Õiguskantsler
[email protected]
AVALIK SELGITUSTAOTLUS ÕIGUSLIKES KÜSIMUSTES
PPA sisekoolituste, sisemise operatiivõppe, jõukasutuse õpetamise ning nende õigusliku aluse ja piiride küsimuses. Kas senised tegevused on jätkusuutlikud tagama meie ühiskonnaliikmete põhiõiguseid ja õiguskindlustunde.
Lugupeetud õiguskantsler
Pöördun uuesti seoses Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) sisekoolituste, operatiivõppe, relvakasutuse õpetamise ja jõukasutuse standardite kujundamise küsimusega.
Käesoleva pöördumise eesmärk ei ole väita, et PPA ei tohiks üldse oma teenistujaid peale politseikooli läbimist tööalaselt juhendada või praktiliselt ette valmistada kuid see peab olema õiguslikus ja juriidilises mõttes asjakohane ning tegevus kontrollitav.
Küll aga tekib tõsine õiguslik ja põhiseaduslik küsimus:
Kas PPA sisekoolituste tegelik ulatus, sisu ja mõju on täna piisavalt selgelt reguleeritud ning kas teatud sisekoolitused ei ole sisuliselt kujunenud subjektiivselt autonoomseks doktriiniks ja jõukasutuse tõlgenduse kujundamiseks ilma piisava välise õigusliku, akadeemilise ja sõltumatu kontrollita.
Käesoleva pöördumise keskne küsimus ei ole üksnes “kas PPA võib koolitada”, vaid millises ulatuses ja millise õigusliku aluse alusel;
• Milline on kontroll;
• Millised on sisulised piirid;
• ning kas eristatakse piisavalt:
◦ tööalast juhendamist,
◦ praktilist treeningut,
◦ sisemisi õppepäevi,
◦ ja sisuliselt doktriinilist õpet.
Tekib küsimus, kas PPA sisekoolituste kaudu ei kujundata praktikas:
• relvakasutuse väärstandardeid,
• jõukasutuse väärmõttemudeleid,
• de-eskalatsiooni väärarusaamist,
• operatiivseid väärotsustusmustreid,
• ning õigusnormide sisulist väärtõlgendust,
Kas tänane PPA sisekoolitus on piisavalt:
• sõltumatult hinnatud,
• teaduspõhiselt kontrollitud,
• väliselt auditeeritud,
• või demokraatlikult läbipaistev.
Oluline on hinnata, kas praktikas tehakse piisavat vahet:
• sisemisel tööalasel instruktaažil;
• praktilisel teenistusõppel;
• taktikalistel harjutustel;
• ja sisuliselt akadeemilist või doktriinilist tähendust omaval sisemisel väljaõppel.
Tekib õigustatud küsimus:
Kas PPA sisekoolitused on jäänud praktilise tööalase ettevalmistuse piiridesse või on neist kujunenud süsteem, mis sisuliselt loob ja taastoodab organisatsioonisisest loogikat ja seisukohti ning muuhulgas relvakasutuse ning jõukasutuse filosoofiat ilma piisava õigusliku ja välise kontrollita.
Kas tänase PPA sisekoolitus, sealhulgas relvakasutuse, jõukasutuse, kriisitaktika ja de-eskalatsiooni õpetamine peaks olema valdavalt Sisekaitseakadeemia või muu sõltumatu välise akadeemilise ja õigusliku kontrolli all olev süsteem, mitte peamiselt organisatsioonisisene õpetus.
Sisekaitseakadeemial on:
• seadusest tulenev hariduslik roll;
• õppekavade süsteem;
• akadeemiline vastutus;
• pedagoogiline raamistik;
• ning väline kontrollitavus.
Seevastu olukord, kus:
• sama organisatsioon loob õpetuse,
• koolitab,
• hindab,
• kontrollib,
• analüüsib jõukasutuse ja muid teenistusjuhtumeid,
• ning kujundab ise operatiivset tõlgenduspraktikat,
võib kaasa tuua kinnise organisatsioonikultuuri ja eneseõigustava süsteemi tekke riski.
Samuti palun hinnata küsimust:
Kas politseiametnike relvakäsitsemise, jõukasutuse pädevuse ja füüsilise valmisoleku kontroll peaks olema välise ja sõltumatu hindamise all, mitte täielikult organisatsioonisisene.
Eriti oluline on hinnata, kas:
• jõukasutuse õpetus;
• relvakasutuse standardid;
• ning taktikaline otsustusloogika;
• füüsilise võimekuse standarditele vastavuse kontroll;
vastavad võrdse kohtlemise ja teenistuse diskrimineerimise vältimise põhimõtetele või on tekkinud oht, et organisatsioonisisene praktika liigub järk-järgult siseselt kujundatud subjektiivsete standartide ja loogika suunas.
Palun õiguskantsleril õiguslikus mõttes hinnata eelkõige järgmisi küsimusi:
1. Kas PPA sisekoolituste tänane ulatus ja iseloom on piisavalt selge õigusliku alusega reguleeritud?
2. Kas kehtivad seadused ja alamaktid annavad piisavalt selge volitusnormi tänases mahus organisatsioonisisese operatiivõppe ja jõukasutuse õpetuse kujundamiseks?
3. Kas PPA sisekoolitused jäävad tööalase praktilise juhendamise piiridesse või kujundavad need sisuliselt autonoomset doktriini?
4. Kas sisekoolituste sisu, kvaliteet, õiguslik käsitlus on õige ja kas õpetustegevus on kontrollitav?
5. Kas võib tekkida olukord, kus PPA on praktikas võtnud endale sisemisi ülesandeid ja funktsioone, mis ei ole PPVS-is ega muudes seadustes selgelt reguleeritud?
6. Kas õiguskantsleri hinnangul võiks olla vajalik PPA sisekoolituse tugevam väline, akadeemiline või sõltumatu kvaliteedikontroll relvakasutuse, jõukasutuse ja kriisitaktika doktriini üle?
Käesoleva pöördumise eesmärk ei ole halvustada politseiteenistust ega üksikuid ametnikke.
Küsimus on selles, kas õiguspärase ja demokraatliku riigi jaoks piisab olukorrast, kus avaliku võimu ühe intensiivsema jõustruktuuri põhiõiguste riive sisekoolituse, relvastatud jõu kasutamise sisuline õpetus, mõttemudel ja praktiline tõlgendus kujunevad peamiselt organisatsioonisiseselt.
Õiguskantsleri põhiseaduslik ülesanne ei piirdu üksnes seaduse teksti formaalse olemasolu kontrollimisega, vaid hõlmab ka küsimust:
-- kas alamaktid, halduspraktika ja avaliku võimu tegelik tegevus vastavad seaduse eesmärgile, volitusnormi piiridele ja põhiseaduslikele põhiõiguste kaitse põhimõtetele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Aare Siir
õigusteaduse magister
Eesti Politsei Kutseühingu juhatuse liige