Koolide toimimine drooniohu korral

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Riigikantselei Teie: 12.05.2026 nr Riigikogu 12.05.2026 nr 2-3/15-543; Riigikantselei 12.05.2026 nr 7-1.2/26- 00982

Meie: 19.05.2026 nr 8-5/26/2616-2

Vastus Riigikogu liikme Andrei Korobeiniku kirjalikule küsimusele haridus- ja teadusministrile (KK 543)

Austatud härra Andrei Korobeinik

Alljärgnevalt edastame vastused Teie poolt esitatud küsimustele.

1. Kas riigil on olemas ühtne juhis, kuidas koolid ja lasteaiad peavad drooni- või õhuohu korral tegutsema? Kui jah, palun viidata sellele juhisele. Kui ei, siis millal see valmib?

Päästeameti poolt on koostatud riigiülesed juhised käitumiseks õhuohu korral. Juhised on leitavad Pääästeameti kodulehelt ning samuti on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) nimetatud juhised õppeasutustele edastanud. Käitumisjuhendis on antud suunised toimimiseks nii võimaliku ohu, kui reaalse õhuohu korral. Täpsemad juhised (sh varjumiseks) peab õppeasutus sätestama oma kriisiplaanis – tuleb läbi viia võimalike ohtude riskianalüüs, mõelda läbi tegutsemised erinevate olukordade puhul ning sätestada juhised kriisiplaanis. Abiks õppeasutustele kriisiplaanide koostamisel on Õppeasutuste kriisiplaani koostamise juhendmaterjal, mille töötas välja HTMi poolt ellu kutsutud töörühm. Juhendid on edastatud kõikidele õppeasutustele. Kriisiplaani koostamisel, sh varjumiskohtade loomisel, ohutute evakuatsiooniteede määramisel jms nõustab õppeasutusi vajadusel Päästeamet.

2. Kes teeb lõpliku otsuse, kas kool või lasteaed töötab tavapäraselt või mitte: ministeerium, omavalitsus või koolijuht?

Üldised korraldused kriisiolukorras käitumiseks annab kriisi juhtiv asutus. Kui on tegemist ajakriitilise ja lokaalse iseloomuga kriisiolukorraga, siis on kohustus operatiivseid otsuseid langetada haridusasutuse juhil. Alusharidusseaduse § 18 lg 1 kohaselt koostab direktor koostöös töötajatega kodukorra, milles sätestatakse laste ja lasteaia töötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustava olukorra ennetamise, sellele reageerimise, juhtumist teavitamise ja selle lahendamise kord. Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) § 45 lg 2 kohaselt loob kooli pidaja võimalused ja direktor korraldab õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras. Ka kutseõppeasutuse seaduse § 22 lg 2 sätestab, et kooli pidaja loob võimalused õpilaste ja töötajate kaitseks hädaolukorras ja direktor korraldab selle. Kui on vajalik anda üldine täiendav või erikorraldus konkreetselt õppetöö korraldamiseks pikemalt kestva kriisiolukorra osas HTMi valitsemisalas, siis selle annab HTM kooskõlastatult kriisi juhtiva asutusega.

2 (3)

3. Millal peaks laps drooniohu korral minema kooli või lasteaeda ja millal jääma koju? Palun anda sellele lihtne ja arusaadav vastus.

Vastus küsimusele sisaldub punktis 1. Aluseks tuleb võtta Päästeameti juhised: „võimalik oht, ole valvas“ – tuleb olla valvas ja valmis varjumiseks, jätkub tavapärane töö, lapsed lähevad kooli ja lasteaeda, täiskasvanud tööle; „õhuoht, varju kohe“ – tuleb varjuda selleks ette nähtud kohas.

4. Mida peab tegema õpetaja olukorras, kus on teada droonioht, aga eraldi korraldust tööle mitte tulla ei ole antud? Kas tööandja võib eeldada, et õpetaja tuleb tööle?

Kui kriisi juhtiv asutus või tööandja ei ole andnud juhiseid töökorralduse muutmiseks või tööle mittetulemiseks, eeldatakse üldjuhul, et õppeasutuse töötajad täidavad oma tavapäraseid tööülesandeid ning tulevad tööle. Samas on oluline, et võimaliku ohuolukorra korral lähtutakse viivitamata ametlikest juhistest ning tööandja poolt antud korraldustest, seades esikohale inimeste turvalisuse.

5. Kas kõigil Eesti koolidel ja lasteaedadel on olemas toimiv kriisiplaan ja varjumisvõimalus? Kui ei, siis kui suur on varjumiskohtade puudujääk?

Tulenevalt PGS § 45-st peab õppeasutustel olema koostatud hädaolukorra lahendamise plaan (kriisiplaan). Abistav juhendmaterjal kaasaegse kriisiplaani koostamiseks on õppeasutustel olemas, vt p 1 vastus. Käesoleval aastal on kavas õppeasutustes läbi viia seire kriisiplaanide olemasolust. Varjumisplaani ja varjumiskohtade loomise nõue kehtestatakse 1.07.2026 jõustuva Hädaolukorra seaduse uue redaktsiooniga ning nõuded neile kehtestatakse VV määrusega. Õppeasutustes, mille pidajaks on HTM, toimub hetkel ruumide kaardistus, milliseid on võimalik varjumiskohtadena kasutada või selleks kohandada. Õppeasutustes, kus pidajaks on kohalik omavalitsus või erasektor, peavad õppeasutuse pidajad koostöös õppeasutustega samuti kaardistuse läbi viima ja vastavad võimalused looma. Praegusel hetkel kehtib üldine Päästeameti soovitus – välja selgitada, millised kohad sobivad varjumiseks ning sobilikke ruume kohandada. Üldised soovitused on samuti leitavad Päästeameti kodulehelt ning vajadusel nõustab piirkonna päästeametnik.

6. Kuidas on tagatud, et sama info jõuab ühtemoodi koolidesse, õpetajateni ja lapsevanemateni, et vältida segadust?

HTM edastab info õppeasutustesse ning õppeasutuste pidajatele läbi selle tarbeks loodud kanalite. Asutusesisese ja lastevanematele edastatava info kanalid, moodused, põhimõtted jms kehtestab iga asutus oma kriisiplaanis, kodukorras vms juhendis või see lepitakse vastavalt vajadusele ja asutuse omapäradele eraldi kokku. Kindlasti on oluline jälgida EE-ALARM ohuteavituse süsteemi lahenduste kaudu edastatavat üleriigilist informatsiooni.

7. Kas Haridus- ja Teadusministeerium on koos Siseministeeriumi ja teiste asutustega pärast hiljutisi juhtumeid olukorda analüüsinud? Millised probleemid tuvastati ja mida kavatsetakse parandada?

HTM on koos Päästeametiga õppeasutusi puudutavat analüüsinud ning sellest tulenevalt panustanud punktis 1 nimetatud käitumisjuhiste koostamisse, HTM korraldas õppeasutustele infotunni ning edastas ka juhendmaterjale.

3 (3)

Üldine suunis on – õppeasutuses peab olema kaasaegne kriisiplaan, sh tuleb läbi mõelda ja luua varjumisvõimalused, korraldada koolitusi ja õppuseid. Kooli pidaja loob võimalused, koolijuht korraldab, Päästeamet annab nõu.

8. Kas riigil on tervikuna olemas selge plaan, kuidas korraldada koolide ja lasteaedade töö drooni- või õhuohu korral? Kui jah, siis kus see on kirjas?

