitöö

tegijate esindajatele.”

Mittearvestatud

Direktiivis on IKÜM nõudeid täpsustatud ning need ongi

kohati rangemad, kui vaid IKÜM-ist tulenevad nõuded.

Direktiivi artikkel 8 lõikes 1 on kirjas, et mõjuhinnangu

koostamisel tuleb küsida platvormitöö tegijate ja nende

esindajate seisukohti. Lõige 2 koosmõjus artikliga 15 sätestab,

et mõjuhinnangu tulemused tuleb esitada platvormitöö tegijate

esindajatele. Seega ei näe me võimalust otsesest direktiivi

nõudest kõrvale kalduda.

Eelnõu § 10 lõike 1

kohaselt peab platvorm tagama pideva inimjärelevalve automaatsete seire- ja otsustussüsteemide abil

Arvestatud ja selgitatud

45

tehtavate või toetatavate otsuste mõju üle platvormitöö tegijatele, sealhulgas nende töötingimustele ja

võrdsele kohtlemisele.

Seejuures platvormitöö direktiivi artikli 10 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et platvormid

teostavad koos platvormitöö tegijatega esindajatega regulaarset hindamist, ning hindavad seda esindajate

osalusel korrapäraselt ja igal juhul iga kahe aasta järel. Seega näeb direktiiv ette regulaarse ehk

„korrapärase”, mitte “pideva” järelevalve. Selline ajamääratluse erinevus võib kaasa tuua direktiivist

rangema kohustuse kehtestamise.

Lisaks sätestab eelnõu § 10 lõige 4, et juhul kui järelevalve või hindamise käigus tuvastatakse

diskrimineerimise oht või platvormitöö tegijate õiguste rikkumine, peab platvorm võtma meetmeid

selliste olukordade vältimiseks, sealhulgas muutma või lõpetama automatiseeritud süsteemi kasutamise.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on süsteemi muutmine või kasutamise lõpetamine üks võimalikest

meetmetest. Ettevõtluse seisukohast on oluline aga rõhutada, et tegemist peaks olema viimase abinõuga.

Ettepanek:

1) Sõnastada § 10 lõige 1 järgmiselt: „Platvorm tagab korrapärase inimjärelevalve automaatsete

seire- ja otsustussüsteemide tehtavate või toetatavate üksikotsuste mõju üle platvormitöö

tegijatele, sealhulgas nende töötingimustele ja võrdsele kohtlemisele töökohal.“

2) Sõnastada § 10 lõige 4 järgmiselt: „Kui inimjärelevalve või hindamise käigus ilmneb, et

automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamisel esineb tööl diskrimineerimise risk, või

tuvastatakse, et automaatse seire- või otsustussüsteemi tehtud või toetatud üksikotsustega on

rikutud platvormitöö tegija õigusi, võtab platvorm meetmed selliste olukordade ärahoidmiseks,

sealhulgas, kui muud meetmed on ammendatud, muudab automaatset süsteemi või lõpetab selle

kasutamise.“

§ 10 lõike 1 osas selgitame, et tegemist on siiski kahe

eraldiseisva nõudega, mis on paraku direktiivi eestikeelses

tõlkes kaduma läinud. Direktiivi inglisekeelsest sõnastusest

nähtub, et ühelt poolt peab platvorm automaatsete süsteemide

mõju järjepidevalt jälgima (oversee), teiselt poolt tuleb

töötajate esindajate kaasamisel teha perioodiline hindamine

(evaluation) vähemalt iga kahe aasta järel. Euroopa

Komisjoni platvormitöö direktiivi ekspertgrupi raportis

selgitatakse, et oversight tähendab pidevat ja ennetavat

järelevalvet, samas kui evaluation on perioodiline,

struktureeritud hindamine.

Oleme sellest lähtudes vastavate sätete sõnastust täpsustanud,

et neist nähtuks selgemini kahe erineva nõude – järjepideva

inimjärelevalve ja perioodilise hindamise – eristus, ning oleme

vastavalt täiendanud ka seletuskirja.

§ 10 lõike 4 osas arvestame ettepanekuga ning oleme muutnud

sätte sõnastust selliselt, et automaatset süsteemi tuleb muuta

või selle kasutamine lõpetada vajadusel, st tegemist ei ole

vajaliku meetmega igas olukorras vaid ainult siis, kui olukord

selle tingib.

Eelnõu § 11 lõike 4

kohaselt peab platvorm juhul, kui automaatse süsteemi abil tehtud või toetatud otsus rikub platvormitöö

tegija õigusi, parandama otsuse viivitamata, kuid hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Kui otsust ei ole

võimalik parandada, hüvitab platvorm tekitatud kahju ning võtab meetmed selliste olukordade

vältimiseks, eelkõige muudab automaatset otsustusprotsessi või lõpetab selle kasutamise.

Sarnaselt eeltoodule on oluline rõhutada, et automaatse otsustusprotsessi muutmine või kasutamise

lõpetamine peaks olema viimane abinõu ning kohaldatav üksnes juhul, kui see on rikkumise suhtes

Arvestatud

Oleme muutnud sätte sõnastust selliselt, et automaatset

süsteemi tuleb muuta või selle kasutamine lõpetada vajadusel,

st tegemist ei ole vajaliku meetmega igas olukorras vaid ainult

siis, kui olukord selle tingib.

46

proportsionaalne ning muud meetmed on ammendatud.

Ettepanek:

Sõnastada § 11 lõige 4 järgmiselt: „Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud automaatse

süsteemi tehtud või toetatud otsused rikuvad platvormitöö tegija õigusi, parandab platvorm otsuse

viivitamata, kuid hiljemalt 14. kalendripäeval. Kui otsust ei ole võimalik parandada, hüvitab platvorm

tekitatud kahju ning võtab meetmed selliste olukordade vältimiseks, sealhulgas, kui muud meetmed on

ammendatud, muudab automaatset otsustusprotsessi või lõpetab selle kasutamise.“

Eelnõu § 12 lõike 1

kohaselt peab platvorm platvormitöö tegijate tervise kaitseks rakendama töötervishoiu ja tööohutuse

seaduses sätestatud nõudeid.

Sarnaselt kaugtööle on platvormidel keeruline kohaldada töötervishoiu ja tööohutuse seadust

platvormitöö tegijatele täies ulatuses, kuna platvormitöö erineb oluliselt tavapärasest töö tegemisest

tööandja tegevuskohas.

Näiteks ei ole praktikas võimalik tagada tööandja tavapäraseid kohustusi, nagu esmaabi andmine

töökohal või vajaduse korral töötaja viivitamatu töölt kõrvaldamine haigestumise tõttu, kui töö ei toimu tööandja ruumides.

Ettepanek:

Sõnastada § 12 lõige 1 järgmiselt: „Platvorm rakendab töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud

nõudeid platvormitöötajate tervise kaitseks niivõrd, kuivõrd see on platvormitöö eripärasid arvestades

võimalik, sealhulgas:..”

Mittearvestatud ja selgitatud

Aitäh ettepaneku eest. Direktiivi artikli 26 lõike 1 kohaselt ei

või direktiivi ülevõtmine tuua kaasa juba olemasoleva

kaitsetaseme vähendamist ega kitsendamist, mistõttu läheks

soovitud erisuse lisamine direktiivi nõudega vastuollu.

Samas mõistame teie ettepaneku sisu ja soovime rõhutada, et

vajalik paindlikkus on kehtivas töötervishoiu ja tööohutuse

regulatsioonis juba olemas. TTOS reguleerib ka kaugtööd ning

kui platvormitöötaja teeb kaugtööd, kohalduvad tema suhtes

ka need leevendused ja erisused, mis kehtivas õiguses on

vastava töövormi jaoks juba ette nähtud. Samuti ei ole TTOS-

is kehtestatud eraldi reegleid näiteks töölepingu alusel

töötavatele autojuhtidele, kulleritele või teistele liikuvatel

töökohtadel töötavatele isikutele. Ka sellistel juhtudel

rakendab tööandja TTOS-i nõudeid töö tegelikku iseloomu

arvestades. Näiteks saab riskianalüüsis hinnata mobiilse

töökohaga seotud riske, samas kui juhendamise või

tervisekontrolli osas ei ole erisusi üldjuhul vaja. Töökohale

esitatavad nõuded puudutavad valdavalt statsionaarseid

töökohti ning ei kohaldu samal viisil autojuhile või kullerile.

Seetõttu peame praegust sõnastust sobivaks ja piisavalt

paindlikuks.

Eelnõu ei näe ette erandeid algoritmilise juhtimisega seotud kohustustele.

Samas on teatud erandite kehtestamine vajalik, et tagada platvormiettevõtete toimimistingimused ning

Mittearvestatud

47

kaitsta lõpptarbijaid, kaupmehi ja platvormitöö tegijaid.

Sellised erandid ei välistaks direktiivi III peatükis sätestatud kohustuste kohaldamist tervikuna, vaid

piiraksid nende kohaldamist üksnes olukordades, kus nende täitmine tooks kaasa olulise kahju ettevõttele

või avalikkusele. Need erandid on põhjendatavad Euroopa Liidu õiguses kehtiva proportsionaalsuse

põhimõtte alusel.

Lisaks on direktiivi artikli 21 lõike 2 kohaselt konfidentsiaalse teabe avaldamise üle otsustamine kohtu

pädevuses. Seega peaks konfidentsiaalse teabe avaldamise otsustamine jääma üksnes kohtu pädevusse,

et tagada tasakaal ärisaladuste kaitse ja õiguskaitse vahel.

Seega võib algoritmilise juhtimisega seotud kohustuste ja piirangute jäik kohaldamine kahjustada

platvormiettevõtete infosüsteemide turvalisust ning samuti platvormitöö tegijate ja klientide turvalisust.

Platvormidel peab olema võimalus tegutseda viivitamata ja vajaduse korral automatiseeritud vahendite

abil olukordades, kus see on vajalik turvalisuse või muu olulise avaliku huvi kaitseks. Näiteks täidavad

platvormil olulist rolli pettuste, väärkasutuse ja muu õigusvastase tegevuse tuvastamisel ja ennetamisel.

Ettepanek:

Lisada eelnõusse uus paragrahv:

㤠15. Erandid algoritmilise juhtimise kohustustele

Käesoleva seaduse paragrahvides 7–14 sätestatud algoritmilise juhtimise kohustusi ei kohaldata juhul,

kui nende täitmine:

1) kahjustab ärisaladuse või muu kehtiva õigusaktiga kaitstud teabe kaitset, sealhulgas teavet

sisemise hinnakujunduse, algoritmilise hinnastamise loogika või tellimuste jaotamise

algoritmide kohta;

2) Ohustab avalikku korda või platvormi infosüsteemide turvalisust;

3) takistab pettuste või muu õigusvastase tegevuse ennetamist, avastamist või uurimist.” .

Aitäh ettepaneku eest. Ettepanekut ei saa arvestada, kuna

direktiiv ei näe ette üldist erandit, mille alusel võiks platvorm

jätta algoritmilise juhtimisega seotud kohustused täitmata

põhjusel, et tegemist on ärisaladuse, infosüsteemi turvalisuse

või pettuste ennetamisega. Direktiivi eesmärk on suurendada

platvormitöö algoritmilises juhtimises läbipaistvust, õiglust,

inimjärelevalvet, ohutust ja vastutust ning tagada platvormitöö

tegijatele selgem teave nende töötingimusi mõjutavate

automaatsete süsteemide kohta. Seetõttu ei oleks direktiivi

nõuetega kooskõlas erand, mis võimaldaks §-des 7–14

sätestatud kohustuste täitmata jätmist.

Konfidentsiaalse teabe definitsioon on tuletatav TRIPS-

lepingust1, mille artikkel 39 räägib avaldamata teabest, ning

EL õiguses kattub see sisuliselt ärisaladuse direktiivis2

sätestatud ärisaladuse mõistega: kaitstav on teave, mis ei ole

üldiselt teada ega kergesti kättesaadav, millel on salajasuse

tõttu kaubanduslik väärtus ning mille saladuses hoidmiseks on

võetud mõistlikke samme. Ka Euroopa Komisjon viitab

platvormitöö direktiivi artikli 21 selgitamisel ärisaladuste

direktiivile, kuigi juhime tähelepanu, et artikkel 21 puudutab

ärisaladust menetlustes ning ei hõlma artiklis 9 nimetatud

üldist teavet (kui mõne konkreetse menetluse raames on vaja

minna sügavamale ja hinnata tõeliselt tundlikku infot,

lahendatakse see artikli 21 alusel kohtu või pädeva asutuse

kontrolli all ning vajalike kaitsemeetmetega).

Platvormilt nõutakse direktiivi kohaselt üldist teavet

kategooriate, eesmärkide, vastuvõtjate, otsuste liikide,

peamiste parameetrite ja nende suhtelise tähtsuse kohta.

Direktiiv ei nõua allikakoodi, täpseid valemeid, algoritmilise

hinnastamise detailset tehnilist loogikat, järjestusalgoritmi

1 Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping–Riigi Teataja 2 Direktiiv - 2016/943 - EN - EUR-Lex

48

täielikku toimimist, pettusevastaste süsteemide üksikasju,

mudeli arhitektuuri, treeningandmestikke ega muid sarnaseid

tundlikke tehnilisi üksikasju. Seetõttu ei saa järeldada, et

artikli 9 kohane läbipaistvusteave hõlmaks ärisaladusi. Samuti

ei ole direktiivis vastavat erandit ette nähtud just seetõttu, et

vastasel juhul oleks võimalik igasugune teave

konfidentsiaalseks kuulutada ja läbipaistvuskohustus sisuliselt

kehtetuks muuta.

Ka Eesti ametlikes seisukohtades platvormitöö tingimuste

parandamise direktiivi eelnõu kohta3 on esile toodud, et

Vabariigi Valitsus toetab ja peab mõistlikuks direktiiviga

kavandatavaid meetmeid algoritmilise juhtimise läbipaistvuse

suurendamiseks. Peame jätkuvalt mõistlikuks, et platvormitöö

tegijal oleks õigus saada üldine arusaadav teave selle kohta,

kuidas teda seiratakse, milliseid andmekategooriaid ja peamisi

parameetreid selles arvesse võetakse ning kuidas võivad

kujuneda tema tööülesannete jaotus, tasu või muud teda

mõjutavad otsused. See on üks direktiivi keskseid eesmärke.

Samuti kehtivad samad kohustused kogu Euroopa Liidus

kõigile direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele platvormidele,

mistõttu ei saa läbipaistvuskohustusi täites sattuda üks

platvormiettevõtja konkurentidest halvemasse olukorda.

Wolt Eesti OÜ

Töösuhte tuvastamine

Direktiivi artikkel 4(2) sätestab:

„Töösuhte olemasolu kindlakstegemisel juhindutakse peamiselt tegeliku töö tegemisega seotud

asjaoludest, sealhulgas automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamisest platvormitöö

korraldamisel, olenemata sellest, kuidas see suhe on määratud lepingulises kokkuleppes, milles

asjaomased pooled võivad olla kokku leppinud.“

Arvestatud

Oleme eelnõu sõnastust ettepanekust lähtudes korrigeerinud.

3 Eesti seisukohad platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta

49

Platvormitöö seaduse (edaspidi PVS) eelnõu § 5 sätestab:

“Töösuhte tuvastamisel võetakse arvesse platvormitöö korraldamise juhtimise ja kontrolli ulatust,

sealhulgas automaatse seire- ja otsustussüsteemi kasutamist.”

Seega sätestab direktiiv selgelt, et automaatseid seire- või otsustussüsteeme tuleb arvesse võtta

platvormitöö korraldamise hindamise kontekstis. PVS-i vastavat sätet on seevastu võimalik tõlgendada

selliselt, et juba ainuüksi automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamine loetakse automaatselt

järelevalve ja kontrolli teostamiseks (ja viitab seega töösuhte olemasolule). See ei ole direktiivi artikli 4

(2) eesmärk.

PVS-i eelnõu seletuskirja kohaselt ei sätestata §-s 5 uusi töösuhte tunnuseid ega muudeta töölepingu

seadusega ette nähtud lähenemist, vaid selgitatakse, et platvormitöö puhul võib juhtimine ja kontroll

avalduda ka algoritmilise või automaatse juhtimisena. Sama ei ole siiski selge § 5 sõnastuse alusel.

Ettepanek: Platvormitöö seaduse § 5 tuleks sõnastada järgmiselt:

„Töösuhte olemasolu kindlaksmääramisel juhindutakse platvormi poolt töö üle teostatava juhtimise ja

kontrolli, sealhulgas automaatsete seire- ja otsustussüsteemide abil teostatava juhtimise ja kontrolli

ulatusest.“

Töösuhte eeldus platvormitöös

PVS § 6 lg 1 sätestab:

“Platvormitööle kohaldatakse töölepingu seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud eeldust töölepingu olemasolu

kohta.”

Ilma täiendava kontekstita tundub säte viitavat sellele, et platvormitöö puhul eeldatakse alati töölepingu

olemasolu, kui tegemist on tasustatud tööga. Viidatakse ainult töölepingu seaduse § 1 lõikele 2, mitte aga

töölepingu seaduse artikli § 1 lõigetele 1 ja 4, mis on samuti olulised platvormi ja isiku vahelise õigusliku

suhte kindlaksmääramisel:

Töölepingu seaduse § 1 lg 1 sätestab:

Arvestatud

Oleme eelnõu sõnastust ettepanekust lähtudes korrigeerinud

viitega tervele TLS paragrahvile 1.

50

„Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja

kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.“

Töölepingu seaduse § 1 lg 4 sätestab:

„Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö

tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev.“

Seega kehtib töösuhte eeldus, kui isik teeb tööd teise isiku heaks, alludes tööandja juhtimisele ja

kontrollile, ning seda eeldust saab ümber lükata, kui väidetav tööandja tõendab, et tööd tegev isik on töö

tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev.

Ettepanek:

PVS § 6 lg 1 tuleks sõnastada järgmiselt:

„Töölepingu seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud töölepingu olemasolu eeldus kehtib platvormitöö puhul, kui

sellist tööd tehakse töölepingu seaduse § 1 lõikes 1 sätestatud viisil digitaalse tööplatvormi juhtimise ja

kontrolli all.“

Isikuandmete töötlemise piirangud

PVS § 7 sätestab:

„§ 7. Isikuandmete töötlemise piirangud

(1) Platvorm ei või automaatsete seire- ja otsustussüsteemide abil:

1) töödelda platvormitöö tegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit käsitlevaid isikuandmeid;

2) töödelda platvormitöö tegija eravestlustega seotud isikuandmeid, sealhulgas teabevahetust teiste

platvormitöö tegijate ja platvormitöö tegijate esindajatega;

3) koguda isikuandmeid ajal, mil platvormitöö tegija ei paku ega tee platvormitööd;

Mittearvestatud ja selgitatud

Aitäh ettepaneku eest. Meil ei ole paraku võimalik sellega

arvestada. Direktiivi artikkel 7 on sõnastatud keelunormina

ning ei näe ette pakutud erandite lisamist, mistõttu läheks

erandite tegemine direktiiviga vastuollu.

Juhime tähelepanu, et ettevõtja ei pea üldjuhul isikuandmeid

koguma või alles hoidma üksnes põhjusel, et riik või mõni

ametiasutus võib neid tulevikus soovida. Kui platvormil teatud

andmeid õiguspäraselt ei ole, siis ei ole see probleem; küsimus

tekib vaid siis, kui nende andmete töötlemine või säilitamine

on juba mõne muu seadusega konkreetselt ette nähtud, antud

juhul aga ei ole.

51

4) töödelda isikuandmeid eesmärgiga prognoosida platvormitöö tegija Euroopa Liidu põhiõiguste hartas

nimetatud põhiõiguste, sealhulgas ühinemisvabaduse, kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse

tegutsemise õiguse või teavitamise ja konsulteerimise õiguse kasutamist;

5) töödelda isikuandmeid eesmärgiga järeldada platvormitöö tegija rassi, etnilist päritolu,

rändestaatust, poliitilisi vaateid, usulisi või filosoofilisi veendumusi, puuet, terviseseisundit,

emotsionaalset või psühholoogilist seisundit, ametiühingusse kuulumist, seksuaalelu või seksuaalset

sättumust;

6) töödelda platvormitöö tegija biomeetrilisi andmeid tema identifitseerimise eesmärgil, võrreldes

kõnealuseid andmeid teiste füüsiliste isikute biomeetriliste andmetega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka lepingueelsetel läbirääkimistel või lepingu

sõlmimist muul viisil ette valmistades.

(3) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka juhul, kui platvorm kasutab käesoleva seaduse § 3 lõigetes 7

ja 8 nimetamata automaatseid süsteeme, mis teevad või toetavad otsuseid, mis ükskõik mil viisil

mõjutavad platvormitöö tegijaid.“

§ 7 ei tohi piirata platvormiettevõtte võimalusi viia läbi platvormitöö tegijate seas küsitlusi, koguda

andmeid seaduslike kohustuste täitmiseks, käsitleda platvormitöö tegijatega seotud olukordi, ennetada

pettusi ja avastada teenuse väärkasutust. Lisaks tuleb lubada andmete kogumist platvormitööd teostavate

isikute värbamisfaasis.

Selliste andmete töötlemine on hädavajalik, et platvormiettevõtted saaksid paremini tagada klientide ja

platvormitöö tegijate ohutuse.

Euroopa Komisjoni ekspertgrupp on samuti hinnanud direktiivi artikli 7 absoluutset olemust ja märkinud,

et „seetõttu jääb ebaselgeks, kas teatud erandeid võib lubada.“

Selge regulatsiooni puudumisel peab tõlgendamine tuginema proportsionaalsuse põhimõttele, mille

kohaselt ei tohi regulatiivsed meetmed olla rangemad kui eesmärgi saavutamiseks vajalik. Seetõttu tuleb

aktsepteerida erandeid paragrahvis 7 sätestatud keeldudest.

Ettepanek: Lisada PVS §-i 7 lõige 4 järgmises sõnastuses:

Samuti on eelnõuga keelatud andmed olemuselt väga

tundlikud: näiteks emotsionaalset või psühholoogilist

seisundit käsitlevad andmed, eravestlused, põhiõiguste

kasutamise prognoosimine, eriliigiliste tunnuste tuletamine ja

biomeetriliste andmete kasutamine identifitseerimiseks

võrdluse teel. Selliste andmete automatiseeritud töötlemise

lubamine üldise pettuseennetuse või küsitluste läbiviimise

eesmärgil ei oleks proportsionaalne.

Lisaks on ametiasutustel juba täna olemas õiguslikud vahendid

andmete küsimiseks, kui see on menetluse jaoks vajalik.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065, mis

käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse

direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus), artikkel 10

võimaldab pädevatel riiklikel asutustel teha vahendusteenuse

osutajale korraldusi konkreetse teabe esitamiseks.

Kriminaalmenetluses on olemas KrMS-ist tulenevad tõendite

kogumise vahendid. Seega ei ole vaja luua täiendavat alust

selliste andmete kogumiseks või automatiseeritud

töötlemiseks.

52

„(4) Lõikes 1 sätestatud piirang ei takista platvormidel töödelda isikuandmeid automaatses seire- või

otsustussüsteemis või muudes automatiseeritud süsteemides, kui see on vajalik: (i) Eesti seadusandluse

või ametiasutuste poolt antud korralduste järgimiseks; (ii) kriminaalse või muu ebaseadusliku tegevuse

ennetamiseks või uurimiseks; või (iii) platvormitöö tegijatele suunatud küsitluste läbiviimiseks."

Andmekaitsealane mõjuhinnang

PVS § 8 (2) sätestab:

„Platvorm küsib mõjuhinnangu koostamisel platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti ning

esitab mõjuhinnangu tulemused platvormitöö tegijate esindajatele.“

See lõige peaks olema kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) nõuetega, mistõttu peab

ärakuulamise kohustus põhinema vajadusel, mitte rakenduma automaatselt. Kõigi andmetöötluse

mõjuhinnangute puhul pole vajalik pidada konsultatsioone töötajate või nende esindajatega ning sellise

konsultatsiooni algatamise vajaduse üle peaks saama otsustada platvorm. Direktiiv annab platvormitöö

tegijate esindajatele ulatuslikud konsultatsiooniõigused ning automaatse konsultatsiooninõude

kehtestamine andmetöötluse mõjuhindamise protsessis oleks üleliigne ja tooks kaasa riski

ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse tekkeks.

Ettepanek:

Sõnastada PVS § 8 lg 2 järgmiselt:

“Mõjuhinnangu koostamisel küsib platvorm vajadusel platvormitöö tegijate ja nende esindajate arvamusi

ning esitab hindamise tulemused esindajatele.”

Mittearvestatud

Direktiivis on GDPR nõudeid täpsustatud ning need ongi

kohati rangemad, kui vaid GDPR-ist tulenevad nõuded.

Direktiivi artikkel 8 lõikes 1 on kirjas, et mõjuhinnangu

koostamisel tuleb küsida platvormitöö tegijate ja nende

esindajate seisukohti. Lõige 2 koosmõjus artikliga 15 sätestab,

et mõjuhinnangu tulemused tuleb esitada platvormitöö tegijate

esindajatele. Seega ei näe me võimalust otsesest direktiivi

nõudest kõrvale kalduda.

Automaatsete süsteemide inimjärelevalve

PVS § 10 lg 1 sätestab:

“ Platvorm tagab järjepideva inimjärelevalve automaatsete seire- ja otsustussüsteemide tehtavate või

toetatavate üksikotsuste mõju üle platvormitöö tegijatele, sealhulgas nende töötingimustele ja võrdsele

kohtlemisele töökohal.“

Direktiivi artikkel 10 (1) sätestab:

„Liikmesriigid tagavad, et digitaalsed tööplatvormid teevad järelevalvet selle üle, milline on automaatsete

Arvestatud ja selgitatud

§ 10 lõike 1 osas selgitame, et tegemist on siiski kahe

eraldiseisva nõudega, mis on paraku direktiivi eestikeelses

tõlkes kaduma läinud. Direktiivi inglisekeelsest sõnastusest

nähtub, et ühelt poolt peab platvorm automaatsete süsteemide

mõju järjepidevalt jälgima (oversee), teiselt poolt tuleb

töötajate esindajate kaasamisel teha perioodiline hindamine

(evaluation) vähemalt iga kahe aasta järel. Euroopa

Komisjoni platvormitöö direktiivi ekspertgrupi raportis

53

seire- ja otsustussüsteemide tehtavate või toetatavate üksikotsuste mõju platvormitöö tegijatele, sealhulgas

kohaldatavuse korral nende töötingimustele ja võrdsele kohtlemisele töökohal, ning hindavad seda

töötajate esindajate osalusel korrapäraselt ja igal juhul iga kahe aasta järel.“

Seega nõuab PVS eelnõu "pidevat" inimjärelevalvet, samas kui direktiiv viitab "regulaarsele" hindamisele.

"Pidev" viitab katkematule järelevalvele, samas kui "regulaarselt" tähendab järelevalvet kindlate

intervallide järel.

Lisaks sätestab PVS § 10 lg 4 järgmist:

“Kui inimjärelevalve või hindamise käigus ilmneb, et automaatsete seire- ja otsustussüsteemide

kasutamisel esineb tööl diskrimineerimise risk, või tuvastatakse, et automaatse seire- või otsustussüsteemi

tehtud või toetatud üksikotsustega on rikutud platvormitöö tegija õigusi, võtab platvorm meetmed selliste

olukordade ärahoidmiseks, eelkõige muudab automaatset süsteemi või lõpetab selle kasutamise."

PVS seletuskiri viitab sellele, et automaatse süsteemi muutmine või lõpetamine on üks võimalus. Ärilisest

vaatepunktist tuleks seda käsitleda viimase abinõuna.

Ettepanekud:

Sõnastada § 10 (1) järgmiselt:

„Platvorm tagab regulaarse inimjärelevalve automaatsete seire- ja otsustussüsteemide tehtavate või

toetatavate üksikotsuste mõju üle platvormitöö tegijatele, sealhulgas nende töötingimustele ja võrdsele

kohtlemisele töökohal.“

Sõnastada § 10 (4) järgmiselt:

„Kui inimjärelevalve või hindamise käigus ilmneb, et automaatsete seire- ja otsustussüsteemide

kasutamisel esineb tööl diskrimineerimise risk, või tuvastatakse, et automaatse seire- või otsustussüsteemi

tehtud või toetatud üksikotsustega on rikutud platvormitöö tegija õigusi, võtab platvorm meetmed selliste

olukordade ärahoidmiseks, sealhulgas muude meetmete ammendumisel muudab automaatset süsteemi või

lõpetab selle kasutamise.“

selgitatakse, et oversight tähendab pidevat ja ennetavat

järelevalvet, samas kui evaluation on perioodiline,

struktureeritud hindamine.

Oleme sellest lähtudes vastavate sätete sõnastust täpsustanud,

et neist nähtuks selgemini kahe erineva nõude – järjepideva

inimjärelevalve ja perioodilise hindamise – eristus, ning oleme

vastavalt täiendanud ka seletuskirja.

§ 10 lõike 4 osas arvestame ettepanekuga ning oleme muutnud

sätte sõnastust selliselt, et automaatset süsteemi tuleb muuta

või selle kasutamine lõpetada vajadusel, st tegemist ei ole

vajaliku meetmega igas olukorras vaid ainult siis, kui olukord

selle tingib.

Automaatsete otsuste selgitamine, läbivaatamine ja parandamine inimese poolt Arvestatud

54

PVS § 11 lg 4 sätestab:

„Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud automaatse süsteemi tehtud või toetatud otsused

rikuvad platvormitöö tegija õigusi, parandab platvorm otsuse viivitamata, kuid hiljemalt 14.

kalendripäeval. Kui otsust ei ole võimalik parandada, hüvitab platvorm tekitatud kahju ning võtab

meetmed selliste olukordade vältimiseks, eelkõige muudab automaatset otsustusprotsessi või lõpetab selle

kasutamise.“

Sarnaselt eeltoodule peaks automaatse otsustusprotsessi muutmine ja lõpetamine olema nõutav vaid

viimase abinõuna ja juhul, kui see on proportsionaalne rikkumisega.

Ettepanek:

Sõnastada PVS § 11 lg 4 järgmiselt:

“Kui sellised otsused rikuvad platvormitöö tegija õigusi, parandab platvorm otsuse viivitamata, kuid

hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Kui otsust ei ole võimalik parandada, hüvitab platvorm tekitatud kahju

ja võtab meetmeid selliste olukordade kordumise vältimiseks, sealhulgas, kui muud meetmed on

ammendatud, muudab automaatset otsustusprotsessi või lõpetab selle kasutamise.”

Oleme muutnud sätte sõnastust selliselt, et automaatset

süsteemi tuleb muuta või selle kasutamine lõpetada vajadusel,

st tegemist ei ole vajaliku meetmega igas olukorras vaid ainult

siis, kui olukord selle tingib.

Platvormitöötaja töötervishoid ja -ohutus

PVS § 12 lg 1 sätestab:

„(1) Platvorm rakendab töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid platvormitöötajate tervise

kaitseks, sealhulgas:

1) hindab töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel automaatsete seire- ja otsustussüsteemide

kasutamisega kaasnevaid riske platvormitöötaja tervisele ja ohutusele ning riskide vähendamiseks

rakendatavate abinõude asjakohasust;

2) võtab kasutusele asjakohased abinõud automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega seotud riskide

vältimiseks või vähendamiseks;

3) ei kasuta automaatseid seire- ja otsustussüsteeme viisil, mis avaldab platvormitöötajale

põhjendamatut survet või seab ohtu tema ohutuse, füüsilise või vaimse tervise;

4) tagab töötervishoiu ja -ohutuse nõuete rikkumistest teavitamise kanali.“

Mittearvestatud ja selgitatud

Aitäh ettepaneku eest. Direktiivi artikli 26 lõike 1 kohaselt ei

või direktiivi ülevõtmine tuua kaasa juba olemasoleva

kaitsetaseme vähendamist ega kitsendamist, mistõttu läheks

soovitud erisuse lisamine direktiivi nõudega vastuollu.

