Teade

Klotoid OÜ projektbüroo

Töö nr 030224

Tellija: Shethia Grupp OÜ

Saare maakond Saaremaa vald

Orissaare alevik Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu

eskiislahendus

Klotoid OÜ projektbüroo projektijuht Indrek Himmist

Planeerija Pille Hein

Shethia Grupp OÜ Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu eskiis

Klotoid OÜ, Reg. kood 10207096 MKA tegevusluba E 203/2005 P 93812 Kuressaare, Tehnika 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee EL10207096-0001; EP10207096-0001

2/6

SELETUSKIRI Orissaare alevikus Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu eskiislahendusele.

1. Olemasolev olukord

Planeeringu ala asub Saaremaa idaosas, Orissaare alevikus. Planeeritavateks maaüksusteks on Ranna pst 23 (55001:008:0313) ja Ranna pst 25 (55001:008:0314). Planeeringuala piirneb kirdest Väikese väinaga, kaugust kuivastu mnt 43 üksikelamumaaga, lõunast Tumala-Orissaare-Väikeseväina teega, edelast ja läänest Ranna puisteega ja põhjast ühiskondlike ehitise maa sihtotstarbega Ranna pst 19. Maa-ameti kaardi järgi on Ranna pst 23 2824 m² looduslikku rohumaad ja 37 m² muud maad ning Ranna pst 25 on 150 m² looduslikku rohumaad, 4285 m² metsamaad ja 10858 m² muud maad. Ehitisregistri järgi paikneb Ranna pst 23 katastriüksusel 1955 a rajatud 285,4 m² ehitisealuse pinnaga ilu- ja isikuteenuste hoone ja 64,8 m² ehitisealuse pinnaga elamu, kooli vms abihoone. Ranna pst 25 on ehitisregistri andmete järgi hoonestamata. Lisaks asuvad Ranna pst 23 katastriüksusel konteiner köök ja baar, väli WC, laste mängutelk, personali telgid ja majutustelgid ning maakelder. Maa-alal on Maa-ameti kaardirakenduse järgi märkimisväärne üleujutusala mis on reaalsuses vähenenud varasemalt valla poolt toime pandud maa-ala täitmisega.

Planeeritava ala pindala on 18154 m²

Joonis 1 Planeeringuala asukoha skeem

Shethia Grupp OÜ Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu eskiis

Klotoid OÜ, Reg. kood 10207096 MKA tegevusluba E 203/2005 P 93812 Kuressaare, Tehnika 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee EL10207096-0001; EP10207096-0001

3/6

Planeeritavate kinnistute andmed

Planeeritaval alal kehtivad seadusjärgsed kitsendused

Kitsenduse alus Kitsenduse ruumiline ulatus

Isik või asutus, kelle pädevuses on hinnata ehitusprojekti vastavust kitsendusele.

Kitsenduse sisu

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1

Läänemere avaliku kasutusega kallasrada 10 m kaldast

Saaremaa vald Planeeringualal asub kallasrada

Veeseadus 20 m 1 m kõrgusjoonest

Saaremaa vald Planeeringualal asub veekaitsevöönd

Looduskaitseseadus 200 m 1 m kõrgusjoonest

Saaremaa vald Planeeringualal asub Läänemere ehituskeeluala

Looduskaitseseadus 200 m 1 m kõrgusjoonest

Saaremaa vald Planeeringualal asub Läänemere ranna piiranguvöönd

Ehitusseadustik1 § 71

Maantee kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m ning tänava kaitsevöönd 10 m sõiduraja välimisest servast

Transpordiamet Saaremaa vald

Planeeringuala piirneb Tumala-Orissaare- Väikese väina teega ja Ranna puisteega

Asjaõigusseadus Ehitusseadustik1

Kliimaministri määrus nr 57 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“

2 m mõlemal pool vee- ja kanalisatsioonitoru

AS Kuressaare Veevärk

Planeeringualal paiknevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud

Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja

Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 20 m

AS Kuressaare Veevärk

Planeeringualal paikneb reoveepumpla

Kü. aadress Krundi pindala Krundi sihtotstarve Katastri tunnus Kinnistu number

Ranna pst 23 2861 m² Ärimaa 100% 55001:008:0313 3132034

Ranna pst 25 15293 Üldkasutatav maa 100%

55001:008:0314 3988034

Shethia Grupp OÜ Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu eskiis

Klotoid OÜ, Reg. kood 10207096 MKA tegevusluba E 203/2005 P 93812 Kuressaare, Tehnika 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee EL10207096-0001; EP10207096-0001

4/6

kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“

Asjaõigusseadus Ehitusseadustik1 Majandus- ja taristuministri määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“

1 m elektri- ja siderajatisest ning 0,4 kV maakaablist ja sidekaablist

Elektrilevi OÜ

Planeeringualal asub elektrikapp, 0,4 kV maakaabel, sidekapp ja sidekaabel

Juurdepääs maaüksusele Ranna puiesteelt.

2. Vastavus üldplaneeringule

Maa-alal kehtib Orissaare aleviku ja sisemaa üldplaneering, kehtestatud Orissaare Vallavolikogu 21.12.2009 otsusega nr 13. Üldplaneeringu järgi on maakasutuse juhtotstarve Ranna pst 23 maaüksusel ärimaa ja Ranna pst 25 maaüksusel virgestus puhkeala. Kogu planeeringuala jääb rohekoridori alale.

Üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et korduvalt üleujutatavat ala alevikus ei määrata, seega saab ehituskeeluvööndi piiri määramisel aluseks võtta üldplaneeringu kaardile kantud ehituskeeluvööndi piir (50 meetrit veepiirist). Lisaks LKS välja toodud erandi alusel rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Seega väljaspool metsaala ulatub ranna ehituskeeluvööndi piir 50 m veepiirist ja metsaalal 100 m veepiirist.

Planeeringualast põhjasuunas jäävad elamud paiknevad ca 20 -35 m kaugusel veepiirist ja ning ida-kagu suunas jäävad elamud ca 20-70 m kaugusele veepiirist. Planeeringuga taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamist 25 m rannajoonest, mis kauguse poolest sobitub olemasolevate elamute paigutusega. Lisaks on Ranna pst 25 krundi puhul tegemist juba varasemalt suures osas täidetud maa-alaga (v.a metsaala) ning looduslikku ala seal taastada ei ole enam võimalik.

Lähtuvalt sellest on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

3. Üldiselt planeeringulahendusest

Ranna pst 23 ja 25 kruntidele on kavandatud puhke- ja majutusehitised. Ranna pst 23 peamaja on kavandatud rekonstrueerida. Maaüksusel asuvad konteiner köök ja baar, välikäimla, laste mängutelk, personali telgid ja majutustelgid ning maakelder on kavandatud säilitada.

Kogu maa-alale on planeeritud rajada majutustelgid. Telgid on jaotatud suured majutustelgid ja väikesed majutustelgid. Kõik väikesed telgid on hooajalised, telgid püstitatakse üldjuhul mais ja võetakse maha septembris. Puidust alusterrass millele telgid püstitatakse jääb kohale aastaringselt. Suured telgid koosnevad hooajalisest telgi osast ning vannitoa ja WC osast telgi taga mis ehitatakse aastaringseks. Vannitoa osa ühendatakse kanalisatsioonivõrku.

Shethia Grupp OÜ Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu eskiis

Klotoid OÜ, Reg. kood 10207096 MKA tegevusluba E 203/2005 P 93812 Kuressaare, Tehnika 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee EL10207096-0001; EP10207096-0001

5/6

Planeeritud parkimisala äärde on kavandatud hoone saalile ja abiruumidele. Ühekorruseline hoone, mis on mõeldud kogunemissaaliks koos selle abiruumidega.

Lisaks on kavandatud telgid personalile ja 4 abihoonet (supelranna kuur, metsamaja, inva WC ja kuur). Metsamaja on kavandatud ala idapoolsesse osasse. Alal asetseb hetkel vana kaeviku või keldri müürijäänus.

Ranna-ala soovitakse puhastada kõrkjatest ja kujundada krundi põhjaosa supelrannaks. Keskkonnaameti soovitus oli puhastada 30 meetrine riba kõrkjatest ning ladustada tekkiv mass krundile nii, et täidetud ala kujundaks lauge kalda. Krundi põhjaosas paiknev supelrand on kujundatud kahele tasandile. Ülemisele tasandile on planeeritud terrassid päevitamiseks, lõkkeplats, supelranna tarvikute kuur ja puitkai pääsuga ujuvplatvormile. Madalamale liivarannale viib mugav puidust laudtee.

Ladustatava massi täpne ruumala sõltub kõrkjate juure sügavusest. Keskkonnaameti soovitus oli 40 cm kaevamine veepõhjast, liiga sügav kaevamine võib tekitada ohtliku olukorra supelrannas, samas on paadi kohale vaja sügavamat süvendamist.

Ladustamiseks on valitud üleujutusala metsaserval, et majutustelke paremini krundile paigutada, krundi idapoolse kalda täimise ning põhjapoolse kalda laugemaks muutmise. Metsapoolne ladustamine sõltub paiksest loodusest, et täitev mass olemasolevate puude tüvesid ei kataks. Üleujutusalast mereni tuleb luua truup, et üleujutusalasse vesi püsima ei jääks. Rannaalal külgedele on eskiisis loodud täidetud tugikaldad, et vesi toodud liiva hiljem ära ei uhuks.

Ranna-alale on kavandatud terrassid päevitamiseks. Tegemist on hooajaliste telkide puitplatvormidega, mida hakatakse kästama supelranna terrassidena.

Ala kirdenurka on kavandatud ujuvplatvorm. Ujuvplatvormil peaks olema võimalus õhtusöögi nautimiseks. Lisaks on kavandatud ujuvplatvormid päevitamiseks ja suplemiseks kõrkjate vahel eraldatuna. Päevituskohani viib laudtee.

Veepiirile on kavandatud linnuvaatlusplatvorm lindude vaatlemiseks, mis moodustab ujuvplatvormidega ringtee kõrkjate vahel kõndimiseks.

Krundi idapoolse rannaäär soovitakse ühendada metsateega mis jõuab tagasi krundi keskele. Metsarada võiks olla katmata, kuid parkla poolne madalam üleujutusala võib vajada kohati laudteed raja läbimiseks.

Ala keskele on kavandatud looduslik bassein.

Olemasolev kõrghaljastus säilitatakse enamuses osas mõlemal krundil, v.a metsamaja kohal. Metsateed kavandatakse nii, et ei ole vaja metsa raadata. Ranna pst 25 krundile on plaanis lisada kõrghaljastust, Saaremaa rannaaladele omaseid mände ning kadakaid. Parkla lähedusse on paiguti plaanis istutada lehtpuid või põõsaid, et parklat ülejäänud alast varjata.