Praegusel hetkel toimub tavapärane töö, olles samas valmis punktis 1 nimetatud juhendis sätestatut järgima. Juhul, kui olukord peaks eskaleeruma ja kui selleks tekib vajadus, antakse täiendavad/täpsustavad juhised töö ümber korraldamiseks. Riigikaitselise kriisi puhul töö ümber korraldamiseks on HTMil välja töötatud vastav kava.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Jaako Lindmäe 735 0355 [email protected]

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Riigikantselei Teie: 12.05.2026 nr Riigikogu 12.05.2026 nr 2-3/15-543; Riigikantselei 12.05.2026 nr 7-1.2/26- 00982

Meie: 19.05.2026 nr 8-5/26/2616-2

Vastus Riigikogu liikme Andrei Korobeiniku kirjalikule küsimusele haridus- ja teadusministrile (KK 543)

Austatud härra Andrei Korobeinik

Alljärgnevalt edastame vastused Teie poolt esitatud küsimustele.

1. Kas riigil on olemas ühtne juhis, kuidas koolid ja lasteaiad peavad drooni- või õhuohu korral tegutsema? Kui jah, palun viidata sellele juhisele. Kui ei, siis millal see valmib?

Päästeameti poolt on koostatud riigiülesed juhised käitumiseks õhuohu korral. Juhised on leitavad Pääästeameti kodulehelt ning samuti on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) nimetatud juhised õppeasutustele edastanud. Käitumisjuhendis on antud suunised toimimiseks nii võimaliku ohu, kui reaalse õhuohu korral. Täpsemad juhised (sh varjumiseks) peab õppeasutus sätestama oma kriisiplaanis – tuleb läbi viia võimalike ohtude riskianalüüs, mõelda läbi tegutsemised erinevate olukordade puhul ning sätestada juhised kriisiplaanis. Abiks õppeasutustele kriisiplaanide koostamisel on Õppeasutuste kriisiplaani koostamise juhendmaterjal, mille töötas välja HTMi poolt ellu kutsutud töörühm. Juhendid on edastatud kõikidele õppeasutustele. Kriisiplaani koostamisel, sh varjumiskohtade loomisel, ohutute evakuatsiooniteede määramisel jms nõustab õppeasutusi vajadusel Päästeamet.

2. Kes teeb lõpliku otsuse, kas kool või lasteaed töötab tavapäraselt või mitte: ministeerium, omavalitsus või koolijuht?

Üldised korraldused kriisiolukorras käitumiseks annab kriisi juhtiv asutus. Kui on tegemist ajakriitilise ja lokaalse iseloomuga kriisiolukorraga, siis on kohustus operatiivseid otsuseid langetada haridusasutuse juhil. Alusharidusseaduse § 18 lg 1 kohaselt koostab direktor koostöös töötajatega kodukorra, milles sätestatakse laste ja lasteaia töötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustava olukorra ennetamise, sellele reageerimise, juhtumist teavitamise ja selle lahendamise kord. Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) § 45 lg 2 kohaselt loob kooli pidaja võimalused ja direktor korraldab õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras. Ka kutseõppeasutuse seaduse § 22 lg 2 sätestab, et kooli pidaja loob võimalused õpilaste ja töötajate kaitseks hädaolukorras ja direktor korraldab selle. Kui on vajalik anda üldine täiendav või erikorraldus konkreetselt õppetöö korraldamiseks pikemalt kestva kriisiolukorra osas HTMi valitsemisalas, siis selle annab HTM kooskõlastatult kriisi juhtiva asutusega.

2 (3)

3. Millal peaks laps drooniohu korral minema kooli või lasteaeda ja millal jääma koju? Palun anda sellele lihtne ja arusaadav vastus.

Vastus küsimusele sisaldub punktis 1. Aluseks tuleb võtta Päästeameti juhised: „võimalik oht, ole valvas“ – tuleb olla valvas ja valmis varjumiseks, jätkub tavapärane töö, lapsed lähevad kooli ja lasteaeda, täiskasvanud tööle; „õhuoht, varju kohe“ – tuleb varjuda selleks ette nähtud kohas.

4. Mida peab tegema õpetaja olukorras, kus on teada droonioht, aga eraldi korraldust tööle mitte tulla ei ole antud? Kas tööandja võib eeldada, et õpetaja tuleb tööle?

Kui kriisi juhtiv asutus või tööandja ei ole andnud juhiseid töökorralduse muutmiseks või tööle mittetulemiseks, eeldatakse üldjuhul, et õppeasutuse töötajad täidavad oma tavapäraseid tööülesandeid ning tulevad tööle. Samas on oluline, et võimaliku ohuolukorra korral lähtutakse viivitamata ametlikest juhistest ning tööandja poolt antud korraldustest, seades esikohale inimeste turvalisuse.

5. Kas kõigil Eesti koolidel ja lasteaedadel on olemas toimiv kriisiplaan ja varjumisvõimalus? Kui ei, siis kui suur on varjumiskohtade puudujääk?

Tulenevalt PGS § 45-st peab õppeasutustel olema koostatud hädaolukorra lahendamise plaan (kriisiplaan). Abistav juhendmaterjal kaasaegse kriisiplaani koostamiseks on õppeasutustel olemas, vt p 1 vastus. Käesoleval aastal on kavas õppeasutustes läbi viia seire kriisiplaanide olemasolust. Varjumisplaani ja varjumiskohtade loomise nõue kehtestatakse 1.07.2026 jõustuva Hädaolukorra seaduse uue redaktsiooniga ning nõuded neile kehtestatakse VV määrusega. Õppeasutustes, mille pidajaks on HTM, toimub hetkel ruumide kaardistus, milliseid on võimalik varjumiskohtadena kasutada või selleks kohandada. Õppeasutustes, kus pidajaks on kohalik omavalitsus või erasektor, peavad õppeasutuse pidajad koostöös õppeasutustega samuti kaardistuse läbi viima ja vastavad võimalused looma. Praegusel hetkel kehtib üldine Päästeameti soovitus – välja selgitada, millised kohad sobivad varjumiseks ning sobilikke ruume kohandada. Üldised soovitused on samuti leitavad Päästeameti kodulehelt ning vajadusel nõustab piirkonna päästeametnik.

6. Kuidas on tagatud, et sama info jõuab ühtemoodi koolidesse, õpetajateni ja lapsevanemateni, et vältida segadust?

HTM edastab info õppeasutustesse ning õppeasutuste pidajatele läbi selle tarbeks loodud kanalite. Asutusesisese ja lastevanematele edastatava info kanalid, moodused, põhimõtted jms kehtestab iga asutus oma kriisiplaanis, kodukorras vms juhendis või see lepitakse vastavalt vajadusele ja asutuse omapäradele eraldi kokku. Kindlasti on oluline jälgida EE-ALARM ohuteavituse süsteemi lahenduste kaudu edastatavat üleriigilist informatsiooni.

7. Kas Haridus- ja Teadusministeerium on koos Siseministeeriumi ja teiste asutustega pärast hiljutisi juhtumeid olukorda analüüsinud? Millised probleemid tuvastati ja mida kavatsetakse parandada?

HTM on koos Päästeametiga õppeasutusi puudutavat analüüsinud ning sellest tulenevalt panustanud punktis 1 nimetatud käitumisjuhiste koostamisse, HTM korraldas õppeasutustele infotunni ning edastas ka juhendmaterjale.

3 (3)

Üldine suunis on – õppeasutuses peab olema kaasaegne kriisiplaan, sh tuleb läbi mõelda ja luua varjumisvõimalused, korraldada koolitusi ja õppuseid. Kooli pidaja loob võimalused, koolijuht korraldab, Päästeamet annab nõu.

8. Kas riigil on tervikuna olemas selge plaan, kuidas korraldada koolide ja lasteaedade töö drooni- või õhuohu korral? Kui jah, siis kus see on kirjas?

Praegusel hetkel toimub tavapärane töö, olles samas valmis punktis 1 nimetatud juhendis sätestatut järgima. Juhul, kui olukord peaks eskaleeruma ja kui selleks tekib vajadus, antakse täiendavad/täpsustavad juhised töö ümber korraldamiseks. Riigikaitselise kriisi puhul töö ümber korraldamiseks on HTMil välja töötatud vastav kava.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Jaako Lindmäe 735 0355 [email protected]