| Dokumendiregister | Kaitsevägi |
| Viit | 0.5-2/26/70 |
| Registreeritud | 18.05.2026 |
| Sünkroonitud | 19.05.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kaitseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kaitseministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
11.05.2026
KAITSEMINISTER
MÄÄRUS
Kaitseministri 1. juuli 2019. a määruse
nr 11 „Kaitseväe Akadeemia
põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 23 lõike 4 alusel.
§ 1. Kaitseministri 1. juuli 2019. a määruse nr 11 „Kaitseväe Akadeemia põhimäärus“
muutmine
Kaitseministri 1. juuli 2019. a määruses nr 11 „Kaitseväe Akadeemia põhimäärus“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Akadeemia põhiülesanne on Kaitseväe arengut suunav ohvitseride ja allohvitseride
ettevalmistamine ning sõjateaduse arendamine.“;
2) paragrahvi 6 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Akadeemia ülema äraolekul asendab teda akadeemia staabiülem, viimase puudumise korral
sõjandusteaduskonna ülem ja viimase puudumise korral Kaitseväe juhataja määratud
tegevväelane.“;
3) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Nõukogusse kuuluvad akadeemia ülem, prorektorid, allüksuste juhid, akadeemiliste
töötajate ja üliõpilaskonna esindajad ning teised akadeemia ülema nimetatud isikud.“;
4) paragrahvi 7 lõikes 8 asendatakse sõnad „õppeosakonna juht“ sõnaga „õppeprorektor“;
5) paragrahvi 8 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „akadeemia“ tekstiosaga „teadus- ja
arendusprojektide“;
6) paragrahvi 8 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 8 punkt 19 sõnastatakse järgmiselt:
„19) kuulab ära nõunike kogu ettepanekud ja hinnangud akadeemia arengut ja arendamist
puudutavates küsimustes;“;
8) paragrahvi 8 täiendatakse punktiga 191 järgmises sõnastuses:
„191) kiidab heaks akadeemia teadus- ja arendustegevuse prioriteetsed uurimisteemad ning
kehtestab teadus- ja arendustegevusega seotud korrad;“;
9) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Akadeemia koosneb järgmistest allüksustest:
1) staap;
2) sõjandusteaduskond;
3) sõjatehnoloogia teaduskond;
4) sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus;
5) sõjakool;
6) lahingukool;
7) staabi- ja tagalakompanii;
8) Balti Kaitsekolledži Eesti kontingent.“;
10) paragrahvi 12 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Staap toetab akadeemia juhtimist, planeerides, korraldades ja kontrollides akadeemia
tegevust.
(2) Sõjandusteaduskond viib läbi tasemeõpet ja täienduskoolitust ning korraldab ja viib ellu
teadus- ja arendustegevust, et arendada Kaitseväe väevõimet sõjateaduse valdkondades.
(3) Sõjatehnoloogia teaduskondviib läbi tasemeõpet ja täienduskoolitust ning korraldab ja viib
ellu teadus- ja arendustegevust, et arendada Kaitseväe väevõimet sõjatehnoloogia
valdkondades.
(4) Sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus viib läbi sõja- ja katastroofimeditsiini õpet akadeemias,
Kaitseväes ja koostööpartneritele ning tegeleb teadus- ja arendustegevusega sõja- ja
katastroofimeditsiini valdkonnas.
(5) Sõjakool viib läbi tasemeõpet ja täienduskoolitust ning korraldab ohvitseride ja kursuslaste
teenistust ja kasvatustööd.
(6) Lahingukoolviib läbi tasemeõpet ja täienduskoolitust ning korraldab allohvitseride ja
kursuslaste kasvatustööd.
(7) Staabi- ja tagalakompaniitoetab akadeemia tegevust varustuse ja transpordiga ning
Kaitseväge matketegevusega.
(8) Balti Kaitsekolledži Eesti kontingent koondab kontingendi koosseisu Kaitseväest suunatud
tegevväelased, kes täidavad ülesandeid Balti Kaitsekolledžis.“;
11) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „mille koosseisu kuuluvad“ sõnaga
„prorektorid“;
12) määrust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:
„§ 131. Prorektor
(1) Akadeemia ülem nimetab prorektori ametisse kuni viieks aastaks.
(2) Prorektor:
1) juhib akadeemia ülema määratud tegevusvaldkonda ja korraldab selles valdkonnas
järelevalvet;
2) vastutab oma tegevusvaldkonna toimimise ja arengu eest;
3) esindab akadeemiat suhetes kolmandate isikutega akadeemia ülemalt saadud volituste alusel;
4) annab oma tegevusvaldkonna piires käskkirju;
5) on aruandekohustuslane akadeemia ülema ees.“;
13) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „akadeemia ülem,“ tekstiosaga
„prorektorid,“;
14) paragrahvi 17 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Akadeemia korralisel akadeemilisel töötajal, välja arvatud nooremteaduril, on õigus saada
kord viie aasta jooksul loometööks või kutseoskuste täiendamiseks üks tööülesannetest vaba
semester põhipalga säilitamisega.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2026. aasta 1. augustil.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
Minister
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaimo Kuusk
Kantsler
Kaitseministri 1. juuli 2019. a määruse nr 11 „Kaitseväe Akadeemia põhimäärus“
muutmise määruse eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Määrusega muudetakse kaitseministri 1. juuli 2019. a määrust nr 11 „Kaitseväe Akadeemia
põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus) seoses Kaitseväe Akadeemia (edaspidi akadeemia)
struktuuri ja funktsioonide ajakohastamisega.