Juurdepääs alale on Ranna puiesteelt ning tänava äärde on kavandatud parkla kuhu mahub ca 24 sõiduauto kohta.

Ranna pst 23 ehitusõigus

Krundi pindala: 2861 m²

Shethia Grupp OÜ Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu eskiis

Klotoid OÜ, Reg. kood 10207096 MKA tegevusluba E 203/2005 P 93812 Kuressaare, Tehnika 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee EL10207096-0001; EP10207096-0001

6/6

Krundi kasutamise otstarve: Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ÄK

Majutushoone maa ÄM

Lubatud hoonete maks arv krundil: 4

Lubatud hoone maks kõrgus: 9 m

Ranna pst 25 ehitusõigus

Krundi pindala: 15293 m²

Krundi kasutamise otstarve: Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ÄK

Majutushoone maa ÄM

Metsamaa MM

Lubatud hoonete maks arv krundil: 4

Lubatud hoone maks kõrgus: 7 m

Planeeringulahenduse elluviimise eelduseks on ranna ehituskeeluvööndi vähendamine 25 m põhikaardijärgsest rannajoonest.

4. Tehnovõrgud

Tehnovõrkude lahendused antakse vastavalt tehnorajatiste valdajate ja kohaliku omavalitsuse tehnilistele tingimustele.

Lisa 1

Orissaare alevikus Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu planeeringuala

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.05.2024 otsusele nr xxx EELNÕU

DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Ranna pst 23 ja 25 detailplaneering

Hõlmab Ranna pst 23 (katastritunnus 55001:008:0313) ja Ranna pst 25

(katastritunnus 55001:008:0314) katastriüksuseid ning Ranna pst 25

katastriüksusega piirnevat mereala Orissaare alevikus

Planeeringu nr Saaremaa vallas: DP-24-011

2. ALGATAJA

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEKU

ESITAJA JA HUVITATUD ISIK: Shethia Grupp OÜ

ALGATAJA: Saaremaa Vallavolikogu

KOOSTAMISE KORRALDAJA: Saaremaa Vallavalitsus

3. EESMÄRK

JA VASTAVUS

ÜLDPLANEE-

RINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: Ranna pst 23 ja 25 katastriüksustele

ehitusõiguse määramine puhke- ja majutusehitiste püstitamiseks,

üldplaneeringujärgse maakasutuse juhtotstarbe muutmine ärimaaks, supelranna

ala määramine ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.

PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: ca 2,2 ha

PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: detailplaneeringuga

muudetakse kehtivat Orissaare aleviku ja sisemaa üldplaneeringut juhtotstarbe

muutmise osas ärimaaks, supelranna ala määramise osas, ranna

ehituskeeluvööndi vähendamise osas.

4. PLANEE-

RINGU

LÄHTE-

MATERJAL

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: Ranna pst 23

ärimaa 100% ja Ranna pst 25 üldkasutatav maa 100%.

PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem.

GEODEETILINE ALUSPLAAN: mõõtkavas 1:500 ja kõrgussüsteemis EH

2000.

GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub.

ARVESTADA: Saare maakonnaplaneering 2030+.

Orissaare aleviku ja sisemaa üldplaneering kehtestatud 21. detsembri 2009.a

Orissaare Vallavolikogu otsusega nr 13.

Ranna pst 15 katastriüksuse detailplaneering, kehtestatud 18. juuni 2013.a

Orissaare Vallavolikogu otsusega nr 176.

Saaremaa Vallavolikogu 13.09.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskiri“.

Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja

äraveo eeskiri Saaremaa vallas“.

Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 „Detailplaneeringu

algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi xx.04.2024 kiri nr xx

Keskkonnaameti xx.04.2024 kiri nr xx

Transpordiameti xx.04.2024 kiri nr xx

Päästeameti xx.04.2024 kiri nr xx

Maa-ameti xx.04.2024 kiri nr xx

Politse- ja Piirivalveameti xx.04.2024 kiri nr xx

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse xx.04.2024 kiri nr xx

Muinsuskaitseameti xx.04.2024 kiri nr xx

kättesaadavad www.saaremaavald.ee

5. UURINGUD Vajalik on kaasata ekspert, kelle pädevuses on hinnata planeeritud tegevuste

mõju Väikeses väinas kaitstavatele elupaigatüüpidele ja lindudele. Kui

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.05.2024 otsusele nr xxx EELNÕU

detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringu-lahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise

vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

6. EHITUSLI-

KUD JA

ARHITEK-

TUURSED

NÕUDED

TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: kahe katastriüksuse liitmine

üheks katastriüksuseks.

KRUNDI KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: määrata ärimaa 100%.

LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: määrata planeeringuga,

lisaks käsitleda kuni 0-60 m2 ehitisealuse pindalaga hooneid.

Detailplaneeringu lahenduse koostamisel ranna ehituskeeluvööndisse uusi

ehitisi mitte planeerida.

LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: maksimaalne ehitisealune pind

määrata planeeringuga.

KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga.

Põhjendada ranna ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkust tulenevalt

looduskaitseseaduse § 40 ja § 34. Käsitleda supelranda.

HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga.

HOONETE KORRUSELISUS: määrata planeeringuga.

HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: määrata planeeringuga.

HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga.

HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada

põhimõtteline vertikaalplaneerimine.

KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND,

VÄLISVIIMISTLUS: hooned projekteerida kaasaegse arhitektuurse

lahendusega - vormilt lihtsad ning harmoneeruvad ümbritseva

miljööga/olemasolevate hoonetega. Järgida väljakujunenud traditsioonilisi

ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi (katusekalded,

korrused, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne) ning hoonestuse tihedust ja –

struktuuri. Katusekalded, välisviimistlus, suurim lubatud hoonete arv, suurim

lubatud ehitisealune pind, määrata hoonestusala jne detailplaneeringuga.

KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: piirdeaedade kavandamisel on lubatud

piirkonnale iseloomulikud kiviaiad ning eesti taluarhitektuurile omased lattaiad.

Piirded ei tohi takistada kallasrajal liikumist.

EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele.

LAMMUTATAVAD EHITISED: määrata planeeringuga.

SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga.

KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: -

JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: juurdepääs planeeringualale on avalikult

kasutatavalt Ranna puiesteelt.

Planeeringuga tagada alalt avalik juurdepääs kallasrajale, kuna kavandatakse

avalikkusele suunatud funktsiooniga ehitisi ja rannaala.

TEED: määrata planeeringuga.

PARKIMISTINGIMUSED: parkimine lahendada oma kinnistul ning tänaval

parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

HEAKORD JA HALJASTUS: detailplaneeringus anda ülevaade ala

olemasolevast taimestikust ja haljastusest ning ehitiste kavandamisel arvestada

olemasoleva maastikulise situatsiooniga. Planeeringuga näha ette olemasolevat

keskkonda ja miljööd arvestav terviklahendus, säilitades puistu planeeringuala

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.05.2024 otsusele nr xxx EELNÕU

lõunaosas ning kavandades mitmekesise, haljastusega (nii kõrg- kui

madalhaljastus) liigendatud ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele vastava

väliruumi. Detailplaneeringus kajastada haljastuse ja heakorra põhimõtted

seletuskirjas ning haljastuse põhimõtteline lahendus põhijoonisel. Näidata ja

kirjeldada raiete vajadus ja viidata raiekorrale. Sätestada, et uushaljastuse

rajamisel tuleb arvestada taimede sobivust looduslikule alale, eelistades

kodumaiseid puu- ja põõsaliike. Parklaalad liigendada või piiritleda

haljastusega. Sadevee ja liigniiskuse juhtimine kombineerida loodussäästlike

lahendustega (haljastus, kraavid, nõvad, vastavad katendid jms).

Saare maakonnaplaneering 2030+ ruumiliste väärtuste kaardi järgi asub

planeeringuala väärtuslikul maastikul ja maakonnaplaneeringu lisa 12.

“Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” ka rohevõrgustikus.

Muud looduskaitselised kitsendused kinnistutel puuduvad. Kuna planeeringuga

kavandatakse tegevust ka Väikese väina hoiualal ja samadesse piiridesse jääva

Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnualal ning Väikese väina loodusalal, siis

tuleb käsitleda ka nende kaitse-eeskirjast tulevaid tingimusi.

Kirjeldada ka looduskaitseseadusest tulenevad erisused, mille alusel ei ole

supelranna alal rajatiste kavandamiseks ehituskeeluvööndit vähendatud.

JÄÄTMEKÄITLUS: Kavandada üldkasutatavatel aladel (mänguväljak, parkla

jne) jäätmete liigiti kogumise lahendused. Jäätmemaja või aediku kavandamisel

lähtuda sellest, et see mahutaks tulevikus vähemalt nelja jäätmeliigi

konteinerid. Kinnistul asuvate jäätmekonteinerite regulaarseks teenindamiseks

peab olema aastaringselt tagatud piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega

ning tasane juurdepääsutee umbes 26 tonnisele jäätmeveokile soovitavalt koos

jäätmeveoki ümberpööramise võimalusega, kui mahutid asuvad tupiktee lõpus.

Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed tuleb maksimaalselt koguda liigiti ning

suunata korduskasutusse või taaskasutusse.

7. INSENER-

VÕRKUDE

PROJEKTEE-

RIMISTINGI-

MUSED

VEEVARUSTUS: kinnistul ühisveevärk olemas. Veevarustus lahendada

olemasoleva baasil. Veeliitumised lahendada vastavalt AS Kuressaare Veevärk

tehnilistele tingimustele.

REOVEE KANALISEERIMINE: kinnistul kanalisatsioon olemas.

Kanalisatsioon lahendada olemasoleva baasil. Kanalisatsiooniliitumised

lahendada vastavalt AS Kuressaare Veevärk tehnilistele tingimustele.

SADEMEVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga.

ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga.

SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga.

SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga.

8. KOOSTÖÖ

JA

KAASAMINE

+ Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

+ Keskkonnaamet

+ Transpordiamet

+ Päästeamet

+ Maa-amet

+ Politse- ja Piirivalveamet

+ Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

+ Muinsuskaitseamet

+ Elektrilevi OÜ

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.05.2024 otsusele nr xxx EELNÕU

+ AS Kuressaare Veevärk

+ Naaberkatastriüksused: Ranna pst 19 (katastritunnus 55001:008:0027),

Ranna puiestee (katastritunnus 71401:001:0253), 75 Tumala-Orissaare-

Väikese väina tee L1 (katastritunnus 55001:006:0462) ja Kuivastu mnt 43

(katastritunnus 55001:001:0893), lisaks Ranna pst 14 (katastritunnus

55001:008:0279), Kuivastu mnt 41a (katastritunnus 55001:008:0159),

Kuivastu mnt 42 (katastritunnus 55001:008:0167), Kuuse põik 4

(katastritunnus 71401:001:1482), Kuivastu mnt 43 (katastritunnus

55001:001:0893) ja 75 Tumala-Orissaare-Väikese väina tee L9

(katastritunnus 55001:008:0347)

+ MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab)

9. PLANEERIN-

GU KOOSSEIS

JA VORMIS-

TAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED

vt www.saaremaavald.ee

DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS

1:500

ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja

vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija

definitsioonile.

Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala

analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende

saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku

põhjendused. Lisaks planeeringulahenduse vastavust alal kehtivale

üldplaneeringule.

Detailplaneeringu joonised koostada päevakajalisele topo-geodeetilisele

alusplaanile.

Detailplaneeringu kehtestatavad kihid tuleb vormistada vastavalt määrusele

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”

Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete

ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused.

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

+ SELETUSKIRI

+ ASENDISKEEM

+ TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja

krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega

+ PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis +

kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis

+ TEHNOVÕRKUDE JOONIS

+ LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused (k.a

kooskõlastuste koondtabel), kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus

10. PLANEE-

RINGU

ESITAMINE

DETAILPLANEERING ESITADA:

+ ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS üks eksemplar

paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis.

+ AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf

formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon

+ KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalsel kandjal pdf

ja dwg formaadis.

11. PLANEERI- Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.05.2024 otsusele nr xxx EELNÕU

TAV ESI-

ALGNE AJA-

KAVA (ajakava

võib muutuda

olenevalt

detailplaneeringu

koostamise

menetlusetappide

tegelikust

ajakulust).

DP algatamine 21. nädal 2024

DP eskiislahenduse lahenduse

koostamine

22. - 39. nädal 2024

DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne

DP lahenduse täpsustamine 47. - 49. nädal 2024

DP kooskõlastamine ja esitamine

arvamuse avaldamiseks

30 päeva

DP vastuvõtmine 13. nädal 2025

Ehituskeeluvööndi vähendamiseks

Keskkonnaametile

30 päeva

DP avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne

DP korrigeerimine vajadusel 21. - 22. nädal 2025

DP esitamine heakskiitmiseks

Põllumajandus-ja

Regionaalministeeriumile

60 päeva

DP kehtestamine 37. nädal 2025

Lisa 3

Saaremaa Vallavalitsusele

otsusele nr

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Orissaare alevikus Ranna pst 23 (55001:008:0313) ja Ranna pst 25 (55001:008:0314)

detailplaneeringule

06.03.2024

1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste

planeerimisdokumentidega:

Käesolev eelhinnang on antud Saaremaa vallas Orissaare alevikus Ranna pst 23 ja 25

detailplaneeringule. Detailplaneeringu ala hõlmab Orissaare alevikus Ranna pst 23

(katastritunnus 55001:008:0313, ärimaa 100%, pindala 2861 m²) ja Ranna pst 25

(katastritunnus 55001:008:0314, üldkasutatav maa 100%, pindala 15293 m²) katastriüksuseid

ning Ranna pst 25 katastriüksusega piirnevat mereala.

Planeeritavad maaüksused asuvad kehtiva Orissaare aleviku ja sisemaa üldplaneeringu

(kehtestatud Orissaare Vallavolikogu 21.12.2009 otsusega nr 13, edaspidi üldplaneering) alal.

Üldplaneeringu järgi on maakasutuse juhtotstarve Ranna pst 23 maaüksusel ärimaa ja Ranna

pst 25 maaüksusel puhke- ja virgestusmaa. Planeeringuala asub osaliselt ranna

ehituskeeluvööndis. Detailplaneeringu eesmärgiks on Ranna pst 23 ja 25 katastriüksustele

ehitusõiguse määramine puhke- ja majutusehitiste püstitamiseks, üldplaneeringujärgse

maakasutuse juhtotstarbe muutmine ärimaaks, supelranna ala määramine ning ranna

ehituskeeluvööndi vähendamine.

Ehituskeeluvööndi vähendamist võib lubada vaid siis, kui ehituskeeluvööndis on võimalik

ehitada ranna ja kalda kaitse-eesmärke kahjustamata – ehitamist ei kavandata taimekooslustel,

alal on juba seaduslikul alusel ehitatud ehitised, puudub vajadus reljeefi ja kõlvikute

muutmiseks, puudub vajadus täiendavate juurdepääsuteede, parklate ja tehnovõrkude

ehitamiseks, ehitiste lisandumisel ei muutu olemasolev maastikupilt, välistatud on

inimtegevusest põhjustatud reostuse kandumine pinna- ja põhjavette, tagatud on avalikkuse

juurdepääs veekogule ja vaba liikumine kallasrajal jm.

Ranna pst 23 on olemas kehtiv Ranna pst 15 detailplaneering (kehtestatud 18.06.2013 a.

Orissaare Vallavolikogu otsusega nr 176). Detailplaneeringu lahendusega määratleti

hoonestusala ja ehitusõiguse seadmine ning arhitektuursete nõuete määramine.

Üldplaneeringu kaardi järgi asub planeeringuala rohekoridoris. Vastavalt „Saare

maakonnaplaneering 2030+” (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-

4/94) lisas 12 olevale teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused” (kehtestatud maavanema 28.04.2008 korraldusega nr 474) moodustab

Saare maakonnas rohelise võrgustiku Natura 2000 võrgustik, mis koosneb kaitsealadest,

hoiualadest ja püsielupaikadest ning mere ranna piiranguvööndist.

Maakonnaplaneeringu lisa seletuskirjas öeldud, et rohelise võrgustiku moodustab ka mere rand

piiranguvööndi ulatuses – üldjuhul 200 m, millele korduvaüleujutusega randadel lisandub

üleujutatava ala laius. Arvestades maakonna saarelisust on mere rand üks tähtsamaid koridore

võrgustiku sidususe ja territoriaalse terviklikkuse tagamiseks. Mere ranna koridori sidususe

tagamiseks, tuleb võimalikult sidusana säilitada seal asuvad looduskooslused ning piirata

inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju. Peamine sidusust ohustav tegevus on randadele ja

kallastele ehitamine. Mere rannal ning jõgede ja ojade kaldal toimub ehituskeeluvööndi

vähendamine eelistatult üldplaneeringu alusel. Olulisim argument ehituskeeluvööndi

vähendamisel on olemasolev või ajalooline asustus.

Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/94) ruumiliste väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala väärtuslikul maastikul.

Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on välja toodud üldised tingimused väärtuslike

maastike säilitamiseks:

• Saarte traditsioonilise maastikupildi säilitamiseks on määrava tähtsusega pärandkoosluste

(loopealsed, puisniidud, rannaniidud, aruniidud) jätkuv majandamine ja vajadusel taastamine.

Põllu-, heina- ja karjamaad on vajalik hoida kasutuses.

• Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade struktuur,

teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid).

• Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid,

pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.

• Maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid,

alleed, kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada.

• Kompaktse hoonestusega alade asukohavalik väärtuslikel maastikel toimub ainult

üldplaneeringu alusel.

• Maakondliku ja piirkondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud ei ole takistuseks

kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel.

Pidades silmas, et planeeringuala on juba osaliselt hoonestatud ja lähtudes naaberkinnistute

olemasolevast hoonestusest, oleks planeeritavate ehitiste asukoht piirkonda sobilik. Eelpool

toodut silmas pidades on detailplaneeringuga kavandatav tegevus üldjoontes Saare

maakonnaplaneeringule 2030+ vastav.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaselt

tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine

juhul, kui detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega

eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju on oluline, kui see

võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid

muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Planeeringuala piirneb põhjast Ranna pst 19 (katastritunnus 55001:008:0027, 100%

ühiskondlike ehitiste maa), läänest ja edelast Ranna puiestee (katastritunnus 71401:001:0253,

100% transpordimaa), lõunast 75 Tumala-Orissaare-Väikese väina tee L1 (katastritunnus

55001:006:0462, 100% transpordimaa), kagust Kuivastu mnt 43 (katastritunnus

55001:001:0893, 100% elamumaa) ja kirdest piirneb planeeringuala Väikese väinaga.

Detailplaneeringuga kavandatu ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega

Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide ülevõtmisega. Tulenevalt tegevuse iseloomust ei

oma planeerimisdokument tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel.

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH).

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara.

2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid

Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu alal ja selle vahetus läheduses rakenduvad järgnevad

kitsendused:

1. Planeeringualale ulatub ranna või kalda ehituskeeluvöönd, veekaitsevöönd ja

piiranguvöönd.

2. Kinnistud asuvad Orissaare aleviku ja Orissaare valla sisemaa üldplaneeringu tiheasustusalal.

2. Ranna pst 23 lääneosas ja Ranna pst 25 lõunaosas asub elektripaigaldise kaitsevöönd.

3. Planeeringualale ulatub veekogu kallasrada.

4. Planeeringuala asub korduva üleujutusala mõjualas.

5. Ranna pst 25 lõuna- ja idaosas asub sideehitise kaitsevöönd.

5. Ranna pst 25 lõunaosas asub avalikult kasutatava tee kaitsevöönd.

Planeeringualal asuvad kommunikatsioonid on toodud joonisel 1.

Joonis 1. Maa-ameti kitsenduste kaart (seisuga 26.02.2024)

3. Planeeringuala keskkonnatingimused

Detailplaneeringuala asub Saaremaa vallas, Orissaare alevikus. Kinnistutele on juurdepääs

Ranna puiesteelt. Ehitisregistri andmetel paikneb Ranna pst 23 katastriüksusel 1955 a. rajatud

285,4 m² ehitisealuse pinnaga ilu- ja isikuteenuste hoone ja 64,8 m² ehitisealuse pinnaga elamu,

kooli vms abihoone. Lisaks asuvad Ranna pst 23 katastriüksusel konteiner köök ja baar, väli

WC, laste mängutelk, personali telgid ja majutustelgid ning maakelder. Ranna pst 25 on

ehitisregistri andmete järgi hoonestamata.

Planeeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal ja osaliselt nõrgalt kaitstud

põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad. Saare maakonnaplaneering 2030+

ruumiliste väärtuste kaardi järgi asub maaüksus väärtuslikul maastikul. Lisaks on

maakonnaplaneeringu lisas “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”

seletuskirjas öeldud, et rohelise võrgustiku moodustab ka mere rand piiranguvööndi ulatuses –

üldjuhul 200 m, millele korduvaüleujutusega randadel lisandub üleujutatava ala laius.

