Kiri

EELNÕU

11.05.2026

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Kaitseministri 1. juuli 2019. a määruse

nr 11 „Kaitseväe Akadeemia

põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 23 lõike 4 alusel.

§ 1. Kaitseministri 1. juuli 2019. a määruse nr 11 „Kaitseväe Akadeemia põhimäärus“

muutmine

Kaitseministri 1. juuli 2019. a määruses nr 11 „Kaitseväe Akadeemia põhimäärus“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Akadeemia põhiülesanne on Kaitseväe arengut suunav ohvitseride ja allohvitseride

ettevalmistamine ning sõjateaduse arendamine.“;

2) paragrahvi 6 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Akadeemia ülema äraolekul asendab teda akadeemia staabiülem, viimase puudumise korral

sõjandusteaduskonna ülem ja viimase puudumise korral Kaitseväe juhataja määratud

tegevväelane.“;

3) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Nõukogusse kuuluvad akadeemia ülem, prorektorid, allüksuste juhid, akadeemiliste

töötajate ja üliõpilaskonna esindajad ning teised akadeemia ülema nimetatud isikud.“;

4) paragrahvi 7 lõikes 8 asendatakse sõnad „õppeosakonna juht“ sõnaga „õppeprorektor“;

5) paragrahvi 8 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „akadeemia“ tekstiosaga „teadus- ja

arendusprojektide“;

6) paragrahvi 8 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 8 punkt 19 sõnastatakse järgmiselt:

„19) kuulab ära nõunike kogu ettepanekud ja hinnangud akadeemia arengut ja arendamist

puudutavates küsimustes;“;

8) paragrahvi 8 täiendatakse punktiga 191 järgmises sõnastuses:

„191) kiidab heaks akadeemia teadus- ja arendustegevuse prioriteetsed uurimisteemad ning

kehtestab teadus- ja arendustegevusega seotud korrad;“;

9) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Akadeemia koosneb järgmistest allüksustest:

1) staap;

2) sõjandusteaduskond;

3) sõjatehnoloogia teaduskond;

4) sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus;

5) sõjakool;

6) lahingukool;

7) staabi- ja tagalakompanii;

8) Balti Kaitsekolledži Eesti kontingent.“;

10) paragrahvi 12 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Staap toetab akadeemia juhtimist, planeerides, korraldades ja kontrollides akadeemia

tegevust.

(2) Sõjandusteaduskond viib läbi tasemeõpet ja täienduskoolitust ning korraldab ja viib ellu

teadus- ja arendustegevust, et arendada Kaitseväe väevõimet sõjateaduse valdkondades.

(3) Sõjatehnoloogia teaduskondviib läbi tasemeõpet ja täienduskoolitust ning korraldab ja viib

ellu teadus- ja arendustegevust, et arendada Kaitseväe väevõimet sõjatehnoloogia

valdkondades.

(4) Sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus viib läbi sõja- ja katastroofimeditsiini õpet akadeemias,

Kaitseväes ja koostööpartneritele ning tegeleb teadus- ja arendustegevusega sõja- ja

katastroofimeditsiini valdkonnas.

(5) Sõjakool viib läbi tasemeõpet ja täienduskoolitust ning korraldab ohvitseride ja kursuslaste

teenistust ja kasvatustööd.

(6) Lahingukoolviib läbi tasemeõpet ja täienduskoolitust ning korraldab allohvitseride ja

kursuslaste kasvatustööd.

(7) Staabi- ja tagalakompaniitoetab akadeemia tegevust varustuse ja transpordiga ning

Kaitseväge matketegevusega.

(8) Balti Kaitsekolledži Eesti kontingent koondab kontingendi koosseisu Kaitseväest suunatud

tegevväelased, kes täidavad ülesandeid Balti Kaitsekolledžis.“;

11) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „mille koosseisu kuuluvad“ sõnaga

„prorektorid“;

12) määrust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:

㤠131. Prorektor

(1) Akadeemia ülem nimetab prorektori ametisse kuni viieks aastaks.

(2) Prorektor:

1) juhib akadeemia ülema määratud tegevusvaldkonda ja korraldab selles valdkonnas

järelevalvet;

2) vastutab oma tegevusvaldkonna toimimise ja arengu eest;

3) esindab akadeemiat suhetes kolmandate isikutega akadeemia ülemalt saadud volituste alusel;

4) annab oma tegevusvaldkonna piires käskkirju;

5) on aruandekohustuslane akadeemia ülema ees.“;

13) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „akadeemia ülem,“ tekstiosaga

„prorektorid,“;

14) paragrahvi 17 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Akadeemia korralisel akadeemilisel töötajal, välja arvatud nooremteaduril, on õigus saada

kord viie aasta jooksul loometööks või kutseoskuste täiendamiseks üks tööülesannetest vaba

semester põhipalga säilitamisega.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2026. aasta 1. augustil.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hanno Pevkur

Minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaimo Kuusk

Kantsler

Kaitseministri 1. juuli 2019. a määruse nr 11 „Kaitseväe Akadeemia põhimäärus“

muutmise määruse eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Määrusega muudetakse kaitseministri 1. juuli 2019. a määrust nr 11 „Kaitseväe Akadeemia

põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus) seoses Kaitseväe Akadeemia (edaspidi akadeemia)

struktuuri ja funktsioonide ajakohastamisega.

Põhimäärus kehtestatakse kõrgharidusseaduse (edaspidi KHaS) § 23 lõike 4 alusel, mille

kohaselt on riigi rakenduskõrgkoolil põhimäärus, mille kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega. KHaS § 23 lõike 3 kohaselt on riigikaitseline rakenduskõrgkool Kaitseväe

struktuuriüksus Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a

määrusega nr 45 kehtestatud „Kaitseväe põhimääruse“ § 3 lõike 4 punkti 12 järgi on akadeemia

Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev struktuuriüksus ja § 20 lõikes 1 on täpsustatud, et

akadeemia on alaliselt tegutsev struktuuriüksus.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseväe peastaabi üldosakonna juriidilise teenistuse

õigusnõunik Liisi Muiste ([email protected]). Eelnõule on teinud normitehnilise kontrolli

Kaitseministeeriumi õigusloome nõunik Liina Martinson

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud

Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on muuta akadeemia põhimäärust, lähtudes vajadusest ajakohastada akadeemia

struktuuri ja funktsioone. 2025. aastal akadeemias moodustatud töörühm on toonud esile ja

analüüsinud probleeme, mille põhjal on selgunud vajadus akadeemia struktuur ümber

korraldada. Muudatus võimaldab akadeemia põhiülesandeid ajakohastada ja nende täitmist

tõhustada, sealhulgas viia nii õppekasvatustöö kui ka teadus- ja arendustegevus paremini

kooskõlla Kaitseväe vajadustega ning edendada senisest kestlikumalt kvaliteetset kõrgharidust

ja teadustööd.

Kehtivas struktuuris puudub tulevasel ohvitseril ja allohvitseril õpingute ajal eeskuju

sõjaväelises struktuuris, milles ta pärast lõpetamist tööle asub. Riigikaitselises

rakenduskõrgkoolis õppimine erineb teiste kõrgkoolide õppest. Sõjaväeliste kõrgkoolide

õppuritele antakse vähem akadeemilist vabadust ja vaba aega, nad alluvad sõjaväelisele

distsipliinile ning peavad kõrgkooli lõpetamisel olema valmis jätkama minimaalse

kohanemisajaga teenistust Kaitseväe üksustes. Kõrgkoolist tõrgeteta edasisse teenistusse

liikumisel on oluline, et üleminek oleks sidus ning kõrgkool annaks õppuritele nii sisulise õppe

kui ka ohvitseri väärtuste ja käitumistavade kujundamise kaudu sõjaväelise struktuuriga seotud

eeskuju ja kogemuse. Põhimõte „Treeni nii, nagu sa võitled“ (ingl „Train as you fight“)

2/10

tähendab, et sõjaväeliste kõrgkoolide õppe- ja kasvatustegevus peab tugevdama õppurite oskusi

ja enesekindlust ning valmistama neid ette toimetulekuks tegelikus lahingukeskkonnas. Selleks,

et toime tulla ebamugavas keskkonnas, tuleb harjutada ja kujundada väärtusi samadel alustel

ning see omakorda parandab sooritust muutuvates tingimustes (ingl „Getting comfortable with

being uncomfortable“). Lisaks ei saa uue, nn alfapõlvkonna (isikud, kes on sündinud ja

kasvanud ainult (digi)tehnoloogiakeskses ühiskonnas) puhul eeldada, et ennastjuhtiva õppuri

kontseptsioon täielikult toimib. Nende õpistiil on tihedalt seotud tehnoloogialahendustega1 ja

seetõttu tuleb muuta teadmiste edasiandmist. Alfapõlvkond ootab aktiivset kaasavat õpet ja

kogemusõpet, eelistades teadmiste koosloomist nende ühepoolsele edasiandmisele2. Seega võib

ühelt poolt näha ohtu, et analüütilist süvenemist ja püsivust nõudvad ülesanded on neile

raskemad, ning teiselt poolt võib neil olla suurem vajadus tunnetada end maailmakodanikuna,

mille kõrval tundub rahvusriik vähem oluline. Samas võib just see põlvkond pakkuda uudseid

ja paindlikke lahendusi, kasutades sealjuures tehnoloogiat loomingulisemalt kui kunagi varem.

Senine õppurite mentorlussüsteem ei toimi katkematu ahelana ega asenda käsuliini. Mentorlus

on mõeldud suunama õppurite, õppejõudude ja teenistujate kutsealast arengut tegevuste kaudu,

mis toetavad didaktilist ja akadeemilist arengut. Niisugune mentorlus on olemuselt toetav, kuid

isikupõhine ja vabatahtlik ning toimib lühikest aega – see ei asenda kohustust järgida sõjaväelist

käsuliini, et saavutada seatud eesmärgid. Akadeemia 2019. aastal jõustunud

struktuurimuudatusega suunati ühise juhtimise alla kogu õppetegevus (mille eest vastutab

õppeosakond) ning õppe- ja kasvatustegevuse vahetu vastutus jäi mentorite kanda. 2025.

aastaks oli selgunud, et mentorlussüsteem ei olnud käivitunud katkematu ja ühtlase ahelana.

Praegused õppurid vajavad järjest enam vahetut juhendamist ja suunamist. Seega ei saa

ennastjuhtiva õppuri kontseptsioonienam varasemas mahus rakendada.

Praegune õppurkorpuse juhtimise ahel ei võimalda ka kursustepõhist eesmärgipärast suunamist

ega tagasiside andmist. Kehtivas struktuuris alluvad kõik õppurid õppurkorpuse ülemale (üle

200 alluva) ja kursuste ülemad puuduvad. Niisugust juhtimissüsteemi on kerge üle koormata,

sest otsuseid ja teavet on liiga palju. Korralduste edastamine õppuritele viibib ja ülemad ei saa

piisavalt kiiresti tagasisidet, mistõttu on keerulisem õppurite tegevust suunata ja tagasisidestada

ning neile individuaalsemat lähenemist pakkuda. Samuti ei saa sellise struktuuriga luua

õppurite ja ülemate vahel piisavat sidusust, mis on õppe- ja kasvatustegevuse elluviimisel

määrava tähtsusega.

Parandada tuleb ka sidusust ohvitseri ja allohvitseri elukutsega ning organisatsiooni

identiteeditundega. Suure osa sõjaväelisest haridusest moodustab sõjaväeliste juhtide

kujundamine Kaitseväe traditsioonide, sõjaväelise distsipliini, kollektiivsuse ja ühiste

eesmärkide vaimus. See omakorda eeldab, et õppe- ja kasvatustegevus toimivad ühtse tervikuna

ning puudub killustatus. Senine korraldus on põhjustanud ohvitseride ja allohvitseride

väljaõppe ning kasvatustegevuse eri tasanditel katkestusi ja teatavat killustatust, mis on

kahandanud identiteeditunnet ja organisatsiooniga seotud sidusust.

Kõrghariduse valdkond (ohvitseride väljaõpe) on saanud rohkem tähelepanu ja ressursse kui

kutse- ja täiendusõppe valdkonnad (allohvitseride ja teiste teenistujate väljaõpe). Hariduslikus

1 Ziatdinov, R.; Cilliers, J., 2021. Generation Alpha: Understanding the Next Cohort of University Students. –

European Journal of Contemporary Education, Vol. 10, No. 3, pp. 783–789. 2 Romero, A. jr. 2017. Colleges need to prepare for Generation Alpha. CUNY Bernard M Baruch College.

Publications and Research, August 28.

3/10

mõttes liigitub enamik allohvitseride kursuseid mitteformaalõppeks ehk sõjaväelisteks

täienduskursusteks. Samas on Kaitseväe mõistes hulk kursuseid võtmetähtsusega, sest nendel

saab väljaõppe tegevteenistuseks olulistel ametikohtadel. Allohvitseride kursustele omaseid

traditsioone ja ühtekuuluvustunde tekitamist tuleb senisest enam edendada.

Eelkirjeldatud murekohtade lahendamiseks tehakse akadeemia struktuuris ümberkorraldused

õppurite õppe- ja kasvatustegevuses. Õppurkorpuse asemel luuakse akadeemia allüksustena

struktuuri sõjakool ja lahingukool, kes hakkavad muu hulgas vastutama ohvitseride ja

allohvitseride hoiakute kujundamise eest. Moodustatakse kursuste juhtkonnad (kursuseülem,

veebel), kelle ülesanne on kujundada väärtuskasvatuse kaudu õppurite hoiakuid, jõustada

sõjaväelist distsipliini ja viia läbi määratud tasemel (rühma- ja kompaniitase, eriala) sõjaväelist

väljaõpet. Sõjaväeliste täiendusõppekursuste korraldamine viiakse ohvitseride kursuste puhul

sõjakooli ülema alluvusse ja allohvitseride kursuste puhul lahingukooli ülema alluvusse.

Akadeemia struktuuri loodavad sõjakool ja lahingukool ei ole iseseisvad õppeasutused, vaid

akadeemia allüksused, mille puhul hakatakse taas kasutama ajaloolisi nimetusi.

Ka kiiresti muutuv lahinguväli ja Kaitseväe võimearendus seavad uusi nõudmisi juhtide

väljaõppele ning võimearenduse toetamisele. Ühelt poolt nõuab uus tehnoloogia nii Kaitseväes

kui ka sellest väljaspool oskusi ja suutlikkust uute nõudmistega kaasas käia, sealhulgas

õppekavade arendamist ja uuendamist, et anda akadeemia lõpetajatele vajalikud teadmised ja

oskused ning koolitada Kaitseväele spetsialiste. Samuti on oluline osa sõjaliste ülesannete ja

sõduri rolli muutumisel. Tehnoloogia- ja infoküllasus nõuab senisest suuremaid kognitiivseid

võimeid: tuleb toime tulla nii kasvava infohulga kui ka intensiivsete operatsioonidega ning

seejuures tagada tõhusus. Tehnoloogia arendamine ja rakendamine peavad muutuma kiiremaks

ning paindlikumaks. Ka akadeemia roll sõjaaja üksuste taastootmisel ja kaitsetööstuse

suunamisel on omaette proovikivi. Seega tuleb akadeemial senisest tunduvalt rohkem lähtuda

oma tegevuses, plaanides, õppe kavandamisel jms Kaitseväe vajadustest: viia kiiresti õppetöö

kooskõlla uusimate teaduse ja innovatsiooni arengusuundadega, arendades õppurites vajalikke

üldpädevusi ning mõtlemis- ja analüüsioskusi.

Õppe-, kasvatus- ja teadus- ning arendustegevust tuleb paremini juhtida ja lõimida. Selleks

moodustatakse teaduskonnad – sõjandusteaduskond ja sõjatehnoloogia teaduskond –, et õppe-

ja teadus- ning arendustegevus oleksid lahutamatult seotud. Sõjandusteaduskonnas (senine

õppeosakond) moodustatakse õppetoolide juurde temaatilised uurimisrühmad, mis kujunevad

senise õppeosakonna ja rakendusuuringute osakonna pädevuste ning teadurite ja õppejõudude

ühendamise tulemusena. Sõjandusteaduskonna peaeesmärgiks saab õppe- ja teadustegevus

sõjateaduse vallas ning sõjateadust käsitletakse kui alusteadust. Teaduskonda koondatakse eri

distsipliinide õppe- ja teadustegevus, et luua senisest paremad võimalused nende tegevuste

lõimimiseks, kus uurijad-teadurid õpetavad ning õppejõud ja õppurid uurivad, kasvatades muu

hulgas uurimisrühmade sidusust ning teadusliku mõtteviisiga kaitseväelasi ja uurimisrühmade

järelkasvu. Sõjatehnoloogia teaduskond (senine rakendusuuringute osakond) keskendub

võimearenduse toetamisele ning sellega seotud teadus- ja arendustegevusele.

Akadeemia struktuuri ümberkorraldamine võimaldab kogu õppe- ja teadustegevust paremini

lõimida. Kehtiva struktuuriga on seda keeruline saavutada, sest planeerimine on eraldiseisvate

üksuste vahel killustunud. Senises struktuuris puudub ka staap – üksus, kes pakub akadeemia

ülemale tõhusat juhtimistuge. Akadeemia struktuurimuudatustega luuaksegi staap, mille

peamine ülesanne on täita ülema juhiseid ning lisaks toetada teda akadeemia juhtimisel,

4/10

tegevuste planeerimisel ja kontrollimisel. Staabi osakondade alla koondatakse ka akadeemia

tugitegevuste juhtimine.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse põhimääruse § 5 lõiget 1, millesonsätestatud akadeemia

põhiülesanne. Akadeemia põhiülesanne on Kaitseväe arengut suunav ohvitseride ja

allohvitseride ettevalmistamine ja sõjateaduse arendamine. Akadeemia põhiülesanne on

võrreldes kehtiva põhimäärusega ümber sõnastatud. Uus sõnastus annab akadeemia ülesannet

selgemini ja ajakohasemalt edasi. Senises sõnastuses kasutatav „Kaitseväe ülemate

ettevalmistamine“ jääb liiga kitsaks, kuna akadeemia roll ei piirdu üksnes ülemate

ettevalmistusega, s.t akadeemial on Kaitseväes ja ühiskonnas täita roll, mis hõlmab laiemalt

ohvitseride ja allohvitseride väljaõpet nii formaal- kui ka mitteformaalõppe vormis.

Akadeemia tegevusvaldkonnad põhiülesande täitmiseks on jätkuvalt:

1) kõrgharidustaseme õppe ja kutseõppe läbiviimine;

2) täienduskoolituse läbiviimine;

3) riigikaitsega seotud teadus- ja arendustegevus.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse põhimääruse § 6 lõiget 5, milles on sätestatud akadeemia

ülema asendamise kord. Kehtiva põhimääruse kohaselt asendab akadeemia ülema äraolekul

ülemat akadeemia ülema asetäitja ja viimase puudumise korral Kaitseväe juhataja määratud

tegevväelane. Ülema asetäitja ametikohta uues struktuuris ette ei nähta ning akadeemia ülemat

hakkab asendama staabiülem, viimase puudumise korral sõjandusteaduskonna ülem ja viimase

puudumise korral Kaitseväe juhataja määratud tegevväelane.

Akadeemia ülema äraoleku all mõeldakse ajutist vormistatud eemalviibimist (nt puhkus,

töövõimetus, lähetus). Samas nähakse ka ette, et kui mõlemad ametikohapõhised asendajad

puuduvad, siis määrab Kaitseväe juhataja ülemat asendava tegevväelase oma käskkirjaga.

Puudumise all peetakse silmas nii asendaja ajutist äraolekut kui ka olukorda, kus asendaja

ametikoht on täitmata.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetaksepõhimääruse § 7lõiget 3, milles on sätestatud nõukogu

koosseis. Suur osa nõukogu koosseisust on ametikohapõhine. Muudatusega nähakse ette, et

nõukogusse kuuluvad allüksuste juhid. Nõukogu koosseisust vähemalt ühe viiendiku peavad

moodustama üliõpilaskonna esindajad. Selline nõue tuleneb KHaS § 25 lõike 2 punktist 4.

Akadeemia põhimäärusega määratletakse, et nende seas peab omakorda olema vähemalt üks

kadett (st rakenduskõrgharidusõppes õppiv tegevväelane), üks kuulaja (st magistriõppes õppiv

tegevväelane) ja üks õpilane (st kutseõppekava järgi õppiv allohvitser või allohvitseri

kandidaat). Õpilaste esindaja nõukogu koosseisus tagab kooskõla kutseõppeasutuse seaduse

(edaspidi KutÕS) § 17 lõike 3 punktiga 4, mille kohaselt kuulub nõukogusse ka õpilaskonna

esindaja. Õppejõudude esindajad valitakse nõukogusse akadeemia korraliste õppejõudude

hulgast.

Võrreldes kehtiva põhimäärusega tehakse nõukogu liikmeskonnas täiendus, s.t liikmeskonna

hulka lisatakse prorektorid. Muudatus tugineb asjaolule, et akadeemiasse on nüüdseks loodud

kaks prorektori ametikohta ning KHaS § 25 lõike 2 punkti 2 kohaselt kuuluvad riigi

rakenduskõrgkooli nõukogusse ka prorektor või prorektorid.

5/10

Lisaks annab KHaS § 25 lõike 2 punkt 5 võimaluse arvata nõukogu hulka teised põhimäärusega

ette nähtud isikud. Viimasest lähtudes antakse akadeemia põhimäärusega akadeemia ülemale

võimalus arvata nõukogu koosseisu teisi tema nimetatud isikuid.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse§ 7 lõiget 8. Senises struktuuris korraldas akadeemiliste

töötajate esindajate valimised õppeosakonna juht. Uue struktuuri kohaselt paiknevad

akadeemilised töötajad olenevalt allüksuste põhiülesannetest hajutatult nii

sõjandusteaduskonnas, sõjatehnoloogia teaduskonnas, sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuses,

sõjakoolis kui ka lahingukoolis. Sellest lähtudes peab ka valimised korraldama

allüksusteüleselt. Kuna õppeprorektori vastutusalasse kuulub akadeemia õppekorralduse

valdkond, akadeemilise õppetöö kvaliteedi tagamine ja õppekavade arendamise juhtimine,

sobitub akadeemiliste töötajate esindajate valimise korraldamine enim just õppeprorektori

ülesannete hulka.

Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse § 8 punkti 3. Võrreldes kehtiva põhimäärusega

täpsustatakse ülesannete loetelus eelarve täitmise aruandega seonduvat ning lisatakse täpsustus,

et mõeldud on üksnes teadus- ja arendusprojektidega seonduvat eelarvet. Eelarve täitmise

aruande kinnitamist kehtiv KHaS nõukogu kohustusliku ülesandena ette ei näe. Kaitseväe

eelarve koostamine ja eelarve täitmise aruandlus on praeguseks Kaitseväes keskselt juhitud ja

kontrollitud (Kaitseväe peastaabi rahandus- ja eelarveosakonna poolt (J8)), sealhulgas

moodustab akadeemiale antud eelarve osa Kaitseministeeriumi valitsemisala ülesest tervikust.

Eelarve täitmise kvartaalne aruandlus toimub nii Kaitseväe juhatajale kui ka akadeemia ülemale

erinevate aruandluse osade põhjal (J8 aruandlus). Lisaks jälgitakse Kaitseväe välise rahastusega

teadusprojektide kulusid ja antakse nende kohta aru. Kuna teadus- ja arendustegevus on

akadeemia põhiülesande täitmisel üks tegevusvaldkondi ning akadeemia viib muu hulgas ellu

teadus- ja arendusprojekte, milleks saadakse rahastus väljastpoolt Kaitseministeeriumi

valitsemisala, tuleb teadus- ja arendusprojektide ülevaade ning aruandlus säilitada akadeemia

sees.

Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks akadeemia põhimääruse § 8 punkt 4, milles on

sätestatud nõukogu ülesanne kiita heaks akadeemia tööplaanid ja nende täitmise aruanded.

Akadeemia tööplaanide heakskiitmine ja aruandlus akadeemia nõukogu kaudu ei ole enam

asjakohane ega ole praktikas ka toiminud. KHaS sellist ülesannet rakenduskõrgkooli nõukogule

ette ei näe. Akadeemia ülesanded ja nende täitmise aruandlus tulenevad hierarhias kõrgemal

seisvatest õigusaktidest ning juhistest, näiteks Kaitseväe juhataja perioodikäsust ja teistest

dokumentidest.

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse § 8 punkti 19. Punktist eemaldatakse akadeemia ülema ja

allüksuste juhtide tegevuse aruannete ärakuulamine nõukogu poolt. Akadeemia ülema ja selle

allüksuste juhtide aruandlus toimib väljaspool akadeemia nõukogu lähtuvalt Kaitseväes

kehtivast käsuliinist. Praeguseks on akadeemias rakendatud ka nn lahingurütmi (iganädalased

töörühmad, otsustuskoosolekud, komisjonid jm), mis asendavad tõhusamalt senist akadeemia

nõukogu ühepoolset tegevusaruandlust. Uus rütm võimaldab akadeemia ülemal, allüksuste

juhtidel ja teistel vastavate teemadega seotud akadeemia teenistujatel otsustusprotsessides

kaasavalt osaleda, lisaks toimub seeläbi tegevuste aruandlus. Nõukogul on aga endiselt

asjakohane kuulata nõunike kogu ettepanekuid ja hinnanguid akadeemia arengu ning

arendamise küsimustes. Kuna nõunike kogu ühendab tänu selle koosseisu laiapõhjalisusele nii

akadeemiat kui ka ühiskonda, koondades liikmeid ka väljastpoolt akadeemiat ja Kaitseväge

tervikuna (nt Kaitseministeeriumi, Kaitseväe esindajad ning teised riigikaitse valdkonnas

6/10

tunnustatud isikud ning riigi ja kohaliku omavalitsuse esindajad), siis on nõukogu kui

akadeemia kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu kohane otsustusorgan, kes selliseid ettepanekuid

ja hinnanguid ära kuulab.

Eelnõu § 1 punktiga 8 lisatakse § 8 uue punktina 191, mille kohaselt kiidab akadeemia nõukogu

heaks akadeemia teadus- ja arendustegevuse prioriteetsed uurimisteemad ning kehtestab

teadus- ja arendustegevusega seotud korrad. Kehtivas põhimääruses pole nõukogul ühtegi

ülesannet, mis seostuks konkreetselt teadus- ja arendustegevusega. Kuna teadus- ja

arendustegevus on akadeemia üks peamisi tegevusvaldkondi, on oluline luua

olukorrateadlikkus ning kasutada nõukogu akadeemia laiapindse otsustuskoguna, kes kehtestab

valdkonnaga seonduvaid akadeemiale prioriteetseid uurimisteemasid ning kordasid.

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse § 11 lõiget 1, milles on loetletud akadeemia allüksused.

Võrreldes kehtiva põhimäärusega moodustatakse uusi allüksusi, nimetatakse ümber seniseid

allüksusi ning kujundatakse ja sõnastatakse ümber allüksuste põhiülesandeid.

Eelnõuga muudetakse allüksusi ka sisuliselt. Senise viie allüksuse asemel kehtestatakse

akadeemiale kaheksa allüksust. Suurimad muudatused võrreldes kehtiva põhimäärusega on

järgmised: akadeemia allüksustena luuakse staap, sõjakool ja lahingukool, senised õppe- ja

rakendusuuringute osakonnad muudetakse teaduskondadeks, moodustatakse staabi- ja

tagalakompanii ning akadeemia ülema vahetusse alluvusse tuuakse Balti Kaitsekolledži Eesti

kontingent.

Akadeemia koosneb lisaks staabile järgmistest allüksustest:

1) staap;

2) sõjandusteaduskond;

3) sõjatehnoloogia teaduskond;

4) sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus;

5) sõjakool;

6) lahingukool;

7) staabi- ja tagalakompanii;

8) Balti Kaitsekolledži Eesti kontingent.

Allüksuste põhimäärused kinnitab akadeemia ülem ja allüksuste juhid alluvad vahetult

akadeemia ülemale.

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse § 12, millessätestatakse allüksuste ülesanded.

Staap moodustatakse akadeemia juhtimise toetuseks. Staabi koosseis moodustub suuresti

praeguse haldus- ja õppeosakonna isikkoosseisu põhjal. Akadeemia staabi ülesanne on toetada

juhtimist akadeemia tegevuse (sh sõjaaja tegevuste) planeerimisel, elluviimisel ja

kontrollimisel. Staabi loomise idee on saanud tõuke vajadusest luua juhtimisühtsus ja -selgus.

Senises akadeemia koosseisus puudub üksus, mis tõhusalt planeeriks ülema juhiste

rakendamist, et tagada allüksuste tegevuste ja ressursside tulemuslik kavandamine,

juhendamine ja kontrollimine. Vajadus on aktuaalne ka seoses sõjaaja ülesande lisandumisega.

Akadeemia on saanud ülesande reservväe taastootmiseks, mis tähendab, et üleminek rahuaja

ülesannete täitmiselt sõjaaja ülesannete täitmisele ei tohi tuua kaasa suuremaid muutusi ega

killustatust ning tagatud peab olema kestlik juhtimine – selles on staabil juhtimisstruktuuris

tähtis roll. Staap toetab akadeemia ülemat tööorganina akadeemia juhtimisel, tegevuse

7/10

planeerimisel, elluviimisel ja kontrollimisel (väljaõppe planeerimise ja läbiviimise

kontrollimisel, väekaitse korraldamisel, tsiviilmilitaarkoostöö korraldamisel jm). Staap kui

allüksus on teistest allüksustest eraldiseisev. Võrreldes teiste akadeemia allüksustega täidab

staap toetavat, planeerivat ja kontrollivat rolli, samas kui teised allüksused on eelkõige

täidesaatvas rollis.

Sõjandusteaduskond (senine õppeosakond) viib läbi akadeemia peamist tegevusvaldkonda ehk

sõjaväelist tasemeõpet ja täienduskoolitust ning korraldab ja viib ellu teadus- ja

arendustegevust, et arendada Kaitseväe väevõimet sõjateaduse valdkondades.

Sõjandusteaduskond on moodustatud senise õppeosakonna ja rakendusuuringute osakonna

ülesannete lõimimise teel. Sõjandusteaduskonna ülesanded täpsustatakse teaduskonna

põhimääruses.

Sõjatehnoloogia teaduskond (senine rakendusuuringute osakond) viib samuti läbi taseme- ja

täiendusõpet ning korraldab ja viib ellu riigikaitselist teadus- ja arendustegevust, et arendada

Kaitseväe väevõimet sõjatehnoloogia valdkondades. Sõjatehnoloogia teaduskond on

moodustatud senise õppeosakonna ja rakendusuuringute osakonna ülesannete lõimimise teel.

Sõjatehnoloogia teaduskonna ülesanded täpsustatakse teaduskonna põhimääruses.

Sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse põhiülesanne on spetsiifilise sõja- ja katastroofimeditsiini

alase väljaõppe korraldamine ja läbiviimine akadeemias ning akadeemia koostööpartneritele

ning teadus- ja arendustegevus sõja- ja katastroofimeditsiini valdkonnas. Kaitseväe korralduse

seaduse §-s 35² on sätestatud, et Kaitseväe struktuuriüksuse koosseisus võib olla

meditsiinikeskus, kus osutatakse meditsiiniteenuseid. Sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus

allüksusena säilib, ent tervishoiuteenuste osutamine sõja- ja katastroofimeditsiinikeskusest on

viidud toetuse väejuhatusse. Seega sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuses kui akadeemia

allüksuses enam tervishoiuteenused ei osutata ning seetõttu sõnastatakse ümber ka sõja- ja

katastroofimeditsiinikeskuse põhiülesanne.

Uue allüksusena luuakse sõjakool (et asendada senist õppurkorpust ning võtta osaliselt üle

senise õppeosakonna õppe- ja kasvatustöö korraldamise funktsioon), mille koosseisu hakkavad

kuuluma akadeemia kõrgharidusõppe (rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe) ja teatud

täiendusõppekursuste õppurid ning osaliselt ka senise õppeosakonna taktika õppetooli

jalaväekompanii- ja jalaväerühma grupi akadeemilised töötajad, kes õpetavad ohvitseridele

õppeaineid kuni kompaniitasemeni. Muudatus on tingitud vajadusest korraldada õppe- ja

kasvatustegevus ümber nii, et ohvitseride hoiakute kujundamise eest vastutaksid konkreetsed

isikud. Kursuseülemate funktsiooni (taas)loomise kaudu sõjakooli koosseisus hakatakse

kujundama väärtuskasvatuse abil õppurite hoiakuid, jõustama sõjaväelist distsipliini ning

õpetama rühma- ja kompaniitasemel. Õppurite põhiülesanne on jätkuvalt osaleda õppetöös

vastavalt akadeemia õppe- ja kasvatustööd reguleerivatele õigusaktidele.

Uue allüksusena luuakse ka lahingukool (et asendada senist õppurkorpust ning võtta osaliselt

üle senise õppeosakonna õppe- ja kasvatustöö korraldamise funktsioon), kuhu hakkavad

kuuluma akadeemia kutseõppe (vanemallohvitseride põhikursus) ja täiendusõppekursuse

õppurid (allohvitseride sõjaväelise väljaõppe astmele vastavad kursused ja ajateenijate

kursused) ning ka osaliselt senise õppurkorpuse ja õppeosakonna (nt taktika õppetooli

kutseõppegrupi) akadeemilised töötajad, kes õpetavad allohvitseridele õppeaineid kuni

kompaniitasemeni.

8/10

Oluline on märkida, et kuna lahingukooli suunatud õpilased ja kursuslased antakse akadeemia

käsutusse akadeemias õppekava täitmise ajaks ning nende alluvussuhe seejuures ei muutu

(nende vahetud ja otsesed ülemad (koos distsiplinaarvõimu rakendamise õigusega) paiknevad

teistes Kaitseväe üksustes, kust nad on ajutiselt akadeemia ülema käsutusse antud ning

lähetatud), siis puudub lahingukooli ülemal distsiplinaarvõim kutseõppe õpilase ja

täienduskursusel õppiva kursuslase üle. Kaitseväe korralduse seaduse alusel ei saa käsuõiguse

üleandmisel üle anda distsiplinaarvõimu. Õppekorralduslikus mõttes peab aga õppur

akadeemias õppimise ajal sarnaselt teiste õppuritega täitma kõiki akadeemilisi kohutusi ning

lahingukooli ja teiste akadeemia teenistujate käske ja korraldusi.

Lahingukooli (taas)loomine on tingitud vajadusest korraldada õppe- ja kasvatustegevus ümber

nii, et allohvitseride hoiakute kujundamise eest vastutaksid konkreetsed isikud. Kursuseülemate

funktsioonide (taas)loomise kaudu lahingukooli koosseisus hakatakse õpetama rühma- ja

kompaniitasemel ning jõustama sõjaväelist distsipliini. Lisaks hakatakse kujundama

väärtuskasvatuse kaudu õppurite hoiakuid, eeskätt lahingukooli ja allohvitseride identiteedi

hoidmise ja arendamise teel. Õppurite põhiülesanne on osaleda õppetöös vastavalt akadeemia

õppe- ja kasvatustööd reguleerivatele õigusaktidele.

Staabi- ja tagalakompanii alla koondatakse praeguse haldusosakonna osalised ülesanded.

Staabi- ja tagalakompanii pakub transporditeenust ning haldab ja hangib akadeemia tegevuseks

vajalikke varasid ja varusid, sealhulgas toetades Kaitseväge matketegevusega.

Balti Kaitsekolledži (BKK) Eesti kontingent koondab BKK Eesti kontingendi koosseisu

määratud Eesti Kaitseväe tegevväelasi, kes täidavad ajutiselt ülesandeid BKK-s. Tegemist on

haldusliku allüksusega. Sarnaselt kuulub näiteks Kaitseväe peastaabi koosseisu Põhja-Atlandi

Lepingu Organisatsiooni (NATO) staabielemendi Eesti kontingent ning välisteenistuse ja

koolituse osakond (kes tagab esindatuse NATO juures ning välisriiki lähetatud ja ameti- või

töökohale suunatud tegevväelaste tegevuse koordineerimise).

Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse akadeemia põhimääruse§ 13 lõiget 1, milles sätestatakse

rektoraadi ülesanne ja koosseis. Rektoraat akadeemilises mõttes tähendab kõrgkooli juhtkonda,

mis moodustub rektorist, prorektoritest, allüksuste juhtidest ja teistest rektori nimetatud

isikutest. Rektoraat on rektorile nõuandev organ. Võrreldes senise sätte sõnastusega on

koosseisu lisatud ka prorektorid.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse põhimäärust §-ga 131. Uue paragrahviga sätestatakse

prorektori staatus. Lõike 1 kohaselt nimetab prorektori ametisse akadeemia ülem kuni viieks

aastaks. Prorektorite ametikohtade loomine on kantud ideest juurutada akadeemilisi

juhtimispõhimõtteid ja tavasid. Akadeemia koosseisu on alates 2025. aasta teisest poolest

loodud nii teadus- ja arendusprorektori kui ka õppeprorektori ametikohad. Teadus- ja

arendusprorektor vastutab akadeemia teadus- ja arendustegevuse juhtimise eest. Teadus- ja

arendusprorektori ametikohta rahastatakse hetkel ajutiselt Haridus- ja Teadusministeeriumi

poolt ning põhimääruse muudatustega rahastust Kaitseministeeriumi eelarvest ei planeerita.

Õppeprorektori vastutusvaldkonda kuulub akadeemia õppekorralduse ja akadeemilise õppetöö

kvaliteedi tagamine ning õppekavade arendamise juhtimine. Sätte lõike 2 kohaselt juhib

prorektor akadeemia ülema määratud tegevusvaldkondi ja korraldab selles valdkonnas

järelevalvet, vastutab oma tegevusvaldkonna toimimise ja arengu eest, esindab akadeemiat

suhetes kolmandate isikutega akadeemia ülemalt saadud volituste alusel, annab oma

tegevusvaldkonna piires käskkirju ning on aruandekohustuslane akadeemia ülema ees.

9/10

Eelnõu § 1 punktiga 13 täpsustatakse § 17 lõiget 1 ning sätestatakse, et töötajad on akadeemia

ülem, prorektorid, akadeemia allüksuste juhid, õppejõud, akadeemia teadustöötajad ja teised

akadeemia töötajad ja ametnikud, sealhulgas akadeemia koosseisus sõjaväelise auastmega

ametikohal olevad tegevväelased, välja arvatud õppurid. Võrreldes sätte senise sõnastusega on

sätet täiendatud, lisades akadeemia töötajate hulka prorektorid.

Eelnõus ei tooda esile nõudeid akadeemia töötajatele. Mõned nõuded on aga esitatud seadustes.

KHaS § 33 lõike 7 kohaselt võib riigikaitselise rakenduskõrgkooli akadeemilise töötaja

ametikohta kaitseväeteenistuse seaduse alusel täita tegevväelane, keda atesteeritakse käesoleva

seaduse §-s 35 sätestatud tingimustel ja korras ning kes vabastatakse akadeemilise töötaja

ametikohalt atesteerimise mitteläbimisel. KutÕS § 39 lõike 7 kohaselt määratakse sõjaväelise

auastmega õpetaja ametikohale tegevväelane, kes vastab asjaomases kutsestandardis

(olemasolul) kirjeldatud kompetentsuse, hariduse ja töökogemuse nõuetele.

Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse § 17 lõiget 3. Võrreldes sätte senise sõnastusega on

eemaldatud piirang vaba semestri taotlemisel. Seni on see võimalus olnud üksnes magistriõppes

õpetavatel korralistel akadeemilistel töötajatel. Sõnastust on täpsustatud lähtuvalt KHaS § 36

lõikest 1, mille kohaselt on akadeemilisel töötajal, välja arvatud nooremteaduril, kord viie aasta

jooksul õigus saada üks õppetööst vaba semester, mille jooksul on tema tööülesanded seotud

kutseoskuste täiendamise, teadus- ja arendustegevuse või loometööga. KHaS-is on välistatud

vaba semestri andmine nooremteaduritele, kuna nende roll ja staatus erineb teistest, eelkõige

õppetööd tegevatest akadeemilistest töötajatest. Nooremteadurid on enamasti doktorandid,

kelle põhiülesanded seonduvad doktorantuuriga ning selle raames tehtava teadustööga.

Õppetöö läbiviimisega seonduv koormus ei ole nooremteaduri puhul suur, seega ei ole see

probleem.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse määruse jõustumine 2026. aasta 1. augustil.Määruse jõustumise

kuupäev on seotud uue õppeaasta sujuva ettevalmistamise, Kaitseväe rotatsiooniplaani ja

õppetöö alustamisega muudetud struktuuris.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei ole kasutusele võetud uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Määruse mõjud

Põhimääruse muutmine mõjutab kõige enam akadeemia peamisi tegevusvaldkondi, sõjaväelise

hariduse andmist, teadus- ja arendustegevust ning õppurite õppekasvatustegevust.

Struktuurimuudatused võimaldavad tõhusamalt lõimida õppe- ja teadustegevuse ning õppurite

juhtimist sõjaväelises juhtimisahelas, mis on võimalikult sarnane struktuuriga, milles õppur

pärast akadeemia lõpetamist tööle asub. Akadeemia ülemale hakkab tõhusat juhtimistuge

pakkuma keskse üksusena staap.

10/10

Määruse rakendamisega ei kaasne mõju demograafiale, majandusele, loodus- ja

elukeskkonnale, kohaliku omavalitsuse korraldusele ega regionaalarengule. Muudatustel on

positiivne mõju akadeemia töökorraldusele, kuna osakondade ümberkorraldamine võimaldab

tõhusamat juhtimist ning paremat õppe- ja teadus- ning arendustegevuse lõimitust.

7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele kulu ega tulu. Eelnõuga muudetakse akadeemia

ülesehitust. Luuakse uusi allüksusi, mis koondavad endas mitme allüksuse funktsioone.

Põhimääruse muutmisega kaasnevad põhitegevused on Kaitseväe juhataja käskkirjaga

kinnitatud akadeemia koosseisutabeli, ametijuhendite ja akadeemia sisemist töökorraldust

reguleerivate dokumentide muutmine ning personali teavitamine muudatustest.

8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2026. aasta 1. augustil. Määruse jõustumise kuupäev on seotud uue õppeaasta

sujuva ettevalmistamise, Kaitseväe rotatsiooniplaani ja õppetöö alustamisega muudetud

struktuuris.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja

Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Haridus- ja Teadusministeerium 18.05.2026 nr 5-2/26/12

Munga tn 18, 50088 Tartu [email protected]

Kaitseministri 1. juuli 2019. a määruse nr 11 „Kaitseväe Akadeemia põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks kaitseministri 1. juuli 2019. a määruse nr 11 „Kaitseväe Akadeemia põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu. Ootame Teie kooskõlastust eelnõude infosüsteemis märgitud kuupäeval. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Lisa 1. KVA põhimääruse muutmise eelnõu

Lisa 2. KVA põhimääruse muutmise seletuskiri Liina Martinson [email protected]