Dokumendi edastamine

Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn, Harjumaa [email protected]

18.05.2026 nr 2.1-24/4147-1

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Hiiu korpuse funktsionaalne arengukava Edastame SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Hiiu korpuse funktsionaalse arengukava kinnitamiseks (lisatud). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Agris Peedu juhatuse esimees Tõnu Talisainen [email protected]

SIHTASUTUS PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA

HIIU KORPUSE FUNKTSIONAALNE ARENGUKAVA

I ETAPP

Tallinn, mai 2026

2

Sisukord

Sissejuhatus .............................................................................................................................. 3

1. Visioon ja eesmärgid .......................................................................................................... 5

2. Vastutuspiirkond ................................................................................................................. 6

2.1. Vastutuspiirkonna üldiseloomustus ............................................................................. 6

2.2. Vastutuspiirkonna suurus, rahvastik ja asustustihedus ............................................... 7

2.3. Vastutuspiirkonna vanuseline koosseis ja rahvastikuprognoos ................................... 9

3. Ülevaade tervishoiuteenustest ..........................................................................................12

3.1. Tervishoiuteenused perioodil 2021-2025 ...................................................................12

3.2. Voodifond ja -hõive ....................................................................................................14

3.3. Protseduurid ..............................................................................................................18

4. Ravimahtude planeerimine aastani 2045 ...........................................................................19

5. Tervishoiutöötajate vajadus ...............................................................................................22

Kokkuvõte .................................................................................................................................25

3

Sissejuhatus

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi SA PERH) kavandab Hiiu korpuse tegevuse

ümberkorraldaumist.

SA PERH-i Hiiu korpuse moodustavad hooned aadressidega Hiiu 39, Hiiu 44 ja Hiiu 42, Tallinn.

Hoonetes tegutsevad hematoloogiaüksus, kiiritusraviüksus ja õendusabi osakond (Hiiu 39), I

järelravi (intensiivravi) osakond, kirurgilise järelravi üksus, onkoloogilise järelravi üksus,

neuroloogilise järelravi üksus ja sisehaiguste järelravi üksus (Hiiu 44), hospiitsosakond ja

mäluhäirete osakond (Hiiu 42), mis kõik pakuvad statsionaarset raviteenust (Error! Reference

source not found.). Ambulatoorselt pakub Hiiu korpuses raviteenust pulmonoloogiakeskus

tuberkuloosi erialal.

Joonis 1. Hiiu korpuse osakondade jaotus hoonete kaupa.

Allikas: SA PERH.

Ümberkorralduse eesmärk on viia pikaraviteenuste sisu ja ressursid kooskõlla rahvastiku

vananemisest ning ravivajaduse muutustest tulenevate suundumustega. Eeskätt on eesmärk

kujundada välja postakuutse ravi keskus, mis suudab pakkuda järelravi, palliatiivravi, hospiitsravi,

geriaatrilist ravi ning profileeritud statsionaarset õendusabi. Samuti on jätkuvalt oluline tagada

tuberkuloosiravi osutamine.

Organisatoorselt lihtsustab ja optimeerib patsientide tsentraliseerimine raviteekonda, vähendab

kulutusi ning parandab ravikvaliteeti ja spetsialiseerumist. Kuna hoone aadressiga Hiiu 42 ei kuulu

SA PERH-ile, ei saa selle hoonega teenuste planeerimisel tulevikus arvestada. Hiiu korpuse

Hiiu korpus

Hiiu 39

Hematoloogiaüksus

II kiiritusravi üksus

Õendusabi osakond

Hiiu 44

I järelravi osakond

Kirurgilise järelravi

üksus

Onkoloogilise järelravi

üksus

Neuroloogilise järelravi üksus

Sisehaiguste järelravi

üksus

Hiiu 42 Hospiitsosakond

Mäluhäireteosakond

4

arendusplaanide keskmes on ravitegevuse koondamine Hiiu 39 hoonesse ning planeeritavasse

juurdeehitusse.

SA PERH Hiiu korpuse funktsionaalse arengukava I etapi eesmärgiks on kirjeldada ja

analüüsida postakuutse ravi teenuseid koos töömahtudega lähtuvalt teeninduspiirkonna

vajadustest.

Funktsionaalse arengukava I etapp on koostatud vastavalt sotsiaalministri määrusele “Nõuded

haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla

funktsionaalse arengukava kinnitamise kord”.1 Funktsionaalse arengukava I etapi koostamisel

kasutati SA PERH-i andmebaaside andmeid, Statistikaameti andmebaase, riiklike arengukavasid

ja viidi läbi intervjuusid PERHi töötajatega.

1 Riigi Teataja. „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ (redaktsioon 20.01.2014).

5

1. Visioon ja eesmärgid

SA PERH-i arengukava 2022-20322 seab eesmärgiks kujuneda tunnustatud ja uuendusmeelseks

meditsiinikeskuseks, pakkudes kõrgema etapi ravi eelkõige Tallinna, Harjumaa ning Kesk-,

Lääne- ja Ida-Eesti elanikele. Põhiväärtustele ja põhiteesidele tuginedes on koostatud kuus

strateegiat, mille elluviimine toetab haigla missiooni – investeerida inimeste tervisesse nii

patsientide kui ka töötajate vaates.

Hiiu korpuse strateegiliste eesmärkide seadmisel ja neid toetavate tegevuste kavandamisel on

lähtutud riiklikest arengusuundadest, SA PERH-i pikaajalistest eesmärkidest ja strateegiatest

ning käesoleva arengukava esimese etapi koostamise raames läbiviidud intervjuudest.

Eesmärk 1: postaktuutse ravi, õendusabi, geriaatria ja tuberkuloosi kompetentsikeskuse

väljaarendamine

Hea väljaõppega ja professionaalne meeskond suudab pakkuda kõrgekvaliteedilist raviteenust

ning jagada parimaid praktikaid nii SA PERH-i grupi teiste haiglate kui ka partneritega väljaspool

kontserni. Interdistsiplinaarne koostöö ja uuendusmeelsus toetavad valdkondlikku teadus- ja

arendustegevust ning aitavad kaasa parimate töötajate leidmisele ja hoidmisele.

Eesmärk 2: raviteekondade killustatuse vähendamine ja arendamine

Hiiu korpusesse jõudvate patsientide raviteekond on enamasti alanud mujal – kas SA PERH-i või

mõne teise haigla aktiivravi osakonnas, perearsti juures või mõnes muus tervishoiuteenuse

osutamise kohas. Järelravi vajavate patsientide raviteekond jätkub sageli teise profiili ja/või

asukohaga osakonnas. Seetõttu on oluline tagada raviteekondade terviklikkus ja sujuvus. Kuna

patsientide raviteekond ei piirdu üksnes SA PERH-iga, on vajalik tihe erialadevaheline koostöö

nii haigla sees kui ka kogu vastutuspiirkonnas, sealhulgas esmatasandi tervishoiu, teiste Tallinna

haiglate ja sotsiaalvaldkonnaga.

Eesmärk 3: jätkusuutlikkuse tagamine (rahastus, töötajad, teenused)

Postakuutse ravi vajaduse suurenemine on selge tervishoiuvaldkonna arengutrend. Sellele

vastamiseks on vajalik pidevalt analüüsida ravimahtude muutusi ning kavandada teenuste

osutamiseks vajalikud ressursid. Töötajatele motiveeriva ja ohutu töökeskkonna ning toetava

suhtluskultuuri kujundamine aitab vähendada tööjõu voolavust ja meditsiinitöötajate ülekoormust.

2 Regionaalhaigla. 2023. „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla arengukava 2022-2032“.

6

2. Vastutuspiirkond

2.1. Vastutuspiirkonna üldiseloomustus

SA PERH-i teeninduspiirkonda kuuluvad Tallinn, Harjumaa ning Kesk-, Lääne- ja Ida-Eesti

maakonnad, kuid haigla osutab teenuseid ka Lõuna-Eesti elanikele. SA PERH pakub

kiirabiteenust Harjumaal, Raplamaal, Hiiumaal, Läänemaal ja Eesti väikesaartel ning

reanimobiiliteenust kogu Põhja-Eestis.

Regionaalhaigla gruppi kuuluvad SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglale lisaks SA Läänemaa Haigla,

SA Hiiumaa Haigla ja SA Raplamaa Haigla, mis on üldhaiglad ja teenindavad peamiselt vastavate

maakondade patsiente.

Joonis 2. SA PERH-i vastutuspiirkond (hele).

Allikas: SA PERH.

Vastutuspiirkonna kirjeldamisel on oluline arvestada, et dokumendi „Haiglavõrgu arengusuunad

aastaks 20403“ kohaselt liigub tervishoiusüsteem 2040. aastaks integreeritud ja

raviteekonnapõhise korralduse suunas. Selle alusel piirkondlike haiglate regionaalhaiglate rolliks

eeskätt kompleksset ja pikaajalist käsitlust vajavate patsientide ravi ning nende edasise

raviteekonna koordineerimine.

Dokument seab eesmärgiks tagada geograafiliselt optimaalne juurdepääs kvaliteetsele,

õigeaegsele ja asjakohase tasemega arstiabile. Teeninduspiirkondade ja haiglate

jätkusuutlikkuse hindamisel ning haiglavõrgu kavandamisel on kasutatud efektiivse

teeninduspiirkonna kriteeriumi, mis SA PERH-i praeguse teeninduspiirkonnaga võrreldes olulisi

muudatusi kaasa ei too.

3 Riigi Teataja. „Haiglavõrgu arengusuundade aastaks 2040 heakskiitmine“ (redaktsioon 22.12.2024).

7

Joonis 3. Haiglasüsteemi struktuur 2040.

Allikas: Haiglavõrgu Arengukava 2040.

2.2. Vastutuspiirkonna suurus, rahvastik ja asustustihedus

Vastutuspiirkonna suurus on 15 552 km² (sh Tallinn 159 km²) ja seisuga 1. jaanuar 2025 elas

vastutuspiirkonnas kokku 771 337 inimest. Asustustihedus oli Harjumaal 149,5 elanikku km²

kohta (sh Tallinnas keskmiselt 2 864 in/ km²), samas kui vastutus piirkonna näitaja ja kogu Eesti

sama näitaja oli vastavalt 33,8 ja 31,6 elanikku km². Tabelis 1 on kajastatud vastutuspiirkonna

rahvastiku andmed võrdluses Eesti kogurahvaarvuga.

Tabel 1. SA PERH-i vastutuspiirkonna ning Eesti rahvaarv, pindala ja asustustihedus maakondade lõikes 2025. aastal.

SA PERH-I vastutuspiirkonna ja Eesti rahvastik

Rahvaarv 01.01.2025

Vastutus- piirkond

sh vanuses

0-14

sh vanuses

15-49

sh vanuses

50-64

sh vanuses

65+...

Pindala (km²)

Asustus- tihedus (in/km²)

Harjumaa 647 024 647 024 105 052 310 600 114 789 116 583 4 327,9 149,5

sh Tallinn 456 518 456 518 67 398 221 748 80 746 86 626 159,4 2 863,8

Hiiumaa 8 346 8 346 1 021 3 116 1 966 2 243 1 032,6 8,1

Järvamaa 29 815 29 815 4 445 11 614 6 205 7 551 2 674,1 11,1

Läänemaa 20 358 20 358 3 013 7 748 4 337 5 260 1 814,6 11,2

Raplamaa 33 990 33 990 5 510 14 195 6 877 7 408 2 764,2 12,3

Saaremaa 31 804 31 804 4 785 12 556 7 165 7 298 2 938,3 10,8

Ida- Virumaa

130 156

Jõgevamaa 27 031

8

Lääne- Virumaa

59 065

Põlvamaa 23 553

Pärnumaa 87 747

Tartumaa 164 650

Valgamaa 27 560

Viljandimaa 45 168

Võrumaa 33 728

KOKKU 1 369 995 771 337 123 826 359 829 141 339 146 343 15 551,7 33,8

Allikas: Statistikaamet.

Seisuga 1. jaanuar 2025 elas Harju maakonnas 647 024 inimest ehk ligikaudu 84% kogu

vastutuspiirkonna elanikkonnast, kellest omakorda 456 518 resideerus Tallinnas. Selline

rahvastiku kontsentratsioon tähendab, et Tallinn ei ole üksnes administratiivne keskus, vaid ka

peamine tervishoiuteenuste tarbimise punkt, kuhu koondub valdav osa nii akuut- kui ka

postakuutse ravi vajadusest. Allpool leitav kaart (

) illustreerib seda, et SA PERH-i teeninduspiirkonna demograafiline ja funktsionaalne fookus on

selgelt kaldus Harju maakonna, eriti Tallinna suunas, mis toimib piirkonna peamise

tõmbekeskusena.

Joonis 4. Vastutuspiirkonna rahvastikutihedust ja tõmbekeskust illustreeriv kaart, elanike arv seisuga 1. jaanuar 2025.

Allikas: Statistikaamet.

9

SA PERH-i vastutuspiirkond hõlmab ulatuslikku geograafilist ala lisaks Harju maakonnale, kuid

Hiiu korpuse roll haiglavõrgus on eeskätt funktsionaalne, mitte territoriaalne. On aga oluline

märkida, et postakuutse ravi patsientide liikumist ei kujunda üksnes geograafiline lähedus, vaid

ravi kestvus ning käsitluse keerukus.

Valdava osa Hiiu korpuse patsientidest moodustavad Tallinna ja Harjumaa elanikud. Teistest

maakondadest SA PERH-i aktiivravile saabunud patsiendid suunatakse järelraviks võimalusel

kodulähedastesse maakonnahaiglatesse. Selline praktika aitab ühelt poolt lühendada Hiiu

korpuse osakondade ootejärjekordi, teisalt on patsientidele ja nende lähedastele mugavam ning

toetab ka juba eelkirjeldatud kogukonnahaiglate kontseptsiooni.

2.3. Vastutuspiirkonna vanuseline koosseis ja rahvastikuprognoos

Vastutuspiirkonna rahvastiku soolist koosseisu iseloomustab naiste mõnevõrra suurem osakaal,

eriti vanemates vanuserühmades ehk 65-aastaste ja vanemate seas. Piirkonnas joonistub selgelt

välja ka asustusmuster: Tallinnas ja Harjumaal elab rohkem nooremaid inimesi, samal ajal kui

maapiirkondades on suurem vanemaealiste osakaal. Võrreldes Eesti keskmise vanusjaotusega

on vastutuspiirkonnas väiksem vanemaealiste, eelkõige meeste osakaal. Suurima osakaaluga

vanuserühma moodustavad vastutuspiirkonnas 30–49-aastased mehed ja naised (

), mis üldjoontes kattub ka Eesti üldise suundumusega.

Joonis 5. Vastutuspiirkonna vanuseline koosseis 2025. aastal ja prognoos 2045. aastaks.

Allikas: Statistikaamet.

40 000 30 000 20 000 10 000 10 000 20 000 30 000 40 000

0-4

5-9

10-14

15-19

20-24

25-29

30-34

35-39

40-44

45-49

50-54

55-59

60-64

65-69

70-74

75-79

80-84

85+

Mehed (2025) Naised (2025)

Mehed (2045) Naised (2045)

Mehed Naised

10

Lähiaastatel siiski kasvab oluliselt eakate ehk 65+ vanuseliste osakaal ning vastutuspiirkonna

vanuseline struktuur viitab postakuutse ravi, geriaatria ja palliatiivravi vajaduse kasvule, mida ei

ole võimalik katta vaid akuutravi võimekuse suurendamisega. Töövõimelise elanikkonna

osakaalu kahanemine võrreldes eakate grupiga suurendab veelgi survet tervishoiuteenustele,

kuna väheneb potentsiaalsete omastehooldajate hulk ühiskonnas. Siinkohal on oluline

haiglavõrgu arengusuund, mille kohaselt kasvab vajadus teenuste järele, mis toetavad eakate

funktsionaalset toimetulekut ja ravijärgset iseseisvust.

Vastutuspiirkonna rahvastikuprognoos aastani 2045 (

Tabel 2) näitab märkimisväärset stabiilsust võrreldes Eesti üldtrendiga. Kui kogu Eesti elanikkond

väheneb prognoosi kohaselt ligikaudu 1,37 miljonilt 1,33 miljonile, siis vastutuspiirkonnas püsib

elanike arv 771 000 kuni 775 000 vahemikus. Selline trend on tingitud peamiselt Harju maakonna

sisserändest, mis kompenseerib teiste piirkondade kahanemist - Harju maakond on ainus

maakond kogu vastutuspiirkonnas, kus rahvastikuarv ei kahane, vaid kasvab. Hiiu korpuse vaates

tähendab see trend, et nõudlus teenuste järele ei vähene rahvastiku kahanemisest hoolimata.

Vastupidi, tervishoiuteenuste nõudlus kasvab pigem varem kirjeldatud sisemiste

struktuurimuutuste mõjul.

Tabel 2. Rahvastiku muutus aastatel 2025-2045 vastutuspiirkonnas ja kogu Eestis, rahvastikuprognoosi

põhistsenaariumi kohaselt.

Rahvastikuprognoos põhistsenaariumi kohaselt Vastutuspiirkond Kogu Eesti

2025 771 337 1 369 995

2030 770 191 1 355 502

2035 769 733 1 342 548

2040 772 491 1 335 069

2045 775 400 1 327 686

Allikas: Statistikaamet.

Oluline suundumus on 65-aastaste ja vanemate elanike osakaalu kasv kogu vastutuspiirkonnas.

Kui 2025. aastal moodustavad eakad 19,0% elanikkonnast, siis 2045. aastaks prognoositakse

selle näitaja suurenemist 24,2%-ni (Tabel 3). See tähendab, et kasvav osa vastutuspiirkonna

elanikest kuulub vanuserühma, kellel on sagedamini vajadus pikaajalise järelravi, palliatiivravi ja

õendusabi järele. Sama suundumus iseloomustab ka Eesti rahvastikku tervikuna.

Tabel 3. 65+ vanuseliste osakaal elanikkonnast vastutuspiirkonnas ja kogu Eestis aastatel 2025 ja 2045.

65+ vanuseliste osakaal

2025 2045

Harju maakond18,0% 23,3%

Hiiu maakond26,9% 32,8%

Järva maakond25,3% 30,1%

Lääne maakond25,8% 30,8%

Rapla maakond21,8% 28,1%

Saare maakond22,9% 29,9%

Vastutuspiirkond kokku 19,0% 24,2%

Kogu Eesti 20,9% 25,8%

Allikas: Statistikaamet.

11

Käesolevas peatükis esitatud prognoositav vanuseline struktuurimuutus kinnitab strateegilist

vajadust suunata ravikorraldust senisest enam aktiivravilt postakuutse ja geriaatrilise ravi poole.

65-aastaste ja vanemate elanike osakaalu kasv suurendab vajadust õendusabi ja palliatiivravi

võimekuse arendamiseks, kuna eakate patsientide raviteekond on sageli pikem ning eeldab

terviklikku ja hästi koordineeritud tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööd. Haiglavõrgu

arengusuundade kohaselt tuleb selliste patsientide käsitlus suunata akuutravist spetsialiseeritud

postakuutsetesse üksustesse, et tagada süsteemi jätkusuutlikkus ning akuutravi järjepidev

kättesaadavus aktiivravi vajavatele patsientidele.

Seetõttu on Hiiu korpuse strateegiline fookus postakuutse ravi ja geriaatria kompetentsikeskuse

väljaarendamisel demograafiliselt põhjendatud. See aitab vältida akuutravi osakondade

koormamist patsientidega, kes vajavad iseseisvuse taastamiseks või väärika elulõpu toetamiseks

spetsialiseeritud madalama etapi ravi.

Vastutuspiirkonna ülevaade osutab, et nõudlus Hiiu korpuse teenuste järele kasvab

prognoosiperioodil järjepidevalt, mistõttu on vajalik ressursside koondamine ja nüüdisaegse

taristu arendamine, sealhulgas Hiiu 39 juurdeehitus, et vastata eaka elanikkonna spetsiifilistele ja

komplekssetele vajadustele.

12

3. Ülevaade tervishoiuteenustest

3.1. Tervishoiuteenused perioodil 2021-2025

Käesolev alapeatükk annab ülevaate SA PERH-i hospitaliseeritute, ravil viibinute, haiglast

lahkunute ning keskmise ravikestuse muutustest aastatel 2021–2025. Analüüs tugineb haigla

statistilistele andmetele ning kajastab teenuste mahtu ja dünaamikat. Hiiu korpuse osakondade

vastavad näitajad on esitatud Tabel 5. Andmed ei hõlma COVID-19 raviks loodud osakonda

aastatel 2021–2022. Hiiu 39 hoones paiknevates hematoloogia ja kiiritusravi üksustes on

patsientidel võimalik üksikuid päevi kodus veeta. Seetõttu on tabeli antud näitajad esitatud nii

kodusveedetud päevadega kui ilma.

Aastatel 2021-2025 oli uute hospitaliseeritute arv dünaamiline, kuid kasvava trendiga. 2021.

aastal hospitaliseeriti Hiiu korpuse osakondades kokku 967 patsienti. Järgmisel aastal suurenes

hospitaliseerimiste arv 31%-võrra, 1 264-ni ja 2023. aastal veel 26%-võrra, 1 592-ni, mis oli

seotud järelravi ja onkoloogiliste teenuste laienemisega. 2024. ja 2025. aastatel kasv aga

aeglustus - 8% ehk 1 724-ni ning 3% 1 778-ni vastavalt (Error! Reference source not found.).

Tabel 5 on lisaks kajastatud ka ravil viibinute arv ja haiglast lahkunute arv, mis väljendab aasta

jooksul kõiki patsiente, kes selle perioodi jooksul haiglaravil viibisid, sh ka neid, kes olid haiglas

juba eelnevast aastast.

Joonis 6. Hiiu korpuse hospitaliseeritute, haiglast lahkunute ja ravil viibinute arvu muutus perioodil 2021-2025.

Allikas: SA PERH

Keskmine ravikestus sõltub patsientide terviseseisundist, raviprotseduuride keerukusest ning

haigla ravikorraldusest. Aastatel 2021-2025 oli keskmine ravikestus 27,5 kuni 30,9 päeva ilma ja

28,7 kuni 31,1 päeva koos ajutiselt kodus viibitud päevadega (Joonis 7).

Osakonniti ilmnesid seejuures märkimisväärsed erinevused: kõige pikem oli keskmine ravikestus

Hiiu 44 hoones paiknevates järelravi osakondades ning kõige lühem Hiiu 39 hoones asuvas

kiiritusravi osakonnas.

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

2021 2022 2023 2024 2025

(P a

ts ie

n ti d

e a

rv )

Hospitaliseeritud Haiglast lahkunud Ravil viibinud

13

Hiiu korpuse hospitaliseerimiste ja ravimahtude kasv viimastel aastatel osutab suurenenud

nõudlusele ning teenuste arengule, eelkõige onkoloogia ja järelravi valdkonnas. Samal ajal on

haigla suutnud hoida keskmise ravikestuse suhteliselt stabiilsena, mis viitab raviprotsesside ja

haiglakohtade kasutamise tõhususele.

Joonis 7. Keskmine ravikestus koos ajutiselt kodus viibitud päevadega perioodil 2021-2025.

Joonis 8. Keskmine ravikestus koos ajutiselt kodus viibitud päevadega perioodil 2021-2025.

Allikas: SA PERH.

Üheks SA PERH-i eripäraks on patsientide suunamine erakorralise meditsiini osakonna

vastuvõtust otse järelravi osakondadesse, näiteks intravenoosset pikaajalist antibiootikumravi

vajavate patsientide puhul. Hiiu korpusesse erakorraliselt suunatud patsientide koguarv vähenes

aastatel 2021–2023 117-lt 81-le, kuid suurenes taas 2024. ja 2025. aastal, ulatudes 131

patsiendini. Arvestades SA PERH-i erakorralise meditsiini osakonna suurt külastatavust ning

hooldekodude piiratud võimekust võtta oma elanikke ööpäevaringselt EMO-st tagasi, võib surve

järelravi osakondadele lähiaastatel veelgi kasvada.

Letaalsus kajastab haiglas ravil viibinud patsientide seas surmaga lõppenud juhtumite osakaalu,

mis on oluline näitaja haigla ravitulemuste ja patsientide profiili hindamisel (Tabel 4).

Tabel 4. Kogu letaalsus ja ühe päeva letaalsus perioodil 2021-2025 Hiiu korpuses ja Hiiu 42 osakondades.

Letaalsusnäitajad Hiiu korpuses ja Hiiu 42 majas

Letaalsus (Hiiu korpus)

Letaalsus (Hiiu 42)

1 päeva letaalsus (Hiiu korpus)

1 päeva letaalsus (Hiiu 42)

2021 20.7% - 0.7% -

2022 27.4% 55.5% 1.9% 3.4%

2023 28.2% 55.6% 2.6% 4.6%

2024 27.7% 58.0% 1.2% 2.3%

2025 30.6% 63.0% 2.2% 4.4%

Allikas: SA PERH.

20

25

30

35

40

45

2021 2022 2023 2024 2025

(K e

s k m

in e

r a

v ik

e s tu

s p

ä e

v a

d e

s )

Hiiu 39 Hiiu 44 Hiiu 42 Keskmine

14

Aastatel 2021-2025 oli SA PERH-i Hiiu korpuse osakondades letaalsus vahemikus 20,7% kuni

30,6%. Hiiu 39 ja Hiiu 44 hoonete osakondades on letaalsuse nimetatud aastatel langenud,

kõrged näitajad ja kasvutrend tuleneb Hiiu 42 hoones paiknevate hospiitsravi osakonna arvelt,

mille profiili arvestades on näitaja ootuspärane, kuna patsiendid jõuavad haiglasse vahetult enne

elu lõppu, sageli oma elu viimasel päeval (Tabel 4).

3.2. Voodifond ja -hõive

Voodifondi ja voodihõive näitajad kajastavad SA PERH-i Hiiu korpuse ravivõimekust ja

ressursikasutust perioodil 2021-2025. Perioodikeskmine ravivoodite arv on aastatel 2021-2025

pidevalt kasvanud. Kõrgeim perioodikeskmine ravivoodite arv oli 2023. ja 2025. aastal - 199.

Voodipäevade arv, mis näitab haiglaravil viibitud päevade koguarvu, oli perioodil vahemikus 38

365 kuni 58 879 päeva aastas. 2024. aasta väärtus oli sarnane eelnevaga (58 384 päeva) viidates

maksimumvõimekuse saavutamisele. Alates 2025. aastast muudeti osaliselt voodiprofiili ning

nüüd pakutakse Hiiu korpuses ka palliatiivravi.

Voodihõive protsent iseloomustab ravivoodite kasutamise intensiivsust, näidates kui suur osa

voodikohtadest oli aasta jooksul tegelikult kasutuses (Error! Reference source not found.).

Aastatel 2021-2025 jäi voodihõive 71,9% ja 81,1% vahele (arvestatud koos ajutiselt kodus viibitud

päevadega). Erinevate osakondade lõikes esines voodihõives erinevusi: kõige suurem hõivatus

on Hiiu 42 hoones paiknevates hospiits – ja mäluhäireteosakonnas näidates nende teenuste suurt

vajadust ja nõudlust. Voodikoormus ehk ühe ravivoodi keskmist koormus aastas, oli perioodil

2021-2025 vahemikus 262,5 kuni 295,9 päeva. Kokkuvõttes näitavad voodifondi ja voodihõive

näitajad, et Hiiu korpuse ravivoodite kasutus ja koormus olid vaadeldaval perioodil stabiilses

kasvutrendis, peegeldades tasakaalustatud ressursikasutust ja vastavust haigla ravivajadustele.

Joonis 9. Perioodikeskne ravivoodite arv ja voodihõive Hiiu korpuses perioodil 2021-2025.

Allikas: SA PERH.

70%

75%

80%

85%

0

50

100

150

200

250

2021 2022 2023 2024 2025

(V o

o d

ih õ

iv e

)

(R a v iv

o o

d it e

a rv

)

Perioodikeskmine ravivoodite arv Voodihõive

15

Tabel 5. Perioodil 2021-2025 Hiiu korpuse hoonete osakondade ravitegevuse ja voodifondi näitajad. Ei sisalda COVID IV osakonda perioodil 2021-2022.

Hospitaliseeritute arv Haiglast lahkunute arv Keskmine ravikestus Ravil viibinute arv

2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025

Hiiu korpused kokku (koos ajutiselt kodus viibitud päevadega)

1 020 1 326 1 592 1 724 1 778 1 634 1 892 2 175 2 345 2 326 28,9 31,1 30,9 28,6 28,7 1 828 2 092 2 429 2 580 2 583

Hiiu korpused kokku (va ajutiselt kodus viibitud päevad)

1 020 1 326 1 592 1 724 1 778 1 634 1 892 2 175 2 345 2 326 28,6 30,9 29,8 27,5 27,7 1 828 2 092 2 429 2 580 2 583

Hiiu 39 (koos ajutiselt kodus viibitud päevadega) 748 672 796 850 859 701 638 748 836 801 25,1 26,6 26,7 24,0 24,5 807 730 868 933 916

II Kiiritusraviosakond Hiiu korpusesHematoloogiaüksus Hiiu korpuses

174 127 190 206 199 145 107 162 186 176 4,4 4,7 4,9 4,5 4,8 180 134 205 220 205

II Kiiritusraviosakond Hiiu korpusesII Kiiritusravi üksus Hiiu korpuses

234 216 261 272 269 215 209 239 277 237 23,0 22,5 25,6 25,0 23,4 257 235 276 296 282

Õendusabi osakond Hiiu korpusesÕendusabi osakond Hiiu korpuses

340 329 345 372 391 341 322 347 373 388 33,9 35,5 36,3 31,5 32,7 369 361 387 417 429

Hiiu 39 (va ajutiselt kodus viibitud päevad) 748 672 796 850 859 701 638 748 836 801 24,5 26,1 24,0 21,3 22,0 807 730 868 933 916

II Kiiritusraviosakond Hiiu korpusesHematoloogiaüksus Hiiu korpuses

174 127 190 206 199 145 107 162 186 176 4,4 4,7 4,7 4,5 4,6 180 134 205 220 205

II Kiiritusraviosakond Hiiu korpusesII Kiiritusravi üksus Hiiu korpuses

234 216 261 272 269 215 209 239 277 237 21,2 21,1 17,8 17,2 16,0 257 235 276 296 282

Õendusabi osakond Hiiu korpusesÕendusabi osakond Hiiu korpuses

340 329 345 372 391 341 322 347 373 388 33,9 35,5 36,3 31,5 32,7 369 361 387 417 429

Hiiu 44 (koos ajutiselt kodus viibitud päevadega) 272 248 167 225 239 933 879 807 863 842 33,4 36,2 44,1 40,3 24,0 1 026 964 911 971 949

COVID IV üksusCOVID IV üksus 53 62 - 3 109 135 - 14 13,8 11,4 - 59,08 84

135 191 - 41

I järelravi (intensiivravi) osakond Hiiu korpuses

I järelravi (intensiivravi) osakond Hiiu korpuses

3 1 0 3 200 19 18 28 13 479 78,2 89,4 57,0 59,7 18,2 34 35 49 47 542

II järelravi osakond Hiiu korpuses 157 134 124 178 48 453 384 424 472 186 14,1 15,7 19,3 18,4 23,6 521 440 484 530 217

II järelravi osakond Hiiu korpusesKirurgilise järelravi üksus

31 35 49 62 152 187 169 219 226 293 14,7 18,7 24,0 23,6 14,6 248 203 251 258 327

II järelravi osakond Hiiu korpusesOnkoloogilise järelravi üksus

126 99 75 116 36 266 215 205 246 349 11,8 12,8 14,3 13,7 26,8 309 245 237 275 391

III järelravi osakond Hiiu korpuses 59 51 43 44 6 352 342 355 378 100 19,8 22,3 25,2 23,6 26,6 433 402 399 425 115

III järelravi osakond Hiiu korpusesNeuroloogilise järelravi üksus

5 7 8 7 30 64 78 110 126 249 23,1 23,3 26,3 23,0 26,7 83 93 126 141 280

III järelravi osakond Hiiu korpusesSisehaiguste järelravi üksus

54 44 35 37 288 264 245 252 18,7 21,8 24,4 24,0 357 314 278 285

Hiiu 44 (va ajutiselt kodus viibitud päevad) 272 248 167 225 239 933 879 807 863 842 33,4 36,2 44,0 40,2 40,9 1 026 964 911 971 950

COVID IV üksusCOVID IV üksus 53 62 - 109 135 - 13,8 11,4 - 135 191 -

I järelravi (intensiivravi) osakond Hiiu korpuses

I järelravi (intensiivravi) osakond Hiiu korpuses

3 1 0 3 3 19 18 28 13 14 78,2 89,4 57,0 59,7 59,1 34 35 49 47 41

II järelravi osakond Hiiu korpuses 157 134 124 178 200 453 384 424 472 479 14,1 15,7 19,3 18,4 18,1 521 440 484 530 542

