Arvamuse edastamine

Tere

Esitame tagasiside perearstiabi tugevdamise väljatöötamiskavatsuse (VTK) dokumendile.

Mõistame hästi, et perearstiabi süsteem vajab muutusi ning lahendusi järjest süvenevatele tööjõu-, asendus- ja kättesaadavuse probleemidele. Samuti peame vajalikuks koostöö tugevdamist, piirkondliku võimekuse parandamist.

Samas on mitmed küsimused, mis vajaksid meie hinnangul enne lõplike lahenduste kujundamist põhjalikumat analüüsi ja täiendavat selgitamist.

Väljatöötamiskavatsuses nähakse olulise arengusuunana piirkondliku vastutusega tervisekeskuste (PITK) loomist ning suuremate tervisekeskuste suuremat rolli perearstiabi jätkusuutlikkuse tagamisel. Dokument kirjeldab PITK-idele kavandatavaid ülesandeid ja ootusi, kuid märksa vähem on käsitletud küsimust, milliste konkreetsete meetmete, ressursside ja tööriistade abil oleks võimalik neid eesmärke praktikas saavutada.

Praegu jääb ebaselgeks:

* milline saab olema PITK-ide tegelik võimekus uute perearstide leidmisel ja piirkonda toomisel;

* kuidas tagatakse toimiv asendusarstide süsteem olukorras, kus perearstide puudus on juba täna väga suur;

* milliste vahenditega hakatakse toetama personali värbamist ja hoidmist;

* kuidas korraldatakse piirkondlike kriiside lahendamine;

* ning milline lisarahastus, tugistruktuurid või õiguslikud tööriistad PITK-idele selleks kaasa antakse.

Samuti jääb ebaselgeks, milliste reaalsete vahenditega oleks võimalik noori arste piirkonda meelitada olukorras, kus kogu tervishoiusüsteemis toimub pidev kulude kokkuhoid ning perearstide töökoormus on juba praegu väga kõrge.

Leiame, et suurem ja kesksemalt juhitud süsteem ei pruugi praktikas automaatselt tähendada paremini toimivat või tõhusamalt juhitavat süsteemi. Eriti puudutab see olukordi, kus PITK-id hakkavad hõlmama mitut erinevat piirkonda või tegevuskohta maakonna eri osades.

Oluliseks peame ka töötajate heaolu küsimust. Perearstiabi jätkusuutlikkus ei sõltu üksnes patsientide teenindamise võimekusest, vaid ka sellest, kas süsteem võimaldab tervishoiutöötajatele realistlikku töökoormust, toimivat koostööd ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimist.

Praktikas jätkuvalt ka arste, kelle jaoks on oluline suurem iseseisvus ja paindlikkus töö korraldamisel, ühekeks võimaluseks - mitme juriidilise isiku baasil tegutsevad koostöökokkuleppelised tervisekeskus

Mitme juriidilise isiku baasil tegutsevad koostöökokkuleppelised tervisekeskused on Eestis aastaid reaalselt toiminud ning paljudel juhtudel taganud patsientidele kvaliteetse perearstiabi, toimiva koostöö ning paremad asendusvõimalused. Sageli on selline töökorraldus kujunenud just seetõttu, et see võimaldab ühendada meeskonnatöö eelised ja perearsti iseseisva tegutsemise.

Leiame, et perearstiabi arendamisel peaks säilima võimalikult paindlik töökorraldus ning erinevate koostöömudelite kasutamise võimalus, eriti olukorras, kus süsteem seisab silmitsi tõsise tööjõupuudusega.

Oluliseks peame ka nimistupõhisuse säilitamist. Patsientide jaoks on väga oluline ravisuhete järjepidevus ning see, et nende tervisemurega tegeleks võimalikult järjepidevalt sama perearst või meeskond. Praegu jääb ebaselgeks, kuidas tagatakse suuremates piirkondlikes süsteemides nimistupõhisuse tegelik säilimine ning välditakse olukordi, kus vastuvõtte hakkavad tegema juhuslikult piirkonnast leitud asendajad ilma pikemaajalise seoseta konkreetse nimistuga.

Väljatöötamiskavatsuses on märgitud, et tervisekeskuse määratlemine ühe juriidilise isikuna ei mõjuta olemasolevaid tervisekeskuseid. Samas liigub kogu kavandatav regulatiivne loogika ühtse tegevusloa, ühtse juhtimise ja ühe juriidilise isiku mudeli tugevama eelistamise suunas. Seetõttu jääb ebaselgeks, milline võiks olla koostöökokkuleppeliste tervisekeskuste tegelik positsioon ja jätkusuutlikkus pikemas perspektiivis.

Peame oluliseks rõhutada, et ka koostöökokkuleppelistes tervisekeskustes on olemas keskuse tööd koordineerivad rollid ning vastutusjaotus. Tegemist ei ole juhtimiseta või vastutuseta mudeliga. Vastutusjaotused on praktikas olemas ning vajadusel oleks võimalik need ka selgemalt formaliseerida või Tervisekassale esitada, kui selleks kehtestataks üheselt mõistetavad nõuded või korraldus.

