Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu

Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste

toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõuga muudetakse kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17

„Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ 14. oktoobril 2023. a jõustunud

redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 11.10.2023, 2.

Määrus eelnõu kehtestatakse etendusasutuse seaduse § 16 lõike 6 ja § 17 lõike 4 alusel.

01. novembril 2022 jõustus etendusasutuse seaduse uus redaktsioon, millega anti muuhulgas

kultuuriministrile volitusnorm kehtestada määrusega riigieelarvest etendusasutustele antavate

toetuste liigid, toetuste taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord.

Sama seaduse § 16 lõike 3 kohaselt võib etendusasutusele määrata riigieelarvest sihtotstarbelise

toetuse üksikuteks valdkonna arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või

rahvusvahelistumise seisukohalt olulisteks tegevusteks. Paragrahvi 161 lõike 2 kohaselt võib

kultuuriminister volitada muu riigiasutuse tegutsema toetuse andjana sihtotstarbeliste toetuste

määramisel. Muudatustega lisataksegi määrusesse sihtotstarbelise toetuse taotlemise ja toetuse

määramise regulatsioon ning volitatakse toetuse andajana tegutsema Eesti Rahvakultuuri

Keskus.

Tegemist on taotlusvooruga, kus antakse toetust piirkondlike teatri- ja tantsuetenduste

korraldamiseks Eestis. Sama sisuline taotlusvoor nimega „Teater maale“ on olnud avatud ka

varasemalt aastatel. Siiani ei ole aga taotlemise tingimusi kehtestatud ministri määrusega, nagu

näeb ette etendusasutuse seadus.

Valitsusliidu tegevusprogramm aastateks 2024–2027 seab eesmärgiks vähendada riigipoolset

reguleerimist ning halduskoormust. Regulatsiooni toomisel määrusesse ongi taotlusvooru

tingimusi võrreldes varasemaga oluliselt reformitud, et vähendada taotlejate halduskoormust.

Lihtsustamine on toimunud ka seetõttu, et tegemist on väikese eelarvega taotlusvooruga ning

ulatuslik riigipoolne reguleerimine ei ole väikeste toetuste puhul proportsionaalne. Plaanitavate

muudatuste kohaselt, ei osale taotluste menetlemises enam Eesti Rahvakultuuri Keskuse

maakonna rahvakultuurispetsialistid. Taotluse läbivaatamisel ei hinnata enam sisulisi

kriteeriume (nt kunstilist taset või eelarve detailset põhjendust), vaid kontrollitakse ainult

taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud tingimustele. Toetus määratakse automaatselt

etenduse hinna ja etenduste arvu alusel, mis vähendab ebakindlust ja ajakulu taotlejal. Voorulise

taotlemise asemel on kasutusel jooksev taotlemine, mis võimaldab taotlejal valida sobiv ajahetk

ja vähendab vajadust oma tegevust konkreetsete tähtaegade järgi ümber korraldada.

Vähendatud on kalendriaasta jooksul avatud taotlusvoorude arvu, mis tähendab, et taotlejal on

vähem korduvat halduslikku tegevust. Taotleja ei pea enam esitama kululiikide lõikes

abikõlblike kulude eelarvet ega hakkama hiljem kuludokumente (nt tšekke) tõenduseks koguma

ja esitama. Aruandlus piirdub etenduste toimumise tõendamisega.

Pärast viimast munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuste eraldamist on valdkonnas

esitatud kriitikat toetuse jagamise tingimuste kohta, milles on muu hulgas juhitud tähelepanu

vajadusele täpsustada ja ajakohastada hindamismetoodikat. Käesoleva määruse muudatused

tulenevad ka nimetatud tagasisidest ning on suunatud toetuse jagamise tingimuste selgemaks ja

õiglasemaks kujundamiseks. Muudatustega korrigeeritakse määruse lisa „Munitsipaal- ja

eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika“, et tagada paremini

eesmärgipärane ja läbipaistev toetuse jaotamine. Muudatustega ei kaasne taotlejatele täiendavat

halduskoormust ega täiendavaid andmete esitamise kohustusi.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna teatrinõunik

Marie Anett Heinsalu ([email protected], tel 6 282 249) ja Kultuuriministeeriumi

õiguse- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet ([email protected], tel 6 282 224), kes

tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi.

2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb 27 punktist.

Määruse eelnõu punktides 1-3 asendatakse senine viide Euroopa Komisjoni määrusele (EL)

nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1), viitega Euroopa

Komisjoni määrusele (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023).

Samuti tõstetakse vähese tähtsusega abi piirmäär seniselt 200 000 eurolt 300 000 eurole.

Muudatused on tingitud Euroopa Komisjoni uue vähese tähtsusega abi määruse jõustumisest.

Uus määrus jõustus 1. jaanuaril 2024 ja kehtib kuni 31. detsembrini 2030. Uue määruse

jõustumisega muutus nii viide vähese tähtsusega abi määrusele kui ka abi ülemmäär.

Määruse eelnõu punktiga 4 täiendatakse määruse § 5 lõiget 2 uue sihtotstarbelise

taotlusvooruga piirkondlike teatri- ja tantsuetenduste korraldamiseks Eestis. Taotlusvooru

eesmärk on parandada etenduskunstide regionaalset kättesaadavust kogu Eestis, eelkõige

väljaspool suuremaid linnu, püsivate teatrimajadega keskusi ning tõmbekeskusi. Meetme

eesmärk on tuua kvaliteetne teatri- ja tantsuetendus publikuni sõltumata nende elukohast ning

vähendada regionaalset ebavõrdsust kultuuritarbimises. Toetust eraldatakse selleks, et

soodustada etenduste toimumist maapiirkondades ning hoida piletihind külastajale

taskukohasena.

Määruse eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse §-i 5 lõigetega 6–11, milles sätestatakse

piirkondliku etendustegevuse toetuse eesmärk, toetuse andja ning toetuse kasutamise

tingimused.

Lõike 6 kohaselt eraldatakse piirkondliku etendustegevuse toetust eesmärgiga suurendada

etenduskunstide piirkondlikku mõju ja kättesaadavust Eestis. Toetuse andmisega soodustatakse

kvaliteetse etenduskunsti jõudmist väljapoole suuremaid keskusi ning publiku regulaarset

ligipääsu sellele sõltumata elukohast, suurendades sealjuures Eesti elanike kultuurielus

osalemise võimalusi ja toetades kohaliku kultuurielu elujõulisust.

Lõike 7 kohaselt on piirkondliku etendustegevuse toetuse andja Eesti Rahvakultuuri Keskus

(ERK). ERK vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest, teavitab taotlejaid

ja avalikkust toetuse saamise võimalustest, menetleb taotlusi ning otsustab, kas taotlus

rahuldada või jätta rahuldamata. ERK on olnud ka varasemalt seotud sarnase taotlusvooru

(„Teater maale“) korraldamisega ning omab seetõttu vastavat kogemust ja pädevust toetuste

jagamisel.

Lõikes 8 sätestatakse toetuse kasutamise tingimused. Toetust võib kasutada teatri- ja

tantsuetenduste korraldamiseks, kui täidetud on järgmised nõuded:

1. teatrietendus ei toimu Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis või Rakveres;

2. etenduse loomingulises ja tehnilises meeskonnas on vähemalt kaks liiget;

3. ühes maakonnas võib toimuda kuni kaks etendust.

Punktis 1 seatud piirangu eesmärk on suunata toetus eelkõige nendesse piirkondadesse, kus

riiklikult toetatud etendusasutused (riigi sihtasutused) puuduvad, et parandada sealsete elanike

võimalusi osa saada kvaliteetsest etenduskunstist. Sellega suurendatakse etenduskunstide

regionaalset kättesaadavust ja toetatakse kultuurilise mitmekesisuse arengut väljaspool

suuremaid keskusi. Tantsuetenduste puhul on tehtud erand, kuna riigi poolt ei ole asutatud

eraldi tantsukunstiga tegelevat sihtasutust ning seetõttu ei ole nimetatud linnades tagatud

tantsuetenduste järjepidev kättesaadavus. Erandiga soodustatakse publiku ligipääsu

tantsukunstile ning tasakaalustatakse erinevate etenduskunstiliikide regionaalset

kättesaadavust.

Punktis 2 sätestatud nõue, et etenduse loomingulises ja tehnilises meeskonnas on vähemalt kaks

liiget, on kehtestatud etenduste hea kvaliteedi tagamiseks. Miinimumnõue aitab tagada, et

etendused on korraldatud piisava kompetentsiga meeskonna poolt, kes suudab tagada nii

lavastuse kunstilise taseme kui ka tehnilise teostuse. Selline lähenemine soodustab kvaliteetsete

ja publikule atraktiivsete etenduste toimumist ning tugevdab piirkondliku etenduskunsti

arengut.

Punktis 3 sätestatud nõue on kehtestatud selleks, et toetatavad etendusasutused viiksid etendusi

laiemale publikule üle Eesti. Nõude eesmärk on vältida olukorda, kus sama etendus toimuks

rohkem kui kahel korral ühes kohas ning tagada seeläbi etenduskunstide paremat kättesaadavust

piirkondades, kus tavaliselt on piiratud võimalused kvaliteetsete etenduste nautimiseks. Samuti

soodustab see piirkondlikku kultuurielu ja kohalike kogukondade kaasatust.

Lõikes 9 sätestataksepiirkondliku etendustegevuse toetuse jaotus erinevat liiki etenduste vahel.

Sätte kohaselt eraldatakse piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru eelarvest kuni 20

protsenti tantsuetenduste korraldamiseks ja kuni 30 protsenti lastetenduste korraldamiseks.

Sätte eesmärk on tagada, et piirkondliku etendustegevuse toetuse jaotamisel pööratakse piisavat

tähelepanu nii tantsukunsti kui ka laste kultuurilise kaasatuse toetamisele. Selline jaotus loob

selgema struktuuri eelarve kasutamiseks ja võimaldab tagada erinevat liiki etenduste

tasakaalustatuma arengu. Kui tantsuetendustele või lasteetendustele ette nähtud eelarve osa jääb

osaliselt või täielikult kasutamata, võib jaotamata vahendid suunata teiste etenduste

toetamiseks.

Protsentuaalsete piiride valikul on arvestatud senist rahastuspraktikat ning tegelikke vajadusi

valdkonnas. Tantsuetenduste osakaal piirkondlikus etendustegevuses on olnud väiksem kui

sõnalavastustel, mistõttu on eraldi piirmäära kehtestamisega tagatud selle kunstiliigi parem

nähtavus ja kättesaadavus. Lastetenduste puhul on põhjenduseks kultuuripoliitiline eesmärk

suurendada laste ja noorte kokkupuudet etenduskunstidega ning soodustada varases eas

kultuuriharjumuste kujunemist. Piirmäära tasemel 30 protsenti on peetud mõistlikuks, et luua

tasakaal laste- ja täiskasvanutele suunatud lavastuste toetamise vahel.

Lõikes 10 sätestatakse eelarve jaotus maakondade lõikes. Maakondlik jaotus lähtub varasemate

taotlusvoorude kogemusest ning etenduskunstide regionaalse kättesaadavuse tegelikest

vajadustest. Protsentuaalne jaotus on kujunenud aja jooksul ning peegeldab senist praktikat

külalisetenduste toimumise ja piirkondliku nõudluse osas. Jaotuse täpsustamisel on lisaks

arvestatud, et maakondades, kus tegutsevad riigi asutatud sihtasutustena tegutsevad

etendusasutused või kus professionaalne etenduskunsti infrastruktuur on riiklikult tagatud, on

regulaarne teatripakkumine juba olemas ning külalisetenduste toetamise vajadus on väiksem.

Vastukaaluks on suurem toetuste osakaal kavandatud piirkondadele, kus etendusasutuste

külastamine eeldab pikemaid vahemaid, täiendavaid logistilisi kulusid või kus etenduskunsti

järjepidev kohalolu sõltub valdavalt külalisetendustest. Maakondade jaotamine rühmadesse

võimaldab säilitada varasemast praktikast tuleneva proportsionaalse jaotuse, kuid samas

täpsustada toetuste suunamist vastavalt tegelikule regionaalsele vajadusele.

Lõikega 11 sätestatakse, et kui ühe maakonna kohta ette nähtud eelarveosa jääb kasutamata,

võib toetuse andja jaotada kasutamata vahendid ümber teiste maakondade vahel. Sätte eesmärk

on tagada taotlusvooru eelarve paindlik ja eesmärgipärane kasutamine. Sellega välditakse

eelarvevahendite kasutamata jäämist ning tagatakse toetuse maksimaalne mõju piirkondliku

etendustegevuse edendamisel.

Määruse eelnõu punktidega 6 ja 7 täiendatakse määruse § 6 lõikeid 4 ja 5. Täiendusega

tagatakse, et määruse abikõlblike kulude regulatsioon hõlmab ka uut piirkondliku

etendustegevuse toetuse taotlusvooru. Abikõlblikud kulud on kõik põhjendatud ja mõistlikud

otseselt etenduse andmiseks vajalikud toetuse kasutamise kalendriaasta tekkepõhised kulud,

mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitatud. Kuna

eraldatav toetus ei kata kogu toetuse saaja etendustegevusega kaasnevaid kulusid, ei ole

mõistlik abikõlblikke kulusid kulu liikide lõikes rohkem piirata. Selline lähenemine lihtsustab

aruandlust ja võimaldab toetust kasutada otstarbekalt vastavalt tegelikele vajadustele. Sarnaselt

festivali toetusele on ka piirkondliku etendustegevuse toetuse puhul nimetatud ainult

mitteabikõlblikud kulud.

Määruse eelnõu punktiga 8 muudetaksemääruse § 7 lõiget 1, millega vähendatakse

munitsipaal- ja eraetendusasutuse kalendriaasta tegevustoetuse alampiiri seniselt 90 000 eurolt

60 000 eurole ja tõstetakse ülempiiri seniselt 600 000 eurolt 750 000 eurole. Muudatus

võimaldab laiendada toetusskeemi ligipääsetavust ning tagada, et toetuse taotlemise võimalus

oleks avatud ka väiksema eelarvelise mahuga etendusasutustele ning arvestada viimaste aastate

kulude kasvu ning etendusasutuste tegevusmahtude suurenemist.

Määruse eelnõu punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks määruse § 7 lõige 5. Paragrahvi 7 lõige 5

tunnistatakse kehtetuks seoses tegevustoetuse eraldamise metoodika muutmisega. Senine

proportsionaalse vähendamise mehhanism asendatakse uue, valemipõhise toetuse arvutamise

süsteemiga, mille kohaselt kujuneb tegevustoetuse summa otse hindamistulemuse ja ettenähtud

arvestusvalemi alusel, arvestades taotlusvooru eelarvet. Uue süsteemi kohaselt ei toimu enam

eraldi proportsionaalset vähendamist, kuna eelarve jaotus on integreeritud toetuse arvutamise

valemisse.

Määruse eelnõu punktiga 10 muudetakse määruse § 7 lõikeid 6 ja 7. Tegemist on tehnilist

laadi muudatusega, mis on seotud määruse eelnõu punktis 9 kirjeldatud § 7 lõike 5 kehtetuks

tunnistamisega. Seetõttu asendatakse viide „lõigetes 4 ja 5“ viitega „lõikes 4“.

Määruse eelnõu punktiga 11 muudetakse määruse § 8 lõike 3 punkti 6 eesmärgiga viia

taotlusega esitatavate dokumentide sisukirjeldused kooskõlla muudetava

hindamismetoodikaga. Muudatuse kohaselt hinnatakse edaspidi taotleja tegevust kolme

taotlemisele eelneva majandusaasta lõikes senise kahe aasta asemel, mis võimaldab anda

terviklikuma ülevaate etendusasutuse tegevuse kestlikkusest ja arengust.

Samal ajal muudetakse hindamiskriteeriumi sisu nii, et eraldi rahvusvahelise tegevuse

käsitlemine viiakse valdkonna mitmekesisuse hindamise koosseisu. Seeläbi käsitatakse

rahvusvahelist tegevust ühe osana etendustegevuse panusest valdkonna mitmekesisusse, mitte

eraldiseisva kriteeriumina. Muudatusega ei kaasne taotlejatele täiendavat halduskoormust ega

uusi andmete esitamise kohustusi, kuivõrd esitatav teave jääb olemuselt samaks, kuid seda

hinnatakse ühtse kriteeriumi raames.

Määruse eelnõu punktiga 12 muudetakse määruse § 8 lõike 3 punkti 7. Tehtava muudatusega

pikendatakse taotluse hindamisel arvestatavat perioodi seniselt kahelt majandusaastalt kolmele

majandusaastale. Muudatus on kooskõlas muudetava hindamismetoodikaga.

Määruse eelnõu punktiga 13 täiendatakse määruse §-i 8 lõigetega 6–9, et reguleerida

piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlemise korda.

Lõige 6 sätestab, et määruse § 8 lõike 2 punkti 2 ning lõikeid 4 ja 5 ei kohaldata piirkondliku

etendustegevuse toetuse taotlejale. Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru taotleja

ei pea esitama taotlusega iga etenduse eelarvet, tulude ja kulude prognoosi toetuse

kavandatavaks kasutusperioodiks ning taotletava toetuse summat. Toetus määratakse taotluses

esitatud etenduste arvu alusel toetuse andja poolt. See lihtsustab taotlusprotsessi ja vähendab

halduskoormust. Samuti ei kohaldata lõikeid 4 ja 5, kuna need on oma sisult suunatud

voorulisele taotlemisele, mis piirkondliku etendustegevuse jooksva taotlusvooru puhul ei ole

asjakohane.

Lõige 7 näeb ette jooksva taotlusvooru, mis avatakse toetuse kavandatavaks kasutusaastaks

kolmel korral.

Lõige 8 kohustab toetuse andjat teavitama jooksva taotlusvooru avamisest ja eelarvest oma

veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne vooru algust. See suurendab läbipaistvust ja annab

taotlejatele piisavalt aega taotluse koostamiseks.

Lõige 9 sätestab, et piirkondliku etendustegevuse taotlusele tuleb lisada andmed etenduste arvu,

toimumise koha ja aja ning meeskonna suuruse kohta ning andmed etenduste toimumisega

seotud sõitude lähte- ja sihtkohtade, vahemaade ning kasutatavate sõidukite arvu kohta. Samuti

tuleb esitada kirjalik kinnitus etenduspaiga või rendipinna omanikult, et ta on teadlik

plaanitavast etendusest ning et selle toimumiseks on sõlmitud kokkulepe. Muudatuse eesmärk

on tagada selge ja üheselt mõistetav taotlemiskord ning tagada toetuse andjale piisavad andmed

taotluse nõuetele vastavuse kontrollimiseks.. Sõidukite ja liikumisega seotud andmete lisamine

on vajalik ka etenduse hinna ja kilometraažipõhise arvestuse korrektseks määramiseks.

Määruse eelnõu punktiga 14 täiendatakse määruse §-i 9 lõikega 7, millega piiratakse taotlejate

ringi. Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotleja ei tohi olla riigi või riigi osalusel asutatud

või kohaliku omavalitsuse sihtasutusena või kohaliku omavalitsuse asutusena tegutsev

etendusasutus. Nendele asutustele ja isikutele on avalik sektor taganud baasrahastuse

tegevustoetuste kaudu ning selleks, et vältida topeltfinantseerimist ning tagada avalike

vahendite jagamise läbipaistvus, on sihtgrupi piiramine otstarbekas. Taotleja peab aga

arvestama, et kõik määruse § 9 lõikes 1 sätestatud nõuded kohalduvad ka piirkondliku

etendustegevuse toetuse taotlejale. Muuhulgas peab ta peab olema Eestis registreeritud

etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1 tähenduses.

Määruse eelnõu punktiga 15 muudetakse määruse § 10 lõiget 2, millega sätestatakse

piirkondliku etendustegevuse toetuse taotluste menetlusaeg. Nõue tagab selged ajaraamid nii

taotlejale kui ka toetuse andjale, luues läbipaistva ja prognoositava taotlemisprotsessi. Samuti

arvestab see jooksva taotlusvooru spetsiifikat.

Määruse eelnõu punktiga 16 täiendatakse määruse §-i 10 lõikega 3. Sätte kohaselt, kui

jooksva taotlusvooru esitatud taotluste maht, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, saab võrdseks

või ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.

Voorulise taotlemise puhul tuleb taotlus esitada kindlaks määratud kuupäevaks ning kõik ühte

vooru esitatud taotlused menetletakse samaaegselt. Jooksva taotlemise puhul menetletakse

taotlusi aga nende esitamise järjekorras.

Sellise regulatsiooni eesmärk on tagada, et eelarve vahendeid ei ületataks ning et toetuse

jagamine toimuks läbipaistvalt ja õiglaselt. Jooksva taotlemise puhul on toetuse andjal õigus

peatada taotluste vastuvõtt olukorras, kus registreeritud taotluste, mille kohta ei ole veel tehtud

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, kogumaht saab võrdseks või ületab taotluste

rahastamiseks kavandatud aasta eelarve vaba jäägi.

Määruse eelnõu punktiga 17 täiendatakse määruse §-i 11 lõikega 8. Täiendusega sätestatakse,

et piirkondliku etendustegevuse toetuse taotluste menetlemisel ei kohaldata määruse §-s 11

sätestatud taotluste hindamise ja komisjoni moodustamise korda.

