Otsus

< ddd

OTSUS

Vaidlustusasja number

73-26/301334

Otsuse kuupäev 15.05.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus Enefit OÜ vaidlustus Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport

riigihankes „Kadaka tee 62a laadimistaristu

rajamine“ (viitenumber 301334) ühispakkujate

LEONHARD WEISS OÜ ja Diotech Nord OÜ

pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise ning tema

kvalifitseerimise ning kõrvaldamata jätmise otsustele ning

Enersense Aktsiaseltsi pakkumuse vastavaks tunnistamise

otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Enefit OÜ, esindaja vandeadvokaat Diana

Minumets

Hankija, Aktsiaselts Tallinna Linnatransport, esindajad

vandeadvokaat Mario Sõrm ja advokaat Kätlin Sehver

Kolmas isik I, ühispakkujad LEONHARD WEISS OÜ ja

Diotech Nord OÜ, esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg

Kolmas isik II, Enersense Aktsiaselts, esindaja Tarmo Sulg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg-de 3 ja 8 alusel

1. Jätta vaidlustus rahuldamata.

2. Mõista Enefit OÜ-lt Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport kasuks välja lepinguliste

esindajate kulud summas 4300 eurot (käibemaksuta), Enersense Aktsiaseltsi

kasuks lepingulise esindaja kulud summas 450 eurot (käibemaksuta) ja

ühispakkujate LEONHARD WEISS OÜ ja Diotech Nord OÜ kasuks lepingulise

esindaja kulud summas 4140 eurot (käibemaksuta).

3. Jätta Enefit OÜ vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

2 (18)

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10.11.2025 avaldas Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (edaspidi ka Hankija) riigihangete

registris (edaspidi RHR) raamlepingu alusel minikonkursi „Kadaka tee 62a laadimistaristu

rajamine“ (viitenumber 301334) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud

riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh TK lisa 1 Tehnilised tingimused ( (edaspidi

TK Lisa 1).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumused Enefit OÜ, Enersense Aktsiaselts ja

Mantreco OÜ ning ühispakkujad LEONHARD WEISS OÜ ning Diotech Nord OÜ,.

2. 02.04.2026 otsusega nr 5-1/8398-2 (edaspidi Otsus) tunnistas Hankija vastavaks ning

edukaks ühispakkujate LEONHARD WEISS OÜ ja Diotech Nord OÜ (edaspidi Kolmas isik I)

pakkumuse, kvalifitseeris ning jättis kõrvaldamata Kolmanda isiku I ning tunnistas vastavaks

Enersense Aktsiaseltsi (edaspidi Kolmas isik II) pakkumuse (edaspidi koos Kolmandad isikud).

3. 13.04.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Enefit OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija Otsusele.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 21.04.2026 kirjaga nr 12.2-10/73 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 24.04.2026 ja neile vastamiseks 29.04.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja ja menetluskulude

taotluse Vaidlustaja, Hankija ja Kolmas isik I. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendavad

seisukohad Hankija ja Kolmas isik I.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Enefit OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Vaidlustaja pöördus RHR-i kaudu 02.04.2026 selgitustaotlusega Hankija poole, paludes

esitada põhjendused, mille alusel ta otsustas Kolmandate isikute pakkumused vastavaks

tunnistada. Hankija vastas 08.04.2026:

Hankija märgib, et võrreldes 20.02.2026 tehtud otsustega on pakkumuste vastavust täiendavalt

kontrollitud.

1) Eelmise LEONHARD WEISS OÜ (12083348) ja Diotech Nord OÜ (14673501)

pakkumuse esmalt mittevastavaks tunnistamise otsuse aluseks olnud hankija järeldus, et

pakkuja pakub 3 tsooni sisuliselt sama laadimisjaama, mis 1 ja 2 tsooni, osutus ekslikuks.

Tagantjärele tuleb tõdeda, et see võis saada võimalikuks pärast hanke alusdokumentide

korduvat muutmist ja seoses vastavustingimustes avaldunud ebatäpsusega. Küsinuks hankija

dokumentide esitamist igasse tsooni pakutavate toodete kohta eraldi, poleks eksimisruumi

olnud.

Pakkuja pidi koos pakkumusega esitama muuhulgas vabas vormis dokumendi laadimisjaamade

vastavuse kohta TK Lisa 1 punktile 6. Teiste seadmete, sealhulgas pakutavate

laadimismoodulite, kohta dokumendi (tootelehe) esitamist hankija ei nõudnud ja pakkuja neid

ei esitanud. Laadimisjaam, mille kohta hankija dokumendi esitamist nõudis, oli TK Lisa 1 p

6.32. joonisel 5 (piltlikult) kirjeldatud sobivana tsoonidesse 1 ja 2 ning selle kohta pakkuja

vastavust tõendava dokumendi ka esitas. TK Lisa 1 p 6.32. joonisel 6 kirjeldas hankija

3 (18)

laadimisjaama laadimismooduliga, mis sobib tsooni 3, kuid tsoonis 3 tehtud pakkumuse

vastavuse kohta tuli esitada üksnes elektriskeem, pakkuda moodulite arv ja maksumus. Need

andmed pakkuja esitas ja selgitas pakutud arvu seadme laiuse kaudu. Täiendavalt küsis hankija

selgitust laadimismoodulite kohta ja kontrollis saadud teabe põhjal, et seadmed vastavad

mõõtude ja teiste näitajate poolest hankija seatud tingimustele ning on kooskõlas elektriskeemi

ja varem antud selgitusega.

2) Enersense Aktsiaselts (11445550) pakkumuse esmalt mittevastavaks tunnistamise otsuse

aluseks olnud hankija järeldus, et pakkuja pakub 3 tsoonis laadimisteabe saamiseks seadmeid,

mida hankijal tuleks pärast lepingu sõlmimist osta täiendavalt, osutus ekslikuks.[---]

Hankija vastuses esitatud selgitused on otsitud. Kolmandate isikute pakkumuses esinevad

sisulised puudused ja need tulnuks RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel mittevastavana tagasi

lükata. Hankija 02.04.2026 otsuse põhjendused on otsitud ning vastuolus varasematega.

5.2. Kolmanda isiku I pakkumus on mittevastav

5.2.1. Hankija lükkas 20.02.2026 otsusega Kolmanda isiku I pakkumuse tagasi, kuna Kolmas

isik I on pakkumuses pakkunud tsooni 3 nö iseseisvaid 200 kW laadimisjaamu, samas kui TK

Lisa 1 p-i 6.32 kohaselt pidi tsooni 3 pakkuma joonisel 6 kujutatud laadimismoodulitega ehk

nö satelliitlaadimispunktidega lahenduse. 3 tsooni nõutud ja nõuetele vastava

laadimismoodulitega lahenduse pakkus Kolmas isik I pakkumuses esitatud lahendusele

alternatiivse lahendusena välja alles oma 05.02.2026 selgitustaotluse vastuses.

Hankija on ise märkinud, et 05.02.2026 selgitustaotluse vastuses viidatud nõuetele vastav

satelliitlaadimispunktidega laadimisjaama lahendus Kolmanda isiku I pakkumuses ei

sisaldunud.

5.2.2. 02.04.2026 Otsuse põhjenduses on Hankija asunud täiesti uuele ning üllatuslikule

seisukohale, et Vastavustingimuste p 2 on sõnastatud ebaselgelt selliselt, et 3 tsooni pakutavate

seadmete puhul ei olnudki Vastavustingimuste p-is 2 nõutud kirjelduse (vabas vormis kirjeldus

pakutavate seadmete vastavuse kohta TK Lisa 1 p-i 6 nõuetele) ja andmete (elektriskeem ja 3D

joonised) esitamine kohustuslik: TK Lisa 1 p 6.32. joonisel 6 kirjeldas hankija laadimisjaama

laadimismooduliga, mis sobib tsooni 3, kuid tsoonis 3 tehtud pakkumuse vastavuse kohta tuli

esitada üksnes elektriskeem, pakkuda moodulite arv ja maksumus. See on tagantjärele otsitud

ja väljamõeldud põhjendus.

5.2.3. Kolmanda isiku I pakkumuse osas on ilmnenud uus sisuline puudus – tsooni 3 pakutavate

seadmete osas on Vastavustingimuste p-is 2 ja TK Lisa 1 p-is 6.9 nõutud andmed esitamata.

Hankija selgitusest ja Kolmanda isiku I 02.03.2026 esitatud vaidlustusest järeldub, et Kolmas

isik I esitas Vastavustingimuste p-is 2 nõutud kirjeldused ja dokumendid (tootelehed,

elektriskeemid ja 3D joonised) vaid tsoonide 1 ja 2 seadmete osas. Tsooni 3 pakutavate

seadmete osas on esitatud ainult elektriskeem (ning hinnad ja arv maksumustabelis). Esitamata

on järgmised Vastavustingimuste p 2 nõutud andmed:

1) vabas vormis dokument, mis kinnitaks tsooni 3 pakutavate seadmete vastavust TK Lisa 1 p-

ile 6 ( p 6 kohaldub kõigi tsoonide seadmetele) ja

2) tsooni 3 pakutavate konteinerite 3D joonised.

5.2.4. Hankija väide Vastavustingimuste uuest tõlgendamisest on sisuliselt väär, kuna

Vastavustingimuste p 2 käsitleb kõiki Riigihankes pakutavaid laadimisjaamu ega ütle seda, et

selles punktis nõutud andmed tuleb esitada vaid tsooni 1 ja 2 pakutavate seadmete kohta. Seega

Vastavustingimuste p-ist 2 on arusaadav, et laadimisjaamade vastavust kirjeldavad dokumendid

tuleb esitada kõikide seadmete osas.

5.2.5. Kuna Kolmanda isiku I pakkumuses on tsooni 3 osas nõutud moodulitega

laadimisjaamade kohta nii sisuline vabas vormis kirjeldus (seadme nimetus, tüüp, omadused

jne) kui ka 3D joonised ja mõõdud esitamata, on pakkumuses sisuline puudus, mida ei saa

4 (18)

selgitustega kõrvaldada.

5.2.6. Lisaks kinnitavad Hankija 20.02.2026 otsuse põhjendused ning Otsuse põhjendused seda,

et Kolmanda isiku I pakkumuse andmete kohaselt ei ole Kolmas isik I pakkunud tsooni 3 puhul

TK Lisa 1 p-ides 5.1, 5.2 ning 6.32 kirjeldatud moodulitega (valdkonnas tuntud ka kui jõukapp

+ satelliitlaadimispunkt) lahendust.