Põhimäärus kehtestatakse kõrgharidusseaduse (edaspidi KHaS) § 23 lõike 4 alusel, mille
kohaselt on riigi rakenduskõrgkoolil põhimäärus, mille kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega. KHaS § 23 lõike 3 kohaselt on riigikaitseline rakenduskõrgkool Kaitseväe
struktuuriüksus Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a
määrusega nr 45 kehtestatud „Kaitseväe põhimääruse“ § 3 lõike 4 punkti 12 järgi on akadeemia
Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev struktuuriüksus ja § 20 lõikes 1 on täpsustatud, et
akadeemia on alaliselt tegutsev struktuuriüksus.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseväe peastaabi üldosakonna juriidilise teenistuse
õigusnõunik Liisi Muiste ([email protected]). Eelnõule on teinud normitehnilise kontrolli
Kaitseministeeriumi õigusloome nõunik Liina Martinson
([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud
Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on muuta akadeemia põhimäärust, lähtudes vajadusest ajakohastada akadeemia
struktuuri ja funktsioone. 2025. aastal akadeemias moodustatud töörühm on toonud esile ja
analüüsinud probleeme, mille põhjal on selgunud vajadus akadeemia struktuur ümber
korraldada. Muudatus võimaldab akadeemia põhiülesandeid ajakohastada ja nende täitmist
tõhustada, sealhulgas viia nii õppekasvatustöö kui ka teadus- ja arendustegevus paremini
kooskõlla Kaitseväe vajadustega ning edendada senisest kestlikumalt kvaliteetset kõrgharidust
ja teadustööd.
Kehtivas struktuuris puudub tulevasel ohvitseril ja allohvitseril õpingute ajal eeskuju
sõjaväelises struktuuris, milles ta pärast lõpetamist tööle asub. Riigikaitselises
rakenduskõrgkoolis õppimine erineb teiste kõrgkoolide õppest. Sõjaväeliste kõrgkoolide
õppuritele antakse vähem akadeemilist vabadust ja vaba aega, nad alluvad sõjaväelisele
distsipliinile ning peavad kõrgkooli lõpetamisel olema valmis jätkama minimaalse
kohanemisajaga teenistust Kaitseväe üksustes. Kõrgkoolist tõrgeteta edasisse teenistusse
liikumisel on oluline, et üleminek oleks sidus ning kõrgkool annaks õppuritele nii sisulise õppe
kui ka ohvitseri väärtuste ja käitumistavade kujundamise kaudu sõjaväelise struktuuriga seotud
eeskuju ja kogemuse. Põhimõte „Treeni nii, nagu sa võitled“ (ingl „Train as you fight“)
2/10
tähendab, et sõjaväeliste kõrgkoolide õppe- ja kasvatustegevus peab tugevdama õppurite oskusi
ja enesekindlust ning valmistama neid ette toimetulekuks tegelikus lahingukeskkonnas. Selleks,
et toime tulla ebamugavas keskkonnas, tuleb harjutada ja kujundada väärtusi samadel alustel
ning see omakorda parandab sooritust muutuvates tingimustes (ingl „Getting comfortable with
being uncomfortable“). Lisaks ei saa uue, nn alfapõlvkonna (isikud, kes on sündinud ja
kasvanud ainult (digi)tehnoloogiakeskses ühiskonnas) puhul eeldada, et ennastjuhtiva õppuri
kontseptsioon täielikult toimib. Nende õpistiil on tihedalt seotud tehnoloogialahendustega1 ja
seetõttu tuleb muuta teadmiste edasiandmist. Alfapõlvkond ootab aktiivset kaasavat õpet ja
kogemusõpet, eelistades teadmiste koosloomist nende ühepoolsele edasiandmisele2. Seega võib
ühelt poolt näha ohtu, et analüütilist süvenemist ja püsivust nõudvad ülesanded on neile
raskemad, ning teiselt poolt võib neil olla suurem vajadus tunnetada end maailmakodanikuna,
mille kõrval tundub rahvusriik vähem oluline. Samas võib just see põlvkond pakkuda uudseid
ja paindlikke lahendusi, kasutades sealjuures tehnoloogiat loomingulisemalt kui kunagi varem.
Senine õppurite mentorlussüsteem ei toimi katkematu ahelana ega asenda käsuliini. Mentorlus
on mõeldud suunama õppurite, õppejõudude ja teenistujate kutsealast arengut tegevuste kaudu,
mis toetavad didaktilist ja akadeemilist arengut. Niisugune mentorlus on olemuselt toetav, kuid
isikupõhine ja vabatahtlik ning toimib lühikest aega – see ei asenda kohustust järgida sõjaväelist
käsuliini, et saavutada seatud eesmärgid. Akadeemia 2019. aastal jõustunud
struktuurimuudatusega suunati ühise juhtimise alla kogu õppetegevus (mille eest vastutab
õppeosakond) ning õppe- ja kasvatustegevuse vahetu vastutus jäi mentorite kanda. 2025.
aastaks oli selgunud, et mentorlussüsteem ei olnud käivitunud katkematu ja ühtlase ahelana.
Praegused õppurid vajavad järjest enam vahetut juhendamist ja suunamist. Seega ei saa
ennastjuhtiva õppuri kontseptsioonienam varasemas mahus rakendada.
