Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele peaministrile (KK 537)

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu Teie: 05.05.2026 nr 2-3/15-537  Meie: 18.05.2026 nr 7-12/26-00934-3

      Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele peaministrile (KK 537)

  Austatud Riigikogu esimees    Vastan Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini esitatud kirjalikule küsimusele.   2026.  aastal  jätkus  varem  riigis  kokkulepitud  tööjõu-  ja majanduskulude  kärbe, mis  koondsummas  moodustab kokku 1,4 mld  eurot. Meie  soov on,  et  tõhus  ja  tulemuslik  töötamine oleks  iga  avaliku  sektori asutuse juhi igapäevane eesmärk ja ülesanne. 2025.  aastal  jõustunud  kärpeülesanne  kärpida  kolme  aasta  jooksul  (2025–2027)  10%  tööjõu-  ja  majanduskuludelt  on  suunanud  kõiki  ministeeriume  ning  riigiasutusi  oma  tegevusi  üle  vaatama  ja  ümber korraldama.   Mai alguses avaldatud avaliku teenistuse koondülevaate kohaselt riigiasutuste töötajaskond 2025. aastal  vähenes.  Riigi  ametiasutuste  teenistujate  arv  kokku  vähenes  162  võrra,  kui  kõrvale  jätta  Kaitseministeeriumi valitsemisala, siis vähenes avalike teenistujate arv 349 inimese võrra. Oluline on  rõhutada, et korrakaitset, operatiivset abi ja julgeolekut tagavate eriteenistujate osakaal moodustab 46%  riigi ametiasutuste teenistujatest. Samuti  on valitsus  pööranud  suurt  tähelepanu bürokraatia  vähendamisele  nii Eestis  kui  ka Euroopa  Liidus.  Selleks  loodi  Riigikantselei  juurde  efektiivsuse  ja majanduskasvu  nõukoda,  kellele  esitasid  ettevõtjad    ülemäärase  bürokraatia  kaotamiseks  716  unikaalset  ettepanekut,  neist  on  valitsus  heaks  kiitnud  220  ettepanekut,  Riigikogu  menetluses  on  117  ettepanekut  ja  ellu  on  juba  viidud  107  ettepanekut. Lisaks  soovin  esile  tuua,  et  rahvusvaheline  statistika  ei  kinnita  Riigikogu  liikme  väidet,  et  Eesti  riigisektori kulud ja ametnike arv maksumaksja kohta on märkimisväärselt suuremad kui mitmes teises  Euroopa  riigis.    Rahvusvahelises  võrdluses  ehk    OECD  2025.  aasta  raporti  kohaselt  oli  avalikus  sektoris töötajate osakaal tööhõives suurim Põhjamaades: Norras (30%), Rootsis (28%), Taanis (27%)  ja Soomes (25%). Järgnevad Läti (23,6%), Eesti (23,4%) ja Leedu (21,2%), mis näitab, et võrreldes  oma  lähimate naaberriikidega on avaliku sektori osa  tööjõust  samas suurusjärgus. Suurima  töötajate  arvuga tegevusalad avalikus sektoris on haridus, kus töötas 37% kõigist avaliku sektori töötajatest, ning  tervishoid  (16%). Lisaks on oluline  rahvusvahelise  statistika puhul arvesse võtta, et halduskorraldus  võib  olla  eri  riikides  erinev.  Eesti  paistab  rahvusvaheliselt  silma  väga  heade  avalike  teenustega.  Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega panustab Eesti märkimisväärselt enam ressursse  hariduse  ja  kultuuri  valdkonda.  OECD  Eesti  riigiprofiilis  on  näiteks  esile  toodud,  et  83%  Eesti  inimestest oli rahul kasutatud avalike teenustega, samal ajal kui OECD keskmine oli 66%; Saksamaa  vastav näitaja oli 51%. Eesti  eesmärk  on  kasutada  maksumaksja  raha  targalt  ja  efektiivselt  nii,  et  suudaksime  pakkuda  kvaliteetseid ja usaldusväärseid avalikke teenuseid.

Riigivalitsemise  suundade  kujundamisel  lähtub  valitsus  järgmistest  kehtivatest  strateegilistest 

.

2 (3)

Riigivalitsemise  suundade  kujundamisel  lähtub  valitsus  järgmistest  kehtivatest  strateegilistest  arengudokumentidest, analüüsidest ja rahvusvahelistest võrdlustest, mille alusel hinnatakse nii avaliku  sektori tõhusust, teenuste kvaliteeti kui ka riigi pikaajalisi eesmärke:   · Eesti Reformierakonna  ja Erakonna Eesti  200 valitsusliidu  alusleping. Eesti Reformierakonna  ja 

Erakonna Eesti 200 valitsusliidu alusleping | Eesti Vabariigi Valitsus

· Strateegia „Eesti 2035“. Aluspõhimõtted ja sihid | Eesti Vabariigi Valitsus

· Riigi eelarvestrateegia 2026–2029 Riigi eelarvestrateegia 2026-2029.pdf · Riigikogus kinnitatud 2026 riigieelarve Eelnõu - Riigikogu

· Statistikaamet.  Arengustrateegia  „Eesti  2035“  tegevuskava  mõõdikud.  EE01: 

ARENGUSTRATEEGIA „EESTI 2035‟ TEGEVUSKAVA MÕÕDIKUD. Statistika andmebaas

· Rahandusministeerium,  (2026). Halduspoliitika programm 2026–2029. Halduspoliitika programm  2026-2029_23.02.2026.pdf

· Rahandusministeerium,  (2025).  Tulemusvaldkonna  „Tõhus  riik“  tulemusaruanne 

Rahandusministeeriumi valitsemisala kohta. Tohus riik  tulemusaruanne 2024 Rahandusministeeriumi 

valitsemisala kohta.pdf

· Rahandusministeerium  (2023).  Riigireformi  tagasivaade.  Riigireformi  analüüs  2023_riigireformi 

tagasivaade.pdf

· Rahandusministeerium  (2023).  Riigivalitsemise  edasised  suunad.  Riigireformi  analüüs 

2023_riigivalitsemise edasised suunad.pdf

· Avaliku sektori statistika | Rahandusministeerium

· OECD  (2025),  Government  at  a  Glance  2025,  OECD  Publishing,  Paris,  https://doi.org/10.1787

/0efd0bcd-en 

· Rahandusministeerium  (2026).  Avaliku  sektori  töötajad  tegevusalade  lõikes.  Avaliku  sektori 

statistika | Rahandusministeerium

· OECD (2025), Government at a Glance 2025: Estonia. Country note. Government at a Glance 2025: 

Estonia

· Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda | Riigikantselei

· Justiits-  ja  Digiministeerium.  „Mõjude  määratlemise  kontrollküsimustik“  - 

Kontrollküsimustik_veebi 14.06.2022.docx

· Riigikontroll  (2026).  Asutuste  võrk  ja  kinnisvara  kohalikes  omavalitsustes  pärast 

haldusterritoriaalset  reformi.  Asutuste  võrk  ja  kinnisvara  kohalikes  omavalitsustes  pärast 

haldusterritoriaalset reformi | Riigikontroll

  Eeltoodud loetelu ei ole ammendav, kuna lisaks lähtuvad ministeeriumid oma valdkondades  ka spetsiifilistest analüüsidest, statistilistest andmetest ning rahvusvahelistest võrdlustest.     Lugupidamisega

3 (3)

      (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal     Kätlin Atonen 693 5749 [email protected]