Arvestades maakonna saarelisust on mere rand üks tähtsamaid koridore võrgustiku sidususe ja

territoriaalse terviklikkuse tagamiseks. Mere ranna koridori sidususe tagamiseks, tuleb

võimalikult sidusana säilitada seal asuvad looduskooslused ning piirata inimtegevusest lähtuvat

kahjulikku mõju. Peamine sidusust ohustav tegevus on randadele ja kallastele ehitamine. Mere

rannal ning jõgede ja ojade kaldal toimub ehituskeeluvööndi vähendamine eelistatult

üldplaneeringu alusel. Olulisim argument ehituskeeluvööndi vähendamisel on olemasolev või

ajalooline asustus. Pidades silmas, et planeeringuala on juba osaliselt hoonestatud ja lähtudes

naaberkinnistute olemasolevast hoonestusest, oleks planeeritavate ehitiste asukoht piirkonda

sobilik. Eelpool toodut silmas pidades on detailplaneeringuga kavandatav tegevus üldjoontes

Saare maakonnaplaneeringule 2030+ vastav.

Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, ega muid kaitsealuseid loodusobjekte, samuti puuduvad

muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised. Küll aga kavandatakse tegevusi mis

ulatuvad vähesel määral Väikese väina hoiualale ja samadesse piiridesse kuuluva Natura 2000

võrgustiku Väinamere linnualale ja Väikese väina loodusalale. Planeeringuala on liigendatud

reljeefiga, absoluutkõrgus jääb vahemikku 0,5-4 m.

Detailplaneeringu algatamise taotlusele lisatud eskiisi kohaselt kavandatakse hoonestusala

suures osas ka veekaitsevööndisse. Veeseaduse (VeeS) § 118 lg 1 kohaselt on veekaitsevööndi

eesmärgiks kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimine. Veekaitsevööndis on VeeS § 119

p 5 järgi keelatud ehitamine, väljaarvatud juhul, kui see on kooskõlas VeeS § 118 lg-s 1

nimetatud eesmärgiga ning LKS-s sätestatud ranna kaitse eesmärkidega. Samuti on

veekaitsevööndis keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu kalda

erosiooni või hajuheidet ning puu ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta.

Ranna-ala loomisel tuleb arvestada lisaks hoiuala kaitsekorrale on vaja arvestada ka ranna

kaitse-eesmärke. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine,

inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine

ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (LKS § 34).

Joonis 2. Hetkel ehituskeeluvööndis olevate terrasside ala vaatega lõuna poolt. (Keti Kaljuste,

27.02.2024)

Joonis 3. Liigniiske ala mida paremalt on täidetud ning kuhu kõrvale plaanis rajada kraav.

(Keti Kaljuste, 27.02.2024)

Joonis 4. Maismaa ja Väikese väina kalda nõlv vaatega lõuna poole. (Keti Kaljuste,

27.02.2024)

Joonis 5. Vaade Ranna pst 23 olemasolevale hoonestusele ida poolt. (Keti Kaljuste,

27.02.2024)

Joonis 6. Vaade planeeringualale Ranna pst 23 poolt. (Keti Kaljuste, 27.02.2024

4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud

Planeeritud tegevustega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed ja

ehitamisjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti

ehitustegevuse lõpetamisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtlikke või keskkonda

reostavaid objekte, millest võiks lähtuda naabermaaüksustele edasi kanduv oluline

keskkonnamõju.

4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele

Planeeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal ja osaliselt nõrgalt kaitstud

põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad tõenäoliselt see maaüksustel

puudub. Ranna pst 23 kinnistul ühisveevärk ja -kanalisatsioon olemas. Veevarustus ja

kanalisatsioon plaanis lahendada olemasoleva baasil lähtudes tehnilistest tingimustest.

Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda ka ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus

kemikaalide/kütuste lekkimisel põhjavette. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et

oleks välistatud põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi halvenemine (veeseadus §

35 lg 1). Oluline keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib samuti avalduda maapinnale

ladestatud või maetud keskkonnaohtlike jäätmete tõttu ning kavandatud ranna-ala loomisel,

milles käigus plaanis puhastada ranna-ala kõrkjatest ja kujundada kinnistu põhjaosa

supelrannaks, mida planeeringu elluviimise käigus eeldatavasti oodata ei ole.

Veeseaduse (VeeS) § 118 lg 1 kohaselt on veekaitsevööndi eesmärgiks kalda või ranna

erosiooni ja hajuheite vältimine. Veekaitsevööndis on VeeS § 119 p 5 järgi keelatud ehitamine,

väljaarvatud juhul, kui see on kooskõlas VeeS § 118 lg-s 1 nimetatud eesmärgiga ning LKS-s

sätestatud ranna kaitse eesmärkidega. Samuti on veekaitsevööndis keelatud pinnase

kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu kalda erosiooni või hajuheidet ning puu

ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta.

4.2. Mõju maavaradele

Maa-ameti andmetel ei paikne planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid.

Planeeringuga soovitakse puhastada ranna-ala kõrkjatest ning ladustada tekkiv mass kinnistule

nii, et täidetud ala kujundaks lauge kalda. Ladustatava massi täpne ruumala sõltub kõrkjate

juure sügavusest. Keskkonnaameti varasem soovitus on olnud 40 cm veepõhjast. Maa-ainese

ladustamiseks on kavandatud üleujutusala metsaserval. Ranna-alale plaanitakse tuua liiva ja

rajada ranna kalda külgedele täidetud tugikaldad, et vesi toodud liiva ära ei uhuks.

Maavarade kasutamise vajadus tekib ka seoses teede ja parkimisala rajamisega kavandatava

hoonestuse juurde, mis eeldab täitematerjali kasutust. Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid

maavarade kasutamist, käesoleva detailplaneeringu raames ei kavandata. Erinevate ehitustööde

käigus kooritavat pinnast saab ära kasutada krundi piires, väljaspool maaüksust maa-ainese

kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba. Kui soovitakse eemaldada pilliroogu koos

juurtega merealalt, loetakse tegevust süvendamiseks veeseaduse § 176 lg 1 mõttes, kuna koos

pilliroo juurtega eemaldatakse ka orgaanilist setet kui ka mõningal määral mineraalset pinnast.

Kui koos pilliroo juurtega eemaldatakse setendit mahus kuni 50 m³, ei ole vaja eraldi

veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut või keskkonnaluba, hoiualal on vajalik hoiuala

teatis. Kuid Keskkonnaametilt peab taotlema veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu, kui

koos pilliroo juurtega eemaldatakse merepõhjast setteid mahus 50 kuni 100 m³ (veeseaduse §

196 lg 2 p 3). Kui setteid on vaja eemaldada rohkem kui 100 m³, on vajalik taotleda

keskkonnaluba vee erikasutuseks (veeseadus § 187 p 8).

4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule

Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide

rajamisel. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja

kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus

planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika

tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda olemasolevat alustaimestikku. Maa-ameti

andmetel ei leidu planeeringualal kaitstavaid liike.

Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku alal. Rohelise

võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe tagamine.

Planeeringu elluviimisel piirkonnas lähtutakse juba olemasolevast hoonestusest ja struktuurist.

Tegemist ei ole olulise ruumilise mõjuga objektidega, mis takistaks rohevõrgustiku edaspidist

toimimist. Elluviimisel tuleb säilitada seal asuvad olemasolevad looduskooslused

(kõrghaljastus) maksimaalses võimalikus ulatuses. Vältida tuleks ka kõrgete ja läbimatute

piirdeaedade rajamist, mis võivad osutuda metsloomade liikumisteedel takistuseks. Tegemist

on ka juba ajalooliselt inimõjutustega alaga. Planeeringuga kavatsetakse lisada kõrghaljastust,

istutada lehtpuid ja põõsaid. Aedade rajamist ei ole kavandatud. Lähtuvalt eeltoodust ei ole

oodata, et planeeringu elluviimine seaks ohtu rohevõrgustiku edaspidise toimimise.

Planeeringuga plaanitakse rajada ka ranna-ala. Valdavas osas toimub tegevus väljaspool

hoiuala, kus Keskkonnaameti nõusolekut roo varumiseks ei ole vaja. Samamoodi ei ole

nõusolekut vaja pilliroo eemaldamiseks kui see ranna kaitse-eesmärke ei kahjusta. Ei ole teada,

et selles roostikus pesitseks kaitsealused linnud, küll aga on looduslikult esinevate lindude

pesitsemine sellises maastikus väga tõenäoline.

LKS § 55 lg 6 p 1 alusel on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik

hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja

poegade üleskasvatamise ajal. Seega roostiku eemaldamiseks (väljaspool hoiuala) peab olema

veendumus, et see ranna kaitse-eesmärke ei kahjustaks. Alale on roostumine omane, mistõttu

on tegemist rannikukooslusega. Roogu eemaldades tuleb jätta seda osaliselt kasvama, et mitte

maastiku üldilmet ja looduslikku seisundit muuta. Ligipääsu merele saab teha näiteks 30 m

laiuse ribana, mis aitab maaüksuse servaaladel piisavas mahus roostikku säilitada ja tagada

ranna kaitse-eesmärkide säilimine. Lisaks on roostik puhver, mis leevendab meremõju

Orissaare alevikule ning samuti maismaalt lähtuvaid mõjusid. Samuti pesitsevad roostikus

linnud ning selle säilitamine aitab tagada neile sobilikke pesitsuskohti. Samuti on roostik

lindudele talvisel perioodil oluline toitumiskoht.

4.4. Mõju välisõhu seisundile

Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane

mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine

mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid mis

on vaid ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust

suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt lammutus- ning

ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite

heitgaasi normid peavad vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122

„Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme

piirväärtused”, ei ole heitgaasidest tingitud mõju oluline

4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud

Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla

jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste

ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus

tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale -

võimalusel suunata taaskasutusse. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete

üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda

märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju

avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt

jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.

4.6. Jääkreostus

Pidades silmas katastriüksuse hetkeolukorda on jääkreostuse või pinnasereostuse esinemine

vähetõenäoline. Sellest hoolimata, kui detailplaneeringu elluviimise käigus tekib täiendavalt

kahtlus jääkreostuse esinemise osas, tuleb veenduda, et ohtlike ainete sisaldus ei ületaks

elamumaa piirarvusid. Ohtlike ainete sisaldus peab vastama keskkonnaministri 28.06.2019

määruses nr 26 „Ohtlike ainete piirväärtused pinnases“ kehtestatud piirarvule elamumaal.

Piirarve ületav osa pinnasest tuleb eemaldada või käidelda vastavusse kohapeal. Planeeritud

tegevuse iseloomu silmas pidades on jääkreostuse või pinnasereostuse esinemine

vähetõenäoline.

4.7. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju

Ehitustegevuse käigus tekib paratamatult müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide

tööst. Niisugune mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Lähimad elamud paiknevad

planeeringuala kõrval. Ehitusperioodil kõrval kinnistul paiknevate elanike heaolu väheneb,

kuna ehitustegevuse käigus esineb müra, vibratsiooni jne. Ehitustööde ajal tuleb arvestada

Sotsiaalministri määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise

tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt

märkimisväärselt ei suurene. Soojussaaste ja müra tekkimise vältimiseks on

leevendusmeetmena kavandatud ka kõrghaljastuse lisamist, mis pakuks kuumaperioodil varju

ning varjaks parklat tulevikus ülejäänud alast. Planeeringualal pole ette näha olulist

vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. Visuaalset mõju võivad ajutiselt tekitada

ehitustegevuses masinad, kuid olulise visuaalse mõjuga aspekti antud detailplaneeringuga ei

kavandata.

Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ette ei ole näha.

4.8. Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele

Planeeringu elluviimine avaldab pigem positiivset mõju piirkonna majanduslikele ja

sotsiaalsetele näitajatele tänu külastajate lisandumisele piirkonnas. Ranna pst 23 hoone on

olnud ka varasemalt külastajate teenindamiseks mõeldud ning antud piirkond Orissaarest on

atraktiivne puhke- ja peatuspaik. Sellest tulenevalt eeldatavasti ei muutu planeeritavate

tegevuste kaudu lähedal elavate inimeste elukvaliteet halvemaks.

5. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus

Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha.

Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb

kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest.

Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid materjale ning ehitusmasinaid tuleb

hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema

spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib

tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras

masinate kasutamisel on avarii tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest

olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline.

Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille

tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad

ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik

planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib

põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveetrassidega. Mõju on kõige suurem

ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette

ei ole näha.

6. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal,

kavandatava tegevuse eeldatav mõju

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.

Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu

direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul kui

kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala.

Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse ka tegevusi mis ulatuvad vähesel määral Väikese

väina hoiualale (KLO2000341) ja samadesse piiridesse kuuluva Natura 2000 võrgustiku

Väinamere linnualale (RAH0000133) ja Väikese väina loodusalale (RAH0000596).

Kavandatava tegevuse iseloomu silmas pidades ei ole eelhinnangu koostamise faasis kaitstavale

alale mõjusid ette näha, kuid kaitstavate alade kaitse-eesmärke arvestades oleks mõistlik

kaasata ekspert, kelle pädevuses oleks hinnata planeeritud tegevuste mõju Väikeses väinas

kaitstavatele elupaigatüüpidele ja lindudele.

Väikese väina hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüüpide - rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), esmaste

rannavallide (1210), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning laidude (1620),

rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel

mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga

lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade

(9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade (9070) ja II lisas märgitud liikide

- emaputke (Angelica palustris), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga

(Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas

nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid,

kelle elupaiku kaitstakse, on: hüüp (Botaurus stellaris), kühmnokk-luik (Cygnus olor),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), hallhani (Anser anser),

valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), viupart (Anas penelope), rääkspart(Anas strepera), soopart

(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya

fuligula), hahk (Somateria mollissima), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus

serrator), aul (Clangula hyemalis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), liivatüll (Charadrius

hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), mustsaba-vigle

(Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata), punajalg-tilder (Tringa totanus), kivirullija

(Arenaria interpres), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus),

kalakajakas (Larus canus), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir

(Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), vööt-põõsalind(Sylvia nisoria)japunaselg-õgija

(Lanius collurio).

6.1 Kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele aladele

Eelpool nimetatud kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide pesitsusalasid

planeeringualal või planeeringualaga piirneval merealal registreeritud ei ole (väljaarvatud

väikeluik), kuid ei saa välistada, et neid soodsatel tingimustel seal üldse ei leiduks.

Planeeringualaga piirnev mereala on laias ulatuses registreeritud kui väikeluige levikuala.

Väikeluik on arvukaim läbirändav luigeliik Eestis ning tema kaitse tegevuskava kohaselt on

Väikese väina hoiuala näol tegemist nimetatud linnuliigi kevadrändeaegse peatuskohaga.

Planeeringualast välja jäävale merealale on registreeritud ka kaitstavad veealused elupaigad

liivamadalad (1110) ning liivased ja mudased laugmadalikud (1140).

Lähim kaitseala tegevusalale on linnulennult ca 3,7 km kaugusele jääv Tumala mõisa park

(KLO1200085). Tumala mõisa pargi maastikukaitseala piiritleb lääne-ja idaosas kohati

katkendliku ja varisenud kiviaiaga, lõunaosas külavahe teega ja mujalt kohati piirdeaiaga.

Iseloomulik on domineerivalt meie kodumaistest liikidest puistu. Liigivaene park ilma

haruldaste puittaimedeta. On kasvukohaks ainult ühele jämedale põlispuule, milleks on harilik

saar (Fraxinus excelsior). Pargis esinevad puiesteede ja puuderidade fragmendid. Ilmselt

rajatud algselt regulaarsete stiili elementide domineerimisega. Ainulaadne on paesse rajatud

kaherealine tiikide süsteem, mis koosneb seitsmest omavahel ühendatud ruudu- ja

ristkülikukujulisest tiigist. Tiigid on olnud aastakümned tühjad. Park on hooldamata.

Pidades silmas planeeritava tegevuse eesmärki ja iseloomu, ei ole oodata, et käesoleva

planeeringu elluviimine mõjutaks oluliselt kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide tegevust või

kaitstavaid elupaiku. Detailplaneeringuga on kavandatud ka tegevusi, mis toimuvad mere-alal.

Seetõttu oleks vajalik saada ekspertarvamus, kas kavandatav tegevus võib häirida seal

pesitsevaid või rändel olevaid linnuliike.

7. Kokkuvõte ja järeldus

Tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mille eesmärgiks on Ranna pst 23 ja

25 katastriüksustele ehitusõiguse määramine puhke- ja majutusehitiste püstitamiseks,

üldplaneeringujärgse maakasutuse juhtotstarbe muutmine ärimaaks, supelranna ala määramine

ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.

Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide

rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette

näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust.

Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja

heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt

kavandatava tegevuse iseloomust ning läbi viidud uuringutest ka oluline strateegiline mõju

maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

Küll aga kavandatakse käesoleva detailplaneeringuga tegevusi mis ulatuvad vähesel määral

Väikese väina hoiualale (KLO2000341) ja samadesse piiridesse kuuluva Natura 2000

võrgustiku Väinamere linnualale (RAH0000133) ja Väikese väina loodusalale (RAH0000596).

Kavandatava tegevuse iseloomu silmas pidades ei ole eelhinnangu koostamise faasis kaitstavale

alale mõjusid ette näha. Küll aga, tuleb planeeritud tegevustega tagada hoiualal ja Natura 2000

aladel esinevate loodusväärtuste säilimine. Lisaks peab tegevus olema kooskõlas ranna kaitse

eesmärkidega ja lähtuma Looduskaitseseaduses toodud põhimõtetest.

Pidades silmas planeeritava tegevuse eesmärki ja iseloomu, ei ole eeldatavasti oodata, et

käesoleva planeeringu elluviimine mõjutaks kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide tegevust või

mõjutaks kaitstavaid elupaiku. Kaitstavate alade kaitse-eesmärke arvestades oleks mõistlik

kaasata ekspert, kelle pädevuses oleks hinnata planeeritud tegevuste mõju Väikeses väinas

kaitstavatele elupaigatüüpidele ja lindudele.

Eeltoodust tulenevalt on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga

kavandatav tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju

ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada.

Koostaja: Keti Kaljuste

Looduskasutuse ja -kaitse peaspetsialist

EELNÕU

Kuressaare {adoptionDateTime} nr

{regNumber}

Orissaare alevikus Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse

dokumendiregistris 13.02.2024 nr 5-2/815-1) detailplaneeringu algatamiseks Orissaare alevikus

Ranna pst 23 ja 25 katastriüksustel. Täiendatud eskiis koos seletuskirjaga esitati valda 18.03.2024.

Planeeringuala suurus on ca 2,2 ha ja hõlmab Ranna pst 23 (katastritunnus 55001:008:0313,

sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 2861 m2) ja Ranna pst 25 (katastritunnus 55001:008:0314,

sihtotstarve üldkasutatav maa 100%, pindala 15 293 m2) katastriüksuseid ning Ranna pst 25

katastriüksusega piirnevat mereala.

Detailplaneeringu eesmärgiks on Ranna pst 23 ja 25 katastriüksustele ehitusõiguse määramine

puhke- ja majutusehitiste püstitamiseks, supelranna ala määramine, üldplaneeringujärgse

maakasutuse juhtotstarbe muutmine ärimaaks ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.

Detailplaneeringu nimetus on Ranna pst 23 ja 25 detailplaneering.

A. Olemasolev olukord

Ranna pst 23 (varasema aadressiga Ranna pst 15) katastriüksuse ulatuses kehtib Ranna pst 15

katastriüksuse detailplaneering (kehtestatud 18.06.2013. a Orissaare Vallavolikogu otsusega nr

176), mille eesmärgiks on kinnistul asuva kõrvalhoone lammutamine ja uue elamu ehitamine,

krundi liikluskorralduse lahendamine. Ranna pst 25 poolsel küljel on naaberkatastriüksusel kehtiv

Kuivastu mnt 43 detailplaneering (kehtestatud 17.09.2015. a Orissaare Vallavolikogu otsusega nr

87), mille eesmärgiks on Kuivastu mnt 43 kinnistu jagamine kaheks iseseisvaks krundiks;

ehitustingimuste määramine uute elamute ning abihoonete ehituseks; liikluskorralduse,

tehnovõrkude- ja rajatiste, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtteline lahendamine; servituutide

vajaduse määramine. Ranna pst 25-st üle Tumala - Orissaare - Väikese väina tugimaantee on

kehtiv Kuivastu mnt 44 detailplaneering (kehtestatud 28.11.2019. a Saaremaa Vallavolikogu

otsusega 1-3/110), mille eesmärgiks on elamute ning kontori/laohoone planeerimine, ehitusõiguse

määramine, liiklusskeemi ja parkimise lahendamine, haljastuse lahendamine, tehnovõrkude ja –

rajatiste planeerimine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine.

Ehitisregistri andmete kohaselt on Ranna pst 23 katastriüksusel ilu- ja isikuteenuste hoone

(ehitisregistris kanne: saun), elamu, kooli vms abihoone (ehitisregistri kanne: kuur) ja püstitamise

staatusega kaks konteinerit. Ranna pst 25 katastriüksusel on ehitisregistri andmetel rajatisena

kinnistu vee- ja reoveetorustik. Katastriüksustel on olemasolevad elektri-, vee- ja

kanalisatsioonivarustus, lisaks on katastriüksustel välikäimla, laste mängutelk, personalitelgid ja

majutustelgid ning maakelder.

2

Ranna pst 23 katastriüksus on 2 824 m2 ulatuses looduslik rohumaa ja 37 m2 muu maa kõlvik,

Ranna pst 25 katastriüksus on 10 858 m2 ulatuses muu maa, 4 285 m2 metsamaa ja 150 m2

loodusliku rohumaa kõlvik. Planeeringuala piirneb põhjast Ranna pst 19 (katastritunnus

55001:008:0027, ühiskondlike ehitiste maa 100%), läänest ja edelast Ranna puiestee

(katastritunnus 71401:001:0253, transpordimaa 100%), lõunast 75 Tumala-Orissaare-Väikese

väina tee L1 (katastritunnus 55001:006:0462, transpordimaa 100%) ja kagust Kuivastu mnt 43

(katastritunnus 55001:001:0893, elamumaa 100%) katastriüksustega, kirdest piirneb

planeeringuala Väikese väinaga.

Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse alusel ulatuvad planeeringualale geodeetilise märgi

kaitsevöönd, elektripaigaldiste kaitsevööndid, korduv üleujutusala, ranna ehituskeeluvöönd,

veekogu kallasrada, ranna piiranguvöönd, ranna veekaitsevöönd ja piiratud asjaõigusega ala.

Juurdepääs planeeringualale on mahasõiduga avalikult kasutatavalt Ranna puiesteelt.

Planeeringuala ulatub mereäärses osas Väinamere hoiualale ja ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku

kuuluvale Väinamere loodus- ja linnualale.

B. Kehtiv üldplaneering

Vastavalt Orissaare Vallavolikogu 21. detsembri 2009. a otsusega nr 13 kehtestatud Orissaare

aleviku ja sisemaa üldplaneeringule (edaspidi üldplaneering) asub Ranna pst 23 katastriüksus

ärimaal ja Ranna pst 25 katastriüksus virgestus puhkealal ning planeeringuala tervikuna

rohekoridoris. Lähtuvalt kehtiva looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 35 lg 4-st koosnevad

korduva üleujutusega aladel ranna piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja 200

m laiusest vööndist. Veekaitsevöönd koosneb üleujutatavast alast ja 20 m laiusest vööndist. LKS

§ 35 lg 31 kohaselt määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga.

Kehtiva üldplaneeringuga ei määrata korduva üleujutusega alasid Orissaare alevikus ja vastavalt

LKS-le on ehituskeeluvöönd Orissaare alevikus selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal 50

m.

Üldplaneeringuga ei ole ranna ehituskeeluvööndit vähendatud. Seega planeeringuala asub osaliselt

ranna ehituskeeluvööndis ja detailplaneeringuga soovitakse vähendada ranna ehituskeeluvööndit

25 meetrini rannajoonest. Tegu on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvete kirjelduse kohaselt on ärimaa kaubandus-,teenindus-,

toitlustus- ja majutushoonete maad ning büroo ja kontorihoonete maad; puhke- ja virgestusmaaks

on heakorrastatud haljas- ja metsaalad, kuhu on ehitatud minimaalselt teenindavaid rajatisi (puhke-

, spordi- ja kogunemisrajatisi), et võimaldada välisõhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist

väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist jms. Supelranna maa on üldplaneeringuga

määratud ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse võimaldamine

Üldplaneeringuga on supelranna maadeks reserveeritud spordihoone taga olev rand ja Illiku laiul

senini supluseks kasutatavad alad, kuid mitte planeeritav ala. Detailplaneeringuga tehakse

ettepanek Ranna pst 25 ulatuses üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks puhke-

virgestusmaast ärimaaks ja määrata supelranna ala.

Täpsustavalt toob üldplaneeringu peatükk 3.1.2. välja, et reserveeritud ärimaa maa-alade

maakasutus- ja ehitustingimused on järgnevad: 1) katastriüksuse ehitusõigus, parkimine,

tehnovõrgud ja rajatised, haljastuse ja heakorra põhimõtted määratakse konkreetse maa-ala

detailplaneeringuga; 2) äriotstarbe rakendamisel ei tohi kahjustada ega piirata naaberkinnistute

omanike ja valdajate huve ega õigusi, kavandatav tegevus ei tohi pälvida kohalike elanike

pahameelt ega mõjutada negatiivselt nende eluviisi; 3) detailplaneeringu algatamisel tuleb

kaalutleda keskkonnamõju hindamise vajalikkust, arvestades ka sotsiaalseid aspekte; 4)

olemasolevatel ja perspektiivsetel ärimaadel tagada jäätmehooldus ja heakord vastavalt valla

heakorra ja jäätmehoolduse eeskirjale.

3

Üldplaneeringu ruumilise arengu põhimõtted toovad välja, et Orissaare alevik on ja jääb valla

haldus-, haridus-, kultuuri- ja teeninduskeskuseks, alevikus säilitatakse kõik üldkasutatava hoone

ja puhke- ning virgestusmaad ning luuakse võimalused äritegevuseks. Ptk 8.4. kohaselt lähtudes

peamiselt avalikest huvidest ja majanduslikest võimalustest on planeeringu rakendamiseks vajalik

üldplaneeringuga reserveeritud puhke- ja virgestusmaade kasutuselevõtmine. Täpsustavalt võib

välja tuua, et erinevalt üldplaneeringu koostamise ajaga ei ole nüüdseks planeeringuala enam

munitsipaalomandis vaid eraomandis.

Üldplaneering sõnastab, et selle muutmine on üldplaneeringuga määratud maakasutuse

juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Ainuke tiheasustusala maareformi seaduse mõttes on Orissaare

alevik oma administratiivpiirides ja see on ka detailplaneeringu kohustusega ala.

Detailplaneeringu kohustusega alal on detailplaneering uute hoonete (v.a. üksikelamu

kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m² ehitusaluse

pindalaga väikehooned) ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks.

C. Kaalutlused

Ranna pst 23 katastriüksuse ulatuses kehtib Ranna pst 15 katastriüksuse detailplaneering, mida ei

ole täielikult ellu viidud, lisaks planeeritakse uut terviklahendust, mis hõlmab ka

kõrvalkatastriüksust Ranna pst 25. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lg 7 kohaselt tuleb

detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering.

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb ka PlanS § 125 lg 1, kuna Orissaare alevik on

detailplaneeringu koostamise kohustusega ala ja planeeritakse ehitusloakohustuslikke ehitisi.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Ranna pst 25 ulatuses üldplaneeringu maakasutuse

juhtotstarbe muutmiseks puhke-virgestusmaast ärimaaks. Eeltoodust tulenevalt on tegemist PlanS

§ 142 lg 1 p 1 kohase üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmisega

ja detailplaneeringut menetletakse kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut.

LKS § 38 lg 2 alusel rannal metsamaal metsaseaduse § 3 lg 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd

ranna piiranguvööndi piirini. Metsaseaduse § 3 lg 3 järgi ei loeta metsamaaks mh haljasala. Kuigi

planeeringualal on metsamaa kõlvik, siis on tegemist tiheasustusalal asuva haljasalaga (praegu

üldkasutatav maa), mitte metsamaaga metsa majandamise mõistes, mistõttu ranna

ehituskeeluvööndi ulatuseks planeeringualal saab lugeda 50 m veepiirist.

Planeeritav hoonestus asub osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, seega tuleb vähendada ranna

ehituskeeluvööndit, mistõttu tehakse Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringuga ettepanek muuta

üldplaneeringut ranna ehituskeeluvööndi ulatuse osas. Seetõttu tuleneb detailplaneeringu

koostamise vajadus ka LKS § 40 lg 4 p-st 2. Maa-alal on Maa-ameti kaardirakenduse järgi

märkimisväärne üleujutusala, mis on reaalsuses vähenenud Ranna pst 25 osas suuresti varasemalt

täidetud maa-alaga (v.a metsaala) ning looduslikku ala seal taastada ei ole enam võimalik.

Uue detailplaneeringuga soovitakse kahe katastriüksuse liitmist, et luua terviklahendust puhke- ja

majutusehitiste püstitamiseks. Tegevus sobitub piirkonda, kuna Illiku laiu poole liikudes ja mere

läheduses on üldplaneeringujärgsed ühiskondlike hoonete maad, kus on juba praegu äritegevuse

eesmärgil hoonestus. Puhke- virgestusmaa muutmine ärimaaks sobitub olemasoleva ärimaa ja

ühiskondlike ehitiste maa kõrvale ja kulgeks ühtlaselt Ranna puiestee ääres.

Planeeringualast loodesuunas jääv naaberhoonestus paikneb ca 20-35 m kaugusel veepiirist ja ning

ida-kagu suunas jäävad elamud ca 20-70 m kaugusele veepiirist. Planeeringuga taotletakse ranna

ehituskeeluvööndi vähendamist 25 meetrini rannajoonest, mis kauguse poolest sobitub

olemasoleva naaberhoonestuse paigutusega.

Planeeritaval krundil asuval metsamaa kõlvik planeeritakse valdavalt säilitada, mis tekitab sobiva

puhvertsooni planeeringualast ida-kirdesuunas asuvate elamute vahele.

4

Kehtivas üldplaneeringus ei ole alale supelranda planeeritud, kuid PlanS § 75 lg 1 p 7 kohaselt on

üldplaneeringu ülesandeks muuhulgas supelranna ala määramine. Seega on algatatav

detailplaneering üldplaneeringut muutev supelranna ala planeerimise osas ja detailplaneeringut

menetletakse kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut PlanS § 142 lg 1 p 3 alusel.

Planeeritud supelranna piires võib ranna ehituskeeluvööndisse rajada supelranna teenindamiseks

vajalikke rajatisi lähtuvalt LKS § 38 lg 4 p-st 3. Supelranna teenindamiseks vajalikud rajatised on

terrassid päevitamiseks ja jalgteed, s.h laudteed. Ujuvplatvormid (sh linnuvaatlusplatvorm) ja

laudteed on samuti supelranda teenindavad puhkerajatised. Ülejäänud osas on

planeeringulahenduse elluviimise eelduseks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine 25 meetrini

põhikaardijärgsest rannajoonest ning linnuvaatlusplatvormini viiva tee osas. Supelranna rajamine

toetaks piirkonna puhkamise võimalusi ja lisaks Orissaare alevikku kvaliteetse koha mereääre

kasutamiseks.

Ranna pst 23 hoone on olnud ka varasemalt külastajate teenindamiseks mõeldud ning antud

piirkond Orissaares on atraktiivne puhke- ja peatuspaik. Planeeringu elluviimine avaldab

positiivset mõju piirkonna majanduslikele ja sotsiaalsetele näitajatele tänu külastajate

lisandumisele piirkonda.

Planeeritav tegevus jääks osaliselt ranna ehituskeeluvööndisse. Ala on ajalooliselt olnud

inimtegevusest juba mõjutatud, tegu on olemasoleva asustusega. Planeeritava tegevusega

arvestatakse võimalikult palju olemasoleva metsakõlvikuga. Naaberkatastriüksuste hoonestus on

sarnasel ehitusjoonel ja looks tulevikus tervikliku lahenduse. Planeeringuala lähiümbruses on

ärimaa sihtotstarbega maaüksused, mistõttu sobitub planeeritav tegevus piirkonna

hoonestuslaadiga, seega on ka ranna ehituskeeluvööndi vähendamine põhjendatud. Tulenevalt

eelnevast on Saaremaa Vallavolikogu seisukohal, et planeeringuga kavandatud hoonestus sobitub

piirkonda. Vallavolikogu on nõus kaaluma maakasutuse juhtotstarbe muutmist ja ehitusõiguse

määramist, kuid lõpliku seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamise kohta annab Keskkonnaamet

LKS § 40 lg 4 p 2 kohaselt pärast detailplaneeringu vastu võtmist ehk siis detailplaneeringu

menetluse käigus, kui on teada täpne planeeringulahendus.

Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala rohevõrgustiku alal. Planeeritava tegevuse ei ole

olulise ruumilise mõjuga, mis takistaks rohevõrgustiku edaspidist toimimist ning ei ole oodata, et

planeeringu elluviimine seaks ohtu rohevõrgustiku edaspidise toimimise.

Koostatava detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga, kavandatakse KeHJS § 6 lg 2 p 12 ja p 19 nimetatud

valdkonda kuuluvat tegevust. KeHJS § 33 lg 2 p 3 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui

koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lg 1 p-des 1 kuni 3 sätestatud juhul. Eeltoodust tulenevalt

koostati KSH eelhinnang. Saaremaa vald on koostatud eelhinnangu (otsuse lisa 3) põhjal

seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate

objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega

ette näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust.

Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja

heaolu, kultuuripärandit ega vara, samuti puudub mõju kaitsealustele loodusobjektidele ning

Natura 2000 võrgustiku aladele. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt

kavandatava tegevuse iseloomust ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse

territooriumi mastaape silmas pidades. Siiski toob koostatud eelhinnang välja, et vajalik on

eksperdi kaasamine, kelle pädevuses on hinnata planeeritud tegevuste mõju Väikeses väinas

kaitstavatele elupaigatüüpidele ja lindudele.

5

Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa Vallavolikogu seisukohal, et Ranna pst 23 ja 25

detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset

keskkonnamõju ning seega pole vaja algatada KSH-d.

Saaremaa Vallavalitsus saatis vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 ja PlanS § 81 lg-le 1 Keskkonnaametile

(KeA), Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile (ReM), Transpordiametile (TRAM),

Päästeametile (PäA), Maa-ametile (MA), Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskusele (RKIK) ja Muinsuskaitseametile (MKA) xx.03.2024 kirjaga nr

xx otsuse eelnõu koos lisadega seisukoha saamiseks.

KeA oma xxx kirjas nr xxx on seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Täiendavalt

toodi välja, et ehituskeeluvööndi vähendamise kohta tehakse otsuse pärast detailplaneeringu vastu

võtmist kui kohaliku omavalitsuse üksus vastava motiveeritud taotluse esitab. Lisaks on täiendatud

KeA sisendi alusel KSH eelhinnangut.

ReM oma xxx kirjas nr xxx on seisukohal xxx

TRAM oma xxx kirjas nr xxx on seisukohal xxx

PäA oma xxx kirjas nr xxx on seisukohal xxx

MA oma xxx kirjas nr xxx on seisukohal xxx

PPA oma xxx kirjas nr xxx on seisukohal xxx

RKIK oma xxx kirjas nr xxx on seisukohal xxx

MKA oma xxx kirjas nr xxx on seisukohal xxx

D. Kokkuvõte

Saaremaa Vallavolikogu leiab, et detailplaneeringuga taotletav ehitusõigus sobitub piirkonda.

Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu

koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid peale eksperdi kaasamise, kelle pädevuses on

hinnata planeeritud tegevuste mõju Väikeses väinas kaitstavatele elupaigatüüpidele ja lindudele.

Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks

on vaja teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning

planeeringusse lisada.

Saaremaa Vallavalitsus pikendas 12.03.2024 kirjaga nr 5-2/1439-1 detailplaneeringu algatamise

küsimuses otsuse tegemise tähtaega.

Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud xx.04.2024 kolmepoolse lepingu nr xx huvitatud isiku ja

detailplaneeringu koostajaga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud asjaolude

kokku leppimiseks.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus ([email protected], tel

452 5000), koostaja on Klotoid OÜ ([email protected], tel 508 4489) ning algataja, vastuvõtja ja

kehtestaja on Saaremaa Vallavolikogu ([email protected], tel 452 5002).

Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla

veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil

Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald.

6

Lähtudes eeltoodust ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 77 lõike 1 ja 128 lõike 1,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 3, § 33

lõiked 3-6, 34 lõike 2 ning § 35 lõiked 3 ja 5-7, Saaremaa Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada Orissaare alevikus Ranna pst 23 ja 25 detailplaneering, mille eesmärk on Ranna pst

23 ja 25 katastriüksustele ehitusõiguse määramine puhke- ja majutusehitiste püstitamiseks,

üldplaneeringujärgse maakasutuse juhtotstarbe muutmine ärimaaks, supelranna ala määramine

ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.

2. Detailplaneeringu nimetus on „Ranna pst 23 ja 25 detailplaneering”.

3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 2,2 ha vastavalt otsuse lisale 1.

4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 2.

5. Mitte algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale 3.

6. Otsus jõustub teatavakstegemisega

Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud

ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.

Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu

kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.

(digitaalselt allkirjastatud)

Jaanus Tamkivi

volikogu esimees

Klotoid OÜ projektbüroo

Töö nr 030224

Tellija: Shethia Grupp OÜ

Saare maakond Saaremaa vald

Orissaare alevik Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu

eskiislahendus

Klotoid OÜ projektbüroo projektijuht Indrek Himmist

Planeerija Pille Hein

Shethia Grupp OÜ Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu eskiis Versioon 18.03.2024

Klotoid OÜ, Reg. kood 10207096 MKA tegevusluba E 203/2005 P 93812 Kuressaare, Tehnika 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee EL10207096-0001; EP10207096-0001

2/6

SELETUSKIRI Orissaare alevikus Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu eskiislahendusele.

1. Olemasolev olukord

Planeeringu ala asub Saaremaa idaosas, Orissaare alevikus. Planeeritavateks maaüksusteks on Ranna pst 23 (55001:008:0313) ja Ranna pst 25 (55001:008:0314). Planeeringuala piirneb kirdest Väikese väinaga, kaugust kuivastu mnt 43 üksikelamumaaga, lõunast Tumala-Orissaare-Väikeseväina teega, edelast ja läänest Ranna puisteega ja põhjast ühiskondlike ehitise maa sihtotstarbega Ranna pst 19. Maa-ameti kaardi järgi on Ranna pst 23 2824 m² looduslikku rohumaad ja 37 m² muud maad ning Ranna pst 25 on 150 m² looduslikku rohumaad, 4285 m² metsamaad ja 10858 m² muud maad. Ehitisregistri järgi paikneb Ranna pst 23 katastriüksusel 1955 a rajatud 285,4 m² ehitisealuse pinnaga ilu- ja isikuteenuste hoone ja 64,8 m² ehitisealuse pinnaga elamu, kooli vms abihoone. Ranna pst 25 on ehitisregistri andmete järgi hoonestamata. Lisaks asuvad Ranna pst 23 katastriüksusel konteiner köök ja baar, väli WC, laste mängutelk, personali telgid ja majutustelgid ning maakelder. Maa-alal on Maa-ameti kaardirakenduse järgi märkimisväärne üleujutusala mis on reaalsuses vähenenud varasemalt valla poolt toime pandud maa-ala täitmisega.

Planeeritava ala pindala on 18154 m²

Joonis 1 Planeeringuala asukoha skeem

Shethia Grupp OÜ Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu eskiis Versioon 18.03.2024

Klotoid OÜ, Reg. kood 10207096 MKA tegevusluba E 203/2005 P 93812 Kuressaare, Tehnika 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee EL10207096-0001; EP10207096-0001

3/6

Planeeritavate kinnistute andmed

Planeeritaval alal kehtivad seadusjärgsed kitsendused

Kitsenduse alus Kitsenduse ruumiline ulatus

Isik või asutus, kelle pädevuses on hinnata ehitusprojekti vastavust kitsendusele.

Kitsenduse sisu

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1

Läänemere avaliku kasutusega kallasrada 10 m kaldast

Saaremaa vald Planeeringualal asub kallasrada

Veeseadus 20 m põhikaardijärgsest veepiirist

Saaremaa vald Planeeringualal asub veekaitsevöönd

Looduskaitseseadus

50 m põhikaardijärgsest veepiirist ja rannal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses 100 m

Saaremaa vald Planeeringualal asub Läänemere ehituskeeluala

Looduskaitseseadus 100 m põhikaardijärgsest veepiirist

Saaremaa vald Planeeringualal asub Läänemere ranna piiranguvöönd

Ehitusseadustik1 § 71

Maantee kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m ning tänava kaitsevöönd 10 m sõiduraja välimisest servast

Transpordiamet Saaremaa vald

Planeeringuala piirneb Tumala-Orissaare- Väikese väina teega ja Ranna puisteega

Asjaõigusseadus Ehitusseadustik1

Kliimaministri määrus nr 57 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“

2 m mõlemal pool vee- ja kanalisatsioonitoru

AS Kuressaare Veevärk

Planeeringualal paiknevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud

Kü. aadress Krundi pindala Krundi sihtotstarve Katastri tunnus Kinnistu number

Ranna pst 23 2861 m² Ärimaa 100% 55001:008:0313 3132034

Ranna pst 25 15293 Üldkasutatav maa 100%

55001:008:0314 3988034

Shethia Grupp OÜ Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu eskiis Versioon 18.03.2024

Klotoid OÜ, Reg. kood 10207096 MKA tegevusluba E 203/2005 P 93812 Kuressaare, Tehnika 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee EL10207096-0001; EP10207096-0001

4/6

Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“

Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 20 m

AS Kuressaare Veevärk

Planeeringualal paikneb reoveepumpla

Asjaõigusseadus Ehitusseadustik1 Majandus- ja taristuministri määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“

1 m elektri- ja siderajatisest ning 0,4 kV maakaablist ja sidekaablist

Elektrilevi OÜ

Planeeringualal asub elektrikapp, 0,4 kV maakaabel, sidekapp ja sidekaabel

Juurdepääs maaüksusele Ranna puiesteelt.

2. Vastavus üldplaneeringule

Maa-alal kehtib Orissaare aleviku ja sisemaa üldplaneering, kehtestatud Orissaare Vallavolikogu 21.12.2009 otsusega nr 13. Üldplaneeringu järgi on maakasutuse juhtotstarve Ranna pst 23 maaüksusel ärimaa ja Ranna pst 25 maaüksusel virgestus puhkeala. Kogu planeeringuala jääb rohekoridori alale.

Üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et korduvalt üleujutatavat ala alevikus ei määrata, seega saab ehituskeeluvööndi piiri määramisel aluseks võtta üldplaneeringu kaardile kantud ehituskeeluvööndi piir (50 meetrit veepiirist). Lisaks LKS välja toodud erandi alusel rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Seega väljaspool metsaala ulatub ranna ehituskeeluvööndi piir 50 m veepiirist ja metsaalal 100 m veepiirist.

Planeeringualast põhjasuunas jäävad elamud paiknevad ca 20 -35 m kaugusel veepiirist ja ning ida-kagu suunas jäävad elamud ca 20-70 m kaugusele veepiirist. Planeeringuga taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamist 25 m rannajoonest, mis kauguse poolest sobitub olemasolevate elamute paigutusega. Lisaks on Ranna pst 25 krundi puhul tegemist juba varasemalt suures osas täidetud maa-alaga (v.a metsaala) ning looduslikku ala seal taastada ei ole enam võimalik.

Lähtuvalt sellest on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

3. Üldiselt planeeringulahendusest

Ranna pst 23 ja 25 krundid või liita üheks krundiks, aadressiga Ranna pst 23. Krundile on kavandatud puhke- ja majutusehitised. Ranna pst 23 peamaja on kavandatud rekonstrueerida. Maaüksusel asuvad konteiner köök ja baar, välikäimla, laste mängutelk, personali telgid ja majutustelgid ning maakelder on kavandatud säilitada.

Shethia Grupp OÜ Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu eskiis Versioon 18.03.2024

Klotoid OÜ, Reg. kood 10207096 MKA tegevusluba E 203/2005 P 93812 Kuressaare, Tehnika 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee EL10207096-0001; EP10207096-0001

5/6

Kogu maa-alale on planeeritud rajada majutustelgid. Telgid on jaotatud suured majutustelgid ja väikesed majutustelgid. Kõik väikesed telgid on hooajalised, telgid püstitatakse üldjuhul mais ja võetakse maha septembris. Puidust alusterrass millele telgid püstitatakse jääb kohale aastaringselt. Suured telgid koosnevad hooajalisest telgi osast ning vannitoa ja WC osast telgi taga mis ehitatakse aastaringseks. Vannitoa osa ühendatakse kanalisatsioonivõrku.

Planeeritud parkimisala äärde on kavandatud hoone saalile ja abiruumidele. Ühekorruseline hoone, mis on mõeldud kogunemissaaliks koos selle abiruumidega.

Lisaks on kavandatud telgid personalile ja 4 abihoonet (supelranna kuur, metsamaja, inva WC ja kuur). Metsamaja on kavandatud ala idapoolsesse osasse. Alal asetseb hetkel vana kaeviku või keldri müürijäänus.

Ranna-ala soovitakse puhastada kõrkjatest ja kujundada krundi põhjaosa supelrannaks. Keskkonnaameti soovitus oli puhastada 30 meetrine riba kõrkjatest ning ladustada tekkiv mass krundile nii, et täidetud ala kujundaks lauge kalda. Krundi põhjaosas paiknev supelrand on kujundatud kahele tasandile. Ülemisele tasandile on planeeritud terrassid päevitamiseks, lõkkeplats, supelranna tarvikute kuur ja puitkai pääsuga ujuvplatvormile. Madalamale liivarannale viib mugav puidust laudtee.

Ladustatava massi täpne ruumala sõltub kõrkjate juure sügavusest. Keskkonnaameti soovitus oli 40 cm kaevamine veepõhjast, liiga sügav kaevamine võib tekitada ohtliku olukorra supelrannas, samas on paadi kohale vaja sügavamat süvendamist.

Ladustamiseks on valitud üleujutusala metsaserval, et majutustelke paremini krundile paigutada, krundi idapoolse kalda täimise ning põhjapoolse kalda laugemaks muutmise. Metsapoolne ladustamine sõltub paiksest loodusest, et täitev mass olemasolevate puude tüvesid ei kataks. Üleujutusalast mereni tuleb luua truup, et üleujutusalasse vesi püsima ei jääks. Rannaalal külgedele on eskiisis loodud täidetud tugikaldad, et vesi toodud liiva hiljem ära ei uhuks.

Ranna-alale on kavandatud terrassid päevitamiseks. Tegemist on hooajaliste telkide puitplatvormidega, mida hakatakse kästama supelranna terrassidena.

Ala kirdenurka on kavandatud ujuvplatvorm. Ujuvplatvormil peaks olema võimalus õhtusöögi nautimiseks. Lisaks on kavandatud ujuvplatvormid päevitamiseks ja suplemiseks kõrkjate vahel eraldatuna. Päevituskohani viib laudtee.

Veepiirile on kavandatud linnuvaatlusplatvorm lindude vaatlemiseks, mis moodustab ujuvplatvormidega ringtee kõrkjate vahel kõndimiseks.

Krundi idapoolse rannaäär soovitakse ühendada metsateega mis jõuab tagasi krundi keskele. Metsarada võiks olla katmata, kuid parkla poolne madalam üleujutusala võib vajada kohati laudteed raja läbimiseks.

Ala keskele on kavandatud looduslik bassein.

Olemasolev kõrghaljastus säilitatakse enamuses osas mõlemal krundil, v.a metsamaja kohal. Metsateed kavandatakse nii, et ei ole vaja metsa raadata. Ranna pst 25 krundile on plaanis lisada kõrghaljastust, Saaremaa rannaaladele

Shethia Grupp OÜ Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu eskiis Versioon 18.03.2024

Klotoid OÜ, Reg. kood 10207096 MKA tegevusluba E 203/2005 P 93812 Kuressaare, Tehnika 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee EL10207096-0001; EP10207096-0001

6/6

omaseid mände ning kadakaid. Parkla lähedusse on paiguti plaanis istutada lehtpuid või põõsaid, et parklat ülejäänud alast varjata.

Juurdepääs alale on Ranna puiesteelt ning tänava äärde on kavandatud parkla kuhu mahub ca 24 sõiduauto kohta.

Ranna pst 23 ehitusõigus

Krundi pindala: 18154 m²

Krundi kasutamise otstarve: Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ÄK

Majutushoone maa ÄM

Metsamaa MM

Lubatud hoonete maks arv krundil: 8

Lubatud hoone maks kõrgus: 9 m

Linnuvaatlustorni maks kõrgus: 7 m

Planeeritud supelranna piires võib rajada supelranna teenindamiseks vajalikke rajatisi lähtuvalt LKS § 38 lg 4 p 3. Supelranna teenindamiseks vajalikud rajatised on terrassid päevitamiseks, jalgteed s.h laudteed.

Ujuvplatvormide (sh linnuvaatlusplatvorm) ja laudteede on samuti supelranda teenindavad puhkerajatised.

Ülejäänud osas on planeeringulahenduse elluviimise eelduseks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine 25 m põhikaardijärgsest rannajoonest ning linnuvaatlusplatvormini viiva tee osas.

Ehitamine avalikku veekogusesse vastavalt ehitusseadustiku 12. peatükile.

4. Tehnovõrgud

Tehnovõrkude lahendused antakse vastavalt tehnorajatiste valdajate ja kohaliku omavalitsuse tehnilistele tingimustele.

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Keskkonnaamet

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Transpordiamet

Päästeamet

Maa-amet

Politse- ja Piirivalveamet

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Muinsuskaitseamet

28.03.2024 nr 5-2/1823-1

Seisukoha küsimine Orissaare alevikus Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu algatamiseks

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmiseks

Saaremaa vallale on 13.02.2024 esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus Orissaare alevikus

Ranna pst 23 (katastritunnus 55001:008:0313) ja Ranna pst 25 (katastritunnus 55001:008:0314)

katastriüksustel. Detailplaneeringu eesmärgiks on Ranna pst 23 ja 25 katastriüksustele

ehitusõiguse määramine puhke- ja majutusehitiste püstitamiseks, üldplaneeringujärgse

maakasutuse juhtotstarbe muutmine ärimaaks, supelranna ala määramine ning ranna

ehituskeeluvööndi vähendamine.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Ranna pst 25 ulatuses üldplaneeringu maakasutuse

juhtotstarbe muutmiseks puhke-virgestusmaast ärimaaks. Eeltoodust tulenevalt on tegemist

planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 1 p 1 kohase üldplaneeringuga määratud

maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmisega. Lisaks ei ole kehtivas üldplaneeringus alale

supelranda planeeritud, kuid PlanS § 75 lg 1 p 7 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks

muuhulgas supelranna ala määramine. Seega on algatatav detailplaneering üldplaneeringut

muutev supelranna ala planeerimise osas ja detailplaneeringut menetletakse kui üldplaneeringut

muutvat detailplaneeringut PlanS § 142 lg 1 p 3 alusel.

Tulenevalt looduskaitseseaduse § 40 lg 4 p 2-st käsitletakse ranna ehituskeeluvööndi

vähendamise ettepaneku tegemist üldplaneeringu muutmisena ning detailplaneeringut

menetletakse seega PlanS § 142 alusel üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna.

Eeltoodust tulenevalt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 p 3 alusel koostatud keskkonnamõju eelhinnang ja kaalutud

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust.

Lisaks eelnimetatule on osaliselt planeeringualal kehtiv Ranna pst 15 katastriüksuse

detailplaneering ja PlanS § 140 lg 7 alusel tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus

sama planeeringuala hõlmav detailplaneering.

Käesolevaga küsime Teilt kui asjaomaselt asutuselt KeHJS § 33 lg 6 alusel seisukohta

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta ja PlanS § 81 lg 2 alusel ettepanekuid

2

lähteseisukohtade kohta. Kirja manuses on detailplaneeringu otsuse eelnõu koos lisadega ning

algatamise taotluse materjalid.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kätlin Kallas

planeeringuteenistuse juhataja

Lisad: 1. Orissaare alevikus Ranna pst 23 ja 25 DP algatamise eelnõu

2. Lisa 1. Planeeringuala

3. Lisa 2. Lähteseisukohad

4. Lisa 3. KSH eelhinnang

5. DP algatamise taotlus_Orissaare Ranna pst

6. Orissaare_Ranna pst 23 ja 25 Eskiis Seletuskiri täiendatud 18.03.2024

7. Orissaare_Ranna pst 23 ja 25 Eskiis Joonis täiendatud 18.03.2024

Liina Järveots, 514 1686

[email protected]