Eelnõu

EELNÕU 21.03.2024

MINISTRI MÄÄRUS

Nr

Sotsiaalministri 3. oktoobri 2019. a määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ muutmine

Määrus kehtestatakse veeseaduse § 91 lõike 2 alusel. Sotsiaalministri 3. oktoobri 2019. a määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ § 4 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler

Sotsiaalministri 3. oktoobri 2019. a määruse nr 63

„Nõuded suplusveele ja supelrannale“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalministri 3. oktoobri 2019. a määruses nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ (edaspidi supluskoha määrus) tunnistatakse kehtetuks Terviseameti otsustusõigus avada supluskoha suplushooaeg. Eesmärk on vähendada Terviseameti töökoormust tegevuse arvelt, mis ei oma suurt sisulist mõju määruse eesmärkide täitmisele. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Ramon Nahkur (ramon.nahkur@sm.ee; tel 5918 5362) ja õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs (susanna.jurs@sm.ee; tel 5918 9323). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse määruse redaktsiooni RT I, 08.10.2019, 4. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse § 4 sätestab nõuded suplushooaja avamisele. Näiteks peab supluskoht enne suplushooaja avamist ja selle vältel olema hooldatud ja korrastatud, seal ei tohi esineda jäätmeid ega reostust, üldsusele peab olema tagatud teave suplusvee ohutuse kohta jm. Määruse eelnõuga tunnistatakse kehtetuks § 4 lõige 5, mille kohaselt otsustab Terviseamet supluskoha suplushooaja avamise või sellest keeldumise viie tööpäeva jooksul pärast sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete (enne suplushooaja algust võetud suplusvee proov) esitamist ja teavitab taotlejat vastuvõetud otsusest kirjalikult. Terviseameti eelnimetatud otsus nõuab nii inspektori paikvaatlust (hindab, kas rand on puhas, vastavad rajatised ja asjakohane suplusteave olemas jm) kui ka dokumentide vormistamist, mis võtab kokku paar päeva tööaega. Eestis on umbes 55 supluskohta (igal hooajal ei pruugita kõiki supluskohti avada), kõikide supluskohtade hooaja alguse otsuse tegemine nõuab Terviseametilt palju ressursse. Tänaseks on selgunud, et sisuliselt pole sellel tegevusel väga suurt ohu ennetamise väärtust. Supluskoha valdaja peab nagunii täitma supluskoha määruse §-s 4 sätestatud suplushooaja avamise nõudeid ning supluskoha valdajal on eelduslikult motivatsiooni ja tahet, et hoida supluskoht hooldatud ja korrastatud ning täita muid §-st 4 tulenevaid nõudeid. Lisaks sätestab veeseaduse § 91 lõike 1 punkt 1, et supelranna omanik või valdaja tagab ohutud kasutamistingimused, kasutatava vee nõuetekohasuse ning vee kontrolli ja uuringud akrediteeritud laboris veeseaduse alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Veeseaduse § 250 lõige 3 sätestab Terviseameti kohustuse teha riiklikku järelevalvet suplusvee ja supelranna kohta kehtestatud nõuete täitmise üle ehk igal juhul on supluskoha omanikul või valdajal kohustus tagada supluskoha korrasolek hooaja avamisel ja selle vältel, samuti säilib Terviseametil õigus kontrollida supluskoha nõuete täitmist, sealhulgas supluskoha korrasolekut. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega.

2

4. Määruse mõjud Eelnõu muudatuste eesmärk on vähendada Terviseameti töökoormust ja seeläbi täita riigi kavandatud nulleelarve eesmärke. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta majandust, regionaalarengut ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, samuti ei avaldu sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale ega mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Muudatused mõjutavad Terviseameti töökoormust – ameti töökoormus väheneb. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõuga väheneb Terviseameti töökoormus ning seetõttu vähenevad ka ameti kulud (13 103 eurot aastas). 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile.