Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 22913000001

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 07.05.2026, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Margaret Beres

Ametiasutuse nimi: Riigiprokuratuur

Kriminaalasja number: 22913000001

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 209 lg 1; § 212 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX (isikukood XXX)

Kuriteo toimepanemise aeg: veebruar 2022

Lühiülevaade XXX XXXle esitatud kahtlustusest:

XXX XXX on alus kahtlustada kahe kuriteo sooritamises ja täpsemalt selles, et XXX XXX tekitas

2022.a veebruaris Fortikus Eesti OÜ (registrikood: 16200304, pankrotis) juhatuse liikmena tegelikest

asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, esitades Pirita linnaosavalitsusele lumeveoteenuse

osutamise eest tööde vastuvõtmise akti tegelikult suuremas mahus maksumuses, ning sai sel teel

Tallinna linnalt varalist kasu vähemalt 12 408 eurot (koos KM-ga). Samuti kahtlustatakse XXX XXX

selles, et tema koos X.XXX ja X.XXX lõid 2022.a veebruaris kindlustusjuhtumi kohta ebaõige

ettekujutuse kindlustusandjale AS Inges Kindlustus kindlustushüvitise saamise eesmärgil ning

tekitasid selliselt kindlustusandjale kahju summas 1273,13 eurot. XXX XXX tegevus on

kvalifitseeritav karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 1 ja § 212 lg 1 järgi. XXX XXX suhtes on

kriminaalmenetlus lõpetatud osaliselt 04.11.2024 KarS § 298 lg 1 osas KrMS § 199 lg 1 p 1, § 200

ja § 206 alusel.

Menetluse lõpetamise põhjendus:

Prokuratuur, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et XXX XXX esitatud kahtlustus on

põhjendatud ning tema süü on tõendatud. Samuti leiab prokuratuur, et käesolevas kriminaalasjas

esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX XXX suhtes KrMS § 202 alusel. KrMS §

202 lõike 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus

kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda

kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg-st 7

tuleneb, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku

eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,

võib kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Käesolevas kriminaalasjas on

etteheidetavate süütegude näol tegemist teise astme kuritegudega, mille eest karistusseadustiku eriosa

näeb karistusena vastavalt KarS § 209 lg 1 eest rahalise karistuse või kuni nelja-aastase vangistuse

ning KarS § 212 lg 1 eest rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seetõttu on täidetud

esimene KrMS § 202 kohaldamise eeldus, kuna XXX XXX etteheidetavad teod on lähtuvalt nende

sanktsiooniliikidest ja -määradest II astme kuriteod, milliste puhul on seadusandja pidanud

võimalikuks kaaluda kriminaalmenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel.

Järgneva kohaldamise eeldusena näeb KrMS § 202 ette, et kahtlustatava isiku süü ei ole suur. Süü

suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS §-s 56 lg 1 kohaldamisel kohtupraktikas omaksvõetud

kriteeriume, samuti KarS §-s 57 loetletud karistust kergendavate ja §-s 58 loetletud karistust

raskendavate asjaolude esinemist. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse astet,

tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud

karistust. Käesolevas asjas esinevad KarS § 58 punktis 1 (omakasu või muu madal motiiv) ja 10

(süüteo toimepanemine grupi poolt) nimetatud karistust raskendavad asjaolud. Samas esinevad asjas

ka KarS § 57 lg 1 p 2 (kahju vabatahtlik hüvitamine) ja p 3 (puhtsüdamlik kahetsus) nimetatud

karistust kergendavad asjaolud.

Varavastaste süütegude puhul on üks süü suuruse hindamise kriteerium tekitatud kahju suurus. Süü

suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta, et kahtlustuse kohaselt tekitas XXX XXX toime pandud

kelmusteoga Tallinna linnale 12 408 eurot kahju. Samuti tekitati KarS § 212 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega 1273,13 eurot kahju AS-le Inges Kindlustus.

Karistusseadustiku mõttes on oluliseks kahjuks kahju, mis ületab 4000 eurot. Suureks kahjuks on

kahju, mis ületab 40 000 eurot ja eriti suur on kahju, mis ületab 400 000 eurot (KarS § 121). Nende

kuritegudega tekitatud kahju ületab seaduses sätestatud olulise kahju määra, kuid ei küündi suure

kahju määrani ega ole suure kahju määraga võrreldav. Eeltoodust tulenevalt võib XXX XXX süüd

hinnata keskmiseks. Süü suuruse hindamisel omab tähtust ka asjaolu, et XXX XXX etteheidetavate

kuritegudega tekitatud varaline kahju on käesoleva määruse allkirjastamise hetkeks kannatanutele

hüvitatud, s.o. taastatud on kuriteo sooritamisele eelnenud varaline olukord. Nimelt, 20.03.2025

edastas XXX XXX kaitsja prokuratuurile teavituse selle kohta, et kahtlustatav ja kannatanu Tallinna

linn sõlmisid 19.03.2025. kriminaalmenetluse väliselt võlatunnistuse. Seejuures esitas kannatanu

kriminaalasja materjalide kohaselt tsiviilhagi Fortikus Eesti OÜ vastu, mis on aga tänaseks pankrotis,

s.o. XXX XXX võttis füüsilise isikuna Fortikus Eesti OÜ võlgnevuse Tallinna linna ees vabatahtlikult

üle. Kaitsja 09.03.2026 prokuratuurile edastatud teavituse ning selle lisadest nähtuvalt on kahtlustatav

06.03.2026 seisuga kahjusumma 12 408 eurot kannatanule Tallinna linnale hüvitanud. Eelnevat on

kinnitanud ka kannatanu Tallinna linn enda esindaja 22.04.2026 prokuratuurile saadetud e-kirjas,

milles teavitas prokuratuuri ka kriminaalasjas tsiviilhagist loobumisest. Kindlustuskelmusega AS-le

Inges Kindlustus tekitatud kahju summas 1273,13 eurot on XXX XXX kannatanule hüvitanud juba

varem. Seejuures tuleb isiku poolt kahju hüvitama asumist arvestada karistust kergendava asjaoluna

KarS § 57 lg 1 p 2 alusel. Sellest tulenevalt võib hinnata kahtlustatava süü suuruse sedavõrd madalaks,

et isiku suhtes on võimalik kaaluda kriminaalmenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel.

Süü suuruse kindlakstegemisel ei saa tähelepanuta jätta ka teo toimepanija isikut. XXX XXX on

eraettevõtja, mistõttu ei saa tema ametist või seisundist järeldada, et ühiskonnal on tema vastu eriliselt

kõrgendatud usaldus seoses tema kutsetegevusega. Lisaks puuduvad XXX XXX kehtivad

kriminaalkaristused ning tema suhtes ei ole varem menetlust otstarbekuse kaalutlustel lõpetatud.

Samuti on XXX XXX olnud kohtueelses menetluses lahenduse leidmisele orienteeritud, koostööaldis

ning andnud 18.10.2024 seisuga täiendavaid ütlusi, selgitades kuritegude toimepanemise üksikasju

ning avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust. Järelikult esinevad XXX XXX puhul ka karistust

kergendavad asjaolud KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt on prokuratuuri hinnangul

võimalik asuda seisukohale, et täidetud on KrMS § 202 lg 1 kohaldamise eeldus, s.o XXX XXX süü

ei ole talle etteheidetavates kuritegudes suur.

Lisaks tuleb kriminaalmenetluse lõpetamisel otstarbekuse kaalutlusel hinnata ka avaliku

menetlushuvi kriteeriumi. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et avaliku menetlushuvi näol on

tegemist määratlemata õigusmõistega, mida sisustatakse eri- ja üldpreventiivsete kaalutluste kaudu.

Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid

oma ultima ratio iseloomu. Seetõttu ei ole avaliku menetlushuvi sisustamisel legitiimsed need

kaalutlused, mis ei ole legitiimsed karistamise eesmärkidena. Siiski ei saa avaliku menetlushuvi

olemasolu jaatada mistahes preventsioonikaalutluste puhul, kuna ka menetlusökonoomiline printsiip

omab avaliku huvi mõiste sisustamisel olulist osa. Seetõttu tuleb igal konkreetsel juhul pigem

kaaluda, kas kriminaalmenetluse jätkamisest on teo toimepanija süü suurust, eri-, ja üldpreventiivseid

kaalutlusi arvestades võimalik loobuda. Riigikohtu praktika kohaselt (otsus nr 3-1-1-85-04 p 16) on

oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks

menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada

kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt

mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust

kohaldatakse üksnes siis kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus.

Riigikohus on asunud ka seisukohale, et avalik menetlushuvi võib sõltuvalt asjaoludest teatud

juhtudel ajas väheneda ning proportsionaalseks järelmiks võib olla kriminaalasjas menetluse

lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel (RKKK 3-1-1-3-04 p 22, 3-1-1-43-10 p 20).

Analüüsides eripreventiivseid kaalutlusi, siis tuleb arvesse võtta, et XXX XXX ei ole kehtivaid

kriminaalkaristusi, mis näitab, et kuritegude toimepanemist ei saa pidada tema käitumismustriks.

Samuti ei ole kahtlustatava puhul ei alust arvata, et kohtulikust karistamisest loobumine võiks tingida

uute kuritegude toimepanemise ohu või kuritegude toimepanemise jätkamise. Oluline on, et

kohtueelse menetluse kestel kuni käesoleva ajani ei ole XXX XXX teadaolevalt karistusseadustiku

järgi kuriteona etteheidetavaid tegusid rohkem toime pannud ning ta on astunud samme heastamaks

kuritegudega toime pandud tagajärgi. Kuigi XXX XXX poolt toime pandud kuritegudega kaasnes

oluline kahju, on ta selle tänaseks kannatanute ees hüvitanud. Eeltoodust tulenevalt, tuginedes isiku

karistusregistrist nähtuvatele andmetele ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga, leiab prokuratuur, et

XXX XXX suhtes ei nähtu kriminaalasja materjalidest selliseid asjaolusid, mis tingiksid

kriminaalrepressioonide kohaldamise kui ainsa võimaliku lahenduse ning et selle järele oleks tungiv

vajadus. Lisaks tekitatud kahju hüvitamisele, määratakse XXX XXX käesoleva määruse

allkirjastamisega kohustus teha 90 tundi üldkasulikku tööd. Prokuratuur leiab, et arvestades isiku

poolt avaldatut tema majandusliku seisu kohta, samuti tema kaitsja esitatud dokumentatsiooni, mis

tõendab kahtlustatava majanduslikku seisu ning XXX XXX poolt kahju hüvitamist kannatanutele, on

üldkasuliku töö tundide sooritamine isikule kohane ning proportsionaalne kohustus. Eeltoodust

nähtuvalt saab väita, et eripreventiivsed kaalutlused XXX XXX suhtes on täidetud ka

kriminaalkaristust mõistmata – lisaks süü tunnistamisele ja kannatanule kahju heastamisele

kaasnevad ka reaalsed tagajärjed läbi kohustuse teha üldkasulikku tööd 90 tundi.

Samuti on prokuratuuri hinnangul käesoleval juhul karistust kohaldamata täidetud ka

üldpreventiivsed kaalutlused – kriminaalmenetluse lõpetamisel ning kahtlustatavale tema süüga

proportsionaalse kohustuse panemisel ei saa kahjustada ega kannatada ühiskonna usk õiguse

kehtivusse. XXX XXX suhtes kriminaalmenetluse otstarbekuse printsiibil lõpetamisel on täidetud

üldpreventiivsed kaalutlused ka ilma kohtulikku kriminaalkaristust kohaldamata, sest saavutatud on

kindlus, et õigusnormid kehtivad kõigi suhtes. Riik reageerib igale õigusrikkumisele ja eesmärk on

täiendavalt mõjutada kahtlustatava varalist positsiooni, mille kaudu näidata, et kuriteo

toimepanemine ei tasu ennast ära. Seetõttu leiab prokurör, et kriminaalmenetluse lõpetamine

tingimusel, et kahtlustatav sooritab 90 tundi üldkasulikku tööd 6 kuu pikkuse tähtaja jooksul, on igati

proportsionaalne ning täidab nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke.

Ülalkirjeldatu tõttu ei ole otstarbekas XXX XXX kriminaalkorras karistada, kuivõrd võib eeldada, et

juba läbiviidud kriminaalmenetlus, kannatanule kahju hüvitamine ja üldkasuliku töö tegemise

kohustuse võtmine on piisavad isiku mõjutamiseks. Seega on kohaldatav kohustus kohane ning XXX

XXX tunneb sellest vahetut, arvestatavat ja sisulist mõju.

Riigil ei tekkinud XXX XXX kuriteokahtluse kontrollimisel KrMS §-s 175 loetletud menetluskulusid

ning seetõttu ei ole XXX XXX kohustatud KrMS § 202 lg 1 mõttes menetluskulusid hüvitama.

Kui XXX XXX määratud kohustused jäävad tähtajaks täitmata, uuendab prokuratuur

kriminaalmenetluse.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, lg 2 p 1, 2, lg 3, lg 7 prokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22913000001 menetlus XXX XXX suhtes.

2. KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel kohustada XXX XXX:

2.1.tegema 90 (üheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemisele

kohaldatakse KarS § 69 lõikes 2, lõike 4 teises lauses ja lõikes 5 sätestatut.

3. Määrata kohustuse täitmise tähtaeg:

3.1.KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel määratud kohustuse täitmise tähtajaks määrata 6 kuud, s.o

07.11.2026.

Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: XXX XXX töökoha

04.07.2022 läbiotsimise käigus ära võetud XXX turvaklambrist eemaldatud lehed nr 8 ja 9,

mis pakendati eraldi ja suleti kleebistega nr XXX ja XXX jätta kriminaalasja materjalide

juurde.

6. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: andmeid ei kogutud.

7. Kriminaalmenetluse kulud: menetluskulud puuduvad.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kahtlustatavale, tema kaitsjale ning kannatanutele.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib

ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks

selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Kahtlustatava kinnitus

Olen käesoleva määruse koopia kätte saanud. Minule on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise

alust. Nõustun kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Olen kohustusega nõus ja selle

täitmiseks võimeline. Olen teadlik, et kohustuse tähtaegsel täitmata jätmisel menetlus uuendatakse.

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus: ___________________________

(allkiri)

Margaret Beres XXX XXX Kalle-Kaspar Sepper

abiprokurör kahtlustatav kaitsja