II järelravi osakond Hiiu korpusesKirurgilise järelravi üksus

31 35 49 62 48 187 169 219 226 186 14,7 18,6 23,9 23,6 23,5 248 203 251 258 217

II järelravi osakond Hiiu korpusesOnkoloogilise

järelravi üksus

126 99 75 116 152 266 215 205 246 293 11,8 12,8 14,2 13,6 14,5 309 245 237 275 327

III järelravi osakond Hiiu korpuses 59 51 43 44 36 352 342 355 378 349 19,8 22,3 25,2 23,6 26,8 433 402 399 425 391

III järelravi osakond Hiiu korpusesNeuroloogilise järelravi üksus

5 7 8 7 6 64 78 110 126 100 23,1 23,3 26,3 23,0 26,6 83 93 126 141 115

III järelravi osakond Hiiu korpusesSisehaiguste järelravi üksus

54 44 35 37 30 288 264 245 252 249 18,7 21,8 24,4 24,0 26,7 357 314 278 285 280

Hiiu 42 406 629 649 680 375 620 646 683 31,5 26,0 25,0 24,1 412 672 701 729

HospiitsosakondHospiitsosakond - 203 326 373 401 - 190 328 352 403 - 18,8 17,9 16,7 15,1 - 220 363 397 434

Mäluhäirete osakondMäluhäirete osakond

- 203 303 276 279 - 185 292 294 280 - 37,4 30,8 33,0 34,1 - 227 346 324 321

16

Voodipäevade arv Voodikoormus (päevad) Voodihõive (%) Perioodikeskmine ravivoodite arv

2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025

Hiiu korpused kokku (koos ajutiselt kodus viibitud päevadega)

38 365 50 077 58 253 58 284 58 879 262,5 279,1 292,7 295,1 295,9 71,9 76,5 80,2 80,6 81,1 146,15 179,45 199,00 197,50 199,0 0

Hiiu korpused kokku (va ajutiselt kodus viibitud päevad)

37 910 49 759 56 175 56 031 56 762 259,4 277,3 282,3 283,7 285,2 71,1 76,0 77,3 77,5 78,1 146,15 179,45 199,00 197,50 199,0 0

Hiiu 39 (koos ajutiselt kodus viibitud päevadega)

18 215 17 397 20 591 20 191 20 320 227,5 223,2 254,2 254,0 250,9 62,3 61,2 69,6 69,4 68,7 80,08 77,93 81,00 79,50 81,00

II Kiiritusraviosakond Hiiu korpuses

Hematoloogiaüks us Hiiu korpuses

798 628 1 012 1 005 996 133,0 104,7 168,7 167,5 166,0 36,4 28,7 46,2 45,8 45,5 6,00 6,00 6,00 6,00 6,00

II Kiiritusraviosakond Hiiu korpuses

II Kiiritusravi üksus Hiiu korpuses

5 863 5 041 6 683 7 091 6 423 172,0 153,1 185,6 197,0 178,4 47,1 41,9 50,9 53,8 48,9 34,08 32,93 36,00 36,00 36,00

Õendusabi osakond Hiiu korpuses

Õendusabi osakond Hiiu korpuses

11 554 11 728 12 896 12 095 12 901 288,9 300,7 330,7 322,5 330,8 79,1 82,4 90,6 88,1 90,6 40,00 39,00 39,00 37,50 39,00

Hiiu 39 (va ajutiselt kodus viibitud päevad)

17 760 17 096 18 523 17 969 18 254 221,8 219,4 228,7 226,0 225,4 60,8 60,1 62,7 61,8 61,7 80,08 77,93 81,00 79,50 81,00

II Kiiritusraviosakond Hiiu korpuses

Hematoloogiaüks us Hiiu korpuses

795 628 972 991 957 132,5 104,7 162,0 165,2 159,5 36,3 28,7 44,4 45,1 43,7 6,00 6,00 6,00 6,00 6,00

II Kiiritusraviosakond Hiiu korpuses

II Kiiritusravi üksus Hiiu korpuses

5 411 4 740 4 655 4 883 4 396 158,8 143,9 129,3 135,6 122,1 43,5 39,4 35,4 37,1 33,5 34,08 32,93 36,00 36,00 36,00

Õendusabi osakond Hiiu korpuses

Õendusabi osakond Hiiu korpuses

11 554 11 728 12 896 12 095 12 901 288,9 300,7 330,7 322,5 330,8 79,1 82,4 90,6 88,1 90,6 40,00 39,00 39,00 37,50 39,00

Hiiu 44 (koos ajutiselt kodus viibitud päevadega)

20 150 20 395 21 453 21 920 22 135 305,0 316,0 315,5 322,4 325,5 83,6 86,6 86,4 88,1 89,2 66,07 64,55 68,00 68,00 68,00

COVID IV üksusCOVID IV üksus 1 857 2 189 - 2363,5 313,2 317,1 - 295,44 85,8 1

86,8 7

- 80,94 3

5,93 6,90 - 8

I järelravi (intensiivravi) osakond Hiiu korpuses

I järelravi (intensiivravi) osakond Hiiu korpuses

2580 2638 2507 2568 9 788 322,5 329,8 313,4 321,0 326,3 88,4 90,3 85,9 87,7 89,4 8,00 8,00 8,00 8,00 30,00

II järelravi osakond Hiiu korpuses

7 316 6 974 9 367 9 650 4 978 284,4 308,5 312,2 321,7 497,8 77,9 84,5 85,5 87,9 136,4 25,73 22,60 30,00 30,00 10,00

II järelravi osakond Hiiu korpuses

Kirurgilise järelravi üksus

3 655 3 770 6 016 5 842 4 810 426,2 500,4 601,6 584,2 240,5 116, 8

137, 1

164, 8

159, 6

65,9 8,58 7,53 10,00 10,00 20,00

II järelravi osakond Hiiu korpuses

Onkoloogilise järelravi üksus

3 661 3 204 3 351 3 808 9 983 213,5 212,6 167,6 190,4 332,8 58,5 58,3 45,9 52,0 91,2 17,15 15,07 20,00 20,00 30,00

III järelravi osakond Hiiu korpuses

8 397 8 594 9 579 9 702 2 876 317,9 317,8 319,3 323,4 359,5 87,1 87,1 87,5 88,4 98,5 26,41 27,04 30,00 30,00 8,00

III järelravi osakond Hiiu korpuses

Neuroloogilise järelravi üksus

1 873 2 089 3 114 3 134 7 107 281,1 289,7 389,3 391,8 323,0 77,0 79,4 106, 6

107, 0

88,5 6,66 7,21 8,00 8,00 22,00

III järelravi osakond Hiiu korpuses

Sisehaiguste järelravi üksus

6 524 6 505 6 465 6 568 330,4 328,0 293,9 298,5 90,5 89,9 80,5 81,6 19,75 19,83 22,00 22,00

Hiiu 44 (va ajutiselt kodus viibitud päevad)

20 150 20 378 21 443 21 889 22 084 305,0 315,7 315,3 321,9 324,8 83,6 86,5 86,4 88,0 89,0 66,07 64,55 68,00 68,00 68,00

COVID IV üksusCOVID IV üksus 1 857 2 189 - 313,2 317,1 - 85,8 1

86,8 7

- 5,93 6,90 -

I järelravi (intensiivravi) osakond Hiiu korpuses

I järelravi (intensiivravi) osakond Hiiu korpuses

2 580 2 638 2 507 2 568 2 364 322,5 329,8 313,4 321,0 295,4 88,4 90,3 85,9 87,7 80,9 8,00 8,00 8,00 8,00 8,00

II järelravi osakond Hiiu korpuses

7 316 6 957 9 357 9 619 9 737 284,4 307,8 311,9 320,6 324,6 77,9 84,3 85,5 87,6 88,9 25,73 22,60 30,00 30,00 30,00

II järelravi osakond Hiiu korpuses

Kirurgilise järelravi üksus

3 655 3 757 6 010 5 838 4 969 426,2 498,7 601,0 583,8 496,9 116, 8

136, 6

164, 7

159, 5

136,1 8,58 7,53 10,00 10,00 10,00

II järelravi osakond Hiiu korpuses

Onkoloogilise järelravi üksus

3 661 3 200 3 347 3 781 4 768 213,5 212,4 167,4 189,1 238,4 58,5 58,2 45,8 51,7 65,3 17,15 15,07 20,00 20,00 20,00

III järelravi osakond Hiiu korpuses

8 397 8 594 9 579 9 702 9 983 317,9 317,8 319,3 323,4 332,8 87,1 87,1 87,5 88,4 91,2 26,41 27,04 30,00 30,00 30,00

III järelravi osakond Hiiu korpuses

Neuroloogilise järelravi üksus

1 873 2 089 3 114 3 134 2 876 281,1 289,7 389,3 391,8 359,5 77,0 79,4 106, 6

107, 0

98,5 6,66 7,21 8,00 8,00 8,00

Allikas: SA PERH.

17

III järelravi osakond Hiiu korpuses

Sisehaiguste järelravi üksus

6 524 6 505 6 465 6 568 7 107 330,4 328,0 293,9 298,5 323,0 90,5 89,9 80,5 81,6 88,5 19,75 19,83 22,00 22,00 22,00

Hiiu 42 12 285 16 209 16 173 16 424 278,6 324,2 323,5 328,5 91,0 88,8 88,4 90,0 44,10 50,00 50,00 50,00

HospiitsosakondHospiitsosakond - 4 127 6 311 6 351 6 329 - 307,7 315,6 317,6 316,5 - 84,3 86,5 86,8 86,7 - 13,41 20,00 20,00 20,00

Mäluhäirete osakondMäluhäirete osakond

- 8 158 9 898 9 822 10 095 - 346,3 329,9 327,4 336,5 - 94,9 90,4 89,5 92,2 - 23,56 30,00 30,00 30,00

18

3.3. Protseduurid

Hiiu korpuses osutatakse lisaks otsestele raviteenustele ka patsiendi funktsionaalset toimetulekut

toetavaid tervishoiuteenuseid, sealhulgas füsioteraapiat ja tegevusteraapiat. Samuti pakutakse

psühholoogi konsultatsiooni ja nõustamist, hingehoiuteenust, sotsiaaltöötaja konsultatsiooni ning

logopeedilisi ja toitmisravi teenuseid. Neid teenuseid osutatakse nii ambulatoorselt kui ka

statsionaarsel ravil viibivatele patsientidele.

Aastate võrdluses võib jääda mulje, et teostatud protseduuride osakaal tellitud protseduuridest

on vähenenud, kuid tegelikkuses tuleneb see kodeerimispraktika muutusest, mille järgi

registreeritakse tellitud protseduurid väljaspool Hiiu korpuse osakondi. Kuna protseduuride liigid

ja mahud sõltuvad otseselt patsientide profiilist ning ravivajadusest, ei ole nende detailne

etteplaneerimine ega prognoosimine piisavalt põhjendatud.

Tabel 6. Perioodil 2021-2025 Hiiu korpuses osutatud protseduurid. Esitatud on Hiiu korpus protseduuri tellijana. 2021. aasta ei sisalda I taastusravi osakonda, mis asus ajutiselt Hiiu 44 aadressil.

Tellija - Hiiu korpuse üksused

2021 2022 2023 2024 2025

[7050] Füsioteraapia individuaalne (kestus 30 min)16 485 7 340 8 407 9 729 8 580

[7053] Tegevusteraapia individuaalne (kestus 30 min)2 108 2 618 2 227 2 366 2 121

[7058] Lümfiteraapia1 158 971 834 332 110

[T7008.01] Aparaatne ravi (v.a. magnetravi) (1 protseduur )2 017 634 460 142 5

[7008.6] Magnetravi127 30 16 30

[7052] Füsioteraapia grupis (kestus 30 min)2 7 41 4

[7008.1] Elektriravi55 10 -

[7008.2] Ultraheliravi77 40 20

[7008.4] Laserravi38 10 8

[7008.5] Soojusravi29 - -

[7051] Füsioteraapia 2-3 haigele samaaegselt (kestus 30 min)- 2 -

KOKKU 22 096 11 662 12 013 12 603 10 816

Allikas: SA PERH.

Tabel 7. Perioodil 2021-2025 Hiiu korpuses osutatud protseduurid. Esitatud on Hiiu korpus protseduuri tegijana. 2021. aasta ei sisalda I taastusravi osakonda, mis asus ajutiselt Hiiu 44 aadressil.

Tegija - Hiiu korpuse üksused

2021 2022 2023 2024 2025

[7050] Füsioteraapia individuaalne (kestus 30 min)11 723 553 1 140 260 74

[7053] Tegevusteraapia individuaalne (kestus 30 min)1 906 1 047 6 2 14

[T7008.01] Aparaatne ravi (v.a. magnetravi) (1 protseduur )1 811 - 1 1

[7008.1] Elktriravi261 - - -

[7008.6] Magnetravi191 - - -

[7008.2] Ultraheliravi141 - - 4

[7008.4] Laserravi66 - - -

[7008.5] Soojusravi48 - - -

[7058] Lümfiteraapia10 1 1 9

[7052] Füsioteraapia grupis (kestus 30 min)2 4 - -

KOKKU 16 159 1 605 1 148 262 102

Allikas: SA PERH.

19

4. Ravimahtude planeerimine aastani 2045

Ravitegevuse mahtude planeerimisel võtab haigla juhtkond arvesse nii tervishoiupoliitika

arengusuundi, sh vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat,

tervishoiuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte kui ka erialade arengukavasid.

Eelnevalt välja toodud rahvastikuanalüüsist (vt kogu peatükk 2) selgus, et SA PERH-i

vastutuspiirkonna rahvaarv on kasvutrendis, kasvades prognoosi kohaselt aastaks 2045 0,5%

võrra. Sellele lisandub kiire rahvastiku vananemise tendents, mis suurendab 65+ aastaste

osakaalu ning aastaks 2045 moodustab see vanuserühm kuni 24,2% kogu vastutuspiirkonna

elanikkonnast. Oluline on märkida, et just see vanuserühm moodustab valdava osa Hiiu korpuse

osakondade patsientidest. 2024. aasta lõpul tervishoiuteenuste loetellu lisatud palliatiivne ravi

ning sellega seotud raviplaani koostamine, spetsialisti vastuvõtt ja ravi koordineerimine, toetavad

palliatiivravi pakkumise suurendamist ja arendamist nii Hiiu korpuses kui maakonnahaiglates.

Järgnevalt on koostatud statsionaarsete ravitegevuste prognoosid aastani 2045. SA PERH näeb

Hiiu korpuses ette postakuutse kompetentsikeskuse arendamist järelravi ja palliatiivravi

valdkonnas ning iseseisva statsionaarse õendusabi spetsialiseeritud valdkondades nagu

hospiitsravi ja kognitiivse häiretega patsientide õendusabi. Hiiu korpuse teenuste osutamist

planeeritakse pikas perspektiivis edaspidi jätkata vaid Hiiu 39 hoones. Juurdeehitusega oleks

võimalik Hiiu 39 mahtu suurendada kuni 30% võrra.

Ravimahtude prognoosimisel lähtuti järgnevast:

● Hiiu korpuste voodikohtade arv jääb vähemalt aastate 2021–2025 maksimaalsele tasemel

(Hiiu 39 hoones 81 kohta);

● Hiiu 39 juurdeehitus suurendab voodikohtade hulka 30%, juurdeehitus valmib enne 2035.

aastat;

● Järelravi ning hospiits- ja palliatiivravi voodikohtade jaotus on määratud 2025. aasta

osakondade mahtude alusel järgmiselt: järelravi 40% ning hospiits- ja palliatiivravi 60%.

● Vastutuspiirkonnas on 65-aastaste ja vanemate elanike osakaal kasvutrendis.

Koos juurdeehitusega oleks SA PERH-il võimalik Hiiu 39 hoones pakkuda järelravi ning hospiits-

ja palliatiivravi ligikaudu 1353 hospitaliseeritud patsiendile aastas alates 2035. aastast (Tabel 8).

Täiendavalt pakutakse vajadusel Hiiu 39 hoones ka tuberkuloosi statsionaarset ravi kuni 20

ravivoodil.

Tabel 8. Hospitaliseeritute arv Hiiu korpuses 2025. aastal ning prognoos aastateks 2035 ja 2045.

Hospitaliseeritute arv

2025 2035 2040 2045

Järelravi 417 540 540 540

Hospiits- ja palliatiivravi 627 813 813 813 KOKKU 1 044 1 353 1 353 1 353

Allikas: SA PERH, Civitta Eesti AS arvutused.

Statsionaarse ravi prognoosi kohaselt kasvab Hiiu korpuse statsionaarse ravi maht 2025. aasta

26 100 kasutatud voodipäevalt 2045. aastaks 33 834 voodipäevani ehk ligikaudu 30% võrra

(Tabel 9). Kasv tuleneb eelkõige järelravi ning hospiits- ja palliatiivravi nõudluse suurenemisest,

20

mida mõjutab vastutuspiirkonna elanikkonna vananemine ja 65+ vanuserühma osakaalu kasv.

See tähendab, et Hiiu korpuse roll statsionaarses postakuutses ravis suureneb ning

ravivõimekust tuleb kavandada eeskätt eakate ja krooniliste haigustega patsientide vajadustest

lähtuvalt.

Tabel 9. Kasutatud voodipäevade arv Hiiu korpuses 2025. aastal ning prognoos aastateks 2035 ja 2045.

Kasutatud voodipäevade arv

2025 2035 2040 2045

Järelravi 10 419 10 419 10 419 10 419

Hospiits- ja palliatiivravi 15 681 20 238 20 328 20 328

KOKKU 26 100 33 834 33 834 33834

Allikas: SA PERH, Civitta Eesti AS arvutused.

Prognoosi kohaselt suureneb Hiiu korpuse perioodikeskmine ravivoodite vajadus 2025. aasta 81

ravivoodilt 2045. aastaks ligikaudu 105 ravivoodini (Tabel 10). Järelravi ravivoodite arv kasvab

32,4-lt 42,0-ni ning hospiits- ja palliatiivravi ravivoodite arv 48,6-lt 63,0-ni. Voodihõive

prognoosimisel on lähtutud süsteemi tõhususe tõstmisest ning ravivõimekuse koondamisest

teenustele, mille järele on püsiv ja kasvav vajadus. Keskmine ravikestus püsib prognooside

kohaselt stabiilsena, mis viitab standardiseeritud raviteekondadele ja ravikorralduse

järjepidevusele.

Tabel 10. Perioodikeskmine ravivoodite arv Hiiu korpuses 2025. aastal ning prognoos aastateks 2035 ja 2045.

Perioodikeskmine ravivoodite arv

2025 2035 2040 2045

Järelravi 32,4 42,0 42,0 42,0

Hospiits- ja palliatiivravi 48,6 63,0 63,0 63,0

KOKKU 81,0 105,0 105,0 105,5

Allikas: SA PERH, Civitta Eesti AS arvutused.

Voodihõive prognoosimisel on lähtutud süsteemi tõhususe tõstmisest, mille kohaselt korpuse

keskmine voodihõive tõuseb 2045. aastaks ligi 87,5%-ni.Kõrgeim voodikoormus on planeeritud

hospiits- ja mäluhäirete osakondades, kus püsivalt suur nõudlus hoiab hõivet 90% piiril. Keskmine

ravikestus püsib prognooside kohaselt stabiilsena – umbes 24-25 päeva, mis peegeldab

standardiseeritud raviteekondi.

Hiiu korpuse ambulatoorse tegevuse analüüs näitab, et viimase kolme aasta jooksul on

teenusmahud järjepidevalt vähenenud. Näiteks on individuaalse füsioteraapia teenuse maht

2025. aastaks langenud. See suundumus peegeldab haigla strateegilist fookust statsionaarsele

postakuutsele ravile ning krooniliste haigete käsitluse süsteemsele ümberkorraldamisele. Langus

on seotud ka kodeerimispraktika muutusega, mille tulemusel registreeritakse tellitud protseduurid

väljaspool Hiiu korpuse osakondi. Kuigi ambulatoorsete teenuste maht on praegu vähenemas,

nähakse nende rolli tulevikus eelkõige tuberkuloosiravis ja palliatiivses nõustamises, et toetada

patsiente koduses keskkonnas ning vähendada korduvate hospitaliseerimiste vajadust.

Päevaravi teenuste puhul ilmnes, et detailse pikaajalise mahuprognoosi koostamine ei ole

otstarbekas. Päevaravitoolide ja -teenuste kasutamine on olemuselt ebaühtlane ning sõltub

otseselt konkreetsetest ravivajadustest ja protseduuride iseloomust, mis ei pruugi olla stabiilsed.

21

Seetõttu käsitletakse päevaravi kui paindlikku ressurssi, mida rakendatakse vastavalt patsientide

profiili muutustele ja meditsiinitehnoloogilistele võimalustele, tagades toetava ravi

kättesaadavuse ilma vajaduseta pikaajaliseks statsionaarseks viibimiseks.

Ambulatoorseid teenuseid ei ole käesolevas funktsionaalses arengukavas eraldi prognoositud,

kuna nende maht on viimastel aastatel olnud langustrendis ning nende osakaal Hiiu korpuse

põhitegevuses on võrreldes statsionaarse postakuutse raviga vähenenud. Samuti mõjutab

andmete võrreldavust kodeerimispraktika muutus, mille tõttu ei võimalda senine statistika

koostada piisava kindlusega pikaajalist mahuprognoosi. Tulevikus jäävad ambulatoorses vaates

Hiiu korpusesse eeskätt tuberkuloosiraviga seotud teenused ning palliatiivne nõustamine, mille

eesmärk on toetada patsiente koduses keskkonnas ja vähendada korduvate hospitaliseerimiste

vajadust.

22

5. Tervishoiutöötajate vajadus

Järelravi keskuses ja osakondades ning õendusabi-, hospiits- ja mäluhäirete üksustes töötas

2025. aastal kokku 199,25 töötajat. Nimetatud üksustes oli kokku avatud 186,4 ametikohta, millest

täidetud oli 173,44. Suurim erinevus avatud ja täidetud ametikohtade vahel ilmnes 2025. aastal

õendustöötajate rühmas (Tabel 11).

Tabel 11. Töötajate, ametikohtade ja täidetud ametikohtade arv osakondade ja ametikoha põhigruppide alusel, perioodil 2023-2025.

2023 2024 2025

Töötajate arv

AK4 arv

TAK5 arv

Töötajate arv

AK arv

TAK arv

Töötajate arv

AK arv

TAK arv

Järelravi keskus

Arst 6 4,34 3,34 5 4,75 3,45 4,25 3,5 4,29

Õendus - 1 - - 1 - 1 -

I järelravi osakond

Arst 3 1,75 1,75 3 1,75 1,75 3 1,75 1,75

Õendus 10 12 10,25 11 12 10,5 11 12 10,25

Hooldus 9 10 9,04 11 10 9,5 9 10 8,75

II järelravi osakond

Arst 2 2,25 2,41 2 2,75 1,75 2 2,75 1,75

Õendus 17 12,77 13,48 19 17 16,15 17 17 15,65

Hooldus 19 13,52 16,73 18 18 17 18 18 17,5

III järelravi osakond

Arst 2 1,8 1,8 2 2 2 3 2,5 2,5

Õendus 18 15,28 14,27 21 17 15,25 22 17 15,5

Hooldus 18 16,18 15,37 17 18 16,25 17 18 16,75

Õendusabikeskus

Arst 2 0,84 0,84 2 2,5 1,4 3 2,5 2,5

Õendus 1 3,16 2,91 1 1 1 1 1 1

Hooldus - 2,93 2,43 1 0,5 0,5 1 0,5 0,5

Õendusabiosakond Hiiu korpuses

Õendus 16 11,82 10,23 18 14 14 18 14 13,75

Hooldus 18 15,27 13,78 20 18,2 17,75 22 18,2 18,5

Hospiitsosakond

Õendus 12 9,65 6,84 11 11,5 9 12 11,5 9

Hooldus 14 10,9 10,03 15 13 13,75 14 13 12

Mäluhäireteosakond

Õendus 7 7,72 4,32 8 9,2 7,75 8 9,2 8

Hooldus 14 10,9 9,93 14 13 13 14 13 13,5

Allikas: SA PERH.

Tervishoiutöötajate personaliprognoos aastani 2045 põhineb Hiiu 39 hoone kesksele

teenusmudelile koostatud ravimahtude prognoosil. Arvestatud on, et 2025. aasta baasiks on Hiiu

39 hoones 81 ravivoodit ning alates 2035. aastast suureneb voodifond juurdeehituse valmimisel

105 ravivoodini. Teenuste jaotuses on prognoosis arvestatud 40% järelravi ning 60% hospiits- ja

4 AK - ametikohtade arv 5 TAK - täidetud ametikohtade arv

23

palliatiivravi. Personalivajadus on arvutatud 2025. aasta tegelike personalinäitajate alusel. Kuna

2035., 2040. ja 2045. aasta teenusmahud ning voodifond on prognoosis samad, jääb nendel

aastatel ka prognoositav personalivajadus samale tasemele.

Oluline on arvestada, et Tabel 11. kirjeldab 2025. aasta tegelikku personaliseisu Hiiu korpuse

senises organisatsioonilises ülesehituses, hõlmates järelravi keskuse ja osakondade ning

hospiits-, mäluhäirete ja õendusabiüksuste töötajaid, ametikohti ja täidetud ametikohti. Tabelid

12–14 seevastu kajastavad personalivajaduse prognoosi Hiiu 39 hoone kesksele

tulevikumudelile, milles teenuste osutamine on kavandatud koondada Hiiu 39 hoonesse ja selle

juurdeehitusse.

Tabel 12. Ametikohtade arvu prognoos 2045. aastani töötajate põhigruppide alusel.

Ametikohtade prognoos töötajate põhirühmade lõikes

2025 2035 2040 2045

Arstid 7 10 10 10

Õendustöötajad 45 58 58 58

Hooldustöötajad 49 63 63 63

KOKKU 101 131 131 131

Allikas: SA PERH, Civitta Eesti AS arvutused.

Prognoosi kohaselt moodustavad ka edaspidi suurima osa personalivajadusest õendus- ja

hooldustöötajad, mis tuleneb postakuutse ravi ning hospiits- ja palliatiivravi teenuste

töökorraldusest ja patsientide suurest igapäevase toe vajadusest. Arstide vajadus kasvab

mõõdukamalt, kuid arstkonna vanuselise koosseisu tõttu on jätkuvalt oluline tagada järelkasv ja

erialane jätkusuutlikkus.

Tabel 13. Ametikohtade arv teenusgruppide lõikes kuni 2045. aastani

Ametikohtade prognoos teenusgruppide lõikes

2025 2035 2040 2045

Järelravi 50 65 65 65

Hospiits- ja palliatiivravi 51 66 66 66

KOKKU 101 131 131 131

Allikas: SA PERH, Civitta Eesti AS arvutused.

Teenusgruppide lõikes suureneb töötajate vajadus nii järelravi kui ka hospiits- ja palliatiivravi

valdkonnas. See viitab sellele, et mõlema teenusgrupi osutamine eeldab ka edaspidi

märkimisväärset personaliressurssi ning personalivajaduse kasv on kooskõlas Hiiu korpuse

arendamise eesmärgiga koondada postakuutse ravi teenused ühtsesse ravikeskkonda.

Tabel 14. Ametikohtade prognoos osakondade lõikes kuni 2045. aastani

Ametikohtade prognoos osakondade lõikes

2025 2035 2040 2045

Järelravi keskus 2 2 2 2

I järelravi osakond 11 14 14 14

II järelravi osakond 17 23 23 23

24

III järelravi osakond 20 26 26 26

Õendusabikeskus 3 4 4 4

Õendusabiosakond 22 29 29 29

Hospiitsosakond 14 18 18 18

Mäluhäirete osakond 12 15 15 15

KOKKU 101 131 131 131

Allikas: SA PERH, Civitta Eesti AS arvutused.Tabelis 14 kasutatud osakondade nimetused

kirjeldavad teenuste funktsionaalset jaotust. Seetõttu käsitletakse hospiitsosakonda ja

mäluhäirete osakonda ka prognoosis eraldi üksustena, kuigi Hiiu 42 hoonega ei ole tulevikus

arvestatud.

Osakondade lõikes on suurim personalivajadus prognoosi kohaselt õendusabiosakonnas ning II

ja III järelravi osakonnas. Samuti suureneb töötajate vajadus hospiitsosakonnas ja mäluhäirete

osakonnas. See kinnitab, et suurim personaliressurss on vajalik üksustes, kus patsientide

raviteekond on pikem ning kus ravi- ja hooldusvajadus eeldab suuremat õendus- ja

hoolduskoormust.

Igal aastal koostatakse kõiki tervishoiutöötajaid hõlmav koolitusplaan, mille täitmiseks nähakse

ette rahalised vahendid. Töötajaid teavitatakse võimalikest koolitustest ning selle põhjal saavad

nad valida oma tööks sobivad täienduskoolitused. Samuti korraldatakse igal aastal haiglasiseseid

koolitusi.

25

Kokkuvõte

Käesoleva dokumendi eesmärk li anda ülevaade SA PERH-i Hiiu korpuse hetkeolukorrast ning

kirjeldada eelistatud arengusuundi perioodiks 2025–2045. Dokument on sisendiks funktsionaalse

arengukava II etapile, mille alusel kavandatakse Hiiu korpuse edasised arendustegevused.

SA PERH-i vastutuspiirkonda kuuluvad Tallinn, Harjumaa ning Kesk-, Lääne- ja Ida-Eesti

maakonnad. Seisuga 1. jaanuar 2025 elas vastutuspiirkonnas 771 337 inimest.

Rahvastikuprognoos näitab, et vastutuspiirkonna rahvaarv püsib üldjoontes stabiilne, kuid 65-

aastaste ja vanemate elanike osakaal suureneb 2025. aasta 19,0%-lt 2045. aastaks 24,2%-ni.

See suurendab vajadust postakuutse ravi, palliatiivravi, hospiitsravi, geriaatrilise ravi ja

profileeritud statsionaarse õendusabi järele.

Hiiu korpuse ümberkorralduse eesmärk on viia pikaraviteenuste sisu ja ressursid kooskõlla

rahvastiku vananemisest ning ravivajaduse muutustest tulenevate suundumustega. Arenguplaani

keskmes on ravitegevuse koondamine Hiiu 39 hoonesse ning selle juurdeehitusse, kuna Hiiu 42

hoonega ei saa edasises planeerimises arvestada. Tulevikumudelis nähakse Hiiu 39 baasil ette

postakuutse ravi keskuse arendamist, mis koondab järelravi ning hospiits- ja palliatiivravi

teenused.

Ravimahtude prognoosis on lähtutud sellest, et 2025. aasta baasiks on Hiiu 39 hoones 81

ravivoodit ning alates 2035. aastast suureneb voodifond juurdeehituse valmimisel 105

ravivoodini. Teenuste jaotuses on arvestatud 40% järelravi ning 60% hospiits- ja palliatiivravi.

Selle alusel on prognoositud, et Hiiu 39 hoones osutatavate statsionaarsete teenuste maht

kasvab 2025. aasta 1 044 hospitaliseeritud patsiendilt 1 353 patsiendini aastas alates 2035.

Aastast

Personaliprognoos põhineb samal Hiiu 39 kesksele teenusmudelile koostatud ravimahtude

prognoosil. Töötajate koguvajadus suureneb prognoosi kohaselt 2025. aasta 101 töötajalt 131

töötajani alates 2035. aastast ning püsib sellel tasemel ka aastatel 2040 ja 2045. Suurima osa

personalivajadusest moodustavad õendus- ja hooldustöötajad, mis tuleneb postakuutse ravi ning

hospiits- ja palliatiivravi teenuste töökorraldusest ja patsientide suurest igapäevase toe

vajadusest.

Lisaks eeltoodud ravivaldkondadele kaalub SA PERH ka tuberkuloosiravi üksuse kolimist ja

piirkonna tuberkuloosiravi üksuse rajamist aadressile Hiiu 39, kus täna korraldatakse

tuberkuloosiravi ambulatoorset vastuvõttu.

Kokkuvõttes kinnitab analüüs, et Hiiu korpuse arendamine Hiiu 39 hoone keskse postakuutse ravi

keskusena on demograafiliselt, ravikorralduslikult ja ressursiplaneerimise vaatest põhjendatud.

Kavandatud juurdeehitus ja teenuste koondamine loovad eeldused, et vastata kasvavale

vajadusele järelravi ning hospiits- ja palliatiivravi teenuste järele, tagades samal ajal

raviteekondade suurema terviklikkuse, nüüdisaegsema taristu ja parema töökorralduse.