Piirkondliku etendustegevuse toetuse puhul ei ole komisjoni moodustamine vajalik, kuna

taotluste sisulist hindamist ei toimu. Toetuse suurus määratakse üksnes taotluses esitatud

etenduste arvu alusel. Taotluste menetlemisel tehakse vaid vastavuskontroll, millega

kontrollitakse taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele.

Määruse eelnõu punktiga 18 muudetakse määruse § 13 lõiget 31. Muudatusega vähendatakse

mitmeaastase munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevustoetuse saajate maksimaalset arvu

viielt etendusasutuselt kolmele. Muudatus on seotud toetuse jaotamise metoodika muutmisega,

mille kohaselt määratakse toetus edaspidi valemi alusel, arvestades taotluste hindepunkte ja

taotletud summasid. Muudatus toetab seega uue metoodika eesmärki siduda toetuse määramine

selgemalt kvaliteediga ning tagada eelarve vahendite tõhusam ja tasakaalustatum kasutamine.

Uue metoodika rakendamise tulemusel võib üksikutele taotlejatele määratav toetus olla

varasemast suurem. Kui mitmeaastaste toetuste saajate arv jääks samaks, väheneks vaheaastatel

jaotatav eelarve sellisel määral, et see piiraks uute taotlejate võimalusi ning vähendaks

rahastamisotsuste paindlikkust.

Määruse eelnõu punktiga 19 tehakse määruse§ 14 lõikes 3 muudatus, mis rõhutab, et viidatud

säte kohaldub ainult festivalide toetuse taotlusvoorule.

Määruse eelnõu punktiga 20 täiendatakse määruse §-i 14 lõigetega 4 ja 5. Täiendusega

sätestatakse piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru puhul toetuse summa

arvestamise alus. Regulatsiooni kohaselt arvutatakse toetuse summa etenduse hinna alusel, mis

on standardiseeritud ja ei sõltu tegelikult kantud kulude suurusest. Etenduse hind kujuneb

meeskonna liikmete arvu ning etenduse toimumisega seotud sõidukauguse alusel lähte- ja

sihtkoha vahel. Sõidukauguse alusel on kehtestatud astmelised vahemikud (25–100 km, 100–

200 km, 200–300 km ja 300–400 km), millele vastavad erinevad fikseeritud summad sõltuvalt

meeskonna liikmete arvust. Sellise ühtse ühikuhinna rakendamine lihtsustab nii taotleja kui ka

toetuse andja jaoks menetlust. Taotlejal ei ole vaja koostada detailset eelarvet ega esitada kulude

prognoosi. Toetuse andja ei pea seejuures hindama kulude põhjendatust ja realistlikkust. Piisab

kontrollist, et taotluses märgitud etenduste arv ja korraldus vastavad määruses kehtestatud

nõuetele. Ühikuhinna alusel toetuse arvutamine vähendab taotlejate halduskoormust ning

toetuse andja töökoormust ja aitab tagada toetuse läbipaistva ning võrreldava jaotamise kõigi

taotlejate vahel.

Lisaks sätestatakse, et toetust antakse kolme kuni 15 etenduse korraldamiseks, mis tagab, et

toetus on suunatud sisuliselt toimivale ja piirkondlikku etendustegevust reaalselt ellu viivale

tegevusele. Laste- ja tantsuetenduste puhul lisandub etenduse hinnale kindlaksmääratud

summa, mille eesmärk on arvestada nende etendusliikide eripäraga, eelkõige madalama

piletitulu ja piiratud omafinantseeringu võimekusega. Vastav lisasumma kompenseerib

osaliselt nimetatud eripärast tulenevat tulubaasi erinevust võrreldes teiste etendusliikidega.

Määruse eelnõu punktiga 21 muudetakse määruse § 15 lõiget 1, asendades sõna

„kultuuriminister“ sõnadega „toetuse andja“. Muudatus on vajalik seoses piirkondliku

etendustegevuse toetuse taotlusvooru lisamisega määrusesse. Selle vooru puhul on toetuse

andjaks Eesti Rahvakultuuri Keskus ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse

teeb selle asutuse juht. Seetõttu on õiguslikult korrektne kasutada üldist mõistet „toetuse andja“,

mis hõlmab nii olemasolevaid voorusid, kus toetuse andjaks on Kultuuriministeerium ja otsuse

teeb kultuuriminister, kui ka uut vooru, kus toetust annab Eesti Rahvakultuuri Keskus.

Muudatus tagab regulatsiooni ühtse ja selge kohaldamise.

Määruse eelnõu punktis 22 täpsustatakse määruse § 15 lõiget 2. Tehtud täpsustus on vajalik,

sest piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru puhul ei toimu taotluste sisulist

hindamist komisjoni poolt. Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus

vastavad määruses sätestatud nõuetele. Taotluse rahuldamise aluseks ei ole komisjoni

hindamistulemus ning muudatusega see välistatakse.

Määruse eelnõu punktiga 23 täiendatakse määruse §-i 15 lõikega 31, mis annab õigusliku

aluse, et saaks teha taotluse rahuldamata jätmise otsuse juhul, kui taotluse maht ületab

taotlusvooru eelarve vaba jäägi ja taotlust ei ole võimalik osaliselt rahuldada.

Selline täpsustus tagab õigusselguse ning väldib olukordi, kus taotluse rahuldamata jätmise

otsuse tegemiseks puuduks selge õiguslik alus. Kõigepealt kaalutakse taotluse osalist

rahuldamist. Kui see ei ole võimalik põhjusel, et taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise

ettepanekuga, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

Määruse eelnõu punktiga 24 täiendatakse määruse §-i 15 lõikega 5. Täiendusega sätestatakse

erand kahe taotluse rahuldamata jätmise õigusliku aluse kohaldamisel. See on vajalik, kuna

piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru puhul ei toimu taotluste sisulist hindamist

komisjoni poolt. Sellest tulenevalt ei saa taotluse rahuldamata jätmise aluseks olla lõike 4

punktis 4 nimetatud hindamistulemus. Samuti ei kohaldu sellele voorule lõike 4 punktis 6

toodud alus, mis on seotud tegevustoetusega. Täpsustus tagab õigusselguse ja väldib eksitusi

taotluste rahuldamata jätmise aluste rakendamisel.

Määruse eelnõu punktiga 25 tehakse määruse§-s 16 muudatus, millega tagatakse, et toetuse

maksmise regulatsioon hõlmaks ka piirkondliku etendustegevuse toetust.

Määruse eelnõu punktiga 26 täiendatakse määruse §-i 18 lõikega 7, mis sätestab erisuse, et

piirkondliku etendustegevuse toetuse puhul ei rakendata erandit, mille kohaselt toetuse

tagasinõudmise otsust ei tehta, kui tagasinõutav summa on väike (kuni 500 eurot või kuni kaks

protsenti toetuse summast). Piirkondliku etendustegevuse vooru puhul ongi tegemist väikeste

toetustega ning kui taotluses lubatud etendust ei korraldata, tuleb toetuse summa, kas osaliselt

või täielikult tagastada sõltumata summa suurusest. See tagab toetuse sihtotstarbelise

kasutamise ning õigusselguse tagasinõudmise korral.

