Exce1sior OÜ_vastus

Yevhen Sushchev

Exce1sior OÜ

[email protected]

Teie nr

Meie 18.05.2026 nr 14-7/261214/2604224

Härra Yevhen Sushchev

Palusite õiguskantsleril algatada tsiviilasjas nr 2-25-1779 distsiplinaarmenetlus süsteemsete

menetluslike rikkumiste pärast.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 2 tuleb kohtul lahendada tsiviilasi õigesti,

mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.

Põhiseaduse § 146 järgi on kohus oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas

põhiseaduse ja seadustega.

Kohus peab kohtuasja lahendamisel olema sõltumatu ja erapooletu, et tagada aus ja õiglane

kohtumenetlus. Riigikohus on selgitanud, et "Erapooletu on selline kohtukoosseis, kes peab

kohtuasja lahendama asudes võimalikuks igasugust seadusega ettenähtavat kohtulahendit ja kes

seetõttu saab õigusemõistmisel toimida ausalt ning õiglaselt. … Esiteks peab kohtunik … taanduma

siis, kui ta kohtuasja lahendama asudes ei pea selles kohtuasjas subjektiivselt võimalikuks mitte

igasuguse seadusega ettenähtava kohtulahendi tegemist, vaid eelistab selgelt ühte võimalikku

lahendit teistele. Vastavalt Eesti kohtunike eetikakoodeksi p-le 25 peab kohtunik taanduma siis, kui

tal on eelarvamus poole suhtes, mis takistab asja objektiivset lahendamist; kui ta on asjaosalistega

lähedastes suhetes; tal on eraviisiline teave menetlusega seotud faktiliste asjaolude kohta; ta on

varasemalt asjaosalisi õigusalaselt nõustanud või teab, et otsus võib puudutada teda ennast või tema

perekonnaliiget. Siinjuures on oluline silmas pidada, et nii nagu mistahes teiselgi isikul, on ka

kohtunikul oma hoiakute ja väärtushinnangute süsteem, millest aga ei saa automaatselt tuletada

kohtuniku erapoolikust. Kohtuniku taandumise aluseks on vaid selline tema hoiakute ja

väärtushinnangute süsteemist lähtuv arusaam, mis toimib tõepoolest argumentidele mittealluva ja

diskussiooni välistava eelarvamusena." (Riigikohtu 07.11.2005 määrus nr 3-1-1-123-05, p-d 9, 11).

Kui on kahtlus kohtuniku erapooletuses, näevad menetlusseadustikud ette sätted kohtuniku

taandamiseks. TsMS § 23 punktides 1-6 on sätestatud kohtuniku taandumise alused, mille esinemise

tuvastamine ei eelda asjaolude hindamist ega kaalumist ning nimetatud aluse ilmnemisel on

kohtunik kohustatud taanduma.

TsMS § 23 punkti 7 järgi ei või kohtunik menetleda tsiviilasja ka siis, kui esineb muu asjaolu, mis

annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. See säte annab kohtunikule suure kaalumisruumi ja

kohtuniku otsus taandamise vajaduse kohta sõltub kohtuniku enda subjektiivsest arvamusest, kas ta

on võimeline asja erapooletult menetlema või mitte. Tegemist on kohtuniku diskretsioonotsustusega

(vt ka Riigikohtu 28.04.2014 otsus nr 3-2-1-23-14, p 13).

2

TsMS §-s 23 toodud alustel on ka menetlusosalisel õigus taandamisavaldus esitada (vt TsMS § 24

lg 1). Kohtuniku taandamise avaldus tuleb esitada kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik

kuulub (TsMS § 24 lg 2). Taandamisavaldust tuleb põhistada (TsMS § 24 lg 3). Taandamisavalduse

lahendamise kord on sätestatud TsMS §-s 26. Kui taandatav kohtunik või kohtukoosseis end ei

taanda, siis lahendab taandamisavalduse kas ülejäänud kohtukoosseis või kohtu esimees. Kui

taandamisavaldus jääb rahuldamata ja menetlusosaline kaebab edasi kõrgema astme kohtusse, siis

saab muu hulgas taotleda kohtulahendi tühistamist põhjusel, et asja lahendas ebaseaduslik

kohtukoosseis, kuhu kuulunud kohtunik oleks pidanud ennast taandama (TsMS § 30, § 656 lg 1 p 3,

§ 669 lg 1 p 3; vt ka Riigikohtu 28.04.2014 otsus nr 3-2-1-23-14, p-d 11-13).

Kohtuniku tegevusele menetluse juhtimisel, samuti menetlussätete rikkumise kohta saab

menetlusosaline esitada vastuväite (TsMS) § 333). Vastuväite lahendab kohus määrusega.

Vastuväite lahendamine võimaldab asja menetleval kohtul endal minetuse menetluses kõrvaldada,

kui kohus vastuväitega nõustub. TsMS-st ei tulene võimalust selle määruse peale määruskaebust

esitada. Küll aga on võimalik vastuväitele ja selle rahuldamata jätmisele tugineda

edasikaebemenetluses. Kui menetlusosaline ei nõustu sisulise kohtulahendiga (nt hagi tagamisega,

tõendite hindamisega ja kohtu seisukohtadega), on tal võimalus seda vaidlustada kõrgema astme

kohtus menetlusseadustikus sätestatud korras. Kõrgema astme kohus kontrollib madalama astme

kohtu tegevust materiaal- ja menetlusõiguse kohaldamisel.

Järelevalvet õigusemõistmise korrakohase toimimise ja kohtunike kohustuste täitmise üle teostab

kohtu esimees (kohtute seaduse (KS) § 45 lg 1). Teie avaldusest nähtub, et olete kohtu esimehe

poole pöördunud.

Kohtuteenistujate (kohtujurist, konsultant) tegevust puudutavates küsimustes võib pöörduda kohtu

direktori poole.

Õiguskantsleri pädevuses on distsiplinaarmenetluse algatamine kõigi kohtunike suhtes, kui

ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused (KS § 91 lg 2 p 2). Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku

süüline tegu, mis seisneb ametikohustuste täitmata jätmises või mittekohases täitmises.

Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu (KS § 87 lg 2). Õiguskantsler on kaalunud

menetluse algatamist eeskätt olukorras, kus kohtuniku pandud rikkumine ametikohustuste täitmisel

on ilmselge ja raske ning rikkumise tagajärgede kõrvaldamine või heastamine ei ole korralise

edasikaebe korras või muul viisil võimalik või võib osutuda võimatuks. Distsiplinaarmenetlus ei ole

isiku jaoks õiguskaitsevahend – distsiplinaarmenetluse algatamine või distsiplinaarkaristuse

määramine ei too kaasa kohtuniku taandamist, kohtuasja uuesti läbivaatamist, kohtulahendite

muutmist või tühistamist ega aita muul moel üldjuhul kaasa isiku õiguste kaitsele.

Seadus ei luba õiguskantsleril võtta seisukohta, kuidas kohtumenetlust juhtida ja kohtuasja sisuliselt

lahendada (õiguskantsleri seaduse § 25 lg 2). Samuti ei hinda õiguskantsler kohtuniku

diskretsioonotsuseid (nt taandamise kohta TsMS § 23 punkti 7 alusel). Seega ei anna õiguskantsler

avaldusealuses asjas hinnanguid. Loodetavasti on selgitustest siiski abi.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristel Lekko

õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel Kristel Lekko 693 8443, [email protected]