Praegune õppurkorpuse juhtimise ahel ei võimalda ka kursustepõhist eesmärgipärast suunamist
ega tagasiside andmist. Kehtivas struktuuris alluvad kõik õppurid õppurkorpuse ülemale (üle
200 alluva) ja kursuste ülemad puuduvad. Niisugust juhtimissüsteemi on kerge üle koormata,
sest otsuseid ja teavet on liiga palju. Korralduste edastamine õppuritele viibib ja ülemad ei saa
piisavalt kiiresti tagasisidet, mistõttu on keerulisem õppurite tegevust suunata ja tagasisidestada
ning neile individuaalsemat lähenemist pakkuda. Samuti ei saa sellise struktuuriga luua
õppurite ja ülemate vahel piisavat sidusust, mis on õppe- ja kasvatustegevuse elluviimisel
määrava tähtsusega.
Parandada tuleb ka sidusust ohvitseri ja allohvitseri elukutsega ning organisatsiooni
identiteeditundega. Suure osa sõjaväelisest haridusest moodustab sõjaväeliste juhtide
kujundamine Kaitseväe traditsioonide, sõjaväelise distsipliini, kollektiivsuse ja ühiste
eesmärkide vaimus. See omakorda eeldab, et õppe- ja kasvatustegevus toimivad ühtse tervikuna
ning puudub killustatus. Senine korraldus on põhjustanud ohvitseride ja allohvitseride
väljaõppe ning kasvatustegevuse eri tasanditel katkestusi ja teatavat killustatust, mis on
kahandanud identiteeditunnet ja organisatsiooniga seotud sidusust.
Kõrghariduse valdkond (ohvitseride väljaõpe) on saanud rohkem tähelepanu ja ressursse kui
kutse- ja täiendusõppe valdkonnad (allohvitseride ja teiste teenistujate väljaõpe). Hariduslikus
1 Ziatdinov, R.; Cilliers, J., 2021. Generation Alpha: Understanding the Next Cohort of University Students. –
European Journal of Contemporary Education, Vol. 10, No. 3, pp. 783–789. 2 Romero, A. jr. 2017. Colleges need to prepare for Generation Alpha. CUNY Bernard M Baruch College.
Publications and Research, August 28.
3/10
mõttes liigitub enamik allohvitseride kursuseid mitteformaalõppeks ehk sõjaväelisteks
täienduskursusteks. Samas on Kaitseväe mõistes hulk kursuseid võtmetähtsusega, sest nendel
saab väljaõppe tegevteenistuseks olulistel ametikohtadel. Allohvitseride kursustele omaseid
traditsioone ja ühtekuuluvustunde tekitamist tuleb senisest enam edendada.
Eelkirjeldatud murekohtade lahendamiseks tehakse akadeemia struktuuris ümberkorraldused
õppurite õppe- ja kasvatustegevuses. Õppurkorpuse asemel luuakse akadeemia allüksustena
struktuuri sõjakool ja lahingukool, kes hakkavad muu hulgas vastutama ohvitseride ja
allohvitseride hoiakute kujundamise eest. Moodustatakse kursuste juhtkonnad (kursuseülem,
veebel), kelle ülesanne on kujundada väärtuskasvatuse kaudu õppurite hoiakuid, jõustada
sõjaväelist distsipliini ja viia läbi määratud tasemel (rühma- ja kompaniitase, eriala) sõjaväelist
väljaõpet. Sõjaväeliste täiendusõppekursuste korraldamine viiakse ohvitseride kursuste puhul
sõjakooli ülema alluvusse ja allohvitseride kursuste puhul lahingukooli ülema alluvusse.
Akadeemia struktuuri loodavad sõjakool ja lahingukool ei ole iseseisvad õppeasutused, vaid
akadeemia allüksused, mille puhul hakatakse taas kasutama ajaloolisi nimetusi.
Ka kiiresti muutuv lahinguväli ja Kaitseväe võimearendus seavad uusi nõudmisi juhtide
väljaõppele ning võimearenduse toetamisele. Ühelt poolt nõuab uus tehnoloogia nii Kaitseväes
kui ka sellest väljaspool oskusi ja suutlikkust uute nõudmistega kaasas käia, sealhulgas
õppekavade arendamist ja uuendamist, et anda akadeemia lõpetajatele vajalikud teadmised ja
oskused ning koolitada Kaitseväele spetsialiste. Samuti on oluline osa sõjaliste ülesannete ja
sõduri rolli muutumisel. Tehnoloogia- ja infoküllasus nõuab senisest suuremaid kognitiivseid
võimeid: tuleb toime tulla nii kasvava infohulga kui ka intensiivsete operatsioonidega ning
seejuures tagada tõhusus. Tehnoloogia arendamine ja rakendamine peavad muutuma kiiremaks
ning paindlikumaks. Ka akadeemia roll sõjaaja üksuste taastootmisel ja kaitsetööstuse
suunamisel on omaette proovikivi. Seega tuleb akadeemial senisest tunduvalt rohkem lähtuda
oma tegevuses, plaanides, õppe kavandamisel jms Kaitseväe vajadustest: viia kiiresti õppetöö
kooskõlla uusimate teaduse ja innovatsiooni arengusuundadega, arendades õppurites vajalikke
üldpädevusi ning mõtlemis- ja analüüsioskusi.
Õppe-, kasvatus- ja teadus- ning arendustegevust tuleb paremini juhtida ja lõimida. Selleks
moodustatakse teaduskonnad – sõjandusteaduskond ja sõjatehnoloogia teaduskond –, et õppe-
ja teadus- ning arendustegevus oleksid lahutamatult seotud. Sõjandusteaduskonnas (senine
õppeosakond) moodustatakse õppetoolide juurde temaatilised uurimisrühmad, mis kujunevad
senise õppeosakonna ja rakendusuuringute osakonna pädevuste ning teadurite ja õppejõudude
ühendamise tulemusena. Sõjandusteaduskonna peaeesmärgiks saab õppe- ja teadustegevus
sõjateaduse vallas ning sõjateadust käsitletakse kui alusteadust. Teaduskonda koondatakse eri
distsipliinide õppe- ja teadustegevus, et luua senisest paremad võimalused nende tegevuste
lõimimiseks, kus uurijad-teadurid õpetavad ning õppejõud ja õppurid uurivad, kasvatades muu
hulgas uurimisrühmade sidusust ning teadusliku mõtteviisiga kaitseväelasi ja uurimisrühmade
järelkasvu. Sõjatehnoloogia teaduskond (senine rakendusuuringute osakond) keskendub
võimearenduse toetamisele ning sellega seotud teadus- ja arendustegevusele.
Akadeemia struktuuri ümberkorraldamine võimaldab kogu õppe- ja teadustegevust paremini
lõimida. Kehtiva struktuuriga on seda keeruline saavutada, sest planeerimine on eraldiseisvate
üksuste vahel killustunud. Senises struktuuris puudub ka staap – üksus, kes pakub akadeemia
ülemale tõhusat juhtimistuge. Akadeemia struktuurimuudatustega luuaksegi staap, mille
peamine ülesanne on täita ülema juhiseid ning lisaks toetada teda akadeemia juhtimisel,
4/10
tegevuste planeerimisel ja kontrollimisel. Staabi osakondade alla koondatakse ka akadeemia
tugitegevuste juhtimine.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse põhimääruse § 5 lõiget 1, millesonsätestatud akadeemia
põhiülesanne. Akadeemia põhiülesanne on Kaitseväe arengut suunav ohvitseride ja
allohvitseride ettevalmistamine ja sõjateaduse arendamine. Akadeemia põhiülesanne on
võrreldes kehtiva põhimäärusega ümber sõnastatud. Uus sõnastus annab akadeemia ülesannet
selgemini ja ajakohasemalt edasi. Senises sõnastuses kasutatav „Kaitseväe ülemate
ettevalmistamine“ jääb liiga kitsaks, kuna akadeemia roll ei piirdu üksnes ülemate
ettevalmistusega, s.t akadeemial on Kaitseväes ja ühiskonnas täita roll, mis hõlmab laiemalt
ohvitseride ja allohvitseride väljaõpet nii formaal- kui ka mitteformaalõppe vormis.
Akadeemia tegevusvaldkonnad põhiülesande täitmiseks on jätkuvalt:
1) kõrgharidustaseme õppe ja kutseõppe läbiviimine;
2) täienduskoolituse läbiviimine;
3) riigikaitsega seotud teadus- ja arendustegevus.
Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse põhimääruse § 6 lõiget 5, milles on sätestatud akadeemia
ülema asendamise kord. Kehtiva põhimääruse kohaselt asendab akadeemia ülema äraolekul
ülemat akadeemia ülema asetäitja ja viimase puudumise korral Kaitseväe juhataja määratud
tegevväelane. Ülema asetäitja ametikohta uues struktuuris ette ei nähta ning akadeemia ülemat
hakkab asendama staabiülem, viimase puudumise korral sõjandusteaduskonna ülem ja viimase
puudumise korral Kaitseväe juhataja määratud tegevväelane.
Akadeemia ülema äraoleku all mõeldakse ajutist vormistatud eemalviibimist (nt puhkus,
töövõimetus, lähetus). Samas nähakse ka ette, et kui mõlemad ametikohapõhised asendajad
puuduvad, siis määrab Kaitseväe juhataja ülemat asendava tegevväelase oma käskkirjaga.
Puudumise all peetakse silmas nii asendaja ajutist äraolekut kui ka olukorda, kus asendaja
ametikoht on täitmata.
Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetaksepõhimääruse § 7lõiget 3, milles on sätestatud nõukogu
koosseis. Suur osa nõukogu koosseisust on ametikohapõhine. Muudatusega nähakse ette, et
nõukogusse kuuluvad allüksuste juhid. Nõukogu koosseisust vähemalt ühe viiendiku peavad
moodustama üliõpilaskonna esindajad. Selline nõue tuleneb KHaS § 25 lõike 2 punktist 4.
Akadeemia põhimäärusega määratletakse, et nende seas peab omakorda olema vähemalt üks
kadett (st rakenduskõrgharidusõppes õppiv tegevväelane), üks kuulaja (st magistriõppes õppiv
tegevväelane) ja üks õpilane (st kutseõppekava järgi õppiv allohvitser või allohvitseri
kandidaat). Õpilaste esindaja nõukogu koosseisus tagab kooskõla kutseõppeasutuse seaduse
(edaspidi KutÕS) § 17 lõike 3 punktiga 4, mille kohaselt kuulub nõukogusse ka õpilaskonna
esindaja. Õppejõudude esindajad valitakse nõukogusse akadeemia korraliste õppejõudude
hulgast.
Võrreldes kehtiva põhimäärusega tehakse nõukogu liikmeskonnas täiendus, s.t liikmeskonna
hulka lisatakse prorektorid. Muudatus tugineb asjaolule, et akadeemiasse on nüüdseks loodud
kaks prorektori ametikohta ning KHaS § 25 lõike 2 punkti 2 kohaselt kuuluvad riigi
rakenduskõrgkooli nõukogusse ka prorektor või prorektorid.
5/10
Lisaks annab KHaS § 25 lõike 2 punkt 5 võimaluse arvata nõukogu hulka teised põhimäärusega
ette nähtud isikud. Viimasest lähtudes antakse akadeemia põhimäärusega akadeemia ülemale
võimalus arvata nõukogu koosseisu teisi tema nimetatud isikuid.
Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse§ 7 lõiget 8. Senises struktuuris korraldas akadeemiliste
töötajate esindajate valimised õppeosakonna juht. Uue struktuuri kohaselt paiknevad
akadeemilised töötajad olenevalt allüksuste põhiülesannetest hajutatult nii
sõjandusteaduskonnas, sõjatehnoloogia teaduskonnas, sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuses,
sõjakoolis kui ka lahingukoolis. Sellest lähtudes peab ka valimised korraldama
allüksusteüleselt. Kuna õppeprorektori vastutusalasse kuulub akadeemia õppekorralduse
valdkond, akadeemilise õppetöö kvaliteedi tagamine ja õppekavade arendamise juhtimine,
sobitub akadeemiliste töötajate esindajate valimise korraldamine enim just õppeprorektori
ülesannete hulka.
Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse § 8 punkti 3. Võrreldes kehtiva põhimäärusega
täpsustatakse ülesannete loetelus eelarve täitmise aruandega seonduvat ning lisatakse täpsustus,
et mõeldud on üksnes teadus- ja arendusprojektidega seonduvat eelarvet. Eelarve täitmise
aruande kinnitamist kehtiv KHaS nõukogu kohustusliku ülesandena ette ei näe. Kaitseväe
eelarve koostamine ja eelarve täitmise aruandlus on praeguseks Kaitseväes keskselt juhitud ja
kontrollitud (Kaitseväe peastaabi rahandus- ja eelarveosakonna poolt (J8)), sealhulgas
moodustab akadeemiale antud eelarve osa Kaitseministeeriumi valitsemisala ülesest tervikust.
Eelarve täitmise kvartaalne aruandlus toimub nii Kaitseväe juhatajale kui ka akadeemia ülemale
erinevate aruandluse osade põhjal (J8 aruandlus). Lisaks jälgitakse Kaitseväe välise rahastusega
teadusprojektide kulusid ja antakse nende kohta aru. Kuna teadus- ja arendustegevus on
akadeemia põhiülesande täitmisel üks tegevusvaldkondi ning akadeemia viib muu hulgas ellu
teadus- ja arendusprojekte, milleks saadakse rahastus väljastpoolt Kaitseministeeriumi
valitsemisala, tuleb teadus- ja arendusprojektide ülevaade ning aruandlus säilitada akadeemia
sees.
Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks akadeemia põhimääruse § 8 punkt 4, milles on
sätestatud nõukogu ülesanne kiita heaks akadeemia tööplaanid ja nende täitmise aruanded.
Akadeemia tööplaanide heakskiitmine ja aruandlus akadeemia nõukogu kaudu ei ole enam
asjakohane ega ole praktikas ka toiminud. KHaS sellist ülesannet rakenduskõrgkooli nõukogule
ette ei näe. Akadeemia ülesanded ja nende täitmise aruandlus tulenevad hierarhias kõrgemal
seisvatest õigusaktidest ning juhistest, näiteks Kaitseväe juhataja perioodikäsust ja teistest
dokumentidest.
Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse § 8 punkti 19. Punktist eemaldatakse akadeemia ülema ja
allüksuste juhtide tegevuse aruannete ärakuulamine nõukogu poolt. Akadeemia ülema ja selle
allüksuste juhtide aruandlus toimib väljaspool akadeemia nõukogu lähtuvalt Kaitseväes
kehtivast käsuliinist. Praeguseks on akadeemias rakendatud ka nn lahingurütmi (iganädalased
töörühmad, otsustuskoosolekud, komisjonid jm), mis asendavad tõhusamalt senist akadeemia
nõukogu ühepoolset tegevusaruandlust. Uus rütm võimaldab akadeemia ülemal, allüksuste
juhtidel ja teistel vastavate teemadega seotud akadeemia teenistujatel otsustusprotsessides
kaasavalt osaleda, lisaks toimub seeläbi tegevuste aruandlus. Nõukogul on aga endiselt
asjakohane kuulata nõunike kogu ettepanekuid ja hinnanguid akadeemia arengu ning
arendamise küsimustes. Kuna nõunike kogu ühendab tänu selle koosseisu laiapõhjalisusele nii
akadeemiat kui ka ühiskonda, koondades liikmeid ka väljastpoolt akadeemiat ja Kaitseväge
tervikuna (nt Kaitseministeeriumi, Kaitseväe esindajad ning teised riigikaitse valdkonnas
6/10
tunnustatud isikud ning riigi ja kohaliku omavalitsuse esindajad), siis on nõukogu kui
akadeemia kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu kohane otsustusorgan, kes selliseid ettepanekuid
ja hinnanguid ära kuulab.
Eelnõu § 1 punktiga 8 lisatakse § 8 uue punktina 191, mille kohaselt kiidab akadeemia nõukogu
heaks akadeemia teadus- ja arendustegevuse prioriteetsed uurimisteemad ning kehtestab
teadus- ja arendustegevusega seotud korrad. Kehtivas põhimääruses pole nõukogul ühtegi
ülesannet, mis seostuks konkreetselt teadus- ja arendustegevusega. Kuna teadus- ja
arendustegevus on akadeemia üks peamisi tegevusvaldkondi, on oluline luua
olukorrateadlikkus ning kasutada nõukogu akadeemia laiapindse otsustuskoguna, kes kehtestab
valdkonnaga seonduvaid akadeemiale prioriteetseid uurimisteemasid ning kordasid.
Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse § 11 lõiget 1, milles on loetletud akadeemia allüksused.
Võrreldes kehtiva põhimäärusega moodustatakse uusi allüksusi, nimetatakse ümber seniseid
allüksusi ning kujundatakse ja sõnastatakse ümber allüksuste põhiülesandeid.
Eelnõuga muudetakse allüksusi ka sisuliselt. Senise viie allüksuse asemel kehtestatakse
akadeemiale kaheksa allüksust. Suurimad muudatused võrreldes kehtiva põhimäärusega on
järgmised: akadeemia allüksustena luuakse staap, sõjakool ja lahingukool, senised õppe- ja
rakendusuuringute osakonnad muudetakse teaduskondadeks, moodustatakse staabi- ja
tagalakompanii ning akadeemia ülema vahetusse alluvusse tuuakse Balti Kaitsekolledži Eesti
kontingent.
Akadeemia koosneb lisaks staabile järgmistest allüksustest:
1) staap;
2) sõjandusteaduskond;
3) sõjatehnoloogia teaduskond;
4) sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus;
5) sõjakool;
6) lahingukool;
7) staabi- ja tagalakompanii;
8) Balti Kaitsekolledži Eesti kontingent.
Allüksuste põhimäärused kinnitab akadeemia ülem ja allüksuste juhid alluvad vahetult
akadeemia ülemale.
Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse § 12, millessätestatakse allüksuste ülesanded.
Staap moodustatakse akadeemia juhtimise toetuseks. Staabi koosseis moodustub suuresti
praeguse haldus- ja õppeosakonna isikkoosseisu põhjal. Akadeemia staabi ülesanne on toetada
juhtimist akadeemia tegevuse (sh sõjaaja tegevuste) planeerimisel, elluviimisel ja
kontrollimisel. Staabi loomise idee on saanud tõuke vajadusest luua juhtimisühtsus ja -selgus.
Senises akadeemia koosseisus puudub üksus, mis tõhusalt planeeriks ülema juhiste
rakendamist, et tagada allüksuste tegevuste ja ressursside tulemuslik kavandamine,
juhendamine ja kontrollimine. Vajadus on aktuaalne ka seoses sõjaaja ülesande lisandumisega.
Akadeemia on saanud ülesande reservväe taastootmiseks, mis tähendab, et üleminek rahuaja
ülesannete täitmiselt sõjaaja ülesannete täitmisele ei tohi tuua kaasa suuremaid muutusi ega
killustatust ning tagatud peab olema kestlik juhtimine – selles on staabil juhtimisstruktuuris
tähtis roll. Staap toetab akadeemia ülemat tööorganina akadeemia juhtimisel, tegevuse
7/10
planeerimisel, elluviimisel ja kontrollimisel (väljaõppe planeerimise ja läbiviimise
kontrollimisel, väekaitse korraldamisel, tsiviilmilitaarkoostöö korraldamisel jm). Staap kui
allüksus on teistest allüksustest eraldiseisev. Võrreldes teiste akadeemia allüksustega täidab
staap toetavat, planeerivat ja kontrollivat rolli, samas kui teised allüksused on eelkõige
täidesaatvas rollis.
Sõjandusteaduskond (senine õppeosakond) viib läbi akadeemia peamist tegevusvaldkonda ehk
sõjaväelist tasemeõpet ja täienduskoolitust ning korraldab ja viib ellu teadus- ja
arendustegevust, et arendada Kaitseväe väevõimet sõjateaduse valdkondades.
Sõjandusteaduskond on moodustatud senise õppeosakonna ja rakendusuuringute osakonna
ülesannete lõimimise teel. Sõjandusteaduskonna ülesanded täpsustatakse teaduskonna
põhimääruses.
Sõjatehnoloogia teaduskond (senine rakendusuuringute osakond) viib samuti läbi taseme- ja
täiendusõpet ning korraldab ja viib ellu riigikaitselist teadus- ja arendustegevust, et arendada
Kaitseväe väevõimet sõjatehnoloogia valdkondades. Sõjatehnoloogia teaduskond on
moodustatud senise õppeosakonna ja rakendusuuringute osakonna ülesannete lõimimise teel.
Sõjatehnoloogia teaduskonna ülesanded täpsustatakse teaduskonna põhimääruses.
Sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse põhiülesanne on spetsiifilise sõja- ja katastroofimeditsiini
alase väljaõppe korraldamine ja läbiviimine akadeemias ning akadeemia koostööpartneritele
ning teadus- ja arendustegevus sõja- ja katastroofimeditsiini valdkonnas. Kaitseväe korralduse
seaduse §-s 35² on sätestatud, et Kaitseväe struktuuriüksuse koosseisus võib olla
meditsiinikeskus, kus osutatakse meditsiiniteenuseid. Sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus
allüksusena säilib, ent tervishoiuteenuste osutamine sõja- ja katastroofimeditsiinikeskusest on
viidud toetuse väejuhatusse. Seega sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuses kui akadeemia
allüksuses enam tervishoiuteenused ei osutata ning seetõttu sõnastatakse ümber ka sõja- ja
katastroofimeditsiinikeskuse põhiülesanne.
Uue allüksusena luuakse sõjakool (et asendada senist õppurkorpust ning võtta osaliselt üle
senise õppeosakonna õppe- ja kasvatustöö korraldamise funktsioon), mille koosseisu hakkavad
kuuluma akadeemia kõrgharidusõppe (rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe) ja teatud
täiendusõppekursuste õppurid ning osaliselt ka senise õppeosakonna taktika õppetooli
jalaväekompanii- ja jalaväerühma grupi akadeemilised töötajad, kes õpetavad ohvitseridele
õppeaineid kuni kompaniitasemeni. Muudatus on tingitud vajadusest korraldada õppe- ja
kasvatustegevus ümber nii, et ohvitseride hoiakute kujundamise eest vastutaksid konkreetsed
isikud. Kursuseülemate funktsiooni (taas)loomise kaudu sõjakooli koosseisus hakatakse
kujundama väärtuskasvatuse abil õppurite hoiakuid, jõustama sõjaväelist distsipliini ning
õpetama rühma- ja kompaniitasemel. Õppurite põhiülesanne on jätkuvalt osaleda õppetöös
vastavalt akadeemia õppe- ja kasvatustööd reguleerivatele õigusaktidele.