Samas mõistame teie ettepaneku sisu ja soovime rõhutada, et

vajalik paindlikkus on kehtivas töötervishoiu ja tööohutuse

regulatsioonis juba olemas. TTOS reguleerib ka kaugtööd ning

kui platvormitöötaja teeb kaugtööd, kohalduvad tema suhtes

ka need leevendused ja erisused, mis kehtivas õiguses on

vastava töövormi jaoks juba ette nähtud. Samuti ei ole TTOS-

is kehtestatud eraldi reegleid näiteks töölepingu alusel

töötavatele autojuhtidele, kulleritele või teistele liikuvatel

55

Sarnaselt kaugtööle oleks platvormidel keeruline rakendada platvormitöötajatele täies mahus töötervishoiu

ja tööohutuse seadust, sest selline töö erineb oluliselt tavapärasest ettevõttes tehtava töö kontseptsioonist.

Näiteks esmaabi osutamine töökohal, töötajate poolt töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kontroll

– selliste kohustuste täitmine ei ole platvormitöö tegijate puhul, kes ei tööta tööandja ruumides, võimalik.

Ettepanek:

Sõnastada PVS § 12 lg 1 järgmiselt:

„(1) Platvorm rakendab töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid platvormitöötajate

tervise kaitseks niivõrd, kuivõrd see on platvormitöö eripärasid arvestades võimalik, sealhulgas:

1) hindab töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel automaatsete seire- ja otsustussüsteemide

kasutamisega kaasnevaid riske platvormitöötaja tervisele ja ohutusele ning riskide

vähendamiseks rakendatavate abinõude asjakohasust;

2) võtab kasutusele asjakohased abinõud automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega seotud riskide

vältimiseks või vähendamiseks;

3) ei kasuta automaatseid seire- ja otsustussüsteeme viisil, mis avaldab platvormitöötajale

põhjendamatut survet või seab ohtu tema ohutuse, füüsilise või vaimse tervise;

4) tagab töötervishoiu ja -ohutuse nõuete rikkumistest teavitamise kanali.“

töökohtadel töötavatele isikutele. Ka sellistel juhtudel

rakendab tööandja TTOS-i nõudeid töö tegelikku iseloomu

arvestades. Näiteks saab riskianalüüsis hinnata mobiilse

töökohaga seotud riske, samas kui juhendamise või

tervisekontrolli osas ei ole erisusi üldjuhul vaja. Töökohale

esitatavad nõuded puudutavad valdavalt statsionaarseid

töökohti ning ei kohaldu samal viisil autojuhile või kullerile.

Seetõttu peame praegust sõnastust sobivaks ja piisavalt

paindlikuks.

Erandid algoritmilise juhtimise kohustustest

PVS praegune tekst ei sisalda erandeid algoritmilise juhtimise kohustustest. Siiski on mõned erandid

vajalikud, et kaitsta platvormiettevõtete äritegevust ning samuti tarbijaid, kaupmehi ja platvormitöö

tegijaid. Erandid ei muuda olematuks direktiivi 3. peatükis sätestatud kohustusi, vaidpiiraksid nende

rakendamist ainult olukordades, kus nende täitmine põhjustaks märkimisväärset kahju. Need erandid

oleksid õigustatud Euroopa Liidu õiguse proportsionaalsuse põhimõtte alusel.

Direktiivis sätestatud kohustused ei ole mõeldud ärisaladuste kaitse nõrgestamiseks ega ettevõtete

sundimiseks avalikustama tundlikku teavet. Direktiivi artikkel 21(2) sätestab, et konfidentsiaalse teabe

avaldamise üle otsustamine on kohtu pädevuses. Konfidentsiaalse teabe avalikustamise üle otsustamine

peaks kuuluma üksnes kohtu pädevusse, et tagada konfidentsiaalsushuvide ja õigusliku kaitse korrektne

tasakaalustamine. Kui kohus ei ole teinud otsust konfidentsiaalse teabe avalikustamise kohta, peaks

platvormiettevõte saama konfidentsiaalset teavet kaitsta viisil, mida ta peab parimaks. Ka isikuandmete

Mittearvestatud

Aitäh ettepaneku eest. Ettepanekut ei saa arvestada, kuna

direktiiv ei näe ette üldist erandit, mille alusel võiks platvorm

jätta algoritmilise juhtimisega seotud kohustused täitmata

põhjusel, et tegemist on ärisaladuse, infosüsteemi turvalisuse

või pettuste ennetamisega. Direktiivi eesmärk on suurendada

platvormitöö algoritmilises juhtimises läbipaistvust, õiglust,

inimjärelevalvet, ohutust ja vastutust ning tagada platvormitöö

tegijatele selgem teave nende töötingimusi mõjutavate

automaatsete süsteemide kohta. Seetõttu ei oleks direktiivi

nõuetega kooskõlas erand, mis võimaldaks §-des 7–14

sätestatud kohustuste täitmata jätmist.

56

kaitse üldmääruse preambula punkt 63 ja Euroopa Liidu Kohus oma otsuses OQ v Land Hessen juhtumis

kinnitavad, et andmetele ligipääsu õigus ei ole absoluutne.

Peatüki 3 kohustuste jäik rakendamine võib ohustada platvormiettevõtete infosüsteemide turvalisust ning

klientide ja platvormitöö tegijate turvalisust. Platvormiettevõtted peavad suutma tegutseda viivitamatult ja

automaatsete meetoditega olukordades, kus see on vajalik turvalisuse või muu olulise avaliku huvi

kaitseks.

Platvormid mängivad võtmerolli pettuste, kuritarvituste ja muude ebaseaduslike tegevuste avastamisel ja

ennetamisel. Kolmandas peatükis sätestatud kohustused ei tohiks neid jõupingutusi takistada ega

õõnestada.

Ettepanek:

Täiendada PVS-i uue §-ga 15 järgmises sõnastuses:

Ҥ 15. Erandid algoritmilise juhtimisega seotud kohustustest

Platvormi algoritmilise juhtimisega seotud kohustused, mis on sätestatud § 7 kuni § 14, ei rakendu ulatuses,

kus nende täitmine:

1) rikuks ärisaladusi või konkreetsete regulatsioonidega kaitstud teabe konfidentsiaalsust, eriti

teavet hinnakujunduse, algoritmilise hinnastamise loogika või lepingute jaotamise algoritmide

kohta;

2) ohustaks avalikku turvalisust või infosüsteemi platvormi turvalisust, või

3) ohustaks pettuste ennetamist, avastamist ja uurimist kriminaalsete või muude ebaseaduslike

tegevuste puhul."

Konfidentsiaalse teabe definitsioon on tuletatav TRIPS-

lepingust4, mille artikkel 39 räägib avaldamata teabest, ning

EL õiguses kattub see sisuliselt ärisaladuse direktiivis5

sätestatud ärisaladuse mõistega: kaitstav on teave, mis ei ole

üldiselt teada ega kergesti kättesaadav, millel on salajasuse

tõttu kaubanduslik väärtus ning mille saladuses hoidmiseks on

võetud mõistlikke samme. Ka Euroopa Komisjon viitab

platvormitöö direktiivi artikli 21 selgitamisel ärisaladuste

direktiivile, kuigi juhime tähelepanu, et artikkel 21 puudutab

ärisaladust menetlustes ning ei hõlma artiklis 9 nimetatud

üldist teavet (kui mõne konkreetse menetluse raames on vaja

minna sügavamale ja hinnata tõeliselt tundlikku infot,

lahendatakse see artikli 21 alusel kohtu või pädeva asutuse

kontrolli all ning vajalike kaitsemeetmetega).

Platvormilt nõutakse direktiivi kohaselt üldist teavet

kategooriate, eesmärkide, vastuvõtjate, otsuste liikide,

peamiste parameetrite ja nende suhtelise tähtsuse kohta.

Direktiiv ei nõua allikakoodi, täpseid valemeid, algoritmilise

hinnastamise detailset tehnilist loogikat, järjestusalgoritmi

täielikku toimimist, pettusevastaste süsteemide üksikasju,

mudeli arhitektuuri, treeningandmestikke ega muid sarnaseid

tundlikke tehnilisi üksikasju. Seetõttu ei saa järeldada, et

artikli 9 kohane läbipaistvusteave hõlmaks ärisaladusi. Samuti

ei ole direktiivis vastavat erandit ette nähtud just seetõttu, et

vastasel juhul oleks võimalik igasugune teave

konfidentsiaalseks kuulutada ja läbipaistvuskohustus sisuliselt

kehtetuks muuta.

Ka Eesti ametlikes seisukohtades platvormitöö tingimuste

parandamise direktiivi eelnõu kohta6 on esile toodud, et

4 Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping–Riigi Teataja 5 Direktiiv - 2016/943 - EN - EUR-Lex 6 Eesti seisukohad platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta

57

Vabariigi Valitsus toetab ja peab mõistlikuks direktiiviga

kavandatavaid meetmeid algoritmilise juhtimise läbipaistvuse

suurendamiseks. Peame jätkuvalt mõistlikuks, et platvormitöö

tegijal oleks õigus saada üldine arusaadav teave selle kohta,

kuidas teda seiratakse, milliseid andmekategooriaid ja peamisi

parameetreid selles arvesse võetakse ning kuidas võivad

kujuneda tema tööülesannete jaotus, tasu või muud teda

mõjutavad otsused. See on üks direktiivi keskseid eesmärke.

Samuti kehtivad samad kohustused kogu Euroopa Liidus

kõigile direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele platvormidele,

mistõttu ei saa läbipaistvuskohustusi täites sattuda üks

platvormiettevõtja konkurentidest halvemasse olukorda.

Kuna ärisaladuse avaldamist pole eelnõuga nõutud, siis ei ole

pakutud regulatsioon asjakohane. Samas oleme kohase

selgitusega täiendanud eelnõu seletuskirja.

Muudatusettepanekud eelnõu seletuskirja kohta

Lisa § 3 selgitusele järgmine lõik:

“Euroopa Andmekaitsenõukogu (WP29) juhised isikuandmete kaitse üldmääruse kohta käsitlevad artiklis

22 sätestatud olulisuse läve, öeldes, et see hõlmab ainult otsuseid, mis toovad kaasa õiguslikke tagajärgi

või mõjutavad andmesubjekti oluliselt muul sarnasel viisil. Õiguslik mõju tekib siis, kui üksnes automaatse

otsustussüsteemi abil tehtud otsus mõjutab kellegi seaduslikke või lepingulisi õigusi, näiteks lepingu

tühistamine, seadusega antud sotsiaalse hüvitise keelamine või riiki sisenemise keelamine. Oluline mõju

võib avalduda ka ilma õiguste muutmiseta, kui otsusel on potentsiaal oluliselt mõjutada asjaomaste isikute

seisundit, käitumist või valikuid, avaldada pikaajalist või püsivat mõju või viia üksikisikute väljajätmiseni

või diskrimineerimiseni. Tüüpilised näited on automaatne veebipõhise krediiditaotluse tagasilükkamine

või e-värbamispraktikad ilma inimsekkumiseta. Seega peab olulisuse lävi olema sarnane otsusega, millel

on õiguslik mõju."

Arvestatud osaliselt

Oleme soovitud selgituse osaliselt seletuskirja lisanud.

Lisada § 6 lg 1 p 2 selgitusse järgmine lõik:

“Lõikes 1 viidatud töösuhte eeldus ei teki, ning platvormi ei loeta tööd juhtivaks ja kontrollivaks selle

alusel, et:

● Platvorm piirab platvormitöö tegijate või vahendajate ligipääsu platvormile või nende

õigust kasutada asendajaid, töötajaid või alltöövõtjaid platvormi poolt pakutavate

Mittearvestatud

Aitäh ettepaneku eest. Meie hinnangul ei oleks põhjendatud

sätestada seaduses ette ammendavat või suunavat loetelu

asjaoludest, mille puhul töösuhte eeldus ei teki või mille alusel

platvormi juhtimist ja kontrolli ei hinnata. Selliste asjaolude

58

ülesannete täitmiseks, kui sellised piirangud on vajalikud turvalisuse või infoturbe

eesmärgil, teenuse kvaliteedi tagamiseks või muul viisil õigusaktide või järelevalveasutuste

juhiste täitmiseks; või

● Platvorm rakendab meetmeid teenuse osutamise tagamiseks, teenuse kvaliteedi

säilitamiseks või parandamiseks, sealhulgas eelistatud ülesannete jaotuse süsteemi

juurutamine, preemiad vastuvõtuprotsendi aktiivsuse või õigeaegsuse alusel; või

● Platvorm tasub platvormitöö tegijate teenustasudelt sotsiaalkindlustusmakseid, tasub

nendega seoses õnnetusjuhtumi kindlustusmakseid või muid kindlustusmakseid, maksab

platvormitöö tegijatele koolitustasusid või pakub muid sarnaseid hüvesid."

tegelik tähendus ja kaal tuleb jätta töövaidlusorganite ja

kohtute juhtumipõhiseks hindamiseks, arvestades konkreetse

töösuhte või muu lepingulise suhte tegelikku sisu ja toimimist.

Parandada § 6 lg 1 p 2 selgitust seletuskirjas järgmiselt (kustutatud tekst on läbikriipsutatud ja

lisatud tekst on alla joonitud):

„Kui platvormitöö tegija pöördub töövaidluskomisjoni või kohtusse, väites, et tema suhe platvormiga

vastab töölepingu tunnustele, piisab sellest, kui ta toob esile faktilised asjaolud, mis muudavad

alluvussuhte usutavaks. (näiteks platvorm määrab tasu ja hinnad, jaotab tööülesandeid, rakendab asukoha

tuvastamist ja jälgimist, kehtestab kohustuslikud reeglid töö tegemise aja, koha, välimuse või käitumise

kohta, rakendab hinnangute ja reitingute põhjal sanktsioone ning tal on võimalus konto peatada või

sulgeda). Seejärel rakendub töösuhte eeldus ning just Platvorm peab vajaduse korral tõendama, et

platvormitöö tegija on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev ega allu platvormi

juhtimisele ja kontrollile. Kui platvormi tõendid töötegija iseseisvuse kohta on veenvad (näiteks tööaja ja

töökoha tegelik vabadus, kliendibaasi ja hindade iseseisev kujundamine, mitme tellija heaks tegutsemine

ilma platvormipoolsete piiranguteta jne), on võimalik eeldus ümber lükata ning

suhet käsitatakse näiteks muu võlaõigusliku lepinguna. Töösuhte õiguslikud tagajärjed jõustuvad, kui

kohus või töövaidluskomisjon on teinud lõpliku ja siduva otsuse.“

Soovitame ülaltoodud muudatusi, sest näited võivad praktikas tekitada segadust, neid on toodud erinevate

riikide kohtupraktika alusel ning kõik näited ei ole Eesti jaoks asjakohased. Kõik näidisnimekirjad on

koostatud stiilis "töösuhtele viitavad asjaolud" ja "töösuhet välistavad asjaolud", samas kui praktikas on

enamasti tegu mõlema seguga ja seletuskiri ei aita tegelikult mõista, kuidas neid kõiki koosmõjus kaaluda.

Kui näidisnimekirjad siiski lisada, tuleks kriteeriumid tuletada Euroopa Liidu Kohtu kohtuasjast B v Yodel

Delivery Network. Nagu direktiivis märgitud, peavad liikmesriigid „juhtimise ja kontrolli“ hindamisel

arvestama Euroopa Liidu Kohtu praktikat. Näidiskriteeriumid peaksid seega kajastama väljakujunenud

Euroopa Kohtu praktikat.

Arvestatud osaliselt

Oleme seletuskirja lisanud selgituse selle kohta, et töösuhte

tuvastamisel tuleb fakte ja asjaolusid hinnata kogumis. Samas

oleme näited seletuskirja jätnud selleks, et regulatsiooni

eesmärki ja kohaldamisala paremini mõista, eriti olukorras,

kus automaatsete süsteemide toimimine ja nende mõju

töötingimustele ei pruugi olla adressaatidele selge. Näited

aitavad selgitada inimkeeles, milliseid olukordi seadus silmas

peab, suurendavad õigusselgust ning vähendavad riski, et

normide sisu jääb liiga abstraktseks või raskesti

rakendatavaks, sealjuures ei ole näited ka ammendavad.

59

Yodel'i juhtumis leidis Euroopa Kohus, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta

direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta tuleb tõlgendada nii, et nimetatud

direktiiviga on vastuolus see, kui isik, kelle tema eeldatav tööandja on võtnud tööle teenuslepingu alusel,

kus on täpsustatud, et isik on füüsilisest isikust ettevõtja, kvalifitseeritakse selle direktiivi tähenduses

„töötajaks“, kui sel isikul on õigus:

o kasutada alltöövõtjaid või asendajaid selle teenuse osutamisel, mille osutamise

kohustuse ta on endale võtnud;

o nõustuda vastu võtma või keelduda vastu võtmast eeldatava tööandja antavaid erinevaid

ülesandeid või kehtestada ühepoolselt niisuguste ülesannete maksimaalne arv;

o osutada neid teenuseid mis tahes kolmandatele isikutele, sh eeldatava tööandja

konkurentidele; ning

o panna teatavate näitajate piires paika enda „tööajad ja kujundada oma isiklikku

ajakasutust lähtuvalt isiklikest vajadustest, mitte üksnes lähtuvalt eeldatava tööandja

huvidest,

kuivõrd ühelt poolt ei tundu selle isiku sõltumatus näilik ja teiselt poolt ei ole võimalik selle isiku ja tema

eeldatava tööandja vahelise alluvussuhte loomine.

Yodel'i juhtum ei ole ainus näide. Kuigi see kohtuasi ei puudutanud platvormi ega kohaletoimetamist,

sõnastas Euroopa Liidu Kohus Haralambidise kohtuasjas (C-270/13, punkt 32) sisuliselt sarnased

kriteeriumid sõltumatu teenuse osutamise tuvastamiseks. Seega peegeldavad Yodel'i kriteeriumid ühtset

ja sektorite ülest lähenemist õigussuhte kvalifitseerimisele Euroopa Liidu õiguse alusel.

Samuti tuleb arvestada, et paljudes riikides tuleneb platvormitöö tegijate kaitsmise vajadus sellest, et neil

puuduvad (maksuregulatsioonide erinevuste tõttu) igasugused sotsiaalseid garantiid või on sellised

garantiid oluliselt madalamad võrreldes töötajatega. Eesti puhul see nii ei ole.

Igal juhul peaks eelnõu seletuskiri märkima, et ükski eraldiseisev kriteerium ei ole otsustav, vaid kõiki

fakte ja asjaolusid tuleb õigussuhte kvalifitseerimiseks hinnata koos, vastasel juhul suurendaksid esitatud

näidisnimekirjad tõenäoliselt ainult segadust ja potentsiaalselt ka lepingute

ümberklassifitseerimisvaidluste arvu.

Lisada § 8 lg 1 kommentaarile järgnev tekst: Arvestatud

60

"Andmekaitse mõjuhinnang ei ole vajalik, kui töötlemise olemus, ulatus, kontekst ja eesmärgid on väga

sarnased andmetöötlusega, mille osas on andmekaitse mõjuhinnang juba läbi viidud. See võib rakenduda

näiteks juhul, kui sarnast tehnoloogiat kasutatakse sama tüüpi andmete kogumiseks samadel eesmärkidel."

Ülaltoodud lõik pärineb otse Andmekaitse Inspektsiooni juhistest andmekaitse mõjuhinnangute kohta ja

oleks kasulik PVS-i tõlgendamisel.

Täiendada § 8 lg 1 selgitust järgmiselt (kustatud tekst on läbikriipsutatud ja lisatud tekst

allajoonitud):

„Lõike 2 kohaselt peab platvorm mõjuhinnangu koostamisel küsima platvormitöö tegijate ja nende

esindajate seisukohti, kui see on asjakohane, ning esitama koostatud hinnangu tulemused platvormitöö

tegijate esindajatele. Nõue on direktiivi artiklist 8 tulenev lisakohustus, kuivõrd IKÜMi kohaselt on

andmetöötlejal üksnes võimalus vajaduse korral puudutatud isikute arvamust küsida.“

Vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 35 (9) küsib vastutav töötleja vajaduse korral

andmesubjektide või nende esindajate seisukohti kavandatava töötlemise kohta, ilma et see piiraks äri- või

avalike huvide kaitset või isikuandmete töötlemise toimingute turvalisust. Direktiivi artikkel 8 kasutab

sõnastust: "küsivad platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti". Kuigi direktiivi artikkel 8 ei

sisalda sõnu "kui see on asjakohane", ei oleks tõlgendus, et platvormitöö tegijate seisukohta tuleb alati

küsida, isegi kui see on selgelt ebaoluline vastava andmetöötlustegevuse kontekstis, mõistlik.

Selgitatud

Direktiivi artikkel 8 lõikes 1 on kirjas, et mõjuhinnangu

koostamisel tuleb küsida platvormitöö tegijate ja nende

esindajate seisukohti. Lõige 2 koosmõjus artikliga 15 sätestab,

et mõjuhinnangu tulemused tuleb esitada platvormitöö tegijate

esindajatele. Seega ei ole võimalik otsesest direktiivi nõudest

kõrvale kalduda.

Kustutada § 9 selgitustest järgmised osad:

„Lõikes 2 sätestatakse teave, mida platvorm peab automaatsete seiresüsteemide kasutamisel platvormitöö

tegijatele esitama. Punktiga 1 nähakse ette, et platvorm peab platvormitöö tegijaid teavitama asjaolust, et

automaatseid seiresüsteeme kasutatakse või et need võetakse kasutusele. Platvormitöö tegijal peab olema

võimalik aru saada, kas ja milliseid töösoorituse või tööga seotud tegevuse jälgimise lahendusi platvorm

rakendab, näiteks kas töötegija asukohta jälgitakse reaalajas, kas tööülesannete täitmise kiirust või töö ajal

rakenduse kasutamist mõõdetakse ning kas teenusesaajate hinnanguid kogutakse ja analüüsitakse

automaatselt.“

„Punktis 2 sätestatakse kohustus selgitada, milliseid andmeid ja tegevusi automaatsed seiresüsteemid

kontrollivad, seiravad või hindavad, sealhulgas teenusesaajate hinnangud. Näiteks kas kogutakse ja

hinnatakse töötegija asukoha, tööülesannete täitmise aja, tööülesannete vastuvõtmise või tühistamise

sageduse, teenusesaajatega suhtluse või muid tööga seotud andmeid. Teenusesaajate hinnangutena tuleb

Arvestatud osaliselt

Oleme seletuskirja lisanud täpsustuse, mille kohaselt on

seletuskirjas esitatavad näited selgitava iseloomuga ning

nende asjakohasust tuleks iga platvormi ja automaatse

süsteemi puhul eraldi hinnata.

Samas ei pea me põhjendatuks erinevate näidete tekstist

kustutamist. Meie hinnangul aitavad näited regulatsiooni

eesmärki ja kohaldamisala paremini mõista, eriti olukorras,

kus automaatsete süsteemide toimimine ja nende mõju

töötingimustele ei pruugi olla adressaatidele selge. Näited

aitavad selgitada inimkeeles, milliseid olukordi seadus silmas

peab, suurendavad õigusselgust ning vähendavad riski, et

61

mõista näiteks reitinguid, tagasisidet kommentaaridena või kaebusi, mida süsteem võib kasutada töö

kvaliteedi hindamiseks.“

„Punktiga 2 kohustatakse platvormi loetlema ja kirjeldama automaatsete otsustussüsteemide tehtavate või

toetatavate otsuste kategooriaid. Platvormitöö tegijale tuleb selgitada, kas ja millisel määral mõjutavad

automaatsed otsused näiteks tööülesannete pakkumist või nendest ilmajätmist, tasu suurust või selle

korrigeerimist, töötegija nähtavust platvormil, ligipääsu teatud tööliikidele või tema konto kasutamise

ajutist või püsivat piiramist. Näiteks peab olema arusaadav, kas tööülesannete pakkumise vähenemine

tuleneb automatiseeritud otsustest või on selle taga inimese tehtud otsus.“

„Punktis 3 sätestatakse nõue selgitada neid andmekategooriaid ja peamisi parameetreid, mida automaatne

otsustussüsteem otsuste tegemisel arvesse võtab, ning nende parameetrite suhtelist tähtsust automaatsete

otsuste tegemisel. Platvorm peab andma platvormitöö tegijale arusaadava ülevaate sellest, millised tegurid

on otsuste tegemisel määravad ning kuidas platvormitöö tegija isikuandmed või käitumine otsuseid

mõjutavad. Näiteks tuleb selgitada, kas kliendihinnangud mõjutavad tööpakkumiste saamist 20% või 80%

ulatuses, kas kliendihinnangud mõjutavad töötegija töövõimalusi olulisemalt kui asukoht, kas tellimustest

keeldumine vähendab automaatselt edasiste tööpakkumiste hulka või kas hilinenud tööülesannete täitmine

suurendab automaatselt töötegija riskiskoori. Selline teave võimaldab platvormitöö tegijal paremini

mõista, millised tema käitumise või töösoorituse aspektid võivad mõjutada süsteemi tehtavaid otsuseid.“

„Platvorm peab esitama teabe igat liiki otsuste kohta, mida sellised automaatsed süsteemid teevad või

toetavad ning millel on platvormitöö tegijatele mõju. Tegemist võib olla näiteks süsteemidega, mis

kujundavad platvormitöö tegija nähtavust klientide jaoks või järjestavad tööpakkumisi viisil, mis mõjutab

platvormitöö tegija võimalusi tööülesandeid saada, samuti süsteemidega, mis suunavad töötegijat teatud

tööülesannete või töömustrite poole. Teavitamise eesmärk on võimaldada platvormitöö tegijal mõista,

milliseid otsuseid platvormi tehnoloogilised lahendused tema suhtes teevad või milliseid otsuseid need

toetavad.“

„Lõikes 7 sätestatakse teavitamiskohustus ka tööle eelneva värbamis- ja valikuprotsessi ja lepingueelsete

läbirääkimiste korral. Platvorm peab enne protsessi algust esitama kandidaadile kokkuvõtliku teabe selles

kasutatavate automaatsete süsteemide kohta. See tähendab näiteks, et kandidaadile tuleb teada anda, kui

tema videointervjuud analüüsitakse osaliselt automatiseeritult, kui tema sobivust hinnatakse mõne

algoritmi abil või kui kandideerimisprotsess katkeb automaatselt teatud kriteeriumide mittetäitmisel.

Nõude eesmärk on tagada, et isik teaks, millisel määral automaatsed süsteemid tema töölesaamist

mõjutavad.“

normide sisu jääb liiga abstraktseks või raskesti

rakendatavaks, sealjuures ei ole näited ka ammendavad.

62

Soovitame neid muudatusi, sest seadusandlus ise sätestab teabenõuded üldisel tasemel. Selgitavad näited

sisaldavad palju rohkem detaile, sealhulgas konkreetseid näiteid avalikustatavast teabest, mida tõenäoliselt

kasutaksid juhisena nii järelevalveasutused kui ka kohtud. Ükskõik kas näited on toodud konkreetsete

juhistena või lihtsalt illustratiivsel eesmärgil, oles nende mõju tõenäoliselt praktikas sarnane.

Sobiva avalikustamistaseme osas otsustuspädevuse jätmine platvormidele võimaldab platvormidel

läheneda teabe avaldamisele konstruktiivselt. Lisaks, arvestades, et info peab olema "arusaadav ja kergesti

ligipääsetav, kasutades selget keelt", on see teostatav ainult siis, kui nõuded jäävad üldisele tasemele.

Põhjalike detailide lisamine seletuskirja võib tuua kaasa sisuliselt täiendavate regulatsiooniväliste nõuete

kinnistamise kuldstandardina ja kaldub kõrvale direktiivi minimalistliku ülevõtmise loogikast.

Muuta § 10 selgitusi järgnevalt (kustutatud tekst läbikriipsustatud ja lisatud tekst alla joonitud):

„Lõike 2 kohaselt hinnatakse lõikes 1 sätestatud inimjärelevalve käigus vähemalt kord iga kahe aasta

jooksul kõiki automaatsete süsteemide otsuseid, seejuures kaasatakse hindamisse ka platvormitöötajate

esindajad, kui nad on olemas. Mõjuhinnangu eesmärk ei ole kontrollida üksnes süsteemi tehnilist

toimimist, vaid hinnata konkreetsete automaatsete otsuste tegelikku mõju platvormitöö tegijate

töötingimustele, sissetulekule, selle prognoositavusele ja õiglasele kohtlemisele. Nõutav ei ole iga üksiku

otsuse hindamine, vaid hinnata tuleks pigem platvormitöö tegijaid mõjutavate otsuste süsteemset mõju.“

Soovitame ülaltoodud täiendust Euroopa Komisjoni ekspertgrupi aruande alusel direktiivi (EL) 2024/2831

platvormitöö tingimuste parandamise kohta (lk 53), milles öeldakse, et kuigi direktiivi artikkel 10(1) ei

nõua otseselt iga üksiku otsuse hindamist, nõuab see platvormitöö tegijaid mõjutavate individuaalsete

otsuste mõju hindamist üldisemal tasemel. Kui automatiseeritud töötlemine ei võimalda kõigi otsuste

analüüsimist, võiks kasutada esinduslikku valimit selle protsessi teostatavaks ja proportsionaalseks

haldamiseks ning nende otsuste süsteemse mõju hindamiseks, mis mõjutavad platvormitöö tegijaid.

„Mõjuhinnang võib sisaldada näiteks analüüsi selle kohta, kas tööülesannete jaotus eelistab süsteemselt

teatud töötegijate rühmi, kas hinnangusüsteem mõjutab ebaproportsionaalselt mõne töötegija ligipääsu

tööle või kas tasu kujunemise loogika on läbipaistev ja prognoositav. Platvormitöötajate esindajate

kaasamine tagab, et hindamisel võetakse arvesse ka töötegijate praktilist kogemust ja tegelikke probleeme,

mitte üksnes tehnilist vaadet.“

Arvestatud osaliselt

Lisasime ettepanekule vastava täiendava lause seletuskirja.

Samas ei pea me põhjendatuks erinevate näidete tekstist

kustutamist. Meie hinnangul aitavad näited regulatsiooni

eesmärki ja kohaldamisala paremini mõista, eriti olukorras,

kus automaatsete süsteemide toimimine ja nende mõju

töötingimustele ei pruugi olla adressaatidele selge. Näited

aitavad selgitada inimkeeles, milliseid olukordi seadus silmas

peab, suurendavad õigusselgust ning vähendavad riski, et

normide sisu jääb liiga abstraktseks või raskesti

rakendatavaks, sealjuures ei ole näited ka ammendavad.

63

„Oluliseks diskrimineerimisohuks võib pidada näiteks olukorda, kus algoritm eelistab tööülesannete

jagamisel järjekindlalt teatud vanuse, soo, rahvuse või asukohaga töötegijaid. Õiguste rikkumine võib

seisneda näiteks alusetus konto peatamises, tasu maksmisest keeldumises või tasu vähendamises või

töövõimaluste piiramises ilma piisava põhjenduseta. Sätte eesmärk on muuta mõjuhindamine praktiliselt

tulemuslikuks, mitte üksnes formaalseks aruandluseks.“

Palun vaadake meie kommentaari konkreetsete näidete kohta punktis 6.

Muuta § 12 selgitusi järgnevalt (kustutatud tekst on läbikriipsutatud):

„Olukord tuleb reguleerida, kuna algoritmiline juhtimine võib oluliselt mõjutada töö tempot, töökoormuse

jaotust ja töö intensiivsust. Näiteks võib automaatne tööülesannete jagamise süsteem suunata kullerile

järjest suurema hulga tellimusi lühikese aja jooksul, mis suurendab liiklusõnnetuse riski. Psühhosotsiaalse

riski näitena võib tuua pideva hindamise, reitingusüsteemide ja tulemusmõõdikute tekitatud stressi ja töö

ebakindluse. Ergonoomilised riskid võivad tekkidanäiteks olukorras, kus töötempo ja tööasendite

muutumine on täielikult algoritmi juhitav ning töötajal puudub võimalus töökoormust ise reguleerida.

Punkti 2 kohaselt peab platvorm võtma kasutusele asjakohased abinõud automaatsete seire- ja

otsustussüsteemidega seotud riskide vältimiseks või vähendamiseks. Riskianalüüsi käigus tuvastatud

ohtudele peavad järgnema reaalsed ja tõhusad ennetavad ning kaitsvad meetmed, nt töötempo piirangud,

kohustuslikud puhkepausid, automaatsete sanktsioonimehhanismide ümberkujundamine nii, et need ei

avaldaks töötegijale ebaproportsionaalset survet, või tööülesannete jagamise reeglite muutmine, et vältida

töö liigset kuhjumist lühikesse ajavahemikku. Samuti psühholoogilise toe võimaldamine või muud stressi

vähendavad töökorralduslikud lahendused.

Punktis 3 sätestatakse keeld kasutada automaatseid seire- ja otsustussüsteeme viisil, mis avaldab

platvormitöötajale põhjendamatut survet või seab ohtu tema ohutuse, füüsilise või vaimse tervise.

Põhjendamatu surve võib avalduda näiteks olukorras, kus töötegijat karistatakse automaatselt

tööülesannete vastuvõtmisest keeldumise eest viisil, mis sunnib teda tegema tööd ka puhkuse arvelt või

talle ohtlikes tingimustes, näiteks suure väsimuse korral. Füüsilise tervise ohtu seadmise näitena võib tuua

olukorra, kus algoritm sunnib jalgrattakullerit hoidma ebarealistlikku keskmist kiirust sõltumata

ilmaoludest. Vaimsele tervisele võib ohtu põhjustada pidev jälgimine, sanktsioonide ettearvamatus ning

töö ebakindlus, mis tuleneb täielikult automatiseeritud töökorraldussüsteemidest. Sätte eesmärk on tagada,

et tehnoloogiline juhtimine ei hägustaks tööandja vastutust töötaja tervise ja ohutuse eest tööl ning et

automatiseerimine ei viiks ootamatult töötingimuste märkimisväärse halvenemiseni.

Arvestatud osaliselt

Oleme seletuskirja lisanud täpsustuse, mille kohaselt on

seletuskirjas esitatavad näited selgitava iseloomuga ning

nende asjakohasust tuleks iga platvormi ja automaatse

süsteemi puhul eraldi hinnata.

Samas ei pea me põhjendatuks erinevate näidete tekstist

kustutamist. Meie hinnangul aitavad näited regulatsiooni

eesmärki ja kohaldamisala paremini mõista, eriti olukorras,

kus automaatsete süsteemide toimimine ja nende mõju

töötingimustele ei pruugi olla adressaatidele selge. Näited

aitavad selgitada inimkeeles, milliseid olukordi seadus silmas

peab, suurendavad õigusselgust ning vähendavad riski, et

normide sisu jääb liiga abstraktseks või raskesti

rakendatavaks, sealjuures ei ole näited ka ammendavad.

64

Punktis 4 sätestatakse platvormi kohustus tagada tööohutuse ja töötervise rikkumistest teavitamise kanal.

Sätte eesmärk on tagada platvormitöötajatele võimalus teatada töö tegemisega seotud ohust,

tervisekahjustuse riskist, vägivalla või ahistamise juhtumist või muust tööohutuse ja töötervisega seotud

probleemist, sealhulgas juhtudest, kus automaatsed süsteemid põhjustavad või võimendavad tervise- ja

ohutusriskide realiseerumist. Teavitamiskanali olemasolu võimaldab platvormil probleemidele kiiresti

reageerida ning rakendada asjakohaseid ennetavaid või korrigeerivaid meetmeid, sealhulgas vajaduse

korral kohandada automaatsete süsteemide tööloogikat või platvormi töökorraldusreegleid.

Lõike 2 kohaselt laienevad paragrahvis sätestatud nõuded ka muudele automaatsetele süsteemidele, mida

ei ole määratletud automaatsete seire- või otsustussüsteemidena. Säte lähtub direktiivi artikli 12 lõikest 4,

mille kohaselt ei piirdu direktiivi nõuded üksnes automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega, vaid on ette

nähtud kõikidele automaatsetele süsteemidele, mis teevad või toetavad otsuseid, millel on

platvormitöötajatele mis tahes mõju.

Platvormimajanduses kasutatav tehnoloogia areneb kiiresti ja platvormidel võib olla kasutuses või

arendamisel süsteeme, mida eelnevad kaks definitsiooni ei kata, kuid mis sellegipoolest avaldavad

platvormitöö tegijale olulist mõju. Sellised süsteemid võivad olla näiteks:

1) soovitussüsteemid, mis suunavad töötegijat teatud ülesannete poole;

2) tehnilised lahendused, mis annavad töötegijale järjest intensiivsemaid tööpakkumisi, suurendades

sel moel vaimset survet;

3) süsteemid, mis kujundavad platvormitöö tegija nähtavust platvormil ja mõjutavad sellega tema

võimalusi tööülesandeid saada.“

Soovitame ülaltoodud muudatusi, sest hindamise ulatus peaks jääma platvormi otsustada. Nii saab

platvorm lahendada probleemid seal, kus need tegelikult tekivad. Palun vaadake meie kommentaari

üksikasjalike näidete kohta eespool punktis 6.

1

Platvormitöö seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 „Kooskõlastustabel“

Lisa

Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liidu ja Bolti detailsed ettepanekud

- Kriitilise tähtsusega

� - Väga oluline

� - Oluline

Direktiiv Eelnõu Ettepanek Selgitus MKM kommentaar

Artikkel 1 – Reguleerimisese

ja kohaldamisala

1. Käesoleva direktiivi

eesmärk on parandada

platvormitöö

töötingimusi ja

isikuandmete kaitset

järgmiselt:

a) kehtestades

sellised meetmed, mis

hõlbustavad

platvormitöö tegijate

õige tööalase staatuse

kindlaksmääramist;

b) edendades

platvormitöö

algoritmilises juhtimises

läbipaistvust, õiglust,

inimjärelevalvet, ohutust

ja vastutust ning

c) suurendades

platvormitöö

läbipaistvust, sealhulgas

§ 1. Reguleerimisala ja

eesmärk �

Käesolevas seaduses

sätestatakse õigused ja

kohustused digitaalsele

tööplatvormile (edaspidi

platvorm), platvormitöö

tegijale ja vahendajale

eesmärgiga parandada

platvormi kaudu tehtava

töö tingimusi.

§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk

Käesolevas seaduses

kehtestatakse digitaalse

tööplatvormi, platvormitöö

tegija ja vahendaja õigused ja

kohustused eesmärgiga

parandada platvormi kaudu

tehtava töö tingimusi.

Ettepanek on muuta § 1 sõnastust

ja asendada sõna „sätestatakse“

sõnaga „kehtestatakse“.

„Sätestatakse“ on pigem

ebamäärasem ja üldisem termin,

mis tähendab „sättesse kirja

panema“. „Kehtestab“ väljendab

seadusandja soovi reguleerida

digitaalse tööplatvormiga

seonduvat, mis on antud

kontekstis korrektsem.

Paragrahv 2 sätestab eelnõus

kasutatavad mõisted. Puudub

põhjendus, miks peaks digitaalne

platvorm olema defineeritud

väljaspool seda paragrahvi,

mistõttu teeme ettepaneku

sätestada digitaalse platvormi

mõiste samas paragrahvis.

Mittearvestatud ja selgitatud

Sätte sõnastus on läbinud nii majasiseste

kui ka Justiits- ja Digiministeeriumi

juristide poolse kontrolli ning antud

sõnastusega probleeme ei leitud. Lisaks on

analoogset sõnastust kasutatud väga

paljudes erinevates seadustes (vt nt

Vabariigi Presidendi töökorra seadus,

riigivastutuse seadus, päästeteenistuse

seadus jne) seega ei pea põhjendatuks

seda muuta.

Digitaalse tööplatvormi mõiste leidubki §-

s 2, §-s 1 nähakse ette digitaalse

tööplatvormi mõistele lühend. Mõiste

„digitaalne tööplatvorm“ tuleneb

platvormitöö direktiivist ning ei ole

mõistlik nii pikka sõnastust seaduses

läbivalt kasutada.

2

piiriülestes olukordades.

2. Käesolevas

direktiivis sätestatakse

miinimumõigused, mis

kohalduvad kõigile liidus

platvormitöö tegijatele,

kellel on või kellel

asjaolude hindamise

põhjal leitakse, et neil on

tööleping või töösuhe

liikmesriikides kehtivate

õigusaktide,

kollektiivlepingute või

tavade tähenduses, võttes

arvesse Euroopa Kohtu

praktikat

§ 2. Kohaldamisala

Eestis tehtavat

platvormitööd korraldava

platvormi suhtes

kohaldatakse käesolevat

seadust olenemata

platvormi asukohast ning

platvormi ja vahendaja

või platvormitöö tegija

vahelisele lepingule

kohaldatavast õigusest.

§ 2. Kohaldamisala Eestis tehtavat platvormitööd

korraldava platvormi suhtes

kohaldatakse käesolevat

seadust olenemata platvormi

asukohast ning platvormi ja

vahendaja või platvormitöö

tegija vahelisele lepingule

kohaldatavast õigusest.

Kui platvorm (ehk juriidiline või

füüsiline isik) asub mõnes teises

riigis, ei saa talle Eesti õigust

kohaldada, sest Eesti

jurisdiktsioon lõppeb Eesti piiril.

Seadus kohaldub Eestis tehtavale

platvormitööle sõltumata sellest,

millises riigis platvorm ise asub.

Eesti seadusega ei saa muuta

Rooma I määrusest tulenevaid

lepingule kohalduva õiguse

reegleid. Pealegi on § 2 loonud

platvormitöö tegija lepingulisele

suhtele kohalduva õiguse kohta

erireegli, mis kaldub Rooma I

määruse art-st 8 kõrvale. Rooma I

määruse art 8 loob kohalduva

õiguse osas nö segasüsteemi, kus

kokkulepitud õigusele lisaks

kohaldub näiteks töötegemise

koha riigi õigus, kui sealt tuleneb

suurem kaitse. Eelnõu

§ 2 seda ei tee.

Mittearvestatud ja selgitatud

Eelnõu §-ga 2 võetakse üle direktiivi

artikkel 1 lõige 3: Käesolevat direktiivi

kohaldatakse liidus tehtavat

platvormitööd korraldavate digitaalsete

tööplatvormide suhtes, olenemata nende

asukohast või kohaldatavast õigusest.

Sätte eesmärk on tagada, et Rooma I

määruse artiklis 8 väljendatud

kaitsepõhimõte ei piirduks üksnes

töötajatega, vaid laieneks ka platvormitöö

tegijatele, kes ei ole töösuhtes. Kuigi

Rooma I määruse sätted käsitlevad

töötajaid, näeb direktiiv ette, et

samalaadsed kaalutlused peavad kehtima

ka muudele platvormitöö tegijatele. Seega

säte ei muuda Rooma I määrusest

tulenevaid reegleid, vaid täiendab neid.

Seetõttu on § 2 vajalik direktiivi

nõuetekohaseks ülevõtmiseks. Sellisel

kujul selgitati sätet ja selle ülevõtmise

vajalikkust ka Euroopa Komisjoni

platvormitöö direktiivi rakendamise

3

töögrupis.

4

Direktiiv Eelnõu Ettepanek Selgitus MKM kommentaar

Artikkel 2 - Mõisted

1. Käesolevas

direktiivis kasutatakse

järgmisi mõisteid:

a) „digitaalne

tööplatvorm“ – füüsiline

või juriidiline isik, kes

osutab teenust, mis

vastab kõigile

järgmistele nõuetele:

i) seda osutatakse

vähemalt osaliselt

kaugteenusena

elektrooniliste

vahendite, näiteks

veebisaidi või

mobiilirakenduse

kaudu;

ii) seda osutatakse

teenusesaaja taotlusel;

iii) see hõlmab vajaliku ja

olulise komponendina

üksikisikute poolt tasu

eest tehtava töö

korraldamist,

olenemata sellest, kas

seda tööd tehakse

internetis või

konkreetses asukohas;

iv) see hõlmab

automaatsete seire- või

otsustussüsteemide

kasutamist;

3. Terminid

(1) Platvorm käesoleva

seaduse tähenduses on

füüsiline või juriidiline

isik (edaspidi isik), kes

osutab teenust, mis vastab

kõigile järgmistele

tingimustele:

1) teenust osutatakse

vähemalt osaliselt

kaugteenusena

elektrooniliste vahendite,

nagu veebisaidi või

mobiilirakenduse kaudu;

2) teenust osutatakse

teenusesaaja taotlusel;

3) teenus sisaldab olulise

osana tasu eest tehtava

töö korraldamist;

4) teenuse osutamisel

kasutatakse automaatseid

seire- või

otsustussüsteeme;

5) teenuse peamine

eesmärk ei ole vara

kasutamine, jagamine

või kauba müük.

(2) Platvormitöö

käesoleva seaduse

tähenduses on töö, mida

korraldatakse platvormi

kaudu ja mida teeb isik

§ 3. Terminid

(1) Digitaalne tööplatvorm

(edaspidi platvorm) käesoleva

seaduse tähenduses on

füüsiline või juriidiline isik

(edaspidi isik), kes osutab

teenust, mis vastab kõigile

järgmistele tingimustele:

1) teenust osutatakse

vähemalt osaliselt

kaugteenusena elektrooniliste

vahendite, nagu veebisaidi või

mobiilirakenduse kaudu;

2) teenust osutatakse

teenusesaaja taotlusel;

3) teenus sisaldab olulise osana

tasu eest füüsilise isiku tehtava

töö korraldamist;

4) teenuse osutamisel

kasutatakse automaatseid

seire- või otsustussüsteeme;

5) teenuse peamine eesmärk

ei ole vara kasutamine,

jagamine või väljaspool enda

majandus- ja kutsetegevust

kaupade müük.

(2) Platvormitöö käesoleva

seaduse tähenduses on töö,

mida korraldab platvorm ja

mida teeb füüsiline isik

platvormi või vahendaja ja

füüsilise isiku vahelise

Lõige 1: lisatakse viidet, et

digitaalne tööplatvorm on

lühendatult platvorm.

Lõiked 1 ja 2: Direktiivi art 2 lg 1

p 3 kohaselt on platvormi poolt

osutatava teenuse vajalikuks ja

oluliseks osaks üksikisiku

(Einzelperson/individual) tasu eest

tehtava töö korraldamine. Eelnõu

§ 3 lg 1 p 3 ei sisalda, et platvormi

osutava teenuse oluliseks osaks on

üksikisiku ehk füüsilise isiku tasu

eest tehtava töö korraldamine.

Sama viga on ka eelnõu § 3 lg 2 ja

3, kus ei ole täpsustatud, kas

platvormitööd teeb või

platvormitöö tegijaks on

juriidiline või füüsiline isik.

Eelnõu seletuskirja kohaselt ongi

olnud eelnõu koostamisel selline

eesmärk, aga see ei ole kooskõlas

direktiivi tekstiga, mis seob

platvormitöö ja platvormitöö

tegija ainult füüsilise isikuga.

Lõige 2: Eelnõu § 3 lg 1 p 5 on

laiem, kui direktiiv. Direktiivi art

2 lg 2 kohaselt ei ole platvormina

käsitatav selline teenuse osutaja,

Arvestatud osaliselt

Lõige 1: Lühend määratakse tavaliselt

mõiste esmakordsel kasutamisel, seega

sobib see §-i 1, kus kasutatakse mõistet

digitaalne tööplatvorm esimest korda.

Lõiked 1 ja 2: Kuigi juriidiline isik tegutseb

alati füüsiliste isikute kaudu, omistatakse

õiguslikult selline tegevus tihti juriidilisele

isikule. Me ei pea seetõttu põhjendatuks

asendada eelnõu § 3 lõikes 2 sõna „isik“

sõnaga „füüsiline isik“. Eesti õiguskeeles

võib „füüsiline isik“ kutsuda üles liiga

kitsale tõlgendusele, mille kohaselt jääksid

kaitse alt välja need platvormitöö tegijad,

kes teevad tööd küll isiklikult, kuid

kasutavad selleks ettevõtlusvormi, näiteks

osaühingut. Selline tulemus ei oleks

kooskõlas direktiivi eesmärgiga tagada

kaitse kõigile platvormitööd tegevatele

isikutele.

Lõige 2: Tõepoolest, sõnastust analüüsides

välistatakse direktiivi mõiste alt laiem hulk

platvorme, kui direktiiviga ette nähti.

Täname tähelepanu juhtimast, oleme

sõnastust muutnud.

5

b) „platvormitöö“ – töö,

mida korraldatakse

digitaalse tööplatvormi

kaudu ja mida teeb liidus

üksikisik digitaalse

tööplatvormi või

vahendaja ja üksikisiku

vahelise lepingulise

suhte alusel, olenemata

sellest, kas on olemas

lepinguline suhe

üksikisiku või vahendaja

ja teenusesaaja vahel;

c) „platvormitöö tegija“

– üksikisik, kes teeb

platvormitööd,

olenemata sellest, milline

on lepinguline suhe või

millisena on asjaomased

pooled selle suhte

kindlaks määranud;

d) „platvormitöötaja“ –

platvormitöö tegija,

kellel on tööleping või

kelle puhul leitakse, et tal

on töösuhe liikmesriigis kehtivate õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade tähenduses, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat;

e) „vahendaja“ –

füüsiline või juriidiline

isik, kes platvormitöö

digitaalsele

tööplatvormile või

digitaalse tööplatvormi

kaudu kättesaadavaks

tegemise eesmärgil:

i) loob lepingulise suhte

platvormi või vahendaja

ja isiku vahelise

lepingulise suhte alusel,

olenemata sellest, kas

isikul või vahendajal on

lepinguline suhe

teenusesaajaga.

(3) Platvormitöö tegija

käesoleva seaduse

tähenduses on

platvormitööd tegev isik

sõltumata sellest, millise

lepingu alusel tööd

tehakse või millisena on

pooled omavahelise suhte

kindlaks määranud.

(4) Platvormitöötaja

käesoleva seaduse

tähenduses on töölepingu

alusel platvormitööd

tegev füüsiline isik.

(5) Vahendaja käesoleva

seaduse tähenduses on

isik, kes eesmärgiga teha

platvormitöö

kättesaad vaks

platvormile või platvormi

kaudu:

1) loob lepingulise suhte

platvormi ja

platvormitöö tegijaga või

2) on platvormi ja

platvormitöö tegija

vahelises

alltöövõtuahelas.

lepingulise suhte alusel,

olenemata sellest, kas

füüsilisel isikul või vahendajal

on lepinguline suhe

teenusesaajaga.

(3) Platvormitöö tegija

käesoleva seaduse tähenduses

on platvormitööd tegev

füüsiline isik sõltumata sellest,

millise lepingu alusel tööd

tehakse või millisena on pooled

omavahelise suhte kindlaks

määranud.

(4) Platvormitöötaja

käesoleva seaduse tähenduses

on töölepingu alusel

platvormitööd tegev füüsiline

isik.

(5) Vahendaja käesoleva

seaduse tähenduses on isik, kes

eesmärgiga teha platvormitöö

kättesaadavaks platvormile või

platvormi kaudu:

1) loob lepingulise suhte

platvormi ja platvormitöö

tegijaga või

2) on platvormi ja

platvormitöö tegija vahelises

alltöövõtuahelas.

(6) Platvormitöö tegijate

esindajad käesoleva seaduse

tähenduses on

platvormitöötajate esindajad ja

platvormitöötajateks

mille abil saavad isikud, kes ei ole

kutsetöötajad, kaupu edasi müüa.

Eelnõust on välja jäänud täiendus

„kes ei ole kutsetöötajad“ ja on

üksnes välistatud platvormi, mille

teenuse peamiseks eesmärgiks on

kaupade müük.

Lõiked 6 ja 7: Eelnõus tuleks

eristada platvormitöötajate

esindajaid ja platvormitöö tegijate

esindajaid, sest direktiivis on neid

eristatud kui erineva mahuga

õiguste kandjaid. Seetõttu on

pakutud lg-s 6 definitsioon

platvormitöö tegijate kohta ja lg-s

7 definitsioon platvormitöötajate

esindaja kohta.

Lõige 6: Direktiivi art 2 lg 1

punkt g kohaselt on platvormitöö

tegijate esindajad niivõrd kui see

on ette nähtud riigisisese õigusega

ja tavaga. Eestis on töötajate

esindajad reguleeritud töötajate

usaldusi iku seadus s ja

töölepingu seaduses.

Eelnõu regulatsiooniga tuleb

tagada, et

platvormitöö tegijad ja platvorm

saavad üheselt olla kindlad, et

tegemist on platvormitöö tegijate

Lõiked 6 ja 7: Töötajate esindaja mõistet ei

ole vaja eelnõus eraldi uuesti defineerida,

kuna see on Eesti õiguses juba olemas ning

tuleneb eelkõige töötajate usaldusisiku

seadusest ja ametiühingute seadusest.

Eelnõus on platvormitöö tegijate esindaja

mõiste kujundatud teadlikult laia

katusmõistena, mis hõlmab nii

platvormitöötajate esindajaid kui ka muid

platvormitöö tegijate esindajaid. See

lähenemine võimaldab arvestada erinevaid

esindusvorme ega seo platvormitöö tegijate

esindamist põhjendamatult ainult ühe

seaduse mudeliga.

Töötajate esindajate ja platvormitöö

tegijate esindajate mõistete sidumine

üksnes TUIS-iga ei ole meie hinnangul

põhjendatud. Ühelt poolt tuleneb töötajate

esindusõigus ka ametiühingute seadusest.

Teiselt poolt on TUIS olemuslikult üles

ehitatud töötaja ja tööandja vahelisele

klassikalisele töösuhtele ega sobi

reguleerima kõigi platvormitöö tegijate

esindusõigust, eriti olukorras, kus osa neist

ei ole töölepingulises suhtes. Samuti tooks

TUIS-i pakutud kujul ülevõtmine kaasa

tasakaalustamata lahenduse: ettepanekuga

soovitakse TUIS-ist üle võtta eeskätt

kohustused, kuid mitte TUIS-ist tulenevat

õiguste ja tagatiste süsteemi, nagu näiteks

§-s 9 sätestatud usaldusisiku õigused,

6

kõnealuse digitaalse

tööplatvormi ja

platvormitöö tegijaga

või

ii) on kõnealuse

digitaalse tööplatvormi

ja platvormitöö tegija

vahel alltöövõtuahelas;

f) „töötajate esindajad“

– platvormitöötajate

esindajad, näiteks

ametiühingud ja

esindajad, kelle

platvormitöötajad on

vabalt valinud kooskõlas

riigisisese õiguse ja

tavaga;

g) „platvormitöö tegijate

esindajad“ – töötajate esindajad ja, niivõrd kui see on ette nähtud

(6) Platvormitöö tegijate

esindajad käesoleva

seaduse tähenduses on

platvormitöötajate

esindajad ja muud

platvormitöö tegijate

esindajad.

(7) Automaatne

seiresüsteem käesoleva

seaduse tähenduses on

süsteem, mida kasutatakse

platvormitöö tegija töö

tulemuse või tegevuse

jälgimiseks, hindamiseks

või kontrollimiseks

mitteolevate platvormitöö

tegijate esindaja, kelle

valimisele, tagasikutsumisele,

kellest teatamisele ja volituste

kestusele kohaldatakse

töötajate usaldusisiku seaduse

ptk-s 2 sätestatut. Käesolevas

seaduses

tegevuseks vajalikud tingimused, õigus

koolitustele, kollektiivläbirääkimistele,

kollektiivse töötüli lahendamisele, jne.

Samuti juhime tähelepanu, et TUIS § 19

kohaselt tuleb esindaja mittevalimise korral

informeerida ja konsulteerida kõiki

töötajaid – see loogika peaks sellisel juhul

samuti laienema platvormitöö tegijatele.

Me ei näe ka ohtu, et platvormitöö tegijaid

saaks esindada „suvaline isik” ilma

õigusliku aluseta. Eestis tuleneb

esindusõigus seadusest (nt TsÜS-i 8.

peatükist) või volitusest ning vajaduse

korral tuleb seda tõendada.

Samuti tuleb arvestada, et direktiivi

rakendamine ei tohi vähendada juba

olemasolevat kaitsetaset ega olemasolevaid

esindajate õigusi. Direktiivi artikkel 26

lõige 1 näeb ette, et direktiiv ei saa olla

piisav alus muu hulgas platvormitöö

tegijate esindajate kehtivate õiguste

vähendamiseks. Seega läheb ettepanek ka

direktiivi nõudega vastuollu.

Ka rahvusvahelised nõuded toetavad

olemasolevat lähenemist – näiteks põhineb

Eesti olemasolev esindusõiguse süsteem

suuresti ILO konventsioonile nr 87 ja 98,

mis näevad ette töötajate organisatsioonide

moodustamise vabaduse ja esindamise

õiguse. Seetõttu ei pea me võimalikuks

liikuda kitsama ja jäigema mudeli poole,

mis teeks juba olemasolevat töötajate ja

töötegijate esindajate valimise ja

7

esindamise korda keerulisemaks ja läheks

vastuollu nii direktiivi kui rahvusvaheliste

konventsioonidega.

8

riigisisese õiguse ja

tavaga, muude

platvormitöö tegijate kui

platvormitöötajate

esindajad;

h) „automaatsed

seiresüsteemid“ –

süsteemid, mida

kasutatakse platvormitöö

tegijate töötulemuste või

töökeskkonnas toimuva

tegevuse elektrooniliste

vahendite abil

kontrollimiseks,

jälgimiseks või

hindamiseks või toetavad

seda, sealhulgas kogudes

isikuandmeid;

i) „automaatsed

otsustussüsteemid“ –

süsteemid, mida

elektrooniliste vahendite

abil kasutatakse selliste

otsuste tegemiseks või

toetamiseks, mis

mõjutavad

märkimisväärselt

platvormitöö tegijaid,

sealhulgas

platvormitöötajate

töötingimusi, eelkõige

otsuseid, mis mõjutavad

nende töölevõtmist,

nende juurdepääsu

elektroonilise vahendi

abil, kogudes sealhulgas

isikuandmeid.

(8) Automaatne

otsustussüsteem

käesoleva seaduse

tähenduses on süsteem,

mida elektrooniliste

vahendite abil kasutatakse

sellise otsuse tegemiseks

või toetamiseks, mis

mõjutab märkimisväärselt

platvormitöö tegija

töötingimusi ja lepingulist

staatust. Eelkõige

mõjutavad platvormitöö

tegijat otsused, mis

puudutavad töölevõtmist,

juurdepääsu

tööülesannetele ja

tööülesannete korraldust,

töötasu, tööülesannete

hinnastamist, ohutust ja

tervist, tööaega,

juurdepääsu koolitusele,

edutamist või muud

samaväärset meedet ning

tema konto piiramist,

peatamist või sulgemist.

sätestatud õigustele ja

kohustustele lisaks on

platvormi töö tegija esindajal

töötajate usaldusisiku seaduse

§-s 11 sätestatud kohustused.

(7) Platvormitöötajate

esindajad käesoleva seaduse

tähenduses on usaldusisik

töötajate usaldusisiku seaduse

kohaselt.

(8) Automaatne seiresüsteem

käesoleva seaduse tähenduses

on süsteem, mida kasutatakse

platvormitöö tegija töö

tulemuse või tegevuse

jälgimiseks, hindamiseks või

kontrollimiseks elektroonilise

vahendi abil, kogudes

sealhulgas isikuandmeid.

(9) Automaatne

otsustussüsteem käesoleva

seaduse tähenduses on

süsteem, mida elektrooniliste

vahendite abil kasutatakse

sellise otsuse tegemiseks või

toetamiseks, mis mõjutab

märkimisväärselt platvormitöö

tegija töötingimusi ja

lepingulist staatust. Eelkõige

mõjutavad platvormitöö tegijat

otsused, mis puudutavad

töölevõtmist, juurdepääsu

tööülesannetele ja

tööülesannete korraldust,

esindajaga, mitte isehakanud

suvalise isikuga. Seetõttu on

ettepanek kohaldada platvormitöö

tegijate esindajale töötajate

usaldusisiku valimise ja

tagasikutsumise kohta sätestatut.

Samuti ka töötajate usaldusisiku

seaduse §-s 11 sätestatud saladuse

hoidmise kohustust.

Lõige 7: Platvormitöö tegijate

esindaja on direktiivi art 2 lg 1

punktis f määratletud, kui isikud,

kelle on platvormitöötajad vabalt

valinud kooskõlas riigisisese

õigusega ja tavaga. Eestis

reguleerib töötajate esindajaga

seonduvat töötajate usaldusisiku

seadus. Seetõttu tuleks

platvormitöötajate esindaja

määratleda, kui usaldusisikut

töötajate usaldusisiku seaduse

tähenduses. Platvormitöötajate

usaldusisik valitakse jne töötajate

usaldusisiku seaduse kohaselt. Tal

on samad õigused ja kohustused,

mis töötajate usaldusisikus,

millele lisanduvad

platvormitöötajate esindajale

eelnõust tulevad õigused ja

kohustused.

9

tööülesannetele ja

tööülesannete korraldust,

nende töötasu, sealhulgas

üksikute tööülesannete

hinnastamist, nende

ohutust ja tervist, nende

tööaega, nende

juurdepääsu koolitusele,

nende edutamist või

samaväärset meedet ja

nende lepingulist

staatust, sealhulgas

nende konto piiramist,

peatamist või sulgemist.

2. Lõike 1 punktis a

sätestatud digitaalse

tööplatvormi määratlus

ei hõlma selliste teenuste

osutajaid, mille peamine

eesmärk on vara

kasutamine või jagamine

või mille abil saavad

isikud, kes ei ole

kutsetöötajad, kaupu

edasi müüa.

töötasu, tööülesannete

hinnastamist, ohutust ja tervist,

tööaega, juurdepääsu

koolitusele, edutamist või

muud samaväärset meedet ning

tema konto piiramist,

peatamist või sulgemist.

10

Direktiiv Eelnõu Ettepanek Selgitus MKM kommentaar

Artikkel 21 - Juurdepääs

tõenditele

1. Liikmesriigid

tagavad, et käesoleva

direktiivi sätetega seotud

menetlustes on

liikmesriigi kohtutel või

pädevatel asutustel

võimalik nõuda

digitaalselt

tööplatvormilt kõigi

tema käsutuses olevate

asjakohaste tõendite

avaldamist.

2. Liikmesriigid

tagavad, et liikmesriikide

kohtutel on õigus nõuda

konfidentsiaalset teavet

sisaldavate tõendite

avaldamist, kui nad

peavad seda menetluse

jaoks oluliseks.

Liikmesriigid tagavad, et

sellise teabe avaldamise

nõudmisel on

liikmesriikide kohtutel

kasutada tulemuslikud

meetmed kõnealuse

teabe kaitsmiseks.

Eelnõus ülevõttev

regulatsioon puudub. Vastavustabeli kohaselt on Eesti õigus kooskõlas.

§ 3-1 . Ärisaladuse kaitse

(1) Käesolevas seaduses

platvormile ette nähtud teabe

avaldamise, kätte saadavaks

tegemise, selgituste andmise või

põhjenduste esitamise kohustus

ei hõlma ärisaladuse või muud

liiki konfidentsiaalse teabe

avaldamist või kätte saadavaks

tegemist.

(2) Igaüks, kellele saab

käesolevas seaduses reguleeritud

õiguste teostamisel või

kohustuste täitmisel teatavaks

platvormi selgelt

konfidentsiaalsena antud teave,

ei tohi sellist teavet ilma

platvormi nõusolekuta

kolmandale isikule avaldada.

Ärisaladuse kaitsele kohaldatakse

EKTÄKS, aga suurema selguse

tagamisek ole s mõistlik

käesolevas seaduses ette näha

eraldi regulatsioon. Ettepanek on

täiendada eelnõud uue

paragrahviga 4, mis reguleeriks

ärisaladuse ja muud liiki

konfidentsiaalse teabe kaitset.

Direktiivi art-st 21 tuleneb, et

konfidentsiaalset teavet tuleb

avaldada ainult pädevale asutusele

(kohtule), kui tagatud on

tulemuslikud meetmed teabe

kaitsmiseks. Kohtumenetluses ja

haldusmenetluses on Eestis

sellised meetmed olemas.

Seetõttu, tuleb rt 21

regulatsioonist järeldada, et

muudele isikutele, sh

vahendajatele, platvormitöö

tegijate esindajatele, ei pea

ärisaladuseks kvalifitseeritavat

infot avaldama. Kui selline teave

siiski avaldatakse ning see on

selgelt tähistatud ärisaladusena

käsitletava infona, tuleks tagada,

et seda ei tohi edasi avaldada.

Vt ka põhjenduspunkt 63, mille

kohaselt tuleb platvormil avaldada

Arvestatud osaliselt ja seletuskirja

täiendatud

Ettepanekut ei saa täielikult arvestada,

kuna direktiiv ei näe ette üldist erandit,

mille alusel võiks platvorm jätta

algoritmilise juhtimisega seotud

kohustused täitmata põhjusel, et tegemist

on ärisaladuse, infosüsteemi turvalisuse

või pettuste ennetamisega. Direktiivi

eesmärk on suurendada platvormitöö

algoritmilises juhtimises läbipaistvust,

õiglust, inimjärelevalvet, ohutust ja

vastutust ning tagada platvormitöö

tegijatele selgem teave nende töötingimusi

mõjutavate automaatsete süsteemide

kohta. Seetõttu ei oleks direktiivi

nõuetega kooskõlas erand, mis

võimaldaks §-des 7–14 sätestatud

kohustuste täitmata jätmist.

Konfidentsiaalse teabe definitsioon on

tuletatav TRIPS-lepingust , mille artikkel 39

räägib avaldamata teabest, ning EL õiguses

kattub see sisuliselt ärisaladuse direktiivis

sätestatud ärisaladuse mõistega: kaitstav on

teave, mis ei ole üldiselt teada ega kergesti

kättesaadav, millel on salajasuse tõttu

kaubanduslik väärtus ning mille saladuses

hoidmiseks on võetud mõistlikke samme.

Ka Euroopa Komisjon viitab platvormitöö

direktiivi artikli 21 selgitamisel ärisaladuste

direktiivile, kuigi juhime tähelepanu, et

11

kõik asjakohased andmed, sh

konfidentsiaalne teave.

Konfidentsiaalne teave tuleb siiski

avaldada ainult siis, kui on olemas

mõjusad meetmed

konfidentsiaalse teabe kaitseks.

Seega tuleneb põhjenduspunktist

63 järeldada, et konfidentsiaalse

teabe, mille hulka kuulub ka

ärisaladus, avaldamise kohustus

on platvormil vaid tingimusel, et

selle kaitseks on sätestatud

vajalikud meetmed.

Kui platvorm peaks avaldama

konfidentsiaalset teavet (sh

ärisaladust) kõigile platvormitöö

tegijatele, siis puuduvad kehtivas

õiguses mõjusad meetmed selle

teabe kaitseks. EKTÄKS-i ja

VÕS-i alusel saab küll esitada

kahju hüvitamise jms nõudeid, kui

ärisaladust on lubamatult

avaldatud, kuid need

õiguskaitsevahendid toimivad

üksnes tagantjärele ega takista

ärisaladuse esmast avalikustamist,

mille tulemusel on esmane

kahjulik tagajärg ettevõtja jaoks

juba tekkinud.Selle kõrvaldamine

aeganõudev (tihti aastaid) kestev

protsess. Seetõttu peaks eenõu art

21 ja põhjenduspunkti 63 alusel

andma platvormile õiguse

artikkel 21 puudutab ärisaladust menetlustes

ning ei hõlma artiklis 9 nimetatud üldist

teavet (kui mõne konkreetse menetluse

raames on vaja minna sügavamale ja hinnata

tõeliselt tundlikku infot, lahendatakse see

artikli 21 alusel kohtu või pädeva asutuse

kontrolli all ning vajalike

kaitsemeetmetega).

Platvormilt nõutakse direktiivi kohaselt

üldist teavet kategooriate, eesmärkide,

vastuvõtjate, otsuste liikide, peamiste

parameetrite ja nende suhtelise tähtsuse

kohta. Direktiiv ei nõua allikakoodi, täpseid

valemeid, algoritmilise hinnastamise

detailset tehnilist loogikat, järjestusalgoritmi

täielikku toimimist, pettusevastaste

süsteemide üksikasju, mudeli arhitektuuri,

treeningandmestikke ega muid sarnaseid

tundlikke tehnilisi üksikasju. Seetõttu ei saa

järeldada, et artikli 9 kohane

läbipaistvusteave hõlmaks ärisaladusi.

Samuti ei ole direktiivis vastavat erandit ette

nähtud just seetõttu, et vastasel juhul oleks

võimalik igasugune teave konfidentsiaalseks

kuulutada ja läbipaistvuskohustus sisuliselt

kehtetuks muuta.

Ka Eesti ametlikes seisukohtades

platvormitöö tingimuste parandamise

direktiivi eelnõu kohta1 on esile toodud, et

Vabariigi Valitsus toetab ja peab

mõistlikuks direktiiviga kavandatavaid

meetmeid algoritmilise juhtimise

1 Eesti seisukohad platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta

12

ärisaladust mitte avaldadada. läbipaistvuse suurendamiseks. Peame

jätkuvalt mõistlikuks, et platvormitöö

tegijal oleks õigus saada üldine arusaadav

teave selle kohta, kuidas teda seiratakse,

milliseid andmekategooriaid ja peamisi

parameetreid selles arvesse võetakse ning

kuidas võivad kujuneda tema

tööülesannete jaotus, tasu või muud teda

mõjutavad otsused. See on üks direktiivi

keskseid eesmärke. Samuti kehtivad

samad kohustused kogu Euroopa Liidus

kõigile direktiivi kohaldamisalasse

kuuluvatele platvormidele, mistõttu ei saa

läbipaistvuskohustusi täites sattuda üks

platvormiettevõtja konkurentidest

halvemasse olukorda.

Kuna ärisaladuse avaldamist pole

eelnõuga nõutud, siis ei ole pakutud

regulatsioon asjakohane. Samas oleme

kohase selgitusega täiendanud eelnõu

seletuskirja.

13

Eelnõus ei ole vaja eraldi

defineerida, mida lugeda

platvormitöö seaduse

tähenduses

konfidentsiaalseks teabeks.

Ärisaladus on defineeritud juba

EKTÄKS § 5 lg-s 2 ning eraldi

regulatsiooni platvormi

ärisaladuse defineerimiseks vaja ei

ole. Tuleb arvestada, et platvormi

kaudu võidakse teha väga erineva

sisuga platvormitööd. Ei ole

võimalik ette näha, mida iga

konkreetse ärimudeli puhul tuleb

lugeda ärisaladuseks. Seetõttu

tuleb lähtuda EKTÄKS § 5 lg-s 2

sätestatud üldistest kriteeriumitest.

Ka EKTÄKS aluseks oleva

direktiivi (EL) 2016/943

põhjenduspunkti 14 kohaselt: “On

oluline kehtestada ärisaladuse

ühetähenduslik määratlus, ilma et

piirataks objekti, mida tuleb

omastamise vastu kaitsta”. Seega

on EL õigusega igati kooskõlas,

kui ka platvormi puhul lähtume

ärisaladusest ja selle kaitsest

ärisaladuse direktiivi ((EL)

2016/943) nõutest, direktiivi

mõttest ja eesmärgist.

14

Direktiiv Eelnõu Ettepanek Selgitus MKM kommentaar

Artikkel 3 - Vahendajad

Liikmesriigid võtavad

asjakohased meetmed

tagamaks, et kui

digitaalne tööplatvorm

kasutab vahendajaid, on

platvormitöö tegijatel,

kellel on vahendajaga

lepinguline suhe,

samasugune käesoleva

direktiiviga ette nähtud

kaitsetase kui neil, kellel

on digitaalse

tööplatvormiga otsene

lepinguline suhe. Selleks

võtavad liikmesriigid

kooskõlas riigisisese

õiguse ja tavaga

meetmeid asjakohaste

mehhanismide

kehtestamiseks, mis

asjakohasel juhul

hõlmavad

solidaarvastutuse

süsteeme.

Vt ka põhjenduspunkt 24

§ 4. Kaitse tagamine vahendaja kasutamise korral (1) Kui platvormitööd

tehakse vahendaja

kaudu, lepivad platvorm

ja vahendaja kirjalikku

taasesitamist

võimaldavas vormis

kokku, kes vastutab

käesolevas seaduses

platvormile sätestatud

kohustuste täitmise eest.

(2) Platvorm ja

vahendaja teevad

koostööd ja vahetavad

teavet ulatuses, mis on

vajalik platvormitöö

tegijale käesoleva

seadusega ettenähtud

õiguste tagamiseks.

(3) Käesoleva

paragrahvi lõikes 1

nimetatud kokkuleppe

puudumise korral

vastutavad platvorm ja

vahendaja käesolevas

seaduses sätestatud

kohustuste täitmise eest

solidaarselt.

§ 4. Kaitse tagamine vahendaja

kasutamise korral

(1) Kui platvormitööd tehakse

vahendaja kaudu, on vahendajal

platvormitöö tegija ees kõik

käesolevas seaduses platvormile

ette nähtud õigused ja

kohustused. Vahendaja

nõudmisel esitab platvorm

vahendajale kohustuste

täitmiseks vajaliku teabe,

selgitused või põhjendused.

(2) Platvorm võtab kasutusele

mõistlikult vajalikud meetmed

vahendajale käesolevast

seadusest tulenevate kohustuste

täitmise kontrollimiseks.

(3) Platvorm vastutab

vahendajaga solidaarselt lõikest

1 vahendajale tulenevate

kohustuste täitmise eest, kui

platvorm ei ole vahendajale

vajalikku teavet esitanud või

rakendanud mõistlikult vajalike

meetmeid vahendaja kohustuste

täitmise kontrollimiseks.

Direktiivi art 3 ei täpsusta, kuidas

liikmesriik peab tagama, et

vahendaja kaudu platvormitöö

tegija saaks samaväärse kaitse kui

olukorras, kus vahendajat ei ole ja

platvormitöö tegija on otse

õigussuhtes platvormiga.

Vahendaja ja platvormi

kohustuste tasakaalu tagamiseks

tuleks Eestis valida lahendus, kui

platvormitöö tegijate ees täidab

seadusega pandud kohustused

vahendaja, sest tema kontrollib

platvormitöö tegijate tegevust ja

tööd. Samas tuleks ette näha

meetmed, mis tagaksid

platvormitöö tegijale direktiivis

ette nähtud õigused.

Selleks, et vahendaja saaks enda

kohustusi platvormitöö tegijate

ees kaitsta, tuleb platvormil anda

vahendajale vajalik teave.

Vahendaja ja platvorm saavad

omavahelise lepinguga sellist

teabevahetust täpsemalt

reguleerida.

Täiendavalt tuleks ette näha, et

platvormil tuleb võtta kasutusele

mõistlikud meetmed, et

Selgitatud

Meie hinnangul tagab eelnõu praegune

lahendus suurema paindlikkuse ja sobib

paremini erinevate võimalike vahendaja

kasutamise mudelitega. Juba kehtivas

sõnastuses on platvormil ja vahendajal

võimalik omavahel kokku leppida, kes

milliseid kohustusi täidab, ning vajaduse

korral saab sellises kokkuleppes ette näha

ka teie pakutud lahendusele sarnase

vastutuse jaotuse. Seetõttu ei pea me

põhjendatuks kirjutada seadusesse ette

ühte kindlat mudelit, mille kohaselt oleks

vahendaja alati esmane kohustatud isik ja

platvormi vastutus sõltuks täiendavalt

kontrollimeetmete rakendamisest.

Peame oluliseks arvestada, et olukorrad

võivad praktikas olla väga erinevad.

Mõnel juhul võib vahendajal olla suurem

roll töötegijate igapäevases juhtimises,

kuid samal ajal pärinevad enamus

käesolevast seadusest tulenevad

kohustused siiski platvormi

infrastruktuurist. Näiteks selgituste

andmine ja läbivaatamistaotluste

lahendamine, samuti teave automaatsete

süsteemide toimimise kohta saavad sageli

tulla just platvormilt, kuna see teave on

15

kontrollida vahendajale ette

nähtud kohustuste täitmist. Selleks

tuleks platvormil näiteks

regulaarselt nõuda aruandeid või

ülevaateid, kuidas vahendaja

platvormitöö tegijate ees

kohustusi täidab. Näiteks lepitakse

vahendaja ja platvormi vahel

kokku, et vahendaja esitab

kvartaalselt ülevaateid ja

raporteid.

Kuigi direktiivi art 3 ei sea

vahendaja ja platvormi

solidaarvastutust

kohustuslikuks

, siis

võibsiseriiklikult olla mõistlik

platvormitöö tegijate õiguste

kaitseks ette näha, et kui platvorm

ei ole kontrollinud, kas vahendaja

täidab platvormitöö tegija ees ette

nähtud kohustused (edastab

nõutud teabe jne) või platvorm ei

ole vahendajale vajaliku teavet

esitanud, siis vastutavad platvorm

ja vahendaja solidaarselt.

seotud platvormi süsteemidega. Sellest

lähtudes peame õigeks, et platvorm ja

vahendaja lepivad kohustuste jaotuse

omavahel kokku võimalikult paindlikult

ning kui vahendaja sellega nõustub, on

neil võimalik kokku leppida ka teie

pakutud lahendusele lähedases mudelis.

Seaduse tasandil ei pea me siiski

põhjendatuks sellist ühte konkreetset

lahendust ette kirjutada.

16

Direktiiv Eelnõu Ettepanek Selgitus MKM kommentaar

Artikkel 4 - Õige tööalase staatuse kindlaksmääramine

1. Liikmesriigid

kehtestavad asjakohase

ja tulemusliku korra

platvormitöö tegijate

õige tööalase

staatuse

kindlaksmääramise

kontrollimiseks ja

tagamiseks, eesmärgiga

teha kindlaks, kas on

olemas töösuhe

liikmesriikides kehtivate

õigusaktide,

kollektiivlepingute või

tavade tähenduses, võttes

arvesse Euroopa Kohtu

praktikat, sealhulgas

artikli 5 kohase töösuhte

õigusliku eelduse

kohaldamise kaudu.

2. Töösuhte

olemasolu

kindlakstegemisel

juhindutakse peamiselt

tegeliku töö tegemisega

seotud asjaoludest,

sealhulgas automaatsete

seire- või

otsustussüsteemide

kasutamisest

§ 5. Töösuhte tuvastamine �

Töösuhte tuvastamisel

võetakse arvesse

platvormitöö

korraldamise juhtimise

ja kontrolli ulatust,

sealhulgas automaatse

seire- ja

otsustussüsteemi

kasutamist.

§ 5. Töösuhte tuvastamine

Töösuhte tuvastamisel võetakse

arvesse platvormitöö

korraldamise juhtimise ja

kontrolli ulatust, sealhulgas

arvestatakse automaatse seire-

või otsustussüsteemi kasutamist

ja ulatust platvormitöö

korraldamisel. Töösuhte

tuvastamisel ei arvestata

käesoleva seaduse § 5 lõikes 2

platvormile kehtestatud

kontrollimeetmete rakendamist

vahendaja suhtes.

Eelnõusse tuleks § 5 Töösuhte

tuvastamine juurde lisada eraldi

lause selle kohta, et kui platvorm

teostab vahendaja tegevuse üle

kontrolli, et veenduda

platvormitöö tegijate ees olevate

kohustuste täitmises, siis see ei

ole arvestatav töösuhte

tuvastamisel. Sellist kontrolli

teeb platvorm teisel eesmärgi,

kui töötaja juhtimine ja

kontrollimine töölepingu

tähenduses.

Arvestatud osaliselt

Oleme üle võtnud teie sõnastusettepaneku

esimese lause osas. Teise lause osas jätame

ettepaneku arvestamata eelneva punkti

juures esitatud põhjustel.

17

platvormitöö

korraldamisel, olenemata

sellest, kuidas see suhe

on määratud lepingulises

kokkuleppes, milles

asjaomased pooled

võivad olla kokku

leppinud.

3. Kui töösuhte

olemasolu on kindlaks

tehtud, määratakse

vastavalt liikmesriigi

õigussüsteemile selgelt

kindlaks tööandja

kohustusi kandev pool

või pooled.

18

Direktiiv Eelnõu Ettepanek Selgitus MKM kommentaar

Artikkel 5 - Õiguslik eeldus

1. Õiguslikult

eeldatakse, et digitaalse

tööplatvormi ja selle

platvormi kaudu

platvormitöö tegija

vaheline lepinguline

suhe on töösuhe, kui

leitakse asjaolusid, mis

viitavad liikmesriikides

kehtivate riigisiseste õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade kohasele juhtimisele ja kontrollile, võttes arvesse Euroopa Kohtu kohtupraktikat. Kui digitaalne tööplatvorm püüab õiguslikku eeldust ümber lükata, peab digitaalne tööplatvorm tõendama, et kõnealune lepinguline suhe ei ole töösuhe liikmesriikides kehtivate

õigusaktide,

kollektiivlepingute või

tavade tähenduses, võttes

arvesse Euroopa Kohtu

kohtupraktikat.

2. Lõike 1 kohaldamisel

kehtestavad liikmesriigid

tulemusliku

ümberlükatava töösuhte

õigusliku eelduse, mis

kujutab endast menetluse

lihtsustamist

platvormitöö tegijate

jaoks. Lisaks tagavad

liikmesriigid, et

kõnealune õiguslik

eeldus ei suurenda

platvormitöö tegijate või

nende esindajate nõuete

koormust nende õige

tööalase staatuse

§ 6. Töösuhte eeldus

platvormitöös �

(1) Platvormitööle

kohaldatakse

töölepingu seaduse § 1

lõikes 2 sätestatud

eeldust töölepingu

olemasolu kohta.

(2) Käesoleva

paragrahvi lõikes 1

nimetatud eldus ei

rakendu, kui platvorm

tõendab, et platvormi

ja platvormitöö tegija

vahel ei ole töösuhet

töölepingu seaduse

tähenduses

§ 6. Töösuhte eeldus platvormitöös

(1) Platvormi ja platvormitöö

tegija vahelisele lepingule

kohaldatakse töölepingu seaduse §

1 lõikest 2 tulenevat eeldust, et

tegemist on töölepinguga.

(2) Käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud eeldus ei

rakendu, kui platvorm tõendab, et

platvormi ja platvormitöö tegija

vahel ei ole töösuhet öölepingu

seaduse tähenduses.

1. Eelnõu § 3 lg 2 kohaselt on

platvormitöö selline töö, mida

teeb platvormitöö tegija kas

vahendajaga sõlmitud lepingu

alusel või platvormiga sõlmitud

lepingu alusel.

2. Direktiivi art 5 lg 1 piirab

töösuhte eelduse digitaalse

tööplatvormi ja selle platvormi

kaudu platvormitöö tegija

vahelise lepingulise suhtega.

Seega, kui platvormitöö tegija ja

platvormi vahel ei ole lepingulist

suhet, vaid lepinguline suhe on

platvormitöö tegija ja vahendaja

vahel, siis direktiivi art 5

kohaselt töölepingu olemasolu

eeldus ei kohaldu. Direktiivi on

seega eelnõu § 6 lõikes 1

laiendavalt üle võetud.

3. Direktiivi art 5 ülevõtmiseks

puudub vajadus eelnõu § 6 lg 1

järele, kuna TLS § 1 lg 2 eeldus

kehtib ja kohaldub igal juhul,

kui inimene teeb teisele isikule

tööd, mida tavapäraselt tehakse

tasu eest. Ka ilma eelnõu §-ta 6

kohalduks TLS § 1 lg 2 eeldus

platvormitööle või igal muul

viisil korraldatud tööle.

Arvestatud osaliselt

Oleme kohendanud nii § 6 lõike 1 kui lõike

2 sõnastust. Samas ei saa me teie pakutud

täpset sõnastust kasutada. Direktiivi artikkel

26 lõige 1 näeb ette, et direktiivi

rakendamine ei tohi olla aluseks

liikmesriigis juba olemasoleva kaitsetaseme

alandamisele, sealhulgas platvormitöö

tegijate õige tööalase staatuse

kindlaksmääramise menetluste osas. Eesti

õiguses kehtib juba töölepingu seaduse § 1

alusel üldine töölepingu olemasolu eeldus

ning sellest kitsama lahenduse kehtestamine

platvormitööle, eriti vahendaja kaudu

tehtava töö puhul, võiks olemasolevat

kaitsetaset vähendada.

Samuti nõuab direktiiv sõnaselgelt

ümberpööratud tõendamiskoormuse

kehtestamist ning komisjoni selgituste

kohaselt peab see nähtuma ka regulatsiooni

tekstist. Selline sõnastus aitab ka juriidiliste

eriteadmisteta isikutel mõista, et õigusliku

eelduse suhtes kehtib ümberpööratud

tõendamiskoormus ning sarnast

sõnastusloogikat on kasutatud ka mujal,

näiteks VõrdKS § 8 või TLS § 92 lõiked 2,

3 ja 4.

19

kindlaksmääramise

menetluses.

3. Käesolevas artiklis

sätestatud õiguslikku

eeldust kohaldatakse

kõigis asjaomastes

haldus-või

kohtumenetlustes, kui

vaidluse all on

platvormitöö tegija õige

tööalase staatuse

kindlaksmääramine.

Õiguslikku eeldust ei

kohaldata maksu-,

kriminaal-ja

sotsiaalkindlustusmenetl

uste suhtes.

Liikmesriigid võivad

siiski sellistes

menetlustes kohaldada

õiguslikku eeldust

riigisisese õiguse alusel.

4. Platvormitöö

tegijatel, ning kooskõlas

riigisisese õiguse ja

tavaga nende esindajatel,

on õigus algatada lõike 3

esimeses lõigus osutatud

menetlusi platvormitöö

tegija õige tööalase

staatuse

kindlaksmääramiseks.

5. Kui riigi pädev

asutus leiab, et

platvormitöö tegija võib

4. Eelnõu § 6 lg 2 regulatiivne

vajadus ei ole arusaadav ja

vajalik. Kehtivas sõnastuses on

säte ebatäpne ning võib viia

ebaõigete tõlgendusteni. Kui

TLS § 1 lg 2 alusel eeldatakse

töölepingu olemasolu, siis see

eeldus kohaldub alati. Seaduses

mingi õigusliku asjaolu

eeldamine tähendab

tõendamiskoormuse

ümberpööramist. Kui keegi,

näiteks töö

tellija/tööandja/platvorm vms

soovib eelduse ümber lükata, siis

peab ta tõendama vastupidist. Ei

ole õige seaduses sätestada, et

eeldust ümberlükkavate tõendite

esitamisel eeldus ei rakendu.

Eeldus rakendub, kuid tõendite

alusel saab eelduse ümber lükata

ja otsustada, et töölepingu

eeldamine ei ole olnud õige.

Seetõttu tuleks eelnõu § 6 lg 2

tuleks välja jätta kui eksitav ja

ebakorrektne säte.

20

olla valesti liigitatud,

võtab ta kooskõlas

riigisisese õiguse ja

tavaga asjakohased

meetmed või algatab

menetlused kõnealuse

isiku õige tööalase

staatuse

kindlaksmääramiseks.

6. Lepinguliste suhete

puhul, mis on

sõlmitud enne 2. detsembrit 2026 ja mis on sel kuupäeval

21

veel kehtivad,

kohaldatakse käesolevas

artiklis sätestatud

õiguslikku eeldust

üksnes ajavahemiku

suhtes, mis algab

kõnealusest kuupäevast.

Direktiiv Eelnõu Ettepanek Selgitus MKM kommentaar

22

Artikkel 7 - Piirangud isikuandmete töötlemisel automaatsete seire- või otsustussüsteemide abil

1. Digitaalsed

tööplatvormid ei tee

automaatsete seire- või

otsustussüsteemide abil

järgmist:

a) ei töötle platvormitöö

tegija emotsionaalset või

psühholoogilist seisundit

käsitlevaid

isikuandmeid;

b) ei töötle

eravestlustega seotud

isikuandmeid, sealhulgas

teabevahetust muude

platvormitöö tegijate ja

platvormitöö tegijate

esindajatega;

c) ei kogu platvormitöö

tegija isikuandmeid ajal,

mil platvormitöö tegija

ei paku ega tee

platvormitööd;

d) ei töötle

isikuandmeid, et

prognoosida põhiõiguste,

sealhulgas

ühinemisvabaduse,

kollektiivläbirääkimiste

ja kollektiivse

tegutsemise õiguse või

teavitamise ja

§ 7. Isikuandmete

töötlemise piirangud �

(1) Platvorm ei või

automaatsete seire- ja

otsustussüsteemide

abil:

1) töödelda

platvormitöö tegija

emotsionaalset või

psühholoogilist

seisundit käsitlevaid

isikuandmeid;

2) töödelda

platvormitöö tegija

eravestlustega seotud

isikuandmeid,

sealhulgas

teabevahetust teiste

platvormitöö tegijate ja

platvormitöö tegijate

esindajatega;

3) koguda

isikuandmeid ajal, mil

platvormitöö tegija ei

paku ega tee

platvormitööd;

4) töödelda

isikuandmeid

eesmärgiga

prognoosida

platvormitöö tegija

Euroopa Liidu

põhiõiguste hartas

nimetatud põhiõiguste,

sealhulgas ühinemisvabaduse, kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õiguse või teavitamise ja konsulteerimise õiguse kasutamist;

§ 7. Isikuandmete töötlemise piirangud (1) Platvorm ei või automaatsete

seire- ja otsustussüsteemide või

mistahes automaatsete

süsteemide, mis teevad või

toetavad platvormi otsuseid, mis

ükskõik mil viisil mõjutavad

platvormitöö tegijaid, abil:

1) töödelda platvormitöö tegija

emotsionaalset või psühholoogilist

seisundit käsitlevaid

isikuandmeid;

2) töödelda platvormitöö tegija

eravestlustega seotud

isikuandmeid, sealhulgas

teabevahetust teiste platvormitöö

tegijate ja platvormitöö tegijate

esindajatega;

3) koguda isikuandmeid ajal, mil

platvormitöö tegija ei paku ega tee

platvormitööd;

4) töödelda isikuandmeid

eesmärgiga prognoosida

platvormitöö tegija Euroopa Liidu

põhiõiguste hartas nimetatud

põhiõiguste, sealhulgas

ühinemisvabaduse,

kollektiivläbirääkimiste ja

kollektiivse tegutsemise õiguse

või teavitamise ja konsulteerimise

õiguse kasutamist;

5) töödelda isikuandmeid

eesmärgiga järeldada platvormitöö

tegija rassi, etnilist päritolu,

rändestaatust, poliitilisi vaateid,

Lõike 1 preambulit tuleks

täiendada viitega, et piirangud

kohalduvad ka § 7 lõikes 3

kirjeldatud laiemale ringile

automaatsetele süsteemidele –

ehk mistahes süsteemidele, mis

teevad või toetavad platvormi

otsuseid. See tagab, et lõike 1

piirangud kehtivad kõigi

asjassepuutuvate

automaatsüsteemide suhtes,

mitte ainult neile, mis on

defineeritud automaatsete

seire- ja otsustussüsteemidena.

Lõike 2 sõnastust tuleks

täpsustada selliselt, et säte

hõlmab ka platvormitöö

tegijaga peetavaid

lepingueelseid läbirääkimisi.

Lõige 3 tuleks kustutada, sest

vastav täiendus tehakse

lõikesse 1.

Mittearvestatud ja selgitatud

Aitäh ettepaneku eest. Meie hinnangul

saavutab ka eelnõu praegune sõnastus sama

tulemuse. § 7 lõikeid 1–3 tuleb lugeda koos

ning nende koostoimest tuleneb piisavalt

selgelt, et piirangud kohalduvad ka lõikes 3

nimetatud muudele automaatsetele

süsteemidele. Kuivõrd ka teistelt partneritelt

ei ole samalaadseid ettepanekuid selles

küsimuses laekunud, siisjätame teksti selles

osas muutmata.

23

konsulteerimise õiguse

kasutamist, nagu on

sätestatud põhiõiguste

hartas;

e) ei töötle isikuandmeid,

et tuletada isiku rassilist

või etnilist päritolu,

rändestaatust, poliitilisi

vaateid, usulisi või

filosoofilisi veendumusi,

puuet, terviseseisundit,

sealhulgas krooniliste

haiguste või HIV

staatust, emotsionaalset

või psühholoogilist

seisundit,

ametiühingusse

kuulumist, seksuaalelu

või seksuaalset

sättumust;

f) ei töötle platvormitöö

tegija mis tahes

biomeetrilisi andmeid,

nagu need on

määratletud määruse

(EL) 2016/679 artikli 4

punktis 14, et teha

kindlaks nimetatud isiku

identiteet, võrreldes

kõnealuseid andmeid

andmebaasi salvestatud

muude füüsiliste isikute

biomeetriliste

andmetega.

2. Käesolevat artiklit

5) töödelda

isikuandmeid

eesmärgiga järeldada

platvormitöö tegija

rassi, etnilist päritolu,

rändestaatust, poliitilisi

vaateid, usulisi või

filosoofilisi

veendumusi, puuet,

terviseseisundit,

emotsionaalset või

psühholoogilist

seisundit,

ametiühingusse

kuulumist, seksuaalelu

või seksuaalset

sättumust;

6) töödelda

platvormitöö tegija

biomeetrilisi andmeid

tema identifitseerimise

eesmärgil, võrreldes

kõnealuseid andmeid

teiste füüsiliste isikute

biomeetriliste

andmetega.

(2) Käesoleva

paragrahvi lõikes 1

sätestatut

kohaldatakse ka

lepingueelsetel

läbirääkimistel või

lepingu sõlmimist

muul viisil ette

valmistades.

usulisi või filosoofilisi

veendumusi, puuet,

terviseseisundit, emotsionaalset

või psühholoogilist seisundit,

ametiühingusse kuulumist,

seksuaalelu või seksuaalset

sättumust;

6) töödelda platvormitöö tegija

biomeetrilisi andmeid tema

identifitseerimise eesmärgil,

võrreldes kõnealuseid andmeid

teiste füüsiliste isikute

biomeetriliste andmetega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatut kohaldatakse ka

platvormitöö tegijaga

platvormitöö tegemiseks

peetaval lepingueelsetel

läbirääkimistel või lepingu

sõlmimist muul viisil ette

valmistades.

(3) Käesolevat paragrahvi

kohaldatakse ka juhul, kui

platvorm kasutab käesoleva

seaduse § 3 lõigetes 7 ja 8

nimetamata automaatseid

24

kohaldatakse kõigi

platvormitöö tegijate

suhtes alates

töölevõtmis- või

valikuprotsessi algusest.

3. Lisaks

automaatsetele seire- ja

otsustussüsteemidele

kohaldatakse käesolevat

artiklit ka juhul, kui

digitaalsetes

tööplatvormides

kasutatakse automaatseid

süsteeme, mis teevad või

toetavad otsuseid, mis

ükskõik mis viisil

mõjutavad platvormitöö

tegijaid.

(3) Käesolevat

paragrahvi

kohaldatakse ka

juhul, kui platvorm

kasutab käesoleva

seaduse § 3 lõigetes

7 ja 8 nimetamata

automaatseid

süsteeme, mis

teevad või toetavad

otsuseid, mis

ükskõik mil viisil

mõjutavad

platvormitöö

tegijaid.

25

süsteeme, mis teevad või toetavad

otsuseid, mis ükskõik mil viisil

mõjutavad platvormitöö tegijaid.

Direktiiv Eelnõu Ettepanek Selgitus MKM kommentaar

Artikkel 8 -

Andmekaitsealane

mõjuhinnang

1. Isikuandmete

töötlemine

digitaalse

tööplatvormi poolt

automaatsete seire- või

otsustussüsteemide abil

on töötlemisviis, mis

võib tõenäoliselt kaasa

tuua suure ohu füüsiliste

isikute õigustele ja

vabadustele määruse

(EL) 2016/679 artikli 35

lõike 1 tähenduses. Kui

digitaalsed

tööplatvormid hindavad