Kolmas isik I on pakkunud tsoonis 3 iseseisvaid laadimisjaamu, mitte TK Lisa 1 p-i 5.5 kohaselt

nõutud satelliitlaadimispunktidega ehk „moodulitega“ laadimisjaamu. Kuna Hankija on Otsuse

põhjendustes viidanud Kolmanda isiku I pakkumuses kasutatud seadme tüübi nimetusele „The

200 kW standalone charging stations“, saab vastav nimetus tähistada vaid iseseisvat

laadimisjaama („standalone“ viitab asjaolule, et tegemist on iseseiva/eraldiseisva

laadimisjaamaga). Satelliitmoodulitega lahenduse puhul on tegemist aga ühest jõujaamast

koosneva jaotatud süsteemiga, kus satelliitpost iseseisvalt toimida ei saa.

5.2.7. Kolmanda isiku I 05.02.2026 vastus kinnitab, et pakutud on üksnes 750 mm laiusega

laadimisseadmeid ning alles 05.02.2026 viitab Kolmas isik I võimalusele pakkuda tsoonis 3

alternatiivina ka Hankija poolt tegelikult soovitud 300 mm laiuseid satelliitlaadimispunktidega

ehk Hankija terminoloogias „moodulitega“ laadimisjaamasid. Vaidlustaja on veendunud, et

seda vastuses viidatud alternatiivina pakutud nõuetele vastavat lahendust Kolmanda isiku I

pakkumus ei sisalda ja isegi kui oleks sisaldanud, oleks see ikkagi toonud kaasa pakkumuse

sisulise mittevastavuse ning Hankija kohustuse pakkumus tagasi lükata, kuna Riigihankes ei

olnud alternatiivsete lahenduste esitamine lubatud (RHS § 111 lg 4 - hanketeate p 5.1.12:

Variandid: Ei ole lubatud).

5.2.8. Kolmanda isiku I pakutud elektriskeem ja hindade erinevused ei muuda pakutud seadme

omadusi. Isegi, kui pakkumuses esitatud elektriskeem tsooni 3 osas kajastab TK Lisa 1 p-is 6.32

kirjeldatud ja joonisel 6 näidatud moodulitega lahendust (ühest 400 kW jaamast hargneb kaks

200 kW moodulit), ei muuda see Kolmanda isiku I pakkumuses esitatud (ja hiljem ka

05.02.2026 vastuses üle kinnitatud) ühemõttelisi andmeid pakkumuses, sh tsoonis 3 pakutud

seadmete osas. Pakkujad pidid laadimistaristu plokkskeemi esitama Vastavustingimuste p-i 2

alusel nõutud laadimisjaamade vastavust kirjeldava dokumendi osana.

5.2.9. Kolmanda isiku I viidatud elektriskeem ning sellel erinevate tingmärkide kasutamine ei

muuda pakkumuses sõnaselgelt pakutud iseseisvate laadimisjaamadega lahendust (The 200 kW

standalone charging stations) sisult teistsuguseks (ehk satelliitpunktidel põhinevaks)

tehniliseks lahenduseks.

5.3. Kolmanda isiku II pakkumus on mittevastav

5.3.1. 20.02.2026 lükati Kolmanda isiku II pakkumus tagasi tsooni 3 pakutavatel seadmetel

teavitussüsteemi puudumise tõttu. TK Lisa 1 p-ide 6.21 ja 6.22 kohaselt peavad kõikidesse

tsoonidesse pakutavad laadimisjaamad olema varustatud visuaalse teavitussüsteemiga, mis

kuvab laadimisprotsessi olekut, ning p-i 6.22 kohaselt peab pakkuja teavitussüsteemi oma

pakkumuses kirjeldama. Kolmanda isiku II väide, et need nõuded tsooni 3 moodulitele ei

kohaldu, on vastuolus RHAD-i grammatilise, süstemaatilise ja eesmärgipärase tõlgendamisega.

On ebaloogiline eeldada, et Hankija oleks soovinud tsoonis 3 olevaid laadijaid ilma selle

kriitilise teavitussüsteemita.

5.3.2. 20.02.2026 lükkas Hankija Kolmanda isiku II pakkumuse tagasi põhjusel, et pakkumuses

puudus tsooni 3 pakutavate seadmete puhul info TK Lisa 1 p-ide 6.21 ja 6.22 kohaselt nõutud

teavitussüsteemi kohta ning nõutud teavitussüsteemi kohta esitas Kolmas isik II vajaliku info

alles oma 04.02.2026 selgitustaotluse vastuses. Nüüd aga väidab Hankija Otsuse põhjendustes,

et Hankija varasem järeldus Kolmanda isiku II pakkumuses tsoonis 3 pakutavatel seadmetel

5 (18)

teavitussüsteemi puudumise osas osutus ekslikuks. Hankija ei esita selle väite põhistamiseks

ühtegi usutuvat argumenti.

5.3.3. TK Lisa 1 p-i 6.21 kohaselt peavad pistiklaadijad olema varustatud visuaalse

teavitussüsteemiga laadimispunkti oleku kohta ning p-i 6.22 kohaselt peab pakkuja pakkumuses

(Vastavustingimuste p-i 2 alusel nõutud andmete osana) kirjeldama, millist teavitussüsteemi

tema pakutavas lahenduses kasutatakse. Kolmanda isiku II pakkumuses puudus info tsooni 3

seadmete teavitussüsteemi kohta. Seda, et Kolmanda isiku II pakkumuses tsoonis 3 pakutavate

moodulite puhul teavitussüsteemi käsitlev info puudus, tõendavad ka Kolmanda isiku II

03.02.2026 vaidlustuses esitatud argumendid (Kolmas isik II ei väidagi vastava info sisaldumist

pakkumuses, vaid leiab, et tsoonis 3 pakutavatel seadmetel ei pidanudki teavitussüsteemi

olema).

Kolmanda isiku II pakkumuses esineb sisuline puudus, kuna ta jättis tsooni 3 pakutavate

seadmete teavitussüsteemi osas sisulised (st Vastavustingimuste p-is 2 ning TK Lisa 1 p-is 6.22

nõutud) pakkumuse vastavuse kontrolli aluseks olevad olulised andmed esitamata.

5.3.4. Vastavustingimuse p-i 2 kohaselt peab pakkuja esitama vabas vormis dokumendi, mis

kirjeldab laadimisjaamade vastavust TK Lisa 1 p-ile 6, sh peab pakkuja esitama:

1) laadimistaristu plokkskeemi vastavalt TK Lisa 1 p-ile 6.8;

2) laadimistaristu koostises oleva konteineri 3D joonised PDF formaadis vastavalt TK lisa 1

p-ile 6.9.

TK Lisa 1 p-i 6.1 kohaselt tähendab laadimistaristu mh ka tsoonis 3 paigaldatavaid seadmeid:

Hanke eesmärkide hulka kuulub tehases valmistatud, katsetatud ja paigaldusvalmis

teisaldatavad konteinerlahendusega laadimistaristud koos nende projekteerimise, ehitustööde

(sh vajalikud load), paigaldamise, seadistamise ja pingestamisega. Kokku 32 tk DC CCS

Combo tüüp 2 pistikühendusega laadijat/laadimismoodulit ja tsooni 3 paigaldatavate

laadimismoodulite arv, vastavalt pakkuja arvestusele. Sellest saab järeldada, et Hankija on

Vastavustingimuse p-i 2 kohaselt nõudnud, et pakkuja tõendab pakkumuses ka tsoonis 3

pakutavate seadmete vastavust TK Lisa 1 p-is 6 (sh p-ides 6.21 ja 6.22) nimetatud nõuetele.

Kolmas isik II pidi Vastavustingimuste p-i 2 ning TK Lisa 1 p-i 6 pealkirjas esitatud

„laadimisjaama“ terminist mõistma, et kõigis tsoonides pakutavad laadimisjaamad peavad

vastama TK Lisa 1 p 6 nõuetele. TK Lisas 1 p-i 5 tsooni 3 osas esitatud erinõuded tähendavad

lihtsalt seda, et lisaks p-i 6 nõuetele peab tsoonis 3 pakutav moodulitega laadimisjaama

lahendus vastama ka p-is 5 toodud tingimustele.

5.3.5. Kolmanda isiku II poolt tsoonis 3 pakutud moodulitel TK Lisa 1 p-ides 6.21 ja 6.22

nõutud teavitamissüsteemi puudumise näol on tegemist pakkumuse sisulise puudusega, mida ei

saa RHS § 46 lg 4 alusel selgituste küsimisega parandada.

5.4. Otsuste loogilise järgnevuse põhimõttest tulenevalt vaidlustab Vaidlustaja ka LW

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse, kuna mittevastavat pakkumust ei saa edukaks

tunnistada (RHS § 117 lg 1). Vaidlustaja palub ka vastava otsuse kehtetuks tunnistada.

5.5. 24.04.2026 esitas Vaidlustaja täiendava seisukoha

5.5.1. Hankija väide, justkui Vastavustingimuste p-is 2 sätestatud andmete esitamise nõue

kohalduks vaid tsoonides 1 ja 2, mitte aga tsoonis 3 pakutavatele laadimisjaamadele, on väär.

Tsoonis 3 pakutava seadme näol on tegemist Vastavustingimuste p-is 2 viidatud

„laadimisjaamaga“. Vastavustingimuste p 2 ning TK Lisa 1 p 6 kohaldub kõigile

laadimisjaamadele ning kõigis tsoonides pakutavate seadmete näol on tegemist

laadimisjaamadega.

5.5.2. Hankija ja Kolmanda isik I püüavad eksitada väitega, justkui oleks Riigihankes tegemist

6 (18)

kahe eraldi lahendusega, millest üks on „laadimisjaam“ ja teine „laadimismoodul.

TK Lisa 1 p-is 6.32 toodud joonistest ja kirjeldustest nähtub, et mõlemad on laadimisjaamad:

- üks on iseseisev (standalone) laadimisjaam ja

- teine on mooduliga (valdkonnas tuntud ka kui satelliitlaadimispunktidega) laadimisjaam.

Kuigi TK Lisa 1 p-i 6.32 sissejuhatav osa võib olla terminoloogiliselt ebatäpne, ei jäta sama

punkti teine lause ega selle lause all esitatud illustreerivad joonised 5 ja 6 (koos selgitavate

terminitega) kahtlust, et nii tsoonides 1 ja 2 kui ka tsoonis 3 pakutavate seadmete näol on

tegemist laadimisjaamadega. Asjaolu, et laadimismoodul on tsooni 3 paigaldatava

laadimisjaama osa, ei tähenda, et tsooni 3 seadmete näol poleks terviklikult tegemist

laadimisjaamaga (st laadimisjaama moodustabki keskjaam + sellega ühendatud

laadimismoodulid). Hankija ei ole soovinud osta parkimistsoonis 3 üksnes laadimismooduleid

ilma laadimisseadet sisaldava keskjaamata.

5.5.3. Laadimisjaama mõistest on teadlikud kõik vastavas valdkonnas tegutsevad ettevõtjad,

mistõttu on ka kõik pakkujad peale Kolmanda isiku I esitanud oma pakkumuse osana

Vastavustingimuste p-is 2 nõutud dokumendid: TK Lisa 1 p-ile 6 vastavust kirjeldava vabas

vormis dokumendi (reeglina toote spetsifikatsioon), elektriskeemi ja 3D joonised.

TK Lisa 1 p-i 6 tingimustest nähtub, et need reguleerivad kõiki laadimisjaamu.

5.5.4. TK Lisa 1 p 6.1 näitab, et p 6 reguleerib kõiki Riigihankes pakutavaid seadmeid. Samuti

nähtub vastava peatüki tingimuste sisust, et need on suunatud kõigile pakutavatele

laadimisjaamadele: kõikides tsoonides pakutavad laadimisjaamad peavad vastama kõigile p-s

6 toodud nõuetele, nt:

1) võimaldama ristkasutust ka muude Hankija kasutuses olevate elektrisõidukitega (p 6.4);

2) olema võimelised töötama ilma keskhaldustarkvarata (p 6.5);

3) busside ja laadijate vaheline kommunikatsioon peab toimuma vastavalt standardile

ISO/IEC 15118; OppCharge või SAE J 3105-1 (p 6.6);

4) iga laadimispunkti lubatud väljundvõimsus peab olema reguleeritav vahemikus: Pv = 0

- 200 kW (p 6.10);

5) laadimisjaamade väljundpinge peab olema reguleeritav vahemikus 200-800 VDC (p

9.11);

6) laadimistaristu peab olema LAN (CAT6/7 RJ45) või fiiberoptika ja GSM (4G/5G)

sideühendusega valmidusega. Kaabelühendused peavad olema toodud eraldi otsana kõigile

laadimisjaamadele (p 6.14);-.

7) laadimisjaamad peavad olema varustatud p-ide 6.21–6.23 nõuetele vastava

laadimisprotsessi kajastava teavitussüsteemiga jne.

Asjaolu, et TK Lisa 1 p 6 kohaldub kõigile laadimisjaamadele, nähtub ka TK Lisa 1 p-ist 6.12,

kus on eraldi rõhutatud, et seal kirjeldatud trollibusside eeldatav laadimise aeg kohaldub ka

tsoonis 1 ja 2 laadijatele. Kui TK Lisa 1 p 6 kohaldukski vaid tsoonide 1 ja 2 laadijatele, poleks

sellise täpsustuse tegemine üldse loogiline ega vajalik.

5.5.5. Hankija uus tõlgendus on vastuolus Hankija varasemate seisukohtadega.

Hankija on kuni Otsuste tegemiseni olnud seisukohal, et Vastavustingimuste p-is 2 kehtestatud

andmete esitamise nõue ning TK Lisa 1 p 6 nõuded kohalduvad kõigile Riigihankes

pakutavatele laadimisjaamadele, sõltumata nende spetsiifilisest tehnilisest lahendusest. Hankija

uuel tõlgendusel puudub eluline usutavus.

5.5.6. Lisaks vastuolulisusele on uus tõlgendus Vastavustingimuste p-i 2 ja TK Lisa 1 p 6 osas

sisult ebaloogiline. Puudub mõistlik põhjendus eeldada, et Hankija sooviks põhjalikult

veenduda pakutavate seadmete vastavuses vaid parkimistsooni 1 ja 2 pakutavate seadmete osas,

kuid mitte parkimistsooni 3 seadmete osas.

Hankija seisukohad on vastuolulisused ja vasturääkivad ka käesolevas menetluses.

Hankija on Otsuse põhjendustes väitnud, et: TK Lisa 1 p 6.32. joonisel 6 kirjeldas hankija

7 (18)

laadimisjaama laadimismooduliga, mis sobib tsooni 3, kuid tsoonis 3 tehtud pakkumuse

vastavuse kohta tuli esitada üksnes elektriskeem, pakkuda moodulite arv ja maksumus.

Vaidlustuse vastuses väidab aga Hankija, et Vastavustingimuste p 2 ega TK Lisa 1 ptk 6 (v.a.

p 6.32 osas) ei kohaldu üldse tsooni 3 laadimisjaamadele, st pakkujad ei olnud kohustatud

esitama ka TK Lisa 1 p 6.9 alusel nõutud elektriskeemi.

5.5.7. Usutavad pole ka Kolmanda isiku I väited, justkui ei tuginenud ta oma 02.03.2026

vaidlustuse esitamisel Vastavustingimuste p-i 2 sellisele tõlgendamisele (et tsooni 3 kohta

andmeid esitama ei pea) vaid põhjusel, et Hankija seda talle 20.02.2026 otsuses ette ei heitnud.

Kui Kolmas isik I olnuks seisukohal, et tema pakkumuses ei pidanudki tsooni 3

laadimisjaamade kohta mistahes infot olema, siis loogiliselt oleks ta seda oma 02.03.2026

vaidlustuses väitnud.

5.5.8. Vastuolulised on ka Kolmanda isiku II poolt nii 20.02.2026 otsusele esitatud etteheited

kui ka nüüd Otsuse õigustamiseks vastuses vaidlustusele esitatud argumendid. Kui 03.02.2026

vaidlustuses oli Kolmas isik II seisukohal, et tema pakkumuse tagasilükkamise aluseks olnud

TK Lisa 1 p-ides 6.21 ja 6.22 nõutud teavitussüsteem ei kohaldugi tsooni 3 laadimisjaamadele,

siis 15.04.2026 vastuses on Kolmas isik II seisukohal, et tema pakkumuses oli info nõutava

teavitussüsteemi kohta siiski olemas.

6. Hankija, Aktsiaselts Tallinna Linnatransport, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Vaidlustaja leiab, et Otsus on õigusvastane, kuna Kolmandate isikute pakkumused tulnuks

mittevastavuse tõttu tagasi lükata ja kui Kolmandate isikute pakkumused oleks väidetavate

mittevastavuste tõttu tagasi lükatud, tuleks tema pakkumus tunnistada Riigihankes edukaks.

6.2. Vaidlustaja tugineb oma vaidlustuses kokkuvõtvalt järgnevale:

Kolmanda isiku I pakkumus tulnuks tagasi lükata, kuna:

1) Kolmas isik I pole pakkunud tsoonis 3 TK Lisa 1 p-ides 5.1-5.4, 6.1 ja 6.32 nõutud lahendust,

st laadimismoodulit (mitte laadimisjaama);

2) Kolmas isik I jättis pakkumuse koosseisus esitamata tsoonis 3 pakutud lahenduse kohta

Vastavustingimuste p-is 2 ja TK Lisa 1 p-is 6.9 nimetatud dokumendid, st vabas vormis

tootekirjelduse ja 3D joonised.

Kolmanda isiku II pakkumus tulnuks tagasi lükata, kuna:

1) Kolmanda isiku II poolt tsoonis 3 pakutud lahendus ei vasta TK Lisa 1 p-ide 6.21 ja 6.22

nõuetele, st puudus nõutav teavitussüsteem;

2) Kolmas isik II jättis pakkumuse koosseisus esitamata tsoonis 3 pakutud lahenduse kohta

vastavustingimuste p-is 2 ja TK lisa 1 p-ides 6.8 ja 6.9 nimetatud dokumendid, st vabas vormis

tootekirjelduse, elektriskeemid ja 3D joonised.

Vaidlustaja eksib.

6.3. Hankija kontrollis põhjalikult Kolmandate isikute pakkumusi vastavustingimuste suhtes,

sh küsis pakkujatelt selgitusi, ning jõudis selle tulemusel järeldusele, et pakkumused on

vastavad. RHAD ei näinud pakkujatele ette kohustust esitada tsoonis 3 pakutavate

laadimismooduli tüüpi lahenduste kohta andmeid, millele mittevastavust või esitamata jätmist

Vaidlustaja ette heidab

6.4. Riigihanke esemeks olev projekt oli jagatud tsoonideks: tsoon 1, tsoon 2 ja tsoon 3

(tsoonide joonis TK Lisa 1 p 1.1, joonis 2). Pakkujad pidid pakkuma tsoonides 1 ja 2

laadimisjaama tüüpi lahendust ning tsoonis 3 laadimismooduli tüüpi lahendust. Lahenduste, st

laadimisjaama ja laadimismooduli omavahelise eristuse kohustus on kajastatud TK Lisa 1 p-is

6.32. Sama eristus tuleneb mh ka RHAD-st RHAD vorm 1 - Pakkumuse maksumus.

Tsoonis 3 pakutava laadimismooduli tüüpi lahenduse tehnilised nõuded kajastuvad TK Lisa 1

8 (18)

p-is 5, osaliselt ka p-is 3 (vt p 3.1, 3.4, 3.7). TK Lisa 1 p 6 kajastab laadimisjaama tüüpi

lahenduse tehnilisi nõudeid. See tuleneb TK Lisa 1 p 6 pealkirjast „Laadimisjaamad“ ning

samuti TK Lisa 1 p-ist 3.7, mille viimane lause ütleb, et tsooni 3 kohta käiv info ja tingimused

sisalduvad pis 5. Ainsa erisusena käsitleb TK Lisa 1 p 6 laadimismooduli tüüpi lahendusi p-is

6.1, mille kohaselt võib pakkuja ise valida tsoonis 3 pakutavate laadimismoodulite arvu, p-is

6.18, mille kohaselt peavad laadimismoodulid olema kaitstud füüsiliste tõketega, ning p-is 6.32,

mis sätestab laadimisjaama tüüpi ja laadimismooduli tüüpi lahenduste eristamise kohustuse

ning kajastab mõlemat tüüpi lahenduse põhimõttelise skeemi (joonised 5 ja 6). Muus osas TK

Lisa 1 p 6 laadumismooduli tüüpi lahendusi ei käsitle ega reguleeri.

