Seaduseelnõu algatamine

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 18.05.2026 nr 2-6/26-00987-1

      Seaduseelnõu algatamine

  Vabariigi  Valitsus  algatab  energiaharta  lepingu  tõlgendamise  ja  kohaldamise  kokkuleppe  ratifitseerimise seaduse eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 14. mai 2026. a istungil.   Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust välisminister.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seaduseelnõu ühel lehel (PDF- ja DOCX-failid)  2. Kokkulepe 13 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 3. Kokkulepe inglise keeles 12 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 4. Kokkuleppe allkirjade fail kaheksal lehel (PDF-fail) 5. Kokkuleppe allkirjatamise kuupäevade leht ühel lehel  5. Seletuskiri seitsmel lehel (PDF- ja DOCX-failid)   Heili Tõnisson [email protected]

.

AGREEMENT

ON THE INTERPRETATION AND APPLICATION

OF THE ENERGY CHARTER TREATY

THE KINGDOM OF BELGIUM,

THE REPUBLIC OF BULGARIA,

THE CZECH REPUBLIC,

THE KINGDOM OF DENMARK,

THE FEDERAL REPUBLIC OF GERMANY,

THE REPUBLIC OF ESTONIA,

IRELAND,

THE HELLENIC REPUBLIC,

THE KINGDOM OF SPAIN,

THE FRENCH REPUBLIC,

THE REPUBLIC OF CROATIA,

THE ITALIAN REPUBLIC,

THE REPUBLIC OF CYPRUS,

THE REPUBLIC OF LATVIA,

THE REPUBLIC OF LITHUANIA,

THE GRAND DUCHY OF LUXEMBOURG,

THE REPUBLIC OF MALTA,

THE KINGDOM OF THE NETHERLANDS,

THE REPUBLIC OF AUSTRIA,

THE REPUBLIC OF POLAND,

THE PORTUGUESE REPUBLIC, ROMANIA,

THE REPUBLIC OF SLOVENIA,

THE SLOVAK REPUBLIC,

THE REPUBLIC OF FINLAND,

THE KINGDOM OF SWEDEN and

THE EUROPEAN UNION,

hereinafter jointly referred to as the „Parties“, HAVING in mind the Energy Charter Treaty, signed

in Lisbon on 17 December 19941 and approved on behalf of the European Communities by Council

and Commission Decision 98/181/EC, ECSC, Euratom on 23 September 19972, as last amended,

HAVING in mind the rules of customary international law as codified in the Vienna Convention on

the Law of Treaties, done at Vienna on 23 May 1969,

CONSIDERING that the members of a Regional Economic Integration Organisation within the

meaning of Article 1, point 3, of the Energy Charter Treaty hereby express a common understanding

on the interpretation and application of a treaty in their inter se relations,

RECALLING that withdrawal from the Energy Charter Treaty does not affect the composition of

the Regional Economic Integration Organisation referred to in that Treaty, nor does it preclude an

interest in expressing a common understanding on the interpretation and application of that Treaty

for as long as it may be held to produce legal effects in relation to a Party that withdrew, and in

particular in respect of Article 47(3) of the Energy Charter Treaty,

HAVING in mind the Treaty on European Union (TEU), the Treaty on the Functioning of the

European Union (TFEU) and the general principles of European Union law,

CONSIDERING that the references to the European Union in this Agreement are to be understood

also as references to its predecessor, the European Economic Community and, subsequently, the

European Community, until the latter was superseded by the European Union,

1 Final Act of the Conference on the European Energy Charter (OJ L 380, 31.12.1994, p. 24, ELI:

http://data.europa.eu/eli/agree_internation/1994/998/oj). 2 Council and Commission Decision 98/181/EC, ECSC, Euratom of 23 September 1997 on the

conclusion, by the European Communities, of the Energy Charter Treaty and the Energy Charter

Protocol on energy efficiency and related environmental aspects (OJ L 69, 9.3.1998, p. 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec/1998/181/oj).

RECALLING that, in line with the case-law of the Permanent Court of International Justice1 and of

the International Court of Justice2, the right of giving an authoritative interpretation of a legal rule

belongs to the parties to an international agreement in relation to that agreement,

RECALLING that the Member States of the European Union („Member States“) have assigned the

right of giving authoritative interpretations of Union law to the Court of Justice of the European

Union (CJEU), as explained by the CJEU in its judgment of 30 May 2006 in case C-459/03,

Commission v Ireland (Mox Plant)3, which held that the exclusive competence to interpret and

apply Union law extends to the interpretation and application of international agreements to which

the European Union and its Member States are parties in the case of a dispute between two Member

States or between the European Union and a Member State,

RECALLING that, in accordance with Article 344 TFEU, Member States undertake not to submit a

dispute concerning the interpretation or application of the Treaties to a method of settlement other

than those provided for therein,

RECALLING that in its judgment of 6 March 2018 in case C-284/16, Achmea4, the CJEU held that

Articles 267 and 344 TFEU must be interpreted as precluding a provision in an international

agreement concluded between Member States under which an investor from one of those Member

States may, in the event of a dispute concerning investments in the other Member State, bring

proceedings against the latter Member State before an arbitral tribunal whose jurisdiction that

Member State has undertaken to accept

RECALLING the consistently reiterated position of the European Union that the Energy Charter

Treaty was not meant to apply in intra-EU relations and that it was not, and could not have been, the

intention of the European Union, of the European Atomic Energy Community and of their Member

States that the Energy Charter Treaty would create any obligations among them since it was

negotiated as an instrument of the European Union's external energy policy with a view to

establishing a framework for energy cooperation with third countries whereas, by contrast, the

European Union's internal energy policy consists of an elaborate system of rules designed to create

1 Permanent Court of International Justice, Question of Jaworzina (Polish-Czechoslovakian

Frontier), Advisory Opinion, [1923] PCIJ Series B, No. 8, p. 37. 2 International Court of Justice, Reservations to the Convention on the Prevention and Punishment

of the Crime of Genocide, Advisory Opinion, [1951] I.C.J. Reports, 15, p. 20. 3 Judgment of the Court of Justiceof 30 May 2006, Commission v Ireland, C-459/03, ECLI

EU:C:2006:345, paragraphs 129 to 137. 4 Judgment of the Court of Justiceof 6 March 2018, Achmea, C-284/16, ECLI EU:C:2018:158.

an internal market in the field of energy which exclusively regulates relations between Member

States in that field,

RECALLING that in its judgment of 2 September 2021 in case C-741/19, Republic of Moldova v

Komstroy1 (the „Komstroy judgment“), as confirmed in its opinion of 16 June 2022, 1/202, the

CJEU held that Article 26(2), point (c), of the Energy Charter Treaty must be interpreted as not

being applicable to disputes between a Member State and an investor of another Member State

concerning an investment made by the latter in the former Member State,

RECALLING that, as an interpretation by the competent court and reflecting a general principle of

public international law, the interpretation of the Energy Charter Treaty in the Komstroy judgment

applies as of the approval of the Energy Charter Treaty by the European Communities and their

Member States,

CONSIDERING that Articles 267 and 344 TFEU must be interpreted as precluding an

interpretation of Article 26 of the Energy Charter Treaty that allows for disputes between, on the

one hand, an investor of one Member State and, on the other hand, another Member State or the

European Union to be resolved before an arbitral tribunal („intra-EU arbitration proceedings“),

CONSIDERING, in any event, that, where a dispute between, on the one hand, an investor of one

Member State and, on the other hand, another Member State or the European Union cannot be

settled amicably, a party to that dispute may as always choose to submit it for resolution to the

competent courts or administrative tribunals in accordance with national law, as guaranteed by

general principles of law and respect for fundamental rights enshrined, inter alia, in the Charter of

Fundamental Rights of the European Union,

SHARING the common understanding expressed in this Agreement that, as a result, a clause such

as Article 26 of the Energy Charter Treaty could not in the past and cannot now or in the future

serve as the legal basis for arbitration proceedings initiated by an investor from one Member State

concerning investments in another Member State,

REITERATING Declaration No 17 concerning primacy, annexed to the Final Act of the

Intergovernmental Conference which adopted the Treaty of Lisbon, which recalls that the Treaties

and the law adopted by the Union on the basis of the Treaties have primacy over the law of the

1 Judgment of the Court of Justice of 2 September 2021, Republic of Moldova v Komstroy,C-

741/19, ECLI:EU:C:2021:655, paragraph 66. 2 Opinion of the Court of Justice of 16 June 2022, 1/20, EU:C:2022:485, paragraph 47.

Member States, and that the principle of primacy constitutes a conflict rule in their mutual relations,

RECALLING, consequently, that, in order to resolve any conflict of norms, an international

agreement concluded by the Member States under international law may apply in intra-EU relations

only to the extent that its provisions are compatible with the EU Treaties,

CONSIDERING that, as a result of the non-applicability of Article 26 of the Energy Charter Treaty

as a legal basis for intra-EU arbitration proceedings, Article 47(3) of the Energy Charter Treaty

cannot extend, and was not intended to extend, to such proceedings,

CONSIDERING that, as a result of the non-applicability of Article 26 of the Energy Charter Treaty

as a legal basis for intra-EU arbitration proceedings, Parties that are concerned by pending intra-EU

arbitration proceedings, whether as respondent or as the Member State of an investor, should

cooperate in order to ensure that the existence of this Agreement is brought to the attention of the

arbitral tribunal concerned to allow the appropriate conclusion to be drawn as to the absence of

jurisdiction of that tribunal,

CONSIDERING, in addition, that no new intra-EU arbitration proceedings should be registered,

and AGREEING that, where a notice of arbitration is nevertheless delivered, the Parties that are

concerned by those proceedings, whether as respondent or as the Member State of an investor,

should cooperate in order to ensure that the existence of this Agreement is brought to the attention

of the arbitral tribunal concerned to allow the appropriate conclusion to be drawn that Article 26 of

the Energy Charter Treaty cannot serve as a legal basis for such proceedings,

CONSIDERING, nevertheless, that settlements and awards in intra-EU investment arbitration cases

that can no longer be annulled or set aside and that were voluntarily complied with or definitively

enforced should not be challenged,

REGRETTING that arbitral awards have already been rendered, continue to be rendered and could

still be rendered, by arbitral tribunals in intra-EU arbitration proceedings initiated with reference to

Article 26 of the Energy Charter Treaty, in a manner contrary to European Union law, including as

expressed in the case-law of the CJEU,

also REGRETTING that such arbitral awards are the subject of enforcement proceedings, including

in third countries, that in pending intra-EU arbitration proceedings purportedly based on Article 26

of the Energy Charter Treaty arbitral tribunals do not decline competence and jurisdiction, and that

arbitral institutions continue to register new arbitration proceedings and do not reject them as

manifestly inadmissible due to lack of consent to submit to arbitration,

CONSIDERING, therefore, that it is necessary to reiterate, expressly and unambiguously, the

consistent position of the Parties by means of an agreement reaffirming their common

understanding on the interpretation and application of the Energy Charter Treaty, as interpreted by

the CJEU, to the extent that it concerns intra-EU arbitration proceedings,

CONSIDERING that, in accordance with the judgment of the International Court of Justice of 5

February 1970, Barcelona Traction, Light and Power Company, Limited1, and as explained by the

CJEU in the Komstroy judgment, certain provisions of the Energy Charter Treaty are intended to

govern bilateral relations,

CONSIDERING therefore that this Agreement only concerns bilateral relationships between the

Parties and, by extension, investors from those Member States as Contracting Parties to the Energy

Charter Treaty, and that, as a result, this Agreement affects only those Contracting Parties to the

Energy Charter Treaty that are governed by the law of the European Union as a Regional Economic

Integration Organisation within the meaning of Article 1, point 3, of the Energy Charter Treaty and

does not affect the enjoyment by the other Contracting Parties to the Energy Charter Treaty of their

rights under that Treaty or the performance of their obligations,

RECALLING that the Parties have informed the Contracting Parties to the Energy Charter Treaty of

their intention to conclude this Agreement,

CONSIDERING that by concluding this Agreement and in line with their legal obligations under

European Union law, but without prejudice to their right to make such claims as they consider

appropriate in relation to costs incurred by them as respondents in relation to intra-EU arbitration

proceedings, the Parties ensure full and effective compliance with the Komstroy judgment, and

underline the unenforceability of existing arbitral awards, the obligation for arbitral tribunals to

immediately terminate any pending intra-EU arbitration proceedings, the obligation for arbitral

institutions not to register any future intra-EU arbitration proceedings, in line with their respective

powers under Article 36(3) of the Convention on the Settlement of Investment Disputes between

States and Nationals of Other States („ICSID“), concluded in Washington on 18 March 1965, and

Article 12 of the Stockholm Chamber of Commerce („SCC“) arbitration rules, and the obligation

for arbitral tribunals to declare that any intra-EU arbitration proceedings sought to be registered

before them lack a legal basis,

1 Judgment of the International Court of Justice of 5 February 1970, Barcelona Traction, Light and

Power Company, Limited (ICJ Reports 1970, p. 3, paragraphs 33 and 35).

UNDERSTANDING that this Agreement covers investor-State arbitration proceedings involving

the Parties in intra-EU disputes based on Article 26 of the Energy Charter Treaty under any

arbitration convention or set of rules, including ICSID and the ICSID arbitration rules, the

Arbitration Institute of the SCC arbitration rules, the United Nations Commission on International

Trade Law arbitration rules and ad hoc arbitration, and

BEARING in mind that the provisions of this Agreement are without prejudice to the right of the

European Commission or any Member State to bring an action before the CJEU based on Articles

258, 259 and 260 TFEU,

HAVE AGREED AS FOLLOWS:

SECTION 1

COMMON UNDERSTANDING ON THE NON-

APPLICABILITY OF ARTICLE 26 OF THE ENERGY

CHARTER TREATY AS A BASIS FOR INTRA-EU

ARBITRATION PROCEEDINGS

ARTICLE 1

Definitions

For the purposes of this Agreement, the following definitions shall apply:

(1) „Energy Charter Treaty“ means the Energy Charter Treaty signed at Lisbon on 17

December 1994 and approved on behalf of the European Communities by Decision

98/181/EC, ECSC, Euratom on 23 September 1997, as it may be amended from time to

time;

(2) „intra-EU relations“ means relations between Member States or between a Member State

and the European Union;

(3) „intra-EU arbitration proceedings“ means any proceedings before an arbitral tribunal

initiated with reference to Article 26 of the Energy Charter Treaty to resolve a dispute

between, on the one hand, an investor of one Member State and, on the other hand, another

Member State or the European Union.

ARTICLE 2

Common understanding on the interpretation and continued non-

applicability of Article 26 of the Energy Charter Treaty and the

lack of legal basis for intra-EU arbitration proceedings

1. The Parties hereby reaffirm, for greater certainty, that they share a common understanding

on the interpretation and application of the Energy Charter Treaty according to which Article 26 of

that Treaty cannot and never could serve as a legal basis for intra-EU arbitration proceedings. The

common understanding expressed in the first subparagraph is based on the following elements of

European Union law:

(a) the interpretation by the CJEU of Article 26 of the Energy Charter Treaty to mean that that

provision does not apply, and should never have been applied, as a basis for intra-EU

arbitration proceedings; and

(b) the primacy of European Union law, recalled in Declaration No 17, annexed to the Final

Act of the Intergovernmental Conference which adopted the Treaty of Lisbon, as a rule of

international law governing conflict of norms in their mutual relations, with the result that,

in any event, Article 26 of the Energy Charter Treaty does not and could not apply as a

basis for intra-EU arbitration proceedings.

2. The Parties reaffirm, for greater certainty, that they share the common understanding that, as

a result of the absence of a legal basis for intra-EU arbitration proceedings pursuant to Article 26 of

the Energy Charter Treaty, Article 47(3) of the Energy Charter Treaty does not extend, and could

not have extended at any time, to such proceedings. Accordingly, Article 47(3) of the Energy

Charter Treaty cannot have produced legal effects in intra-EU relations when a Member State

withdrew from the Energy Charter Treaty prior to the conclusion of this Agreement and would not

produce legal effects in intra-EU relations if a Party withdrew from the Energy Charter Treaty

subsequently.

3. For greater certainty, the Parties are in agreement that, in accordance with the common

understanding expressed in paragraphs 1 and 2 of this Article, and without prejudice thereto, Article

26 of the Energy Charter Treaty does not apply as a basis for intra-EU arbitration proceedings and

Article 47(3) of the Energy Charter Treaty does not produce legal effects in intra-EU relations.

4. Paragraphs 1 to 3 are without prejudice to the interpretation and application of other

provisions of the Energy Charter Treaty to the extent that they concern intra-EU relations.

SECTION 2

FINAL PROVISIONS

ARTICLE 3

Depositary

1. The Secretary-General of the Council of the European Union shall act as depositary of this

Agreement (the ‘Depositary’).

2. The Depositary shall notify the Parties of:

(a) the deposit of any instrument of ratification, approval or acceptance in accordance with

Article 5;

(b) the date of entry into force of this Agreement in accordance with Article 6(1);

(c) the date of entry into force of this Agreement for each Party in accordance with Article

6(2).

3. The Depositary shall publish this Agreement in the Official Journal of the European Union

and notify the depositary of the Energy Charter Treaty, as well as the Energy Charter Secretariat, of

its adoption and entry into force.

4. The Depositary shall invite the depositary of the Energy Charter Treaty to notify this

Agreement to the other Contracting Parties to the Energy Charter Treaty.

5. This Agreement shall be registered by the Depositary with the United Nations Secretariat, in

accordance with Article 102 of the Charter of the United Nations, following its entry into force.

ARTICLE 4

Reservations

No reservations shall be made to this Agreement.

ARTICLE 5

Ratification, approval or acceptance

This Agreement shall be subject to ratification, approval or acceptance.

The Parties shall deposit their instruments of ratification, approval or acceptance with the

Depositary.

ARTICLE 6

Entry into force

1. This Agreement shall enter into force 30 calendar days after the date on which the

Depositary receives the second instrument of ratification, approval or acceptance.

2. For each Party which ratifies, approves or accepts it after its entry into force in accordance

with paragraph 1, this Agreement shall enter into force 30 calendar days after the date of deposit by

such Party of its instrument of ratification, approval or acceptance.

ARTICLE 7

Authentic texts

This Agreement, drawn up in a single original in the Bulgarian, Croatian, Czech, Danish, Dutch,

English, Estonian, Finnish, French, German, Greek, Hungarian, Irish, Italian, Latvian, Lithuanian,

Maltese, Polish, Portuguese, Romanian, Slovak, Slovenian, Spanish and Swedish languages, each

text being equally authentic, shall be deposited in the archives of the Depositary.

IN WITNESS WHEREOF, the undersigned Plenipotentiaries, duly authorised to this effect, have

signed this Agreement.

Done at …, this … day of … in the year …

For the Kingdom of Belgium,

For the Republic of Bulgaria,

For the Czech Republic,

For the Kingdom of Denmark,

For the Federal Republic of Germany,

For the Republic of Estonia,

For Ireland,

For the Hellenic Republic,

For the Kingdom of Spain,

For the French Republic,

For the Republic of Croatia,

For the Italian Republic,

For the Republic of Cyprus,

For the Republic of Latvia,

For the Republic of Lithuania,

For the Grand Duchy of Luxembourg,

For the Republic of Malta,

For the Kingdom of the Netherlands,

For the Republic of Austria,

For the Republic of Poland,

For the Portuguese Republic,

For Romania,

For the Republic of Slovenia,

For the Slovak Republic,

For the Republic of Finland,

For the Kingdom of Sweden and

For the European Union

ENERGIAHARTA LEPINGU

TÕLGENDAMISE JA KOHALDAMISE

KOKKULEPE

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

HORVAATIA VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK ning

EUROOPA LIIT

(edaspidi koos „kokkuleppeosalised“),

PIDADES SILMAS energiaharta lepingut, millele kirjutati alla 17. detsembril 1994 Lissabonis1 ja

mis on Euroopa ühenduste nimel heaks kiidetud nõukogu ja komisjoni 23. septembri 1997. aasta

otsusega 98/181/EÜ, ESTÜ, Euratom2, nagu seda on viimati muudetud,

VÕTTES ARVESSE rahvusvahelise tavaõiguse norme, nagu need on kodifitseeritud rahvusvaheliste

lepingute õiguse Viini konventsioonis, mis sõlmiti 23. mail 1969 Viinis,

ARVESTADES, et riigid, kes kuuluvad piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni

energiaharta lepingu artikli 1 punkti 3 tähenduses, väljendavad käesolevaga ühist arusaama lepingu

tõlgendamisest ja kohaldamisest omavahelistes suhetes,

MEENUTADES, et energiaharta lepingust taganemine ei mõjuta kõnealuses lepingus osutatud

piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni koosseisu, samuti ei välista see huvi väljendada

ühist arusaama kõnealuse lepingu tõlgendamisest ja kohaldamisest seni, kuni võib järeldada, et

lepingul on õiguslik mõju lepingust taganenud kokkuleppeosalisele, eelkõige seoses energiaharta

lepingu artikli 47 lõikega 3,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi

toimimise leping) ja Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtteid,

ARVESTADES, et käesolevas kokkuleppes sisalduvaid viiteid Euroopa Liidule tuleb käsitada ka

viidetena selle eelkäijale ehk Euroopa Majandusühendusele ja sellele järgnenud Euroopa Ühendusele,

millest hiljem sai Euroopa Liit,

MEENUTADES, et kooskõlas Alalise Rahvusvahelise Kohtu praktikaga3 ja Rahvusvahelise Kohtu

praktikaga4 on õigusnormi siduva tõlgendamise õigus rahvusvahelise lepingu osas kõnealuse lepingu

osalistel,

MEENUTADES, et Euroopa Liidu liikmesriigid (edaspidi „liikmesriigid“) on andnud õiguse liidu

õiguse siduvaks tõlgendamiseks Euroopa Liidu Kohtule, nagu on selgitatud Euroopa Liidu Kohtu

1 Euroopa energiaharta konverentsi lõppakt (EÜT L 380, 31.12.1994, lk 24,

ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/1994/998/oj). 2 Nõukogu ja komisjoni 23. septembri 1997. aasta otsus 98/181/EÜ, ESTÜ, Euratom, mis

käsitleb energiaharta lepingu ning energiakasutuse tõhustamist ja sellega seotud

keskkonnaküsimusi käsitleva energiaharta protokolli sõlmimist Euroopa ühenduste poolt

(EÜT L 69, 9.3.1998, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1998/181/oj). 3 Alaline Rahvusvaheline Kohus, Jaworzina küsimus (Poola-Tšehhoslovakkia piirid),

nõuandev arvamus, [1923] Alaline Rahvusvaheline Kohus, B-seeria, nr 8, lk 37. 4 Rahvusvaheline Kohus, genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni

reservatsioonid, nõuandev arvamus, [1951] Rahvusvahelise Kohtu Aruanded, lk 15 ja 20.

30. mai 2006. aasta otsuses kohtuasjas komisjon vs. Iirimaa (Mox Plant), C-459/031, kus kohus leidis,

et ainupädevus tõlgendada ja kohaldada liidu õigust kahe liikmesriigi või Euroopa Liidu ja

liikmesriigi vahelises vaidluses laieneb rahvusvaheliste lepingute tõlgendamisele ja kohaldamisele,

mille osalised on Euroopa Liit ja selle liikmesriigid,

MEENUTADES, et vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 344 kohustuvad liikmesriigid

aluslepingute tõlgendamist ja kohaldamist käsitlevaid vaidlusi lahendama ainult nendes lepingutes

ettenähtud meetoditega,

MEENUTADES, et Euroopa Liidu Kohus leidis oma 6. märtsi 2018. aasta otsuses kohtuasjas

Achmea, C-284/162, et ELi toimimise lepingu artikleid 267 ja 344 tuleb tõlgendada nii, et need

välistavad võimaluse lisada liikmesriikide vahel sõlmitavasse rahvusvahelisse lepingusse sätte, mille

kohaselt võib ühe liikmesriigi investor vaidluse korral, mis puudutab investeeringuid teises

liikmesriigis, esitada vahekohtule, mille jurisdiktsiooni viimati nimetatud liikmesriik on kohustunud

tunnustama, hagi selle liikmesriigi vastu,

MEENUTADES Euroopa Liidu korduvalt väljendatud seisukohta, et energiaharta leping ei ole

mõeldud kohaldamiseks ELi-sisestes suhetes ning et Euroopa Liidu, Euroopa

Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide kavatsuseks ei olnud ega oleks saanud olla

omavaheliste kohustuste kehtestamine energiaharta kaudu, kuna selles lepiti kokku kui Euroopa Liidu

energiaalase välispoliitika vahendis, mille eesmärk on luua raamistik energiakoostööks kolmandate

riikidega, samas kui Euroopa Liidu energiaalane sisepoliitika koosneb energiavaldkonnas siseturu

loomiseks kehtestatud keerukast õigusnormide süsteemist, millega reguleeritakse üksnes

liikmesriikide vahelisi suhteid selles valdkonnas,

MEENUTADES, et Euroopa Liidu Kohus leidis oma 2. septembri 2021. aasta otsuses kohtuasjas

Moldova Vabariik vs. Komstroy, C-741/193 (edaspidi „Komstroy kohtuotsus“) ja kinnitas oma

16. juuni 2022. aasta arvamuses 1/204, et energiaharta lepingu artikli 26 lõike 2 punkti c tuleb

tõlgendada nii, et see ei ole kohaldatav liikmesriigi ja teise liikmesriigi investori vahelistele

vaidlustele seoses viimase poolt esimeses liikmesriigis tehtud investeeringuga,

1 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 30. mai 2006, komisjon vs. Iirimaa, C-459/03, ECLI

EU:C:2006:345, punktid 129–137. 2 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. märts 2018, Achmea, C-284/16, ECLI EU:C:2018:158. 3 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 2. september 2021, Moldova Vabariik vs. Komstroy, C-741/19,

ECLI:EU:C:2021:655, punkt 66. 4 Euroopa Kohtu 16. juuni 2022. aasta arvamus, 1/20, EU:C:2022:485, punkt 47.

MEENUTADES, et pädeva kohtu antud tõlgendusena ja kajastades rahvusvahelise avaliku õiguse

üldpõhimõtet, kohaldatakse Komstroy kohtuotsuses antud energiaharta lepingu tõlgendust alates

energiaharta lepingu heakskiitmisest Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide poolt,

ARVESTADES, et ELi toimimise lepingu artikleid 267 ja 344 tuleb tõlgendada nii, et need välistavad

võimaluse tõlgendada energiaharta lepingu artiklit 26 viisil, mis võimaldab lahendada liikmesriigi

investori ja teise liikmesriigi või Euroopa Liidu vahelisi vaidlusi vahekohtus (edaspidi „ELi-sisene

vahekohtumenetlus“),

ARVESTADES igal juhul, et kui liikmesriigi investori ja teise liikmesriigi või Euroopa Liidu vahelist

vaidlust ei ole võimalik lahendada vastastikusel kokkuleppel, võib selle vaidluse pool alati otsustada

esitada vaidlus kooskõlas riigisisese õigusega lahendamiseks pädevale kohtule või halduskohtule,

nagu on tagatud õiguse üldpõhimõtetega ja põhiõiguste järgimisega, mis on muu hulgas sätestatud

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas,

JAGADES käesolevas kokkuleppes väljendatud ühist seisukohta, et seetõttu ei saa selline klausel

nagu energiaharta lepingu artikkel 26 olla praegu ega tulevikus ega saanud olla ka minevikus

õiguslikuks aluseks vahekohtumenetlusele, mille on algatanud liikmesriigi investor seoses

investeeringutega teises liikmesriigis,

KORRATES Lissaboni lepingu vastu võtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile lisatud

deklaratsiooni nr 17 ülimuslikkuse kohta, milles tuletatakse meelde, et aluslepingud ja liidu poolt

aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktid on liikmesriikide õiguse suhtes ülimuslikud ning

ülimuslikkuse põhimõte kujutab endast kollisiooninormi nende vastastikustes suhetes,

MEENUTADES sellest tulenevalt, et normide kollisiooni lahendamiseks võib liikmesriikide poolt

rahvusvahelise õiguse alusel sõlmitud rahvusvahelist lepingut kohaldada ELi-sisestes suhetes ainult

niivõrd, kuivõrd selle sätted on kooskõlas ELi aluslepingutega,

ARVESTADES energiaharta lepingu artikli 26 kohaldamatust ELi-siseste vahekohtumenetluste

õigusliku alusena, ei saa sellistele menetlustele laieneda ega olnud mõeldud laienema energiaharta

lepingu artikli 47 lõige 3,

ARVESTADES, et kuna energiaharta lepingu artiklit 26 ei saa kohaldada õigusliku alusena ELi-

sisestes vahekohtumenetlustes, peaksid kokkuleppeosalised, keda pooleliolev ELi-sisene

vahekohtumenetlus puudutab kas kostja või investori liikmesriigina, tegema koostööd, et tagada

asjaomase vahekohtu teavitamine käesolevast kokkuleppest, et oleks võimalik teha asjakohane

järeldus kõnealuse vahekohtu jurisdiktsiooni puudumise kohta,

ARVESTADES lisaks, et uusi ELi-siseseid vahekohtumenetlusi ei tohiks registreerida, ning

NÕUSTUDES, et kui vahekohtumenetluse algatamise teade siiski toimetatakse kätte, peaksid

kokkuleppeosalised, keda selline menetlus puudutab kas kostja või investori liikmesriigina, tegema

koostööd, et tagada asjaomase vahekohtu teavitamine käesolevast kokkuleppest, mis võimaldaks teha

asjakohase järelduse, et energiaharta lepingu artikkel 26 ei saa olla selliste menetluste õiguslik alus,

ARVESTADES, et sellegipoolest ei tohiks vaidlustada ELi-siseste investeeringutega seotud

vahekohtumenetlustes tehtud kokkuleppeid või otsuseid, mida ei saa enam tühistada ning mida on

vabatahtlikult täidetud või mis on lõplikult jõustatud,

AVALDADES KAHETSUST, et energiaharta lepingu artikli 26 alusel algatatud ELi-sisestes

vahekohtumenetlustes on vahekohtud juba teinud, teevad jätkuvalt ja võivad veel teha

vahekohtuotsuseid viisil, mis on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu

praktikaga,

samuti AVALDADES KAHETSUST, et selliste vahekohtuotsuste suhtes kohaldatakse

täitemenetlust, sealhulgas kolmandates riikides, ning et vahekohtud ei loobu pädevusest ja

jurisdiktsioonist pooleliolevates ELi-sisestes vahekohtumenetlustes, mille aluseks on väidetavalt

energiaharta artikkel 26, ning jätkavad uute vahekohtumenetluste registreerimist ega keeldu neist kui

ilmselgelt lubamatutest põhjusel, et puudub nõusolek vahekohtusse pöördumiseks,

ARVESTADES, et seepärast on vaja sõnaselgelt ja ühemõtteliselt korrata kokkuleppeosaliste ühtset

seisukohta kokkuleppe abil, milles kinnitatakse veel kord nende ühist arusaama energiaharta lepingu

tõlgendamisest ja kohaldamisest, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus, niivõrd kui see

puudutab ELi-siseseid vahekohtumenetlusi,

ARVESTADES, et vastavalt Rahvusvahelise Kohtu 5. veebruari 1970. aasta otsusele kohtuasjas

Barcelona Traction, Light and Power Company, Limited1 ning nagu Euroopa Liidu Kohus on

selgitanud Komstroy kohtuotsuses, on energiaharta lepingu teatavate sätete eesmärk reguleerida

kahepoolseid suhteid,

ARVESTADES seega, et käesolev kokkulepe käsitleb üksnes kahepoolseid suhteid

kokkuleppeosaliste vahel ning sellest tulenevalt nende liikmesriikide, kes on energiaharta lepingu

osalised, investorite vahel ning seetõttu mõjutab käesolev kokkulepe ainult neid energiaharta lepingu

osalisi, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu – kui energiaharta lepingu artikli 1 punkti 3

1 Kohtuotsus, Rahvusvaheline Kohus, 5. veebruar 1970, Barcelona Traction, Light and Power

Company, Limited (Rahvusvaheline Kohus, ICJ 1970, lk 3, punktid 33 ja 35).

tähenduses piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni – õigust, ega mõjuta teiste

energiaharta lepingu osaliste kõnealusest lepingust tulenevate õiguste kasutamist ega nende

kohustuste täitmist,

MEENUTADES, et kokkuleppeosalised on teavitanud energiaharta lepingu osalisi oma kavatsusest

sõlmida käesolev kokkulepe,

ARVESTADES, et käesoleva kokkuleppe sõlmimisega ja kooskõlas oma õiguslike kohustustega, mis

tulenevad Euroopa Liidu õigusest, kuid ilma et see piiraks nende õigust esitada nõudeid, mida nad

peavad asjakohaseks seoses kuludega, mida nad on kandnud kostjana seoses ELi-sisese

vahekohtumenetlusega, tagavad kokkuleppeosalised Komstroy kohtuotsuse täieliku ja tulemusliku

täitmise ning rõhutavad, et kehtivad vahekohtuotsused ei ole täitmisele pööratavad, et vahekohtud

peavad viivitamata lõpetama kõik pooleliolevad ELi-sisesed vahekohtumenetlused, et vahekohtud ei

tohi registreerida uusi ELi-siseseid vahekohtumenetlusi lähtuvalt oma volitustest vastavalt

18. märtsil 1965 Washingtonis sõlmitud riikide ja teiste riikide kodanike investeeringuvaidluste

lahendamise konventsiooni (ICSIDi konventsioon) artikli 36 lõikele 3 ja Stockholmi Kaubanduskoja

(SCC) vahekohtureglemendi eeskirjade artiklile 12, ning et vahekohtutel on kohustus tunnistada, et

ELi-sisestel vahekohtumenetlustel, mille registreerimist neilt taotletakse, puudub õiguslik alus,

MÕISTES, et käesolev kokkulepe hõlmab investori ja riigi vahelisi vahekohtumenetlusi, mis

puudutavad kokkuleppeosalisi, kes osalevad ELi-sisestes vaidlustes, mille aluseks on energiaharta

lepingu artikkel 26 ja mis viiakse läbi vahekohtukonventsioonide ja reglementide alusel, sealhulgas

ICSIDi konventsiooni ja ICSIDi vahekohtureglemendi, SCC Arbitraažiinstituudi

vahekohtureglemendi, ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni vahekohtureglemendi või ad

hoc vahekohtureglemendi alusel, ning

PIDADES MEELES, et käesoleva kokkuleppe sätted ei piira Euroopa Komisjoni ega ühegi

liikmesriigi õigust anda asi ELi toimimise lepingu artiklite 258, 259 ja 260 alusel Euroopa Liidu

Kohtusse,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

1. JAGU

ÜHINE ARUSAAM ENERGIAHARTA

LEPINGU ARTIKLI 26 KOHALDAMATUSEST

ELi-SISESTE VAHEKOHTUMENETLUSTE ALUSENA

ARTIKKEL 1

Mõisted

Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „energiaharta leping“ – 17. detsembril 1994 Lissabonis allakirjutatud energiaharta leping,

mis on Euroopa ühenduste nimel heaks kiidetud 23. septembri 1997. aasta otsusega

98/181/EÜ, ESTÜ, Euratom, koos selle hilisemate muudatusega;

2) „ELi-sisesed suhted“ – suhted liikmesriikide vahel või liikmesriigi ja Euroopa Liidu vahel;

3) „ELi-sisene vahekohtumenetlus“ – energiaharta lepingu artikli 26 alusel algatatud

vahekohtumenetlus, millega lahendatakse vaidlus liikmesriigi investori ja teise liikmesriigi

või Euroopa Liidu vahel.

ARTIKKEL 2

Ühine arusaam energiaharta lepingu

artikli 26 tõlgendamisest

ja jätkuvast kohaldamatusest ning ELi-siseste

vahekohtumenetluste õigusliku aluse puudumisest

1. Suurema selguse huvides kinnitavad kokkuleppeosalised veel kord, et on ühisel arusaamal

energiaharta lepingu tõlgendamisest ja kohaldamisest ning selle kohaselt ei saa ega ole kunagi saanud

olla energiaharta lepingu artikkel 26 ELi-sisese vahekohtumenetluse õiguslik alus.

Esimeses lõigus väljendatud ühine arusaam põhineb järgmistel Euroopa Liidu õiguse elementidel:

a) Euroopa Liidu Kohtu antud energiaharta lepingu artikli 26 tõlgendus, mille kohaselt

nimetatud säte ei kohaldu ja seda ei oleks kunagi saanud kohaldada ELi-sisese

vahekohtumenetluse alusena, ning

b) Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus, mida tuletatakse meelde Lissaboni lepingu vastu võtnud

valitsustevahelise konverentsi lõppaktile lisatud deklaratsioonis nr 17, kui rahvusvahelise

õiguse norm, mis reguleerib normide kollisiooni vastastikustes suhetes ja millest tuleneb, et

energiaharta lepingu artiklit 26 ei saa mingil juhul ega ole kunagi saanud kohaldada ELi-

sisese vahekohtumenetluse alusena.

2. Suurema selguse huvides kinnitavad kokkuleppeosalised veel kord, et on ühisel arusaamal, et

kuna energiaharta lepingu artiklit 26 ei kohaldata ELi-siseste vahekohtumenetluste õigusliku alusena,

ei laiene sellistele menetlustele ega ole kunagi saanud laieneda energiaharta lepingu artikli 47 lõige 3.

Seega ei saanud energiaharta lepingu artikli 47 lõige 3 tekitada õiguslikke tagajärgi ELi-sisestes

suhetes, kui liikmesriik taganes energiaharta lepingust enne käesoleva kokkuleppe sõlmimist, samuti

ei tekitaks see õiguslikke tagajärgi ELi-sisestes suhetes, kui kokkuleppeosaline taganeb energiaharta

lepingust hiljem.

3. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et kokkuleppeosalised nõustuvad, et vastavalt

käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 väljendatud ühisele arusaamale ja ilma et see piiraks nende

kohaldamist, ei kohaldata ELi-siseste vahekohtumenetluste alusena energiaharta lepingu artiklit 26

ning energiaharta lepingu artikli 47 lõige 3 ei tekita õiguslikke tagajärgi ELi-sisestes suhetes.

4. Lõiked 1–3 ei piira energiaharta lepingu muude sätete tõlgendamist ega kohaldamist niivõrd,

kui need puudutavad ELi-siseseid suhteid.

2. JAGU

LÕPPSÄTTED

ARTIKKEL 3

Hoiulevõtja

1. Käesoleva kokkuleppe hoiulevõtja (edaspidi „hoiulevõtja“) on Euroopa Liidu Nõukogu

peasekretär.

2. Hoiulevõtja teavitab kokkuleppeosalisi

a) artikli 5 kohasest ratifitseerimis-või heakskiitmiskirja hoiuleandmisest;

b) käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäevast vastavalt artikli 6 lõikele 1;

c) kuupäevast, mil käesolev kokkulepe artikli 6 lõike 2 kohaselt iga kokkuleppeosalise suhtes

jõustub.

3. Hoiulevõtja avaldab kokkuleppe Euroopa Liidu Teatajas ning teatab selle vastuvõtmisest ja

jõustumisest energiaharta lepingu hoiulevõtjale ja energiaharta sekretariaadile.

4. Hoiulevõtja palub energiaharta lepingu hoiulevõtjalteatada käesolevast kokkuleppest teistele

energiaharta lepingu osalistele.

5. Hoiulevõtja registreerib käesoleva kokkuleppe pärast selle jõustumist Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni sekretariaadis vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklile 102.

ARTIKKEL 4

Reservatsioonid

Käesoleva kokkuleppe suhtes ei või teha reservatsioone.

ARTIKKEL 5

Ratifitseerimine ja heakskiitmine

Käesolev kokkulepe tuleb ratifitseerida või heaks kiita.

Kokkuleppeosalised annavad ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad hoiulevõtja kätte hoiule.

ARTIKKEL 6

Jõustumine

1. Käesolev kokkulepe jõustub 30 kalendripäeva möödumisel päevast, mil hoiulevõtja sai kätte

teise ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja.

2. Käesolev kokkulepe jõustub iga kokkuleppeosalise suhtes, kes selle pärast jõustumist

vastavalt lõikele 1 ratifitseerib või heaks kiidab, 30 kalendripäeva möödumisel päevast, mil

asjaomane kokkuleppeosaline andis oma ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule.

ARTIKKEL 7

Autentne tekst

Käesolev kokkulepe, mis on koostatud ühes originaalis bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi,

iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa,

slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures tekstid on võrdselt autentsed,

antakse hoiule hoiulevõtja arhiivi.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale kokkuleppele alla kirjutanud.

Sõlmitud ............kuu .....................päeval .................aastal ……..

Belgia Kuningriigi nimel

Bulgaaria Vabariigi nimel

Tšehhi Vabariigi nimel

Taani Kuningriigi nimel

Saksamaa Liitvabariigi nimel

Eesti Vabariigi nimel

Iirimaa nimel

Kreeka Vabariigi nimel

Hispaania Kuningriigi nimel

Prantsuse Vabariigi nimel

Horvaatia Vabariigi nimel

Itaalia Vabariigi nimel

Küprose Vabariigi nimel

Läti Vabariigi nimel

Leedu Vabariigi nimel

Luksemburgi Suurhertsogiriigi nimel

Malta Vabariigi nimel

Madalmaade Kuningriigi nimel

Austria Vabariigi nimel

Poola Vabariigi nimel

Portugali Vabariigi nimel

Rumeenia nimel

Sloveenia Vabariigi nimel

Slovaki Vabariigi nimel

Soome Vabariigi nimel

Rootsi Kuningriigi nimel ning

Euroopa Liidu nimel

ECT/X 2

Съставено в Брюксел на осемнадесети февруари две хиляди двадесет и шеста година.

Hecho en Bruselas, el dieciocho de febrero de dos mil veintiséis.

V Bruselu dne osmnáctého února dva tisíce dvacet šest.

Udfærdiget i Bruxelles den attende februar to tusind og seksogtyve.

Geschehen zu Brüssel am achtzehnten Februar zweitausendsechsundzwanzig.

Kahe tuhande kahekümne kuuenda aasta veebruarikuu kaheksateistkümnendal päeval Brüsselis.

΄Εγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκαοκτώ Φεβρουαρίου δύο χιλιάδες είκοσι έξι.

Done at Brussels on the eighteenth day of February in the year two thousand and twenty six.

Fait à Bruxelles, le dix‑huit février deux mille vingt-six.

Arna dhéanamh sa Bhruiséil, an t-ochtú lá déag de Feabhra sa bhliain dhá mhíle fiche a sé.

Sastavljeno u Bruxellesu osamnaestog veljače godine dvije tisuće dvadeset šeste.

Fatto a Bruxelles, addì diciotto febbraio duemilaventisei.

Briselē, divi tūkstoši divdesmit sestā gada astoņpadsmitajā februārī.

Priimta du tūkstančiai dvidešimt šeštų metų vasario aštuonioliktą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezerhuszonhatodik év február havának tizennyolcadik napján.

Magħmul fi Brussell, fit-tmintax-il jum ta’ Frar fis-sena elfejn u sitta u għoxrin.

Gedaan te Brussel, achttien februari tweeduizend zesentwintig.

Sporządzono w Brukseli dnia osiemnastego lutego roku dwa tysiące dwudziestego szóstego.

Feito em Bruxelas, em dezoito de fevereiro de dois mil e vinte e seis.

Întocmit la Bruxelles la optsprezece februarie două mii douăzeci și șase.

V Bruseli osemnásteho februára dvetisícdvadsaťšesť.

V Bruslju, osemnajstega februarja dva tisoč šestindvajset.

Tehty Brysselissä kahdeksantenatoista päivänä helmikuuta vuonna kaksituhattakaksikymmentäkuusi.

Som skedde i Bryssel den artonde februari år tjugohundratjugosex.

EELNÕU

Energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe

ratifitseerimise seadus

§ 1. Ratifitseerida juurdelisatud energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkulepe1,

mis on alla kirjutatud 2026. aasta 18. veebruaril Brüsselis.

§ 2. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus 18. mail 2026. a nr 2-6/26-00987

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

1 Ametlik tekst avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas pärast lepingu jõustumist.

1

Energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe

ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkulepe sõlmitakse Euroopa Liidu

(edaspidi EL), Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi,

Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Iirimaa, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi,

Prantsuse Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi,

Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi,

Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia, Sloveenia Vabariigi,

Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahel.

Euroopa Liidu jaoks on tekitanud väljakutseid olukorrad, kus energiaharta lepingut

tõlgendatakse kui EL-i siseseid suhteid hõlmavat instrumenti, kuigi see ei ole olnud kunagi

energiaharta tegelik mõte. EL, Euratom ja liikmesriigid ei ole soovinud ega saanudki

energiaharta kaudu luua omavahelisi kohustusi, sest energiaharta on kujundatud välispoliitilise

vahendina energiakoostööks kolmandate riikidega. Seda arusaamal, et EL-i sisemine

energiapoliitika põhineb ulatuslikel ja detailsetel siseturuõigusnormidel, mis reguleerivad

liikmesriikide vahelisi suhteid.

Kokkuleppe sõlmimise eesmärk on kujundada selge rahvusvaheline õigusinstrument, mida

vahekohtud ja muud vaidlusorganid peavad rahvusvahelistes vaidlustes arvesse võtma.

Kokkuleppe osapooleks ei ole Ungari, kuna ei nõustunud lepingus viidatud Euroopa Liidu

aluslepingute õigusliku alusega.

Kokkulepe järgneb deklaratsioonile1, mis käsitleb Komstroy kohtuasjas Euroopa Kohtu tehtud

otsusest tulenevaid õiguslikke tagajärgi ja ühist arusaama energiaharta lepingu artikli 26

kohaldamatusest ELi-siseste vahekohtumenetluste alusena. Deklaratsioon kiideti Vabariigi

Valitsuse poolt heaks 13. juunil 2024. a.

Vabariigi Valitsus kiitis kokkuleppe heaks 17. veebruaril 2026. a ja andis alla kirjutamiseks

volituse Eesti Vabariigi erakorralisele ja täievolilisele suursaadikule, alalisele esindajale

Euroopa Liidu juures. Eesti nimel kirjutas 18. veebruaril 2026. a kokkuleppele alla Eesti

Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik, alaline esindaja Euroopa Liidu juures Kyllike

Sillaste-Elling.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

1 Declaration on the legal consequences of the judgment of the Court of Justice in Komstroy and common

understanding on the non-applicability of Article 26 of the Energy Charter Treaty as a basis for intra-EU

arbitration proceedings.

2

Seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja

rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna lauaülem Kätlin Joala (tel 637 7212,

[email protected]). Materjalid on läbi vaadanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna

rahvusvahelise õiguse jurist Päivi Margna (tel 637 7434, [email protected]).

Kokkuleppe on koostanud ja keeleliselt toimetanud Euroopa Liidu Nõukogu sekretariaat ning

tekst avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

1.3 Märkused

Eelnõu on seotud 10. septembri 2025. a Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsusega (EL)

2025/19042, millega kiideti heaks EL-i nimel kokkuleppe sõlmimine, kokkuleppe

allakirjutamine ja selle kohaldamine.

Kokkulepe tuleb ratifitseerida Riigikogus. Kokkuleppe ratifitseerimine on vajalik tulenevalt

välissuhtlemisseaduse § 25 lõikest 1. Kuna Eesti ratifitseeris energiaharta lepingu, kohaldatakse

selle kohaldamist ja tõlgendamist käsitleva eraldiseisva kokkuleppe puhul samasugust

menetlust, sõltumata sellest, et kokkulepe ei muuda energiaharta lepingut. Seega ei tulene

ratifitseerimise vajadus kokkuleppe õiguslikust mõjust energiaharta lepingule, vaid Eesti

õiguskorrast ja väljakujunenud praktikast, mille kohaselt ratifitseeritakse ka sellised

rahvusvahelised lepingud, mis on tihedalt seotud varasemalt ratifitseeritud rahvusvahelise

lepinguga.

Kokkuleppe ratifitseerimise seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktiga 3 ei ole koostatud kokkuleppe eelnõu

väljatöötamiskavatsust.

Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 7 kohaselt võib välislepingut käsitleva korralduse ja

seaduse eelnõu kooskõlastada samal ajal. Seetõttu saatis Välisministeerium kooskõlastamiseks

samal ajal kokkulepet käsitleva korralduse ja seaduse eelnõud ning seletuskiri on koostatud

seaduse eelnõu seletuskirja nõuetele vastavalt. Sellest tulenevalt ei esitatud seaduse eelnõu

hiljem enam eraldi kooskõlastamisele.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

2. Seaduse eesmärk

Ratifitseerimise seaduse eesmärk on ratifitseerida kokkulepe ja sätestada seaduse jõustumise

aeg.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

2 Otsus - EL - 2025/1904 - EN - EUR-Lex.

3

Seaduse eelnõu koosneb kahest paragrahvist. § 1 kohaselt ratifitseeritakse energiaharta

tõlgendamise ja kohaldamise kokkulepe. § 2 kohaselt jõustub seadus Riigi Teatajas

avaldamisele järgneval päeval.

Kokkulepe koosneb preambulist ja 7 artiklist.

Preambuli kohaselt käsitleb käesolevkokkulepe investori ja riigi vahelisi vahekohtumenetlusi,

mis puudutavad EL-i liikmesriike ning põhinevad energiaharta lepingu artiklil 26.

Lisaks korratakse Lissaboni lepingu vastu võtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile

lisatud deklaratsiooni nr 17 ülimuslikkuse põhimõtet, millega ühtlasi tuletatakse meelde, et

aluslepingud ja liidu poolt aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktid on liikmesriikide õiguse

suhtes ülimuslikud. Sellest tulenevalt selgitatakse normide kollisiooni lahendamise küsimust

ning kinnitatakse üle, et kokkuleppe sätted ei piira Euroopa Komisjoni ega ühegi liikmesriigi

õigust anda asi EL-i toimimise lepingu artiklite 258, 259 ja 260 alusel Euroopa Liidu Kohtusse.

Artikkel 1 sätestab mõisted, mida kokkuleppes läbivalt kasutatakse. Selgitakse näiteks, et EL

sisene vahekohtumenetlus on energiaharta lepingu artikli 26 alusel algatatud

vahekohtumenetlus, millega lahendatakse vaidlus liikmesriigi investori ja teise liikmesriigi või

Euroopa Liidu vahel.

Artikkel 2 määratleb ühise arusaama energiaharta lepingu artikli 26 tõlgendamisest ja jätkuvast

kohaldamatusest ning EL-siseste vahekohtumenetluste õigusliku aluse puudumisest. Artiklis

kinnitavad kokkuleppeosalised selgelt veel kord, et kuna energiaharta lepingu artiklit 26 ei

kohaldata ELi-siseste vahekohtumenetluste õigusliku alusena, ei laiene, ega ole saanudki

kunagi laieneda, sellistele menetlustele energiaharta lepingu artikli 47 lõige 3.

Artikliga 2 väljendatakse seega põhimõtet, mille kohaselt ei saa liidu pädevuse teostamine

rahvusvahelises valdkonnas ulatuda selleni, et rahvusvahelises lepingus oleks lubatud ette näha

säte, mille kohaselt liikmesriigi investori ja teise liikmesriigi vahelise liidu õigusega seotud

vaidluse võiks liidu õiguskaitsesüsteemist välja jätta viisil, mis ei taga liidu õiguse täielikku

toimet. Vastupidine energiaharta lepingu tõlgendamine seaks kahtluse alla aluslepingutega

kehtestatud õiguse autonoomia ja selle olemuse säilimise, mis on tagatud eelkõige ELTL

artiklis 267 ette nähtud eelotsusemenetlusega.

Artikkel 3 määrab kokkuleppe hoiulevõtjaks Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri.

Artikkel 4 sätestab, et kokkuleppe osas ei tohi teha reservatsioone.

Artikkel 5 kohaselt tuleb leping kas ratifitseerida või heaks kiita.

Artikkel 6 käsitleb kokkuleppe jõustumist ja kohaldamist. Kokkulepe jõustub 30 kalendripäeva

möödumisel päevast, mil hoiulevõtja sai kätte teise ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja.

Riikide suhtes, kes ratifitseerivad või kiidavad kokkuleppe heaks pärast selle jõustumist,

jõustub leping 30 kalendripäeva möödumisel päevast, mil asjaomane riik andis oma

ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule.

4

Artikkel 7 sätestab, et kokkulepe on koostatud bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi,

iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia,

saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeltes. Tekstid on võrdselt autentsed ja

antakse hoiule hoiulevõtja arhiivis.

Välislepingu ratifitseerimisel ei pea muutma Eesti seadusi. Sõlmitav välisleping on kooskõlas

põhiseadusega.

4. Eelnõu terminoloogia

Seaduse ega kokkuleppe eelnõus ei kasutata kehtivates õigusaktides varem kasutamata

termineid. Kokkuleppe eelnõu on tõlkinud ja keeleliselt toimetanud EL-i Nõukogu sekretariaat.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Euroopa Komisjoni õiguseksperdid on kinnitanud, et kokkuleppe eelnõu vastab EL-i õigusele.

Kokkuleppe eelnõu võtab arvesse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa Liidu toimimise lepingut ja

Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtteid, EL-i toimimise lepingu artikleid 267 ja 344 ning

Euroopa Liidu Kohtu 30. mai 2006. aasta otsust kohtuasjas komisjon vs. Iirimaa (Mox Plant),

C-459/033, 6. märtsi 2018. aasta otsust kohtuasjas Achmea, C-284/164 ja 2. septembri

2021. aasta otsust kohtuasjas Moldova Vabariik vs. Komstroy, C-741/195 (edaspidi „Komstroy

kohtuotsus“).

6. Seaduse mõjud

6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Kokkuleppel puuduvad otsesed sotsiaalsed või demograafilised mõjud, kuna see reguleerib

ainult energiaharta lepingu tõlgendust ja kohaldamist EL-sisestes investor-riik vaidlustes, ilma

et puudutaks tööhõivet, tervist või rahvastikustruktuuri.

Üldises kontekstis tõuseb Euroopa Kohtu mõju EL-siseste vaidluste lahendamises, mis tagab

Euroopa Liidu õiguse korrektse ja ühetaolise kohaldamise. Kokkulepe võib seetõttu kaasa tuua

investeeringute vaidluste arvu kasvu Euroopa Liidu kohtus, kuna rahvusvahelised vahekohtute

vaidlused asenduvad EL-siseste vaidlusega, kuid see viib vaidluste lahendamise viisi EL

õigussüsteemiga kooskõlla. Samuti ühtlustub vaidluste lahendamine EL-sisestele investoritele

nii sisu kui rahalise kulukuse vaates. Seega võib kokkulepe kaudselt vähendada riigi kulusid

vahekohtumenetlustes, mis vabastab ressursse sotsiaalpoliitikaks.

Lisaks väheneb treaty shopping, mida teoreetiliselt võimaldab energiaharta lepingu

„investeeringu“ lai definitsioon art 1 lg 6. Kokkulepe, mis kinnitab Komstroy kohtuotsuses

3 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 30. mai 2006, komisjon vs. Iirimaa, C-459/03, ECLI EU:C:2006:345, punktid

129–137. 4 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. märts 2018, Achmea, C-284/16, ECLI EU:C:2018:158. 5 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 2. september 2021, Moldova Vabariik vs. Komstroy, C-741/19,

ECLI:EU:C:2021:655, punkt 66.

5

toonitatud põhimõtet, muudab treaty shoppingu energiaharta lepingust tulenevate vaidluste

puhul sisuliselt ebaefektiivseks, kuna sõltumata investori struktuurist ei saa energiaharta

lepingut enam kasutada liikmesriikide vaheliste vahekohtuvaidluste algatamiseks.

6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Kokkuleppel puudub otsene mõju riigi julgeolekule. Kokkuleppe sõlmimine tagab Euroopa

Liidu õiguse põhimõtete ühetaolise rakendamise, kuna Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahelisi

küsimusi tõlgendatakse liikmeriikide vahel kokku lepitud põhimõtete alusel. Kokkulepe

tugevdab Eesti positsiooni Euroopa Liidu energiaturu raamistikus, aidates ühtlustada suhteid ja

vaidluste lahendamist liikmesriikide vahel, mis kaudselt toetab regionaalset stabiilsust ja

julgeolekut.

Kokkulepe kinnitab, et Eesti ei pea osalema EL-sisestes energiaalaste investeeringute vaidlustes

vahekohtumenetluse vormis, mis tuleneks investeeringu lähtepunktist. See vähendab riigi

potentsiaalset õiguslikku riski ning võimalikku konflikti EL õigusega.

Kuna käeolev kokkulepe ei puuduta vaidlusi kolmandate riikidega, ei mõjuta leping Euroopa

Liidu välist suhtlust.

6.3. Mõju majandusele

Õigusselguse tagamine aitab osapooltel kokku hoida ebamõistlike kulutusi. Vahekohtu

menetluste kulu võib küündida miljonitesse eurodesse. Investeeringute Vaidluste Lahendamise

Rahvusvahelise Keskuse (International Centre for Settlement of Investment Disputes, edaspidi

nimetatud ICSID) esitatud andmete kohaselt on keskmiselt ühe menetluspoole kulud vahekohtu

menetluses kokku enam kui 4 miljonit USD.6 Lisaks võib kokkulepe suurendada investorite

kindlustunnet Eesti energiatööstuses, vähendades õigusalast ebakindlust seoses EL-siseste

vaidluste lahendamisega. See võib kaudselt aidata kaasa uute investeeringute ligimeelitamisele

ja majanduskasvule, eriti energia tootmise, tarne ja kohaliku tööstuse valdkondades.

6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule

Kokkuleppel puudub otsene mõju elu- ja looduskeskkonnale. Kokkuleppel ei ole otsest või

üheselt mõõdetavat mõju regionaalarengule.

6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse tööle

Kokkuleppel ei ole otsest või üheselt mõõdetavat mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste

tööle, kuid väheneb halduskoormus ja võimalikud kulutused rahvusvahelistes vaidlusorganites.

Lisaks finantskoormusele väheneb ka üldine halduskoormus, kuivõrd keskmine kohtuvaidlus

6 Introduction to Investment Arbitration • Arbitration.

6

Euroopa Liidu kohtutes kestab 17 kuud7, samal ajal kui keskmine investeeringutega seotud

arbitraaži menetlus ICSID andmete põhjal kestab 39 kuud.8

7. Eelnõu rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ning tulud

Kokkuleppe rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikele omavalitsustele tegevusi ega

lisakulutusi. Hinnangulised ja rahaliselt mõõdetavad tulud võivad seisneda võimalike kulutuste

vähenemises rahvusvahelistes vaidlusorganites.

8. Rakendusaktid

Kokkuleppe rakendamiseks ei ole vaja välja töötada rakendusakte.

9. Jõustumine

Kokkulepe tuleb ratifitseerida Riigikogus (vt seletuskirja punkti 1.3). Ratifitseerimise seaduse

vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus ja see jõustub Riigi Teatajas

avaldamisele järgneval päeval.

Välislepingut käsitleva seaduse jõustumine Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval on

põhjendatud arvestades rahvusvaheliste protsesside sageli ajaliselt ettearvamatuid tähtaegu

ning kiirete riigisiseste sammude võtmise vajadust, et rahvusvaheliste protsessidega Eesti

huvides ajaliselt kaasas käia. Rahvusvaheliste õigusinstrumentide sõlmimise ja jõustamise

protsessid võivad hõlmata erakorralisi või kiiresti muutuvaid asjaolusid ning seaduse üldkorras

jõustumine võib kaasa tuua Eesti õigusliku positsiooni nõrgenemise. Seetõttu on oluline vältida

olukorda, kus seaduse korraline jõustumistähtaeg võib takistada riigi rahvusvahelis-õiguslike

või välispoliitiliste huvide õigeaegset järgimist või rahvusvahelisel tasandil vajalike toimingute

tegemist.

Lühem vacatio legis ei kahjusta ka õiguskindluse põhimõtet, kuna rahvusvahelisi

õigusinstrumente ratifitseerivad seadused ei reguleeri üldjuhul vahetult isikute igapäevast

käitumist ega eelda normiadressaatidelt viivitamatut tegevuse ümberkorraldamist. Isegi kui

üksikud konventsioonid on otsekohalduvad, siis nende rahvusvaheline jõustumine võtab aega

miinimum 30 päeva, kuid tavapäraselt veelgi kauem. Seaduse sätted on oma laadilt ettenähtavad

ning puudutavad eeskätt riigi rahvusvahelisi kohustusi.

Arvestades reguleeritavate õigussuhete iseloomu, võimalike muudatuste ulatust ja nende

ettenähtavust, on seaduse jõustumine Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval kooskõlas

õiguskindluse põhimõttega.

Kokkulepe jõustub artikli 6 kohaselt 30 kalendripäeva möödumisel päevast, mil hoiulevõtja sai

kätte teise ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja. Hiljem ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja

7 Statistics of judicial activity - Court of Justice of the European Union - CURIA. 8 Introduction to Investment Arbitration • Arbitration.

7

saatnud riikide suhtes jõustub leping 30 kalendripäeva möödumisel päevast, mil asjaomane

kokkuleppeosaline andis oma ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Seaduse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 26-0115 kooskõlastamiseks koos

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõuga. Märkusi ei esitatud.

Algatab Vabariigi Valitsus 18. mail 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik