Kiri

Tere, lugupeetud Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti esindajad.

Eesti Keemiatööstuse Liit (EKTL) soovib seoses käimasolevate trilooogi läbirääkimistega kemikaalide Omnibus VI ettepaneku üle juhtida tähelepanu mitmele Eesti tööstuse jaoks olulisele küsimusele. EKTL toetab üldiselt Omnibus VI eesmärki parandada kemikaalialaste õigusaktide toimimist ning suurendada regulatiivse raamistiku selgust ja tõhusust, säilitades samal ajal kõrge tervise- ja keskkonnakaitse taseme. Samas peame oluliseks, et lõplikud lahendused oleksid teaduspõhised, proportsionaalsed ja praktikas rakendatavad.

CLP määruse muudatuste osas on EKTLi ettevõtete selge eelistus säilitada võimalikult suur paindlikkus märgistuse vormistusnõuete osas, lähtudes Euroopa Komisjoni algsest ettepanekust. Leiame, et Komisjoni pakutud lähenemine võimaldab tagada nii tarbijaohutuse kui ka praktiliselt rakendatava märgistamise erinevate tootetüüpide ja pakendiformaatide puhul. Kompromissi korras saame toetada ka nõukogu poolt välja pakutud täpsustusi. Samas peame Euroopa Parlamendi ettepanekut kehtestada minimaalne fondi suurus 0,9 mm väikestele pakenditele kuni 125 ml ning 1,2 mm suurematele pakenditele ettevõtete vaatest ebamõistlikult jäigaks ja ebaproportsionaalseks. Selline lahendus tooks kaasa ulatuslikud ümberkujundamise vajadused, märkimisväärsed kulud ja paljudel juhtudel praktilised probleemid märgistuse paigutamisel ilma sisulise täiendava ohutushüveta tarbijale.

Juhul kui komisjoni ja nõukogu praegune lähenemine triloogis toetust ei leia, on ettevõtted kompromisslahendusena välja pakkunud kaks võimalikku alternatiivi. Esimese variandina võiks väikeste pakendite erandi (0,9 mm) kohaldamisala laiendada kuni 500 ml pakenditele, mis vastaks paremini turul levinud pakendivormidele. Alternatiivina võiks suuremate pakendite minimaalne fondi suurus olla 1,1 mm senise 1,2 mm asemel, mis aitaks eelkõige 125–500 ml pakendite puhul säilitada märgistuse praktilise teostatavuse.

Samuti toetame pragmaatilist lähenemist reklaamis esitatavale ohuteabele, eriti digitaalsete, audio- ja trükikanalite puhul, kus täielike ohulausete esitamine ei pruugi olla praktiliselt teostatav ega tarbijale sisuliselt arusaadavam kui viide märgistusel toodud teabele või ohupiktogrammide kasutamine.

Oluliseks peame ka piisavate üleminekuaegade säilitamist märgistuse ja klassifikatsiooni muudatuste rakendamisel. Mitmete toodete puhul ei tähenda rangema klassifikatsiooni rakendumine üksnes etiketi muutmist, vaid võib kaasa tuua vajaduse reformuleerimiseks, täiendavate testide läbiviimiseks või isegi pakendi konstruktsiooni muutmiseks. Selliste muudatuste elluviimine nõuab reaalselt aega ning liiga lühikesed üleminekuajad võivad põhjustada tarneahela häireid, põhjendamatut jäätmeteket ja märkimisväärset halduskoormust, eriti väiksematele ettevõtjatele.

Kosmeetikatooted

Kosmeetikatoodete määrus (CPR) keelab kosmeetikatoodetes kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks (KMR)1 klassifitseeritud ainete kasutamise, välja arvatud juhul, kui on tehtud erand. See ettevaatusabinõu omnibusiga mitte kuidagi ei muutu. Viimase 12 aasta jooksul on tööstusharu esitanud aga ainult kaks eranditaotlust. Kumbagi neist ei rahuldatud, hoolimata sellest, et tarbijaohutuse komitee kinnitas, et ained on kosmeetikatoodetes ohutud. Kuivõrd oleme nägemas olukorda, kus CLP määruse CLH nõudeid rakendatakse üha laiaulatuslikumalt ja tõlgendatakse üha rangemalt, siis üha rohkem aineid saab harmoneeritud KMR klassifikatsiooni. Mõned näited: lilial, tsinkpüritioon, teepuuõli, heliotropin, naatriumflouriid, (etanool?) jne. Mittetoimiv erandimehhanism sunniks kosmeetikatööstust tuhandeid ohutuid tooteid tarbetult ümber-formuleerima. See suunaks märkimisväärsed investeeringud innovatsioonist eemale koostise reaktiivse muutmise poole, takistades Euroopa kosmeetikatööstuse globaalset konkurentsivõimet. Võttes veel lisaks arvesse praegusi ebarealistlikult lühikesi üleminekuaegasid, paneb see kosmeetikaettevõtted mõningatel juhtudel väljapääsmatusse olukorda.

Kosmeetikatoodete määruse muudatuste osas peab EKTL väga oluliseks, et KMR-ainete erandimehhanism säilitaks õigusselguse ja etteaimatavuse. Kui sõltumatu teadusorgan SCCS on kinnitanud aine ohutuse konkreetseks kosmeetiliseks kasutuseks ning muud õigusaktis sätestatud tingimused on täidetud, peab ettevõtjatel olema võimalik tugineda selgele ja objektiivsele erandimenetlusele. Vastasel juhul tekib olukord, kus isegi teaduslikult ohutuks hinnatud ainete kasutamine muutub sisuliselt ettearvamatuks. See suurendaks oluliselt regulatiivset ebakindlust ning suunaks ettevõtete ressursid innovatsiooni asemel massilisele reformuleerimisele. Ehk sõnastust “Komisjon peab kehtestama erandi..” (juhul, kui kõik tingimused on täidetud) ei tohi asendada sõnastusega “võib kehtestada erandi…”.

Samuti peame oluliseks, et “sobiva alternatiivi” mõiste jääks objektiivseks ja praktiliselt hinnatavaks. Liiga lai või hüpoteetiline käsitlus, sealhulgas teoreetiliste tehnoloogiliste alternatiivide või keerukate koostisainete kombinatsioonide arvestamine, muudaks erandimehhanismi praktikas peaaegu kasutamatuks. Kosmeetikatoodete formulatsioonid on väga keerukad ning üksikute ainete asendatavus sõltub konkreetsetest maatriksitest, kontsentratsioonidest, funktsioonidest ja füüsikalis-keemilistest omadustest. Seetõttu toetame lähenemist, mille kohaselt tuleb hinnata reaalselt olemasolevaid ja samaväärse funktsiooni ning efektiivsusega alternatiive.

EKTL peab eriti oluliseks looduslike kompleksainete (Natural Complex Substances) käsitlemist. Mitmed looduslikud ekstraktid ja eeterlikud õlid sisaldavad looduslikult väikestes kogustes üksikuid aineid, mis võivad saada harmoniseeritud KMR klassifikatsiooni. Sellisel juhul ei tohiks automaatselt käsitleda kogu looduslikku kompleksainet või kõiki seda sisaldavaid kosmeetikatooteid samaväärselt üksiku klassifitseeritud ainega. Toetame riskipõhist lähenemist, kus hinnatakse tegelikku kokkupuudet lõpptootes ning SCCS roll säilib keskse teadusliku hindajana. Vastupidine lähenemine võiks kaasa tuua väga ulatuslikud ja ebaproportsionaalsed tagajärjed suurele osale kosmeetika- ja lõhnaainetööstusest, sealhulgas väiksematele ettevõtjatele ja looduslike toorainete tarneahelatele.

Lisaks juhime tähelepanu kaugmüügi sätetele. Praktikas ei ole võimalik veebimüügis kuvada iga konkreetse toote individuaalset minimaalse säilivusaja kuupäeva või partiinumbrit, kuna konkreetne tarbijale tarnitav ühik ei ole tellimuse tegemise hetkel teada. Seetõttu peaksid kaugmüügi kohustuslikud teabenõuded olema tehniliselt realistlikud ja praktiliselt rakendatavad.

Kokkuvõttes peab EKTL oluliseks, et kemikaalide Omnibus VI toetaks Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, innovatsiooni ja õigusselgust, säilitades samal ajal kõrge tervise- ja keskkonnakaitse taseme. Regulatiivsed lahendused peavad olema teaduspõhised, proportsionaalsed ja praktiliselt rakendatavad nii suurtele kui väikestele ettevõtjatele.

Lugupidamisega / Best regards

Kärt Alaküla

Tegevjuht / Managing director

Eesti Keemiatööstuse Liit / Estonian Chemical Industry Association

Peterburi tee 46, Tallinn

www.keemia.ee

[email protected]

+372 6139775