Määruse eelnõu punktiga 27 kehtestatakse määruse lisa „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse

tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika“ uues sõnastuses. Muudatusega täpsustatakse

hindamiskriteeriumide sisu ning muudetakse kriteeriumide punktiskaalad ja osakaalud,

säilitades koondsummana 100 punkti.

Suurem osakaal antakse kunstilisele tasemele, loominguliste plaanidele ning panusele

valdkonna mitmekesisusse, samal ajal kui eelarve realistlikkuse osakaalu vähendatakse.

Muudatuse eesmärk on suunata hindamine selgemalt etendusasutuse põhitegevusele ehk

loomingulisele sisule ja selle mõjule. Tegevustoetus on oma olemuselt mõeldud eelkõige

kunstilise tegevuse toetamiseks, mistõttu on põhjendatud anda suurem kaal kunstilisele

tasemele, loominguliste plaanide kvaliteedile ning panusele valdkonna arengusse ja

mitmekesisusse. Senise jaotuse puhul võis eelarve realistlikkus mõjutada lõpptulemust

ebaproportsionaalselt palju võrreldes sisuliste kriteeriumidega. Muudatusega vähendatakse

seda mõju, et vältida olukorda, kus administratiivne võimekus kaalub üles kunstilise kvaliteedi.

Lisaks kunstilise taseme ning loominguliste plaanide kriteeriumidele kehtestatakse lävend ka

eelarve realistlikkuse kriteeriumile, et tagada kavandatavate tegevuste ja nende elluviimiseks

planeeritud eelarvevahendite omavaheline kooskõla ning eelarveprognoosi realistlikkus.

Hindamisperiood pikendatakse kahelt aastalt kolmele majandusaastale, et tagada stabiilsem ja

paremini tegelikkust kajastav hinnang etendusasutuse kunstilisele tasemele, tegevuse

järjepidevusele ning mõjule valdkonnas. Muudatus on kooskõlas alates 2027. aastast kehtiva

nõudega, mille kohaselt peab tegevustoetuse taotleja olema tegutsenud etendusasutusena

vähemalt viis majandusaastat enne taotluse esitamist. Pikem hindamisperiood võimaldab

paremini hinnata taotleja tegevust ajas ning on vastavuses rangema tegutsemisnõudega.

Oluliselt laiendatakse punktiskaalasid ning kaotatakse vahepealsed hinnangutasemed.

Muudatus on tehtud selleks, et muuta hindamine ühtaegu täpsemaks ja ühtlasemaks. Uues

lahenduses on iga võimalik punktisumma sisustatud konkreetse tähendusega või seotud

selgema hinnanguloogikaga. See võimaldab komisjoniliikmetel anda paremini eristuvaid

hinnanguid.

Uue metoodika kohaselt arvutatakse kriteeriumide punktid komisjoniliikmete individuaalsete

hinnangute keskmisena ning rakendatakse lubatud hälbe mehhanismi, mille korral keskmisest

oluliselt erinevad hinnangud jäetakse arvestusest välja. Selline lähenemine võimaldab

ühtlasemat ja objektiivsemat hindamistulemust.

Muudatusega loobutakse senisest proportsionaalsest vähendamisest, mille kohaselt vähendati

taotlejale määratavat toetust juhul, kui taotlusvooru eelarve ei olnud piisav kõigi

hindamistulemuste alusel arvutatud taotluste täies mahus rahuldamiseks. Selle asemel

rakendatakse uut jaotuspõhimõtet, mille eesmärk on siduda toetuse suurus otsesemalt taotluse

kvaliteediga. Toetuse jaotus toimub punktisüsteemil põhineva kaalutud arvutuse alusel, kus iga

taotleja hindepunktid tõstetakse kolmandasse astmesse, korrutatakse taotletud summaga ning

saadud tulemus võetakse arvesse kõigi lävendi ületanud taotluste kogumina. Seejärel leitakse

proportsioon kogu taotlusvooru eelarve suhtes ning selle alusel määratakse igale taotlejale

lõplik toetus. Muudatuse eesmärk on vältida olukordi, kus rahaliste piirangute tõttu väheneb

kõigi toetuste suurus võrdselt sõltumata taotluse kvaliteedist. Uus lähenemine tagab, et kõrgema

hinnanguga taotlused saavad proportsionaalselt suurema osa eelarvest ning toetuse jaotus

peegeldab senisest selgemalt hindamistulemusi.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

4. Eelnõu mõjud

Eelnõus kajastatud määruse muudatused on seotud piirkondliku etendustegevuse toetuse

taotlusvooru tingimuste reformi ja kehtestamisega määruse tasandil ning munitsipaal- ja

eraetendusasutuste tegevustoetuse hindamismetoodika muudatustega. Muudatuste peamised

mõjud on järgmised:

1. Piirkondliku etendustegevuse toetuse reform – mõju piirkondlikule kultuurielule:

toetuse kaudu saavad väikesed ja sõltumatud teatri- ja tantsuasutused korraldada

etendusi maakondades, kus tavaliselt puudub regulaarne professionaalne

etendustegevus, mis suurendab kultuuriteenuste kättesaadavust väljaspool suuremaid

linnu.

2. Piirkondliku etendustegevuse toetuse reform – mõju taotlejatele ja halduskoormusele:

taotluse esitamine põhineb etenduste arvu andmetel, sisulist hindamist komisjoni poolt

ei toimu ning taotleja ei pea esitama üksikasjalikke eelarve- ja tulude-kulude prognoose,

mis vähendab taotlejate halduskoormust.

3. Piirkondliku etendustegevuse toetuse reform – mõju toetuse andja töökorraldusele:

toetuse määramine toimub automaatselt vastavuskontrolli alusel ning menetlus on

selgelt ajastatud ja läbipaistev, mis vähendab toetuse andja töökoormust.

4. Munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevustoetuse metoodika muudatused – mõju

taotlejatele ja toetuse jaotusele:

hindamine muutub sisukesksemaks, kuna suurem rõhk on kunstilisel tasemel,

loominguliste plaanide sisukusel ja valdkondlikul mõjul, mis suunab taotlejaid

keskenduma enam sisulisele ja loomingulisele kvaliteedile ning muudab toetuse jaotuse

paremini vastavaks tegevuse tegelikule tasemele.

5. Munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevustoetuse metoodika muudatused – mõju

hindamisprotsessile ja otsuste ühtsusele:

laiendatud punktiskaalad, täpsustatud kriteeriumid ja lubatud hälbe mehhanism

suurendavad hinnangute võrreldavust ning vähendavad äärmuslike individuaalsete

hinnangute mõju.

6. Munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevustoetuse metoodika muudatused – mõju

toetuse arvutamisele:

proportsionaalse vähendamise kaotamine ning uue punktipõhise jaotusmudeli

rakendamine suurendab seost hindamistulemuste ja toetuse suuruse vahel ning tagab, et

eelarve jaotub paremini taotluste kvaliteedi alusel.

Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.

5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad

tulud

Eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid ei kaasne.

6. Eelnõu jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu väljatöötamisele eelnes mitme kuu pikkune kaasamisprotsess, mille käigus konsulteeriti

erinevate etenduskunstide valdkonna osapooltega. Munitsipaal- ja eraetendusasutuse

tegevustoetuse tingimuste muutmiseks oli moodustatud eraldi töörühm. Kaasamisprotsessi

eesmärk oli koguda sisendit nii piirkondliku etendustegevuse toetuse eesmärgi, tingimuste ja

rakenduskorra kujundamiseks ning munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse

tingimuste muutmiseks. Samuti oli eesmärk tagada, et eelnõu arvestaks võimalikult laialt

valdkonna vajadusi ja senist praktikat.

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ja arvamuse avaldamiseks Eesti Rahvakultuuri Keskusele, Eesti Etendusasutuste Liidule,

Eesti Teatriliidule, ASSITEJ Eesti Keskusele, Eesti Tantsunõukogule, Eesti Linnade ja

Valdade Liidule, Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidule.

EELNÕU

30.04.2026

MÄÄRUS

Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste

toetamise tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse etendusasutuse seaduse § 16 lõike 6 ja § 17 lõike 4 alusel.

Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruses nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise

tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles

käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega

abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023), artikli 3 mõistes, järgitakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.“;

2) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ühele taotlejale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese

tähtsusega abiga ei tohi kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot.“;

3) paragrahvi 2 lõigetes 3 ja 4 asendatakse tekstiosa „nr 1407/2013“ tekstiosaga „nr 2023/2831“;

4) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest võib toetust eraldada rahvusvaheliste etenduskunstide

festivalide (edaspidi festivalide toetus) ja piirkondlike teatri- ja tantsuetenduste (edaspidi

piirkondliku etendustegevuse toetus) korraldamiseks Eestis.“;

5) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 6-11 järgmises sõnastuses:

„(6) Piirkondliku etendustegevuse toetust eraldatakse eesmärgiga suurendada etenduskunstide

piirkondlikku mõju ja kättesaadavust Eestis.

(7) Piirkondliku etendustegevuse toetuse andja on Eesti Rahvakultuuri Keskus.

(8) Piirkondliku etendustegevuse toetust võib kasutada järgmistele tingimustele vastavate teatri-

ja tantsuetenduste korraldamiseks:

1) teatrietendus ei toimu Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis või Rakveres;

2) etenduse loomingulises ja tehnilises meeskonnas on vähemalt kaks liiget;

3) ühes maakonnas võib toimuda kuni kaks etendust.

(9) Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru eelarvest kuni 20 protsenti eraldatakse

tantsuetendustele ning kuni 30 protsenti lastetendustele.

(10) Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru eelarve jaotatakse maakondade lõikes

järgmiselt:

1) Saaremaa ja Hiiumaa – 20 protsenti;

2) Ida-Virumaa ja Võrumaa – 20 protsenti;

3) Viljandimaa, Valgamaa, Jõgevamaa ja Põlvamaa – 25 protsenti;

4) Raplamaa, Järvamaa, Läänemaa ja Lääne-Virumaa – 20 protsenti;

5) Harjumaa, Tartumaa ja Pärnumaa – 15 protsenti.

(11) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud maakonna kohta ette nähtud eelarveosa jääb

kasutamata, võib toetuse andja jaotada kasutamata vahendid ümber teiste maakondade vahel.“;

6) paragrahvi 6 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Festivalide toetuse ning piirkondliku etendustegevuse toetuse abikõlblikud kulud on põhjendatud

ja mõistlikud otseselt festivali elluviimiseks või etenduse andmiseks vajalikud toetuse kasutamise

kalendriaasta tekkepõhised kulud, mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija eraldatud

vahenditest hüvitatud.“;

7) paragrahvi 6 lõike 5 sissejuhatav osa ning punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Festivalide toetuse ja piirkondliku etendustegevuse toetuse mitteabikõlblikud kulud on:

1) festivali toetuse puhul tehnika ja töövahendite soetamise kulud, välja arvatud juhul, kui

rendikulu on tõestatult suurem kui soetamise kulu;“;

8) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse number „90 000“ numbriga „60 000“ ja number „600 000“

numbriga „750 000“;

9) paragrahvi 7 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 7 lõigetes 6 ja 7 asendatakse tekstiosa „lõigetes 4 ja 5“ tekstiosaga „lõikes 4“;

11) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotleja kolme taotlemisele eelneva

majandusaasta kohta kirjeldus etendustegevuse panusest valdkonna mitmekesisusse“;

12) paragrahvi 8 lõike 3 punktis 7 asendatakse sõna „kahel“ sõnaga „kolmel“;

13) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 6-9 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 ning lõikeid 4 ja 5 ei kohaldata piirkondliku

etendustegevuse toetuse taotlejale.

(7) Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusi saab esitada jooksvalt. Taotlusvoor avatakse

toetuse kavandatavaks kasutusaastaks kolmel korral:

1) etendustegevuseks ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 30. aprillini;

2) etendustegevuseks ajavahemikus 1. maist kuni 31. augustini;

3) etendustegevuseks ajavahemikus 1. septembrist kuni 31. detsembrini.

(8) Jooksva taotlusvooru avamisest ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14

kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

(9) Piirkondliku etendustegevuse taotlusele lisatakse:

1) andmed etenduste arvu, toimumise koha ja aja ning meeskonna suuruse kohta;

2) andmed etenduste toimumisega seotud sõitude lähte- ja sihtkohtade, vahemaade ning

kasutatavate sõidukite arvu kohta;

3) kirjalik kinnitus etenduspaiga või rendipinna omanikult, et ta on teadlik plaanitavast etendusest

ning et selle toimumiseks on sõlmitud kokkulepe.“;

14) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotleja ei ole riigi või riigi osalusel asutatud või

kohaliku omavalitsuse sihtasutusena või kohaliku omavalitsuse asutusena tegutsev

etendusasutus.“;

15) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Festivalide toetuse taotlust menetletakse kuni 60 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates

ning piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlust kuni 42 tööpäeva taotluse esitamisest arvates.“;

16) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru esitatud taotluste maht, mille kohta ei

ole tehtud otsust, saab võrdseks või ületab taotlusvooru eelarve vaba jääki, menetletakse neid

esitamise järjekorras.“;

17) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata piirkondliku etendustegevuse toetuse

taotlustele.“;

18) paragrahvi 13 lõikes 31 asendatakse sõna „viiele“ sõnaga „kolmele“;

19) paragrahvi 14 lõikes 3 asendatakse sõna „Sihtotstarbelisest“ sõnadega „Festivalide toetuse“;

20) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Piirkondliku etendustegevuse toetuse summa arvutatakse etenduse hinna alusel. Toetatakse

vähemalt kolme ja kuni 15 etenduse korraldamist. Etenduse hind on arvestuslik ning kujuneb

vastavalt meeskonna liikmete arvule ning etenduse toimumisega seotud sõidukaugusele lähte- ja

sihtkoha vahel järgmiselt:

1) 25–100 km: 2–5 liiget 60 eurot, 5–10 liiget 120 eurot, 10 ja enam liiget 180 eurot;

2) 100–200 km: 2–5 liiget 160 eurot, 5–10 liiget 320 eurot, 10 ja enam liiget 480 eurot;

3) 200–300 km: 2–5 liiget 260 eurot, 5–10 liiget 520 eurot, 10 ja enam liiget 780 eurot;

4) 300–400 km: 2–5 liiget 360 eurot, 5–10 liiget 720 eurot, 10 ja enam liiget 1080 eurot.

(5) Lasteetenduste puhul lisandub etenduse hinnale 400 eurot ning tantsuetenduste puhul lisandub

etenduse hinnale 600 eurot.“;

21) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse sõna „kultuuriminister“ sõnadega „toetuse andja“;

22) paragrahvi 15 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „taotlus kuulub“ tekstiosaga „kui käesoleva

määruse §-s 11 nimetatud juhul kuulub taotlus“;

23) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Menetluses oleva piirkondliku etendustegevuse toetuse taotluse kohta, mille maht ületab

taotlusvooru eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada, tehakse taotluse

rahuldamata jätmise otsus.“;

24) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkte 4 ja 6 ei kohaldata piirkondliku etendustegevuse toetuse

taotlejatele.“;

25) paragrahvist 16 jäetakse välja tekstiosa „Etendusasutuse tegevustoetus ja festivalide“;

26) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata piirkondliku etendustegevuse toetuse saajale.“;

27) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

Heidy Purga Merilin Piipuu

minister kantsler

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Rahandusministeerium

[email protected] 18.05.2026 nr 1-12/557-1

Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse

nr 17 muutmise määruse eelnõu

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

esitamine

Kultuuriministeerium esitab Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ning Eesti

Rahvakultuuri Keskusele, Eesti Etendusasutuste Liidule, ASSITEJ Eesti Keskusele, Eesti

Teatriliidule, Eesti Tantsunõukogule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja Eesti Väike- ja

Projektiteatrite Liidule arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr

17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad: 1. Eelnõu 4 lehel

2. Seletuskiri 10 lehel

3. Hindamismetoodika 5 lehel

Sama:

Eesti Rahvakultuuri Keskus

Eesti Etendusasutuste Liit

Eesti Teatriliit

ASSITEJ EESTI KESKUS

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit

Eesti Tantsunõukogu

Marie Anett Heinsalu 628 2249 [email protected]

Kadri Kilvet 628 2224 [email protected]

Kultuuriministri 14.10.2022 määrus nr 17

„Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord”

Lisa

(kultuuriministri …... määruse nr … sõnastuses)

Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika

1. Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamiskriteeriumid

1.1. Rahvuskultuuri edendamine:

1.1.1. kunstiline tase;

1.1.2. loomingulised plaanid.

1.2. Valdkondlik mitmekesisus.

1.3. Piirkondlik kättesaadavus.

1.4. Loomingulise tegevusega seotud töö maht:

1.4.1. eelarve realistlikkus.

2. Kriteeriumide punktiskaalad ja kirjeldused

1. KUNSTILINE TASE

Hinnatakse etendusasutuse senist kunstilist taset, sealhulgas:

1) kunstilist ambitsiooni;

2) loomingulise teostuse järjepidevat taset;

3) suutlikkust tuua lavale kavandatud teosed ning tagada nende kõrge kunstiline teostus;

4) repertuaari ajakohasust ja sobivust sihtrühmaga;

5) valmidust võtta loomingulisi riske ning rakendada uuenduslikke, eksperimentaalseid või tavapärasest erinevaid vorme ja teemakäsitlusi.

2 6 10 14 18 22 26 30

Kolme taotlemisele eelneva

majandusaasta etendustegevuse

kunstiline tase on madal.

Kolme taotlemisele eelneva

majandusaasta etendustegevuse

kunstiline tase on keskmisest

madalam.

Kolme taotlemisele eelneva

majandusaasta etendustegevuse

kunstiline tase on keskmisest

kõrgem.

Kolme taotlemisele eelneva

majandusaasta etendustegevuse

kunstiline tase on kõrge.

2. LOOMINGULISED PLAANID

Hinnatakse etendusasutuse kavandatud etendustegevuse kunstilist huvitavust, läbimõeldust, teostatavust, sealhulgas:

1) kavandatud etendustegevuse ideede originaalsust ja kunstilist isikupära;

2) kavandatud etendustegevuse esteetilist läbimõeldust ja terviklikkust, sealhulgas vormi, väljendusvahendite ja teemavalikute põhjendatust;

3) kavandatud etendustegevuse mahu ja ajakava realistlikkust;

4) kavandatud ambitsiooni ja loomingulise riski vastavust etendusasutuse senisele võimekusele ja arenguloogikale;

5) teadlikkust loomingulistest riskidest ning nende juhtimisest.

1 4 7 10 13 16 19 20

Toetuse kavandatava

kasutusaasta loomingulised

plaanid ei ole kunstiliselt

huvitavad ja läbimõeldud ning

taotleja võimekus neid teostada

on ebatõenäoline.

Toetuse kavandatava

kasutusaasta loomingulised

plaanid on kunstiliselt

keskmisest vähem huvitavad ja

läbimõeldud ning taotleja

võimekus neid teostada on

pigem ebatõenäoline.

Toetuse kavandatava kasutusaasta

loomingulised plaanid on

kunstiliselt keskmisest huvitavamad

ja läbimõeldud ning taotleja

võimekus neid teostada on pigem

tõenäoline.

Toetuse kavandatava kasutusaasta

loomingulised plaanid on

kunstiliselt huvitavad ja

läbimõeldud ning taotleja võimekus

neid teostada on väga hea.

3. VALDKONDLIK MITMEKESISUS

Hinnatakse etendusasutuse panust valdkonna mitmekesisusse, sealhulgas seda, kas:

1) etendusasutus täidab valdkonnas eristatavat kunstilist rolli ning rikastab seda või

2) etendusasutus loob uusi koostöövorme või pakub töö- ja loomevõimalusi loome- ja tugipersonalile või

3) etendusasutus pakub ligipääsu oma taristule või produktsioonivõimalustele või

4) etendusasutus panustab ligipääsetavuse ja kättesaadavuse tagamisse erinevatele sihtrühmadele, sealhulgas lastele, eakatele, erivajadustega

inimestele, lapsevanematele, ajutise tegevuspiiranguga inimestele ning erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele või

5) etendusasutuse rahvusvaheline tegevus, sealhulgas väljapoole suunatud ja Eestisse suunatud koostöö, toetab valdkonna arengut või

6) etendusasutuse lisategevused mõjutavad valdkonna arengut või

7) etendusasutuse roll ning tegevuse suunitlus on selge ning mõjutab Eesti etenduskunstide valdkonda.

2 5 8 11 14 17 21 25

Etendusasutuse kolme

taotlemisele eelneva

majandusaasta tegevuse panus

valdkonna mitmekesisusse on

väike.

Etendusasutuse kolme

taotlemisele eelneva

majandusaasta tegevuse panus

valdkonna mitmekesisusse on

keskmisest väiksem.

Etendusasutuse kolme taotlemisele

eelneva majandusaasta tegevuse

panus valdkonna mitmekesisusse on

keskmisest suurem.

Etendusasutuse kolme taotlemisele

eelneva majandusaasta tegevusega

on panustatud oluliselt valdkonna

mitmekesisusse.

4. PIIRKONDLIK KÄTTESAADAVUS

Hinnatakse etendusasutuse senise etendustegevuse kättesaadavust väljaspool Tallinna, Tartut, Viljandit, Pärnut, Rakveret ja Kuressaaret ning

külalisetenduste andmise sagedust ja kättesaadavust maakondades.

1 3 5 7 9 11 13 15

Kolme

taotlemisele

eelneva

majandusaasta

jooksul on

antud etendusi

ainult Harju

maakonnas ja

Tallinnas.

Kolme

taotlemisele

eelneva

majandusaasta

jooksul on

etendusi antud

vähemalt

kahes, kuid

vähem kui viies

maakonnas.

Kolme

taotlemisele

eelneva

majandusaasta

jooksul on

etendusi antud

vähemalt viies

maakonnas

Kolme

taotlemisele

eelneva

majandusaasta

jooksul on

etendusi antud

vähemalt 10

etendust, mis

on toimunud

viies erinevas

maakonnas.

Etendusasutusel

on statsionaarne

etenduspaik

Pärnus,

Kuressaares,

Viljandis või

Rakveres või

kolme

taotlemisele

eelneva

majandusaasta

jooksul on antud

vähemalt 15

etendust, mis on

toimunud

vähemalt viies

erinevas

maakonnas.

Etendusasutusel

on statsionaarne

etenduspaik

Pärnus,

Kuressaares,

Viljandis või

Rakveres ja

kolme

taotlemisele

eelneva

majandusaasta

jooksul on antud

etendusi kahes

kuni neljas

erinevas

maakonnas või

kolme

taotlemisele

eelneva

majandusaasta

jooksul on antud

Etendusasutusel

on statsionaarne

etenduspaik

Pärnus,

Kuressaares,

Viljandis või

Rakveres ja

kolme

taotlemisele

eelneva

majandusaasta

jooksul on antud

etendusi viies või

rohkemas

maakonnas või

kolme

taotlemisele

eelneva

majandusaasta

jooksul on antud

vähemalt 20

Etendusasutusel

on statsionaarne

etenduspaik

väljaspool

Tallinna, Tartut,

Pärnut,

Kuressaaret,

Viljandit või

Rakveret või

kolme

taotlemisele

eelneva

majandusaasta

jooksul on antud

vähemalt 30

etendust, mis on

toimunud

vähemalt

kümnes erinevas

maakonnas.

vähemalt 20

etendust, mis on

toimunud

vähemalt viies

erinevas

maakonnas.

etendust, mis on

toimunud

vähemalt

kaheksas

erinevas

maakonnas.

5. EELARVE REALISTLIKKUS

Hinnatakse taotleja kavandatud loomingulise tegevusega seotud töömahu ja eelarve omavahelist vastavust ja kulutõhusust ning kooskõla

kavandatud tegevustega, sealhulgas seda, kas:

1) kavandatud kulud ja tulud vastavad tegevus- ja töömahule;

2) eelarve koostamisel on arvestatud etendusasutuse toimemudeli ja turuolukorraga, sealhulgas kultuuritöötaja miinimumpalgaga;

3) eelarve on selge, läbipaistev ning selle juurde on lisatud vajalikud selgitused;

4) publiku hulga ja piletimüügi prognoos on realistlik;

5) omafinantseeringu osakaal ning lisarahastuse allikad on realistlikud.

2 4 5 6 7 8 9 10

Toetuse kavandatava

kasutusaasta eelarve ei ole selge

ja läbipaistev ning tegevusteks

planeeritud kulud ei ole

põhjendatud. Eelarves välja

toodud kulud ei ole realistlikud,

toetuse kasutamine pole

kuluefektiivne ega mõistlik.

Publiku hulk ja piletimüügi

prognoos ei ole realistlik. Ei ole

planeeritud piisavalt

omafinantseeringu ja

lisarahastuse allikaid.

Toetuse kavandatava

kasutusaasta eelarve on selge,

kuid tegevusteks planeeritud

kulud ei ole nende elluviimiseks

optimaalsed ja on planeeritud

uusalavastuste, etenduste ja

esitajate arvust lähtuvalt

põhjendamata. Publiku hulk ja

piletimüügi prognoos on

osaliselt ebarealistlik. On

planeeritud vähesel määral

omafinantseeringu ja

lisarahastuse allikad.

Toetuse kavandatava kasutusaasta

eelarve on selge, kuid tegevusteks

planeeritud kulud ei ole nende

elluviimiseks optimaalsed ja on

planeeritud uusalavastuste,

etenduste ja esitajate arvust

lähtuvalt osaliselt põhjendamata.

Publiku hulk ja piletimüügi

prognoos ei ole täis mahus

realistlik. On planeeritud piisavalt

omafinantseeringu ja lisarahastuse

allikad.

Toetuse kavandatava kasutusaasta

eelarve on selge, põhjalik ja

kuluefektiivne. Kuluartiklid on

taotlusega planeeritud

uuslavastuste, etenduste ja esitajate

arvust lähtuvalt põhjendatud ja

mõistlikud. Publiku hulk ja

piletimüügi prognoos on realistlik.

On planeeritud piisavad

omafinantseeringu ja lisarahastuse

allikad.

3. Taotluste hindamise kord

3.1. Meetme tingimustele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab käesoleva määruse § 11 lõikes 4 nimetatud komisjon (valdkondlikud asjatundjad

ja Kultuuriministeeriumi töötajad) käesolevas hindamismetoodikas kirjeldatud viie kriteeriumi lõikes punktide alusel.

3.2. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv, kui taotlejalt täiendavalt saadud lisainformatsioon, samuti muud ekspertidele,

Kultuuriministeeriumi töötajatele ja hindamiskomisjoni liikmetele teadaolevad hindamist mõjutavad tõendatud asjaolud.

3.3. Komisjoni liikmete individuaalsete hinnangute põhjal arvutatakse välja iga kriteeriumi keskmine punktide arv.

3.4. Kui mõne komisjoni liikme punktid erinevad kriteeriumi keskmisest punktide arvust lubatud hälbest rohkem, jäetakse vastavalt kõige kõrgem,

kõige madalam või mõlemad punktid arvestusest välja ning uus keskmine punktide arv arvutatakse arvesse minevate punktide alusel.

3.4.1. Dünaamiline lubatud hälve (vastavalt kriteeriumi kaalule)

Kriteerium Maksimaalne punktisumma Lubatud hälve (20%) +/-

1. Kunstiline tase 30 6

2. Loomingulised plaanid 20 4

3. Valdkondlik mitmekesisus 25 5

4. Piirkondlik kättesaadavus 15 3

5. Eelarve realistlikkus 10 2

3.5. Maksimaalne koondsummana saadav punktide arv on 100.

3.6. Taotlejale määratav toetuse summa saadakse, kui komisjoni antud hindepunktid taotluse kohta tõstetakse kolmandasse astmesse (³) ning

korrutatakse taotleja taotletud toetuse summaga. Saadud tulemus jagatakse kõigi lävendi ületanud taotluste hindepunktidega (kolmandasse astmesse

tõstetuna) ning taotletud toetuse summade korrutiste summaga. Saadud jagatis korrutatakse taotlusvooru eelarve kogumahuga.