Uue allüksusena luuakse ka lahingukool (et asendada senist õppurkorpust ning võtta osaliselt
üle senise õppeosakonna õppe- ja kasvatustöö korraldamise funktsioon), kuhu hakkavad
kuuluma akadeemia kutseõppe (vanemallohvitseride põhikursus) ja täiendusõppekursuse
õppurid (allohvitseride sõjaväelise väljaõppe astmele vastavad kursused ja ajateenijate
kursused) ning ka osaliselt senise õppurkorpuse ja õppeosakonna (nt taktika õppetooli
kutseõppegrupi) akadeemilised töötajad, kes õpetavad allohvitseridele õppeaineid kuni
kompaniitasemeni.
8/10
Oluline on märkida, et kuna lahingukooli suunatud õpilased ja kursuslased antakse akadeemia
käsutusse akadeemias õppekava täitmise ajaks ning nende alluvussuhe seejuures ei muutu
(nende vahetud ja otsesed ülemad (koos distsiplinaarvõimu rakendamise õigusega) paiknevad
teistes Kaitseväe üksustes, kust nad on ajutiselt akadeemia ülema käsutusse antud ning
lähetatud), siis puudub lahingukooli ülemal distsiplinaarvõim kutseõppe õpilase ja
täienduskursusel õppiva kursuslase üle. Kaitseväe korralduse seaduse alusel ei saa käsuõiguse
üleandmisel üle anda distsiplinaarvõimu. Õppekorralduslikus mõttes peab aga õppur
akadeemias õppimise ajal sarnaselt teiste õppuritega täitma kõiki akadeemilisi kohutusi ning
lahingukooli ja teiste akadeemia teenistujate käske ja korraldusi.
Lahingukooli (taas)loomine on tingitud vajadusest korraldada õppe- ja kasvatustegevus ümber
nii, et allohvitseride hoiakute kujundamise eest vastutaksid konkreetsed isikud. Kursuseülemate
funktsioonide (taas)loomise kaudu lahingukooli koosseisus hakatakse õpetama rühma- ja
kompaniitasemel ning jõustama sõjaväelist distsipliini. Lisaks hakatakse kujundama
väärtuskasvatuse kaudu õppurite hoiakuid, eeskätt lahingukooli ja allohvitseride identiteedi
hoidmise ja arendamise teel. Õppurite põhiülesanne on osaleda õppetöös vastavalt akadeemia
õppe- ja kasvatustööd reguleerivatele õigusaktidele.
Staabi- ja tagalakompanii alla koondatakse praeguse haldusosakonna osalised ülesanded.
Staabi- ja tagalakompanii pakub transporditeenust ning haldab ja hangib akadeemia tegevuseks
vajalikke varasid ja varusid, sealhulgas toetades Kaitseväge matketegevusega.
Balti Kaitsekolledži (BKK) Eesti kontingent koondab BKK Eesti kontingendi koosseisu
määratud Eesti Kaitseväe tegevväelasi, kes täidavad ajutiselt ülesandeid BKK-s. Tegemist on
haldusliku allüksusega. Sarnaselt kuulub näiteks Kaitseväe peastaabi koosseisu Põhja-Atlandi
Lepingu Organisatsiooni (NATO) staabielemendi Eesti kontingent ning välisteenistuse ja
koolituse osakond (kes tagab esindatuse NATO juures ning välisriiki lähetatud ja ameti- või
töökohale suunatud tegevväelaste tegevuse koordineerimise).
Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse akadeemia põhimääruse§ 13 lõiget 1, milles sätestatakse
rektoraadi ülesanne ja koosseis. Rektoraat akadeemilises mõttes tähendab kõrgkooli juhtkonda,
mis moodustub rektorist, prorektoritest, allüksuste juhtidest ja teistest rektori nimetatud
isikutest. Rektoraat on rektorile nõuandev organ. Võrreldes senise sätte sõnastusega on
koosseisu lisatud ka prorektorid.
Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse põhimäärust §-ga 131. Uue paragrahviga sätestatakse
prorektori staatus. Lõike 1 kohaselt nimetab prorektori ametisse akadeemia ülem kuni viieks
aastaks. Prorektorite ametikohtade loomine on kantud ideest juurutada akadeemilisi
juhtimispõhimõtteid ja tavasid. Akadeemia koosseisu on alates 2025. aasta teisest poolest
loodud nii teadus- ja arendusprorektori kui ka õppeprorektori ametikohad. Teadus- ja
arendusprorektor vastutab akadeemia teadus- ja arendustegevuse juhtimise eest. Teadus- ja
arendusprorektori ametikohta rahastatakse hetkel ajutiselt Haridus- ja Teadusministeeriumi
poolt ning põhimääruse muudatustega rahastust Kaitseministeeriumi eelarvest ei planeerita.
