Katkenud parvlaevaühenduse kohta

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Lauri Hussar Riigikogu

Teie 05.05.2026 nr 2-3/15-536 Meie (kuupäev digiallkirjas) nr 12-4.3/1214-1

Kirjalik küsimus katkenud parvlaeva- ühenduse kohta (KK 536)

Austatud härra Hussar Esitame Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastuse Riigikogu liikme Reili Ranna

kirjalikule küsimusele katkenud parvlaevaühenduse kohta (KK 536).

1. Miks on otsuste tegemine ja lahenduste rakendamine veninud? Kuidas on võimalik,

et sellises kriitilises olukorras võtab reageerimine ja vajalike otsuste langetamine mitu

päeva aega?

30. aprillil tabas Kihnu liini teenindavat asenduslaeva Reet tehniline rike, mis jättis Kihnu

saare ilma igasuguse ühenduseta. Kihnu liinil ühendamise taastamise otsus langetati kohe

ning Saaremaa ja Hiiumaa vahelist liini teenindav parvlaev Soela suunati mandri ja Kihnu

vahelisele liinile. See omakorda jättis küll Saaremaa ja Hiiumaa vahelise liikumise

ühenduseta, aga ühendus mandriga oli mõlemal saarel tagatud nii parvlaeva kui lennukiga.

Koheselt algas koostöö vedajaga, et leida Sõru-Triigi liini teenindamiseks uus asenduslaev.

Parvlaev Amalie oli selleks parim sobiv variant, aga kehtivate sõitjate vedu lubavate

dokumentide saamine võttis vedajal mõned päevad aega, mida pikendas ka pikk

nädalavahetus. Kohe, kui parvlaev Amaliel oli luba liini teenindada, asus ta Sõru-Triigi liini

teenindama.

2. Millised varulahendused on riigil ette nähtud teenuse järjepidevuse tagamiseks ning

miks need ei ole taganud piisavat ühendust saarte elanikele?

Praegune olukord on tekkinud mitme ebasoodsa asjaolu kokkulangemisel. Riigil on kolme

laevaliini teenindamiseks kolm põhilaeva ja nende asendamiseks on vedaja avaliku

teenindamise lepinguga taganud ühe asenduslaeva. Põhilaevad on liinilt väljas harva, ainult

suuremateks hooldustöödeks või rikete korral. Praegu tehakse ühel laeval suuremat

hooldust ning samal ajal tekkis rike ka asenduslaeval. Selline kokkusattumus on üldjuhul

väike.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ülesanne on tagada riigilaevadega väikesaarte

parvlaevaliinidele operaatori leidmine. Kuna Riigilaevastikul ei ole sobivat reisiparvlaeva,

mida asenduslaevana kasutada, on asenduslaeva tagamine pandud lepinguga vedajale.

Oleme läbi viimas väikesaarte parvlaevaliinide operaatori leidmise hanget uueks

2 (2)

perioodiks, mille raames soovime leida liinidele põhilaevade asendamiseks parema

asenduslaeva. Käesolevas hankes on võimalik pakkujatel saada 20 lisapunkti, kui nad

pakuvad „parema“ asenduslaeva, mis on suurema mahutavuse ja samaväärse jääklassiga,

mis põhilaev ning on kahekäilaline ( parema manööverdusvõimega). Asenduslaevale ei ole

seatud põhilaevadega täiesti samaväärseid nõudeid, sest asenduslaev seisab suurema osa

ajast kai ääres ja peab olema valmis liinile tulema 36 tunni jooksul. Kai ääres seisev

asenduslaev ei loo reisijatele lisandväärtust, kuid selle hoidmine valmisolekus on kulukas

ning suurendab riigieelarvest makstava ühistranspordi dotatsiooni vajadust. Järgmiste

aastate baaseelarves on selleks niigi vahendeid puudu.

Samuti ei ole asenduslaevaks sobilikke laevu turult kerge leida ja kõrged nõuded

asenduslaevale võivad kaasa tuua olukorra, kus pakkumused riigilaevade opereerimiseks

jäävad seepärast tegemata.

3. Milliseid samme plaanib ministeerium edaspidi astuda, et tagada kiire ja toimiv

kriisireageerimine ning vältida sarnaseid katkestusi?

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ülesanne on korraldada vedajate leidmist

avalikule liiniveole ehk praegusel juhul leida operaator/vedaja riigi omandis olevale

kolmele laevale. Et vältida liinide katkemist laevade hooldustööde ajal või rikete korral,

oleme vedajalt avaliku teenindamise lepingu raames nõudnud asenduslaeva tagamist.

On arutatud võimalust, et riik ehitaks Riigilaevastikule asenduslaeva, mida vedaja saaks

liinidel asenduslaevana kasutada, aga see otsus ja rahastus on Kliimaministeeriumi

haldusalas.

4. Kas ja kuidas plaanib riik hinnata tekkinud kahju mõju saarte elanikele ja

ettevõtjatele ning milliseid leevendusmeetmeid kaalutakse?

Tekkinud kahju mõju saarte elanikele ja ettevõtjatele, kes olid pileti ostnud, kuid ei saanud

soovitud teenust, on vahetu. Tegemist on sõitja ja vedaja vahelise lepingulise vaidlusega,

mida lahendatakse võlaõigusseaduse alusel.

Lisaks valmistame ette muudatust suursaarte piletihindade ja sõidusoodustuste määruses.

Muudatuse eesmärk on, et kui saartevaheline liinivedu on ajutiselt katkenud, saaksid saarte

püsielanikud naabersaarele sõites kasutada püsielaniku soodustust ka siis, kui nad peavad

liikuma mandri kaudu. Sama ettepaneku on teinud ka saarte omavalitsused. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Teadmiseks: Riigikantselei

Pille Pikner

5884 8182 [email protected]

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Lauri Hussar Riigikogu

Teie 05.05.2026 nr 2-3/15-536 Meie (kuupäev digiallkirjas) nr 12-4.3/1214-1

Kirjalik küsimus katkenud parvlaeva- ühenduse kohta (KK 536)

Austatud härra Hussar Esitame Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastuse Riigikogu liikme Reili Ranna

kirjalikule küsimusele katkenud parvlaevaühenduse kohta (KK 536).

1. Miks on otsuste tegemine ja lahenduste rakendamine veninud? Kuidas on võimalik,

et sellises kriitilises olukorras võtab reageerimine ja vajalike otsuste langetamine mitu

päeva aega?

30. aprillil tabas Kihnu liini teenindavat asenduslaeva Reet tehniline rike, mis jättis Kihnu

saare ilma igasuguse ühenduseta. Kihnu liinil ühendamise taastamise otsus langetati kohe

ning Saaremaa ja Hiiumaa vahelist liini teenindav parvlaev Soela suunati mandri ja Kihnu

vahelisele liinile. See omakorda jättis küll Saaremaa ja Hiiumaa vahelise liikumise

ühenduseta, aga ühendus mandriga oli mõlemal saarel tagatud nii parvlaeva kui lennukiga.

Koheselt algas koostöö vedajaga, et leida Sõru-Triigi liini teenindamiseks uus asenduslaev.

Parvlaev Amalie oli selleks parim sobiv variant, aga kehtivate sõitjate vedu lubavate

dokumentide saamine võttis vedajal mõned päevad aega, mida pikendas ka pikk

nädalavahetus. Kohe, kui parvlaev Amaliel oli luba liini teenindada, asus ta Sõru-Triigi liini

teenindama.

2. Millised varulahendused on riigil ette nähtud teenuse järjepidevuse tagamiseks ning

miks need ei ole taganud piisavat ühendust saarte elanikele?

Praegune olukord on tekkinud mitme ebasoodsa asjaolu kokkulangemisel. Riigil on kolme

laevaliini teenindamiseks kolm põhilaeva ja nende asendamiseks on vedaja avaliku

teenindamise lepinguga taganud ühe asenduslaeva. Põhilaevad on liinilt väljas harva, ainult

suuremateks hooldustöödeks või rikete korral. Praegu tehakse ühel laeval suuremat

hooldust ning samal ajal tekkis rike ka asenduslaeval. Selline kokkusattumus on üldjuhul

väike.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ülesanne on tagada riigilaevadega väikesaarte

parvlaevaliinidele operaatori leidmine. Kuna Riigilaevastikul ei ole sobivat reisiparvlaeva,

mida asenduslaevana kasutada, on asenduslaeva tagamine pandud lepinguga vedajale.

Oleme läbi viimas väikesaarte parvlaevaliinide operaatori leidmise hanget uueks

2 (2)

perioodiks, mille raames soovime leida liinidele põhilaevade asendamiseks parema

asenduslaeva. Käesolevas hankes on võimalik pakkujatel saada 20 lisapunkti, kui nad

pakuvad „parema“ asenduslaeva, mis on suurema mahutavuse ja samaväärse jääklassiga,

mis põhilaev ning on kahekäilaline ( parema manööverdusvõimega). Asenduslaevale ei ole

seatud põhilaevadega täiesti samaväärseid nõudeid, sest asenduslaev seisab suurema osa

ajast kai ääres ja peab olema valmis liinile tulema 36 tunni jooksul. Kai ääres seisev

asenduslaev ei loo reisijatele lisandväärtust, kuid selle hoidmine valmisolekus on kulukas

ning suurendab riigieelarvest makstava ühistranspordi dotatsiooni vajadust. Järgmiste

aastate baaseelarves on selleks niigi vahendeid puudu.

Samuti ei ole asenduslaevaks sobilikke laevu turult kerge leida ja kõrged nõuded

asenduslaevale võivad kaasa tuua olukorra, kus pakkumused riigilaevade opereerimiseks

jäävad seepärast tegemata.

3. Milliseid samme plaanib ministeerium edaspidi astuda, et tagada kiire ja toimiv

kriisireageerimine ning vältida sarnaseid katkestusi?

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ülesanne on korraldada vedajate leidmist

avalikule liiniveole ehk praegusel juhul leida operaator/vedaja riigi omandis olevale

kolmele laevale. Et vältida liinide katkemist laevade hooldustööde ajal või rikete korral,

oleme vedajalt avaliku teenindamise lepingu raames nõudnud asenduslaeva tagamist.

On arutatud võimalust, et riik ehitaks Riigilaevastikule asenduslaeva, mida vedaja saaks

liinidel asenduslaevana kasutada, aga see otsus ja rahastus on Kliimaministeeriumi

haldusalas.

4. Kas ja kuidas plaanib riik hinnata tekkinud kahju mõju saarte elanikele ja

ettevõtjatele ning milliseid leevendusmeetmeid kaalutakse?

Tekkinud kahju mõju saarte elanikele ja ettevõtjatele, kes olid pileti ostnud, kuid ei saanud

soovitud teenust, on vahetu. Tegemist on sõitja ja vedaja vahelise lepingulise vaidlusega,

mida lahendatakse võlaõigusseaduse alusel.

Lisaks valmistame ette muudatust suursaarte piletihindade ja sõidusoodustuste määruses.

Muudatuse eesmärk on, et kui saartevaheline liinivedu on ajutiselt katkenud, saaksid saarte

püsielanikud naabersaarele sõites kasutada püsielaniku soodustust ka siis, kui nad peavad

liikuma mandri kaudu. Sama ettepaneku on teinud ka saarte omavalitsused. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Teadmiseks: Riigikantselei

Pille Pikner

5884 8182 [email protected]