Samuti vajaks täiendavat selgitamist, milliste sisuliste ja objektiivselt hinnatavate näitajate alusel hakatakse tulevikus hindama tervisekeskuste tegelikku koostöö kvaliteeti ja toimivust. Praegu jääb ebaselgeks, kuidas eristatakse praktikas hästi toimivat koostöökokkuleppelist tervisekeskust halvasti juhitud ühtse juriidilise isiku tervisekeskusest.

Leiame, et tervisekeskuse kvaliteeti ja patsiendikesksust ei määra üksnes juriidiline vorm, vaid eelkõige juhtimiskvaliteet, töökorraldus, meeskonnasisene koostöö ning tegelikult toimivad ühised protsessid. Praktikas võib hästi toimiv koostöökokkuleppeline tervisekeskus tagada kvaliteetsema ja paindlikuma perearstiabi kui halvasti juhitud ühe juriidilise isiku baasil tegutsev tervisekeskus.

Seetõttu peame oluliseks, et regulatsiooni keskmes oleks eelkõige sisulise koostöö ja kvaliteedi hindamine, mitte üksnes organisatsioonilise mudeli eelistamine.

. Osa tänaseid perearste on jätkanud töötamist just seetõttu, et koostöökokkuleppeline mudel võimaldab neil säilitada suuremat iseseisvust, paindlikkust ja kontrolli oma töökorralduse üle, pakkudes samas meeskondlikku tuge ja asendusvõimalusi.

Seetõttu jääb ebaselgeks:

* kui palju võib koostöökokkuleppeliste mudelite oluline piiramine suurendada nimistute perearstita jäämise riski;

Välja on toodud, et võtta linnalises piirkonnas perearstilt nimistu ära juhul, kui nimistus on pikema aja jooksul alla 1200 inimese. Leiame, et selle meetme rakendamisel tuleks täiendavalt hinnata, kuidas tagatakse sellisel juhul patsientidele tegelik perearstiabi järjepidevus olukorras, kus perearstide puudus on juba praegu märkimisväärne ning paljud nimistud töötavad asendusarstide toel.

Täiendavat tähelepanu vajab ka nimistuülese teenindamise ja ühiste tööprotsesside laiendamise mõju terviseandmete töötlemisele ning infosüsteemide kasutamisele erinevate koostöömudelite puhul.

Väljatöötamiskavatsuses viidatakse korduvalt:

* ühistele infosüsteemidele;

* nimistuülesele teenindamisele;

* asendamise korral teiste perearstide infosüsteemidele ligipääsu vajadusele;

* ning ühiste tööprotsesside ja tugisüsteemide kasutamisele.

Samas ei ole meie hinnangul piisavalt analüüsitud, millistel õiguslikel alustel ja milliste kaitsemeetmete rakendamisel oleks võimalik tagada täielik vastavus andmekaitse- ja tervishoiuõiguse nõuetele olukorras, kus tervisekeskus koosneb erinevatest juriidilistest isikutest.

Praegu jääb ebaselgeks:

* kuidas oleks erinevate juriidiliste isikute vahel korraldatud vastutus terviseandmete töötlemisel;

* millistel tingimustel oleks võimalik kasutada ühiseid infosüsteeme;

* kuidas oleks tagatud patsiendi õigused ja andmete töötlemise läbipaistvus;

* ning kas ja millistel tingimustel on erinevate juriidiliste isikute töötajatel lubatud ligipääs teiste juriidiliste isikute valduses olevatele terviseandmetele.

Leiame, et tegemist ei ole üksnes tehnilise või töökorraldusliku küsimusega, vaid olulise õigusliku teemaga, mille osas oleks enne ulatuslike süsteemsete muudatuste elluviimist vajalik põhjalikum analüüs ning selgemad juhised nii tervisekeskustele kui ka järelevalveasutustele.

Samuti peame vajalikuks, et enne selliste muudatuste rakendamist kaasataks põhjalikumalt Andmekaitse Inspektsioon ja Riigi Infosüsteemi Amet ning viidaks läbi eraldi andmekaitseline mõjuanalüüs, et tagada piisav õigusselgus nii teenuseosutajatele kui ka patsientidele.

Lisaks soovime juhtida tähelepanu ettevõtlusvabaduse aspektile. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 31 kohaselt on isikutel õigus tegeleda ettevõtlusega ning avaliku võimu sekkumine ettevõtlusmudelite kujundamisse peab olema põhjendatud, eesmärgipärane ja proportsionaalne.

Seetõttu võib tekkida küsimus, kas koostöökokkuleppeliste tervisekeskuste tegevusvõimaluste oluline piiramine või nende mudeli sisuline kaotamine oleks ettevõtlusvabaduse vaates piisavalt põhjendatud ja proportsionaalne meede, eriti olukorras, kus puudub põhjalik analüüs selle kohta, kas samade eesmärkide saavutamine võiks olla võimalik ka vähem piiravate meetmete kaudu.

Toetame perearstiabi tugevdamise eesmärke, kuid peame oluliseks, et kavandatavad muudatused oleksid lisaks töökorralduslikule eesmärgipärasusele ka piisavalt paindlikud, proportsionaalsed ning arvestaksid tegelikku olukorda perearstiabis, sealhulgas tööjõupuudust, piirkondlikke eripärasid ja juba toimivate koostöömudelite praktilist väärtust.

Lugupidamisega,

Tiina Talijärv