Õppeprorektori vastutusvaldkonda kuulub akadeemia õppekorralduse ja akadeemilise õppetöö
kvaliteedi tagamine ning õppekavade arendamise juhtimine. Sätte lõike 2 kohaselt juhib
prorektor akadeemia ülema määratud tegevusvaldkondi ja korraldab selles valdkonnas
järelevalvet, vastutab oma tegevusvaldkonna toimimise ja arengu eest, esindab akadeemiat
suhetes kolmandate isikutega akadeemia ülemalt saadud volituste alusel, annab oma
tegevusvaldkonna piires käskkirju ning on aruandekohustuslane akadeemia ülema ees.
9/10
Eelnõu § 1 punktiga 13 täpsustatakse § 17 lõiget 1 ning sätestatakse, et töötajad on akadeemia
ülem, prorektorid, akadeemia allüksuste juhid, õppejõud, akadeemia teadustöötajad ja teised
akadeemia töötajad ja ametnikud, sealhulgas akadeemia koosseisus sõjaväelise auastmega
ametikohal olevad tegevväelased, välja arvatud õppurid. Võrreldes sätte senise sõnastusega on
sätet täiendatud, lisades akadeemia töötajate hulka prorektorid.
Eelnõus ei tooda esile nõudeid akadeemia töötajatele. Mõned nõuded on aga esitatud seadustes.
KHaS § 33 lõike 7 kohaselt võib riigikaitselise rakenduskõrgkooli akadeemilise töötaja
ametikohta kaitseväeteenistuse seaduse alusel täita tegevväelane, keda atesteeritakse käesoleva
seaduse §-s 35 sätestatud tingimustel ja korras ning kes vabastatakse akadeemilise töötaja
ametikohalt atesteerimise mitteläbimisel. KutÕS § 39 lõike 7 kohaselt määratakse sõjaväelise
auastmega õpetaja ametikohale tegevväelane, kes vastab asjaomases kutsestandardis
(olemasolul) kirjeldatud kompetentsuse, hariduse ja töökogemuse nõuetele.
Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse § 17 lõiget 3. Võrreldes sätte senise sõnastusega on
eemaldatud piirang vaba semestri taotlemisel. Seni on see võimalus olnud üksnes magistriõppes
õpetavatel korralistel akadeemilistel töötajatel. Sõnastust on täpsustatud lähtuvalt KHaS § 36
lõikest 1, mille kohaselt on akadeemilisel töötajal, välja arvatud nooremteaduril, kord viie aasta
jooksul õigus saada üks õppetööst vaba semester, mille jooksul on tema tööülesanded seotud
kutseoskuste täiendamise, teadus- ja arendustegevuse või loometööga. KHaS-is on välistatud
vaba semestri andmine nooremteaduritele, kuna nende roll ja staatus erineb teistest, eelkõige
õppetööd tegevatest akadeemilistest töötajatest. Nooremteadurid on enamasti doktorandid,
kelle põhiülesanded seonduvad doktorantuuriga ning selle raames tehtava teadustööga.
Õppetöö läbiviimisega seonduv koormus ei ole nooremteaduri puhul suur, seega ei ole see
probleem.
Eelnõu §-ga 2 sätestatakse määruse jõustumine 2026. aasta 1. augustil.Määruse jõustumise
kuupäev on seotud uue õppeaasta sujuva ettevalmistamise, Kaitseväe rotatsiooniplaani ja
õppetöö alustamisega muudetud struktuuris.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei ole kasutusele võetud uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
6. Määruse mõjud
Põhimääruse muutmine mõjutab kõige enam akadeemia peamisi tegevusvaldkondi, sõjaväelise
hariduse andmist, teadus- ja arendustegevust ning õppurite õppekasvatustegevust.
Struktuurimuudatused võimaldavad tõhusamalt lõimida õppe- ja teadustegevuse ning õppurite
juhtimist sõjaväelises juhtimisahelas, mis on võimalikult sarnane struktuuriga, milles õppur
pärast akadeemia lõpetamist tööle asub. Akadeemia ülemale hakkab tõhusat juhtimistuge
pakkuma keskse üksusena staap.
10/10
Määruse rakendamisega ei kaasne mõju demograafiale, majandusele, loodus- ja
elukeskkonnale, kohaliku omavalitsuse korraldusele ega regionaalarengule. Muudatustel on
positiivne mõju akadeemia töökorraldusele, kuna osakondade ümberkorraldamine võimaldab
tõhusamat juhtimist ning paremat õppe- ja teadus- ning arendustegevuse lõimitust.
7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele kulu ega tulu. Eelnõuga muudetakse akadeemia
ülesehitust. Luuakse uusi allüksusi, mis koondavad endas mitme allüksuse funktsioone.
Põhimääruse muutmisega kaasnevad põhitegevused on Kaitseväe juhataja käskkirjaga
kinnitatud akadeemia koosseisutabeli, ametijuhendite ja akadeemia sisemist töökorraldust
reguleerivate dokumentide muutmine ning personali teavitamine muudatustest.
8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2026. aasta 1. augustil. Määruse jõustumise kuupäev on seotud uue õppeaasta
sujuva ettevalmistamise, Kaitseväe rotatsiooniplaani ja õppetöö alustamisega muudetud
struktuuris.
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja
Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele.
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
Haridus- ja Teadusministeerium 18.05.2026 nr 5-2/26/12
Munga tn 18, 50088 Tartu [email protected]
Kaitseministri 1. juuli 2019. a määruse nr 11 „Kaitseväe Akadeemia põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks kaitseministri 1. juuli 2019. a määruse nr 11 „Kaitseväe Akadeemia põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu. Ootame Teie kooskõlastust eelnõude infosüsteemis märgitud kuupäeval. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Lisa 1. KVA põhimääruse muutmise eelnõu
Lisa 2. KVA põhimääruse muutmise seletuskiri Liina Martinson [email protected]