6.5. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on Hankijal vaba voli otsustada, milliste andmete või

dokumentide alusel pakkumuste vastavust kontrollitakse ning milliseid andmeid või dokumente

peavad pakkujad selle jaoks esitama. Praegusel juhul sätestas Hankija pakkujate esitatavate

andmete skoobi Vastavustingimuste p-is 2:

LAADIMISJAAMADE VASTAVUS TK LISA 1 - TEHNILISED TINGIMUSED PUNKTILE 6

Pakkuja esitab vabas vormis dokumendi, mis kirjeldab laadimisjaamade vastavust TK lisa 1

punktile 6, sealhulgas peab pakkuja esitama:

1) laadimistaristu plokkskeemi vastava TK lisa 1 punktile 6.8;

2) laadimistaristu koostises oleva konteineri 3D joonised PDF formaadis vastavalt TK lisa

1 punktile 6.9.

Küsimused ettevõtjale:

1. Laadimisjaamade vastavuse kirjeldus TK lisa 1 punktile 6 (Vabas vormis dokument)

2. Laadimistaristu plokkskeem (Vabas vormis dokument)

3. Laadimistaristu koostises oleva konteineri 3D joonised PDF formaadis (Vabas vormis

dokument).

Sõnastusest nähtuvalt küsis Hankija pakkujatelt dokumente üksnes laadimisjaama tüüpi

lahenduste kohta, mille nõudeid reguleerib TK lisa 1 p 6 ja mida tuli pakkuda tsoonides 1 ja 2

(mitte tsoonis 3). Vastavustingimuste p-i 2 järgi ei olnud pakkujatel nõutav esitada andmeid

tsoonis 3 pakutavate laadimismooduli tüüpi lahenduse kohta. Kui Hankija pole nõudnud

Vastavustingimuste p-i 2 (ega ühegi teise tingimuse) raames pakkujatelt andmete esitamist

tsoonis 3 pakutava laadimismooduli tüüpi lahenduse kohta, ei saa Hankija pakkujatelt ka selliste

andmete esitamist eeldada ega lugeda pakkumust mittevastavaks.

6.6. See, et Vaidlustaja tõlgendab RHAD-i teisiti ja arvab, et Vastavustingimuste p-i 2 alusel

pidanuks pakkujad esitama Hankijatele andmeid ka tsoonis 3 pakutavate laadimismooduli tüüpi

lahenduse kohta, ei muuda Hankija käsitlust ebaõigeks ega Otsust õigusvastaseks. RHAD-i

kohaselt kannavad mitmeti tõlgendatavate hanketingimuste puhul nendest õigesti arusaamise

riski pakkujad.

Kokkuvõttes on Hankija seisukohal, et Vaidlustaja väited Kolmandate isikute pakkumuste

mittevastavuse osas on ekslikud juba põhjusel, et RHAD-is puudusid nõuded, millele

mittevastavust saaks Kolmandate isikute pakkumustele ette heita.

6.7. Kolmandate isikute pakkumustes ei esine mittevastavusi

6.7.1. RHAD ei näinud pakkujatele ette kohustust esitada Vastavustingimuste p-is 2 nimetatud

andmeid tsoonis 3 pakutud laadimismooduli tüüpi lahendusele. Kohustust selliseid andmeid

esitada ei tulenenud pakkujatele ka mujalt RHAD-ist, sh TK Lisa 1 p-idest 6.8 ja 6.9, kuivõrd

viimased sätted kohaldusid üksnes tsoonides 1 ja 2 pakutud laadimisjaama tüüpi lahendustele

(vt TK lisa 1 p 6 pealkiri „Laadimisjaamad“). Seega on alusetu Vaidlustaja etteheide, et

Kolmandad isikud jätsid oma pakkumuste koosseisus esitamata Vastavustingimuste p-is 2 ja

TK Lisa 1 p-ides 6.8 ja/või 6.9 nõutud dokumendid tsoonis 3 pakutud lahenduse kohta. Selliste

andmete esitamise kohustus pakkujatel puudus.

9 (18)

6.7.2. Sarnaselt on alusetu Vaidlustaja etteheide, et Kolmandate isikute pakkumused tsooni 3

osas ei vastanud TK Lisa 1 nõuetele.

Esiteks, ei hõlmanud Vastavustingimuste p-i 2 järgne Hankija kontroll tsoonis 3 pakutud

laadimismoodulite tüüpi lahenduse TK Lisas 1 sätestatud tingimustele vastavuse kontrollimist.

Teiseks ei hõlmanud TK Lisa 1 p-is 6 sätestatud nõuded (sh Vaidlustaja viidatud TK Lisa 1

p-ides 6.21 ja 6.22 sätestatud teavitussüsteemi nõuded) tsoonis 3 pakutud lahendust.

6.7.3. Kolmanda isiku I pakkumuses esitatud tooteinfo failis sisaldunud viites „200 kW

standalone charging stations“, on meelevaldne järeldada, et Kolmas isik I ei pakkunud tsoonis

3 TK Lisa 1 p-ides 5.1-5.4, 6.1 ja 6.32 nõutud laadimismooduli tüüpi lahendust. Kolmas isik I

ei ole üheski oma pakkumuse koosseisus esitatud dokumendis märkinud, et kavatseb tsoonis 3

paigaldada Hankija nõutud laadimismoodulite asemel hoopis laadimisjaamad. Kolmas isik I

esitas pakkumuse koosseisus tooteinfo faili laadimisjaama tüüpi lahenduse kohta, mida ta

pakkus tsoonides 1 ja 2 ning mille esitamine oli ka nõutav Vastavustingimuste p-i 2 alusel.

6.7.4. Kolmas isik I esitas oma pakkumuse koosseisus tsoonide 1, 2 ja 3 kohta elektriskeemi ja

primaarskeemi (mida tegelikkuses tsoonis 3 pakutud lahenduse kohta ei pidanud esitama).

Nendelt dokumentidelt on näha, et tsoonis 3 pakutakse laadimismooduli tüüpi lahendust.

Kolmas isik I selgitas skeemide tähistusi oma 02.03.2026 vaidlustuses, Hankija kontrollis nende

selgituste pinnalt esitatud skeemid üle ja jõudis õiguspäraselt järeldusele, et need kajastavad

lahendust, mis on nõutav tsoonis 3.

6.8. Vaidlustaja heidab ette, et Hankija on Riigihanke raames oma varasemat otsust muutnud

ning uut otsust varasemast erinevalt põhjendanud, samuti seda, et Otsuse põhjendused on

otsitud.

Hankija võib oma otsuseid ümber vaadata, kui ta leiab, et üks või teine otsus ei pruugi olla

õiguspärane. See, et Vaidlustajale Otsuse põhjendused ei meeldi, ei tähenda, et Otsus ei oleks

lõppastmes õige. Hankija mõistis Kolmandate isikute 02.03.2026 vaidlustuste pinnalt, et tema

20.02.2026 otsus ei ole Kolmandate isikute suhtes õiguspärane. Hankijal on õigus oma

varasemaid põhjendusi täiendada ning vajadusel ka muuta, kui ta jõuab järeldusele, et

varasemad põhjendused ei vasta lõpuni RHS-i või RHAD-i nõuetele.

6.9. Isegi kui nõustuda Vaidlustaja teooriaga, et Otsuse põhjendused on vastuolulised, ei tooks

seegi kaasa Otsuse kehtetuks tunnistamist. Otsus Kolmandate isikute pakkumused vastavaks

tunnistada ning Kolmanda isiku I pakkumus edukaks tunnistada on kehtivate RHAD-i valguses

õiguspärane. Kui Otsus emma-kumma kolmanda isiku suhtes on õiguspärane, siis puudub

Vaidlustajal võimalus jõuda hankelepingu sõlmimiseni.

6.10. 29.04.2026 esitas Hankija täiendava seisukoha.

6.10.1. Vaidlustaja tõlgendus RHAD-ist on ekslik. Üksnes Hankija otsustab, millised nõuded ta

RHAD-is pakkumustele seab, sh on Hankijal seaduse piires vaba voli ette näha, et eri tüüpi

lahendustele kohalduvad RHAD-is erinevad tehnilised- ja vastavustingimused. See, et

Vaidlustajale võib mõne tingimuse sisu tunduda ebaotstarbekas või ebamõistlik, ei ole praeguse

vaidlustuse esemeks ega asjasse puutuv.

6.10.2. Hankija on teinud Otsuse, mis on kooskõlas RHAD-iga. RHAD-i pole vaidlustatud.

Hankija varasemad, 20.02.2026 otsused, millega Kolmandate isikute pakkumused

mittevastavaks tunnistati, polnud RHAD-iga kooskõlas Vaidlustaja poolt on põhjendamatu

sisustada Otsust ja RHAD-i läbi Hankija varasemate otsuse põhjenduste, mis on kehtetuks

tunnistatud.

6.10.3. Isegi kui Vaidlustaja väited RHAD-i mitmeti mõistetavuse suhtes tõele vastaks, ei saaks

Hankija Kolmandate isikute pakkumusi mittevastavatena tagasi lükata, kuna mitmetimõistetava

10 (18)

RHAD-i pinnalt ei saa teha pakkujate suhtes negatiivseid otsuseid.

6.10.4. Tsoonis 3 pakutavale lahendusele ei kohaldunud Vastavustingimuste p 2 ega TK Lisa 1

p 6 nõuded.

6.10.4.1. Kogu Vaidlustaja narratiiv on üles ehitatud väitele, et RHAD-is sisaldunud

Vastavustingimuste p 2 ning selles viidatud TK Lisa 1 p 6 nõudis pakkujatelt dokumentide

esitamist nii tsoonides 1 ja 2 pakutava laadimisjaama tüüpi lahenduse kohta kui ka tsoonis 3

pakutava laadimismooduli tüüpi lahenduse kohta. See väide ei vasta tõele.

Vastavustingimuste p 2, mis on pealkirjastatud kui „laadimisjaamade vastavus“, viitab TK Lisa

1 p-ile 6, mis kohaldub „laadimisjaamadele“. Hanketingimused eristavad omavahel kahte

lahendust: tsoonides 1 ja 2 pakutavat laadimisjaama tüüpi lahendust ning tsoonis 3 pakutavat

laadimismooduli tüüpi lahendust (TK Lisa 1 p 6.32; RHAD vorm 1 – Pakkumuse maksumus).

Seega, kui RHAD-is on juttu „laadimisjaama“ tingimustest – nagu Vastavustingimuse p-is 2 ja

TK Lisa 1 p-is 6 – on sellega mõeldud tsoonides 1 ja 2 pakutavat laadimisjaama tüüpi lahendust.

6.10.4.2. Vaidlustaja otsib oma narratiivi toetuseks TK Lisa 1 tingimuste sõnastuste seast

tõlgendusi, et Vastavustingimuste p-is 2 ning TK Lisa 1 p 6 pealkirjas sisalduv

„laadimisjaama“ mõiste peaks hõlmama ka tsoonis 3 pakutavat laadimismooduli tüüpi

lahendust. TK Lisa 1 p-i 6.32 sõnastus ütleb selgelt, et Hankija eristab omavahel laadimisjaama

tüüpi lahendust ja laadimismooduli tüüpi lahendust ja see punkt ei sattunud RHAD-i juhuslikult

- Hankija lisas selle muudatuse TK Lisa 1 18.12.2025 versioonis. Samal ajal aga ei muutnud

Hankija Vastavustingimuste p-i 2 ega TK Lisa 1 p-i 6 sõnastusi, st Hankija jättis need nõuded

kehtima vaid TK Lisa 1 p-i 6.32 järgi eristatud „laadimisjaamadele“.

6.10.4.3. Hankija ei kehtestanud TK Lisa 1 p-i 6.32 niisama, vaid soovis kahte lahendust

omavahel eristada, sh kehtestada neile erinevad tehnilised- ja vastavusnõuded. Kui Hankija

otsustas TK lisa 1 p-i 6.32 kehtestamisel Vastavustingimuste p-i 2 ja TK Lisa 1 p-i 6 mitte

muuta, tähendab see Hankija soovi tsoonis 3 pakutavale laadimismooduli tüüpi lahendusele

neid nõudeid mitte laiendada. Asjakohane pole Vaidlustaja etteheide, et sellisel viisil toimides

ei saanud Hankija talle tsoonis 3 pakutavat lahendust sisuliselt kontrollida. Hankijal on õigus

kehtestada erinevatele lahendustele erinevaid nõudeid ning piirduda nõuete täitmise osas ka

üksnes pakkujate kinnitustega. Kolmandad isikud tõlgendavad RHAD-i tingimusi samamoodi

nagu Hankija.

6.10.5. Hankija Otsuse vastuolu varasemate otsuste põhjendustega ei ole asjasse puutuv.

Hankijal on lubatud oma otsuseid ümber vaadata.

7. Vaidlustusmenetlusse Kolmanda isikuna I kaasatud ühispakkujad LEONHARD WEISS OÜ

ja Diotech Nord OÜ vaidlevad vaidlustusele vastu.

7.1. Vaidluses ei oma enam mingit tähtsust, mida Hankija leidis 20.02.2026 otsuse tegemisel.

7.2. Vaidlustaja tõlgendab RHAD-ist tulenevaid dokumentide esitamise nõudeid pinnapealselt

ja ebaõigesti. Vaidlustaja ei ole süvenenud sellesse, kuidas on Vastavustingimused kujunenud

ja kuidas need seonduvad TK Lisast 1 tulenevate nõuetega.

7.2.1. RHAD-i õigesti tõlgendamiseks tuleb nendesse põhjalikumalt süveneda ning arvesse

võtta nende koostamise ja avaldamise ajatelge.

Alguses oli Hankijal kavas hankida vaid nö tavapäraseid laadimisjaamu ning

Vastavustingimuste p-is 2 nõuti dokumente vaid nö tavapäraste laadimisjaamade kohta, mida

oli kirjeldatud esialgse TK Lisa 1 p-ides 6, 6.8 ja 6.9 ning mida RHAD-is ja TK Lisas 1

nimetatakse terminiga „laadimisjaam“. Alates TK Lisa 1 kolmandast versioonist lisandusid

11 (18)

hangitava laadimistaristu koosseisu ka laadimismoodulid, mille nõudeid kirjeldati TK Lisa 1

p-is 5 ning mida RHAD-is ja TK Lisas 1 nimetatakse terminiga „laadimismoodul“.

TK Lisa 1 neljanda versiooni p-is 6.32 täpsustas Hankija täiendavalt, et käsitleb nö tavapäraseid

laadimisjaamu ja laadimismoodulit eraldi tehnilise lahendusena. Seega, RHAD-is kasutatud

termin „laadimisjaam“ tähendab konkreetselt vaid tsoonidesse 1 ja 2 paigaldatavaid nö

tavapäraseid laadimisjaamu. Seevastu tsooni 3 paigaldatavate seadmete puhul kasutatakse

terminit „laadimismoodul“, nagu on kirjeldatud mh TK Lisa 1 p-ides 3.7, 5.1, 5.4–5.6

Vastavustingimuste p 2, mis alguses esitas dokumendi esitamise nõuded vaid nö tavapäraste

laadimisjaamade kohta seoses TK Lisa 1 p-idega 6, 6.8 ja 6.9, jäi algusest peale muutmata. Seda

ei täiendatud ka laadimismoodulite lisandumisel TK Lisasse 1 alates kolmandast versioonist

ega ka neljandast versioonist, mille p-is 6.32 on Hankija öelnud, et nö tavapäraseid

laadimisjaamad ja laadimismoodulid on erinevad tehnilised lahendused.

7.2.2. Ülaltoodu põhjal on ainuõige ja loogiline järeldus, et Vastavustingimuste p-is 2 nõuti

pakkumuses dokumentide esitamist vaid esialgses TK Lisa 1 versioonis kirjeldatud nö

tavapäraste laadimisjaamade kohta. Seda kinnitab ka TK Lisa 1 08.01.2026 neljanda versiooni

p-ti 6.32 lisatud täiendav selgitus nende kahe tehnilise lahenduse eristamise kohta. Kui Hankija

tahe olnuks nõuda Vastavustingimuste p-is 2 nimetatud dokumente ka laadimismoodulite kohta,

oleks Hankija muutnud Vastavustingimuste p-i 2 ja seda täpsustanud. Seetõttu ei pidanud

pakkujad esitama laadimismoodulite kohta Vastavustingimuste p-is 2 loetletud dokumente. See

ei tähenda, et pakkuja ei võinud neid esitada, kuid nende esitamata jätmine ei saanud kaasa tuua

pakkumuse tagasilükkamist.

7.3. Alusetu on ka väide, et TK Lisa 1 p-ist 6.9 ja Vastavustingimustest tuleneb veel eraldi ja

täiendav nõue 3D jooniste esitamiseks. Sellises sõnastuses on TK Lisa 1 p 6.9 säilinud alates

esimesest TK Lisa 1 versioonist ja selle sisuline tähendus ja eesmärk on üksnes viiteks olemine

Vastavustingimuste p-i 2 alapunktile 2.1, mis nõuab dokumendi esitamist vaid nö tavapärase

laadimisjaama kohta ja viitab TK Lisa 1 p-ile 6.9. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus RHS

§ 77 lg 4 p-idega 1 ja 9, mis eristavad RHAD-i koosseisus tehnilist kirjeldust ja nõutavate

dokumentide loetelu. TK Lisa 1 on Riigihankes tehnilise kirjelduse lisa, mistõttu on tegemist

RHS § 77 lg 4 p-i 1 kohase tehnilise kirjelduse osaga. Seevastu RHS § 77 lg 4 p-i 9 kohane

nõutud dokumentide ja andmete loetelu on toodud RHR-is avaldatud loeteludes, sh

vastavustingimustes. Seega tuli pakkujatel vastavustingimuste täitmiseks dokumentide

esitamisel võtta aluseks Vastavustingimused, mille p 2 on algusest peale olnud muutumata ja

nõuab dokumentide esitamist üksnes nö tavapäraste laadimisjaamade kohta. Seega on alusetud

Vaidlustaja järeldused, et Kolmanda isiku I pakkumuses oli laadimismoodulite kohta

Vastavustingimustes nõutud kirjeldus ja 3D joonised esitamata. Seetõttu on asjassepuutumatud

ka väited, et sellist puudust ei saa selgitustega kõrvaldada.

7.4. Vaidlustaja väide, et ilma laadimismoodulite kohta esitatud andmeteta ei ole Hankijal

võimalik pakkumust kontrollida, on kriitika RHAD-i koostamisele.

7.5. Hankija Otsuse põhjendustes on õigesti leitud, et laadimismoodulite kohta ei pidanud

Vastavustingimuste p-is 2 loetletud dokumente esitama ja Vaidlustaja vastupidine väide põhineb

RHAD-i ebaõigel tõlgendamisel.

7.6. Kolmanda isiku I pakkumus vastab tehnilistele tingimustele ja tunnistati õigesti vastavaks.

Laadimisjaama tehnilised omadused, sh küsimus, kas tegu on laadimismoodulitega, ei ole olnud

Hankija 30.01.2026 küsimuse ja Kolmanda isiku I 05.02.2026 vastuse objektiks ja Kolmanda

isiku I vastus ei tähendanud laadimismoodulite mittepakkumist. Ühtlasi, kuna tsooni 3 tuli

niikuinii pakkuda laadimismooduleid ja Hankija seda eraldi ei küsinud, oli laadimismoodulite

pakkumine tsooni 3 iseenesestmõistetav. Isegi kui Kolmanda isiku I 05.02.2026 vastusest võib

välja lugeda mingeid vastuolusid, omab tegelikku tähtsust siiski vaid see, millist lahendust

12 (18)

Kolmas isik I tegelikult pakkus ja Kolmas isik I pakkus ilma kahtluseta tsooni 3

laadimismooduleid.

7.7. Kolmanda isiku I pakkumuse sisu kinnitab laadimismoodulite lahendust. Kolmanda isiku

pakkumuses on esitatud kaks skeemi:

- 2_2_Kadaka tee 62a laadimistaristu rajamine_elektriskeem_29122025.pdf (edaspidi:

Elektriskeem);

- 2_2_SO2605-04 skeemid 30122025.pdf (edaspidi: Primaarskeem).

7.7.1. Elektriskeemil on kujutatud kõiki kolme laadimistsooni järgmiselt:

- TK Lisa 1 p-is 3.8 on esitatud nõue, et parkimise tsooni 1 (11 kohta) pistik

laadimisjaamade toiteks paigaldada AJ K62a (AJ3) kõrvale uus alajaam (AJ4). Tsoon 1 on

sellest juhindudes kujutatud Elektriskeemil vasakult teisena. Sellel on kujutatud 11

laadimispunkti, s.o kohta (nr 1–11), millest igaüks on võimsusega 200kW;

- TK Lisa 1 p-is 3.6 on ette nähtud, et tsoonis 2 on 21 laadimiskohta. Tsoon 2 on sellest

juhindudes kujutatud Elektriskeemil paremal äärel. Sellel on kujutatud 21 laadimispunkti (nr

12-31), millest igaüks on võimsusega 200kW;

- TK Lisa 1 p-is 3.7 on välja toodud, et laadimise tsooni 3 laadimismoodulite arv (ja

sellest tulenev installeeritav võimsus) tuleneb parkimiskohtade arvust, mille arvukuse hindab

pakkuja. Elektriskeemil on kujutatud 8 laadimismooduliga laadimiskohta (nr 1–8), igaüks

võimsusega 200kW, ning 6 perspektiivset laadimiskohta (nr 9–14), mille tähistamiseks on

kasutatud erinevaid tingmärke kui tsoonide 1 ja 2 kohta.

Nö tavapärast laadimisjaama ja laadimismoodulit on illustreeritud TK Lisa 1 p-is 6.32 toodud

joonistel 5 ja 6, millelt on näha, et laadimisjaama puhul tuleb kohe laadimisjaamast juhtmega

pistik, kuid laadimismooduli puhul on moodul jaamast eraldi ning pistik tuleb moodulist. Sellest

juhindudes ongi Elektriskeemil kujutatud tsooni 3 kohta laadimismoodulitega laadimisjaamu

erinevate tingmärkidega ning selliselt, et moodul on ühendatud juhtmega jaamaga, kuid on

jaamast eraldi.

7.7.2. Primaarskeemil on lk-l 1 kujutatud tsooni 1, lk-l 2 tsooni 2 ja lk-l 3 tsooni 3. Vasakul

küljel on märgitud neli laadimismoodulit (F1, F3, F5 ja F7), mille igaühe kohta on märge, et

selle võimsus on 400kW ning igaühe külge liidetakse maksimaalselt 2 moodulit, kokku seega

8 laadimismoodulit, nagu on kujutatud ka Elektriskeemil. Skeemid eristavad tsooni 3 lahendust

teistest tsoonidest. Sealjuures nähtub Elektriskeemilt ja Primaarskeemilt, et laadimistsooni 3

paigaldatakse 200kW võimsusega laadimismoodulid, nagu on nõutud TK Lisa 1 p-is 3.7.

7.8. Kolmas isik I pakkus laadimismooduleid erineva hinnaga. Lisaks esitas Kolmas isik I

RHAD vormil 1 pakkumuse maksumuse, mille positsioonil 3 oli sisestatud, et tsoonide 1 ja 2

pistiklaadijate/laadimismoodulite (kokku 32 tk) ühiku hind on 30 000 eurot ja kogumaksumus

960 000 eurot ning positsioonil 4 oli sisestatud, et tsooni 3 pistik-laadimismoodulite (kokku 13

tk) ühiku hind on 45 000 eurot ja kogumaksumus 585 000 eurot. Seega, ka pakkumuse

maksumusest järeldub üheselt, et tsoonide 1 ja 2 jaoks pakub Kolmas isik I nn tavapäraseid

laadimisjaamu maksumusega 30 000 eurot tükk ning tsooni 3 jaoks pakub Kolmas isik I

laadimismooduleid, mille ühe ühiku maksumus on kõrgem (45 000 eurot). Kolmanda isiku I

pakkumus sisaldas tsooni 3 kohta 13 tk laadimismoodulit seetõttu, et see oli TK Lisa 1 p-i 3.4

järgi Hankija eeldatud laadimiskohtade arv, mis lähtub parkimiskoha laiusest. Lahendus

võimaldab tulevikus mahutada ka 14 laadimiskohta.

7.9. Kolmanda isiku II pakkumuse mittevastavus ei oma tähtsust, kuid ka sellekohased

Vaidlustaja väited on alusetud.

7.9.1. Ka Kolmanda isiku II puhul omistab Vaidlustaja asjassepuutumatult tähtsust Hankija

20.02.2026 otsusele, mis enam tähtsust ei oma. Hankija 02.04.2026 otsuses on mööndud, et

13 (18)

Kolmanda isiku II pakutav lahendus sisaldas teavitussüsteemi.

7.9.2. Vaidlustaja tõlgendab TK Lisa 1 p-te 6.21 ja 6.22 ebaõigesti – ka need ei kohaldu

eraldiseisvalt laadimismoodulitele. Viidatud punktides nimetatakse vaid pistiklaadijaid ja

terminit „pistiklaadija“ sisaldas juba algne TK Lisa 1 versioon, mis avaldati 31.10.2025 ja

seetõttu tuleb terminit pistiklaadija sisustada selliselt, et selle all on silmas peetud vaid nö

tavapäraseid laadimisjaamu, mida pakuti tsoonidesse 1 ja 2. Seda kinnitab ka RHAD vorm 1

„Pakkumuse maksumus“, mille positsioonil 3 tuli esitada ühikuhind

„Pistiklaadijad/laadimismoodulid“ (32 tk) kohta ning positsioonil 4 tuli esitada ühikuhind

pistik-laadimismoodulite kohta. Sellisel viisil RHAD-is terminitega ümberkäimine võib

esmapilgul küll segadust tekitada, kuid jälgides RHAD-i koostamise ajatelge, on selge, et

„pistiklaadija“ tähendab vaid nö tavapäraseid laadimisjaamu.

7.10. 29.04.2026 esitas Kolmas isik I täiendava seisukoha.

7.10.1. Vaidlustaja tõlgendab ebaõigesti Vastavustingimuste p-i 2, kuna Vaidlustajat ei huvita

ajatelg.

7.10.2. TK Lisa 1 p 6.3.2 ütleb, et tegemist on kahe erineva seadmega. Põhjendamatu on

Vaidlustaja kriitika, et Hankija ja Kolmas isik I eksitavad vaidlustuskomisjoni väitega, et

tegemist on kahe eraldi lahendusega. Ka seadme kohta esitatud näidisjoonised kinnitavad nende

erinevat käsitlust.

7.10.3. Vastavustingimuste p-i 2 ei muudetud pärast tehniliste nõuete täiendamist. Kui Hankijal

olnuks tahe kohaldada Vastavustingimuste p-i 2 ka laadimismoodulitele, oleks loogiline, et

Hankija oleks seda punkti ka vastavalt muutnud. Veelgi enam kinnitab sellist tõlgendust tõsiasi,

et alates 08.01.2026 lisati TK Lisa 1 p 6.32, milles eraldi rõhutati, et Hankija käsitleb

laadimisjaama ja laadimismoodulit kui kahte erinevat tehnilist lahendust. Kui Hankija tahe

olnuks nõuda Vastavustingimuste p-is 2 dokumente mõlemat tüüpi seadmete kohta, oleks ta

sellest johtuvalt muutnud ka Vastavustingimuste p-i 2, kuid selles jäi endiselt kehtima sõnastus,

et dokumendid tuleb esitada laadimisjaamade vastavuse kohta TK Lisa 1 p-ile 6. Järelikult ei

pidanud samu dokumente esitama laadimismoodulite kohta.

7.10.4. Vaidlustaja tõlgendab ebaõigesti ka TK Lisa 1 p-te 5 ja 6.

Hankija muutis üksnes TK Lisa 1 p-i 6.18 ja lisas p-id 6.31 ja 6.32. Ka selles vaidlusküsimuses

on Vaidlustaja jätnud hankedokumentide koostamise kujunemisloo tähelepanuta. Hilisemalt

lisati küll mõned spetsiifilised muudatused, milles mainiti eraldi laadimismooduleid. Hankija

muutis TK Lisa 1 p-i 6 teadlikult valikuliselt ning vaid üksikute punktide osas. Hankija ei

muutnud Vaidlustaja loetletud TK Lisa 1 alapunkte. Kui Hankija tahe olnuks kohaldada

Vaidlustaja loetletud TK Lisa 1 punkte ka laadimismoodulite suhtes, oleks Hankija muutnud ka

nende punktide sõnastust, sarnaselt TK Lisa 1 p-ile 6.18, kuid Hankija lisas sõnastuse

laadimismoodulite kohta vaid TK Lisa 1 p-ti 6.18 ning veelgi enam, täpsustas TK Lisa 1 p-is

6.32, et käsitleb neid erineva tehnilise lahendusena nn tavapärastest laadimisjaamadest.

7.10.5. Hankija on põhjendatult möönnud, et pakkumuse esialgse kontrolli tulemus oli ekslik.

7.10.6. Hankija saab nõuda vaid selliste tehniliste nõuete täitmist, mida RHAD selgesõnaliselt

ette näeb. Isegi kui nõustuda Vaidlustaja arutluskäigu loogikaga selles osas, et Hankijal on huvi

teada saada, mida ta ostab, on sisuliselt siiski tegemist kriitikaga RHAD-i koostamisele ja

korduvatele muutmistele, sh asjaolule, et Hankija ei täiendanud Vastavustingimuste p-i 2 pärast

seda, kui TK Lisasse 1 lisati alates 18.12.2025 3. laadimistsoon ja laadimismoodulid. See ei

tähenda, et Hankija saaks pakkumused tagasi lükata dokumendi esitamata jätmise tõttu

olukorras, kus RHAD-i muutmise tulemusel jäi RHAD, sh Vastavustingimuste p 2, uuendamata

14 (18)

nõudega esitada samad dokumendid ka Riigihankesse lisandunud laadimismoodulite kohta,

mille osas TK Lisa 1 täiendatud p 6.32 ütleb, et neid tuleb eristada nn tavapärastest

laadimisjaamadest.

7.10.7. Hankija saab laadimismoodulite omadustes veenduda, küsides pakkujatelt, millised on

pakutavate laadimismoodulite omadused, et veenduda nende sobivuses Hankija vajadustele.

7.10.8. Kuivõrd Vaidlustaja pakkumus oli hindepunktidelt tagapool mõlema kolmanda isiku

pakkumusest ning vaidlustus on esitatud eesmärgiga saavutada hankelepingu sõlmimine, eeldab

vaidlustuse rahuldamine Vaidlustaja õiguste kaitseks, et mõlema kolmanda isiku pakkumus on

mittevastav ja tulnuks tagasi lükata.

8. Kolmas isik II, Enersense Aktsiaselts, vaidleb vaidlustusele vastu.

8.1. Vaidlustaja väidab, et Kolmanda isiku II pakkumus on sisuliselt mittevastav alljärgnevatel

põhjendustel:

- tsooni 3 pakutavatel seadmetel teavitussüsteemi puudumise tõttu;

- Hankija 02.04.2026 otsuse põhjendused on otsitud ning vastuolus varasematega;

- Kolmanda isiku II pakkumuses puudus nõutud info tsooni 3 seadmete teavitussüsteemi kohta;

- tsooni 3 seadmete puhul on nõutav teavitussüsteemi olemasolu;

- TK Lisa 1 p 6 tingimused kohalduvad kõikide tsoonide „laadimisjaamadele“.

Vaidlustaja ei ole rahul ka Hankija 08.04.2026 selgitustaotlusele antud vastusega, leides, et

esitatud selgitused on otsitud ega näita 02.04.2026 vastuvõetud otsuste õiguspärasust (uusi

asjaolusid, millest nähtuks Hankija varasema otsuse ekslikkus).

8.2. Kolmanda isiku II pakkumuse vastavuse täiendavaks kontrollimiseks esitas Hankija kokku

3 küsimust 17.03 ja 24.03. Hankija küsimustele on antud ammendavad selgitused, täiendavalt

ei ole esitatud ühtegi dokumenti, mida saaks käsitleda, kui pakkumuse sisulist täiendamist peale

pakkumuste esitamise tähtaega.

8.3. Kolmas isik II on pakkumuse koosseisus esitatud nõuetekohaste dokumentidega ja nende

sisu selgitustega andnud Hankijale õiguskindluse, et pakkumus vastab RHAD-ile, sh

nõuetekohase teavitussüsteemi osas, mistõttu tuli Kolmanda isiku II pakkumus vastavaks

tunnistada, mida Hankija ka oma Otsusega tegi.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

9. Varasem menetlus ja selle põhjenduste seotus Otsuse põhjendustega

9.1. 20.02.2026 tegi Hankija otsuse nr 5-1/8869-1, millega lükkas tagasi Kolmandate isikute

pakkumused ning tunnistas vastavaks ja edukaks Vaidlustaja pakkumuse.

02.03.2026 esitasid Kolmandad isikud vaidlustuskomisjonile vaidlustused Hankija 20.02.2026

otsuse peale.

02.04.2026 edastas Hankija menetlusosalistele Otsuse, millega tunnistas nii Vaidlustaja kui ka

Kolmandate isikute pakkumused vastavaks ning Kolmanda isiku I pakkumuse edukaks.

9.2. Vaidlustuskomisjoni hinnangul keskenduvad Vaidlustuse põhjendused olulises osas sellele,

kuidas Hankija põhjendas 20.02.2026 otsust, miks see oli Vaidlustaja arvates õige, mida ütlesid

Kolmandad isikud oma vaidlustuses jne. Selliselt soovib Vaidlustaja sisuliselt, et

vaidlustuskomisjon kontrolliks Otsuse peale esitatud vaidlustuse kaudu mh 20.02.2026 otsuse

õiguspärasust, mida vaidlustuskomisjon ei tee - vaidlustuskomisjon ei kontrolli Hankija Otsuse

ja selle põhjenduste kooskõla või vastuolu 20.02.2026 otsuse ja selle põhjendustega, ei võrdle

15 (18)

20.02.2026 otsuse põhjendusi Otsuse põhjendustega ega teosta muid menetlusosaliste

seisukohtade võrdlusi varasemates vaidlustusmenetlustes (vaidlustusasjad nr 43/26-301574 ja

45/26-301334) esitatutega. Vaidlustatud Otsuse õiguspärasus ei sõltu vähimalgi määral sellest,

mida Hankija arvas 20.02.2026 otsuse tegemisel, mille ta on kehtetuks tunnistanud, ega

Kolmandate isikute poolt esitatud seisukohtadest vaidlustusmenetlustes, mis ei päädinud

vaidlustuskomisjoni otsustega vaidlustuste sisulise lahendamise kohta.

10. Vaidlustatud Otsuse põhjendused (Otsuse lisas1, pakkumus nr 598810) Kolmanda isiku I

pakkumuse vastavaks tunnistamiseks RHS § 114 lg 2 teise lause alusel on järgmised:

Hankija kordas pakkumuste vastavuskontrolli pärast vaidlustuses esitatud väiteid ning esitas

pakkujale täpsustavaid küsimusi pakkumuses juba esitatud andmete selgitamiseks. Pakkuja pidi

koos pakkumusega esitama muu hulgas vabas vormis dokumendi laadimisjaamade vastavuse

kohta tehnilise kirjelduse (TK) lisa 1 punktile 6. Teiste seadmete, sealhulgas pakutavate

laadimismoodulite kohta, ei nõudnud hankija eraldi dokumendi (tootelehe) esitamist ning

pakkuja neid ka ei esitanud. Laadimisjaam, mille kohta hankija nõudis vastavust tõendava

dokumendi esitamist, oli kirjeldatud TK lisa 1 punkti 6.32 joonisel 5 ning see oli ette nähtud

kasutamiseks tsoonides 1 ja 2; vastava dokumendi esitas pakkuja nõuetekohaselt. TK lisa 1

punkti 6.32 joonisel 6 kirjeldas hankija laadimisjaama koos laadimismooduliga, mis sobib

tsooni 3, kuid tsoonis 3 pakutava lahenduse vastavuse tõendamiseks tuli esitada üksnes

elektriskeem ning märkida moodulite arv ja maksumus. Need andmed esitas pakkuja ning

selgitas pakutud moodulite arvu seadme laiuse kaudu. Täiendavalt küsis hankija selgitusi

laadimismoodulite kohta ning kontrollis esitatud teabe alusel, et seadmed vastavad mõõtude ja

muude näitajate poolest hankija seatud tingimustele ning on kooskõlas elektriskeemi ja varem

antud selgitustega. [---]

Vaidlustaja väitel on Otsus vale, kuna tsooni 3 pakutavate seadmete osas on Vastavustingimuste

p-is 2 ja TK Lisa 1 p-is 6.9 nõutud andmed esitamata ja see puudus ei ole selgitustega

kõrvaldatav. Kolmandate isikute ja Hankija seisukoht on kokkuvõtlikult, et RHAD-is ei olnud

nõuet tsooni 3 pakutavate seadmete kohta samas mahus andmete ja dokumentide esitamiseks

nagu oli nõutud tsoonides 1 ja 2 pakutavate laadimisjaamade kohta.

11. Puudub vaidlus, et Kolmas isik I esitas Vastavustingimuste p-is 2 nõutud kirjeldused ja

dokumendid (tootelehed, 3D joonised) vaid tsoonide 1 ja 2 seadmete (laadimisjaamade) kohta.

Kolmanda isiku I pakkumuses esitatud dokumentidest kontrollis vaidlustuskomisjon, et tsooni

3 kohta on andmed esitatud Elektriskeemil ja Primaarskeemil ning hinnad maksumustabelis.

Seega on tõsi, et tootelehti ja 3D jooniseid Kolmas isik I tsooni 3 seadmete (laadimisjaam

laadimismooduliga (edaspidi laadimismoodul)) kohta pakkumuses ei esitanud, kuid

vaidlustuskomisjonil ei ole kahtlust, et Kolmas isik I on tsooni 3 tehnilise lahenduse

pakkumuses välja pakkunud ja sinna paigaldatavate seadmetega Riigihankes arvestanud.

Vaidlustaja väide RHAD-is nõutud dokumentide esitamata jätmisest saab olla õige üksnes

juhul, kui RHAD nõudis tsooni 3 laadimismoodulite kohta andmete esitamist tsoonide 1 ja 2

laadimisjaamadega samas mahus. Üksnes Vaidlustaja väidet jaatades saab tekkida küsimus

sellest, kas puudus, mis sellisel juhul seisneb andmete ja dokumentide esitamata jätmises, on

selgitustega kõrvaldatav või mitte. Juhul, kui Hankija ja Kolmandate isikute seisukoht on õige

ja RHAD ei kehtestanud nõuet tsooni 3 seadmete (laadimismoodulite) kohta samas mahus

andmete ja dokumentide esitamiseks nagu tsoonide 1 ja 2 laadimisjaamade kohta, ei saa tekkida

küsimust sellest, kas esitamata andmete ja dokumentide hilisem esitamine selgitustele

vastamise korras võiks olla lubatav või mitte.

12. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankija ja Kolmandate isikutega, et RHAD ei kehtestanud

ühemõtteliselt nõuet laadimismoodulite tehnilise lahenduse (tsoonis 3) kohta andmete ja

dokumentide esitamiseks laadimisjaamade tehnilise lahendusega (tsoonides 1 ja 2) samas

mahus ja õige on Otsuse põhjendustes märgitu, et Teiste seadmete, sealhulgas pakutavate

laadimismoodulite kohta, ei nõudnud hankija eraldi dokumendi (tootelehe) esitamist.

16 (18)

12.1. Kolmanda isiku I poolt kirjeldatud ajatelg on RHR-ist kontrollitav ja jälgitav ning

vaidlustuskomisjon ei hakka seda üle kordama. TK Lisa 1 kohta on RHR-ist nähtav, et Hankija

on seda muutnud 4 korda, kusjuures tsoon 3 on TK Lisa 1 p-is 1.2 joonisel 2 Riigihankesse

lisandunud alles kolmanda RHAD-i muudatusega 18.11.2025. Seega Riigihanke

väljakuulutamisel ei kavandanud Hankija Riigihankega hõlmata tsooni 3, sh ei soovinud ta

sinna paigaldada ka ühtegi seadet (laadimismoodulit). TK Lisa 1 p 6.9 on laadimisjaamade

tarvis olnud RHAD-is olemas juba Riigihanke alustamisest alates, st, et see käis ja sai käia igal

ajal ja igal juhul Riigihankes tsoonide 1 ja 2 laadimisjaamade kohta. Küsimus on, et kui Hankija

otsustas 18.11.2025 Riigihanget laiendada ka tsoonile 3 koos laadimismoodulitega (TK Lisa 1

p 3.7 Laadimise tsooni 3 laadimismoodulite arv (ja sellest tulenev installeeritav võimsus)

tuleneb parkimiskohtade arvust, mille arvukuse hindab pakkuja. Tsooni 3 kohta käiv info ja

täpsemad tingimused on kirjeldatud punktis 5), siis kas tsooni 3 ja laadimismoodulite

lisandumine tähendab, et TK Lisa 1 p 6.9 (TK Lisa 1 p-i 6 Laadimisjaamad alapunkt, mille

kohaselt Pakkuja esitab pakkumuses territooriumi laadimistaristu koostises oleva konteineri

3D joonised (eelistatavalt PDF formaadis) koos mõõtudega näidates ära seadmete paigutuse

konteineris), mis käis varem vaid tsoonide 1 ja 2 seadmete kohta, laienes nüüd automaatselt ka

uue tsooni 3 seadmetele, kui RHAD tsooni 3 seadmete kohta erisusi ei sätestanud.

Vaidlustuskomisjon möönab, et Hankija on TK Lisa 1 p-i 6 täiendanud valikuliselt ka nõuetega

tsoonile 3 paigaldatavate laadimismoodulitega, nt sätestab p 6.1:Hanke eesmärkide hulka

kuulub tehases valmistatud, katsetatud ja paigaldusvalmis teisaldatavad konteinerlahendusega

laadimistaristud koos nende projekteerimise, ehitustööde (sh vajalikud load), paigaldamise,

seadistamise ja pingestamisega. Kokku 32 tk DC CCS Combo tüüp 2 pistikühendusega

laadijat/laadimismoodulit ja tsooni 3 paigaldatavate laadimismoodulite arv, vastavalt pakkuja

arvestusele. Vaidlustuskomisjon kordab, et Kolmanda isiku I pakkumuses esitatud

dokumentidest nähtuvalt on Kolmas isik I nimetatud Riigihanke eesmärgiga pakkumuses

selgelt ka arvestanud.

12.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et puudub alus väiteks, et ainuvõimalik arusaam

Vastavustingimuse p-ist 2 ja TK Lisa 1 p-ist 6.9 on, et pakkumuse vastavuse tõendamiseks

nõutav dokumendimaht hõlmab ka tsooni 3 seadmeid (laadimismooduleid).

Vaidlustuskomisjon ei välista, et Vaidlustaja võis niimoodi aru saada, kuid arvestades asjaolu,

et TK Lisa 1 p-i 5.2 kohaselt lähtub pakkuja tsooni 3 paigutatavate seadmete valikul punktis

6.32 defineeritud tehnilistest põhimõttest, mis omakorda (TK Lisa 1 p 6.32) ütleb, et Hankija

käsitleb laadimisjaama ja laadimismoodulit kui kahte erinevat tehnilist lahendust.[---], võisid

pakkujad RHAD-ist aru saada ka teistmoodi. Olukorras, kus viidatud TK Lisa 1 punktidega on

Hankija Riigihankes osalemisest huvitatud isikutele selgelt öelnud, et laadimismoodul ei võrdu

laadimisjaamaga, kuid ei ole laadimisjaamale TK Lisa 1 p-is 6 esitatud nõuete hulgas tsooni 3

paigaldatavaid laadimismooduleid kuidagi eristanud, ei pidanud pakkujad TK Lisa 1 p-ist 6.9

iseenesest aru saama, et laadimisjaama kui ühe tehnilise lahenduse kohta TK Lisa 1 p-is 6.9

nõutavad andmed ja dokumendid tuleb samas mahus esitada ka teise tehnilise lahenduse,

laadimismooduli, kohta. Veelgi enam – ka Vastavustingimuste p 2 on sõnastatud selliselt, et

vabas vormis dokument peab kirjeldama laadimisjaamade vastavust TK Lisa 1 p-ile 6, sh TK

Lisa 1 p-ile 6.9, kuid mitte samas dokumentaalses mahus laadimismoodulite vastavust.

13. Vaidlustaja tõlgenduse võimalikkuse möönmine ei too kaasa Kolmanda isiku I pakkumuse

vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist.

13.1. Euroopa Kohus on otsuse C-309/18 p-ides 19 ja 20 sedastanud, et riigihanke

läbipaistvuskohustus eeldab, et kõik hankemenetluse tingimused ja eeskirjad peavad olema

hanketeates või hanke alusdokumentides sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt [---] ning

et võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus

ettevõtja kõrvale jätmine hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene

17 (18)

sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid

selle õiguse ja nende dokumentide tõlgendamisest ning liikmeriigi haldusasutuste või -kohtute

poolt nendes dokumentides olevate lünkade täitmisest [---].

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et see seisukoht on kohane ka praegusel juhul: vaidlusalused

tingimused (Vastavustingimuste p 2 ja TK Lisa 1 p 6.9) ei ole sõnastatud RHAD-is nii, et sealt

oleks selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt aru saadav, st võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse

põhimõttega kooskõlas, et laadimisjaamade vastavuse tõendamiseks nõutavad andmed ja

dokumendid tuleks samas mahus esitada ka laadimismoodulite kohta, mis on laadimisjaamast

erinev tehniline lahendus, mistõttu Kolmanda isiku I pakkumust ei saanud Hankija jätta

vastavaks tunnistamata põhjusel, et pakkumuses on esitamata laadimismoodulite kohta andmed

ja dokumendid TK Lisa 1 p-is 6.9 sätestatud mahus.

13.2. Isegi kui laadimismoodulite tehnilised andmed ja dokumendid võiksid Hankijale

samaväärselt laadimisjaamade andmete- ja dokumentidega huvi pakkuda, siis antud juhul

Hankija sellist nõuet RHAD-is esitanud ei ole ja kohustusliku nõudena enam ka esitada saa.

Kõikide muude RHAD-i tingimuste osas, mille kohta dokumendi nõuet esitatud ei ole, kehtib

Vastavustingimus PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi

riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Seega pakkumuses „Jah“

vastamine Vastavustingimusele „PAKKUMUSE ESITAMINE“ koos Elektriskeemi,

Primaarskeemi ja pakkumuse maksumusega vormil 1 on Kolmas isik I vastavalt RHAD-ile

piisavalt kinnitanud ja tõendanud tsooni 3 kuuluvate laadimismoodulite pakkumist Riigihankes.

Olukorras, kus RHAD-is puudus kohustuslik tingimus laadimismoodulite kohta tehniliste

andmete või dokumentide esitamiseks, ei olnud Hankijal takistatud selgituste küsimine pakutud

laadimismoodulite kohta, mida Hankija on Otsuse põhjendustest nähtuvalt ka teinud

(Täiendavalt küsis hankija selgitusi laadimismoodulite kohta ning kontrollis esitatud teabe

alusel, et seadmed vastavad mõõtude ja muude näitajate poolest hankija seatud tingimustele

ning on kooskõlas elektriskeemi ja varem antud selgitustega. [---] – RHR-is sõnum 1067359).

14. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija Otsus Kolmanda

isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamiseks on kooskõlas RHS § 114 lg 2 teise lausega

(pakkumus on tunnistatud vastavaks pärast selgituste küsimist) ja selle kehtetuks

tunnistamiseks alused puuduvad.

15. Vaidlustaja ei ole toonud välja iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest

tulenevalt võiks seada kahtluse alla Kolmanda isiku I pakkumuse edukaks tunnistamise, tema

kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise otsuste õiguspärasuse, vaid lähtub nende otsuste

vaidlustamisel kokkuvõtlikult eeldusest, et õiguspärane ei ole juba Hankija otsus Kolmanda

isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta, mistõttu ei saa olla õiged ka järgnevad otsused.

Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija otsus Kolmanda isiku I pakkumuse

vastavaks tunnistamise kohta on õiguspärane, on õiguspärased ka Hankija otsused, millega

tunnistati Kolmanda isiku I pakkumus edukaks, jäeti Kolmas isik I kõrvaldamata ja

kvalifitseeriti.

Olukorras, kus vaidlustuskomisjon Kolmanda isiku I ja tema pakkumuse kohta tehtud otsuseid

kehtetuks ei tunnista, puudub vajadus kontrollida Hankija Otsuse õiguspärasust osas, millega

tunnistati vastavaks Kolmanda isiku II pakkumus, kuna juba ainuüksi Kolmanda isiku I kohta

tehtud otsused takistavad Vaidlustajat jõudmast Riigihankes hankelepingu sõlmimiseni

Hankijaga ja kui osa väiteid ei saa enam mõjutada vaidluse lõpptulemust, siis ei pea võtma

nende suhtes ammendavat seisukohta (Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p 26).

16. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

18 (18)

16.1. Hankija esitas tähtaegselt kaks taotlust lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks

osutatud õigusabi eest kogumahus 26,7 töötundi, kogusummas 5740,50 eurot (käibemaksuta)

tunnihinnaga 215 eurot

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlustusasja mahtu ja keerukust arvestades on Hankija

kulud õigusabile mõnevõrra ülepaisutatud. Asi on küll üsna mahukas, kuid mitte tavapärasest

keerulisem, mistõttu on vaidlustuskomisjoni hinnangul vajalik ja põhjendatud kulu 20 töötunni

eest summas 4300 eurot (käibemaksuta) ja see tuleb Vaidlustajalt välja mõista.

16.2. Kolmandad isikud osalesid vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu tuleb neile

kulud välja mõista Hankijaga samadel reeglitel.

16.2.1. Kolmas isik I esitas tähtaegselt kaks taotlust lepingulise esindaja kulude

väljamõistmiseks osutatud õigusabi eest kogumahus 19,55 töötundi, kogusummas

4496,50 eurot (käibemaksuta) tunnihinnaga 230 eurot

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlustusasja mahtu ja keerukust arvestades on

Kolmanda isiku I kulud õigusabile mõnevõrra ülepaisutatud. Asi on küll üsna mahukas, kuid

Kolmanda isiku I vastus sisaldas ebavajalike kordusi, mistõttu on vaidlustuskomisjoni

hinnangul vajalik ja põhjendatud kulu 18 töötunni eest summas 4140 eurot (käibemaksuta) ja

see tuleb Vaidlustajalt välja mõista.

16.2.2. Kolmas isik II esitas tähtaegselt taotluse lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks

osutatud õigusabi eest kogumahus 4,5 töötundi, kogusummas 450 eurot (käibemaksuta)

tunnihinnaga 90 eurot

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kolmanda isiku II kulud on vajalikud ja põhjendatud ning

tuleb summas 450 eurot (käibemaksuta) Vaidlustajalt välja mõista.

16.3. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk